Oqaluuserisassani immikkoortoq 28-2 |
|
||
Siullermeerneqarnera | Aappassaanneerneqarnera | Pingajussaaneerneqarnera |
Ullut
ataatsimiiffiusut argersaneq aappaat, tallimanngorneq 10. maj 2002, nal 16.52
Ole Dorph, Isumaginninnermut
Suliffeqarnermullu naalakkersuisoq, Siumut.
2001-mi ukiakkut Inatsisartut
ataatsimiinneranni ulluuneranni meeqqeriviit, ulluunerani angerlarsimaffimmi
paaqqinniffiit il.il. pillugit Inatsisartut peqqussutissaattut siunnersuutip
siullermeerneqarnerani arlalinnit ujartorneqarpoq ulluunerani meeqqeriviit,
ulluunerani angerlarsimaffimmi pqaaqqinniffiit il.il. pillugit Inatsisartut peqqussutaanni
siunertassatut aalajangersagaqartariaqartoq.
Taamatut kissaateqarneq
akuersaarumallugu peqqussutip allannguutissaatut siunnersuusiortoqarpoq.
Siunertassatut aalajangersakkamik siunnersuut KANUKOKA-mut, PIP-imut, IMAK-imut
aamma meeqqerivinnut ataasiakkaanut tusarniaassutigineqarsimavoq, taamatullu
atuarfitsialammut piareersarluarnissamut atatillugu suleqatigiissitami
eqqartorneqarsimalluni.
Aammattaaq siunersuut Naalakkesuisut
isumasioqatigiisitsineranni eqqartorneqarsimavoq, isumaginninnermut
suliffeqarnermullu atatsimiititaliamit, suleqatigiissitamit aammalu sulisartut
peqatigiiffiinit marlunnit peqataaffigineqartumik.
Siunertassatut
aalajangersagaliinikkt allannguinerup saniatigut aningaasalersuinermik
aalajangersagaq ilanngunneqarpoq, tassuuna aaqqissuussaq maannakkut atuuttoq
meeqqanut inuusuttunullu ikiosiisarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaanni
tunngaveqartoq ingerlateqqinneqarluni.
Kiisalu allanngutissatut
siunnersuutigineqarpoq 1. januar 2002 atortuulersitsinissamik siullermik siunnersuutineqartumut
taarsiullugu peqqussut 1. januar 2003 atortuulissasoq.
Siunnersuutip 2001-imi ukiakkut
siullermeerneqareernerani Inatsisartut isumaginninnermut suliffeqarnermullu
ataatsimiititaliaata ulluunerani meeqqeriviit, ulluunerani angerlarsimaffimmi
paaqqinniffiit il.il. pillugit Inatsisartut peqqussutissaattut siunersuut
misissuataarsimavaa isumaliutissiissuteqarsimallunilu.
Ataatsimiititaliami
amerlanerussuteqartut, Siumumeersut, Atassummeersoq Kattusseqatigiinneersorlu
nalinginnaasumik aalajangersakkanut allannguuinissamik siunnersuuteqarput,
imaalillugu atuarfitsialammut piareersarluarnissamut atatillugu siunniussanik
siuarsaataasunik sammisassanik meeqqanut atualertussanut tamanut
kommunalbestyrelsi neqerooruteqassasoq.
Siunnersuut Naalakkesuisut
akuersaarpaat allannguutissatulli siunnersuummi nr. 1-imi - ' 1-ip
allannguutissaatut ilanngunneqarpoq.
Ataatsimiititaliami
amerlanerussuteqartut taaneqareersut aamma siunnersuutigaat peqqussummi
siunertatut aalajangersagaliisoqassasoq. Siunnersuut Naalakkersuisut
akuersaarpaat allannguutissatulli siunnersuummi nr. 2-imi- paragraffitut
nutaatut ilanngunneqarpoq.
Siunnersuutinut taaneqareersunut
marlunnut isumaliutissiissummi ikinnerussuteqartoq Inuit Ataqatigiinneersoq
oqaaseqaateqarpoq, oqaaseqatigiinnik allannguinissamik aammalu aalajangersakkat
paragraffinut marlunnut agguataarnerisigut siunertamik erseqqissaanissamik,
ilaatigut ulluunerani neqeroorutinut siunertamut, ilaatigullu ulluunerani
neqeroorutini meeqqat peqqinnartumik toqqissisimasumillu perorsaanermik
avatangiiseqarnissannik neqerooruteqarnissamut.
Avatangiisit il.il. pillugit
sunnguit tamaasa ilanngullugit peqqussummi aalajangersagaliornissamik
ikinnerussuteqartup siunnersuutaa Naalakkersuisut akuersaarsinnaanngillat.
Siullermeerinermi siunnersuummi '2, immikkoortoq 3 malillugu Naalakkersuisut
piginnaatitaanerat tunngavigalugu meeqqeriviit pilersinneqarneri aamma
pisatsersorneqarneri il.il. pillugit maleruagassiornermi ikinnerussuteqartup
ilanngunneqassamaarput.
Isumaginninnermut suliffeqarnermullu
Ataatsimiititaliap isumaqatigiittup Naalakkersuisunut kaammattuutigaa,
ulluunerani meeqqeriviit siulersuisuinik pilersitsinissamut
aalajangersagaliornissamik periarfissat aammalu taakkununnga aningaasarsiaqartitsinissamik
apeqqut misissuiffigeqqullugit.
Piginnaatitaaneq taaneqareersoq
tunngavigalugu ulluunerani meeqqeriviit aqunneqarnerat ingerlanneqarnerallugu
pillugit aamma Naalakkersuisut maleruagassanik aalajangersaasussaapput.
Meeqqanik inuusuttunillu ikiorsiisarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaanni
taamaaqataanik aalajangersagaq tunngavigalugu kaajallaasitaqarpoq, tassani
ilaatigut aalajangersagaalluni, ulluunerani meeqqerivinni tamani siulersuisunik
qiniisisoqassasoq, angajoqqaanit, sulisunit kommunimillu aallartitaqarfiusumik.
Aalajangersakkat taakku
Naalakkersuisut ingerlateqqissamaarpaat tamatumuuna peqqussut nutaaq
tunngavigalugu aammalu nalilersussamaarlugu qanorpiaq
allannguisoqartariaqarnersoq.
Ataatsimiititaliap KANUKOKA-mik
oqaloqateqarnissamik kaammattuutaa Naalakkersuisut malissamaarpaat aammalu
ilanngullugu aningaasarsiaqartitsinissamik apeqqutip, taamaattoqassappat
meeqqerivinni ingerlatsinermi aningaasartuutaasussap oqaloqatgiissutiginissaa.
Ataatsimiititaliap aamma
siunnersuutigaa, siunnersuummi aningaasalersuinermik aalajangersagaqassasoq.
Taamatut siunnersuuteqarneq Naalakkersuisut akuersaarpaat allannguutissatullu
siunnersuummi nr. 3-imiippoq. Aalajangersagaq meeqqanut inuusuttunullu
ikiorsiisarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaanni aalajangersakkami atuuttumik
ilaatigut ingerlateqqiineruvoq.
Ulluunerani meeqqeriviit il.il.
sananerinut tapiissuteqartarneq isumaginnittoqarfiup aqunneqarnera
aaqqissuussaaneralu pillugit Inatsisartut peqqussutaanni taannalu
tunngavigalugu isumaginninnermi sanaartukkanik ineriartortitsinissaq pillugu
kaajallaasitaq nr. 213-imi tunngavissaqareerpoq. Meeqqeriviit il.il. pillugit
Inatsisartut peqqussutissaattut siunnersuutip saqqummiunneqarnerani tamanna
allannguuteqanngilaq.
Namminersornerullutik Oqartussat
meeqqerivinnik ingerlatsinermut tapiissuteqarsinnaanerannik aalajangersaq
tamatumuuna ilanngunneqanngilaq. Oqaaseqatigiit atuuttut paatsoorneqartarsimapput,
kommunit ataasiakkaat isumaqarsimagamik aalajangersakkamut tassunga
innersuussillutik ulluunerani meeqqerivinnik ingerlatsinermut aningaasanit
immikkoortitanit tapiiffigineqarnissaminnik qinnuteqarsinnaallutik. Tamanna
aalajangersakkami siunertaasimanngilluinnarpoq, tassami ulluunerani
meeqqerivinnik ingerlatitsinermut tapiissutit kommuninut ataatsimoortumik
tapiissutini ilaareermata. Tamanna maannamut suleriaasiusimasumut aammalu
Namminersornerullutik Oqartussat KANOKOKA-llu tamatuminnga
nammaqatigiinnissamik sulissanillu agguataarinninnissamik isumaqatigiissutaannut
naapertuuppoq.
Ataatsimiititaliap
isumaliutissiissutaaniippoq immikkoortoq ataaseq ilinniartitaanermut tunngasoq,
ataatsimiititaliap Naalakkersuisunut kaammattuutigisimammagu ulluunerani
meeqqerivinni suliaqarfinni ataasiakkaani sulisorineqartut aningaasarsiaasa,
sulinerminni atugarisaasa aamma ilinniagaqaqqinnissaasa
pingaartinneqartuarnerisigut sulisorisat sulisoriinnarnissaat KANOKOKA
suleqatigalugu ingerlaavartumik sulissuteqqullugu.
Tassunga atatillugu 2001-imi
ukiakkut Inatsisartut ataatsimiinneranni aalajangiiffigisassatut
siunnersuuteqartoqarneratigut isumaginninnermut tunngassuteqartunik
ilinniarsimasut sulinerminni atugarisaannik misissuineq ingersoq
Naalakkersuisut innersuussutigissavaat. Naatsorsuutigineqarpoq misissuineq
qaammatialunnguit qaangiuppata naammassineqassasoq inerneralu 2002-imi ukiakkut
Inatsisartut ataatsimiinneranni saqqummiunneqassamaartoq. Tamatuma kingorna
nalilersuisoqassaaq, isumaginnnnermi qanoq immikku iliuuseqartoqassanersoq,
ilanngullugit ulluunerani meeqqeriviit aamma ulluunerani angerlarsimaffinni
paaqqinniffiit. Ilinniartitaanikkut iliuuseqartoqassappat iliartitaanermut
pisariaqartitanik ataatsimoortumik naliliineq aallaavigalugu tamanna
pisussaassaaq.
Tamatuma saniatigut qanittumi
P.I.P.-imut ukiunut pingasunut isumaqatigiissuteqarneq, illuatungeriinnit
iluarisimaarneqartoq Naalakkersuisut innersuussutigissavaat,
naatsorsuutigineqarpormi pitsaanerusunik aningaasarsiaqartitsineq perorsaasutut
ilinniarsimasut ilinniarsimasaminnik suliaqaannarnissaannik
kaammattueqataajumaartoq.
Naalakkersuisut neriuutigaat
ataatsimiititaliap aalajangersakkanut ataasiakkaanut oqaaseqaatai
naammaginartumik oqaaseqarfigisimassallugit.
Imumaginninnermut suliffeqarnermullu
ataatsimiititaliami amerlanerussuteqartut Siumumeersut, Atassummeersoq
Kattusseqatigiinneersorlu inassuteqarput amerlanerussuteqartut kaammattuutaannut
naapertuuttumik Naalakkersuisut allannguutissatut siunnersuummik
saqqummiussereerpata siunnersuut iluserisani iluseralugu akuersissutigineqassasoq,
ataatsimiititaliamili ikinnerussuteqartoq Inuit Ataqatigiinneersoq
inassuteqarpoq ataatsimiititaliap isumaqatigiittup aamma ikinnerussuteqartup
kaammattuutaanut naapertuuttumik Naalakkersuisut allannguutissatut
siunnersuummik saqqummiussereerpata siunnersuut iluserisani iluseralugu
akuersissutigineqassasoq.
Amerlanerrussuteqartut
allannguutissatut siunnersuutaat Naalakkersuisut akuersaarpaat.
Naalakkersuisut taamatut
oqaaseqarlutik siunnersuut Inatsisartunut suliassanngortippaat.
Anders Andreassen, ataatsimiinnermik aqutsisoq,
Siulittaasup tulliata aappaa, Siumut.
Qujanaq. Maannalu partiit,
Kattuseqatigiit attaviitsullu oqaaseqartussaat oqaaseqassapput, siulliulluni
oqaaseqassaaq Ruth Helmann Siumut, tulliukkumaarpoq Godmand Rasmussen Atassut.
Ruth Helmann, Siumup oqaaseqartua.
Qujanaq.
Ulluunerani uagut allakkatigut meeqqeriviit tassa paaqqinniffiusussaasut
suli taanna allanngortinneqanngikkaluartut uagut meeqqeriviit atorparput,
taanna erseqqissaatigissavara.
Ulluunerani meeqqeriviit, ulluunerani
angerlarsimaffimmi paaqqinniffiit il.il. Inatsisartut peqqussutissaattut
siunnersuut.
Inatsisartuni isumaginnermut
suliffeqarnermullu ataatsimiititaliap isumaliutissiissutaa Siumumiit
tamakkiisutut piumasaaqaatitsinnullu naapertuuttumik suliaasutut
isumaqarfigaarput.
Ulluunerani meeqqeriviit, ulluunerani
angerlarsimaffimmi paaqqinniffiit il.il. pillugit Inatsisartut peqqussutaani
Naalakkersuisut ukiakkut 2001-imi peqqussutissatut saqqummiussaata maannakkut
aappassaaneerneqarnerani iluarsiissuteqarlunilu ilassutissatut siunnersuutaasut
Siumumiit oqaaserisatsinnut naapertuuttumik suliaasutut isumaqarfigigatsigit.
Naalakkersuisut taamatut akissuteqarlutillu Inatsisartunut saqqumiussaqarmata
nuannaarutigalugu qujassutigaarput, imatut ilassutissiisoqarniarmat.
Atuarfitsialammut piareersarluarnissamut
atatillugu siunissami siuarsaataasunik sammisassanut meeqqanik atualertussanut
tamatut kommunalbestyrelsi neqerooruteqassasoq.
Taamatut oqaasertaliinissaq
pingaaruteqarluinnartuuvoq, meeqqamut qitiutitsinermut suliniuteqarnermut
naapertuulluinnartuulluni. Meeqqamut atualertussamut, meeqqap mikineraniit
siunissaanik qaamanerusumik atugaqartitsinissamut qulakkeerinninniartuulluni.
Naalakkersuisut taamatut atualernissamut
piareersarfiusussamut siunnerfiusussamut piaartumik ilisimasaqarluartunik
attuumassuteqarluartunillu suleqatigiissitaliornerat iluarinartuuteqaarput.
Ilami nalunngilarput kommunini tamani pingaarutilittut isigineqarluni
meeqqerivinni atuarfinnilu ingerlatsisoqartoq allaat siuarsimalereersunik
ilaqarlutik. Tamanna Siumumiit iluarinartuuteqaarput.
KANOKOKA, P.I..P., KIIIP, ISP, IMAK
attuumassuteqartullu suliamut tunniussimalluarlutik anguniagaasumullu
naapertuutumik suliniarnerminnik paasissutissiilluartumik ataatsimiititaliamut
tunniussaqarluarnerat matumuunakkut qujassutigissavarput, siammasissumillu
suliniuteqarniarnerat pillugu tapersersuissaagut, isumalluarfigaagullu
angusaqarluarumaarnissaannik.
Atuarfitsialammut piareersarluarnissaq
Siumumiit pingaarteqaarput, taamaattumillu meeqqerivilitsiammi meeqqap
tamatigut periarfissinneqarnissaminik aallaaveqartumik neqeroorfigineqarsinnaanissaannik
ineriartortitsinissamik toqqammaviliinissaq qangali Siumumiit
pisariaqarluinnartutut oqaatigisaratsigut, maanna Atuarfitsialaap
peqqussisiornerani ataqatigiissumik ineriartortitsinissamik ammaassisoqarnera
Siumumiit nuannaarutigingaarparput, pissusissamisoorluinnartutullu
isumaqarfigalutigut.
Meeraq naartuunerminit
namminiilernissaminut tamakkiisumik angajoqqaajusunut
akisussaaffigineqarpoq, taamaattumik pingaaruteqarpoq naqissusissallugu
ulluunerani neqeroorutit angerlarsimaffimmi meeqqamut perorsaanermut
tapertaaginnartussaanerat.
Siumumiiit pingaarteqaarput meeraq
angerlarsimaffeqartinneqassasoq nammineq ungagisaanik nuannarisaanillu.
Meeraanermi angerlarsimaffik tassaammat meeqqap sorlaqarfia, peruleqqaarfia
nammineersinnaalernissamut tunngavik.
Ullumikkut suliffeqarnerup nalaani
pingaaruteqarluinnarpoq meeqqat inuusuttaqqallu innimiiginnartinneqannginnissaat.
Meeqqat inuusuttullu piginnaatitaaffigimmassuk naalagaaffiit peqatigiinni
isumaqatigiissutaasut naapertorlugit tamarmik isumagineqarnissaat inersimasunik
isummersorneqarlutik inerikkiartorneranilu tapersersorlugillu
ilitsersorneqarnissaat. Taamaattumik taamatut anguniagaqarnermi
pingaarluinnarpoq ulluunerani meeqqeriveqarnikkut atuarfeqanikkut ulluuneranilu
paaqqinniffeqarnerup ataqatigiissumik susassareqatigiittumillu
ikioqatigiiffiusumillu ingerlaaseqalernissaanik aqqutissiuussinissaq.
Soorlu nunatsinni atuartitsinikkut
perorsaanikkullu misigisartuup oqaatigisaattut issuaalaarpunga: Meeraq
ataatsimut isigalugu attuumassuteqartut tamarmik imminnut naleqqussakkanik
pilersaarusiooqatigiinnissaat angerlarsimaffik, atuarfik, meeqqerivik, inunnik
isumaginnittoqarfik ilaatigullu allat peqatigilluarnissaanik isumaqartoq.
Taamatut isumaqarneq Siumumiit
isumaqartigilluinnarparput.
Aqagunnguaq Atuarfitsialammi peqqussut
akuersissutigissavarput. Siumumiillu isumaqaratta pingaaruteqartoq
Atuarfitsialammi angajoqqaat, ilinniartitsisut meerarlu peqataatilluinnarlugit
pilersaarusiooqatigiillutik ingerlatsinissaannik ullumikkornit suli
annertunerusumik kajumissuseqartumik ingerlanissamut tapertaliisussaasoq,
tassani siulersuisuusut ajunngitsorsiaqartitaanissaanik periarfissaanissaq
isumaqartilluinnarparput.
Angajoqqaat meeqqeriveqarnerup
ingerlatitaanerani oqartussaaleqataalernerulernissaannik
kajumilersitsinerulernissamik siunertaqartutut tamanna isumaqarfigigatsigut.
Taamatuttaaq tamanna meeqqeriveqarnermi
pingaartigisutut isumaqarfigigatsigut, meeqqerivitsialammi siulersuisut
taamatut ajunngitsorsiaqartitaasinnaalernissaanik Naalakkersuisunut
KANOKOKA-mullu misissueqqusinerput Naalakkersuisunut nalilersorniarneqarmat
pissangalluta utaqqissavarput.
Siumumiit nalunngilarput
meeqqeriveqarnikkut ineriartortitsineq ilaatigut kingunissaasumi
aningaasaliissuteqarnikkut ingerlalersimasoq, tamanna pillugu Siumumiit
isumaqarpugut aningaasalersueriaaseq ersarinnerusumik isummersorfigineqartariaqartoq,
KANOKOKA-p Namminersornerusullu akornanni. Tassami isumaginninnikkut
iluarsaaqqinnermi ataatsimiititaliarsuup kaammattuutigimmagu 2005-mi meeqqat
paaqqutarineqarnerat illoqarfinni nunaqarfinnilu 80%-it angusimassagaat.
Ullumikkut 61% missaaneeraannagaammat, taamaattumik tassuunakkut
eqqumaniarnissaq Siumumiit pingaarluinnartutut isumaqarfigaarput.
Siumumiit isumaqarpugut meeqqat
paaqqutarineqarnerat kommunimiit nakkutigineqarluartumik ingerlanneqarnissaa
pingaaruteqartoq, aammalu ilinniarsimasunik perorsaasunik sulisoqarnissaq
ilanngullugu pingaaaruteqarluinnarluni.
Ajoraluartumik ullumikkut tassuunakkut
sulisorisassat ilinniarsimasut aamma amigaataalluinnarput, tamannalu meeqqat
inuusuttullu pitsaasumik sullinneqarnissaanik siunertarisaasumik
naapertuutinngitsuuvoq.
Taamaattumik Siumumiit
kaammattutigeqqissavarput nunagisaq qimannagu isumaginnittunngorniarnermi
ilinniarnissamik neqerooruteqarnerup aamma nunaqarfinni illoqarfinnilu
pimoorussaasumik sineriak tamaat isumagalugu ingerlanneqarnissaa
pisariaqarluinnartutut isumaqarfigaarput.
Siumumiit taamatut oqaaseqarluta
anguniakkatsinnik naapertuuttumik angusaqartutut misigisimalluta
nuannaarlutalu peqqussutissat amerlanerussuteqartut Kattusseqatigiillu isumaat naapertorlugu
pingajussaaneernissaminut taamatut isikkoqarluni ingerlaqqinnissaanut
akuerseqataassaagut. Qujanaq.
Anders Andreassen, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Siulittaasup
tulliata aappaa, Siumut.
Tulliulluni oqaaseqassaaq Godmand
Rasmussen Atassut, tulilukkumaarpoq Asii Chemnitz Narup Inuit Ataqatigiit.
Godmand Rasmussen, Atassutip oqaaseqartua.
Ulluunerani meeqqeriviit, ulluunerani
angerlarsimaffiit paaqqinniillu il.il. pillugit Inatsisartunut inatsisissamik
Atassummit naatsummik imatut oqaaseqaateqassaagut.
Siullermillu oqaatigeriissavara
Naalakkersuisut akissutaat isummatsinnut assortuutinngimmat
takisuuliorusussimannginnama.
Soorluli naluneqanngitsoq Inatsisartut
ukiakkut 2001-mi ataatsimiinneranni qulaani pineqartup ujartorneqarnera
tunngavigalugu aalajangersakkami peqarnissaa isummiineqarsimavoq.
Oqaatigereerlarali siunitsinniilli
arlaleriarlutik ataatsimiinnerpassuit atorlugit assigiinngitsunillu
susassaqartunik Naalakkersuisunillu naapitsiffiusimammata. Aammattaarlu pineqartumut
Atuarfitsialak attuumassuteqarsimalluni ilimaneqartutuummi 1. januar 2002-mi
atuutilernissaa siunniunneqarnikuugaluarmat. Sussaqartunilli assigiinngitsunut
tusarniaanerat, tamannalu peqqissaartumik suliap naammassineqarnissaanut
aallaavit ilagisimallugu.
Taamaattumilli 1. januar 2003-mut
atuuttussanngorlugu siunnersuutaasimalluni. Taamaattumik ataatsimiititaliaq
sinnerlugu kikkut tamarmik pineqartumut attuumassuteqarlutik suleqataasimaneranut
qutsavigerusuppakka, minnerunngitsumilli Atassummi, Siumumi
Kattusseqatigiinnilu ataatsimiititaliami amerlasooruteqartuartut
qutsavigerusuppakka tapersersuinerannut.
Naalakkersuisut tapersiinerat
ataatsimiititalimittaaq qujassuteqarfigerusuppara.
Atassummiit taamatut oqaaseqarluta
ataatsimiititaliami amerlanerussuteqartut siunniussaat aallaavigalugu
taaseqataasaagut.
Anders Andreassen, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Siulittaasup
tulliata aappaa, Siumut.
Qujanaq. Tulliulluni oqaaseqassaaq Asii
Chemnitz Narup Inuit Ataqatigiit, tulliukkumaarpoq Loretha Hendriksen
Kattusseqatigiit.
Asii Chemnitz Narup, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat.
Qujanaq. Ulluunerani paaqqinnittarfeqarneq
il.il. peqqussutissatut siunnersuut maanna aappassaaniiganngorlugu
Inatsisartunut saqqummiunneqarpoq.
Isumaginninnermut ataatsimiititaliaq
isumaliutissiisiorpoq.
Inuit Ataqatigiit
ikinnerussuteqarluta oqaaseqaateqarpugut, taakkulu tunngavigalugit
taasinissarput matumuuna nalunaarutigaarput.
Inuit Ataqatigiit
isumaqartuarsinnarput meeqqat inuusuttuaqqallu inuuiaqatigiinnit
iliuuseqarfigineqarnerat tamanut sammisuullunilu anguniagaqarfiullunilu
ataqatigiissagaasariaqartoq, pingaarnertullu anguniaagaasariaqartoq meeqqap
naartunerminit inersimasutut inuulernissaata ataqatigiissutut ingerlalernissaa.
Inuit Ataqatigiit
isumaqartuarsinnarput meeqqap ukiuni inuuffigisaani siullermi 3-5-ni atuarfimmi
aallartilluarnissaa tunngaviliigineqartartoq.
Taamaammat Inuit Ataqatigiit
kissaatigalugulu piumasaraarput paaqqinniffinnut tunngassutigut sulinermut
ulluunerani paaqqinnittarfiit ulluunerani angerlarsimaffinni paaqqinninneq
il.il. pillugit Inatsisartut peqqussutissaattut siunnersuusiorneq sioqqullugu
sukumiisumik iluarsartuussisoqartariaqartoq. Inuit suliamut attuumassutillit
angajoqqaat Naalakkersuinermullu suliallit inatsinniit tamarmeersut
peqataallutik Atuarfitsialaap aaqqissuunneqarnissaanut piarersaasiornerup
assinganik periuuseqarluni.
Taamatut suleriaaseqarnerup
ullunerani paaqqinnittarfiit atuarfiullu akornanni meeqqat ikaarsaasernissaasa
pitsaanerusumik pinissaa qulakkeertissimagaluarmagu.
Taamatut isumaqarneq naliliinerlu
inuit suliamut attuumassutilippassuit isumaqatigaat.
Inuit Ataqatigiit naliliipput
siunnersuut saqqummiunneqartoq kissaatigisatsinnik piumasaqaatitsinnillu
eqquutsitsisuunngitsoq.
Inatsisartuni ilaasortaqatitsinnut
malugeqqussavarput allannguutissatut siunnersuutit tusarniaassuteqarmata,
tusarniaanermili ullut 14-iinnaat akissuteqarnissamut periarfissaasimammata.
Taamatuttaaq
malugineqartariaqarsorivarput ikittuinnaat tusarniaavigineqarsimammata.
Paatsuunganartipparput sooq
Naalakkersuisut allannguutissatut siunnersuummut nassuiaatimini oqarmat
tusarniaanermi pissuteqartoqarsimanngitsoq.
Peqqussutissatut siunnersuutip
akuersissutigineqarnerata kingunerissavaa meeqqat suli atualinngitsut 4-6-nik
ukiullit tamarmik atualernissaasa pitsaasumik aallartinnissaa anguniarlugu
suliniutinik neqeroorfineqartassasut.
Matumani taamaalilluni pineqarpoq
meeqqanut suli atualinngitsunut pisortat neqeroorutaasa amerlineqarnissaat.
Inuit Ataqatigiit isumaqarpugut
siunnersuutip matumuuna aningaasatigut sulisoqarnikkullu kingunerisassat
pillugit naammaginartumik erseqqissaasoqarsimanngitsoq.
Paasinarpoq KANOKOKA-p aamma
naatsorsuutigigaa peqqussut atulerpat pikkorissaanissat pisariaqassasut.
Naalakkersuisut
suleqatigiissitaliorput suliamut tunngatillugu meeqqat 4-6-nik ukiullit
tamakkerlugit atualernissamut pitsaasumik piareersarneqarnissaanik qulequtalimmik.
Suleqatigiissitaq 2000-imi
november-ip naalernerani pilersinneqarpoq, ukioq mannalu maj-ip naalernerani
suliani naammassissallugu, suli sapaatit akunneri 2-3 taanna suleqatigiissitaq
sulisussaavoq.
Taamaalilluni suleqatigiissitap
suliani naammassisimanngilaa. Inuit Ataqatigiit isumaqarpugut suleqatigiissitap
kaammattuutaa tamakkerlugit Isumaginniinermut Ataatsimiititaliap
isumaliutissiissusiornerani tunngaviutinneqartariaqartut.
Taamatummi suleriaaseqarnermi
taakkua suleqatigiissitat aamma ataqqillugit nalunaarnerussammat, kisianni
suli tassa suliani naammassinngikkaa matumani Inatsisartuniit
piareerneqarumavoq suliaq.
Taamaammat Inuit Ataqatigiit
tungaanniit inassutigaarput peqqussutissatut siunnersuutip
pingajussaaneerneqarnissaa Inatsisartut ukiamut ataatsimiinnissaannut
kinguartinneqassasoq.
Taamatut inassuteqarnitsinnut aamma
peqqutaavoq Isumaginninnermut Ataatsimiititaliap isumaqatigiittup
Naalakkersuisut kaammattormagit ulluunerani paaqqinniffinni
siulersuisoqarnissaa pillugu KANOKOKA paaseqatigalugu peqqussummut
allannguutissamik siunnersuummik saqqummiussaqaqqullugit, Inatsisartut ukiamut
ataatsimiinnerani.
Inatsisartunit peqqissaartumik
torersumillu sulinissap anguniarnissaa salliuteqqullugu ilaasortaqatitsinnut matumuuna
kaammattuutigissavarput, peqqussutissatullu siunnersuutip ukiamut pingajussaaneerneqarnissaa
akuersaaqqullugu.
Naalakkersuisut allannguutissatut
siunnersuutaannut Inuit Ataqatigiit allannguutissatut siunnersuuteqarpugut,
taakku pingaarnersiorlugit naatsunnguamik oqaaseqarfigilaassavagut.
Malugeqqussavarput Inuit Ataqatigiit
tungaanniit ulluunerani paaqqinnittaqarfeqarnerup neqeroorutaata suuneranik
oqaasertalerniarneqarneranni pingaartissimagatsigut meeqqat meeqqerivimmiittartut
paarineqaannarnatik tassa illusimatinneqaannartanngimmata, aamma
isumassorneqartarnerat isumagineqartarnerallu ersissinniassallugu.
Taamatuttaaq pingaartipparput
meeqqamut timikkut eqqarsartaatsikkullu piginnaanikittunut allatigulluunniit
tapersersorneqarnissamik pisariaqartitsisunut kommunalbestyrelsit
neqerooruteqarnissamik pisariaqartitsineq immikkut eqqumaffigissagaat.
Inuit Ataqatigiit allannguutissatut
siunnersuuteqarpugut meeqqeriveqarnerup siunertaanut tunngaviinullu.
Isumaliutissiissummi atuarneqareermata
maanna uteqqissanngilagut taakkulu tamakkiinerusutut isumaqarfigigatsigit
ikinnerusuteqarluta oqaaseqaaterput naapertorlugu taasissasugut oqaatigissavara.
Kisianni malugeqqulaassavara
immikkut piumasarisimagaluaratsigut malittarisassatigut erseqqissarneqassasoq
meeqqeriviit avatangiiseqarluartitsinikkut meeqqanut qulakkiissagaat meqqat
peqqissusiat. Taanna asuliinaanngitsumik tikkuarparput peqqutigalugu siorna
Doktor-inngorniuteqarsimammat nakorsaq Preben Hormĝ-mik atillip Doktor-inngorniutigisimammagu
nunatsinni meerartatta siulluttarnerujussuat. Meerarpassuit allaat 3-niit 8-sut
tungaanut ukiullit siullunnermik nappaateqarput, taavalu aamma taakkua meeqqat
tallimaagaangata ataaseq tusaasai annikillereersimallutik 5-14-llu akornanni ukioqalernermi.
Assigiinngissutigut tusaasat annikittut taakkua kinguneqarluttarput meeqqat
inuuneranut.
Taavalu ilanngullugu
pitsanngorsaatissatut tikkuaavigisimavaa meeqqeriviit paaqqinnittarfiit
illutaasa pitsannngorsaavigineqartariaqarnerat aamma meeqqat meeqqerivinni
tattoqisaappallaarnerat.
Kisianni Naalakkersuisut taanna
ilassilluanngimmassuk tusaatissatut tiguarput, aamma oqartariaqarpugut
pitsanngorsaatinik taanatut tigussaasunik suliniuteqarniarnermi
kiserliornakulussinnaasarmat.
Taava Inuit Ataqatigiit tassa
oqaasissagut tassuunga naagallassavakka, taamatullu oqaaseqarpugut ulluunerani
paaqqinnittarfiit ulluunerani angerlarsimaffinni paaqqinninneq il.il. pillugit
Inatsisartut peqqussutissaattut siunnersuutip aappassaaneerlugu Inatsisartunut
oqaluuserineranut.
Anders Andreassen, ataatsimiinnermik aqutsisoq,
Siulittaasup tulliata aappaa, Siumut.
Qujanaq. Tullinnguulluni
oqaaseqassaaq Loretha Hendriksen Kattusseqatigiit, tulliukkumaarpoq Otto
Steenholdt Attaviitsoq.
Loretha Hendriksen, Kattusseqatigiit oqaaseqartuat.
Ulluunerani paaqqinnittarfiit ulluunerani angerlarsimaffinni paaqqinnittarfiit il.il. pillugit inatsisissatut peqqussutissatut siunnersuut.
Kattuseqatigiinniit siullermeerneraniit malinnaaffigilluarsimallugu peqquutissamut siunnersuut imatut oqaaseqarfigissavarput.
Kattusseqatigiinniit oqaatigissavarput Atuarfitsialak oqallisigineqalermalli annertuumik aallaqqataaniilli soqutigalugu malinnaaffigisimagatsigut. Soqutiginninnerlu minnerulersimanngilaq oqallittarninni meeqqeriviit aamma ilanngunneqarnissaat pisariaqartutut tikinneqarmat.
Oqallittarnini sukumiisumik tamavinni aaqqiinissaq pisariaqartissinnaavarput, meeqqammi siunissamup annertuumik aamma taanna attuumassuteqarmat.
Ataatsimiititaliamiit piffissaq annertooq atorneqarsimavoq sukumiisumillu attuumassuteqartut susassaqartullu aamma tusarniaaffigineqartarsimapput, ataatsimeeqatigineqartarsimallutillu.
Mannalu annertuumik sukumiisumillu paasissutissanik tunniussisarsimanerat pitsaasutut taarusupparput.
Iluarisimaarlugu oqaatigerusupparput Naalakkersuisut immikkut suleqatigiissitamik sulisussamik attuumassutilimmik pisarialinnut suleqatigiissitaliorsimammat. Suleqatigiissitamilu peqaataasut aamma ilaqartinneqarsimallutik innarluutillit angajoqqaavinik, taamaalillutik meeqqat ulluunerani paaqqinnittarfinni tamavinni pineqartut qanittumik tamakkiisumillu attumassuteqartut peqataatinneqarsimallutik. Taakkualu ataatsimeeqatigiinninnermi annertuumik ataatsimiititaliamut paasissutissanik kusanartunik tunniussaqarsimanerat nuannaarutigaarput. Tamani qujanaqaaq.
Aammattaaq qularutissaanngitsumik isumalluarnartumillu siunissamik pitsaasumik meeqqanut sullissinissamut paasissutissanik atorluarneqarsinnaasunik tunniussisimapput.
Tassanimi siunertaammat meeqqat 4-niit 6-nut ukiullit sapinngisamik tamakkerlugit atualinnginnerminni pisinnaasaat sukumiisumik sapinngisamillu tamakkiisumik pitsaasumillu anguneqarnissaa, tassuuna qulakkerneqartussanngormat.
Taamaalillutik siunissami patajaatsumik meeqqat atuarfimmut appakaatinnginnermini pitsaasumik periarfissaqarnerat anguneqartussaalluni.
Kattusseqatigiinniillu anguniagaraarput meeqqat assigiimmik immikkoortitaanatik sutigut tamatigut pitsaasumik atugaqartinneqarnissaat anguniarlugu sulinissaq meeqqat pineqartut pisariaqartitaat aallaavigalugu.
Kattusseqatigiinniit pingaartinneqartoq aaamma iluatsillugu oqaatigerusupparput, tassalu meeqqat naartuunermininngaanniit sullinneqarlutik aallartinneqartarnissaat anguniarnissaa pingaaruteqarluinnartutut isigigatsigut, taarusupparputtaaq.
Tassanilu meeqqap siunissami pitsaasumik atugaqartitaanissaa patajaatsumillu aatsaat anguneqarsinnaammat angajoqqaat suleqatiginerasigut.
Taamatut naatsumik oqaaseqarluta siullermeernermi oqaaserisagut innersuussutigalugit aappassaaneernera akuersinissarput taaseqataaffigissavarput, pingajussaaneerneralu taaseqataaffigeqqissallugu.
Anders Andreassen, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Siulittaasup tulliata aappaa, Siumut.
Qujanaq. Tulliulluni oqaseqassaaq Otto Steenholdt Attaviitsoq.
Otto Steenholdt, Attaviitsup oqaaseqartua.
Ullumi oqaluuserisatta ilaanni eqqaavakka ulluunerani meeqqeriviit ulluunerani angerlarsimaffinni paaqqinniffiit il.il. Namminersornerullutik Oqartussat kisimiillutik aallartissimanerat assuarilaarlugu, utaqqigallarsimasariaqartutut nalilerlugit. Tassa KANOKOKA-p taamanikkut saaffigineqarluni ilaajumasimannginnera aamma pissutissaqarluarluni uniffiginagu ingerlaannarsimavoq, kisiannili kukkunersiuisartunit aamma oqaatigineqarluni tamanna aningaasanik annertuumik akeqaratarsinnaasoq, tassa Landskarsi kisimiilluni tamakkua ingerlatissappagit.
Qujanartumilli nalunngilarput aappaaguminngaanniit kommuni sassassasoq, tassalu akilersuinikkut tamanna assorujussuaq oqiliallaataassaaq, ilami kommunit allaat kisermaasillutiluunniit tamanna akilersortassatut isikkoqartilermassuk.
Peqqussutissatut siunnersuut tusarniaasutigineqarluarsimavoq, tassa peqqussutissamut attuumassuteqarluartunut uanga taakkua naammagisimaarinninnerat tunaartariumavara. Peqqussut suli misissorluarneqarnissaminut ukiumik ataatsimik kinguartinneqarpoq, atortuulissalluni 1. januar 2003.
Naalakkersuisut ataatsimiititaliani amerlanerussuteqartunut paasinnillutik tusarniarsimanerat isumaqatigaara. Ikinnerussuteqartut isorigalugit tikkuagaat isumaqarpunga imannarsuunngitsut, tassami KANOKOKA Namminersornerullutillu Oqartussat nammaqatigiissapput, tamannalu aamma uanninngaanniit naammagisimaarneqarpoq.
Taamatut naatsumik oqarlunga saqqummiussaq ilalersorpara.
Anders Andreassen, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Siulittaasup tulliata aappaa, Siumut.
Qujanq. Tulliulluni akissuteqassaaq Isumaginninnermut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoq.
Ole Dorph, Isumaginninnermut
Suliffeqarnermullu naalakkersuisoq, Siumut.
Qujanaq. Partiininngaanniit
Kattuseqatigiinniit aamma Attaviitsuninngaanniit oqaatigineqartut
Naalakkesuisut sinnerlugit qujassutigissavakka, aamma oqaatigissavara una
suliassaq, soorlu aamma tamanut oqaatigineqareersoq siorna Inatsisartunit
siullermeerneqarsimavoq, aammalu aappassaaneerneqarnissaa Inatsisartunit aamma
maannakkkumut suliarineqartussanngorlugu kinguartinneqarsimalluni. Tassuunga
kinguartitsinermut pissutaaqataanngitsoorsimanngilaq Isumaginninnermut
Suliffeqarnermullu Ataatsimiititaliap kissaatigisimammagu peqqussutissaq una
nutaaq ersarissumik siunertaqassasoq, aammalu tamanna takunerqarsinnaavoq
massakkut sapinngisaq naapertorlugu suliarineqarsimasoq, aammalu
naammassineqarsimasoq.
Aammalu siullermik oqaatigissavara
una kalaallisuuani qulequtsiunneqarsimasoq ulluunerani meeqqeriviit ulluunerani
angerlarsimaffinni paaqqinniffiit il.il. pillugu Inatsisartut peqqussutaata
siunnersuut. Tassa una allanneqareersimanerata meeqqeriviit,
siusinaarpallaarumik taanna allataasimavoq, qanittukkut paasivara. Tassa
ulluunerani paaqqinnittarfiit suli taanna taaguutigivaa, kisiannili ulluunerani
meeqqerivinnut atip taasumap allanngortinnissaa pingajussaaneernissaanut
allannguutissatut siunnersuummik Naalakkersuisuninngaanniit
saqqummiussissuugut.
Kiisalu aamma oqaatigissavara
oqaatigineqaraluartoq tusarniaanermi akissuteqartoqarsimanngitsoq, kisianni
tusarniaanermi akissutit arlalialunnguit pissarsiarineqarsimapput, soorlu
Aasiaat Kommunianinngaanniit, Isumaginnittoqarfimminngaanniit aamma Bĝrnehave
Aanikasimminngaanniit, PPR Nuumminngaanniit, Fritidshjem Aqqalumminngaanniit
maani Nuummi, IMAK-i akissuteqarsimavoq aammalu KANOKOKA akissuteqarsimalluni.
Taakkulu tusarniaanerit aammalu akissutaat aamma siunnersuusiarineqarsimasumi
ilanngunneqarsimapput.
Taava taamaasinnarlunga
partiininngaanniit oqariartuutit oqaaseqarfigilaassavakka, tassa siullermik
Ruth Heilmann-ip oqaaserivai una siunnersuusiarineqarsimasoq pitsaasumik
suliarineqarsimasoq, aamma siunnersuusiarineqarsimasumi meeraq
atualinnginnerani taamannak periarfissinneqarnissaa, meeqqeriviillu
aqqusaarsinnarlugit atuarfimmut ikaarsaarluni atualernissaa taamaalilluni
anguneqarsimasoq. Taanna nuannaarutigaara tusarlugu, aamma ilumoorpoq una
peqqussutissatut siunnersuut ukiup ilarsua suliarineqarsimavoq
ataatsimiititaliuutitineq aqqutigalugu, kiisalu aamma upernassaq ingerlanerani
isumasioqatigiissitsisimavugut, taasumalu peqqussutip qanoq siunertaqarnissaa
taamaalillugu inuit assigiinngitsut aamma assigiinngitsunik aggerfeqartut
suleqatigalugit sapinngisamik naapertorlugu suliariniarsimallugu.
Aamma oqaatigineqarpoq
ataqatigiissumik ineriartorneq ingerlanneqassasoq, taanna meeqqerivimminngaanniit
meeqqat atuarfianut ikaarsaarnissaannut atugassarititaasullu aamma
meeqqerivimmi sammisassani assigiinngitsunut taanna atatinneqartoq aamma uanga
iluarisimaarpara.
Aamma uani taaneqarpoq
soqutiginartoq, tassa meeqqeriviit siulersuisui qanoq ilillutik
skolebestyrelseqarneratulli aningaasarsiaqartinneqartalersinnaanerannut
periarfissamik Naalakkersuisut kommunilu oqaloqatigiinnissaat, taanna aamma
Naalakkersuisuninngaanniit suliarissavarput. Tassa nalunngilarput
ajoraluartumik taanna oqaatigisariaqarpara meeqqerivinni siulersuisut
toqqarneqareeraangamik piffissaasuatsillutik ajoraluartumik suliffimmit
paarserusunnerullutik ataatsimiigiartarnernut assigiinngitsunut
ingerlanneqartartunut peqataaneq ajorput. Taanna uggornarpoq, aamma taanna
siunissami taama alloriarneq annertutigisoq sukumiitigisorlu
angajoqqaaninngaanniit sunniuteqarfigineqassaguni aamma angajoqqaat
piffissaqarlutik ataatsimiigiartarnissamut pinngitsoorani peqataasariaqarput.
Taannalu aamma KANOKOKA suleqatigalugu pinngitsoornani misissorneqartussaassooq,
aamma pisariaqarpat Bloktilskud-inik isumaqatigiinniarmut taanna immaqa
ilanngunneqarsinnaassooq. Taanna kisiat apeqqutaavoq tassuunga qanoq
aaqqiiffigineqarnissaa qanoq isikkoqassanersoq.
Aamma taaneqarpoq meeqqerivinnik
sanaartorneq taanna ukiuni kingullerni immaqa aallunneqarpallaarsimanngitsoq.
Tassa ukiuni kingullerni meeqqerivinnut sanaartornissanut aningaasat 5 million
kr.-nit missaat Inatsisartuninngaanniit immikkoortinneqartarsimapput. Aammalu
ukiut tamaasa 80 million-it ataannagit kommuniminngaanniit
Namminersornerullutik Oqartussat tapiissuteqartarnissaat kissaatigineqartarpoq.
Taamaattumik aamma uanga
Naalakkersuisut sinnerlugit neriuutigeqaara sanaartornerit eqqarsaatigalugit
meeqqeriviit pisariaqartinneqartut minnerunngitsumillu Socialrefondkommision-ip
innersuutaa naammassineqassappat pinngitsoornani sanaartorneq ukiuni aggersuni
aalluuneqarnissaa taanna avaqqunneqarsinnaanngimmat.
Aamma Ruth Heilmann-iminngaanniit
oqaatigineqarpoq ilinniarsimasunik sulisoqarneq ukiuni kingullerni
ajornartorsiutaasimasoq, taanna isumaqarpunga tamatta assortorsinnaanatigut.
Ulluunerani paaqqinnittarfiit
sulisui eqqarsaatigalugit oqaatigineqartarpoq sulisut affaat missaat
ilinniarsimasuusut affaasa missaat ilinniarsimanngitsut, kisianni massakkut
sualunnik kingullermi isumaqatigiinniarnermi angusarineqartut aallaavigalugit
tamatta neriuuteqarluinnarpugut taasuma tungaa pitsaasup tungaattut
aallariarnermik pisoqassasoq.
Nalunngilara Pedagogit Perorsaasut
Kattuffiat aamma siulersuisui isumaqatigiissumik maannakkut nutaamik
atsiorneqaqqammersumi, assut neriulluartut. Taamaattumik neriuutigissavarput,
taanna tamanut iluaqutaajumaartoq.
Aammalu una De Centralimik
pedagog-imut ilinniarsinnaanermut periarfissaq, taanna aamma nunatsinni
kommunini ilaanni misilinneqartareernikuuvoq, aamma iluatsittumik. Aamma
massakkut paasivara kommunit pingasut massakkut piareersimagaluartut taamannak
ilinniartitsinermik aallartitseriarsinnaanissaminnik, kisiannilu tassani
aporfigiuinnartoq aningaasanut apeqqut.
Taamaattumik neriuutigaara
ilinniartitaanikkut nukittorsaanikkut aamma taamannak najugaq qimannagu
siunissami pedagog-itut ilinniartitsisinnaaneq ilinniarsinnaanerlu periarfissiuunneqassasut.
Taava Atassumminngaanniit Godmand
Rasmussen-ip Naalakkersuisuninngaanniit saqqummiunneqartoq taperserpaa, aamma
taanna soorunami qujassutigissavara.
Taava Inuit Ataqatigiinninngaanniit
Asii Chemnitz Narup-ip siullermik tikkuagai tassaapput tamanut sammisumik
meeqqerivimmik pilersitsisoqarnissaat pinngitsoornagu anguneqarniartariaqartoq,
aamma anguniaqarfiusumik pilersitsineq soorunami tunngaveqartariaqartoq, aamma
pinngitsoornani pilersinneqartussaq ataqatigiissaarinikkut ajunngitsumik
siunertaqartumik pilersitsivigineqarnissaa taanna
pinngitsoorneqarsinnaanngitsoq.
Aamma Asii ilumoorpoq suliassaq
angisooq massakkut aggersoq, massakkut suliaq naammasseqqajanngilaq, suliassaq
aatsaat aallartilaartussaavoq, suliassat annertoorujussuit piareersarnerit
ikaarsaariarnermi suliniutissat ingerlanneqartussaapput piffissami aggersumi.
Aamma meeqqerivimminngaanniit
atuarfimmut ikaarsaalernermi aqqusaagassat assigiinngitsut siunertamut
ilanngunneqarsimasumi allanneqarsimasut piviusunngortinneqassappata kikkut
tamarmik kommunit, kommunit atuarfiit, meeqqeriviit, angajoqqaat aammalu allat
susassaqartut tamarmik pinngitsoornani suleqataanissaat taanna
pinngitsoorneqarsinnaanngilaq.
Aatsaannguaq taatsiarpara
tusarniaanermi akissuteqaateqarsimanersut kikkuunersut, taamaattumik taanna
uteqqissanngilara.
Tassalu aamma oqaatigineqarpoq
meeqqanut inuusuttuaqqanullu periarfissat nunatsinni annertusaaffigineqartariaqartut,
tassuunga aamma isumaqatigiittorujussuuvugut. Taanna ilumoorpoq aamma
qujanartumik ukiuni kingullerni kommunit taanna ajornartorsiut angisooq massakkut takusinnagamikku taasuma tungaa
qujanartumik tappiffigigaluttuinnarpaat, neriuutigissavarpullu massakkut aamma
minnerunngitsumik oqallinneq inuiaqatigiit akornanni ingerlanneqartoq
aallaavigalugu taasumap suli taasumap ilaatigut kommunini nukittorsaaneq
ingerlanneqarumaartoq, aamma aningaasaqarneq tassani eqqarsaatigalugu.
Ilinniaqqittarnerit
pikkorissartarnerillu taakku ilumoorpoq aamma ukiuni tulliuttuni ingerlanneqartussaasapput
pinngitsoornatik. Taanna avaqqunneqarsinnaanngilaq aamma taanna kommunini
assigiinngitsuni nalinginaasumik kommunit sulisunik pikkorissaasarnerat
aallaavigalugu aamma SPS-ikkut neqerooruteqartarnerat aallaavigalugu aamma
periarfissat allat aallaavigalugit taamannak pikkorissartarneq
naatsorsuutigilluinnarpara aamma ukiuni aggersuni ingerlanneqartarumaartoq.
Taava aamma Inuit
Ataqatigiinninngaanniit taaneqarpoq kissaatigineqarluni pingajussaaneerneqarnissaa
ukiamut Inatsisartut ataatsimiinnissaannut kinguartinneqassasoq. Tassa
Naalakkersuisuninngaanniit aamma partiininngaanniit allaninngaanniit uani
siunnersuummi tapersiisuninngaanniit tamanna kissaatigineqanngilaq.
Aamma oqaatigissavara ilumoorpoq
Asii oqaatigisat taanna suleqatigiissitaq suli naammassivissimanngilaq,
naammassisussaassooq uani piffissami aggersumi. Kisianni taasumap
suleqatgiissitap naammassinngikkaluarluni anguniagassatut siunnersuutai
tamarmik uani siunertami ilanngunneqarput.
Aamma
oqaatigisariaqarpara una meeqqanut innarluutilinnut periarfissat taakkua
pinngitsoornatik aamma soorunami pingaartinneqartariaqartut, tassa
isumaqarluinnarpugut Naalakkersuisuni meeraq innarluuteqaruni,
innarluuteqanngikkuniluunniit tassa assigiimmik pineqartussaavoq, kisianni
innarluuteqarnini pissutigalugu immikkut iliuuseqarfigineqassaguni taava taanna
suliassaavoq immikkut suliarineqartariaqartoq, taassumalu tungaatigut aamma
nalunngilara kommunit piareersimasut aamma taamaattumik suliassamik
takkuttoqaraangat aallussisartut aamma taanna kommunit
pisussaaffigilluinnarpaat.
Taava Loritha Hendriksen,
Kattusseqatigiinneersup aamma Naalakkersuisuninngaanniit siunnersuut aamma
taperserpaa aamma taanna qujassutigissavara. Tassa aamma Lorithap
oqaaseqarnermini taavaa taanna suleqatigiissitaq pilersinneqarsimasoq aamma
piffissaq sivitsajaaq atorlugu massakkut sulisimasoq aamma sulilluarsimasoq
aamma eqiingasumik, nuannersumillu sulisarsimanerup kingunerisaanik taamannak
pitsaasumik siunertamik suliniuteqaqataasimasoq.
Taamaattumik Loritha aamma ilinnut itisoorujummik qujassuteqassuunga aamma naggataatigut Otto Steenholdt-ip aallartikkami ullumi oqaluuserisarput uterfigitsiarpaa, kisianni ullumi oqallinnermi pineqarpoq ulloq-unnuarlu angerlarsimaffiit taakkua dĝgninstitution-imik qallunaatut taaneqartartut, kisianni ullumikkut massakkullu una oqaluuserisarput tassaavoq ulluunerani paaqqinnittarfiit taakku assigiinngitsorujussuupput. Taamaattumik Otto aamma oqaatigisaa taanna isumaqatigiinniarnerup ingerlanneqartarnissaat Pisortaninngaanniit, KANUKOKA-p Hjemmestyrillu taanna soorunami avaqqunneqarsinnaanngitsoq aammalu pinngitsoornani eqqumaffigineqartariaqartoq aamma siunissami aggersumi.
Aammalu Otto nuannaarutigissavara siunnersuummut uunga aamma taperseeqataalluni nalunaaruteqarmat.
Tassa oqaatigerusutakka tassunga killeqarput.
Ruth Heilmann, Siumut:
Qujanaq - tassa naatsuararsuussaaq
immaluunniit pisariaqanngikkaluarpoq qaqeqqinnissara. Tassa Isumaginninnermut
Naalakkersuisoq taamatut oqaaserisatsinnut oqaaseqarnera aamma nassuiaateqarnera
qujassutigaara. Aamma Ataatsimiititaliami ataatsimiinnittarnitsinni annertuumik
oqallitareeqigatta isumaqarpunga maani annertuumik oqallinnissaq
tunngavissaqanngitsoq, kisianni naatsorsuutigaara Naalakkersuisut suliamut
ingerlatitseqqinnissaminni meeqqerivinni siulersuisut taamatut
ajunngitsussarsiassaqartitaanissaanik siunnersuutigineqartup aamma
naatsorsuutigigatsigu siulersuisut meeqqerivinni peqatigalugit isuma taassumap
eqqartorneqarnissaa ingerlateqqittussaagaat, tassanilu naatsorsuutigaara
annertuumik aamma oqallisigineqarumaartoq.
Taamaattumik tassunga iluatsillugu
ikaarsaariarnermi suliniutaasut aamma sakkugineqartut massakkut atortuusut
aammalu angusaasut eqqarsaatigalugit naaperiarfiusinnaasutut isumaqarfigaara
Inuit Ataqatigiinni aamma annertunerusumik taassumap eqqartorneqarnissaa
kissaatigisaanut tunngatillugu, isumaqarpunga pikkorissaanernik
malitseqartariaqartoq una peqqussut. Tassuunakkullu Naalakkersuisut
neriuppunga piumassuseqarfigissagaat aamma pisariaqartutut uanga nammineq
takusinnaagakku taassumap ingerlateqqinneqarnerani pikkorissaanerit atuarfimmut
ikaarsaariarnermi aamma meeqqerivinni sulisut tassani peqatigalugit
ingerlanneqarnissaa aamma isumaqarpunga pisariaqarumaartoq.
Anders Andreassen, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Siulittaasup
tulliata aappaa, Siumut.
Ja qujanaq. Tassa erniinnaq
taasinialissuugut imaluunniit massakkut taasinialissuugut allamik
nappaasoqarsimanngimmat.
Oqaatigissavaralu Isumaginninnermut
Suliffeqarnermullu ataatsimiititaliaq isumaqatigiipput Naalakkersuisunut
kaammattuuteqarpoq allannguutissatut siunnersuutinut erseqqinnerusunik taasanit
saqqummiusseqqullugu, taamatullu kaammattuuteqarnera Naalakkersuisut malippaat.
Tamatuma saniatigut ataatsimiititaliami
amerlanerussuteqartut tassaasut Siumut, Atassutip, Kattusseqatigiillu
ilaasortaasitaasa Naalakkersuisut kaammattoorpaat allannguutissatut siunnersuutinik
erseqqinnersumik taasanik saqqummiussaqaqqullugit. Taamatut
kaammattuuteqarnerat aamma Naalakkersuisut malippaat.
Ikinnerussuteqartoq tassasoq Inuit
Ataqatigiit ilaasortaatitaat Naalakkersuisunut kaammattuuteqarpoq
allannguutissatut siunnersuutinik erseqqinnerusunik taasanik saqqummiusseqqullugit.
Taamatut kaammattuuteqarnera Naalakkersuisunit malinneqanngilaq
oqaatigineqarlunilu ikinnerussuteqartut isummersuutaasa ilaat paaqqinniffinnik
pilersitsineq ilusilersuinerlu pillugit Naalakkersuit maleruagassiornissaannik
ilanngunneqarumaartut.
Maannalu Naalakkersuisut allannguutissatut
siunnersuutaat taasissutigineqassaaq.
Naalakkersuisut allannguutissasut
siunnersuutaannut isumaqataasut qinnuvigaakka nikueqqullugit:
21
taavalu Naalakkersuisut allannguutissatut
siunnersuutaannut akerliusut nikueqqussavakka:
6
taavalu taaseqataanngitsut: soqanngilaq.
Taamaalilluni Naalakkersuisut
allannguutissatut siunnersuutaat akuersissutigineqarpoq. Siunnersuutigissavara
siunnersuut maanna iluserilikkamisut iluseqarluni ataatsimiititaliami
suliarineqaqqigani pingajussaaniigassanngortinneqassasoq.
Tamatumunnga akerliusoqarnerluni ? Naamik.
Akerliusoqanngilaq. Tamannalu
akuersissutigineqartutut naatsorsuutigaara.