Samling

20120913 09:27:14
Partiit oqaaseqaataat (IA)

UKA 2002/01

23. sept ’02

Josef Motzfeldt

Naalakkersuisut siulittaasuata ammaalluni oqalugiaataanut

Ukioq Inatsisartut suliffiat nutaaq aallartippoq. Inuit Ataqatigiit nunatsinnit tamarmit  peqa-taaffigineqartumik ataatsimeersuaqqammerluta  sulineq ingerlaqqittoq piareersimalluarluta iserfigalugu misigisimavut. Qilanaaraarpullu Inatsisartuni akisussaassuseqartumik isummat assigiinngitsut naapiffissarsiorlugit partinik allanik isummersoqateqartarnissat.

Taama inatsisiliortutut sulinermi soorunami innuttaasunut atugassarititaasut pingaarnertut qitiutinneqartariaqartut Inuit Ataqatigiit isumaqarput.

Innuttaasut qinerpaatigut nunarput tamaat inuiaqatigiillu ataatsimut isigalugit suleqqulluta. Inuit Ataqatigiit tamanna pingaarnertut tunaartaralugu sulinerput ingerlapparput.

Inuiaqatigiit nunarput tamakkerlugu qinigaasut pisussaaffigaarput inatsisiliornitsigut, allatigullu inuiaqatigiit aaqqissugaanerisigut aalajangersaasussaanitsigut nunami maani innuttaasut tamarmik atorfissaqartinneqarnerat, piginnaasaminnik ineriartortitsinissaat, nukittorsaqatigiittuarnissaat susassareqatigiinnikkullu katataasinnaasunik arajutsisaatsuunissaat qiimmassartuarlugu innuttaasunik peqateqartuarnissaq.

Tallimanngorneq 20. september qinigaaffiup maanna atuuttup ileqquusumik ukiakkut ataatsimiinneq naggataajusoq ammarlugu naalakkersuisut siulittaasuata oqalugiaataa kisimiunngilaq.

Pisarnitsitut ataatsimiinneq aallarnerparput nunatsinni ilagiit lutherikkuusut oqaluffissaarsuatsinni naalagiaqatigiilluta. Naalagiaqatigiinnermi palasip oqaluusaatigut sulinitsinni uummammioriugassatsinnik eqqaasinneqarnerput Inuit Ataqatigiit qujassuteqarfiginngitsoorumanngilarput. Asanninnermik ingerlatseqqittussatut inoqatinullu tapersersuisussatut eqqaasinneqarpugut. Asanninneq pissarsiarisarput kisimiilluta pigisorissanngikkipput sanitsinni ingerlaqataasoq qiviarneqarnissamillu pisariaqartitsisoq immitsinnuinnaq ataasiakkaarluta eqqarsaatigilersoortarnikkut puigussanngikkipput oqqersorneqarpugut, asanninneqartinnagu ersiorneq atuutilersarmat tatiginnissuseerutsilluta kiserliulersilluta.

Kiisalu inooqatigiinnitsinni, pinngortitamik uumasuinillu atuinitsinni siulitta ilaqutariiussusermi nunaqqatigiinnermi akisussaaqatigiinneq pigisimasaat ikioqatigiilluta, tatigeqatigiilluta isumakkeerfigeqatigiillutalu tunaartarisariaqaripput ilanngullugu eqqaasinneqarpugut.

Kiffaanngissuseq

Ammaalluni oqalugiaatip naggasernerani naalakkersuisut kiffaanngissuseq akisussaanerlu isummersorfigisaat, tunngaviatigut isumaqatigigaluarlugit oqaaseqarfiginngitsoorumanngilagut.

Tamatumani ministeriunerup nunatsinni inuussutissarsiutininik ingerlatsinikkut nukittorsaasariaqarnermik siunnersuutaanut naalakkersuisut ungasutullusooq isummersuutaat, tassungalu sanilliullugu inuit sulisullu nuttarsinnaanerannut naalakkersuisut saqqummiunniagaat aallaavigissavagut.

Kiffaanngissuseq inuttut ataasiakkaatut inuiattulluunniit imminut oqartussaaffiginermiiginnarani, nunasiaanerup amiakkuinik kigaalaquteqarnermik atugaqarnermut illuatungiliunnermiiginnarani aamma inuiannit allanit namminiulluta inuiaanitta akuerineqarnissaanik noqqaanertut nunarsuarmioqatinut nalunaarneruvoq.

Kiisalu kiffaanngissuseq inuttut ataasiakkaarluta namminiussuseqarnitsinnik oqaatiginnikkusunnermiippoq.

Ukiuni 23-ni namminersorneroreerluta nammineernerunissaq namminiilivinnissarlu piareersarlugit ingerlaruttortugut, naalakkersuisut ministeriunermik siunnersorteqarniartutut isummersornerat tupaallannarpoq.

Inuit Ataqatigiit maluginiarpaat aasaq ministeriunerup maani tikeraarnermini nunatta aningaasarsiornikkut imminut napatittariaqarneranik oqaaseqarnera. Danmarkip ministeriunerata maanna EU-mi siulittaasuusup taama oqarnera imaanaanngitsuuvoq.

Nuna taassumalu innuttai aningaasarsiornikkut imminut napatittariaqartoq oqaatigigaanni tamatuma nassatarisaanik nuna pineqartoq inuilu naalakkersuinikkut kiffaanngissutsimik tunineqaqqaartariaqarput. Taamaaliornikkut inuiaat periarfissinneqassapput nunamik nammineq periarfissaasa tamakkiisumik oqartussaaffigalugit atornissaannut.

Taamaattumik ministeriunerup inuussutissarsiutitigut nukittorsaanissamik oqarnera naalakkersuisut sanninngaarlugu iineratigut piumasaqaatitaqanngitsumik akuersor-palaarnerat nunanisiaasimanermut angerlarsernertut nalilertariaqartoq Inuit Ataqatigiit isumaqarput.

Tamannali uniffigiinnartariaqanngilaq. Ministeriunerup oqaasii aqqutissat tamakkiinerpaamik kinguneqartinniassagaanni folketing aqqutissat ilagaat. Nunatta aningaasarsiornikkut imminut napatikkiartuaarnissaanut folketing sunniuteqassaguni, nunamik piginnittussaanitta akuerineqarnissaanik folketingimi ilaasortap Kuupik Kleistip, Atlantikup Avannaani Suleqatigiiffik aqqutigalugu, siunnersuutigilersaagaanut akuersisariaqarpoq. Apeqqummilu minnerunngitsumik Danmarkimi partit naalakkersuisuutitaqartu, venstrit konservativillu, annertuumik ministeriunermit pisussaafilerneqarput.

Inuit sulisullu nuttarsinnaanerat

Qeqqanit aalajangiisartutut nammineq isumassarsianik pingaartitsinersuarmik ki-ngunerisinnaasai sukumiinerusumik misissullannguarnagit iliuuseqarniarnertut pilersaarut isikkoqarpoq.

Iliuuseriniagaq ilumut akuerineqassaguni kingunissaasa ilagaat innuttaasut, kommunit suliffeqarfiillu namminneq qanoq iliuuseqarusunnerannik tatiginninnginnertut nipeqartumik nalunaarneq, innuttaasut, kommunit suliffeqarfiillu akisussaaffimmik iluanni iliuuseqarsinnaanerannik innarliinngitsoortussaanngitsoq.

Kiisalu kommunini qinikkat sulisullu aningaasaqarniarnikkut suliassatigullu malinnaaniapilooreersut suli allaffissornerunikkut nammakkersorneqassapput.

Taama suliffissat malersukaarlugit innuttaasut piginnaasatik ilisimallugit nuuttarnerat ingerlareersoq naalakkersuisunit sukkut ippigineqarluni qalliuniarfigineqalernersoq, naalakkersuisut erseqqissaateqarfigisariaqarpaat.

Assersuutigalugu qeqqanit taama nuukkusuttunut aningaasaleriigaq iluatsinngeriataassagaluarpat, kia tamatuma aaqqiiviginissaa isumagissagaa, naalakkersuisut qanoq isumaliutersorfigisimavaat?

Tamannami pisinnaavoq illoqarfimmi nuuffigisami assersuutigalugu suliffissuaq matusa-riaqalersimappat. Imaluunniit ilaqutariit nuuffigisami pissutsinut ilimagisamit akerliusumik sungiussisinnaanatik misigippata.

Naak akisussaaqatigiinnermik oqalunnerup isumaa

Qaquguuna qanorlu iliorutta akisussaanerup innuttaasunut allanulluunniit susassaqartunut tunniunnissaa ilikkarniaripput? Sooq qeqqanit innuttaasut nammineersinnaanerannik arsaartussavagut, qeqqanit akisussaasutut, aningaasalersuisutut pilersaarusiorsinnaasutuatullu iliornitsigut.

Allaanngilaq allat isummersorsinnaanngitsutut naalakkersuisut isumaqalersimasut. Isumaqarnarpormi nunaqqatitta suliffissaaleqisup, suliffeqarfiup sulisussaaleqisup imaluunniit kommunip suliffissanik pilersitsiniarnermi eqqummaarissup sulisussanillu piginnaasaqarluartunik amigaateqartup tamakku ilisimanerullugit nammineq qaangerniagassarigaat. Tamannaammat kiffaanngissuseq akisussaaqataanerlu, naalakkersuisut siulittaasuata oqalugiaammi naggataatungaani uninngaarfigisai.

Inatsisartut inatsisiliortutut isumannaagassarput tassa najoqqutassiornermi innuttaasut pisussaaffiinik piginnaatitaaffiinillu annertusaaviginissaat.

Taama Inatsisartut najoqqutassioreerneranni timitalersuillutik ingerlatseqqittussat tassaapput innuttaasut namminneq, kommunit aamma suliffeqarfiit, assersuutigalugu innuttaasut sulisorisallu piginnaasaasigut annertusaavigineqarnerisigut.

Taassuma eqqartornerani paaserusunnarpoq, naalakkersuisut siulittaasuata partiatalu siuttuisa akornanni inuit sulisullu nuttarsinnaanerannut aningaasaliiniarnerup assigiinngitsunik toqqammavilersorneqarnera.

Partiata tusagassiutitigut isumassarsiatsialattut saqqummiukkamiuk inuit atugarliortut suliffissaqanngitsullu iluaquserniarneqartut oqaatigaa, oqalugiaammili naalakkersuisut siulittaasuata pivai inuit aalajangersimasumik piginnaanillit. Kikkunuku pineqartut?

Aammami allaanngilaq suliffissarsiuussisarnermi nutarterinermik taalluugu kusanaqisumik naalakkersuisut siulittaasuata oqaaseqarnera naalakkersuisooqatigiit upperivallaanngikkaat. Qarasaasiat atorlugit kinaluunniit suminngaanniilluunniit suliffissarsiorsinnaanngorneraariarlutik, taanna killeqqutiinnarlugu inunnik eqitertitsiniarnertut siunnerfilimmik suliniuteqarnerat toqqaserlunnartoqarpoq. Sunarpiaruna siunertarineqartoq.

Meeqqat inuusuttullu

Ilisimaneqarpoq Inuit Ataqatigiit ilungersorluta peqataaffigigatsigu kinguaariinni tullinnguuttunut tunngasut Inatsisartuni inuiaqatigiinnilu oqallinnermi ersialaartinneqarnerulernerat.

Soorunalumi qujanarpoq susassaqarfimmut aningaasaliissutit 25 mio kr-nik qaffanneqarnissaannik naalakkersuisut siunnersuuteqarmata. Oqalugiaammili oqaatigneqanngimmat aningaasaliissutit siunertanut sunut atorneqassasut, suut tunngavigalugit kikkullu peqatigalugit aningaasat taakkorpiaat siunnersuutigineqarnerat aningaasaliissutiginiakkat oqaaseqarfigiuminaapput.

Taamaattoq Inuit Ataqatigiit suleqataarusunnerput taannaajuarsinnarpoq, isummavut tunngaviusut makku toqqammavigalugit suleqataanissarput oqaatigerusupparput:

Meeqqat inussuttullu atugaannik pitsanngorsaanerit suliniutigineqassasut siunnerfeqarluartumik tamakkiisumik isiginikkut, susassaqartunit tamanit peqataaffigineqartumik ataqatigiissaakkamillu ingerlatsinikkut. Suliniutit meeqqat inuusuttullu pisariaqartitaannik tamakkiisumik aallaaveqassasut.

Suleqataarusunnitta ilassilluarneqarnissaa neriuutigaarput.

Inuit Ataqatigiit peqataasimavugut ajornartorsiutit meeqqanut ulloq unnuarlu angerlarsimaffinni atuuttut pillugit oqallinnerup pikialaartittuarnissaanut. Naalakkersuisut aaqqiissutissanik naammaginartunik Inatsisartunut suli saqqummiussaqarsimannginnerat ajuusaarnartuutipparput, minnerunngitsumik aningaasaliissutaasartut kommunillu akiliutigisartagaat eqqarsaatigalugit.

Inuit Ataqatigiit isumaqarpugut pingaartillugu pisussaaffigigipput inuiaqatigiit ima aaqqissuullugillu ineriartortissagivut, meerartavut peqqissumik ineriartornissaannut periarfissillugit. Pisussaaffigaarput inuiaqatigiit tunngavilissallugit pitsaanerpaamik periarfissiisut meeqqat timikkut, misigissutsitigut, anersaakkut inooqatigiissutsikkullu ineriartorsinnaaqqullugit.

Sumiginnaasoqartarnera kikkunnit tamanit akisussaaffigineqarpoq, aamma pisortanit. Angajoqqaat kisiisa akisussaatinniassallugit oqinaariniarneruvoq. Angajoqqaatummi akisussaaffiup pitsaasumik naammassiniarnissaanut periarfissiinerit inuiaqatigiittut aaqqissuussaanitsinni tunngavilerneqartarpoq, taamaattumik naalakkersuinikkut suliaqartugut matumani angisuumik akisussaaffeqarpugut.

Ilaqutariit meerartallit atugaasa malunnatilimmik pitsanngorsaavigineqarnerisigut sumiginnaasarnerit aatsaat pinaveersimatinneqarsinnaapput. Taamaammat inuiaqatigiinni pingaarnersiuilluni sapiissuseqarluta tulleriiaarisariaqarpugut ilaqutariinnut sutigut tamatigut atugassarititaasut naligiinnerulernissaat anguniarlugu.

Utoqqaat siusinaarlutillu pisartagallit

Maannakkut naalakkersuisuutitaqartut pingaartumik siumup qangali ileqqoraat Inatsisartunut qinersisoqaqqajaalernerani utoqqaat atugaannik “pitsanngorsaaniartarlutik”, soorlu utoqqalinersianik akit qaffassimanerinut ataasiakullattumik nalimassaapallattarlutik, tamannalu oqaasertalertarlugu tassa utoqqaat atugaannik pitsanngorsaallutik.

Upernaaq Inatsisartut ataatsimiinneranni Inuit Ataqatigiit siunnersuutigaarput pisortanit pensionit ukiumoortumik aningaasat pisissutaasinnaanerisa annikilliartornerannut iluarsineqartarnissaat. Tupaallaatigisatsinnik naalakkersuisooqatigiit taakkununngalu tunuliaqutsersuisut siunnersuupput itigartippaat, ukiaq manna tamakkiisumik iluarsiissutissamik naalakkersuisut saqqummiussaqarniarmata.

Naalakkersuisut pisortanit pensionisiat pillugit siunnersuutaat ulloq nallerpat oqaasissagut tamakkiinerusut saqqummiutissavagut. Taamaattoq siunnersuutip misissuataareernerani paasilaareerparput immikkut iluaquserniarneqartut tassatuaasut aappariit aamma aappariittut inooqatigiit inuit 400 missaaniittut, 7,5 mio kr missaanni ukiumut landskarsimut aningaasartaqassangatinneqartut. Naak utoqqalisut assigiimmik pisartagaqalernissaat naalakkersuisooqatigiit suleqatigiilernerminni suaarutigisaat. Pensionisiaqartussanut namminnerlutik isertitaqanngitsunut naalakkersuisunit siunnersuutigineqarpoq ullumikkut kisimiittut pisartagaasa 20 %-iisa nalinginik taamaallaat pisartagassinniarneqartut. Tamakkiisumik aaqqiiniarluni upernaaq naalakkersuisooqatigiinnit oqaatigineqartumut sanilliullugit tuppallersaatiginiakkat ila annertugisassaanngeqaat. Aaqqiissutissatut siunnersuut utoqqaat ataatsimut pisariaqartitaannik misissuilluareerluni oqimaalutaaluareerlunilu siunnersuutaava? taamaassimappat taava utoqqaat sinneri qanoq?

Taama aningaasaliinikkut iluarseeriarnerup saniatigut Inuit Ataqatigiit pingaartippaat utoqqaat anersaakkut timikkullu naleqartitaasa periarfissiinikkut uummarissarneqarnissaat. Taamatuttaaq pineqartut ilisimasaasa misilittagaasalu inuiaqatigiinni aaqqissugaanerusumik atorluarneqarsinnaanerat ilanngullugu aqqutissiuunniarneqarnissaat.

Kiisalu aaqqiiniarnerut tunngatillugu apeqqutigerusunnarpoq Isumaginninnermut iluarsatuusseqqinnissamut Ataatsimiititaliarsuup 1997-imili inassuteqaataa, Inatsisartullu akuereriigaat, utoqqaat kommunimi sumiinnerat apeqqutaatinnagu pisartagaasa assigiimmik minnerpaaffilerneqarnissaata timitaliiviginiarneqarnera sooq qaangiataaginnarneqarsimanersoq?

Ilisimaneqarmammai qinigaaffiup matuma ingerlanerani Isumaginninnermut Ataatsimiititaliap isumaqatigiittup Ataatsimiititaliarsuup inassuteqaataata piviusunngortinneqarnissaa naalakkersuisunut ujartorsimagaa.

Ilinniartitaanerit

Ukiuni namminiilernissamut piareersarfiusuni naalakkersuisut siulittaasuata ammaalluni oqalugiaammini tunngaviusumik ilinniartitaaneq oqaseqarfiginngikkaa maluginiagassaavoq. Naak tamanna sulisussanik tikisitsisarnermut taarsiiartornissamut aqqutissatsialaasoq. Qaffasinnerusumik ilinniagaqarneq pingaarnerusutullusooq eqqartuiffigineqarpoq. Inuit Ataqatigiit isumaqarput ilinniagaqassuseq atorfissaqartitsinerlu naligiimik pingaaruteqartut.

Ilisimatusarfissarsuaq aningaasarpassuarnik naleqartussatut aningaasanut inatsisissatut siunnersuummi ikkunneqarsimavoq avataanit aningaasaliisussanik nassaarsimanermik takussutissartaqanngitsoq. Inatsisartut killiffimmik ilisimatinneqartariaqarput, taamaaliornissamut ammaanermi oqalugiaat periarfissatsialaagaluarpoq.

Nunarput angallavigalugu Atuarfitsialaap pilersinneqaraluttuarnerani nunaqarfippassuarni illoqarfinnilu atuarfitsigut iluarsiivigineqartariaqartut qanoq nukinginnarsilluinnarsimanerat annikigisassaanngeqaaq. Taamaattumik atuarfiliornernut atuarfigissarnermullu 80 mio kr angullugit ukiumut aningaasaliisarnissamik naalakkersuisut siusinnerusukkut siunnersuutigeriikkamik sooq affaaluunniit inorlugit aningaasalerneqarsimanera nassuiartariaqarpaat.

Taamaattumik aamma tamatumani tulleriiaarisariaqarnerup pingaassusia aningaasanut inatsisissaq oqaluuserilerutsigu isummavut saqqummiutissaqqaarpavut

Palasissaaleqinerup ikiorsiiviginissaanut naalakkersuisut siulittaasuata isumalluutigineragaa tassatuaavoq Ilisimatusarfimmi teologimut tunngasumik immikkut ingerlatsisoqarnera. Inuit Ataqatigiit ilinniagaqartut oqaatigisartagaat eqqaasitsissutigiinnassavarput, tassalu teologitut ilinniarneq tamatigut imaanngimmat palasinngorniarneq.

Kulturi

Kulturikkut pitsaasorsuarmik ingerlanerarneraanermut naalakkersuisut siulittaasuata assersuutigaa ukioq nunatsinni Issittormiut unamiuaartinneqarsimanerat, tassungalu uiggiullugu atuakkiarpassuit, filmiliat, nipilersukkat eqqumiitsuliallu kusanartut.

Minnerunngitsumik atuakkiortortatta, erinniortortatta allatigullu eqqumiitsulianik suliaqartortatta atugassarisaasa ilungersunangaassusaat eqqarsaatigalugit ilumut piginnaaneqassusiat nersorinnissutigissallugu Inuit Ataqatigiit pissutissaqarluta misigisimavugut. Inuiannulli sanilerisatsinnut sanilliutissagutta eqqumiitsuliortortatsinnut atugassarititatigut kinguarsimaqigatta ilungersuutigiuarparput taakkununnga tigussaasumik pisortanit taper-sersuinerup annertusaavigineqartariaqarnera. Kulturimik suliaqartut timersortartullu pitsaanerusumik tunngavissinneqarlutik aallutaminnik ingerlatsisinnaasariaqarput.

Isiginnaartitsisartummi, filmiliortartut timersortartullu nunanut allanut unamminerni akuusartut “qinnuuloorujussuaqqaartariaqartarnerat” takornartaanngilaq.

Inuit Ataqatigiit kulturimut tunngatillugu pingaartippaat anersaakkut sanngisuumik pinngorartitsinerit tamatigoortut, kikkunnullu tamanut kinaassusiliisut nukittorsaallutillu isumaliortitsisuusut annertussavigiuarnissaat. Kulturikkut pikialaartitsisut peqatigalugit uummarissaajuartariaqaratta, Kulturimut tunngasunut siunnersuisoqatigiit naalakkersuisunit atorunnaarsinniarneqarnerat itigartinneqassasoq sulissutigaarput.

Inuussutissarsiornermut tunngasut

Tamakku tamaasa naapertuuttumik iluarsiivigissagutsigik soorunami akissaqartariaqarpugut. Taamaattumik inuussutissarsiutitigut siuarsaanissat suliffissanillu piorsaanerit Namminersornerulluni Oqartussat, kommunit, suliffeqarfiit innuttaasunik peqateqarlutik annertusaavigisariaqarpaat.

Nunatsinni nammineq annertunerpaamik pilersulersinnaaneq siunnerfiusariaqarpoq. Ullumikkutut suut tamaasa puiariaannanngorlugit piariikkat eqqussorsinnaanerinut isumaqarnitsinnut Danmarkip nunatsinnut aningaasaliuttagai annertuumik tunngaviupput.

Ilisimassavarput ullumikkut nunatsinni 6.000-t angullugit amerlatigisunik innuttaqateqaratta sulisinnaasutsiarsuugaluarlutik suliffeqanngitsunik, siusinaarlutik pisartagaqartinneqartunik allatigullu inunnik isumaginninnikkut pisartagaqartinneqartunik.

Soorunami taakku ilaqarput pinngitsooratik pisartagaqartinneqartariaqartunik.

Ilaqarput tamakkiisumik sulisinnaanngikkaluarlutik pisinnaassusaannut naleqquttumik suliffeqartinneqarsinnaasunik.

Ilaqarput atorfissaqanngitsutut imminut isigilersimasunik

Aamma ilaqarput sivisuallaamik suliffeqarsimannginnermikkut imminnut naammattumik piumaffigisinnaajunnaarsimallutik ilatsiinnalersimasunik.

Pissutsit taamaannerinut ullumikkumut ilaatigut pissutaatinnerarneqartarpoq, oqaatigineqartarneratut, pisortanit pisartagaqarnerup nammineq sulinikkut napatinnermiit orniginarnerunera. Tamanna immikkut misissueqqissarsimasunit oqaatigineqartoq naalakker-suisut qulaajaavigereersimaneraat ilumoorsimappallu qanoq iliuuseqarfiginiarneraat oqalugiaammi eqqaaneqanngilaq.

Qularutissaanngitsormi tassa amerlanerit namminneq sulinermikkut pilersorsinnaasunut peqqinnarnerungaartussaammat, namminneq sulinermikkut inoqutiminnik pilersuisun-ngorsinnaanerat, piumasaqaatitaqanngitsumik isumaginnikkut allaffimmut aalliinnartarnerminninngaanniit.

Piumassuseq annaaneqarsimappat ikummarissaqqittariaqarpoq.

Taakkunannga sulisinnaasutsiarsuartaat 4.500-simappata tamakkiisumillu piginnaasaat atorluarneqarpata aningaasarpassuarnik inuiaqatigiinnut naleqartumik kaaviaartitseqataa- lersittariaqarput.

Suliffissanik pilersitsiniarneq eqqarsaatigalugu nunaqarfiit illoqarfiillu periarfissaat innuttaasullu piumassusaat najoqqutaralugit assigiinngisitsinertaqanngitsumik periarfissineqartariaqarput.

Tamatuma piviusunngortinnissaani pisortanit isumaginiagassaq pisariaqartinneqartoq tassaasinnaavoq ilinniartitsinertigut aallartisarnermilu aningaasaleeqataanertigut ikiuussinnaaneq, piumassuserli nunaqqatigiinnit imaluunniit nunap immikkoortuinit namminernit puttuffeqarluni sorlaqartariaqarpoq.

Nunatta immikkoortuini periarfissat assigiinngitsut katillutik assilianngortinneqartariaqarput nunatta periarfissaqassusianik ersiutitut. Kujataani uumasuuteqarnermit, aalisarnikkut kiisalu piniarnermik inuussuteqarnermut.

Peqqinnissaqarfik, sumut ingerlavugut, naak regionalisering

Tarnikkut timikkullu atukkat inuup peqqissusianut tunngaviliisuupput.

Pinaveersaartitsinermi suliniutit peqqinnerulernissaq qitiutillugu pilersaarusiorneqartariaqarput, nuanrput tamaat ataatsimut isigalugu.

Inuussutissat pillugit siunnersuisoqatigiit unitsinneqaratik ingerlaannarnissaat pisariaqavippoq. Taakku ilanngullugu suliakkerneqassapput kalaalimerngit nunatsinnilu inuussutissatigut nioqqusiat allat atorluarneqarnissaannut, aningaasartalerlugit.

Ammaalluni oqalugiaammi peqqinnissaqarfiup ingerlanneqarnera ullumikkumullu killiffia eqqaaneqangaanngimmata maqaasivagut.

Inatsisartut qularnaarlugu ilisimasariaqarpaat 830 mio kr angullugit susassaqarfik ani-ngaasaliiffigisagartik qanoq ingerlanersoq.

Peqqinnissaqarfimmi sulisut ilungersorlutik malinnaaniarput. Taamaattumik iluarsiiviginiarlugit peqqinnissaqarfimmi iluarsartuusseqqinneq naalakkersuisuusimasup suleqatigiissitat aallartitaasa sulinerat manna naalakkersuisuusumit suli ingerlanneqarsimappat tamanna suliniut sumut ingerlanersoq paasissallugu Inuit Ataqatigiit pisariaqartippaat.

Nunap immikkoortuini qitiusumik napparsimavinnik marlunnik iluarsiiniarnerit annertuutigut oqallisaareerlutik aningaasanik atuiffioreersut, suli ingerlanneqarpat?

Kommunini pissutsit, ineqarnermut iluarsaaqqinneq & sanaartorneq

Naalakkersuisut ukiakkut 2000‑imi inatsisartunut ineqarnermut akiliutit tamakkiisumik nutaamik nalilivigineqarlutillu aaqqissuuteqqinneqarnissaanut tunngasumik saqqummiussaqarput. Tamatumani siunertarineqarpoq akissaatikinnerpaat akunnattumillu isertitaqartartut inuuniarnikkut atugarisaasigut oqilisaaffigineqarnissaat.

Inuit Ataqatigiit allannguiniarnernut akuerseqataavugut siullermik Naalakkersuisut marluk Isumaginninnermut Naalakkersuisoq aammalu Ineqarnermut Naalakkersuisoq  Inatsisartut ataatsimiititaliaat marluusut allannguutissatut siunnersuutit pillugit ulloq naavillugu saqqummiussat taakkulu tunngavigalugit apeqqutit qulaajarneqareermata.

Upernaaq Inatsisartut ataatsimiinnerannut atatillugu Inuit Ataqatigiit Naalakkersuisut nutaat peqquaat ineqarnermut tapiissutaasartut allangortinneqarnerannut atatillugu nutaamik misissuisoqartariaqartoq, paasitinneqartarnermut najoqqutaralugu minnerunngitsumillu isertitakinnerit akunnattumillu isertitaqartartut saaffiginnissuteqartarnerat tunngavigalugit oqilisaaffigineqaratik akerlianik inigisatik akitsorsimammata. Inuit Ataqatigiit piareersimapput kukkusunik tunngaveqarluni Naalakkersuisut saqqummiussaqarsimappata, nutaamik aaqqiisoqarnissaanut.

Innuttaasut namminerisaminnik illutaarsinnaanissat aammalu piginneqatigiilluni illutaarsinnaanissanut periarfissat Inatsisartut ukiakkut 2001‑imi pitsaanerusumik aaqqissuussiffigaat. Ullumikkut inatsisit nutaat januarip aallartaaqqatani 2002‑imi atortuulersinneqartut illoqarfinnut qitiusumik ineriartortitanut taamaallaat sisamanut atorneqarsinnaapput, illoqarfiit sinnerinut nunaqarfinnilu inatsit pitsaasumik siunertalik atorsinnaanngilaq. Inuit Ataqatigiit Inatsisartut upernaakkut ataatsimiinnerannut atatillugu Naalakkersuisunut piumasaraarput pissutsit pillugit piaartumik iliuuseqaqqullugit. Eqqortuusinnaanngilaq nunatsinni inatsisit tamanut assigiimmik periarfissiisussat illoqarfiit ilaannaannut atuutsinneqarnerat.

Illoqarfiit annerusut kisimik ineriartornissaanut sanaartornikkut periarfissiineq nunatta sinneranut siammarneqartariaqarpoq. Kommunini aningaasarsiorneq sanaartornerlu eqqarsaatigalugit Inuit Ataqatigiit qangali siunnersuutigisarparput kommunini sanaartugassat, pingaartumillu inissianik sanaartorneq tamakkiinerusumik kommuninit namminernit oqartussaaffigineqartariaqartoq. Isumaqarpugut Kommunit Naalakkersuisullu avitseqatigiillutik sanaartusaaanik aningaasalersuisarnerat tamatumalu nassataanik oqartussaaffiup ersernerlunnera pilersaarusiorniarnermi sanaartugassalu piviusunngortinniarneranii ajornartorsiutinik annertuunik pilersitsisartoq. Kommunit annerusumik oqartussaaffeqalersikkusukkutsigit sanaartugassallu pilersaarutit naapertorlugit ingerlanneqarnisaat angorusukkutsigu taava sannaarnermut aningaasaliissutit tamakkiisumik kommunini oqartussaaffigineqarlernissaat anguniartariaqarparput. Tamanna sanaartornikkut torernerusumik ingerlatsilernermik minnerunngitsumillu kommunit aningaasaqarniarnerannut iluaqutaasumik kinguneqassaaq.

Inuit Ataqatigiit tamakkiisumik akileraartarneq pillugu nutarterinissaq aaliangiusimavaat. Tamannalu nammaqatigiinnermik tunngaveqartariaqarpoq. Ullumikkut innuttaasut isertitamikkut assigiinngitsorujussuarmik atugaqartinneqarnerat nalimmassaavigineqartariaqarpoq. Ilanngullugu nutarterineqartariaqarpoq kommunit nammineq akileraarummik aalajangersaasarnerisa killeqartinnissaat. Sooq kommunit atugarissaarnerit appasinnerusumik innuttaat akileraartassapat, kommunillu ajornartorsiortut annerusumik innuttaat akileraartarlutik. Inuit Ataqatigiit isumaqarpugut kommunit akornanni nammaqatigiinneq annertunerusariaqartoq. 

Nunaqarfiit

Inuit Ataqatigiit ajusaarutigaat nunaqarfiit pillugit oqallinneq piffissami kingullermi ingerlanneqartoq, nunaqarfiit  kigaalaqutaaginnartutullusooq nipeqartinniarneqarmat. Inuit Ataqatigiit isumaqarput nunaqarfiit nunatta pisuussutaanut annernut ilaasut. Maannamulli nunaqarfiit ingerlalluarnissaraluannut sakkussat tamakkiisumik tunniunneqarsimanngillat, soorlu nunaqarfinnut atugassarititaasut nammineq pingaarnersiuinikkut aalajangersaasinnaanerat.

Maannakkut oqallinneq ajoraluartumik nunaqarfiit akitsorsaatitut isigineqarnerannut pissutaarpuarpoq imminnut oqartussaaffigilernissaannut periarfissinneqarsimanngimmata. Nammineq inuunerup oqartussaaffiginnginnerata kingunerisarpaa uninngaannartuulerneq sinnassagaanerlu. Allanaasiit isumagissavaatigumik kinguneqalersartoq. Tamakkuupput nunasiaasimanerup sinnikui peernaveersarneqartutut ingerlateqqiinnarneqartut.

Kommunit nunaqarfinnut oqartussaaffilersuisinnaanerat 1992-imili atuutilersoq nuna tamakkerlugu atuutsinneqartariaqarpoq, Inatsisartut inatsisiliorneratigut. Taamaaliornikkut nunaqarfimmiut imminnut oqartussaaffiginerat napparteqqinneqassammat. Nunaqarfiit nappaqqillugit.

Qujanartumik tamakku suli aalajangersaaffigineqanngikkaluartut nunaqarfeqarpoq napaannarnissaminnik ilungersuuteqarlutik namminneerlutik annertuutigut suliniuteqareersunik, tamakku tapersersorlugit qiimmassartuartariaqarput.

Inuit Ataqatigiit aalajangiusimavaat nunaqarfiit innuttaasut akisussaaffeqarnerusumik nammineernerulersinnerisigut ingerlariaqqinnissaq pitsaanerusoq anguneqarsinnaasoq. Tunisassiorfeqarnikkut qitiusumit ingerlatsineq qimallugu nunaqqatigiit tunisassiorfinnut piginneqataalersinnerisigut aaqqissuussineq eqaannerusoq akisussaassuseqarnerlu anginerusoq pilersinneqassaaq.

Nunaqarfinni Aqutsisut annertunerusmik oqartussaalernerisigut akisussaaffiillu amerlanerusut nammineq ingerlatilernerisigut innuttaasut qanimut oqartussaaqataanerat timitaliivigineqassaaq.

Kommunit illoqarfinni allaffeqarfiisigut sulisorpassuaqartunit nunaqarfimmiut ilisimatittuarneqartariaqarput periarfissat suunerinik, soorlu inersimasunik ilinniartitsinerit, højskoli angalaartoq il. Il. Aqqutigalugit pikkorissaanerit inuussutissarsiornermut suliffinnillu tunisassiorfiusunik aqutsinikkut ilinniartitseqqiinertigut periarfissanik.

Illoqarfiit annerusut kisimik ineriartornissaannut sanaartornikkut periarfissiineq nunatta sinneranut siammarneqartariaqarpoq. Nunarput nukittuunik inulik ingerlateqqissagutsigu tamatta atorfissaqartinneqartariaqarpugut – atorfissaqartinneqartutullu misigisariaqarluta.

Tassa imaappoq: kiffaanngissuseq oqartussaaqataanerlu nunaqarfinni pilersinneqartariaqarpoq – taamalliorutta akisussaaqataaneq aamma ineriartortissavarput.

Aalisarneq

Sinerissap qanittuani aalisarneq ukiuni marlunngulersuni kingullerni annertuumik Inatsisar-tuni sammineqartarsimavoq, pingaartumik raajarniarnerup imminut akilersinnaanerusumik ingerlanneqarsinnaanissaa tunaartaralugu aalisariutitigut nutarteriniarneq naleqqussaa-niarnerlu pingaartinneqarsimalluni. Inuit Ataqatigiit tamanna peqataaffigivarput taamaat-tumillu aningaasanut inatsit aqqutigalugu sinerissap qanittuani naleqqussaaniarnermut 20 mio. koruuninik ukiormannamut immikkoortitsisoqarsimavoq.

Aalisarneq kisiat eqqarsaatigiinnarnagu inuiaqatigiilli ataatsimut soqutigisaat aamma isigimaniarlugit aningaasat taakku atorfissaqartinneqaqimmata, Inuit Ataqatigiit avoq-qaarliutiginngitsoorusunngilarput aningaasarpassuit taakkua siunertarineqartutut atorneqa-ratik suli ulloq mannamut uninngatiinnarneqarmata.

Aalisarnermi kattuffiit Aalisarnermut, Piniarnermut Nunaqarfinnullu Pisortaqarfiup ingasat-torsuarmik arriippallaamik suleriaaseqarnerannik uparuartuinerat qatsussilluinnarnerallu Inuit Ataqatigiit taamaattumik aamma paasilluarsinnaavarput, kissaatigissavarpullu Naalakkersuisut tamatumani Inatsisartunut aningaasat sooq atorneqarsimannginnerannik sukumiinerusumik nassuiaateqassasut.

Ilisimavarput suliassat akuersaarneqarsinnaanngitsumik Aalisarnermut pisortaqarfimmi uninngatinneqaannartut amerliartuinnartut. Taamaattumik pissusissamisoorpoq pisorta-qarfiup taassuma suliassanik paamaarussiuarnera unitsinniassallugu qanoq iliuuseqarto-qarnissaa, assortorneqarsinnaanngitsumimmi aalisarneq maannamut tassatuaavoq anin-gaasatigut inuiaqatigiinnut isaatitsinerpaasoq.

Aalisarnikkut pisuussutinik ullumikkut atuinitsinni ilisimaneqartutut raajat, qalerallit saattuallu annerusumik aningaasarsiutigivagut. Inuit Ataqatigiit pisuussutinik akisussaas-suseqartumik piujuaannartitsinissaq siunertaralugu nammaqatigiittumillu iluaquteqarniar-nissaq ataqatigiissaarinissarlu pingaartimmassuk, oqallinnermi matumani aamma oqaatiginngitsoorusunngilarput aalisakkat qaleruallillu allat ullumikkut iluaqutiginngisavut ilanngullugit ukiuni aggersuni aamma misileraanikkut ineriartortitsiniarnikkullu annertunerujussuarmik aallussinerusariaqaleratta misileraanermut ineriartortitseqqinnissamullu aningaasaliissutaasartut  killormut millisaavigiinnarnagit.

Pisuussutitta sapinngisamik ineriartortitsiviusussamik ukiumut pisassiis-sutikkaartumik aammalu angallatikkaartumik agguaassiffigineqartarnissaat siunnerfiusariaqarpoq. EU-mut aalisarnikkut isumaqatigiissuteqartarnerput Naalakkersuisut siulittaasuata unnersiutigimmagu taamaattumik tamanna apeqquserusupparput. Isumaqarpugut aalisarnikkut EU-mut isumaqatigiissuteqartarnerput aalisarnikkut ineriartortitsiuarnissatsinnut killilersuivallaartartoq periarfissatsialassuatsinnillu matunik matooraavallaartoq. Tamatumani ukioq manna sinerissami tunitsiviusinnaasunik umiarsualiiniartarnerit assersuutissaalluarput.

Issittumi igalaaq ammaarnarnagu matu qiverlugu uagutsinnullu iluaqutissanngorlugu maanna matu ammartariaqalerparput !

A/S-nut piginneqatigeeriaaseq

Inuit Ataqatigiit anguniagassatut pingaartippaat suliffissuaqarnikkut piginneqatigeeriaatsinik nutaanik nassaarniartuarnissaq. Aamma tamatumani kiffaanngissuseq akisussaaqataanerlu siuarsaaviginiarlugit.

Taama isumaqarnitsinni pissutigaarput ullumikkumut A/S-t kisiisa aqqutigalugit ingerlatsinerup innuttaasut ataasiakkaat sunniuteqarsinnaanerannik killiliinera tamatsinnit ilisimaneqarmat.

Piginneqatigeeriaatsit siunnerfeqartariaqarput nunatsinni innuttaasut akisussaaffimmik tamakkiisumik tigusinissaannut aqqutissiuussinermik.

Pisortat suliffeqarfiillu qulakkeersimasariaqarpaat inuiaqatigiit piginnittuunermik oqartussaaffeqalerlutillu akisussaaffeqalernissamut ikaarsaariarnissaat.

Taama nutarterisariaqarnermi qulequttatut pingaarnertut siunnerfiusussaq tassaasariaqarpoq pigisaqaqatigiinnikkut inuiaqatigiit pitsaanerpaamik kiffartuunneqarnissaat.

Aningaasat, sinneqartoorutit sunut?

Ammaalluni oqalugiaammi naalakkersuisut siulittaasuata nalunaarutigaa 2003-mi Aningaasanut Inatsisissatut siunnersuummi 40 mio kr-nik sinneqartoornissaq siunnersuutaasoq, taakkulu atorneqassasut nunanut allanut akiitsut taarsersornissaannut utoqqalisullu toqqissisimallutik utoqqalinissaannut.

Inuit Ataqatigiit tunngaviatigut isumaqatigaat sinneqartooruteqarluni missingersuusiornissamik isuma.

Taamaaliornermi makku siunertaasariaqartut isumaqarpugut:

Namminersulernissamut piareersaatinut assigiinngitsunik sammivilinnut, assersuutigalugu sulisorilerumaagassanik ilinniartitseqqinnernut, avammut niuerfinnik ammaassinissamut, suliffinnik nunatsinni aallaaveqartunik aallartitsinissanut il.il.

Aammalu kalaallit immikkut inuiaassuseqartutut ilisanaatitta patajaallisarnissaannut suliniutillu kulturikkut ilisarnaatitsinnut tunngassuteqartut piorsarnissaannut.

Nunanut allanut tunngasut, ABM, 1951 & Powel ~ Stig Møller, naak kalaallit

Nunanut allanut tunngasutigut sillimaniarnikkullu suliniutit qasukkarnissaannut piffissaanngilaq – paarlattuanilli tamakkunatigut sulineq oqartussaaffeqarnerlu annertusiartortittuartariaqarput sakkortusiartortinneqarlutillu.

Ukiumi qaangiuttumi pisartut annertusiartortumik erseqqissumillu isummersortarnissatsinnik piumaffigaatigut, minnerunngitsumik Pituffimmi sakkutooqarfiup missiliinut amerikarmiut illersuusiorniarneranni atorneqaratarsinnanera eqqarsaatigalugu takusarneqarfipput ilisimasariaqarparput.

Inuit Ataqatigiit erseqqissumik oqaatigereerparput ullumikkut ilisimasavut pissutsillu atukkavut aallaavigalugit Pituffiup amerikarmiut pilersaarutaannut ilanngunneqarnissaa naameertariaqarlutigu. Taamaaliortariaqarpugut tusaaneqarumagutta aamma taamaaliortariaqarpugut akisussaaffipput naapertorlugu.

Naalakkersuisut oqlaugiaammini oqaatigaa Uummannap aaqqiiviginiarnera USA-mi nunanut allanut ministeri suleqatigalugu aaqqiissuteqarsinnaanngortugut.

Inuit Ataqatigiit arajutsisimanngilarput ukiup kingulliup ingerlanerani danskit nunanut allanut ministeriata USA-mi ministereqatini arlaleriarluni oqaloqatigisaraa. Naak kalaallit oqartussaasuisa tamakkunani peqataanissamik sorsuutigisatta kinguneri.

Ilanngullugu innimigisariaqarsorilluinnarparput, Hingitaq 53-ip Danmarkimi eqqartuussiviit qullersaanni nuutsitaasimaneq pillugu suliarititaa. Tassanimi pingaarnertut anguniarneqartoq, inuiannut tamanut sunniuteqartussaq tassa nunamik piginnittussaanermut apeqqut.

Kiisalu suli isumaqartuarsinnarpugut 1951-imi illersornissamut isumaqatigiissut mannguerlugu peersinnarlugu nutartertariaqartoq.

Inuit Ataqatigiit ilanngullugu kissaatigaat nunanut allanut naalakkersuinikkut ingerlatsineq pillugu ukimoortumik naalakkersuisut nalunaaruteqartarnerat atuutsinneqaleqqissasoq, ukiuni makkunani nunanut allanut sillimaniarnikkullu tunnagsutigut oqallittarnissarput isummersortarnissarpullu aatsaat taama pisariaqartigimmata.

Ilaatigut tamakku tunngavigalugit Inuit Ataqatigiit qanittukkut ataatsimeersuarnistinni aalajangerpugut Namminersulernissamut, Nunanut Allanut, Sillimaniarnermut Niuernermullu naalakkersuisoqarfeqalernissaa anguniarumallugu.

Namminersulivinnissaq & taasisitsinissaq

Inuit Ataqatigiit namminersulivinnissaq pillugu aalajangiuppaat, Inuit Nunaat namminersortoq Naalagaaffiit Peqatigiit aalajangersagaat naapertorlugu sananeqaatilik anguniarneqassasoq. Tamannalu inuiaqatigiit kalaallit taasissutigissagaat, majip aallaqqaataani 2005.

Pingaaruteqarpoq matumuuna erseqqissaatigissallugu taasisitsinissaq nunatta namminersortup suut toqqammavigiumaarneraanik taasisitsinerussammat, imaanngitsoq namminersulernissaq tamatumuuna ullulerneqartoq.

Taamaattoq Inuit Ataqatigiit taama aalajangernitsinni nunatta avataani pissutsit aamma qissimigaangitsoorsimanngilagut.

Matumani eqqarsaatigaarput Danmarkip ullumikkutut inissisimagallartillugu namminersu-lernissaq pillugu isumaqatiginiagassatut soorunami naatsorsuutigisatta EU-mut annertunerujartuinnartumik pituttoriartornera.

Ukiualunnguit ingerlanerini pissutsit imaaleriaannaapput namminersulernissaq pillugu isumaqatigiinnialerumaarnissaq Københavnimi Nuummiluunniit pinnani Bruxelimi ingerlanneqatariaqaleriaannaalluni

Soorunami Inuit Ataqatigiit namminersulernissamut ilungersuuteqartutut allatulli pisussaavugut nunatta namminersortup qanoq aaqqissugaanissaanik takorluugaqarnitsinnik nalunaaruteqassalluta, tamanna pissooq Namminersorneq pillugu Isumalioqatigiissitat tunngaviusumik isumaliutissiissutaat inimi maani saqqummiunneqarpat. Taamaattoq maannangaaq nalunaarutigeriissavarput suliassat pilerinartut ornikkivut isumaqaratta:

naalakkersuinikkut kiffaanngissuseq aqqutigalugu aningaasarsiornikkut imminut napatilernissap piareersarnera

tunngaviusumik inatsiseriligassatta piareersarnissaa

Tamakku ilaatigut Inatsisartunut qinersereernerup kingorna partinut allanut isumaqatigiinniutigilersaarpavut. Ilanngullugu suleqatigiissitaliamik naalakkersuinikkut sulialinnik aammalu immikkut ilisimasalinnik namminersulernissamut piareersaasussamik pilersitsisoqassasoq. suleqatigiissitaliuunneqartariaqarput

Partiit oqaaseqaataat (IA)

UKA 2002/01

23. sept ’02


Josef Motzfeldt




Naalakkersuisut siulittaasuata ammaalluni oqalugiaataanut


Ukioq Inatsisartut suliffiat nutaaq aallartippoq. Inuit Ataqatigiit nunatsinnit tamarmit  peqa-taaffigineqartumik ataatsimeersuaqqammerluta  sulineq ingerlaqqittoq piareersimalluarluta iserfigalugu misigisimavut. Qilanaaraarpullu Inatsisartuni akisussaassuseqartumik isummat assigiinngitsut naapiffissarsiorlugit partinik allanik isummersoqateqartarnissat.


Taama inatsisiliortutut sulinermi soorunami innuttaasunut atugassarititaasut pingaarnertut qitiutinneqartariaqartut Inuit Ataqatigiit isumaqarput.


Innuttaasut qinerpaatigut nunarput tamaat inuiaqatigiillu ataatsimut isigalugit suleqqulluta. Inuit Ataqatigiit tamanna pingaarnertut tunaartaralugu sulinerput ingerlapparput.


Inuiaqatigiit nunarput tamakkerlugu qinigaasut pisussaaffigaarput inatsisiliornitsigut, allatigullu inuiaqatigiit aaqqissugaanerisigut aalajangersaasussaanitsigut nunami maani innuttaasut tamarmik atorfissaqartinneqarnerat, piginnaasaminnik ineriartortitsinissaat, nukittorsaqatigiittuarnissaat susassareqatigiinnikkullu katataasinnaasunik arajutsisaatsuunissaat qiimmassartuarlugu innuttaasunik peqateqartuarnissaq.



Tallimanngorneq 20. september qinigaaffiup maanna atuuttup ileqquusumik ukiakkut ataatsimiinneq naggataajusoq ammarlugu naalakkersuisut siulittaasuata oqalugiaataa kisimiunngilaq.


Pisarnitsitut ataatsimiinneq aallarnerparput nunatsinni ilagiit lutherikkuusut oqaluffissaarsuatsinni naalagiaqatigiilluta. Naalagiaqatigiinnermi palasip oqaluusaatigut sulinitsinni uummammioriugassatsinnik eqqaasinneqarnerput Inuit Ataqatigiit qujassuteqarfiginngitsoorumanngilarput. Asanninnermik ingerlatseqqittussatut inoqatinullu tapersersuisussatut eqqaasinneqarpugut. Asanninneq pissarsiarisarput kisimiilluta pigisorissanngikkipput sanitsinni ingerlaqataasoq qiviarneqarnissamillu pisariaqartitsisoq immitsinnuinnaq ataasiakkaarluta eqqarsaatigilersoortarnikkut puigussanngikkipput oqqersorneqarpugut, asanninneqartinnagu ersiorneq atuutilersarmat tatiginnissuseerutsilluta kiserliulersilluta.


Kiisalu inooqatigiinnitsinni, pinngortitamik uumasuinillu atuinitsinni siulitta ilaqutariiussusermi nunaqqatigiinnermi akisussaaqatigiinneq pigisimasaat ikioqatigiilluta, tatigeqatigiilluta isumakkeerfigeqatigiillutalu tunaartarisariaqaripput ilanngullugu eqqaasinneqarpugut.



Kiffaanngissuseq

Ammaalluni oqalugiaatip naggasernerani naalakkersuisut kiffaanngissuseq akisussaanerlu isummersorfigisaat, tunngaviatigut isumaqatigigaluarlugit oqaaseqarfiginngitsoorumanngilagut.


Tamatumani ministeriunerup nunatsinni inuussutissarsiutininik ingerlatsinikkut nukittorsaasariaqarnermik siunnersuutaanut naalakkersuisut ungasutullusooq isummersuutaat, tassungalu sanilliullugu inuit sulisullu nuttarsinnaanerannut naalakkersuisut saqqummiunniagaat aallaavigissavagut.


Kiffaanngissuseq inuttut ataasiakkaatut inuiattulluunniit imminut oqartussaaffiginermiiginnarani, nunasiaanerup amiakkuinik kigaalaquteqarnermik atugaqarnermut illuatungiliunnermiiginnarani aamma inuiannit allanit namminiulluta inuiaanitta akuerineqarnissaanik noqqaanertut nunarsuarmioqatinut nalunaarneruvoq.


Kiisalu kiffaanngissuseq inuttut ataasiakkaarluta namminiussuseqarnitsinnik oqaatiginnikkusunnermiippoq.



Ukiuni 23-ni namminersorneroreerluta nammineernerunissaq namminiilivinnissarlu piareersarlugit ingerlaruttortugut, naalakkersuisut ministeriunermik siunnersorteqarniartutut isummersornerat tupaallannarpoq.


Inuit Ataqatigiit maluginiarpaat aasaq ministeriunerup maani tikeraarnermini nunatta aningaasarsiornikkut imminut napatittariaqarneranik oqaaseqarnera. Danmarkip ministeriunerata maanna EU-mi siulittaasuusup taama oqarnera imaanaanngitsuuvoq.


Nuna taassumalu innuttai aningaasarsiornikkut imminut napatittariaqartoq oqaatigigaanni tamatuma nassatarisaanik nuna pineqartoq inuilu naalakkersuinikkut kiffaanngissutsimik tunineqaqqaartariaqarput. Taamaaliornikkut inuiaat periarfissinneqassapput nunamik nammineq periarfissaasa tamakkiisumik oqartussaaffigalugit atornissaannut.



Taamaattumik ministeriunerup inuussutissarsiutitigut nukittorsaanissamik oqarnera naalakkersuisut sanninngaarlugu iineratigut piumasaqaatitaqanngitsumik akuersor-palaarnerat nunanisiaasimanermut angerlarsernertut nalilertariaqartoq Inuit Ataqatigiit isumaqarput.



Tamannali uniffigiinnartariaqanngilaq. Ministeriunerup oqaasii aqqutissat tamakkiinerpaamik kinguneqartinniassagaanni folketing aqqutissat ilagaat. Nunatta aningaasarsiornikkut imminut napatikkiartuaarnissaanut folketing sunniuteqassaguni, nunamik piginnittussaanitta akuerineqarnissaanik folketingimi ilaasortap Kuupik Kleistip, Atlantikup Avannaani Suleqatigiiffik aqqutigalugu, siunnersuutigilersaagaanut akuersisariaqarpoq. Apeqqummilu minnerunngitsumik Danmarkimi partit naalakkersuisuutitaqartu, venstrit konservativillu, annertuumik ministeriunermit pisussaafilerneqarput.



Inuit sulisullu nuttarsinnaanerat

Qeqqanit aalajangiisartutut nammineq isumassarsianik pingaartitsinersuarmik ki-ngunerisinnaasai sukumiinerusumik misissullannguarnagit iliuuseqarniarnertut pilersaarut isikkoqarpoq.


Iliuuseriniagaq ilumut akuerineqassaguni kingunissaasa ilagaat innuttaasut, kommunit suliffeqarfiillu namminneq qanoq iliuuseqarusunnerannik tatiginninnginnertut nipeqartumik nalunaarneq, innuttaasut, kommunit suliffeqarfiillu akisussaaffimmik iluanni iliuuseqarsinnaanerannik innarliinngitsoortussaanngitsoq.


Kiisalu kommunini qinikkat sulisullu aningaasaqarniarnikkut suliassatigullu malinnaaniapilooreersut suli allaffissornerunikkut nammakkersorneqassapput.



Taama suliffissat malersukaarlugit innuttaasut piginnaasatik ilisimallugit nuuttarnerat ingerlareersoq naalakkersuisunit sukkut ippigineqarluni qalliuniarfigineqalernersoq, naalakkersuisut erseqqissaateqarfigisariaqarpaat.


Assersuutigalugu qeqqanit taama nuukkusuttunut aningaasaleriigaq iluatsinngeriataassagaluarpat, kia tamatuma aaqqiiviginissaa isumagissagaa, naalakkersuisut qanoq isumaliutersorfigisimavaat?



Tamannami pisinnaavoq illoqarfimmi nuuffigisami assersuutigalugu suliffissuaq matusa-riaqalersimappat. Imaluunniit ilaqutariit nuuffigisami pissutsinut ilimagisamit akerliusumik sungiussisinnaanatik misigippata.



Naak akisussaaqatigiinnermik oqalunnerup isumaa

Qaquguuna qanorlu iliorutta akisussaanerup innuttaasunut allanulluunniit susassaqartunut tunniunnissaa ilikkarniaripput? Sooq qeqqanit innuttaasut nammineersinnaanerannik arsaartussavagut, qeqqanit akisussaasutut, aningaasalersuisutut pilersaarusiorsinnaasutuatullu iliornitsigut.



Allaanngilaq allat isummersorsinnaanngitsutut naalakkersuisut isumaqalersimasut. Isumaqarnarpormi nunaqqatitta suliffissaaleqisup, suliffeqarfiup sulisussaaleqisup imaluunniit kommunip suliffissanik pilersitsiniarnermi eqqummaarissup sulisussanillu piginnaasaqarluartunik amigaateqartup tamakku ilisimanerullugit nammineq qaangerniagassarigaat. Tamannaammat kiffaanngissuseq akisussaaqataanerlu, naalakkersuisut siulittaasuata oqalugiaammi naggataatungaani uninngaarfigisai.


Inatsisartut inatsisiliortutut isumannaagassarput tassa najoqqutassiornermi innuttaasut pisussaaffiinik piginnaatitaaffiinillu annertusaaviginissaat.


Taama Inatsisartut najoqqutassioreerneranni timitalersuillutik ingerlatseqqittussat tassaapput innuttaasut namminneq, kommunit aamma suliffeqarfiit, assersuutigalugu innuttaasut sulisorisallu piginnaasaasigut annertusaavigineqarnerisigut.



Taassuma eqqartornerani paaserusunnarpoq, naalakkersuisut siulittaasuata partiatalu siuttuisa akornanni inuit sulisullu nuttarsinnaanerannut aningaasaliiniarnerup assigiinngitsunik toqqammavilersorneqarnera.


Partiata tusagassiutitigut isumassarsiatsialattut saqqummiukkamiuk inuit atugarliortut suliffissaqanngitsullu iluaquserniarneqartut oqaatigaa, oqalugiaammili naalakkersuisut siulittaasuata pivai inuit aalajangersimasumik piginnaanillit. Kikkunuku pineqartut?


Aammami allaanngilaq suliffissarsiuussisarnermi nutarterinermik taalluugu kusanaqisumik naalakkersuisut siulittaasuata oqaaseqarnera naalakkersuisooqatigiit upperivallaanngikkaat. Qarasaasiat atorlugit kinaluunniit suminngaanniilluunniit suliffissarsiorsinnaanngorneraariarlutik, taanna killeqqutiinnarlugu inunnik eqitertitsiniarnertut siunnerfilimmik suliniuteqarnerat toqqaserlunnartoqarpoq. Sunarpiaruna siunertarineqartoq.



Meeqqat inuusuttullu

Ilisimaneqarpoq Inuit Ataqatigiit ilungersorluta peqataaffigigatsigu kinguaariinni tullinnguuttunut tunngasut Inatsisartuni inuiaqatigiinnilu oqallinnermi ersialaartinneqarnerulernerat.


Soorunalumi qujanarpoq susassaqarfimmut aningaasaliissutit 25 mio kr-nik qaffanneqarnissaannik naalakkersuisut siunnersuuteqarmata. Oqalugiaammili oqaatigneqanngimmat aningaasaliissutit siunertanut sunut atorneqassasut, suut tunngavigalugit kikkullu peqatigalugit aningaasat taakkorpiaat siunnersuutigineqarnerat aningaasaliissutiginiakkat oqaaseqarfigiuminaapput.


Taamaattoq Inuit Ataqatigiit suleqataarusunnerput taannaajuarsinnarpoq, isummavut tunngaviusut makku toqqammavigalugit suleqataanissarput oqaatigerusupparput:


Meeqqat inussuttullu atugaannik pitsanngorsaanerit suliniutigineqassasut siunnerfeqarluartumik tamakkiisumik isiginikkut, susassaqartunit tamanit peqataaffigineqartumik ataqatigiissaakkamillu ingerlatsinikkut. Suliniutit meeqqat inuusuttullu pisariaqartitaannik tamakkiisumik aallaaveqassasut.


Suleqataarusunnitta ilassilluarneqarnissaa neriuutigaarput.



Inuit Ataqatigiit peqataasimavugut ajornartorsiutit meeqqanut ulloq unnuarlu angerlarsimaffinni atuuttut pillugit oqallinnerup pikialaartittuarnissaanut. Naalakkersuisut aaqqiissutissanik naammaginartunik Inatsisartunut suli saqqummiussaqarsimannginnerat ajuusaarnartuutipparput, minnerunngitsumik aningaasaliissutaasartut kommunillu akiliutigisartagaat eqqarsaatigalugit.


Inuit Ataqatigiit isumaqarpugut pingaartillugu pisussaaffigigipput inuiaqatigiit ima aaqqissuullugillu ineriartortissagivut, meerartavut peqqissumik ineriartornissaannut periarfissillugit. Pisussaaffigaarput inuiaqatigiit tunngavilissallugit pitsaanerpaamik periarfissiisut meeqqat timikkut, misigissutsitigut, anersaakkut inooqatigiissutsikkullu ineriartorsinnaaqqullugit.



Sumiginnaasoqartarnera kikkunnit tamanit akisussaaffigineqarpoq, aamma pisortanit. Angajoqqaat kisiisa akisussaatinniassallugit oqinaariniarneruvoq. Angajoqqaatummi akisussaaffiup pitsaasumik naammassiniarnissaanut periarfissiinerit inuiaqatigiittut aaqqissuussaanitsinni tunngavilerneqartarpoq, taamaattumik naalakkersuinikkut suliaqartugut matumani angisuumik akisussaaffeqarpugut.


Ilaqutariit meerartallit atugaasa malunnatilimmik pitsanngorsaavigineqarnerisigut sumiginnaasarnerit aatsaat pinaveersimatinneqarsinnaapput. Taamaammat inuiaqatigiinni pingaarnersiuilluni sapiissuseqarluta tulleriiaarisariaqarpugut ilaqutariinnut sutigut tamatigut atugassarititaasut naligiinnerulernissaat anguniarlugu.



Utoqqaat siusinaarlutillu pisartagallit

Maannakkut naalakkersuisuutitaqartut pingaartumik siumup qangali ileqqoraat Inatsisartunut qinersisoqaqqajaalernerani utoqqaat atugaannik “pitsanngorsaaniartarlutik”, soorlu utoqqalinersianik akit qaffassimanerinut ataasiakullattumik nalimassaapallattarlutik, tamannalu oqaasertalertarlugu tassa utoqqaat atugaannik pitsanngorsaallutik.


Upernaaq Inatsisartut ataatsimiinneranni Inuit Ataqatigiit siunnersuutigaarput pisortanit pensionit ukiumoortumik aningaasat pisissutaasinnaanerisa annikilliartornerannut iluarsineqartarnissaat. Tupaallaatigisatsinnik naalakkersuisooqatigiit taakkununngalu tunuliaqutsersuisut siunnersuupput itigartippaat, ukiaq manna tamakkiisumik iluarsiissutissamik naalakkersuisut saqqummiussaqarniarmata.


Naalakkersuisut pisortanit pensionisiat pillugit siunnersuutaat ulloq nallerpat oqaasissagut tamakkiinerusut saqqummiutissavagut. Taamaattoq siunnersuutip misissuataareernerani paasilaareerparput immikkut iluaquserniarneqartut tassatuaasut aappariit aamma aappariittut inooqatigiit inuit 400 missaaniittut, 7,5 mio kr missaanni ukiumut landskarsimut aningaasartaqassangatinneqartut. Naak utoqqalisut assigiimmik pisartagaqalernissaat naalakkersuisooqatigiit suleqatigiilernerminni suaarutigisaat. Pensionisiaqartussanut namminnerlutik isertitaqanngitsunut naalakkersuisunit siunnersuutigineqarpoq ullumikkut kisimiittut pisartagaasa 20 %-iisa nalinginik taamaallaat pisartagassinniarneqartut. Tamakkiisumik aaqqiiniarluni upernaaq naalakkersuisooqatigiinnit oqaatigineqartumut sanilliullugit tuppallersaatiginiakkat ila annertugisassaanngeqaat. Aaqqiissutissatut siunnersuut utoqqaat ataatsimut pisariaqartitaannik misissuilluareerluni oqimaalutaaluareerlunilu siunnersuutaava? taamaassimappat taava utoqqaat sinneri qanoq?


Taama aningaasaliinikkut iluarseeriarnerup saniatigut Inuit Ataqatigiit pingaartippaat utoqqaat anersaakkut timikkullu naleqartitaasa periarfissiinikkut uummarissarneqarnissaat. Taamatuttaaq pineqartut ilisimasaasa misilittagaasalu inuiaqatigiinni aaqqissugaanerusumik atorluarneqarsinnaanerat ilanngullugu aqqutissiuunniarneqarnissaat.


Kiisalu aaqqiiniarnerut tunngatillugu apeqqutigerusunnarpoq Isumaginninnermut iluarsatuusseqqinnissamut Ataatsimiititaliarsuup 1997-imili inassuteqaataa, Inatsisartullu akuereriigaat, utoqqaat kommunimi sumiinnerat apeqqutaatinnagu pisartagaasa assigiimmik minnerpaaffilerneqarnissaata timitaliiviginiarneqarnera sooq qaangiataaginnarneqarsimanersoq?


Ilisimaneqarmammai qinigaaffiup matuma ingerlanerani Isumaginninnermut Ataatsimiititaliap isumaqatigiittup Ataatsimiititaliarsuup inassuteqaataata piviusunngortinneqarnissaa naalakkersuisunut ujartorsimagaa.



Ilinniartitaanerit


Ukiuni namminiilernissamut piareersarfiusuni naalakkersuisut siulittaasuata ammaalluni oqalugiaammini tunngaviusumik ilinniartitaaneq oqaseqarfiginngikkaa maluginiagassaavoq. Naak tamanna sulisussanik tikisitsisarnermut taarsiiartornissamut aqqutissatsialaasoq. Qaffasinnerusumik ilinniagaqarneq pingaarnerusutullusooq eqqartuiffigineqarpoq. Inuit Ataqatigiit isumaqarput ilinniagaqassuseq atorfissaqartitsinerlu naligiimik pingaaruteqartut.



Ilisimatusarfissarsuaq aningaasarpassuarnik naleqartussatut aningaasanut inatsisissatut siunnersuummi ikkunneqarsimavoq avataanit aningaasaliisussanik nassaarsimanermik takussutissartaqanngitsoq. Inatsisartut killiffimmik ilisimatinneqartariaqarput, taamaaliornissamut ammaanermi oqalugiaat periarfissatsialaagaluarpoq.



Nunarput angallavigalugu Atuarfitsialaap pilersinneqaraluttuarnerani nunaqarfippassuarni illoqarfinnilu atuarfitsigut iluarsiivigineqartariaqartut qanoq nukinginnarsilluinnarsimanerat annikigisassaanngeqaaq. Taamaattumik atuarfiliornernut atuarfigissarnermullu 80 mio kr angullugit ukiumut aningaasaliisarnissamik naalakkersuisut siusinnerusukkut siunnersuutigeriikkamik sooq affaaluunniit inorlugit aningaasalerneqarsimanera nassuiartariaqarpaat.


Taamaattumik aamma tamatumani tulleriiaarisariaqarnerup pingaassusia aningaasanut inatsisissaq oqaluuserilerutsigu isummavut saqqummiutissaqqaarpavut


Palasissaaleqinerup ikiorsiiviginissaanut naalakkersuisut siulittaasuata isumalluutigineragaa tassatuaavoq Ilisimatusarfimmi teologimut tunngasumik immikkut ingerlatsisoqarnera. Inuit Ataqatigiit ilinniagaqartut oqaatigisartagaat eqqaasitsissutigiinnassavarput, tassalu teologitut ilinniarneq tamatigut imaanngimmat palasinngorniarneq.



Kulturi


Kulturikkut pitsaasorsuarmik ingerlanerarneraanermut naalakkersuisut siulittaasuata assersuutigaa ukioq nunatsinni Issittormiut unamiuaartinneqarsimanerat, tassungalu uiggiullugu atuakkiarpassuit, filmiliat, nipilersukkat eqqumiitsuliallu kusanartut.


Minnerunngitsumik atuakkiortortatta, erinniortortatta allatigullu eqqumiitsulianik suliaqartortatta atugassarisaasa ilungersunangaassusaat eqqarsaatigalugit ilumut piginnaaneqassusiat nersorinnissutigissallugu Inuit Ataqatigiit pissutissaqarluta misigisimavugut. Inuiannulli sanilerisatsinnut sanilliutissagutta eqqumiitsuliortortatsinnut atugassarititatigut kinguarsimaqigatta ilungersuutigiuarparput taakkununnga tigussaasumik pisortanit taper-sersuinerup annertusaavigineqartariaqarnera. Kulturimik suliaqartut timersortartullu pitsaanerusumik tunngavissinneqarlutik aallutaminnik ingerlatsisinnaasariaqarput.


Isiginnaartitsisartummi, filmiliortartut timersortartullu nunanut allanut unamminerni akuusartut “qinnuuloorujussuaqqaartariaqartarnerat” takornartaanngilaq.


Inuit Ataqatigiit kulturimut tunngatillugu pingaartippaat anersaakkut sanngisuumik pinngorartitsinerit tamatigoortut, kikkunnullu tamanut kinaassusiliisut nukittorsaallutillu isumaliortitsisuusut annertussavigiuarnissaat. Kulturikkut pikialaartitsisut peqatigalugit uummarissaajuartariaqaratta, Kulturimut tunngasunut siunnersuisoqatigiit naalakkersuisunit atorunnaarsinniarneqarnerat itigartinneqassasoq sulissutigaarput.



Inuussutissarsiornermut tunngasut


Tamakku tamaasa naapertuuttumik iluarsiivigissagutsigik soorunami akissaqartariaqarpugut. Taamaattumik inuussutissarsiutitigut siuarsaanissat suliffissanillu piorsaanerit Namminersornerulluni Oqartussat, kommunit, suliffeqarfiit innuttaasunik peqateqarlutik annertusaavigisariaqarpaat.


Nunatsinni nammineq annertunerpaamik pilersulersinnaaneq siunnerfiusariaqarpoq. Ullumikkutut suut tamaasa puiariaannanngorlugit piariikkat eqqussorsinnaanerinut isumaqarnitsinnut Danmarkip nunatsinnut aningaasaliuttagai annertuumik tunngaviupput.


Ilisimassavarput ullumikkut nunatsinni 6.000-t angullugit amerlatigisunik innuttaqateqaratta sulisinnaasutsiarsuugaluarlutik suliffeqanngitsunik, siusinaarlutik pisartagaqartinneqartunik allatigullu inunnik isumaginninnikkut pisartagaqartinneqartunik.


Soorunami taakku ilaqarput pinngitsooratik pisartagaqartinneqartariaqartunik.


Ilaqarput tamakkiisumik sulisinnaanngikkaluarlutik pisinnaassusaannut naleqquttumik suliffeqartinneqarsinnaasunik.


Ilaqarput atorfissaqanngitsutut imminut isigilersimasunik


Aamma ilaqarput sivisuallaamik suliffeqarsimannginnermikkut imminnut naammattumik piumaffigisinnaajunnaarsimallutik ilatsiinnalersimasunik.


Pissutsit taamaannerinut ullumikkumut ilaatigut pissutaatinnerarneqartarpoq, oqaatigineqartarneratut, pisortanit pisartagaqarnerup nammineq sulinikkut napatinnermiit orniginarnerunera. Tamanna immikkut misissueqqissarsimasunit oqaatigineqartoq naalakker-suisut qulaajaavigereersimaneraat ilumoorsimappallu qanoq iliuuseqarfiginiarneraat oqalugiaammi eqqaaneqanngilaq.



Qularutissaanngitsormi tassa amerlanerit namminneq sulinermikkut pilersorsinnaasunut peqqinnarnerungaartussaammat, namminneq sulinermikkut inoqutiminnik pilersuisun-ngorsinnaanerat, piumasaqaatitaqanngitsumik isumaginnikkut allaffimmut aalliinnartarnerminninngaanniit.


Piumassuseq annaaneqarsimappat ikummarissaqqittariaqarpoq.


Taakkunannga sulisinnaasutsiarsuartaat 4.500-simappata tamakkiisumillu piginnaasaat atorluarneqarpata aningaasarpassuarnik inuiaqatigiinnut naleqartumik kaaviaartitseqataa- lersittariaqarput.



Suliffissanik pilersitsiniarneq eqqarsaatigalugu nunaqarfiit illoqarfiillu periarfissaat innuttaasullu piumassusaat najoqqutaralugit assigiinngisitsinertaqanngitsumik periarfissineqartariaqarput.


Tamatuma piviusunngortinnissaani pisortanit isumaginiagassaq pisariaqartinneqartoq tassaasinnaavoq ilinniartitsinertigut aallartisarnermilu aningaasaleeqataanertigut ikiuussinnaaneq, piumassuserli nunaqqatigiinnit imaluunniit nunap immikkoortuinit namminernit puttuffeqarluni sorlaqartariaqarpoq.


Nunatta immikkoortuini periarfissat assigiinngitsut katillutik assilianngortinneqartariaqarput nunatta periarfissaqassusianik ersiutitut. Kujataani uumasuuteqarnermit, aalisarnikkut kiisalu piniarnermik inuussuteqarnermut.



Peqqinnissaqarfik, sumut ingerlavugut, naak regionalisering


Tarnikkut timikkullu atukkat inuup peqqissusianut tunngaviliisuupput.


Pinaveersaartitsinermi suliniutit peqqinnerulernissaq qitiutillugu pilersaarusiorneqartariaqarput, nuanrput tamaat ataatsimut isigalugu.


Inuussutissat pillugit siunnersuisoqatigiit unitsinneqaratik ingerlaannarnissaat pisariaqavippoq. Taakku ilanngullugu suliakkerneqassapput kalaalimerngit nunatsinnilu inuussutissatigut nioqqusiat allat atorluarneqarnissaannut, aningaasartalerlugit.


Ammaalluni oqalugiaammi peqqinnissaqarfiup ingerlanneqarnera ullumikkumullu killiffia eqqaaneqangaanngimmata maqaasivagut.


Inatsisartut qularnaarlugu ilisimasariaqarpaat 830 mio kr angullugit susassaqarfik ani-ngaasaliiffigisagartik qanoq ingerlanersoq.


Peqqinnissaqarfimmi sulisut ilungersorlutik malinnaaniarput. Taamaattumik iluarsiiviginiarlugit peqqinnissaqarfimmi iluarsartuusseqqinneq naalakkersuisuusimasup suleqatigiissitat aallartitaasa sulinerat manna naalakkersuisuusumit suli ingerlanneqarsimappat tamanna suliniut sumut ingerlanersoq paasissallugu Inuit Ataqatigiit pisariaqartippaat.


Nunap immikkoortuini qitiusumik napparsimavinnik marlunnik iluarsiiniarnerit annertuutigut oqallisaareerlutik aningaasanik atuiffioreersut, suli ingerlanneqarpat?



Kommunini pissutsit, ineqarnermut iluarsaaqqinneq & sanaartorneq


Naalakkersuisut ukiakkut 2000‑imi inatsisartunut ineqarnermut akiliutit tamakkiisumik nutaamik nalilivigineqarlutillu aaqqissuuteqqinneqarnissaanut tunngasumik saqqummiussaqarput. Tamatumani siunertarineqarpoq akissaatikinnerpaat akunnattumillu isertitaqartartut inuuniarnikkut atugarisaasigut oqilisaaffigineqarnissaat.


Inuit Ataqatigiit allannguiniarnernut akuerseqataavugut siullermik Naalakkersuisut marluk Isumaginninnermut Naalakkersuisoq aammalu Ineqarnermut Naalakkersuisoq  Inatsisartut ataatsimiititaliaat marluusut allannguutissatut siunnersuutit pillugit ulloq naavillugu saqqummiussat taakkulu tunngavigalugit apeqqutit qulaajarneqareermata.



Upernaaq Inatsisartut ataatsimiinnerannut atatillugu Inuit Ataqatigiit Naalakkersuisut nutaat peqquaat ineqarnermut tapiissutaasartut allangortinneqarnerannut atatillugu nutaamik misissuisoqartariaqartoq, paasitinneqartarnermut najoqqutaralugu minnerunngitsumillu isertitakinnerit akunnattumillu isertitaqartartut saaffiginnissuteqartarnerat tunngavigalugit oqilisaaffigineqaratik akerlianik inigisatik akitsorsimammata. Inuit Ataqatigiit piareersimapput kukkusunik tunngaveqarluni Naalakkersuisut saqqummiussaqarsimappata, nutaamik aaqqiisoqarnissaanut.



Innuttaasut namminerisaminnik illutaarsinnaanissat aammalu piginneqatigiilluni illutaarsinnaanissanut periarfissat Inatsisartut ukiakkut 2001‑imi pitsaanerusumik aaqqissuussiffigaat. Ullumikkut inatsisit nutaat januarip aallartaaqqatani 2002‑imi atortuulersinneqartut illoqarfinnut qitiusumik ineriartortitanut taamaallaat sisamanut atorneqarsinnaapput, illoqarfiit sinnerinut nunaqarfinnilu inatsit pitsaasumik siunertalik atorsinnaanngilaq. Inuit Ataqatigiit Inatsisartut upernaakkut ataatsimiinnerannut atatillugu Naalakkersuisunut piumasaraarput pissutsit pillugit piaartumik iliuuseqaqqullugit. Eqqortuusinnaanngilaq nunatsinni inatsisit tamanut assigiimmik periarfissiisussat illoqarfiit ilaannaannut atuutsinneqarnerat.



Illoqarfiit annerusut kisimik ineriartornissaanut sanaartornikkut periarfissiineq nunatta sinneranut siammarneqartariaqarpoq. Kommunini aningaasarsiorneq sanaartornerlu eqqarsaatigalugit Inuit Ataqatigiit qangali siunnersuutigisarparput kommunini sanaartugassat, pingaartumillu inissianik sanaartorneq tamakkiinerusumik kommuninit namminernit oqartussaaffigineqartariaqartoq. Isumaqarpugut Kommunit Naalakkersuisullu avitseqatigiillutik sanaartusaaanik aningaasalersuisarnerat tamatumalu nassataanik oqartussaaffiup ersernerlunnera pilersaarusiorniarnermi sanaartugassalu piviusunngortinniarneranii ajornartorsiutinik annertuunik pilersitsisartoq. Kommunit annerusumik oqartussaaffeqalersikkusukkutsigit sanaartugassallu pilersaarutit naapertorlugit ingerlanneqarnisaat angorusukkutsigu taava sannaarnermut aningaasaliissutit tamakkiisumik kommunini oqartussaaffigineqarlernissaat anguniartariaqarparput. Tamanna sanaartornikkut torernerusumik ingerlatsilernermik minnerunngitsumillu kommunit aningaasaqarniarnerannut iluaqutaasumik kinguneqassaaq.



Inuit Ataqatigiit tamakkiisumik akileraartarneq pillugu nutarterinissaq aaliangiusimavaat. Tamannalu nammaqatigiinnermik tunngaveqartariaqarpoq. Ullumikkut innuttaasut isertitamikkut assigiinngitsorujussuarmik atugaqartinneqarnerat nalimmassaavigineqartariaqarpoq. Ilanngullugu nutarterineqartariaqarpoq kommunit nammineq akileraarummik aalajangersaasarnerisa killeqartinnissaat. Sooq kommunit atugarissaarnerit appasinnerusumik innuttaat akileraartassapat, kommunillu ajornartorsiortut annerusumik innuttaat akileraartarlutik. Inuit Ataqatigiit isumaqarpugut kommunit akornanni nammaqatigiinneq annertunerusariaqartoq. 



Nunaqarfiit


Inuit Ataqatigiit ajusaarutigaat nunaqarfiit pillugit oqallinneq piffissami kingullermi ingerlanneqartoq, nunaqarfiit  kigaalaqutaaginnartutullusooq nipeqartinniarneqarmat. Inuit Ataqatigiit isumaqarput nunaqarfiit nunatta pisuussutaanut annernut ilaasut. Maannamulli nunaqarfiit ingerlalluarnissaraluannut sakkussat tamakkiisumik tunniunneqarsimanngillat, soorlu nunaqarfinnut atugassarititaasut nammineq pingaarnersiuinikkut aalajangersaasinnaanerat.


Maannakkut oqallinneq ajoraluartumik nunaqarfiit akitsorsaatitut isigineqarnerannut pissutaarpuarpoq imminnut oqartussaaffigilernissaannut periarfissinneqarsimanngimmata. Nammineq inuunerup oqartussaaffiginnginnerata kingunerisarpaa uninngaannartuulerneq sinnassagaanerlu. Allanaasiit isumagissavaatigumik kinguneqalersartoq. Tamakkuupput nunasiaasimanerup sinnikui peernaveersarneqartutut ingerlateqqiinnarneqartut.


Kommunit nunaqarfinnut oqartussaaffilersuisinnaanerat 1992-imili atuutilersoq nuna tamakkerlugu atuutsinneqartariaqarpoq, Inatsisartut inatsisiliorneratigut. Taamaaliornikkut nunaqarfimmiut imminnut oqartussaaffiginerat napparteqqinneqassammat. Nunaqarfiit nappaqqillugit.


Qujanartumik tamakku suli aalajangersaaffigineqanngikkaluartut nunaqarfeqarpoq napaannarnissaminnik ilungersuuteqarlutik namminneerlutik annertuutigut suliniuteqareersunik, tamakku tapersersorlugit qiimmassartuartariaqarput.


Inuit Ataqatigiit aalajangiusimavaat nunaqarfiit innuttaasut akisussaaffeqarnerusumik nammineernerulersinnerisigut ingerlariaqqinnissaq pitsaanerusoq anguneqarsinnaasoq. Tunisassiorfeqarnikkut qitiusumit ingerlatsineq qimallugu nunaqqatigiit tunisassiorfinnut piginneqataalersinnerisigut aaqqissuussineq eqaannerusoq akisussaassuseqarnerlu anginerusoq pilersinneqassaaq.


Nunaqarfinni Aqutsisut annertunerusmik oqartussaalernerisigut akisussaaffiillu amerlanerusut nammineq ingerlatilernerisigut innuttaasut qanimut oqartussaaqataanerat timitaliivigineqassaaq.


Kommunit illoqarfinni allaffeqarfiisigut sulisorpassuaqartunit nunaqarfimmiut ilisimatittuarneqartariaqarput periarfissat suunerinik, soorlu inersimasunik ilinniartitsinerit, højskoli angalaartoq il. Il. Aqqutigalugit pikkorissaanerit inuussutissarsiornermut suliffinnillu tunisassiorfiusunik aqutsinikkut ilinniartitseqqiinertigut periarfissanik.



Illoqarfiit annerusut kisimik ineriartornissaannut sanaartornikkut periarfissiineq nunatta sinneranut siammarneqartariaqarpoq. Nunarput nukittuunik inulik ingerlateqqissagutsigu tamatta atorfissaqartinneqartariaqarpugut – atorfissaqartinneqartutullu misigisariaqarluta.


Tassa imaappoq: kiffaanngissuseq oqartussaaqataanerlu nunaqarfinni pilersinneqartariaqarpoq – taamalliorutta akisussaaqataaneq aamma ineriartortissavarput.



Aalisarneq

Sinerissap qanittuani aalisarneq ukiuni marlunngulersuni kingullerni annertuumik Inatsisar-tuni sammineqartarsimavoq, pingaartumik raajarniarnerup imminut akilersinnaanerusumik ingerlanneqarsinnaanissaa tunaartaralugu aalisariutitigut nutarteriniarneq naleqqussaa-niarnerlu pingaartinneqarsimalluni. Inuit Ataqatigiit tamanna peqataaffigivarput taamaat-tumillu aningaasanut inatsit aqqutigalugu sinerissap qanittuani naleqqussaaniarnermut 20 mio. koruuninik ukiormannamut immikkoortitsisoqarsimavoq.


Aalisarneq kisiat eqqarsaatigiinnarnagu inuiaqatigiilli ataatsimut soqutigisaat aamma isigimaniarlugit aningaasat taakku atorfissaqartinneqaqimmata, Inuit Ataqatigiit avoq-qaarliutiginngitsoorusunngilarput aningaasarpassuit taakkua siunertarineqartutut atorneqa-ratik suli ulloq mannamut uninngatiinnarneqarmata.


Aalisarnermi kattuffiit Aalisarnermut, Piniarnermut Nunaqarfinnullu Pisortaqarfiup ingasat-torsuarmik arriippallaamik suleriaaseqarnerannik uparuartuinerat qatsussilluinnarnerallu Inuit Ataqatigiit taamaattumik aamma paasilluarsinnaavarput, kissaatigissavarpullu Naalakkersuisut tamatumani Inatsisartunut aningaasat sooq atorneqarsimannginnerannik sukumiinerusumik nassuiaateqassasut.


Ilisimavarput suliassat akuersaarneqarsinnaanngitsumik Aalisarnermut pisortaqarfimmi uninngatinneqaannartut amerliartuinnartut. Taamaattumik pissusissamisoorpoq pisorta-qarfiup taassuma suliassanik paamaarussiuarnera unitsinniassallugu qanoq iliuuseqarto-qarnissaa, assortorneqarsinnaanngitsumimmi aalisarneq maannamut tassatuaavoq anin-gaasatigut inuiaqatigiinnut isaatitsinerpaasoq.


Aalisarnikkut pisuussutinik ullumikkut atuinitsinni ilisimaneqartutut raajat, qalerallit saattuallu annerusumik aningaasarsiutigivagut. Inuit Ataqatigiit pisuussutinik akisussaas-suseqartumik piujuaannartitsinissaq siunertaralugu nammaqatigiittumillu iluaquteqarniar-nissaq ataqatigiissaarinissarlu pingaartimmassuk, oqallinnermi matumani aamma oqaatiginngitsoorusunngilarput aalisakkat qaleruallillu allat ullumikkut iluaqutiginngisavut ilanngullugit ukiuni aggersuni aamma misileraanikkut ineriartortitsiniarnikkullu annertunerujussuarmik aallussinerusariaqaleratta misileraanermut ineriartortitseqqinnissamullu aningaasaliissutaasartut  killormut millisaavigiinnarnagit.


Pisuussutitta sapinngisamik ineriartortitsiviusussamik ukiumut pisassiis-sutikkaartumik aammalu angallatikkaartumik agguaassiffigineqartarnissaat siunnerfiusariaqarpoq. EU-mut aalisarnikkut isumaqatigiissuteqartarnerput Naalakkersuisut siulittaasuata unnersiutigimmagu taamaattumik tamanna apeqquserusupparput. Isumaqarpugut aalisarnikkut EU-mut isumaqatigiissuteqartarnerput aalisarnikkut ineriartortitsiuarnissatsinnut killilersuivallaartartoq periarfissatsialassuatsinnillu matunik matooraavallaartoq. Tamatumani ukioq manna sinerissami tunitsiviusinnaasunik umiarsualiiniartarnerit assersuutissaalluarput.


Issittumi igalaaq ammaarnarnagu matu qiverlugu uagutsinnullu iluaqutissanngorlugu maanna matu ammartariaqalerparput !



A/S-nut piginneqatigeeriaaseq


Inuit Ataqatigiit anguniagassatut pingaartippaat suliffissuaqarnikkut piginneqatigeeriaatsinik nutaanik nassaarniartuarnissaq. Aamma tamatumani kiffaanngissuseq akisussaaqataanerlu siuarsaaviginiarlugit.


Taama isumaqarnitsinni pissutigaarput ullumikkumut A/S-t kisiisa aqqutigalugit ingerlatsinerup innuttaasut ataasiakkaat sunniuteqarsinnaanerannik killiliinera tamatsinnit ilisimaneqarmat.


Piginneqatigeeriaatsit siunnerfeqartariaqarput nunatsinni innuttaasut akisussaaffimmik tamakkiisumik tigusinissaannut aqqutissiuussinermik.


Pisortat suliffeqarfiillu qulakkeersimasariaqarpaat inuiaqatigiit piginnittuunermik oqartussaaffeqalerlutillu akisussaaffeqalernissamut ikaarsaariarnissaat.


Taama nutarterisariaqarnermi qulequttatut pingaarnertut siunnerfiusussaq tassaasariaqarpoq pigisaqaqatigiinnikkut inuiaqatigiit pitsaanerpaamik kiffartuunneqarnissaat.



Aningaasat, sinneqartoorutit sunut?


Ammaalluni oqalugiaammi naalakkersuisut siulittaasuata nalunaarutigaa 2003-mi Aningaasanut Inatsisissatut siunnersuummi 40 mio kr-nik sinneqartoornissaq siunnersuutaasoq, taakkulu atorneqassasut nunanut allanut akiitsut taarsersornissaannut utoqqalisullu toqqissisimallutik utoqqalinissaannut.


Inuit Ataqatigiit tunngaviatigut isumaqatigaat sinneqartooruteqarluni missingersuusiornissamik isuma.


Taamaaliornermi makku siunertaasariaqartut isumaqarpugut:


Namminersulernissamut piareersaatinut assigiinngitsunik sammivilinnut, assersuutigalugu sulisorilerumaagassanik ilinniartitseqqinnernut, avammut niuerfinnik ammaassinissamut, suliffinnik nunatsinni aallaaveqartunik aallartitsinissanut il.il.


Aammalu kalaallit immikkut inuiaassuseqartutut ilisanaatitta patajaallisarnissaannut suliniutillu kulturikkut ilisarnaatitsinnut tunngassuteqartut piorsarnissaannut.



Nunanut allanut tunngasut, ABM, 1951 & Powel ~ Stig Møller, naak kalaallit


Nunanut allanut tunngasutigut sillimaniarnikkullu suliniutit qasukkarnissaannut piffissaanngilaq – paarlattuanilli tamakkunatigut sulineq oqartussaaffeqarnerlu annertusiartortittuartariaqarput sakkortusiartortinneqarlutillu.



Ukiumi qaangiuttumi pisartut annertusiartortumik erseqqissumillu isummersortarnissatsinnik piumaffigaatigut, minnerunngitsumik Pituffimmi sakkutooqarfiup missiliinut amerikarmiut illersuusiorniarneranni atorneqaratarsinnanera eqqarsaatigalugu takusarneqarfipput ilisimasariaqarparput.


Inuit Ataqatigiit erseqqissumik oqaatigereerparput ullumikkut ilisimasavut pissutsillu atukkavut aallaavigalugit Pituffiup amerikarmiut pilersaarutaannut ilanngunneqarnissaa naameertariaqarlutigu. Taamaaliortariaqarpugut tusaaneqarumagutta aamma taamaaliortariaqarpugut akisussaaffipput naapertorlugu.


Naalakkersuisut oqlaugiaammini oqaatigaa Uummannap aaqqiiviginiarnera USA-mi nunanut allanut ministeri suleqatigalugu aaqqiissuteqarsinnaanngortugut.


Inuit Ataqatigiit arajutsisimanngilarput ukiup kingulliup ingerlanerani danskit nunanut allanut ministeriata USA-mi ministereqatini arlaleriarluni oqaloqatigisaraa. Naak kalaallit oqartussaasuisa tamakkunani peqataanissamik sorsuutigisatta kinguneri.


Ilanngullugu innimigisariaqarsorilluinnarparput, Hingitaq 53-ip Danmarkimi eqqartuussiviit qullersaanni nuutsitaasimaneq pillugu suliarititaa. Tassanimi pingaarnertut anguniarneqartoq, inuiannut tamanut sunniuteqartussaq tassa nunamik piginnittussaanermut apeqqut.


Kiisalu suli isumaqartuarsinnarpugut 1951-imi illersornissamut isumaqatigiissut mannguerlugu peersinnarlugu nutartertariaqartoq.



Inuit Ataqatigiit ilanngullugu kissaatigaat nunanut allanut naalakkersuinikkut ingerlatsineq pillugu ukimoortumik naalakkersuisut nalunaaruteqartarnerat atuutsinneqaleqqissasoq, ukiuni makkunani nunanut allanut sillimaniarnikkullu tunnagsutigut oqallittarnissarput isummersortarnissarpullu aatsaat taama pisariaqartigimmata.



Ilaatigut tamakku tunngavigalugit Inuit Ataqatigiit qanittukkut ataatsimeersuarnistinni aalajangerpugut Namminersulernissamut, Nunanut Allanut, Sillimaniarnermut Niuernermullu naalakkersuisoqarfeqalernissaa anguniarumallugu.



Namminersulivinnissaq & taasisitsinissaq


Inuit Ataqatigiit namminersulivinnissaq pillugu aalajangiuppaat, Inuit Nunaat namminersortoq Naalagaaffiit Peqatigiit aalajangersagaat naapertorlugu sananeqaatilik anguniarneqassasoq. Tamannalu inuiaqatigiit kalaallit taasissutigissagaat, majip aallaqqaataani 2005.



Pingaaruteqarpoq matumuuna erseqqissaatigissallugu taasisitsinissaq nunatta namminersortup suut toqqammavigiumaarneraanik taasisitsinerussammat, imaanngitsoq namminersulernissaq tamatumuuna ullulerneqartoq.



Taamaattoq Inuit Ataqatigiit taama aalajangernitsinni nunatta avataani pissutsit aamma qissimigaangitsoorsimanngilagut.


Matumani eqqarsaatigaarput Danmarkip ullumikkutut inissisimagallartillugu namminersu-lernissaq pillugu isumaqatiginiagassatut soorunami naatsorsuutigisatta EU-mut annertunerujartuinnartumik pituttoriartornera.


Ukiualunnguit ingerlanerini pissutsit imaaleriaannaapput namminersulernissaq pillugu isumaqatigiinnialerumaarnissaq Københavnimi Nuummiluunniit pinnani Bruxelimi ingerlanneqatariaqaleriaannaalluni



Soorunami Inuit Ataqatigiit namminersulernissamut ilungersuuteqartutut allatulli pisussaavugut nunatta namminersortup qanoq aaqqissugaanissaanik takorluugaqarnitsinnik nalunaaruteqassalluta, tamanna pissooq Namminersorneq pillugu Isumalioqatigiissitat tunngaviusumik isumaliutissiissutaat inimi maani saqqummiunneqarpat. Taamaattoq maannangaaq nalunaarutigeriissavarput suliassat pilerinartut ornikkivut isumaqaratta:


naalakkersuinikkut kiffaanngissuseq aqqutigalugu aningaasarsiornikkut imminut napatilernissap piareersarnera


tunngaviusumik inatsiseriligassatta piareersarnissaa



Tamakku ilaatigut Inatsisartunut qinersereernerup kingorna partinut allanut isumaqatigiinniutigilersaarpavut. Ilanngullugu suleqatigiissitaliamik naalakkersuinikkut sulialinnik aammalu immikkut ilisimasalinnik namminersulernissamut piareersaasussamik pilersitsisoqassasoq. suleqatigiissitaliuunneqartariaqarput