Kalaallit Nunaanni Inatsisartut

Oqaluuserisassani immikkoortoq 17-1

Ataatsimiinnerit Tilbage Op Næste

Siullermeerneqarnera Aappassaanneerneqarnera Pingajussaaneerneqarnera

Ullut ataatsimiiffiusut qulingiluaat, ataasinngorneq oktoberip 8-at 2001, nal. 13:15

 Oqaluuserisassani immikkoortoq 17

Kalaallit Nunaanni inuussutissarsiummik ingerlataqarneq pillugu Inatsisartut inatsisissaattut siunnersuut.

(Siullermeerneqarnera)

(Naalakkersuisut Siulittaasuat)

 

 

Ataatsimiinnermik aqutsisoq: Anders Andreassen, Siumut.

 

 

Jonathan Motzfeldt, Naalakkersuisut Siulittaasuat, Siumut:

Matumuuna Naalakkersuisut Kalaallit Nunaannit inuussutissarsiummik ingerlataqarneq pillugu inatsisissatut siunnersuut saqqummiuppaat.

 

Siunnersuut inatsimmut atuuttumut 1984-imeersumik Inatsisartut 2001-imi upernaakkut katersuunneranni allannguutinik akuersissutigineqartuni iluarsaaqqinneruvoq. Inatsip iluarsaateqqinnerisa saniatigut neriniartarfiit, akunnittarfiillu il.il. pillugit Inatsisartut inatsisaat maannakkut atuuttoq neriniartarfiutilittut akunnittarfiutilittullu inuussutissarsiummik ingerlatsinerannut tungasoq inatsimmut ilanngullugu allanneqarpoq.

 

Taamaaliornikkut inatsisit atuuttut marluk inatsimmut nutaamut ataatsimut eqikkarneqarput. Taamaaliorneq Naalakkersuisut maleruagassanik pisariillisaanissamik tunaartaqarlutik ingerlatsinerannut naapertuulluinnarpoq. Inatsisit sapinngisamik atituumik tunngaveqarluni suliarineqarsinnaaqqullugu aalajangersakkanik iluarsaassinermi inuussutissarsiortut kattuffiisa sinniisaat aamma Kalaallit Nunaanni kommuneqarfiit kattuffiat aamma qitiusumik allaffissornikkut aqutsisoqarfik sulinermi peqataapput.

 

Namminersornerullutik Oqartussat avataaniit suleqataasut Naalakkersuisut immikkut qutsavigaat inatsisip matuma ajornakusoortup suliarineqarneranut piffissaqarniarsimammata.

 


Inuussutissarsiummik ingerlataqarneq pillugu inatsimmi inuussutissarsiummik ingerlataqarsinnaatitaaneq pineqarpoq. Tassa allanut akilersillugit sullissinissamik neqerooruteqartitsisinnaaneq. Siusinnerusukkut inuussutissarsiutinik inatsisit inuussutissarsiutinut immikkut ittunut tunngagaluartut maannakkut atugassarititaasut ataatsimut isiginnilluni atuutsinniarneqalerput. Tassalu aammattaaq ilaatigut eqqartuussuserisut kukkunersiuisartut allallu amma taamaattut akiliuteqartitsisarlutik sullissinermik neqerooruteqartartut ilanngullugit. Tunngaviusumik periaaseq taanna nutaajuvoq, kisiannili Naalakkersuisut isumaat malillugu tunngaviusumik periaasiulluni eqqortoq.

 

Inuiaqatigiinnut tungatillugu assassornermik ingerlataqartut biiliutilittut, kukkunersiuisartututulluunniit suliffeqarfimmik ingerlatsisinnaatitaanermik tunngaviusumik piumasaqaataasut assigiinngissuteqanngillat.

 

Kisiannili immikkut inatsiseqartitsinermi eqqartuussuserisunut kukkunersiusartunut allanullu immikkut isigisarialinnut ilinniartitaanermut sillimmasiisarnermullu tunngatillugu immikkut piumasaqaateqartoqartarpoq.

 

Taamaalilluni inuussutissarsiummik ingerlataqarneq pillugu inatsimmik tunngaviusumik maleruagassat maannakkut taakkuninnga tamanut assigiilerput. Kisiannili immikkut piumassaqaatit immikkut inatsisiniiginnarlutik.

 

Inuussutissarsiutinut suugaluartunulluunniit assigiissitsinissap saniatigut inuussutissarsiorsinnaanermut allagartamik uppernarsaammik peqarnissamut piumasaqaat atorunnaarsinneqarpoq. Taamaaliorneq allaffissornermut oqilisaataassasoq naatsorsuutigineqarpoq. Namminersorlutik suliffeqarfinnik ingerlatsisut tamarmik Kalaallit Nunaanni inuussutissarsiummik ingelataqartut nalunaarsuiffimmut nalunaarutigineqarsimasussaapput. Taamaammallu inuussutissarsiorsinnaanermut allagartamik uppernarsaammik peqartitsinikkut marloqiusamik nalunaarsuisarneq pisariaaruppoq.

 

Inuussutissarsiorsinnaanermut allagartat uppernarsaatit suli pigineqarsinnaapput, pineqarsinnaapput sulilu inatsisini allani ataasiakkaani piumasaqaataapput. Kisiannili inuussutissarsiummik ingerlataqarneq pillugu inatsimmi piumasaqaataajunnaarput.

 


Inatsisissaq akuersissutigineqassappat inatsisinik allani ullumikkut atuuttuni inuussutissarsiorsinnaanermut allagartamik uppernarsaammik piumasaqaateqarfiusuni tamatuma kingorna allanngortitsisoqarnissaa naatsorsuutigineqarpoq. Kiisalu inuussutissarsiummik ingerlataqartunut Kalaallit Nunaanni najugaqarnissamik piumasaqaat annikillineqarpoq ukiuni marlunniit, tassa Kalaallit Nunaanni najugaqaannarnissamut aktieteqarluni piginneqataassuteqarlunilu ingerlatseqatigiiffinni inuussutissarsiornermut ingerlatseqatigiiffinnullu aqutsisoqarfimmi, erhvervs- aamma selskabsstyrelse-mi nalunaarsorsimasuni siulersuisunut ilaasortani najugaqartussaatitaanermik Inatsisartut 2001-imi upernaakkut katersuunneranni atorunnaarsitsinerata kingornatigut inuussutisssarsiummik ingerlataqartunut allanut najugaqartussaatitaanermik piumasaqaat annikillineqarpoq.

 

Taamaaliornikkut inuit ataasiakkaat suliffeqarfiutaat ingerlatseqatigiiffinnut naligiissitaalerput. Ataatsimut isigalugu nunanit allanit aningaasaliissutissanik ilisimasalinnillu pissarsiniartarneq ajornannginnerulissaaq. Siunnersuutip kingunerissagaa matumani tamanna naatsorsuutigineqarmat.

 

Inatsisissatut siunnersuut tassungalu nassuiaatit innersuussutigalugit matumuuna Naalakkersuisut sinnerlugit inatsisissatut siunnersuut Inatsisartunut suliassanngortippara.

 

Anders Andreassen, Siulittaasoqarfimmi ilaasortaq, Siumut:

Qujanaq. Maannalu partiit, Kattusseqatigiit attaviitsullu oqaaseqartussaat oqaaseqassapput.

 

Simon Olsen, Siumup oqaaseqartua:

Kalaallit Nunaannit inuussutissarsiummik ingerlataqarneq pillugu inatsisissatut siunnersuut Siumumit imatut oqaaseqarfigissavarput.

 

Siumumiit iluarisimaaqalugu oqaatigissavarput niuernikkut unammilleqatigiinnerup namminersortunillu ingerlatassanngortiterinerup annertunerujartuinnarnera nunarsuarmioqatigiinnullu peqataajartorneruneq ilutigalugu ingerlaqarfiit assigiinngitsut iluini niuernermik ingerlaqartut nalunaarsugaanissaannik pisortat piumasaqaateqarsinnaanerisa annikilliartornerat Naalakkersuisunit malugineqarsimammat.

 


Inuussutissarsiorsinnaanermut allagartanik pigisaqarnissap piumasaqaataanerata atatiinnarneqarnissaa pisariaqarsorineerulluni. Taamaalilluni Naalakkersuisut ulluinnarni allaffissornikkut maleruagassanik pisariunnginnerulersitsiniarnerisa ilaat anguneqartusanngorpoq kommuninuttaaq aamma iluaqutaasussamik.

 

Aammattaaq siusinnerusukkut inuussutissarsiutitigut inatsit inuussutissarsiutinut immikkut ittunut tunngagaluartut maannakkut atugasarititaasut ataatsimut isiginnilluni atuutsinneqarsinnaanngorput.

 

Taamaakkaluartoq inatsisit assigiinngitsut suli inuussutissarsiorsinnaanermut allagartaqarnissamik aalajangersakkanik imaqarmata sullissinermut akiliutinik akiliilluni inuussutissarsiorsinnaanermut allagartartaartitsisoqarallassaaq. Tassa inatsisini allani inuussutissarsiorsinnaanissamut piumasaqaatit allassimajunnaarnerat ilutigalugu allagartat tamakkiisumik atorneerukkumaarput.

 

Inatsisissatut siunnersuut Siumumit akuersaarparput, oqareernitsitulli allaffissornikkut pisariillisaanermik kinguneqartussaanera iluarisimaarlutiguttaaq.

 

Godmand Jensen, Atassutip oqaaseqartua:

Nunaannit inuussutissarsiummik ingerlataqarneq pillugu Inatsisissatut inatsisissaattut siunnersuut 2001-imi upernaakkut sammineqarsimasoq 2001-imi ukiaanerani Inatsisartut katersuunneranni saqqummiunneqartoq pillugu Atassummiit imaattumik oqaaseqaateqassaagut. Inatsisissatut siunnersuut 2001-imi upernaakkut sammineqarpoq. Taamanikkullu arlaqartunit oqaasertamigut iluarsiivigineqartariaqartutut nalilersorneqarsimalluni.

 

Naalakkersuisut matumuuna saqqummiuppaat inuussutissarsiummik ingerlataqarneq pillugu Inatsisartut inatsisissaattut siunnersuut naleqqussarlugu 2001-imilu upernaakkut sammineqarnerani piumasaqaataasimasut aallaavigalugit ilusilerneqarsimalluni.

Atassummiit isumaqarpugut inatsisissatut siunnersuut suliarilluagaasoq pingaartumik maluginiaratsigu nunatsinni suliffiit taamatullu namminersorlutik inuussutissarsiuteqartut periarfissaat ataqqilluinnarlugit inatsisissaq iluserneqarsimasoq.

 


Taamatut aamma maluginiarparput inatsimmik atuisitsisussanut oqaasertamigut paasinartunngorlugu suliarineqarsimasoq. Naalakkersuisuni saqqummiunneqartumut taamatut naatsumik oqaaseqarluta inatsisissatut siunnersuut siullermeerlugu saqqummiunneqartumut Atassummiit isumaqataanerput nalunaarutigaarput.

 

Maliinannguaq Markussen-Mølgaard, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat:

Qujanaq. Inuussutissarsiummik ingerlataqarneq pillugu inatsisissatut siunnersuut Naalakkersuisut saqqumiussaat upernaaq ataatsimiinnermi allannguutip malitsigisaanik allannguutaasoq Inuit Ataqatigiinniit maluginiarparput.

 

Nunatsinni inuussutissarsiornerup siuarsarnissaa Inuit Ataqatigiinniit pingaaruteqarluinnartutut isigaarput. Sunilluunniit atorluaalluni suliffinnik pilersitsisarnissaq ukiuni makkunani anguniagaavoq pisariaqarlunilu.

 

Inuussutissarsiornermut tunngassuteqartut ingerlatsinikkut oqilisaaffigineqarsinnaaneri aqqutit ilagisariaqaraat Inuit Ataqatigiinniit isumaqarpugut. Allannguiniarnermilu inuussutissarsiornermi ingerlataqartut kattuffii, KANUKOKA, qitiusumillu allattoqarfik tusarniarneqarsimapput.

 

Allannguutissat ersarissut ilagivaat inatsisip uumap atuutilerneratigut inuussutissarsiorsinnaanermut allagaqartaqartarnerup atorunnaarsinneqarnissaa, ilaatigut marloqiusamik nalunaaruisarneq allaffissornerlu pinaveersimatinniarlugit.

 

Inuit Ataqatigiinniit periarfissaatigut allaffissornerup annikillisarneqarnissaa isumaqatigigatsigu siunnersuut paasilluarsinnaavarput. Tassungali atatillugu maluginiarparput tusarniaassutini politimestereqarfiup inatsisissaq ilumut inatsimmut tunngaviusumut naleqquttuunersoq apeqqusersimammagu. Tamakkiisumillu akuerineqannginnerani apeqqutip matuma inuussutissarsiornermut ataatsimiitamit misissorneqarnissaa Inuit Ataqatigiinniit inassutigaarput.

 

Taassumallu saniatigut sulisoqarnermut pisortaqarfimmiit qisuariaatit aamma misissorneqarnissaat inassutigissallugu. Tassami inatsit inuussutissarsiornermit pingaaruteqarmat sapinngisamik torersumik naammassineqarnissaa Inuit Ataqatigiinniit kissaatiginartipparput.

 

Inuit Ataqatigiinniit taamatut oqaaseqarluta inatsisissatut siunnersuutip aappassaaniinnginnerani inuussutissarsiutit pillugit ataatsimiititamut ingerlanneqarnissaa kaammattuutigissavarput.


Mads-Peter Grønvold, Kattusseqatigiit oqaaseqartuat:

Kattusseqatigiinniit peqqissaartumik misissoreerlugu imatut siullermeerneqarnerani oqaaseqassuugut. Inatsisinik naleqqussaasariaqarneq ukiuni kingullerni ilaatigut pinngitsoorneqarsinnaanngilaq taamatut naleqqussaaneq, inatsisit atortinneqarneranut eqaannerusumik kinguneqartarpoq.

 

Taamaattumik Kattusseqatigiinniit iluarisimaarparput inatsisip maannakkut naleqqussarneqarnera. Inatsisip inuussutissarsiornermut ingerlaqartunut tunngaveqartumik ilaatigut ataatsimoortinnerullugit inatsisiliornerit pitsaasumik eqaallisaataasarmata soorlu Naalakkersuisut maanna taamatut inatsisit saqqummiunnerani anguniaraat inatsisip pisariinnerusumik atortinneqarnissaa.

 

Inatsisip suliarineqarnerani inatsissamut attuumassuteqartut annertuumik peqataatinneqarsimapput tassaasut Inuussutissarsiornermut Kattuffiit, Kalallit Nunaanni Kommuneqarfiit Kattuffiat soorlu aamma allat taaneqarsinnaasut. Taamatut tusarniaasimaneq Kattusseqatigiinniit iluarisimaarparput.

 

Maleruagassatut pitsanngorsaaneq assassornermi suliaqartut biiliutillit kukkunersiunermik suliffeqarfimmik ingerlatsisut sullissinerinut pitsaasumik inatsit kinguneqassammat. Taamaaliornikkut allaffissornikkut oqilisaataasinnaasut aamma anguniarneqarput. Kattusseqatigiinniit pingaarluinnartutut isigaarput inuussutissarsiummik ingerlataqartut sapinngisamik najugaqartussaanermik piumasaqaateqarnikkut nunatsinni akileraartussaatitaanerup eqqarsaatigilluarneqartariaqarnera.

 

Aktieteqarluni ingerlatsiveqarfiusuni siulersuisut sapinngisamik nunatsinni najugaqartariaqarneranik piumasaqaatitaqarpat pitsaassagaluartoq Kattusseqatigiinniit isumaqaratta.

 

Taamatut oqaaseqarnitsinnut tunngavigaarput assersuutigalugu Royal Greenland A/S siulersuisui qiviaraanni takuneqarsinnaapput nunatta avataani najugaqartut arlaqartut. Immaqa imatut oqartoqarsinnaavoq nunatsinni najugaqartunik siulersuisoqartitsigaanni pineqartoq pitsaanerusumik ingerlanneqarsinnaagaluartut.

 


Taamatut oqaaseqarluta inatsisissap aappassaaneerneqannginnerani inatsiseqarneq pillugu ataatsimiititaliami suliarineqarnissaa Kattusseqatigiinniit kissaatigaarput.

 

Jonathan Motzfeldt, Naalakkersuisut Siulittaasuat, Siumut:

Partiit oqaaseqartui aamma Kattusseqatigiit qutsavigaakka, taamak inussiarnersumik manna inatsisissatut siunnersuut ilassilluarmassuk Siumumit Simon Olsenip oqaatigivaa pisariillisaaneq taanna pisariaqarsimasoq aamma ilumoorpoq. Tassa allaffissornikkut ingerlatsinermi ilaannikkut immitsinnut pisarissersortarnerput pisortaninnganiit ilisimaarivarput.

 

Taamaattumik pisariillisaanermik annertuumik imaqarmat oqaaseqartut tassani ilumoortumik oqaaseqartutut isigisariaqarluinnarpoq. Aamma Atassumminngaanniit oqaatigineqarpoq suliassaq ajunngitsumik suliarilluakkatut nalilerneqarluni. Tamanna qujassutigaara ilumoorpoq suliassaq taanna peqqissaarlugu suliarineqarsimavoq. Aammalu uani Inuit Ataqatigiit oqaatigisaanni Maliinannguaq Markussen-Mølgaardip oqaatigisaani apeqqutit itisilerneqarsinnaasut.

 

Kiisalu aamma Kattusseqatigiinniit Mads-Peter Grønvoldip oqaatigisaa udvalg-ini ataatsimiititaliami misissoqqinneqarsinnaanera innersuussutigimmassuk taanna isumaqatigaara. Ilaatigut maani najuqarsinnaanermut tunngatillugu ukiuni marlunni piumasarineqarsimasoq taanna siulersuiffitsinni suni tamani aammalu sulisitsisut peqatigiiffiininngaanniit aamma tikkuarneqarsimavoq tamanna pakkersimaarinninnertut. Tassa suliffiit nutaat aallartiniarneranni, aammalu maannakkut suliffioreersut ingerlanniarneranni piumasaqaatini taamaattuni ukiuni marlunnik piumasaqarnernik ilaatigut noqisimaarneqartut ingerlariaqqinnissaminnut.

 

Aamma immikkut akuersissuteqartarnerit atorniarneqarsimapput, kisianni tassa 1984-iminngaanniit ullumikkumut misilittakkat najoqqutaralugit allaffitsigut pisarissersuineq aammalu oqartariaqarpunga avataaninngaaniit aningaasaliillutik taavalu aamma ilisimasaqarlutik inuussutissarsiornermut peqataasinnaanerit annertunerusumik ammaakkumallugit aamma taanna immikkut ukiuni marlunni najugaqarnissamik piumasaqarneq sakkukillisinneqarsimavoq.

 

Taamak oqaaseqarlunga qujassutigaara ilassilluarneqarnera. Ataatsimiisitalianilu suliassat uterfigineqarumaarmata. Qujanaq.

 


Anders Andreassen, Siulittaasoqarfimmi ilaasortaq, Siumut:

Oqaatigissavara kissaatigineqarmat suliap aappassaaneerneqartinnani inuussutissarsiornermut ataatsimiititaliamit misissorneqarnissaa maani kissaatigineqarmat. Taamaattumillu taanna aamma innersuussutigissallugu. Taamaalillunilu ullumikkut oqaluuserisassaq immikkoortoq 17, Kalaallit Nunaanni inuussutissarsiummik ingerlataqarneq pillugu Inatsisartut inatsisissaattut siunnersuut siullermeerneqarnera tamaanga killeqarallarpoq. Kingusinnerusukkullu uterfigineqarumaarpoq ataatsimiititaliami suliarineqareerpat.