Kalaallit Nunaanni Inatsisartut

Oqaluuserisassani immikkoortoq 01

Ataatsimiinnerit Op Nĉste

Siullermeerneqarnera Aappassaanneerneqarnera Pingajussaaneerneqarnera
Pingasunngorneq 25. april 2001 , nal. 13:00.  

Oqaluuserisassani immikkoortoq 1.

Ataatsimiinnerup ammarneqarnera

(Inatsisartut Siulittaasoqarfiat)

 

Ataatsimiinnermik aqutsisoq: Ole Lynge, Inatsisartut Siulittaasuat.

 

Ole Lynge, Inatsisartut Siulittaasuat:

2001-imi Inatsisartut upernaakkut ataatsimiinnerat matumuuna ammarneqarpoq, tamassilu ataatsimiinnerup maajip 30-iata 2001-ip tungaanut ataatsimiinnissami sapaatip akunnerini arlalinni ilungersuullugu sulinissamut tikilluaqqusinnaagassi nuannaarutigaara.

 

Kikkut tamarmik nalunngisaattut piffissami matumanerpiaq Nunatsini kommunalbestyrelsit inissitsiterlutik ataatsimeeqqattaaleruttorput. Tamatuma kinguneranik Inatsisartuni ilaasortat arlallit kommunalbestyrelsinut qinigaasut arlallit ataatsimiinnerup aallartisimalernerani Inatsisar­tut ataatsimiinnerani peqataasinnaanngikkallartussaapput.

 

Tamatumunnga ilaliullugu Inatsisartuni ilaasortaq ataaseq Inatsisartuniit tunuarumalluni kissaate­qarsimavoq. Taamaammat Inatsisartuni ilaasortaq nutaaq, sinniisussallu arlallit, Qinigaanerup Misilinneqarnissaanut Ataatsimiititaliamit qinigaasinnaasutut isigineqarsinnaanerinik naliliivigi­neqartut, immikkut tikilluaqqujumavakka.

 

Inatsisartuni ilaasortap Anders Nilsson, Atassummeersoq, allakkatigut ulloq apriilip pingajuani 2001-imeersutigut Danmarkimut nuunnissani pissutigalugu Kalaallit Nunaanni Inatsisartuni ilaasortatut  tunuarniuteqarluni qinnuteqarpoq.

 


Taamaammallu Inatsisartut Siulittaasoqarfiata inassutigissavaa Anders Nilssonip tunuarniutaa Inatsisartut akuerissagaat.

 

Qinigaanerup Misilinneqarnissaanut Ataatsimiititaliap akuersissutigaa Atassutip sinniisussaata siullersaata Godmann Jensenip Inatsisartunut qinigaasinnaassuseqarnera.

 

Taamaalillunga inassutigaara Godmann Jensenip  Inatsisartut ataatsimiinneranni peqataanissaa Inatsisartut akuersissutigissagaat.

 

Akuerineqarpoq.

 

Godmann Jensen tikilluarit, Inatsisartuni inissannut ingissinnaavutit.

 

Taamatuttaaq soorunami Inatsisartut sinnerlugit Anders Nilssonip Inatsisartuni ukiuni tallimat affarlu sulisimaneranut uummammik pisumik qutsavigaarput.

 

Inatsisartuni ilaasortap Anthon Frederiksenip, Kattusseqatigiinneersup, ullormiit apriilip 25-anniit maajip 12-iat ilanngullugu sulinngiffeqarallarnissani allakkatigut nalunaarutigaa.

 

Taamaammallu Inatsisartut Siulittaasoqarfiata inassutigissavaa Anthon Frederiksenip sulinngiffe­qarallarnissaa Inatsisartut akuersissutigissagaat.

 

Qinigaanerup Misilinneqarnissaanut Ataatsimiititaliap akuersissutigaa Kattusseqatigiit sinniisus­saata siullersaata Tom Ostermannip Inatsisartunut qinigaasinnaassuseqarnera.

 

Taamaalillunga inassutigaara Tom Ostermannip Anthon Frederiksenimut sinniisussatut ulloq maajip aqqaneq-aappaat 2001 ilanngullugu Inatsisartuni ataatsimeeqataanissaa Inatsisartut akuersissutigissagaat.

 

Akuerineqarpoq.

 

Tom Ostermann tikilluarit, Inatsisartuni inissannut ingissinnaavutit.

 


Inatsisartuni ilaasortap Siverth K. Heilmannip, Atassummeersup, ullormiit apriilip 25-ianniit maajip sisamaat ilanngullugu sulinngiffeqarallarnissani allakkatigut nalunaarutigaa.

 

Taamaammallu Inatsisartut Siulittaasoqarfiata inassutigissavaa Siverth K. Heilmannip sulinngif­feqarallarnissaa Inatsisartut akuersissutigissagaat.

 

Qinigaanerup Misilinneqarnissaanut Ataatsimiititaliap akuersissutigaa Atassutip sinniisussaasa aappaat Naimanngitsoq Petersenip Inatsisartunut qinigaasinnaassuseqarnera.

 

Taamaalillunga inassutigaara Naimanngitsoq Petersenip Siverth K. Heilmannimut sinniisussatut ulloq maajip aappaat 2001 ilanngullugu Inatsisartuni ataatsimeeqataanissaa Inatsisartut akuersis­sutigissagaat.

 

Akuerineqarpoq.

 

Naimanngitsoq Petersen tikilluarit, Inatsisartuni inissannut ingissinnaavutit.

 

Aammattaaq Inatsisartuni ilaasortap Vittus Mikaelsenip, Siumumeersup, ullormiit apriilip 25-anniit maajip sisamaat ilanngullugu sulinngiffeqarallarnissani allakkatigut nalunaarutigaa.

 

Taamaammallu Inatsisartut Siulittaasoqarfiata inassutigissavaa Vittus Mikaelsenip sulinngiffe­qarallarnissaa Inatsisartut akuersissutigissagaat.

 

Qinigaanerup Misilinneqarnissaanut Ataatsimiititaliap akuersissutigaa Siumup sinniisussaasa aappaata Jens Napaattuup Inatsisartunut qinigaasinnaassuseqarnera.

 

Taamaalillunga inassutigaara Jens Napaattooq Vittus Mikaelsenimut sinniisussatut ulloq maajip aappaat 2001 ilanngullugu Inatsisartuni ataatsimeeqataanissaa Inatsisartut akuersissutigissagaat.

 

Akuerineqarpoq

 

Jens Napaattooq tikilluarit, Inatsisartuni inissannut ingissinnaavutit.


Inatsisartuni ilaasortap Tommy Marĝp, Siumumeersup, ullormiit apriilip 25-anniit maajip arfineq-aappaat ilanngullugu sulinngiffeqarallarnissani allakkatigut nalunaarutigaa.

 

Taamaammallu Inatsisartut Siulittaasoqarfiata inassutigissavaa Tommy Marĝp sulinngiffeqaral­larnissaa Inatsisartut akuersissutigissagaat.

 

Qinigaanerup Misilinneqarnissaanut Ataatsimiititaliap akuersissutigaa Siumup sinniisussaasa pingajuata Pâviâraq Heilmannip Inatsisartunut qinigaasinnaassuseqarnera.

 

Taamaalillunga inassutigaara Pâviâraq Heilmannip Tommy Marĝmut sinniisussatut ulloq maajip arfineq- aappaat 2001 ilanngullugu Inatsisartuni ataatsimeeqataanissaa Inatsisartut akuersissuti­gissagaat.

 

Eqqaassavara, oqaatigissavara paasitineqarsimagatta Pâviâraq Heilmann ualip ilaa anngutissasoq, tassa kisianni paarlatsissatut sinniisissatut Tommy Marĝmut ilanngunnissaa akerlerineqanngilaq.

 

Inatsisartuni ilaasortap Lars Karl Jensenip, Siumumeersup, ullormiit apriilip 25-anniit maajip sisamaat  ilanngullugu sulinngiffeqarallarnissani allakkatigut nalunaarutigaa.

 

Taamaammallu Inatsisartut Siulittaasoqarfiata inassutigissavaa Lars Karl Jensenip sulinngiffe­qarallarnissaa Inatsisartut akuersissutigissagaat.

 

Qinigaanerup Misilinneqarnissaanut Ataatsimiititaliap akuersissutigaa Siumup sinniisussaasa arferngata Ole Thorleifsenip Inatsisartunut qinigaasinnaassuseqarnera.

 

Taamaalillunga inassutigaara Ole Thorleifsenip Lars Karl Jensenimut sinniisussatut ulloq maajip aappaat 2001 ilanngullugu Inatsisartuni ataatsimeeqataanissaa Inatsisartut akuersissutigissagaat.

 

Akuerineqarpoq.

 

Ole Thorleifsen tikilluarit, Inatsisartuni inissannut ingissinnaavutit.

 


Inatsisartuni ilaasortap Finn Karlsenip, Atassummeersup, ullormiit apriilip 25-anniit maajip sisamaat ilanngullugu sulinngiffeqarallarnissani allakkatigut nalunaarutigaa.

 

Taamaammallu Inatsisartut Siulittaasoqarfiata inassutigissavaa Finn Karlsenip sulinngiffeqaral­larnissaa Inatsisartut akuersissutigissagaat.

 

Qinigaanerup Misilinneqarnissaanut Ataatsimiititaliap akuersissutigaa Atassutip sinniisussaasa pingajuata Saaleeraq Johansenip Inatsisartunut qinigaasinnaassuseqarnera.

 

Taamaalillunga inassutigaara Saaleeraq Johansenip Finn Karlsenimut sinniisussatut ulloq maajip aappaat 2001 ilanngullugu Inatsisartuni ataatsimeeqataanissaa Inatsisartut akuersissutigissagaat.

 

Akuerineqarpoq.

 

Saaleeraq Johansen tikilluarit, Inatsisartuni inissannut ingissinnaavutit.

 

Inatsisartuni ilaasortap Lars Sĝrensenip, Inuit Ataqatigiimmeersup, ullormiit apriilip 25-anniit maajip sisamaat ilanngullugu sulinngiffeqarallarnissani allakkatigut aamma nalunaarutigaa.

 

Taamaammallu Inatsisartut Siulittaasoqarfiata inassutigissavaa Lars Sĝrensenip sulinngiffeqaral­larnissaa Inatsisartut akuersissutigissagaat.

 

Qinigaanerup Misilinneqarnissaanut Ataatsimiititaliap akuersissutigaa Inuit Ataqatigiit sinniisus­saasa siullersaata Paninnguaq Olsenip Inatsisartunut qinigaasinnaassuseqarnera.

 

Taamaalillunga inassutigaara Paninnguaq Olsenip Lars Sĝrensenimut sinniisussatut ulloq maajip aappaat 2001 ilanngullugu Inatsisartuni ataatsimeeqataanissaa Inatsisartut akuersissutigissagaat.

 

Akuerineqarpoq.

 

Paninnguaq Olsen tikilluarit, Inatsisartuni inissannut ingissinnaavutit.

 


Kiisalu Per Rosing-Petersen aamma Hans Enoksen kinguaattuulaarlutik ullumi maanga tikittus­saannertik aamma nalunaarutigisimavaat.

 

Maliinannguaq Markussen Mĝlgċrd, Mogens Kleist aamma Mikael Petersen ulluni ataatsimiif­finni siullerni marlunni ataatsimiinnermi peqataasinnaassanngillat. Taakkua sinniisussaannik aggersaasoqarnikuunngilaq.

 

Aamma taamatut Naalakkersuisut Siulittaasuat Jonathan Motzfeldt NMD-mut tusarniaanerit pissutigalugit aatsaat ullut marlussuit qaangiuppata peqataanissaa naatsorsuutigalutigu.

 

Taava ilannguttariaqarpara tassa piffissaq kingulleq tigusimasarput ajoraluartumik Per Berthelsen aamma Siumumeersoq napparsimanini pissutigalugu ullut marlussuit takkutinnginnissaa naatsorsuutigigipput.

 

Tassa oqaatigisariaqarpoq Inatsisartut suleriaasiat malillugu Inatsisartut aalajangiisinnaassuseqar­nerat inuttut piumasaqaataammat Inatsisartut ilaasortaasa affaanik amerlanerusut najuunnissaat, taannalu naatsorsuisinnaanerput malillu naammaqqarpoq. Taamaattumik ullormut oqaluuserisas­sani immikkortoq una naggaserlugu taanna oqaatigissavara Inatsisartut maannakkut ilaasortaqas­sutsimikkut tamakkiisumik aalajangiisinnaasuseqarput.

 

Aallaqqaasiullugu oqaatiginngitsoorakku tassa ullormut oqaluuserisassat ullumikkut pingasun-ngornermi 25. april immikkoortut ukininnga ilaqarmata, tassa ammaaneq pereerpoq, taava immikkoortut aappaat, ullormut oqaluuserisassanut nassuiaat, taavalu immikkoortut pingajuat 2001-imi Inatsisartut ukiakkut ataatsimiinnissaata aalajangiiffigineqarnere, kingullerlu immikko­ortut sisamaat taanna matoqqasumik ataatsimiititalianut tunngasuuvoq, kisianni ingerlaqqitsin­nanga nappaasut malussuit oqaaseqarteqqaalaasavakka, siullermik Ruth Heilmann, Siumut. Tulleriumaarpaa Otto Steenholdt.

 

Ruth Heilmann, Siumup oqaaseqartua:


Siumut sinnerlugu tikilluaqquneqarnerput qujassutigaara aammalu Inatsisartut Siulittaasuata ammaanermini oqaaserisai qujassutigalugillu tusaatissatut tiguagut. Siulittaasoq ilumoorpoq upernaaq manna kommunalbestyrelsimut qinersisoqarnerata kingunerisaanik ataatsimiinnissamut piareersaatit ajornartorsiuteqarsinnaaneranik oqaatigisaa, tamanna Siumumiit naatsorsuutigereer­simagatsigu paasilluarparput. Siumumit kommunalbestyrelsimut ilaasortanngortut tamaasa aammalu ippassaq nunaqarfinnut aqutsisut qinersisoqarneranni nunaqarfinni aqutsisunut qinigaa­sut tamaasa sulilluarnissaanik kissaallugillu Siumumiit uummammik pisumik pilluaqqungaarpa­gut.

 

Siumumi upernaakkut ataatsimiinnissaq manna qilanaaraarput, ukiuunerani ataatsimiitoqanngim­mat, ukiaanerani Inatsisartut ataatsimeereerneranni ataatsimiititaliani ataatsimiitarnerit aqqutiga­lugit suliassat ingerlaqqittarsimapput, naapeqatigiinnikkut imaluunniit oqarasuaat atorlugu ataatsimiitarnertigut, taamaattumik maanna takoqqillusi nuanneqaaq, aamma sinniisussat Siumumiit ilassilluarlugillu tikilluaqqungaarpagut, suleqatigiinnissaq ikioqatigiinnissarlu tamatigoortoq pisarnertut Siumumiit ingerlatissallugu  piareersimavugut.

 

Ilatta aamma qimattussaavaatigut. Taakkua ilagaat Anders Nilsson, Atassut, Qallunaat Nunaan­nut nuunniarluni nalunaaruteqareersimasoq. Anders ukiualunni politikikkut suleqatigisimagatsi­gu qujassutissaqarfigeqaarput, taamaattumik manna periarfissaq atorlugu Siumumiit qutsivigni­arparput kissaallugulu ilaquttanilu ornitassaminni iluatitsilluarumaartut.

 

Pilluaqqujumavaguttaaq atorfilittatsinni kiinnat nutaat suleqatigiligassagut, ilanngullugu pisor­taaninngortoq Kaj Kleist pilluaqquatsigit aammalu allat suleqatigut nutserisuvullu takoqqillusi nuannerpoq.

 

Isumalluarnarpoq manna ataatsimiinneq aamma angusaqarfiulluarumaartoq.

 

Otto Steenholdt, attaviitsoq:

Soorunami pinngitsoorumanngilanga Inatsisartut Siulittaasuata tikilluaqqussutaa qujassutigissal­lugu, qujanaq.

 

Inatsisartunut ilaasortat maani issiasut, issiagallartussallu Inatsisartut Siulittaasuata kikkut qanoq sivisutigisumik sulinngiffeqarumaarnerat, kikkunnillu taarserneqatsiarsinnaanerat Inatsisartunut akuereqqullugu saqqummiuppaa, akuerineqarporlumi.

 


Eqqumiigisakkali marlussuit oqaatigilaarniarpakka, siullermik apeqqutigiumassallugu Atassutip ilaasortarisimasaa, ilaasortaa, massakkut Danmarkimut nuuttoq naalagaaffeqatigiinneq ataatsimut isigalugu nammineq qinnutigisimappagu Landstingimut ilaasortaaneq Danmarkiminngaanniit ingerlatiinnarsimasinnaagaluarneraa, kisianni taanna soorunami taanna apeqquserpara, partiiata nammineq nalunnginnerussammagu aammalu maani Siulittaasoqarfiup taamaattoqarsimanera oqallisigisimaneraa, tassami qinnuteqarsimasuuppat uanga eqqarsartaasera malillugu Danmarki­minngaanniit qinigaanerup naaffissaata tungaanut ilaasortaanissaa periarfissaqannguatsiaraluar­mat, taanna tusarfigillatsiarumaarpara.

 

Eqqumiigisama aappa unaavoq Maniitsup borgmesterilerumaagaata aggersinnaannginnera pillugu Qaannap borgmesterilerumaagaata maana Landstingimi taartaaffigitsiassammagu, taanna aamma nassuiaatissaqassaaq, tusarusussavaralu tassa borgmesterinngorniat marluk, aappa aggerumanngitsoq, aggesinnaanngitsoq, aappaata borgmesterinngortussat aamma taarserniarlugu maangarsimammat. Pissutsit taakkua immaqa nassuialaartariaqassammata pissutsit Nunarput, immaqa Nunatta sineriattuallaarnera aaqqeeriartarnerillu eqaatsuusinnaasut pissutaasimanersut.

 

Taavalu pingajuat eqqumiigisara unaavoq, naak paasilluaraluarlugu sinniisussat aggersarneqar­tarnerat pinngitsoorneqarsinnaasanngitsoq inimi aalajangiinissat suunersut isumaga najoqqutara­lugu aallaavigalugit ullulli ataatsimiiffissat ullumimiit siumut ulluni ataatsimiiffissani tallimani sinniisussatut tikisitat arfineq-marluupput, ataaserlu ulluni arfineq-pingasuni sinniisuussalluni. Ulluni tulliuttuni ataatsimiiffissani tallimaniit arfineq-pingasut tikillugit oqaluuserissassanik annertuunik aalajangiiffigisassanik misissuigaluarpunga, taammaattoqarsorinanngilarli, tassa inatsisissanik siullermeerinissat aalajangiinertaqarneq ajormata.

 

Soorlu oqareersunga sinniisussat maanga aggersitat ajorinngeqaakka, namminnermi pisuussuti­ginngilaat aggeqquneqarnertik, taamaasioramik. Inatsisartut Siulittaasuata ammaanermini oqaatsini naggaserpai Inatsisartut ilaasortaqassutsimikkut tamakkiisumik aalajangiisinnaassuse­qartut. Uanga paasinnittaasera malillugu ilaasortanit 31-usuniit arfineq-pingasut peeraanni suli Inatsisartut aalajangiisinnaassuseqarput.

 

Tassa tamakkiisumik aalajangiisinnaassuseqarneq imannarsuaq siunniuttariaqanngilaq, aalajan­giisinnaasuseqarneq Inatsisartuni ullumikkorpiaq inissaminereermat.


Taamatut uparuaatsiarpunga Aningaasaqarnermut Naalakkersuisup atuagassiatigut kingumut ersarissareermagu sukangasumik aningaasaqarnitsigut aqutsineq qasukkarani ingerlaqqissasoq. Taama aningaasaqarniarnerup tungaa ilisimasaarutigineqareersoq aningaasanik 100.000-it sinnerlugit ulluni tallimani atuisariaqalerneq apeqquserusuppara oqareernittut, taakkuluunniit tikisinneqarsimanngikkaluarpata ulluni ataatsimiiffiusussani tallimani Inatsisartut ersarissumik aalajangiisinnaassuseqareermata. Ilanngullara ullumikkut innuttaaqateqarpugut akiligassatik akilereeraanngamikkit 1000, 2000-innguilluunniit kiserngoruttaraat. Taamatut aningaasanik piisaarneq tusarlugu avataniit nassuiaatissamik tusarusunnassaaq.

 

Imaassinnavoq pissusiviusut maleruagassatsinniitut qarsupilaarikka, taamaassimappalli innuttaa­sut uku taariikkakka maani pisoq aallaavigalugu uattulli nassuiaanneqassappata naammagalugu tigussavara.

 

Augusta Salling, Atassutip oqaaseqartua:

Uaguttaaq Atassumminngaanniit tikilluaqquneqarnerput qujassutigaarput, mannalu iluatsillugu aamma Atassummi ilaasortaasoq Anders Nilsson maani Inatsisartuni ilaasortaajunnaartoq qutsavigiumavarput assut sulilluarsimammat. Aammalu tikilluaqqussallugu Anders Nilssonimut taarsiilluni ilaasortanngortoq Godmand Jensen Upernavimminngaanneersoq. Qilanaaraarput Atassummi aamma maani Inatsisartuni suleqatigilluassallutit, aammalu nuannaaaarutigaarput Upernavimmi maanna toqqaannarnerusumik qanimut aamma takukulanerusinnaasaminnik sinniisoqalermata. Sinniissussat allat aqqisigut taagunninngikkaluarlugit Atassumminngaanniit tikilluaqquagut. Qujanaq.

 

Mads Peter Grĝnvold, Kattusseqatigiit oqaaseqartuat:

Kattusseqatigiit sinnerlugit Nunatsinni radiukkut naalaartartut Inatsisartut upernaakkut ataatsi­miinerani tusarnaarluarnissaannik kissaappagut. Siullermik Inatsisartuni sinniisussat Kattusseqa­tigiit sinnerlugit tamaasa tikilluaqquagut, aamma neriuppugut udvalgini ataatsimiinnermilu suleqatigilluarumaarlugit.

 


Nunatsinni nunaqarfinni aqutsisunut aammalu kommunalbestyrelsimut qinersinermi qinerneqar­simasut Kattusseqatigiit sinnerlugit pilluaqqujumavagut, aammalu illoqarfinni borgmesterinngor­titsisut pilluaqqujumallugit. Minnerunngitsumik Kattusseqatigiit sinnerlugit Ilulissani siullerme­ersumik borgmesterinngortitsinerat Inatsisartuni Kattusseqatigiit sinnerlugit ilaasortatut nuan­naarutigingaarparput, neriuutigaarpullu suli aamma siunissami pitsaasumik innuttaasut suleqati­galugit sullissisoqarumaartoq.

 

Taamatut naatsumik oqaaseqarlunga ammaanermi oqaaseqalaarpunga taamatut.

 

Ole Lynge, Inatsisartut Siulittaasuat:

Taava allanik nappaasoqaqqinngilaq, kisianni Otto Steenholdtip attaviitsup Siulittaasoqarfiup aammaaneranut atatillugu Inatsisartunut ilaasortanut tunngassuteqartunik apeqqutaa maani akissagukku, soorunami aqutsisinnaanngilanga, taamaattumik siulittaasup tullia siulleq, Anders Andreassen qinnuigissavara ataatsimiinneq aqoqqullugu akissuteqarniassagama.

 

Ataatsimiinnermik aqutsisoq: Siulittaasoqarfimmi ilaasortaq, Anders Andreassen.

 

Ole Lynge, Inatsisartut Siulittaasuat:

Tassa una erseqqissalaaginnassavara aamma ileqquunngikkaluarmat taamatut ammaanermi oqallisiginneqartarlutik, kisianni ilumoorsinnaavoq aamma nassuiaammik naatsukullammik sapinngisannik oqaaseqalaassangama.

 

Anders Nilssonip tunuarniuteqarneranut atatillugu periarfissaq taaneqartoq Qallunaat Nunaanni najugaqaraluarluni ilaasortatut ingerlaannarsinnaaneranut apeqqut. Taamaattumik saaffiginnis­summik tigusaqarsimanngilagut, soorunami aammaa taamaattumik isummerfigisimanngilarput taakkuttitaa. Imaanngikkaluarpoq periarfissaanngitsoq, ataasiakkaani pisoqartarpoq Inatsisartuni ilaasortat inuussutissarsiornerminnut imaluunniit allatut ilinniarnerminnut atatillugu nuukkallar­tussaagunik aamma ilaasortaanertik attatiinnarsinnaasarpaat. Tassa Siulittaasoqarfiup Anders Nilssonip qinnuteqaataa naatsukullak Qallunaat Nunaannut nuuinnissamik imaqartoq taamaallaat tigusimavaa, pissusissaalu eqqorlugu soorunami Inatsisartut ataatsimiinnerani aatsaat akuerine­qartussaavoq taamatut qinnuteqaat akuersaarneqassanersoq. Aammami akuersaaneqarpoq.

 


Aamma sinniisussat ilai - Atassutip sinniisussaanik Qaanaaminngaanniit borgmesterinngortussa­tut naatsorsuutigineqartup qaaqquneqarneranut pissutaavoq qinersinermi nalunaarsuiffiit najoqqutaralugit qinerneqarnerpaatut tullinnguuttut soorunami najoqqutarisarpagut, tassalu Godmand Jenseni taanna Atassummiit tulliusimavoq siulleq aapparalugu Naimanngitsoq Petersen. Otto apeqqutit paasilluarsimagukku tassa pissusissaatut aggersaavugut aamma inuttaa aperineqartoq akuersaarmat soorunami pisussaavugut maannartissallugu.

 

Aningaasaqarnikkut aqutsinermut taanna sukannersumut Inatsisartut Naalakkersuisullu pillugit inatsit kiisalu Inatsisartut suleriaasiannut inatsisit najoqqutaralugit soorunami sinniisussanik taamatut periarfissaqartitsisoqarpoq pissutsit assigiinngitsut naatsorsuutiginngisalluunniit pigaa-ngata toqqammavagissaqarsinnaaqqulluta. Tassa ukioq manna soorunami ajoraluartumik taama amerlatigisut immaqa aallaqqaataaniik tamakkiisumik peqataasinnaannginnerat taanna Siulittaa­soqarfiup uggoraa, kisianni aningaasartuutit tassunga ilaasut taamatut pisussaaffigaavut matussu­sissallugit. Tassa demokrati akeqarpoq aamma ilaannikkut akisusarpoq.