Kalaallit Nunaanni Inatsisartut

Oqaluuserisassani immikkoortoq 20-1

Ataatsimiinnerit ] Tilbage ] Op ] Nĉste ]

Siullermeerneqarnera Aappassaanneerneqarnera Pingajussaaneerneqarnera

Ullut ataatsimiiffiusut sisamaat, tallimanngorneq 12. april 2002

 

 

Oqaluuserisassani immikkoortoq 20

 

 

Piginneqatigiilluni inissiat pillugit Inatsisartut peqqussutaata allanngortinneqarneranik Inatsisartut peqqussutissaattut siunnersuut.

(Ineqarnermut, Attaveqarnermut Pilersuinermullu Naalakkersuisoq)

(Siullermeerneqarnera)

 

 

Ataatsimiinnermik aqutsisoq: Daniel Skifte, Inatsisartut Siulittaasuat, Atassut.

 

 

Jĝrgen Wĉver-Johansen, Ineqarnermut, Attaveqarnermut Pilersuinermullu Naalakkersui­soq, Siumut.

Ullup sinnerata isumaqatigiiffiunerusumik ingerlanissaa neriuutigalugu Naalakkersuisut sin­nerlugit matumuuna saqqumiutissavara piginneqatigiilluni inissiat pillugit Inatsisartut peqqus­sutaata allanngortinneqarneranik Inatsisartut peqqussutissaatut siunnersuut:

 

Peqqussutissatut siunnersuut piginneqatigiilluni inissiaateqarnermik aaqqissuussinerup nutar­tigiffigineqarneranut ingerlareersumut ilaavoq. Pillunilu ilaatigut aaqqissuussinermi paasisi­malikkat tunngavigalugit ilaatigullu ineqarnermut tunngasuni ingerlataqartut kissaateqarnerat malillugu kiisalu maleruagassiuviallaannginnissamik allaffissornerullu pisariillisaavigineqar­nissaanik Naalakkersuisut kissaateqarnerat peqqussutissatut siunnersuummut patsisaaqataa­voq.

 

Peqqussut atuuttoq malillugu entreprenĝri piginneqatigiillutik inissiaatillit peqatigiiffianut tunisinissani siunertaralugu inissianik sananissaminik kissaateqartoq sanaartornerup aallartin­neraniilli piginneqatigiillutik inissiaatillit peqatigiiffianik pilersinneqareersimasumik

tapersiivigineqarnissaminullu neriorsorneqareersimasumik isumaqatigiissuteqareersimassaaq.


Peqqussutissatut siunnersuutip nutaartaraa entreprenĝrip sanaartorneq aallartereersinnaamma­gu sanaartornerullu nalaani sanaartukkaminik piginneqatigiillutik inissiaatillit peqatigiiffianut pilersinneqareersimasumut tunisisinnaanera. Tamatumuuna isumaqatigiissuteqarnerup nalaani piginneqatigiillutik inissiaatillit peqatigiiffiata tapersiivigineqarnissamik neriorsuutigineqarfi­gineqareersimanissaa piumasaqaataajunnaarpoq.

 

Naalakkersuisut naliliipput peqqussutissatut siunnersuutip kingunerissagaa pilersaarutip aal­lartinneraniik naammassinissaata tungaanut piffissaq atorneqartussaq ukiut marluk tikillugit sivikillisinneqassasoq, sivikillisinneqarsinnaasoq tassa sanaartornermi suleriaaseq Inatsisartut aningaasanut inatsisaannut atuuttoq piffissaq eqqarsaatigalugu apeqqutaajunnaarmat.

 

Namminersornerullutik Oqartussat kommunellu piginneqatigiillutik inissiaatillit peqatigiiffi­annut tapersiissutaasa tunniunneqarfissaasa piffissaa sanaartornerup naamassineqarnerata atuisinnaatitaanerullu piffissaa imminnut nalerortariaqanngimmata piffissap akunnequtaasut aningaasalersuiffigineqarnissaa pisariaqassaaq. Piffissap sanaartorfiup nalaani aningaasaler­suineq assigalugu piffissap taassuma aningaasalersuiffigineqarnissaa entreprenĝrip pisussaaf­figaa.

 

Piginneqatigiilluni inissianik entreprenĝrimik sananeqartunik piserusunneq peqqussutissakkut siunnersuutikkut angilerulertinneqassasoq Naalakkersuisut naatsorsuutigaat, tassa inissiat taamaattut annertuumik ingerlatsinikkut iluaqutigalugit aammalu m2-imut akikinnerusumik sananeqarsinnaassasut naatsorsuutigineqarmat.

 

Peqqussumi matumani allannguutissatut siunnersuummi aamma naleqqussaaneq alla ilaavoq, tassani inissiat attartortittakkat pioreersut piginneqatigiilluni inissianut allanngortinneqartillu­git attartortut piginneqatigiillutik inissiaatillit peqatigiiffiannut ilaasortanngornissaminnik kissaatigisaqanngitsut piginnaatitaaffiisa atatiinnarneqarnissaat peqqussutissatut siunnersuu­tikkut aamma qularnaarneqassaaq.

 


Taamatut pisoqartillugu Naalakkersuisut kommuneluunniit piginneqataasunut ilanngutissap­put piginneqatigiillutillu inissiaatillit peqatigiiffianni ilaasortanngussallutik tamatuma kingor­na attartortoq Namminersornerullutik Oqartussani kommuniniluunniit attartortutut ingerlaan­nassaaq. Tamatumuuna attartortup pisinnaatitaaffimminik piginniinnarnissaa qularnaarneqas­saaq.

 

Piginneqatigiillutik inissiaatillit peqatigiiffiata Naalakkersuisut kommuneluunniit ineqarner­mut akiliutissanik piginneqatigiillutik inissiaatillit peqatigiiffiata ataatsimeersuarnerani aalian­gerneqarsimasumik akileeqqussavai attartortorli Namminersornerullutik Oqartussat kommu­nellu inissiaataanni attartortittakkani ineqarnermut akiliutit naatsersorneqartarnerat pillugu maleruagassat atuuttut malillugit akileeqquneqartaannassasoq  aamma ilaavoq.

 

Peqqussutissatut siunnersuummut saqqummiunneqartumut nassuiaatit innersuussutigalugit piginneqatigiilluni inissiat pillugit Inatsisartut peqqussutaata allanngortinneqarneranik Inatsi­sartut peqqussutissaattut siunnersuut Inatsisartunit akuersortumik oqaluuserisassanngortip­para. Siunnersuutigineqarpoq siunnersuut aappassaaneerneqannginnermini Inatsisartut Attave­qarnermut Pilersuinermullu aamma Ineqarnermut ataatsimiitsitaliaanut oqaluuserisassanngor­tinneqassasoq. Qujanaq.

 

Daniel Skifte, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Atassut.

Ineqarnermut, Attaveqarnermut Pilersuinermullu Naalakkersuisumut qujavugut.

 

Taava maannakkut partiit, Kattusseqatigiit kissalu attaviitsut oqaaseqartuinut pivugut.

Tulliulluni oqaaseqassaaq Tommy Marĝ, Siumut.

 

Tommy Marĝ, Siumup oqaaseqartua.

Qujanaq. Inatsisartut peqqussutaat nr. 1, 31. oktober 1991-imeersoq piginneqatigiilluni inissiaateqarnerm­ut tunngasoq Inatsisartut peqqussutaatigut nr. 11-kkut, 6. november 1997-imeersukkut aammalu nr. 17-kkut  12. november 2001 kingullermik allanngortinneqartukkut Naalakkersuisut peqqussutip allanngortinneqarnissaanik siunnersuutaat Siumumiit imaattum­ik oqaaseqarfigissavarput:

 


Piginneqatigiilluni inissiat Inatsisartut peqqussutaata siuliani taaneqartumi aammalu Naalakkersuis­ut tunngavilersuutitut saqqummiussinerminni tassalu inissiaatileqatigiit illuliornerm­ut aningaasaateqarfimmiit imaluunniit entreprenĝrimiit nutaamik inissiaateqalers­ut tapiiffigineqartarnerata allaffissornikkut aqunneqarnerata pisariillisarnera.

Siumumiit ersarissumik nalunaarutigissavarput Inatsisartut peqqussutaata pisariillisaanermik siunertaqarluni saqqummiunneqartoq tamakkiisumik taperseratsigu. Immikkullu imarisaa oqaaseqarfiginagu Inatsisartut Ineqarnermut Attaveqarnermut Pilersuinermullu ataatsimiitsita­liaanni aappassaaneerneqannginnermini suliareqqaarneqarnissaa innersuussutigissavarput. Qujanaq.

 

 Daniel Skifte, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut siulittaasuat, Atassut.

Tommy Marĝmut qujavugut. Maannakkut oqaaseqassaaq Godmand Rasmussen, Atassut.

 

Godmand Rasmussen, Atassutip oqaaseqartua.

Pineqartoq naluneqanngilaq nutarterinerup pioreersup malitsigisaattut iinnarmat. Aaqqissuus­sinermilu paasisimasariikkanut ilassutitut ilaaginnarluni taamaattumik Atassumiit misissorlu­areerlutigut annertunerusumik oqaaseqarfiginatigu oqaatigeriissavarput.

 

Pineqartoq pitsanngoriaateqartinneqarluni saqqummiunneqarnera iluarisimaaratsigu. Tassani­mi ineqarnermut tunngasunik ingerlataqartut kissaateqarnerat malillugu allaffissornerullu pisariillisaaffigineqarnissaa kissaateqarnermullu ilaatinneqarsimanera Atassutip iluarisimaar­lugu oqaatigissavaa.

 

Peqqussutissamimi Atassummiit pitsaasumik tikkuagaasa ilagaat inissiaatillit peqatigiiffinnut tunniussinissaminik isumaqatigiissutqartarnissaat, kiisalu piginneqatigiilluni inissianik entre­prenĝrinit sanaanik piserusussutsip annertunerulersinneqarnissaa isumalu pitsaasuuvoq.

Pingaartumik siunniunneqarmat akit sanaartornermik papasinnerulersinnaaneri.

 

Naluneqanngimmat sanaartukkat akisuallaarnerisa inimik atuisut qanoq tamaviaarnartigisu­mik aatugaqartitaasarnerat. Atassummiit taamatut oqaaseqarluta ataatsimiititaliamut aappas­saaneerneqartinnagu oqaluuserineqarnissaa innersuussutigaarput.

 

 

 


Daniel Skifte, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Atassut.

Godmand Rasmussenimut qujavugut. Maannakkut oqaaseqassaaq Olga Poulsen, Inuit Ataqa­tigiit.

 

Olga Poulsen, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat.

Inuit Ataqatigiinniit pingaartittuarparput inissaaleqinerup qaangerniarneqarnissaanut tunnga­tillugu qaangiiniutinik pitsaasunik periarfissaqartitsiuarnissaq.

 

Maleruagassiuivallaannginnissaq allaffissornerullu pisariillisarneqarnissaannik siunertaqartu­mik allannguutissatut siunnersuuteqarneq Inuit Ataqatigiinniit ajunngitsortaqartutut isigivar­put.

 

Inuit Ataqatigiinniilli kissaatigissavarput, nunatsinni sanasut namminersortut mikinerusut aamma qanoq periarfissaqatitaalernissaat ataatsimiisititaliami qulaajarneqarumaartoq. Tassani eqqarsaatigalugu entreprenĝrit sanasullu namminersortut mikinerusut pisinnaatitaaffigiligas­saasa assigiinngissutaat. Inissianik sanaartornerup ukiut marluk tikillugit sivikillisarneqarler­sinnaanissaannik siunnersuutip kinguneqartitsilersinnaanera Inuit Ataqatigiinninngaanniit neriulluarnartoqarsorinarput.

 

Apeqqutigerusupparpulli anaartugassat pisortanit aningaasalersorneqartussat aningaasartassaat qulakkeeqaarnagit tunniunniunneqartalersinnaanissaat aningaasanut inatsimmut qanoq aaqqis­suunneqarniarsut, aaqqissuunniarneqartassanersut.

 

Taamatut apeqquteqarnitsinnut tunngavigivarput piginneqatigiilltik inissiaatileqatigiiffinngor­tussat tapersiivigineqartarnissaminnik neriorsuuteqarfigineqaqqaartarnissaat allanngortinniar­neqarniarmat. Piffissap sanaartorfiusup ingerlanerani entreprenĝrit akiliisinnaajunnaassagalu­arpata qanoq isiortoqassanersoq qanorlu pisoqassanersoq aamma akissuteqarfigineqarnissaa kissaatigissavarput.

 

Taamatut oqaaseqarluta siunnersuutip inissialiortitsinerup sukkatsinneqarsinnaanissaannik siunertaqartussamik misissorluarneqarnissaa siunertaralugu Inatsisartut Ineqarnermut Ataatsi­miititaliaanut ingerlateqqipparput.


Daniel Skifte, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Atassut.

Olga Poulsenimut qujavugut. Maannakkut oqaaseqassaaq Mogens Kleist, Kattusseqatigiit.

 

Mogens Kleist, Kattusseqatigiit oqaaseqartuat.

Qujanaq. Peqqussutissap allannguutissai Kattusseqatigiinniit oqaatigerusuppagut sukumiisu­mik misissorneqarnissaat, tassami suliffiutillit entreprenĝrit nammineerlutik illunik sanaartori­arlutik piginneqatigiinnit tunisinnaalissammatigit aamma suliffiutillit namminneq aningaasati­gut akisussaaffeqarnerat tassuunatigut ersersinneqarmat.

 

Taamaattorli peqqussutissap kingunipilorisinnaasai annilaanngatigaagut, tassalu suliffiutilik entreprenĝri illuutilinnik tunisinermigut akinik qaffaassasinnaanissaa. Tamaalilluni ullumik­kut akigitinneqartunit qaffasinnerusumik akiginiaasinnaanissaa eqqarsaatigalugu. Taamatut piginneqatigiinnit entreprenĝrit illunik tunisippat, taava kiap akisussaaffigissavaa entreprenĝr-ip piumasaqaataasa nikingassusiat? Tassani aamma eqqarsaatigaagut iserternermi akit.

 

Ullumikkut nalunngilarput %-it aalajangersimasut atuutsinneqartut. Siunissamilu %-i qanoq ittoq aammalu qanoq annertutigisoq atorneqassava aammalu kia aalajangissavaa, taamatut illuliat akiisa nalinginnaasumik qaffasinnerunerasigut?

 

Taamatut naatsumik oqaaseqarluta peqqussutissap aappassaaniinnginnerani ataatsimiititalia­mut attuumassuteqartumut innersuussutigerusupparput sukumiisumik misissorneqarnissai anguniarlugu. Qujanaq.

 

Daniel Skifte, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Atassut.

Mogens Kleist qutsavigaarput. Taavalu maannakkut oqaaseqassaaq Otto Steenholdt, attaviit­soq.

 

Otto Steenholdt, attaviitsoq.


Naatsuarannguamik oqaasissaqarpunga. Tassa uanga entreprenĝriusuuguma, taavalu sanaas­sara qanoq akeqartoq nalunagu qulakkeereersimalluinnaqqissaarusussagaluarpara ilumut sannatassama pisiarissagaat. Taamaanngippammi namminersorluni ingerlariaaseq navianarsisin­naammat ilaatigut peqqissimillutik tunuartertoqartarnera pissutigalugu, kisianni uani siunnersuummi takuara qulakkeerneqalisaartutut qularnanngitsutullu sanasussamut isik­koqartoq. Taamaassappat ajorissanngilara, tassa tamakkua aningaasarpassuarnik nammineq atuillutik akilikkaminnik sanasarmata, taava pisissussaaruteriataassagaluarunik namminersor­tut aningaasaqarnermikkut sakkortuumik kingunipiloqarsinnaammat. Kisianni isumaqarpunga taanna qulakkeerneqarsimasoq taamaasimassappallu siunnersuummut akerliuffissaqanngilan­ga.

 

Daniel Skifte, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Atassut.

Otto Steenholdt qutsavigaarput.

Taavalu Ineqarnermut, Pilersuinermut Attaveqarnermullu Naalakkersuisoq, Jĝrgen Wĉver- Johansen akissuteqassaaq.

 

Jĝrgen Wĉver-Johansen, Ineqarnermut, Pilersuinermut Attaveqarnermullu Naalakkersui­soq, Siumut.

Qujanaq. Malugisinnaavara oqaaseqartut tamarmik siunnersuut tamarmik iluarisimaaraat, kisiannili suliarineqaqqinnginnerani ataatsimiititaliami suliarineqaqqaarallarnissaa kissaatigi­gaat. Tamanna naalakkersuisuniit isumaqatigaarput. Apeqqutit arlaqanngitsut naatsunnguamik akissuteqarfigilaassavakka.

 

Siullermik Inuit Ataqatigiit oqaaseqartua Olga Poulsenip apeqqutigivaa sanaartugassat pisor­taniit aningaasalersorneqartussat aningaasartassaat qulakkeeqqaarnagit tunniunneqartalersin­naanissaat aningaasanik inatsisissamik qanoq aaqqissuunniarneqartassanersut.

 

Tassunga tunngatillugu tamatta nalunngilarput ukiaq aalajangernikuugatsigu qaffasinnerpaaf­fissaa qanoq annertutigiso, tassa tapiiffigineqarsinnaasoq 105 m2-eri tikillugu, taavalu pigin­neqatigiilluni peqatigiiffiat pineqarpat, taava sanaartornermik akigitinneqarsinnaasut qaffasin­nerpaasoq, tassaavoq 15.000 kruuni m2-imut.

 

Taamaattumik tassa taakkua killiliisuupput, assigiinngitsorpassuarnik aamma soorunami tapiiffigineqarsinnaassutsip qanoq annertutigineranik. Taannalu Inatsisartut ukiumoortumik uterfigisarsinnaavaat piumagunik, taakkua m2-imut aningaasat qassit qaffasinnerpaaffissaa qanoq inissisimanersoq.


Taamaattumik akit tassanngaannartumik, soorlu Kattusseqatigiinninngaanngiit Mogens Kleist­ip ernumassutigisaata pisoqarnissaa naalakkersuisuniit naatsorsuutiginngilarput. Inatsi­sartut aalajangigaannik siullermik aningissutsi qanoq angitigisut tapiiffigineqarsinnaanersut aammalu akit suna najoqqutaralugu annerpaamik tapiisoqarsinnaanersoq Inatsisartut aalajan­gereermassuk.

 

Taamaattumik aamma oqaatigerusuppara uani ilaatigut Otto Steenholdtip ernumassutigisaa tassaavoq entreprenĝri qulakkeersimasariaqarmagu pisisussaqarnini. Uani una piginneqatigiil­luni inissianik sanaartortarneq eqqarsaatigalugu periarfissat pioreersut tapersaattut isigineqar­tariaqarput. Uanilu pineqartoq tassaavoq entreprenĝrit risikomik tiguserusuttut periafissinne­qarnissaat ullumikkut eqaannerusumik periarfissaqarlutik sanaartornissaminnut, kisianni eqaannerusumik periarfissinneqarnermikkut aamma risiko aamma annertunerusoq namminneq tigusariaqarpaat. Taannalu soorunami namminneq nalilersugassaraat sanaartorneq aallartitsin­nagu.

 

Taamaattumik aamma Inuit Ataqatigiit apeqqutaanni tassa piffissaq sanaartorfiusoq ingerla­nerani entreprenĝr-i akiliisinnaajunnaassagaluarpat qanoq pisoqassava? Siullermik piffissaq sanaartorfiusoq tamaat aningaasaqarneq aningaasallu atorneqartussat entreprenĝrip nammineq akisussaaffigisussaavaa aamma entreprenĝrit akiliisinnaajunnaariaannaat qularutigilluinnar­para risikomik taamak annertutigisumik tigusillutik periaaseq una atorlugu sanaartornissaat.

 

Taamaattumik tassani aamma naalakkersuisuniit naatsorsuutiginngilarput ajornartorsiuteqarto­qarnissaa.

 

Naggatatigut oqaatigerusuppara ataatsimiititaliami suliarinearneranut atatillugu erseqqinneru­sumik paasiniagassanik peqartoqarpat imaluunniit kissaateqartoqarpat, taava soorunami piare­ersimagatta isumasiorneqarnissatsinnut.

 

Daniel Skifte, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Atassut.


Ineqarnermut Naalakkersuisumut qujavugut. Ingerlariaqqitsinnanga oqaatigissavara allanik oqaaseqarusuttoqanngimmat. Immikkoortullu tullianut nikeriartinnata, tassa imm. 21 tullianut nikeriartinnata inatsisartunut ilaasortat suli amerlanerusut maaniittariaqarput. Taamaattumik anersaajuummiutigaara taanna. Maani issiasut naammanngillat maaniittariaqarput amerlanerit.

Tassalu taamaalilluni allanik oqaaseqarumasoqanngimmat immikkoortoq 20-p siullermeerne­qarnera naammassivoq.

 

Amerlanerussuteqarluartut kissaatigaat suliassaq taanna ingerlateqqinneqassasoq Inatsisartut Attaveqarnermut Pilersuinermullu aamma ineqarnermut ataatsimiititaliaat aqqutigalugu suli­assaq taanna tassani suliarineqaqqaassaaq.

 

Ataatsimiinneq unikaallatsippara immaqa sek. 25-it, maani isersimasut naammanngillat.

Ingerlariaqqippugut.