Oqaluuserisassani immikkoortoq 20-1 |
|
||
Siullermeerneqarnera | Aappassaanneerneqarnera | Pingajussaaneerneqarnera |
Ullut ataatsimiiffiusut sisamaat,
tallimanngorneq 12. april 2002
Ataatsimiinnermik aqutsisoq: Daniel
Skifte, Inatsisartut Siulittaasuat, Atassut.
Jĝrgen Wĉver-Johansen, Ineqarnermut,
Attaveqarnermut Pilersuinermullu Naalakkersuisoq, Siumut.
Ullup sinnerata
isumaqatigiiffiunerusumik ingerlanissaa neriuutigalugu Naalakkersuisut sinnerlugit
matumuuna saqqumiutissavara piginneqatigiilluni inissiat pillugit Inatsisartut
peqqussutaata allanngortinneqarneranik Inatsisartut peqqussutissaatut siunnersuut:
Peqqussutissatut siunnersuut
piginneqatigiilluni inissiaateqarnermik aaqqissuussinerup nutartigiffigineqarneranut
ingerlareersumut ilaavoq. Pillunilu ilaatigut aaqqissuussinermi paasisimalikkat
tunngavigalugit ilaatigullu ineqarnermut tunngasuni ingerlataqartut
kissaateqarnerat malillugu kiisalu maleruagassiuviallaannginnissamik
allaffissornerullu pisariillisaavigineqarnissaanik Naalakkersuisut
kissaateqarnerat peqqussutissatut siunnersuummut patsisaaqataavoq.
Peqqussut atuuttoq malillugu entreprenĝri
piginneqatigiillutik inissiaatillit peqatigiiffianut tunisinissani
siunertaralugu inissianik sananissaminik kissaateqartoq sanaartornerup
aallartinneraniilli piginneqatigiillutik inissiaatillit peqatigiiffianik
pilersinneqareersimasumik
tapersiivigineqarnissaminullu
neriorsorneqareersimasumik isumaqatigiissuteqareersimassaaq.
Peqqussutissatut siunnersuutip
nutaartaraa entreprenĝrip sanaartorneq aallartereersinnaammagu
sanaartornerullu nalaani sanaartukkaminik piginneqatigiillutik inissiaatillit
peqatigiiffianut pilersinneqareersimasumut tunisisinnaanera. Tamatumuuna
isumaqatigiissuteqarnerup nalaani piginneqatigiillutik inissiaatillit
peqatigiiffiata tapersiivigineqarnissamik neriorsuutigineqarfigineqareersimanissaa
piumasaqaataajunnaarpoq.
Naalakkersuisut naliliipput
peqqussutissatut siunnersuutip kingunerissagaa pilersaarutip aallartinneraniik
naammassinissaata tungaanut piffissaq atorneqartussaq ukiut marluk tikillugit sivikillisinneqassasoq,
sivikillisinneqarsinnaasoq tassa sanaartornermi suleriaaseq Inatsisartut
aningaasanut inatsisaannut atuuttoq piffissaq eqqarsaatigalugu
apeqqutaajunnaarmat.
Namminersornerullutik Oqartussat
kommunellu piginneqatigiillutik inissiaatillit peqatigiiffiannut
tapersiissutaasa tunniunneqarfissaasa piffissaa sanaartornerup
naamassineqarnerata atuisinnaatitaanerullu piffissaa imminnut
nalerortariaqanngimmata piffissap akunnequtaasut
aningaasalersuiffigineqarnissaa pisariaqassaaq. Piffissap sanaartorfiup nalaani
aningaasalersuineq assigalugu piffissap taassuma
aningaasalersuiffigineqarnissaa entreprenĝrip pisussaaffigaa.
Piginneqatigiilluni inissianik
entreprenĝrimik sananeqartunik piserusunneq peqqussutissakkut siunnersuutikkut
angilerulertinneqassasoq Naalakkersuisut naatsorsuutigaat, tassa inissiat
taamaattut annertuumik ingerlatsinikkut iluaqutigalugit aammalu m2-imut
akikinnerusumik sananeqarsinnaassasut naatsorsuutigineqarmat.
Peqqussumi matumani
allannguutissatut siunnersuummi aamma naleqqussaaneq alla ilaavoq, tassani
inissiat attartortittakkat pioreersut piginneqatigiilluni inissianut
allanngortinneqartillugit attartortut piginneqatigiillutik inissiaatillit
peqatigiiffiannut ilaasortanngornissaminnik kissaatigisaqanngitsut piginnaatitaaffiisa
atatiinnarneqarnissaat peqqussutissatut siunnersuutikkut aamma
qularnaarneqassaaq.
Taamatut pisoqartillugu
Naalakkersuisut kommuneluunniit piginneqataasunut ilanngutissapput
piginneqatigiillutillu inissiaatillit peqatigiiffianni ilaasortanngussallutik
tamatuma kingorna attartortoq Namminersornerullutik Oqartussani
kommuniniluunniit attartortutut ingerlaannassaaq. Tamatumuuna attartortup
pisinnaatitaaffimminik piginniinnarnissaa qularnaarneqassaaq.
Piginneqatigiillutik inissiaatillit
peqatigiiffiata Naalakkersuisut kommuneluunniit ineqarnermut akiliutissanik
piginneqatigiillutik inissiaatillit peqatigiiffiata ataatsimeersuarnerani
aaliangerneqarsimasumik akileeqqussavai attartortorli Namminersornerullutik
Oqartussat kommunellu inissiaataanni attartortittakkani ineqarnermut akiliutit
naatsersorneqartarnerat pillugu maleruagassat atuuttut malillugit
akileeqquneqartaannassasoq aamma
ilaavoq.
Peqqussutissatut siunnersuummut
saqqummiunneqartumut nassuiaatit innersuussutigalugit piginneqatigiilluni
inissiat pillugit Inatsisartut peqqussutaata allanngortinneqarneranik Inatsisartut
peqqussutissaattut siunnersuut Inatsisartunit akuersortumik
oqaluuserisassanngortippara. Siunnersuutigineqarpoq siunnersuut
aappassaaneerneqannginnermini Inatsisartut Attaveqarnermut Pilersuinermullu
aamma Ineqarnermut ataatsimiitsitaliaanut oqaluuserisassanngortinneqassasoq.
Qujanaq.
Daniel Skifte, ataatsimiinnermik
aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Atassut.
Ineqarnermut, Attaveqarnermut
Pilersuinermullu Naalakkersuisumut qujavugut.
Taava maannakkut partiit,
Kattusseqatigiit kissalu attaviitsut oqaaseqartuinut pivugut.
Tulliulluni oqaaseqassaaq Tommy
Marĝ, Siumut.
Tommy Marĝ, Siumup oqaaseqartua.
Qujanaq. Inatsisartut peqqussutaat nr.
1, 31. oktober 1991-imeersoq piginneqatigiilluni inissiaateqarnermut tunngasoq
Inatsisartut peqqussutaatigut nr. 11-kkut, 6. november 1997-imeersukkut aammalu
nr. 17-kkut 12. november 2001
kingullermik allanngortinneqartukkut Naalakkersuisut peqqussutip
allanngortinneqarnissaanik siunnersuutaat Siumumiit imaattumik
oqaaseqarfigissavarput:
Piginneqatigiilluni inissiat
Inatsisartut peqqussutaata siuliani taaneqartumi aammalu Naalakkersuisut tunngavilersuutitut
saqqummiussinerminni tassalu inissiaatileqatigiit illuliornermut
aningaasaateqarfimmiit imaluunniit entreprenĝrimiit nutaamik inissiaateqalersut
tapiiffigineqartarnerata allaffissornikkut aqunneqarnerata pisariillisarnera.
Siumumiit ersarissumik
nalunaarutigissavarput Inatsisartut peqqussutaata pisariillisaanermik
siunertaqarluni saqqummiunneqartoq tamakkiisumik taperseratsigu. Immikkullu
imarisaa oqaaseqarfiginagu Inatsisartut Ineqarnermut Attaveqarnermut
Pilersuinermullu ataatsimiitsitaliaanni aappassaaneerneqannginnermini
suliareqqaarneqarnissaa innersuussutigissavarput. Qujanaq.
Daniel Skifte, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut
siulittaasuat, Atassut.
Tommy Marĝmut qujavugut. Maannakkut
oqaaseqassaaq Godmand Rasmussen, Atassut.
Godmand Rasmussen, Atassutip
oqaaseqartua.
Pineqartoq naluneqanngilaq
nutarterinerup pioreersup malitsigisaattut iinnarmat. Aaqqissuussinermilu
paasisimasariikkanut ilassutitut ilaaginnarluni taamaattumik Atassumiit
misissorluareerlutigut annertunerusumik oqaaseqarfiginatigu
oqaatigeriissavarput.
Pineqartoq
pitsanngoriaateqartinneqarluni saqqummiunneqarnera iluarisimaaratsigu. Tassanimi
ineqarnermut tunngasunik ingerlataqartut kissaateqarnerat malillugu
allaffissornerullu pisariillisaaffigineqarnissaa kissaateqarnermullu
ilaatinneqarsimanera Atassutip iluarisimaarlugu oqaatigissavaa.
Peqqussutissamimi Atassummiit
pitsaasumik tikkuagaasa ilagaat inissiaatillit peqatigiiffinnut
tunniussinissaminik isumaqatigiissutqartarnissaat, kiisalu piginneqatigiilluni
inissianik entreprenĝrinit sanaanik piserusussutsip
annertunerulersinneqarnissaa isumalu pitsaasuuvoq.
Pingaartumik siunniunneqarmat akit
sanaartornermik papasinnerulersinnaaneri.
Naluneqanngimmat sanaartukkat
akisuallaarnerisa inimik atuisut qanoq tamaviaarnartigisumik
aatugaqartitaasarnerat. Atassummiit taamatut oqaaseqarluta ataatsimiititaliamut
aappassaaneerneqartinnagu oqaluuserineqarnissaa innersuussutigaarput.
Daniel Skifte, ataatsimiinnermik
aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Atassut.
Godmand Rasmussenimut qujavugut.
Maannakkut oqaaseqassaaq Olga Poulsen, Inuit Ataqatigiit.
Olga Poulsen, Inuit Ataqatigiit
oqaaseqartuat.
Inuit Ataqatigiinniit pingaartittuarparput
inissaaleqinerup qaangerniarneqarnissaanut tunngatillugu qaangiiniutinik
pitsaasunik periarfissaqartitsiuarnissaq.
Maleruagassiuivallaannginnissaq
allaffissornerullu pisariillisarneqarnissaannik siunertaqartumik
allannguutissatut siunnersuuteqarneq Inuit Ataqatigiinniit
ajunngitsortaqartutut isigivarput.
Inuit Ataqatigiinniilli
kissaatigissavarput, nunatsinni sanasut namminersortut mikinerusut aamma qanoq
periarfissaqatitaalernissaat ataatsimiisititaliami qulaajarneqarumaartoq. Tassani
eqqarsaatigalugu entreprenĝrit sanasullu namminersortut mikinerusut
pisinnaatitaaffigiligassaasa assigiinngissutaat. Inissianik sanaartornerup
ukiut marluk tikillugit sivikillisarneqarlersinnaanissaannik siunnersuutip
kinguneqartitsilersinnaanera Inuit Ataqatigiinninngaanniit
neriulluarnartoqarsorinarput.
Apeqqutigerusupparpulli anaartugassat
pisortanit aningaasalersorneqartussat aningaasartassaat qulakkeeqaarnagit
tunniunniunneqartalersinnaanissaat aningaasanut inatsimmut qanoq aaqqissuunneqarniarsut,
aaqqissuunniarneqartassanersut.
Taamatut apeqquteqarnitsinnut
tunngavigivarput piginneqatigiilltik inissiaatileqatigiiffinngortussat
tapersiivigineqartarnissaminnik neriorsuuteqarfigineqaqqaartarnissaat
allanngortinniarneqarniarmat. Piffissap sanaartorfiusup ingerlanerani
entreprenĝrit akiliisinnaajunnaassagaluarpata qanoq isiortoqassanersoq qanorlu
pisoqassanersoq aamma akissuteqarfigineqarnissaa kissaatigissavarput.
Taamatut oqaaseqarluta siunnersuutip
inissialiortitsinerup sukkatsinneqarsinnaanissaannik siunertaqartussamik
misissorluarneqarnissaa siunertaralugu Inatsisartut Ineqarnermut Ataatsimiititaliaanut
ingerlateqqipparput.
Daniel Skifte, ataatsimiinnermik
aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Atassut.
Olga Poulsenimut qujavugut. Maannakkut
oqaaseqassaaq Mogens Kleist, Kattusseqatigiit.
Mogens Kleist, Kattusseqatigiit
oqaaseqartuat.
Qujanaq. Peqqussutissap allannguutissai
Kattusseqatigiinniit oqaatigerusuppagut sukumiisumik misissorneqarnissaat,
tassami suliffiutillit entreprenĝrit nammineerlutik illunik sanaartoriarlutik
piginneqatigiinnit tunisinnaalissammatigit aamma suliffiutillit namminneq
aningaasatigut akisussaaffeqarnerat tassuunatigut ersersinneqarmat.
Taamaattorli peqqussutissap
kingunipilorisinnaasai annilaanngatigaagut, tassalu suliffiutilik entreprenĝri
illuutilinnik tunisinermigut akinik qaffaassasinnaanissaa. Tamaalilluni ullumikkut
akigitinneqartunit qaffasinnerusumik akiginiaasinnaanissaa eqqarsaatigalugu.
Taamatut piginneqatigiinnit entreprenĝrit illunik tunisippat, taava kiap
akisussaaffigissavaa entreprenĝr-ip piumasaqaataasa nikingassusiat? Tassani
aamma eqqarsaatigaagut iserternermi akit.
Ullumikkut nalunngilarput %-it
aalajangersimasut atuutsinneqartut. Siunissamilu %-i qanoq ittoq aammalu qanoq
annertutigisoq atorneqassava aammalu kia aalajangissavaa, taamatut illuliat
akiisa nalinginnaasumik qaffasinnerunerasigut?
Taamatut naatsumik oqaaseqarluta
peqqussutissap aappassaaniinnginnerani ataatsimiititaliamut
attuumassuteqartumut innersuussutigerusupparput sukumiisumik
misissorneqarnissai anguniarlugu. Qujanaq.
Daniel Skifte, ataatsimiinnermik
aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Atassut.
Mogens Kleist qutsavigaarput. Taavalu
maannakkut oqaaseqassaaq Otto Steenholdt, attaviitsoq.
Otto
Steenholdt, attaviitsoq.
Naatsuarannguamik
oqaasissaqarpunga. Tassa uanga entreprenĝriusuuguma, taavalu sanaassara qanoq
akeqartoq nalunagu qulakkeereersimalluinnaqqissaarusussagaluarpara ilumut
sannatassama pisiarissagaat. Taamaanngippammi namminersorluni ingerlariaaseq
navianarsisinnaammat ilaatigut peqqissimillutik tunuartertoqartarnera
pissutigalugu, kisianni uani siunnersuummi takuara qulakkeerneqalisaartutut
qularnanngitsutullu sanasussamut isikkoqartoq. Taamaassappat ajorissanngilara,
tassa tamakkua aningaasarpassuarnik nammineq atuillutik akilikkaminnik
sanasarmata, taava pisissussaaruteriataassagaluarunik namminersortut
aningaasaqarnermikkut sakkortuumik kingunipiloqarsinnaammat. Kisianni
isumaqarpunga taanna qulakkeerneqarsimasoq taamaasimassappallu siunnersuummut
akerliuffissaqanngilanga.
Daniel
Skifte, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Atassut.
Otto
Steenholdt qutsavigaarput.
Taavalu
Ineqarnermut, Pilersuinermut Attaveqarnermullu Naalakkersuisoq, Jĝrgen Wĉver-
Johansen akissuteqassaaq.
Jĝrgen
Wĉver-Johansen, Ineqarnermut, Pilersuinermut Attaveqarnermullu Naalakkersuisoq,
Siumut.
Qujanaq.
Malugisinnaavara oqaaseqartut tamarmik siunnersuut tamarmik iluarisimaaraat,
kisiannili suliarineqaqqinnginnerani ataatsimiititaliami
suliarineqaqqaarallarnissaa kissaatigigaat. Tamanna naalakkersuisuniit isumaqatigaarput.
Apeqqutit arlaqanngitsut naatsunnguamik akissuteqarfigilaassavakka.
Siullermik Inuit Ataqatigiit
oqaaseqartua Olga Poulsenip apeqqutigivaa sanaartugassat pisortaniit
aningaasalersorneqartussat aningaasartassaat qulakkeeqqaarnagit
tunniunneqartalersinnaanissaat aningaasanik inatsisissamik qanoq
aaqqissuunniarneqartassanersut.
Tassunga tunngatillugu tamatta
nalunngilarput ukiaq aalajangernikuugatsigu qaffasinnerpaaffissaa qanoq
annertutigiso, tassa tapiiffigineqarsinnaasoq 105 m2-eri tikillugu, taavalu
piginneqatigiilluni peqatigiiffiat pineqarpat, taava sanaartornermik
akigitinneqarsinnaasut qaffasinnerpaasoq, tassaavoq 15.000 kruuni m2-imut.
Taamaattumik tassa taakkua
killiliisuupput, assigiinngitsorpassuarnik aamma soorunami
tapiiffigineqarsinnaassutsip qanoq annertutigineranik. Taannalu Inatsisartut
ukiumoortumik uterfigisarsinnaavaat piumagunik, taakkua m2-imut aningaasat
qassit qaffasinnerpaaffissaa qanoq inissisimanersoq.
Taamaattumik akit
tassanngaannartumik, soorlu Kattusseqatigiinninngaanngiit Mogens Kleistip
ernumassutigisaata pisoqarnissaa naalakkersuisuniit naatsorsuutiginngilarput.
Inatsisartut aalajangigaannik siullermik aningissutsi qanoq angitigisut
tapiiffigineqarsinnaanersut aammalu akit suna najoqqutaralugu annerpaamik
tapiisoqarsinnaanersoq Inatsisartut aalajangereermassuk.
Taamaattumik aamma oqaatigerusuppara
uani ilaatigut Otto Steenholdtip ernumassutigisaa tassaavoq entreprenĝri
qulakkeersimasariaqarmagu pisisussaqarnini. Uani una piginneqatigiilluni
inissianik sanaartortarneq eqqarsaatigalugu periarfissat pioreersut
tapersaattut isigineqartariaqarput. Uanilu pineqartoq tassaavoq entreprenĝrit
risikomik tiguserusuttut periafissinneqarnissaat ullumikkut eqaannerusumik
periarfissaqarlutik sanaartornissaminnut, kisianni eqaannerusumik
periarfissinneqarnermikkut aamma risiko aamma annertunerusoq namminneq
tigusariaqarpaat. Taannalu soorunami namminneq nalilersugassaraat sanaartorneq
aallartitsinnagu.
Taamaattumik aamma Inuit Ataqatigiit
apeqqutaanni tassa piffissaq sanaartorfiusoq ingerlanerani entreprenĝr-i
akiliisinnaajunnaassagaluarpat qanoq pisoqassava? Siullermik piffissaq
sanaartorfiusoq tamaat aningaasaqarneq aningaasallu atorneqartussat
entreprenĝrip nammineq akisussaaffigisussaavaa aamma entreprenĝrit
akiliisinnaajunnaariaannaat qularutigilluinnarpara risikomik taamak
annertutigisumik tigusillutik periaaseq una atorlugu sanaartornissaat.
Taamaattumik tassani aamma
naalakkersuisuniit naatsorsuutiginngilarput ajornartorsiuteqartoqarnissaa.
Naggatatigut oqaatigerusuppara
ataatsimiititaliami suliarinearneranut atatillugu erseqqinnerusumik
paasiniagassanik peqartoqarpat imaluunniit kissaateqartoqarpat, taava soorunami
piareersimagatta isumasiorneqarnissatsinnut.
Daniel Skifte, ataatsimiinnermik
aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Atassut.
Ineqarnermut Naalakkersuisumut
qujavugut. Ingerlariaqqitsinnanga oqaatigissavara allanik
oqaaseqarusuttoqanngimmat. Immikkoortullu tullianut nikeriartinnata, tassa imm.
21 tullianut nikeriartinnata inatsisartunut ilaasortat suli amerlanerusut
maaniittariaqarput. Taamaattumik anersaajuummiutigaara taanna. Maani issiasut
naammanngillat maaniittariaqarput amerlanerit.
Tassalu taamaalilluni allanik
oqaaseqarumasoqanngimmat immikkoortoq 20-p siullermeerneqarnera naammassivoq.
Amerlanerussuteqarluartut
kissaatigaat suliassaq taanna ingerlateqqinneqassasoq Inatsisartut
Attaveqarnermut Pilersuinermullu aamma ineqarnermut ataatsimiititaliaat
aqqutigalugu suliassaq taanna tassani suliarineqaqqaassaaq.
Ataatsimiinneq unikaallatsippara
immaqa sek. 25-it, maani isersimasut naammanngillat.
Ingerlariaqqippugut.