Oqaluuserisassani immikkoortoq 01 |
|||
Siullermeerneqarnera | Aappassaanneerneqarnera | Pingajussaaneerneqarnera |
Ataatsimiinnermik
aqutsisoq: Ole
Lynge, Inatsisartut Siulittaasuat.
Ole
Lynge, Inatsisartut Siulittaasuat:
2001-imi
Inatsisartut upernaakkut ataatsimiinnerat matumuuna ammarneqarpoq, tamassilu
ataatsimiinnerup maajip 30-iata 2001-ip tungaanut ataatsimiinnissami sapaatip
akunnerini arlalinni ilungersuullugu sulinissamut tikilluaqqusinnaagassi
nuannaarutigaara.
Kikkut
tamarmik nalunngisaattut piffissami matumanerpiaq Nunatsini
kommunalbestyrelsit inissitsiterlutik ataatsimeeqqattaaleruttorput. Tamatuma
kinguneranik Inatsisartuni ilaasortat arlallit kommunalbestyrelsinut
qinigaasut arlallit ataatsimiinnerup aallartisimalernerani Inatsisartut
ataatsimiinnerani peqataasinnaanngikkallartussaapput.
Tamatumunnga
ilaliullugu Inatsisartuni ilaasortaq ataaseq Inatsisartuniit tunuarumalluni
kissaateqarsimavoq. Taamaammat Inatsisartuni ilaasortaq nutaaq,
sinniisussallu arlallit, Qinigaanerup Misilinneqarnissaanut
Ataatsimiititaliamit qinigaasinnaasutut isigineqarsinnaanerinik naliliivigineqartut,
immikkut tikilluaqqujumavakka.
Inatsisartuni
ilaasortap Anders Nilsson, Atassummeersoq, allakkatigut ulloq apriilip
pingajuani 2001-imeersutigut Danmarkimut nuunnissani pissutigalugu Kalaallit
Nunaanni Inatsisartuni ilaasortatut tunuarniuteqarluni
qinnuteqarpoq.
Taamaammallu
Inatsisartut Siulittaasoqarfiata inassutigissavaa Anders Nilssonip
tunuarniutaa Inatsisartut akuerissagaat.
Qinigaanerup
Misilinneqarnissaanut Ataatsimiititaliap akuersissutigaa Atassutip
sinniisussaata siullersaata Godmann Jensenip Inatsisartunut
qinigaasinnaassuseqarnera.
Taamaalillunga
inassutigaara Godmann Jensenip Inatsisartut
ataatsimiinneranni peqataanissaa Inatsisartut akuersissutigissagaat.
Akuerineqarpoq.
Godmann
Jensen tikilluarit, Inatsisartuni inissannut ingissinnaavutit.
Taamatuttaaq
soorunami Inatsisartut sinnerlugit Anders Nilssonip Inatsisartuni ukiuni
tallimat affarlu sulisimaneranut uummammik pisumik qutsavigaarput.
Inatsisartuni
ilaasortap Anthon Frederiksenip, Kattusseqatigiinneersup, ullormiit apriilip
25-anniit maajip 12-iat ilanngullugu sulinngiffeqarallarnissani allakkatigut
nalunaarutigaa.
Taamaammallu
Inatsisartut Siulittaasoqarfiata inassutigissavaa Anthon Frederiksenip
sulinngiffeqarallarnissaa Inatsisartut akuersissutigissagaat.
Qinigaanerup
Misilinneqarnissaanut Ataatsimiititaliap akuersissutigaa Kattusseqatigiit
sinniisussaata siullersaata Tom Ostermannip Inatsisartunut
qinigaasinnaassuseqarnera.
Taamaalillunga
inassutigaara Tom Ostermannip Anthon Frederiksenimut sinniisussatut ulloq
maajip aqqaneq-aappaat 2001 ilanngullugu Inatsisartuni ataatsimeeqataanissaa
Inatsisartut akuersissutigissagaat.
Akuerineqarpoq.
Tom
Ostermann tikilluarit, Inatsisartuni inissannut ingissinnaavutit.
Inatsisartuni
ilaasortap Siverth K. Heilmannip, Atassummeersup, ullormiit apriilip
25-ianniit maajip sisamaat ilanngullugu sulinngiffeqarallarnissani
allakkatigut nalunaarutigaa.
Taamaammallu
Inatsisartut Siulittaasoqarfiata inassutigissavaa Siverth K. Heilmannip
sulinngiffeqarallarnissaa Inatsisartut akuersissutigissagaat.
Qinigaanerup
Misilinneqarnissaanut Ataatsimiititaliap akuersissutigaa Atassutip
sinniisussaasa aappaat Naimanngitsoq Petersenip Inatsisartunut
qinigaasinnaassuseqarnera.
Taamaalillunga
inassutigaara Naimanngitsoq Petersenip Siverth K. Heilmannimut sinniisussatut
ulloq maajip aappaat 2001 ilanngullugu Inatsisartuni ataatsimeeqataanissaa
Inatsisartut akuersissutigissagaat.
Akuerineqarpoq.
Naimanngitsoq
Petersen tikilluarit, Inatsisartuni inissannut ingissinnaavutit.
Aammattaaq
Inatsisartuni ilaasortap Vittus Mikaelsenip, Siumumeersup, ullormiit apriilip
25-anniit maajip sisamaat ilanngullugu sulinngiffeqarallarnissani allakkatigut
nalunaarutigaa.
Taamaammallu
Inatsisartut Siulittaasoqarfiata inassutigissavaa Vittus Mikaelsenip
sulinngiffeqarallarnissaa Inatsisartut akuersissutigissagaat.
Qinigaanerup
Misilinneqarnissaanut Ataatsimiititaliap akuersissutigaa Siumup sinniisussaasa
aappaata Jens Napaattuup Inatsisartunut qinigaasinnaassuseqarnera.
Taamaalillunga
inassutigaara Jens Napaattooq Vittus Mikaelsenimut sinniisussatut ulloq maajip
aappaat 2001 ilanngullugu Inatsisartuni ataatsimeeqataanissaa Inatsisartut
akuersissutigissagaat.
Akuerineqarpoq
Jens
Napaattooq tikilluarit, Inatsisartuni inissannut ingissinnaavutit.
Inatsisartuni
ilaasortap Tommy Marĝp, Siumumeersup, ullormiit apriilip 25-anniit maajip
arfineq-aappaat ilanngullugu sulinngiffeqarallarnissani allakkatigut
nalunaarutigaa.
Taamaammallu
Inatsisartut Siulittaasoqarfiata inassutigissavaa Tommy Marĝp
sulinngiffeqarallarnissaa Inatsisartut akuersissutigissagaat.
Qinigaanerup
Misilinneqarnissaanut Ataatsimiititaliap akuersissutigaa Siumup sinniisussaasa
pingajuata Pâviâraq Heilmannip Inatsisartunut qinigaasinnaassuseqarnera.
Taamaalillunga
inassutigaara Pâviâraq Heilmannip Tommy Marĝmut sinniisussatut ulloq maajip
arfineq- aappaat 2001 ilanngullugu Inatsisartuni ataatsimeeqataanissaa
Inatsisartut akuersissutigissagaat.
Eqqaassavara,
oqaatigissavara paasitineqarsimagatta Pâviâraq Heilmann ualip ilaa
anngutissasoq, tassa kisianni paarlatsissatut sinniisissatut Tommy Marĝmut
ilanngunnissaa akerlerineqanngilaq.
Inatsisartuni
ilaasortap Lars Karl Jensenip, Siumumeersup, ullormiit apriilip 25-anniit
maajip sisamaat ilanngullugu
sulinngiffeqarallarnissani allakkatigut nalunaarutigaa.
Taamaammallu
Inatsisartut Siulittaasoqarfiata inassutigissavaa Lars Karl Jensenip
sulinngiffeqarallarnissaa Inatsisartut akuersissutigissagaat.
Qinigaanerup
Misilinneqarnissaanut Ataatsimiititaliap akuersissutigaa Siumup sinniisussaasa
arferngata Ole Thorleifsenip Inatsisartunut qinigaasinnaassuseqarnera.
Taamaalillunga
inassutigaara Ole Thorleifsenip Lars Karl Jensenimut sinniisussatut ulloq
maajip aappaat 2001 ilanngullugu Inatsisartuni ataatsimeeqataanissaa
Inatsisartut akuersissutigissagaat.
Akuerineqarpoq.
Ole
Thorleifsen tikilluarit, Inatsisartuni inissannut ingissinnaavutit.
Inatsisartuni
ilaasortap Finn Karlsenip, Atassummeersup, ullormiit apriilip 25-anniit maajip
sisamaat ilanngullugu sulinngiffeqarallarnissani allakkatigut nalunaarutigaa.
Taamaammallu
Inatsisartut Siulittaasoqarfiata inassutigissavaa Finn Karlsenip
sulinngiffeqarallarnissaa Inatsisartut akuersissutigissagaat.
Qinigaanerup
Misilinneqarnissaanut Ataatsimiititaliap akuersissutigaa Atassutip
sinniisussaasa pingajuata Saaleeraq Johansenip Inatsisartunut
qinigaasinnaassuseqarnera.
Taamaalillunga
inassutigaara Saaleeraq Johansenip Finn Karlsenimut sinniisussatut ulloq
maajip aappaat 2001 ilanngullugu Inatsisartuni ataatsimeeqataanissaa
Inatsisartut akuersissutigissagaat.
Akuerineqarpoq.
Saaleeraq
Johansen tikilluarit, Inatsisartuni inissannut ingissinnaavutit.
Inatsisartuni
ilaasortap Lars Sĝrensenip, Inuit Ataqatigiimmeersup, ullormiit apriilip
25-anniit maajip sisamaat ilanngullugu sulinngiffeqarallarnissani allakkatigut
aamma nalunaarutigaa.
Taamaammallu
Inatsisartut Siulittaasoqarfiata inassutigissavaa Lars Sĝrensenip
sulinngiffeqarallarnissaa Inatsisartut akuersissutigissagaat.
Qinigaanerup
Misilinneqarnissaanut Ataatsimiititaliap akuersissutigaa Inuit Ataqatigiit
sinniisussaasa siullersaata Paninnguaq Olsenip Inatsisartunut
qinigaasinnaassuseqarnera.
Taamaalillunga
inassutigaara Paninnguaq Olsenip Lars Sĝrensenimut sinniisussatut ulloq
maajip aappaat 2001 ilanngullugu Inatsisartuni ataatsimeeqataanissaa
Inatsisartut akuersissutigissagaat.
Akuerineqarpoq.
Paninnguaq
Olsen tikilluarit, Inatsisartuni inissannut ingissinnaavutit.
Kiisalu
Per Rosing-Petersen aamma Hans Enoksen kinguaattuulaarlutik ullumi maanga
tikittussaannertik aamma nalunaarutigisimavaat.
Maliinannguaq
Markussen Mĝlgċrd, Mogens Kleist aamma Mikael Petersen ulluni ataatsimiiffinni
siullerni marlunni ataatsimiinnermi peqataasinnaassanngillat. Taakkua
sinniisussaannik aggersaasoqarnikuunngilaq.
Aamma
taamatut Naalakkersuisut Siulittaasuat Jonathan Motzfeldt NMD-mut
tusarniaanerit pissutigalugit aatsaat ullut marlussuit qaangiuppata
peqataanissaa naatsorsuutigalutigu.
Taava
ilannguttariaqarpara tassa piffissaq kingulleq tigusimasarput ajoraluartumik
Per Berthelsen aamma Siumumeersoq napparsimanini pissutigalugu ullut
marlussuit takkutinnginnissaa naatsorsuutigigipput.
Tassa
oqaatigisariaqarpoq Inatsisartut suleriaasiat malillugu Inatsisartut
aalajangiisinnaassuseqarnerat inuttut piumasaqaataammat Inatsisartut
ilaasortaasa affaanik amerlanerusut najuunnissaat, taannalu
naatsorsuisinnaanerput malillu naammaqqarpoq. Taamaattumik ullormut
oqaluuserisassani immikkortoq una naggaserlugu taanna oqaatigissavara
Inatsisartut maannakkut ilaasortaqassutsimikkut tamakkiisumik
aalajangiisinnaasuseqarput.
Aallaqqaasiullugu oqaatiginngitsoorakku tassa ullormut oqaluuserisassat ullumikkut pingasun-ngornermi 25. april immikkoortut ukininnga ilaqarmata, tassa ammaaneq pereerpoq, taava immikkoortut aappaat, ullormut oqaluuserisassanut nassuiaat, taavalu immikkoortut pingajuat 2001-imi Inatsisartut ukiakkut ataatsimiinnissaata aalajangiiffigineqarnere, kingullerlu immikkoortut sisamaat taanna matoqqasumik ataatsimiititalianut tunngasuuvoq, kisianni ingerlaqqitsinnanga nappaasut malussuit oqaaseqarteqqaalaasavakka, siullermik Ruth Heilmann, Siumut. Tulleriumaarpaa Otto Steenholdt.
Ruth
Heilmann, Siumup
oqaaseqartua:
Siumut
sinnerlugu tikilluaqquneqarnerput qujassutigaara aammalu Inatsisartut
Siulittaasuata ammaanermini oqaaserisai qujassutigalugillu tusaatissatut
tiguagut. Siulittaasoq ilumoorpoq upernaaq manna kommunalbestyrelsimut
qinersisoqarnerata kingunerisaanik ataatsimiinnissamut piareersaatit
ajornartorsiuteqarsinnaaneranik oqaatigisaa, tamanna Siumumiit
naatsorsuutigereersimagatsigu paasilluarparput. Siumumit
kommunalbestyrelsimut ilaasortanngortut tamaasa aammalu ippassaq nunaqarfinnut
aqutsisut qinersisoqarneranni nunaqarfinni aqutsisunut qinigaasut tamaasa
sulilluarnissaanik kissaallugillu Siumumiit uummammik pisumik pilluaqqungaarpagut.
Siumumi
upernaakkut ataatsimiinnissaq manna qilanaaraarput, ukiuunerani
ataatsimiitoqanngimmat, ukiaanerani Inatsisartut ataatsimeereerneranni
ataatsimiititaliani ataatsimiitarnerit aqqutigalugit suliassat
ingerlaqqittarsimapput, naapeqatigiinnikkut imaluunniit oqarasuaat atorlugu
ataatsimiitarnertigut, taamaattumik maanna takoqqillusi nuanneqaaq, aamma
sinniisussat Siumumiit ilassilluarlugillu tikilluaqqungaarpagut,
suleqatigiinnissaq ikioqatigiinnissarlu tamatigoortoq pisarnertut Siumumiit
ingerlatissallugu piareersimavugut.
Ilatta
aamma qimattussaavaatigut. Taakkua ilagaat Anders Nilsson, Atassut, Qallunaat
Nunaannut nuunniarluni nalunaaruteqareersimasoq. Anders ukiualunni
politikikkut suleqatigisimagatsigu qujassutissaqarfigeqaarput, taamaattumik
manna periarfissaq atorlugu Siumumiit qutsivigniarparput kissaallugulu
ilaquttanilu ornitassaminni iluatitsilluarumaartut.
Pilluaqqujumavaguttaaq
atorfilittatsinni kiinnat nutaat suleqatigiligassagut, ilanngullugu pisortaaninngortoq
Kaj Kleist pilluaqquatsigit aammalu allat suleqatigut nutserisuvullu
takoqqillusi nuannerpoq.
Isumalluarnarpoq
manna ataatsimiinneq aamma angusaqarfiulluarumaartoq.
Otto Steenholdt, attaviitsoq:
Soorunami pinngitsoorumanngilanga Inatsisartut Siulittaasuata tikilluaqqussutaa qujassutigissallugu, qujanaq.
Inatsisartunut ilaasortat maani issiasut, issiagallartussallu Inatsisartut Siulittaasuata kikkut qanoq sivisutigisumik sulinngiffeqarumaarnerat, kikkunnillu taarserneqatsiarsinnaanerat Inatsisartunut akuereqqullugu saqqummiuppaa, akuerineqarporlumi.
Eqqumiigisakkali marlussuit oqaatigilaarniarpakka, siullermik apeqqutigiumassallugu Atassutip ilaasortarisimasaa, ilaasortaa, massakkut Danmarkimut nuuttoq naalagaaffeqatigiinneq ataatsimut isigalugu nammineq qinnutigisimappagu Landstingimut ilaasortaaneq Danmarkiminngaanniit ingerlatiinnarsimasinnaagaluarneraa, kisianni taanna soorunami taanna apeqquserpara, partiiata nammineq nalunnginnerussammagu aammalu maani Siulittaasoqarfiup taamaattoqarsimanera oqallisigisimaneraa, tassami qinnuteqarsimasuuppat uanga eqqarsartaasera malillugu Danmarkiminngaanniit qinigaanerup naaffissaata tungaanut ilaasortaanissaa periarfissaqannguatsiaraluarmat, taanna tusarfigillatsiarumaarpara.
Eqqumiigisama aappa unaavoq Maniitsup borgmesterilerumaagaata aggersinnaannginnera pillugu Qaannap borgmesterilerumaagaata maana Landstingimi taartaaffigitsiassammagu, taanna aamma nassuiaatissaqassaaq, tusarusussavaralu tassa borgmesterinngorniat marluk, aappa aggerumanngitsoq, aggesinnaanngitsoq, aappaata borgmesterinngortussat aamma taarserniarlugu maangarsimammat. Pissutsit taakkua immaqa nassuialaartariaqassammata pissutsit Nunarput, immaqa Nunatta sineriattuallaarnera aaqqeeriartarnerillu eqaatsuusinnaasut pissutaasimanersut.
Taavalu pingajuat eqqumiigisara unaavoq, naak paasilluaraluarlugu sinniisussat aggersarneqartarnerat pinngitsoorneqarsinnaasanngitsoq inimi aalajangiinissat suunersut isumaga najoqqutaralugu aallaavigalugit ullulli ataatsimiiffissat ullumimiit siumut ulluni ataatsimiiffissani tallimani sinniisussatut tikisitat arfineq-marluupput, ataaserlu ulluni arfineq-pingasuni sinniisuussalluni. Ulluni tulliuttuni ataatsimiiffissani tallimaniit arfineq-pingasut tikillugit oqaluuserissassanik annertuunik aalajangiiffigisassanik misissuigaluarpunga, taammaattoqarsorinanngilarli, tassa inatsisissanik siullermeerinissat aalajangiinertaqarneq ajormata.
Soorlu oqareersunga sinniisussat maanga aggersitat ajorinngeqaakka, namminnermi pisuussutiginngilaat aggeqquneqarnertik, taamaasioramik. Inatsisartut Siulittaasuata ammaanermini oqaatsini naggaserpai Inatsisartut ilaasortaqassutsimikkut tamakkiisumik aalajangiisinnaassuseqartut. Uanga paasinnittaasera malillugu ilaasortanit 31-usuniit arfineq-pingasut peeraanni suli Inatsisartut aalajangiisinnaassuseqarput.
Tassa tamakkiisumik aalajangiisinnaassuseqarneq imannarsuaq siunniuttariaqanngilaq, aalajangiisinnaasuseqarneq Inatsisartuni ullumikkorpiaq inissaminereermat.
Taamatut uparuaatsiarpunga Aningaasaqarnermut Naalakkersuisup atuagassiatigut kingumut ersarissareermagu sukangasumik aningaasaqarnitsigut aqutsineq qasukkarani ingerlaqqissasoq. Taama aningaasaqarniarnerup tungaa ilisimasaarutigineqareersoq aningaasanik 100.000-it sinnerlugit ulluni tallimani atuisariaqalerneq apeqquserusuppara oqareernittut, taakkuluunniit tikisinneqarsimanngikkaluarpata ulluni ataatsimiiffiusussani tallimani Inatsisartut ersarissumik aalajangiisinnaassuseqareermata. Ilanngullara ullumikkut innuttaaqateqarpugut akiligassatik akilereeraanngamikkit 1000, 2000-innguilluunniit kiserngoruttaraat. Taamatut aningaasanik piisaarneq tusarlugu avataniit nassuiaatissamik tusarusunnassaaq.
Imaassinnavoq pissusiviusut maleruagassatsinniitut qarsupilaarikka, taamaassimappalli innuttaasut uku taariikkakka maani pisoq aallaavigalugu uattulli nassuiaanneqassappata naammagalugu tigussavara.
Augusta Salling, Atassutip oqaaseqartua:
Uaguttaaq Atassumminngaanniit tikilluaqquneqarnerput qujassutigaarput, mannalu iluatsillugu aamma Atassummi ilaasortaasoq Anders Nilsson maani Inatsisartuni ilaasortaajunnaartoq qutsavigiumavarput assut sulilluarsimammat. Aammalu tikilluaqqussallugu Anders Nilssonimut taarsiilluni ilaasortanngortoq Godmand Jensen Upernavimminngaanneersoq. Qilanaaraarput Atassummi aamma maani Inatsisartuni suleqatigilluassallutit, aammalu nuannaaaarutigaarput Upernavimmi maanna toqqaannarnerusumik qanimut aamma takukulanerusinnaasaminnik sinniisoqalermata. Sinniissussat allat aqqisigut taagunninngikkaluarlugit Atassumminngaanniit tikilluaqquagut. Qujanaq.
Mads Peter Grĝnvold, Kattusseqatigiit oqaaseqartuat:
Kattusseqatigiit sinnerlugit Nunatsinni radiukkut naalaartartut Inatsisartut upernaakkut ataatsimiinerani tusarnaarluarnissaannik kissaappagut. Siullermik Inatsisartuni sinniisussat Kattusseqatigiit sinnerlugit tamaasa tikilluaqquagut, aamma neriuppugut udvalgini ataatsimiinnermilu suleqatigilluarumaarlugit.
Nunatsinni nunaqarfinni aqutsisunut aammalu kommunalbestyrelsimut qinersinermi qinerneqarsimasut Kattusseqatigiit sinnerlugit pilluaqqujumavagut, aammalu illoqarfinni borgmesterinngortitsisut pilluaqqujumallugit. Minnerunngitsumik Kattusseqatigiit sinnerlugit Ilulissani siullermeersumik borgmesterinngortitsinerat Inatsisartuni Kattusseqatigiit sinnerlugit ilaasortatut nuannaarutigingaarparput, neriuutigaarpullu suli aamma siunissami pitsaasumik innuttaasut suleqatigalugit sullissisoqarumaartoq.
Taamatut naatsumik oqaaseqarlunga ammaanermi oqaaseqalaarpunga taamatut.
Ole Lynge, Inatsisartut Siulittaasuat:
Taava allanik nappaasoqaqqinngilaq, kisianni Otto Steenholdtip attaviitsup Siulittaasoqarfiup aammaaneranut atatillugu Inatsisartunut ilaasortanut tunngassuteqartunik apeqqutaa maani akissagukku, soorunami aqutsisinnaanngilanga, taamaattumik siulittaasup tullia siulleq, Anders Andreassen qinnuigissavara ataatsimiinneq aqoqqullugu akissuteqarniassagama.
Ataatsimiinnermik aqutsisoq: Siulittaasoqarfimmi ilaasortaq, Anders Andreassen.
Ole Lynge, Inatsisartut Siulittaasuat:
Tassa una erseqqissalaaginnassavara aamma ileqquunngikkaluarmat taamatut ammaanermi oqallisiginneqartarlutik, kisianni ilumoorsinnaavoq aamma nassuiaammik naatsukullammik sapinngisannik oqaaseqalaassangama.
Anders Nilssonip tunuarniuteqarneranut atatillugu periarfissaq taaneqartoq Qallunaat Nunaanni najugaqaraluarluni ilaasortatut ingerlaannarsinnaaneranut apeqqut. Taamaattumik saaffiginnissummik tigusaqarsimanngilagut, soorunami aammaa taamaattumik isummerfigisimanngilarput taakkuttitaa. Imaanngikkaluarpoq periarfissaanngitsoq, ataasiakkaani pisoqartarpoq Inatsisartuni ilaasortat inuussutissarsiornerminnut imaluunniit allatut ilinniarnerminnut atatillugu nuukkallartussaagunik aamma ilaasortaanertik attatiinnarsinnaasarpaat. Tassa Siulittaasoqarfiup Anders Nilssonip qinnuteqaataa naatsukullak Qallunaat Nunaannut nuuinnissamik imaqartoq taamaallaat tigusimavaa, pissusissaalu eqqorlugu soorunami Inatsisartut ataatsimiinnerani aatsaat akuerineqartussaavoq taamatut qinnuteqaat akuersaarneqassanersoq. Aammami akuersaaneqarpoq.
Aamma sinniisussat ilai - Atassutip sinniisussaanik Qaanaaminngaanniit borgmesterinngortussatut naatsorsuutigineqartup qaaqquneqarneranut pissutaavoq qinersinermi nalunaarsuiffiit najoqqutaralugit qinerneqarnerpaatut tullinnguuttut soorunami najoqqutarisarpagut, tassalu Godmand Jenseni taanna Atassummiit tulliusimavoq siulleq aapparalugu Naimanngitsoq Petersen. Otto apeqqutit paasilluarsimagukku tassa pissusissaatut aggersaavugut aamma inuttaa aperineqartoq akuersaarmat soorunami pisussaavugut maannartissallugu.
Aningaasaqarnikkut aqutsinermut taanna sukannersumut Inatsisartut Naalakkersuisullu pillugit inatsit kiisalu Inatsisartut suleriaasiannut inatsisit najoqqutaralugit soorunami sinniisussanik taamatut periarfissaqartitsisoqarpoq pissutsit assigiinngitsut naatsorsuutiginngisalluunniit pigaa-ngata toqqammavagissaqarsinnaaqqulluta. Tassa ukioq manna soorunami ajoraluartumik taama amerlatigisut immaqa aallaqqaataaniik tamakkiisumik peqataasinnaannginnerat taanna Siulittaasoqarfiup uggoraa, kisianni aningaasartuutit tassunga ilaasut taamatut pisussaaffigaavut matussusissallugit. Tassa demokrati akeqarpoq aamma ilaannikkut akisusarpoq.