Oqaluuserisassani immikkoortoq 17-1 |
|||
Siullermeerneqarnera | Aappassaanneerneqarnera | Pingajussaaneerneqarnera |
Ullut
ataatsimiiffiusut qulingiluaat, ataasinngorneq oktoberip 8-at 2001, nal. 13:15
Ataatsimiinnermik aqutsisoq: Anders Andreassen, Siumut.
Jonathan Motzfeldt, Naalakkersuisut Siulittaasuat, Siumut:
Matumuuna Naalakkersuisut Kalaallit Nunaannit inuussutissarsiummik
ingerlataqarneq pillugu inatsisissatut siunnersuut saqqummiuppaat.
Siunnersuut inatsimmut atuuttumut 1984-imeersumik Inatsisartut 2001-imi
upernaakkut katersuunneranni allannguutinik akuersissutigineqartuni
iluarsaaqqinneruvoq. Inatsip iluarsaateqqinnerisa saniatigut neriniartarfiit,
akunnittarfiillu il.il. pillugit Inatsisartut inatsisaat maannakkut atuuttoq
neriniartarfiutilittut akunnittarfiutilittullu inuussutissarsiummik
ingerlatsinerannut
tungasoq inatsimmut ilanngullugu allanneqarpoq.
Taamaaliornikkut inatsisit atuuttut marluk inatsimmut nutaamut ataatsimut
eqikkarneqarput. Taamaaliorneq Naalakkersuisut maleruagassanik
pisariillisaanissamik tunaartaqarlutik ingerlatsinerannut naapertuulluinnarpoq.
Inatsisit sapinngisamik atituumik tunngaveqarluni suliarineqarsinnaaqqullugu
aalajangersakkanik iluarsaassinermi inuussutissarsiortut kattuffiisa sinniisaat
aamma Kalaallit Nunaanni kommuneqarfiit kattuffiat aamma qitiusumik
allaffissornikkut aqutsisoqarfik sulinermi peqataapput.
Namminersornerullutik Oqartussat avataaniit suleqataasut Naalakkersuisut
immikkut qutsavigaat inatsisip matuma ajornakusoortup suliarineqarneranut
piffissaqarniarsimammata.
Inuussutissarsiummik ingerlataqarneq pillugu inatsimmi inuussutissarsiummik
ingerlataqarsinnaatitaaneq pineqarpoq. Tassa allanut akilersillugit
sullissinissamik neqerooruteqartitsisinnaaneq. Siusinnerusukkut
inuussutissarsiutinik inatsisit inuussutissarsiutinut immikkut ittunut
tunngagaluartut maannakkut atugassarititaasut ataatsimut isiginnilluni
atuutsinniarneqalerput. Tassalu aammattaaq ilaatigut eqqartuussuserisut
kukkunersiuisartut allallu amma taamaattut akiliuteqartitsisarlutik
sullissinermik neqerooruteqartartut ilanngullugit. Tunngaviusumik periaaseq
taanna nutaajuvoq, kisiannili Naalakkersuisut isumaat malillugu tunngaviusumik
periaasiulluni eqqortoq.
Inuiaqatigiinnut tungatillugu assassornermik ingerlataqartut biiliutilittut,
kukkunersiuisartututulluunniit suliffeqarfimmik ingerlatsisinnaatitaanermik
tunngaviusumik piumasaqaataasut assigiinngissuteqanngillat.
Kisiannili immikkut inatsiseqartitsinermi eqqartuussuserisunut
kukkunersiusartunut allanullu immikkut isigisarialinnut ilinniartitaanermut
sillimmasiisarnermullu tunngatillugu immikkut piumasaqaateqartoqartarpoq.
Taamaalilluni inuussutissarsiummik ingerlataqarneq pillugu inatsimmik
tunngaviusumik maleruagassat maannakkut taakkuninnga tamanut assigiilerput.
Kisiannili immikkut piumassaqaatit immikkut inatsisiniiginnarlutik.
Inuussutissarsiutinut suugaluartunulluunniit assigiissitsinissap saniatigut
inuussutissarsiorsinnaanermut allagartamik uppernarsaammik peqarnissamut
piumasaqaat atorunnaarsinneqarpoq. Taamaaliorneq allaffissornermut
oqilisaataassasoq naatsorsuutigineqarpoq. Namminersorlutik suliffeqarfinnik
ingerlatsisut tamarmik Kalaallit Nunaanni inuussutissarsiummik ingelataqartut
nalunaarsuiffimmut nalunaarutigineqarsimasussaapput. Taamaammallu
inuussutissarsiorsinnaanermut allagartamik uppernarsaammik peqartitsinikkut
marloqiusamik nalunaarsuisarneq pisariaaruppoq.
Inuussutissarsiorsinnaanermut allagartat uppernarsaatit suli
pigineqarsinnaapput, pineqarsinnaapput sulilu inatsisini allani
ataasiakkaani piumasaqaataapput. Kisiannili inuussutissarsiummik
ingerlataqarneq pillugu inatsimmi piumasaqaataajunnaarput.
Inatsisissaq akuersissutigineqassappat inatsisinik allani ullumikkut
atuuttuni inuussutissarsiorsinnaanermut allagartamik uppernarsaammik
piumasaqaateqarfiusuni tamatuma kingorna allanngortitsisoqarnissaa
naatsorsuutigineqarpoq. Kiisalu inuussutissarsiummik ingerlataqartunut
Kalaallit Nunaanni najugaqarnissamik piumasaqaat annikillineqarpoq ukiuni
marlunniit, tassa Kalaallit Nunaanni najugaqaannarnissamut aktieteqarluni
piginneqataassuteqarlunilu ingerlatseqatigiiffinni inuussutissarsiornermut
ingerlatseqatigiiffinnullu aqutsisoqarfimmi, erhvervs- aamma
selskabsstyrelse-mi nalunaarsorsimasuni siulersuisunut ilaasortani
najugaqartussaatitaanermik
Inatsisartut 2001-imi upernaakkut katersuunneranni atorunnaarsitsinerata
kingornatigut inuussutisssarsiummik ingerlataqartunut allanut
najugaqartussaatitaanermik piumasaqaat annikillineqarpoq.
Taamaaliornikkut inuit ataasiakkaat suliffeqarfiutaat
ingerlatseqatigiiffinnut naligiissitaalerput. Ataatsimut isigalugu nunanit
allanit aningaasaliissutissanik ilisimasalinnillu pissarsiniartarneq
ajornannginnerulissaaq. Siunnersuutip kingunerissagaa matumani tamanna
naatsorsuutigineqarmat.
Inatsisissatut siunnersuut tassungalu nassuiaatit innersuussutigalugit
matumuuna Naalakkersuisut sinnerlugit inatsisissatut siunnersuut
Inatsisartunut suliassanngortippara.
Anders Andreassen, Siulittaasoqarfimmi ilaasortaq, Siumut:
Qujanaq. Maannalu partiit, Kattusseqatigiit attaviitsullu oqaaseqartussaat
oqaaseqassapput.
Simon Olsen, Siumup oqaaseqartua:
Kalaallit Nunaannit inuussutissarsiummik ingerlataqarneq pillugu
inatsisissatut siunnersuut Siumumit imatut oqaaseqarfigissavarput.
Siumumiit iluarisimaaqalugu oqaatigissavarput niuernikkut
unammilleqatigiinnerup namminersortunillu ingerlatassanngortiterinerup
annertunerujartuinnarnera nunarsuarmioqatigiinnullu peqataajartorneruneq
ilutigalugu ingerlaqarfiit assigiinngitsut iluini niuernermik ingerlaqartut
nalunaarsugaanissaannik pisortat piumasaqaateqarsinnaanerisa
annikilliartornerat Naalakkersuisunit malugineqarsimammat.
Inuussutissarsiorsinnaanermut allagartanik pigisaqarnissap
piumasaqaataanerata atatiinnarneqarnissaa pisariaqarsorineerulluni.
Taamaalilluni Naalakkersuisut ulluinnarni allaffissornikkut maleruagassanik
pisariunnginnerulersitsiniarnerisa ilaat anguneqartusanngorpoq kommuninuttaaq
aamma iluaqutaasussamik.
Aammattaaq siusinnerusukkut inuussutissarsiutitigut inatsit
inuussutissarsiutinut immikkut ittunut tunngagaluartut maannakkut
atugasarititaasut ataatsimut isiginnilluni atuutsinneqarsinnaanngorput.
Taamaakkaluartoq inatsisit assigiinngitsut suli
inuussutissarsiorsinnaanermut allagartaqarnissamik aalajangersakkanik
imaqarmata sullissinermut akiliutinik akiliilluni
inuussutissarsiorsinnaanermut allagartartaartitsisoqarallassaaq. Tassa inatsisini allani
inuussutissarsiorsinnaanissamut piumasaqaatit allassimajunnaarnerat
ilutigalugu allagartat tamakkiisumik atorneerukkumaarput.
Inatsisissatut siunnersuut Siumumit akuersaarparput, oqareernitsitulli
allaffissornikkut pisariillisaanermik kinguneqartussaanera
iluarisimaarlutiguttaaq.
Godmand Jensen, Atassutip oqaaseqartua:
Nunaannit inuussutissarsiummik ingerlataqarneq pillugu Inatsisissatut
inatsisissaattut siunnersuut 2001-imi upernaakkut sammineqarsimasoq 2001-imi
ukiaanerani Inatsisartut katersuunneranni saqqummiunneqartoq pillugu
Atassummiit imaattumik oqaaseqaateqassaagut. Inatsisissatut siunnersuut
2001-imi upernaakkut sammineqarpoq. Taamanikkullu arlaqartunit oqaasertamigut
iluarsiivigineqartariaqartutut nalilersorneqarsimalluni.
Naalakkersuisut matumuuna saqqummiuppaat inuussutissarsiummik
ingerlataqarneq pillugu Inatsisartut inatsisissaattut siunnersuut
naleqqussarlugu 2001-imilu upernaakkut sammineqarnerani piumasaqaataasimasut
aallaavigalugit ilusilerneqarsimalluni.
Atassummiit isumaqarpugut inatsisissatut siunnersuut suliarilluagaasoq
pingaartumik maluginiaratsigu nunatsinni suliffiit taamatullu
namminersorlutik inuussutissarsiuteqartut periarfissaat ataqqilluinnarlugit
inatsisissaq iluserneqarsimasoq.
Taamatut aamma maluginiarparput inatsimmik atuisitsisussanut oqaasertamigut
paasinartunngorlugu suliarineqarsimasoq. Naalakkersuisuni
saqqummiunneqartumut taamatut naatsumik oqaaseqarluta inatsisissatut
siunnersuut siullermeerlugu saqqummiunneqartumut Atassummiit isumaqataanerput
nalunaarutigaarput.
Maliinannguaq Markussen-Mølgaard, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat:
Qujanaq. Inuussutissarsiummik ingerlataqarneq pillugu inatsisissatut
siunnersuut Naalakkersuisut saqqumiussaat upernaaq ataatsimiinnermi
allannguutip malitsigisaanik allannguutaasoq Inuit Ataqatigiinniit
maluginiarparput.
Nunatsinni inuussutissarsiornerup siuarsarnissaa Inuit Ataqatigiinniit
pingaaruteqarluinnartutut isigaarput. Sunilluunniit atorluaalluni suliffinnik
pilersitsisarnissaq ukiuni makkunani anguniagaavoq pisariaqarlunilu.
Inuussutissarsiornermut tunngassuteqartut ingerlatsinikkut
oqilisaaffigineqarsinnaaneri aqqutit ilagisariaqaraat Inuit Ataqatigiinniit
isumaqarpugut. Allannguiniarnermilu inuussutissarsiornermi ingerlataqartut
kattuffii, KANUKOKA, qitiusumillu allattoqarfik tusarniarneqarsimapput.
Allannguutissat ersarissut ilagivaat inatsisip uumap atuutilerneratigut
inuussutissarsiorsinnaanermut allagaqartaqartarnerup
atorunnaarsinneqarnissaa, ilaatigut marloqiusamik nalunaaruisarneq
allaffissornerlu pinaveersimatinniarlugit.
Inuit Ataqatigiinniit periarfissaatigut allaffissornerup
annikillisarneqarnissaa isumaqatigigatsigu siunnersuut
paasilluarsinnaavarput. Tassungali atatillugu maluginiarparput
tusarniaassutini politimestereqarfiup inatsisissaq ilumut inatsimmut
tunngaviusumut naleqquttuunersoq apeqqusersimammagu. Tamakkiisumillu
akuerineqannginnerani apeqqutip matuma inuussutissarsiornermut
ataatsimiitamit misissorneqarnissaa Inuit Ataqatigiinniit inassutigaarput.
Taassumallu saniatigut sulisoqarnermut pisortaqarfimmiit qisuariaatit aamma
misissorneqarnissaat inassutigissallugu. Tassami inatsit
inuussutissarsiornermit pingaaruteqarmat sapinngisamik torersumik
naammassineqarnissaa Inuit Ataqatigiinniit kissaatiginartipparput.
Inuit Ataqatigiinniit taamatut oqaaseqarluta inatsisissatut siunnersuutip
aappassaaniinnginnerani inuussutissarsiutit pillugit ataatsimiititamut
ingerlanneqarnissaa kaammattuutigissavarput.
Mads-Peter Grønvold, Kattusseqatigiit oqaaseqartuat:
Kattusseqatigiinniit peqqissaartumik misissoreerlugu imatut siullermeerneqarnerani oqaaseqassuugut. Inatsisinik naleqqussaasariaqarneq ukiuni kingullerni ilaatigut pinngitsoorneqarsinnaanngilaq taamatut naleqqussaaneq, inatsisit atortinneqarneranut eqaannerusumik kinguneqartarpoq.
Taamaattumik Kattusseqatigiinniit iluarisimaarparput inatsisip maannakkut naleqqussarneqarnera. Inatsisip inuussutissarsiornermut ingerlaqartunut tunngaveqartumik ilaatigut ataatsimoortinnerullugit inatsisiliornerit pitsaasumik eqaallisaataasarmata soorlu Naalakkersuisut maanna taamatut inatsisit saqqummiunnerani anguniaraat inatsisip pisariinnerusumik atortinneqarnissaa.
Inatsisip suliarineqarnerani inatsissamut attuumassuteqartut annertuumik peqataatinneqarsimapput tassaasut Inuussutissarsiornermut Kattuffiit, Kalallit Nunaanni Kommuneqarfiit Kattuffiat soorlu aamma allat taaneqarsinnaasut. Taamatut tusarniaasimaneq Kattusseqatigiinniit iluarisimaarparput.
Maleruagassatut pitsanngorsaaneq assassornermi suliaqartut biiliutillit kukkunersiunermik suliffeqarfimmik ingerlatsisut sullissinerinut pitsaasumik inatsit kinguneqassammat. Taamaaliornikkut allaffissornikkut oqilisaataasinnaasut aamma anguniarneqarput. Kattusseqatigiinniit pingaarluinnartutut isigaarput inuussutissarsiummik ingerlataqartut sapinngisamik najugaqartussaanermik piumasaqaateqarnikkut nunatsinni akileraartussaatitaanerup eqqarsaatigilluarneqartariaqarnera.
Aktieteqarluni ingerlatsiveqarfiusuni siulersuisut sapinngisamik nunatsinni najugaqartariaqarneranik piumasaqaatitaqarpat pitsaassagaluartoq Kattusseqatigiinniit isumaqaratta.
Taamatut oqaaseqarnitsinnut tunngavigaarput assersuutigalugu Royal Greenland A/S siulersuisui qiviaraanni takuneqarsinnaapput nunatta avataani najugaqartut arlaqartut. Immaqa imatut oqartoqarsinnaavoq nunatsinni najugaqartunik siulersuisoqartitsigaanni pineqartoq pitsaanerusumik ingerlanneqarsinnaagaluartut.
Taamatut oqaaseqarluta inatsisissap aappassaaneerneqannginnerani inatsiseqarneq pillugu ataatsimiititaliami suliarineqarnissaa Kattusseqatigiinniit kissaatigaarput.
Jonathan Motzfeldt, Naalakkersuisut Siulittaasuat, Siumut:
Partiit oqaaseqartui aamma Kattusseqatigiit qutsavigaakka, taamak inussiarnersumik manna inatsisissatut siunnersuut ilassilluarmassuk Siumumit Simon Olsenip oqaatigivaa pisariillisaaneq taanna pisariaqarsimasoq aamma ilumoorpoq. Tassa allaffissornikkut ingerlatsinermi ilaannikkut immitsinnut pisarissersortarnerput pisortaninnganiit ilisimaarivarput.
Taamaattumik pisariillisaanermik annertuumik imaqarmat oqaaseqartut tassani ilumoortumik oqaaseqartutut isigisariaqarluinnarpoq. Aamma Atassumminngaanniit oqaatigineqarpoq suliassaq ajunngitsumik suliarilluakkatut nalilerneqarluni. Tamanna qujassutigaara ilumoorpoq suliassaq taanna peqqissaarlugu suliarineqarsimavoq. Aammalu uani Inuit Ataqatigiit oqaatigisaanni Maliinannguaq Markussen-Mølgaardip oqaatigisaani apeqqutit itisilerneqarsinnaasut.
Kiisalu aamma Kattusseqatigiinniit Mads-Peter Grønvoldip oqaatigisaa udvalg-ini ataatsimiititaliami misissoqqinneqarsinnaanera innersuussutigimmassuk taanna isumaqatigaara. Ilaatigut maani najuqarsinnaanermut tunngatillugu ukiuni marlunni piumasarineqarsimasoq taanna siulersuiffitsinni suni tamani aammalu sulisitsisut peqatigiiffiininngaanniit aamma tikkuarneqarsimavoq tamanna pakkersimaarinninnertut. Tassa suliffiit nutaat aallartiniarneranni, aammalu maannakkut suliffioreersut ingerlanniarneranni piumasaqaatini taamaattuni ukiuni marlunnik piumasaqarnernik ilaatigut noqisimaarneqartut ingerlariaqqinnissaminnut.
Aamma immikkut akuersissuteqartarnerit atorniarneqarsimapput, kisianni tassa 1984-iminngaanniit ullumikkumut misilittakkat najoqqutaralugit allaffitsigut pisarissersuineq aammalu oqartariaqarpunga avataaninngaaniit aningaasaliillutik taavalu aamma ilisimasaqarlutik inuussutissarsiornermut peqataasinnaanerit annertunerusumik ammaakkumallugit aamma taanna immikkut ukiuni marlunni najugaqarnissamik piumasaqarneq sakkukillisinneqarsimavoq.
Taamak oqaaseqarlunga qujassutigaara ilassilluarneqarnera. Ataatsimiisitalianilu suliassat uterfigineqarumaarmata. Qujanaq.
Anders Andreassen, Siulittaasoqarfimmi ilaasortaq, Siumut:
Oqaatigissavara
kissaatigineqarmat suliap aappassaaneerneqartinnani inuussutissarsiornermut
ataatsimiititaliamit misissorneqarnissaa maani kissaatigineqarmat. Taamaattumillu taanna aamma innersuussutigissallugu. Taamaalillunilu
ullumikkut oqaluuserisassaq immikkoortoq 17, Kalaallit Nunaanni
inuussutissarsiummik ingerlataqarneq pillugu Inatsisartut inatsisissaattut
siunnersuut siullermeerneqarnera tamaanga killeqarallarpoq. Kingusinnerusukkullu
uterfigineqarumaarpoq ataatsimiititaliami suliarineqareerpat.