Nutaarsiassat


2024 2023 2022 Flere år...

26-08-2014

Aqqaluup Aneerasaartarfiani Inatsisartut sanaartornissamik pilersaarutaat

Ulluni makunani Inatsisartoqarfissap nutaap sumi inissisimanissaa pillugu Nuummi innuttaasut najoqqutassiisussamik taasitinneqarput. Taasitsitsinermut taamaattumut eqeersimaartumik oqallinneq ilaavoq, nuannaarutigaaralu tamatumani illoqarfimmi innuttaasut soqutiginninnermik peqataarusunnermillu annertuumik takutitsimmata.

 

Pineqartorli tikivitsinnagu misigisimavunga innuttasunut, paasissutissiissutitut naqitaaqqiatsinnit sapaatip akunnerata siuliani illunut tamanut agguaanneqartumit, annersinneqarsimasutut misigisimasunut utoqqatsissuteqassallunga. Naqitaaqqiami oqaasertaliinerit isumaqalersitsisinnaapput uanga Inatsisartulluunniit isumaqartut Nuummi sumiiffiit ilaat ataqqinassuseqanngitsut. Taamaattumik oqaatsip taassuma atorneqarnera eqqarsaatigilluagaasimanngilaq, tassani taamutut eqqarsarlungaluunniit isumaqanngilluinnarama. Kissaatigisimavara erseqqissarneqassasoq Inatsisartoqarfik sumiiffimmi kusanartumi takujumiartumilu, taamaattorli qitiusumi, inissisimasariaqartoq. Tamannalu itisililaarusuppara.

 

Takorluulaariartigu Danmarkimi Folkeringip ataatsimiittarfissaanik nutaamik sanasoqarnialersoq. Sumimita sanarusussagaluarpaat? Qularnanngitsumik Københavnitoqqami innuttaasut oqartussaaqataanerat eqqarsaatigalugu oqaluttuarisaanermik qalaartumi sumiiffimmi kusanartumi qitiusumilu inissikkusussagaluarpaat, inatsisartummi ataatsimiittarfiat asuli allaffeqarfiinnaanngimmat sumulluunniit inissinneqarsinnaasoq. Nunarsuatta sinnerani aamma inatsisartoqarfiusuni taamatut eqqarsartarput. Ukiualunnguit matuma siorna Skotlandimi inatsisartoqarfissaq nutaaq sananeqarmat tamanna pivoq Edinborough kaajallallugu qangarsuarli aqqusinniaasimasup The Royal Mile-imik taaneqartartup isuani. Tassani tassa aamma oqaluttuarisaaneq ileqqutoqqallu aamma inissisimaneq tunngavigalugu inissiisoqarpoq. Tamanna aamma Savalimmiuni Islandimilu pisimavoq. Tassa taamatut eqqarsartoqartariaqarpoq sanaartussagaanni, qanga pisimasunik siunissamut ataqatigiissitsunik oqaluttuarisaanermullu ilaalersussanik.

 

Inatsisartoqarfissarput nutaaq - nunarsuup sinneranisut - tassaasariaqarpoq sanaartugaq tulluusimaarutigisinnaasarput, nittarsaatigigaangatsigulu tulluusimaarutigisinnaasarput. Taamaattumik kusanartunik avatangiiseqarluni inissisimassaaq - sumiiffimmi oqaluttuarisaanermigut sanaartukkamut naapertuuttumik. Taamaattumik-una Aqqaluup Aneerasaartarfiani sanaartornissamik kommunimut qinnuteqarsimasugut. Sumiiffik oqaluttuarisaanikkut annertuumik pingaaruteqarsimammat - tamatta isumaqatigiissutigisinnaagunakkatsinnik.

 

Inatsisartoqarfik takorluuisinnaanermik piumassuseqarnermillu tunngaveqartariaqarpoq. Inatsisartoqarfittaatsigut takutinniartussaavarput inuiaasugut sapinngitsut.

 

Aqqaluup Aneerasaartarfiata inissiiviusinnaasutut toqqarneqarnera imaaliallaannaq pinngilaq. Januaarimi kommunip illoqarfiup pilersaarusiorneranut immikkoortortaqarfia peqatigalugu sanaarrtorfiusinnaasut assigiinngitsut qulingiluat toqqarneqarput. Suleqatigiissitap ilaatigut misissorsimavai innuttaasunit tikikkuminassuseq, sanaartorfissagissaanermut aningaasartuutit, sumiiffiup takujuminassusia pissutasillu assigiinngitsut allat. Tassani sumiiffiit arfinillit pingasuinnanngortinneqarput, tassalu Arsiffik (illoqarfiup qeqqa), Nuup Saava Aqqaluulu Aneerasaartarfia. Tamanna tunngavigalugu toqqarparput Aqqaluup Aneerasaartarfiani sanaartornissamut qinnuteqarniarluta, taanna periarfissat ilagimmassuk kommunimit periarfissatut isigineqartut. Kommunip Aqqaluup Aneerasaartarfia mattutereersimasuuppagu, soorunami tassunga qinnuteqarsimanavianngikkaluarpugut.

 

Sumiiffiit tamaasa eqqarsaatigalugit piviusuusaarttisilluni titartakkiortoqarpoq, sumiiffiillu inissiiviusinnaasut tamaasa eqqarsaatigalugit sukumiinerusumik misissuisoqarluni. Tamanna tunngavigalugu Aqqaluup Aneerasaartarfia kiserngoruppoq inissiivissatut pitsaanerpaatut - sumiiffik taanna kisiartaalluni Nuummi sanaartorfiusinnaammat naammattoq, oqaluttuarisaanermik tunngavilik Inatsisartunut tulluartumik, sumiiffik kusanarmat tikikkuminartuullunilu. Pingaaruteqarpoq erseqqissassallugu illoqarfiup sinnerani takuneqarsinnaasutut biilinut inissiisarfissuaqassanngimmat portusoorluarmillu illuliortoqassanani. Kissaatigaarput Inatsisartoqarfik avatangiisiminut tulluartoq, naqqup ataani biilinut inissiisarfilik qorsuusumillu avatangiisilik, sulinitsinni qaamanermik nuannaarnermillu tunisisinnaasumik.

 

Tamanna tunngavigalugu Kommunip Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliaa ataatsimeeqatigaarput, pilersaarutivut titartakkallu saqqummiullugit kissaativut nassuiaatigiitigalugit, taamatullu aamma maannamut suliap ingerlasimanera qanoq issimanersoq. Misigisimavarput Aqqaluup Ataatsimiittarfiani sanaartornissamik kissaaterput paasilluarneqartoq, soorunamilu Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliap pissusissamisoorluinnartumik erseqqissarlugu innutaasut tusarniarneqartariaqartut. Tamanna tamnakkiisumik taperserparput - sulilu tapersersorlugu.

 

Tamanna tunngavigalugu aasaanerani sulinngiffeqarneq sioqqullugu kommunimi qinuigineqarpoq Aqqaluup Aneerasaartarfia eqqarsaatigalugu illoqarfiup ilaanut pilersaarummut tapiliussamik suliaqaqqullugu.

 

Qinnuteqaat taamaattoq oqaatigineqareersutut tusarniaatigineqartussaavoq. Tusarniaanerup tamatuma ilaatut kommunip aalajangersimavaa najoqqutassiisussamik innuttaasut taasitinniarlugit. Kommunip pissumisoorsutut isigisimavaa taasinermi Arsiffik Nuullu Saava ilanngunneqarpata, kommunimmi nammineq aalajangigassarivaa tusarniaaneq qanoq ingerlanniarnerlugu.

 

Tamatumani tassa eqqaamaneqartariaqarpoq Inatsisartut inissiiviusinnaasumik ataasiinnarmik qinnuteqarmata, tassalu Aqqaluup Aneerasaartarfiani. Taamaattuminguna isumaqarsimavugut tamanna pillugu pissusissamisoornerpaassasoq innuttaasut paasissutissinneqarpata, taasinissamut kaammattuuterput ilanngullugu. Taamaaliorpugut isumaqaratta tamanna iliornerusoq eqqortoq. Nuuk - nunattalumi sinnera - pillugit. Kisiannili tassa kommunalbestyrelsi tassaavoq inaarutaasumik aalajangertussaq sanaartornissamut akuersissuteqartoqassanersoq. Taakkumi oqartussaapput.

 

Isummeraanni naatsorsuutigineqartariaqarpoq allat allatut isummersinnaanerat piareersimaffigineqartariaqarmat. Illuatungilerneqarsinnaaneq naalakkersuinermik sulialittut sulinermut ilaavoq. Kisiannili uukapaatitsiniarnerarluta uanga - taamalu Inatsisartut - oqaatiginiarneqarnerput sakkortunerpaamik illuatungilertariaqarpara.

 

Akerlianik isumaqarpunga pisussaaffigalugu isumaga kaammattuutigalu ersersissallugit. Sooq? Akissutissaq uaneralaannguamiippoq. Inatsisartut amerlanerussuteqarluarlutik aalajangernikuummassuk inatsisartoqarfimmik nutaamik sanasoqassasoq. Inatsisartut Siulittaasuattullu pisussaaffigaara Inatsisartut aalajangerneri sapinngisamik pitsaanerpaamik timitalerniartassallugit.

 

Inatsisartut qinnuteqaataat  kommunip itigartissagaluarpagu nutaamik naliliisariaqassaagut kommunilu peqatigalugu aaqqiissutaasinnaasumik allamik ujarlerluta.

 

Atuartartutut allakkakka uku aallarniinittut naggaserusuppakka qujassuteqarlunga suliami matumani soqutiginninnermut annertuumut. Oqallilluarnissaq kissaatigalugu tamassi taasilluarnissassinnik kissaappassi.

 

Lars-Emil Johansen

Inatsisartut Siulittaasuat