Kalaallit Nunaanni Inatsisartut

Oqaluuserisassani immikkoortoq 32-1

Ataatsimiinnerit ] Tilbage ] Op ] Næste ]

Siullermeerneqarnera Aappassaanneerneqarnera Pingajussaaneerneqarnera

Ullut ataatsimiiffiusut pingajuat, sisamanngorneq 13. februar 2003, nal. 15:30

 

 

Oqaluuserisassani immikkoortoq 32

 

 

Inuusuttut Inatsisartuini aalajangiiffigisassatut siunnersuut: Naalakkersuisut pisussaa-tinneqarput Kalaallit Nunaanni innuttaasut danskisut oqaluttut aamma kalaallisut oqaluttut naligiilluinnarmik pineqalernissaat Inatsit Tunngaviusoq aqqutigalugu qulakkeerneqarnissaa sulissutigissallugu.

(Inuusutut Inatsisartuini ilaasortat Carl-Emil Fencker, Stephan Montgomery-Andersen aamma Tupaarnaq Binzer, Qeqqani Ilinniarnertuunngorniarfik, Nuuk)

(Siullermeernera)

 

 

Ataatsimiinnermik aqutsisoq: Inatsisartut Siulittaasiqarfianni ilaasortaq Per Rosing-Petersen, Siumut.

 

Per Rosing-Petersen, Inatsisartut Siulittaasoqarfianni ilaasortaq, Siumut.

Maannakut tullinnguupoq immikkortoq 32 - Tassani malugeqqqussavara aalajangiiffigisassatut siunnersuutitut allassimagaluartoq kisianni oqallisissiatut siunnersuutaavoq imatullu qulequtaqarluni: Naalakkersuisut pisussaatinneqarput Kalaallit Nunaanni innuttaasut danskisut oqaluttut aamma kalaallisut oqaluttut naligiilluinnarmik pineqalernissaat Inatsit Tunngaviusoq aqqutigalugu qulakkeerneqarnissaa sulissutigissallugu. Tassannga saqqummiisuussaaq Carl-Emil Fencker.

 

Carl-Emil Fencker, Qeqqani Ilinniarnertuunngorniarfik, Nuuk.

Siunnesuummut tunngavilersuut:

Piviusutut akuerineqartariaqarpoq Nunatsinni inuiaqatigiit marluinnik oqaaseqartuusut. Innuttaasuni amerlanerussuteqartut kalaallisut oqaatsit atugarineruaat, ikinnerussuteqagangaatsiartut danskisut oqaluttuupput kalaallisullu oqalussinnaanatik. Innuttaasut akornanni amerlavallaanngitsut kalaallisut danskisullu oqaluttuupput.

 

Inuiaqatigiinnut pitsaanerpaajussagaluartoq ersarilluinnartoq tassaavoq oqaatsit ataatsit assigiimmik atorneqarsinnaasuugaluarpata. Tamatumali siunissami qaninnerusumi anguneqarnissaa ajornakusoorpoq. Taamaattumik nunatta aamma inuiaqatigiit kalaallit ineriartortinnissaat qulakkeerniarlugit aalajangiisariaqarpugut pissutsit piviusut ullutsinni atuuttut tunngavigalugit.

 

Kalaallisut danskisullu oqaluttut naligiilluinnartumik pineqalernissaannut makku pisariaqarput:

 

Oqaatsinik taakkunannga oqaasillit tamarmik namminneq oqaatsitik atorlugit tunngaviusumik atuartitaasarnissaat neqeroorutigineqartariaqarpoq, oqaatsit taakku tamarmik sumi tamani pisortat allaffeqarfiini atorneqartarnissaat, soorlu Inatsisartuni, taamatuttaarlu

pisortat oqartussaaffiinit paasissutissiisarneq nutaarsiassaqartitsivinniillu nutaarsiassat oqaatsit taakku marluk atorlugit saqqummiunneqartarnissaat.

 

Per Rosing-Petersen, Inatsisartut Siulittaasoqarfianni ilaasortaq, Siumut.

Naalakkersuisut sinnerlugit akissuteqassaaq Arnatsiaq Larsen.

 

Arnatsiaq Larsen, Naalakkersuisunut ilaasortaq, Inuit Ataqatigiit, Nuuk.

Tassa uani siunnersuummi ammarsimavarput Kalaallit Nunaanni Tunngaviusumik Inatsit pillugu oqallinnisssaq aamma qallunaanut atuuttariaqartoq. Siunnersuummi ajornartorsiutit sammineqartut maannakkorpiaq pineqartut uagutsinnullu kalluaasoq apeqqutaanani qanoq oqaaseqartuunerluta.

 

Naalakkersuisut akissummik saqqummiussaqanngillat allakkiamik, ajornartorsiummut tassunga isummesumik aammalu aaqqiissutissamik siunnesuummi pineqartumi, Naalakkersuisulli taarsiullugu oqallinnermut soqutiginissapput malinaassapput taavalu aamma immikkut Naalakkersuisuni ilaasortat ataasiakkaat nammineq oqalliseqataasinnaapput namminnerlu inuttut isummatik aalajangiussatik saqqummiussinnaallugit.

 

Siunnersuutit taakkununngalu oqaaseqaatigineqartut oqallinnerup nalaani Naalakkersuisuni oqallisigineqassapput taavalu inaarutaasumik dokumentimut ilanngunniarneqassallutik tassani imaalineqartussaallutik Kalaallit Nunaanni Tunngavisumik Inatsimmi aalajangersakkat Naalakkersuisut kissaatigigaat kikkut tamarmik oqallilluassasut.

Per Rosing-Petersen, Inatsisartut Siulittaasoqarfianni ilaasortaq, Siumut.

Arnatsiaq Larsenimut qujanaq. Taava tullinnguuppoq Jakob Lund.

 

Jakob Lund, Ilisimatusarfik, Nuuk.

Isumaqarpunga tassunga saqqummiussamut qulequtaq eqquumiilaalaartoq, taavalu aamma oqariartaatsit assigiinngitsut akulerussuunneqarput, tassa inuiaqatigiinni ajornartorsiutit uani saqqummiunneqartut qanoq ilillutik aaqqinnissaat saqqummiussami takujuminaatsippara. Tassa imaannginnerpa ajornartorsiutit maani arlallit kalaaleqarpoq kalaallisut oqalussinnaanngitsut, taava tassani ajornartorsiut aaqqinniarparput kalaallisut taakku ilinniartillugit. Taava taamaattoqassappat takujuminaatsilaarpara qanoq ililluni taanna anguniagaq anguneqarsinnaass anersoq.

 

Kalaallisut qallunaatullu oqaluttut naligiilluinnarmik naligiisikkutsigit taamaalilluni anguniarneqarunnaasagami kalaallisut oqalunneq Kalaallit Nunaanni tunngaviussasoq, taamaammat pingaar tuuvoq aalajangiussimassallugu Kalaallit Nunaat kalaallisullu oqaaseqarneq pingaarnerpaajutinnissaa. Soorunami kalaallisut oqalussinnaanngitsunut tamakkununnga neqeroorteqassaaq arlaatigut kalaallisut oqalunniarnissamik, kisianni tassanngaanniillu kalaallisut qallunatullu naligiisinnissaat suli ungasittorujuuvoq, taavalu immaqa ajornartorsiutigineqartut uani saqqummiunneqartut immaqa atuartitsinermut tunnganerupput.

 

Soorlu immaqa siunnersuuteqartut uani anguniarneqartoq piginnaaneqarluartunik marluinnik oqaasilinnik Kalaallit Nunaanni – tassa kalaallisuinnaq oqaasilinnit kalaallisuinnaq oqaasit atorlugit – qallunaatuinnaq oqaasilinnik qallunaatut. Uani oqaatsinik ilinniartitsineq immaqa ullumikkornit pitsaanerusariaqarpoq, kisianni aammaarlunga erseqqissaatigisariaqarpara Kalaallit Nunaanni kalallisut oqaatsit pingaarnerpaassasut, taavalu aamma kalaallisut qallunaatullu maani Kalaallit Nunaanni oqaluttoqartariaqanngikkaluartoq.

 

Per Rosing-Petersen, Inatsisartut Siulittaasoqarfianni ilaasortaq, Siumut.

Jakob Lundimut qujavugut. Ânâ-Grethe Mathiassen, takanna.

 

Ânâ-Grethe Mathiassen, Perorsaanermik Ilinniarfik, Ilulissat.

Isumaqarpunga uanga ullutsinni pingaartinnerusariaqaripput kalaallisut oqaaseqarnerput. Soorunami qallunat ajattornianngikkaluarparput aamma ullutsinni qallunaatut oqalunneq atortorujussuuarput. Ajattorneqanngillat aamma qallunaatut ilinniarneq atuarfinni pitsangorsarneqartariaqarpoq nunanut allanut atuariartortarneq tunngavigalugu. Ippassaaninnguakkuni Qanoruukkut tusarparput efterkoleriartrtut qallunaatut pgiinnaanikippallaarmatagooq Danmarkiliartariaqanngitsulluunniit. Soorlu aamma tamakkua aamma pitsanngorsaneqartariaqarput.

 

Ilinniartitaaneq pitsanngorsarneqartariaqarami qallunaaut ilinniartisineq atuarfinni kiissalu tuluttut oqaatsillu allat pitsaasumik ilinniartitsissutigineqartariaqalernissaat taanna anguniarneqartussaavoq.

 

Kisiannili aamma pingaaruteqartorujusuupput kalaallisut oqaatsitta pigiuarnissaat. Aamma tamanna anguniarneqarpoq. Qallunaat nunaanninngaanniit qallunaat tikittut maannga pikkorissartinneqartarput kalaallisut unnukkut atuarnerni, tamanna naammattuukulasorujussuuara tikisitat qallunaatut ilinniartarput soorlu ilinniartitsisusut inulerisullu allat. Taamaammat massakkut ingerlarsornerput pitsangoriartuaarpoq kisiannili atuartisinerup tungaatigut pitsaanerusumik ingerlasariaqarluni taavalu tikittut kalaallisut ilinniarnissaannik kaammattorneqartariaqarlutik.

 

Per Rosing-Petersen, Inatsisartut Siulittaasoqarfianni ilaasortaq, Siumut.

Ânâ-Grethe Mathiassenimut qujanaq. Tullinnguuppoq Poul Olsen, takanna.

 

Poul Olsen, Naalakkersuisunut ilaasortaq, Siumup Inusuttai, Sisimiut.

Isumaqarpunga ersarissumik tunngavilimmillu oqaatsit pillugit politikkimik sanasoqartariaqartoq. Eqqarsaatigisariaqarparput aamma minitaaqajaajuaannartut oqaatsit pillugit oqallittoqaleraangat, tassami immaqa immitsinnut isigeqqajaalertarpugut oqaatsit pillugit oqallittoqaleraangat.

 

Assersuutigalugu Qanorooq qallunaatut allagartalersorunnaarniarlugu siunnesuuteqartoqarmat nilliasoqarpoq oqaatigilluaannarlugu qallunaanik nilliasoqarpoq tamanna kusananngilluinnarpoq. Akerlianilli  taakkua nilliasut eqqarsaatigisimanerpaat kalaallit qallunaatut oqalussinnaanngitsut unnuk naallugu aallakaatitassiat qallunaatut oqaasertalersorneqartut imaluunniit allagartalersoerneqartut kalaallinit paasineqarsinnaanngitsut paaserusunneqaraluartulli. Assersuutigalugu: “Nakorsap susassaqarfii”, kalaallit qallunaatut oqalussinnaanngitsut amerlasoorpassuit soqutigigalluarpaat paasisinnaanaguli.

 

Immitsinnut qiviartariaqarpugut oqallisileraangatta immitsinnuinnaq eqqarsaatigivallaarnata. Qujanaq.

 

Per Rosing-Petersen, Inatsisartut Siulittaasoqarfianni ilaasortaq, Siumut.

Poul Olsenimut qujanaq. Tullinnguuppoq Arnatsisaq Larsen.

 

Arnatsiaq Larsen, Naalakkersuisunut ilaasortaq, Inuit Ataqatigiit, Nuuk.

Uanga isumaqarpunga nammineq isumaga malillugu namminersulivinniarutta kalaallisut oqaatsigut salliutittariaqarigut. Kisiannili aamma maannakkut imatut inissisimagatta ilinniassagutta qaffasissumik qallunaatut oqaluttariaqarpugut.

 

Taava maannakkut malunnarami meeqqat, inuusuttut inuusuttuaqqat, tassa imaappoq kinguaariit nikeriarfianni qallunaatut oqaluttupilussuit. Isumaqarpunga kalaallisut oqaatsit aamma salliutinneqartariaqartut.

 

Per Rosing-Petersen, Inatsisartut Siulittaasoqarfianni ilaasortaq, Siumut.

Arnatsiaq Larsenimu qujanaq. Tullinnguuppoq Stephan Montgomery-Andersen.

 

Stephan Montgomery-Andersen, Qeqqani Ilinniarnertuunngorniarfik, Nuuk.

Uanga isumaqarpung Poul Olsenip oqaatigisaatuut pingaartorujussuusoq uagutsinnut eqqarsaatigisassasugut, taavalu ilassuteqalaarusuppunga soorlu ikinnerussuteqartut isigineqassappata aamma amerlanerussuteqassagamik taava aamma kalaaleqarami qallunaatuulli oqaatsitigut pikkorinngitsut, taavalu aamma arlaani ilinniagaqarsinnaanngitstut. Isumaqarpunga naligiissitaaneq pitsanngortineqarsinnaasoq soorlu kalaallisut qallunaatullu – qallunaatut aallakaatitat kalaallisut allagartalersortariaqartut taavalu aamma kalaallisut aallakaatitat qallunaatut allagartalersortariaqartut, taamaalilluta naligiissitaaneq ikorserneqassagami.

 

Taava Jakob Lundi oqarpoq, immaqa siunnersuutigut tunngavilersorluarpalaarsimanngik-kigut imaluunniit saqqummiussimavagut imannak soorlu oqallinnissamik aallartitsiniarluta taavalu inuit isummatik saqqummiullugit uani oqarnatik siunnersuut allanngortikkusunnerullugu, taava uani soorlu kamassaarilaarnerusumik siunnersuuteqaru-sunneruvunga oqallinnermik aallartitserusulluta.

 

Per Rosing-Petersen, Inatsisartut Siulittaasoqarfianni ilaasortaq, Siumut.

Tullinnguuppoq Marie Fleischer.

 

Marie Fleischer, Naalakkesuisunut ilaasortaq, Demokraatit, Nuuk.

Isuamqarpunga soorunamiissasoq oqaatsit pingaarnerpaat Kalaallit Nunaani tassa kalaallisuujussasut, tassa uani mianerisariaqarparput soorlu nuannaartorisaqartarpugut ajunngilaq kalaallisuinnaq oqalukkuit, taava suut tamaasa naammassisinnaavatit, taavalu oqaaseq kalaallisut atornaversaaginnarlugu, kisianni isuma immaqa taanna kukkusuuvoq taamannak soorlu – qallunaatullu tuluttullu imaattoraanni soorlu nuannaartorisaqartarpugut – ajunngilaq – taavalu Kalaallit Nunaanni kalaallisut oqalunniarnissaq siumoorpoq tassa immaqa meeqqat atuarfia tassani qallunaatoornermi agguaqatigiissillugu 6 karaktererivaat taaavalu ilinniartut qallunaatut tuluttullu ilinniagaqaqqissagunik ilinniartitsisussanik amigaateqarpugut.

 

Per Rosing-Petersen, Inatsisartut Siulittaasoqarfianni ilaasortaq, Siumut.

Marie Fleischerimut qujanaq. Allanik oqaaseqartoqarniarnerluni – Aggu Løvstrøm.

 

Aggu Løvstrøm, Isumaginninnermi Siunnersortinngorniat Ilinniarfiat, Nuuk.

Qujanaq. Taanna inatsit piumanikuusara „Lov om Grønlands Hjemmestyre“  § 9 ilaasorsinnaavara, issuaneq aallartippoq: „Kalaallit oqaasii pingaarnersaallutik oqaasiussapput, danskit oqaasii peqqissaartumik ilinniartitsissutigineqassapput,“ issuaaneq naavoq. Taamatut allassimasoq takugaanni eqqarsaammernartorujussuuvoq kalaallimmi oqaasii? Uanga isumaga malillugu oqaatsigut aatsaat ilikkarluaqqaarutsigit nammineq „modersprog“ taamatut – kingornussagut oqaatsit nammineq ilikkaqqaarlugit taava aatsaat oqaatsit allat iliniarsinnaaneri paasilluarsinnaanerilu sakkugilluarsinnaavagut, oqaatsinut ilinniarnissatsinnut allanit.

 

Inatsisiliornermi isumaga malillugu pingaaruteqarpoq aamma tamakku eqqartussagaanni soorlu oqaasertalersornissaat inatsisi pingaaruteqarpoq. Taava aperinikuuvunga Rigsombudmandi qallunaaq sooruna taama allassimasoq, akissutisivunga imatut pikkunaatsuukujullunga: tassami inatsimmi allassimasoqartariaqarmat oqaatsit pillugit. Taava tassa imaappoq inatsisiliortariaqarpugut uagut oqaatsigut pillugit sukumiisumik paasiuminartumillu. Qujanaq.

 

Per Rosing-Petersen, Inatsisartut Siulittaasoqarfianni ilaasortaq, Siumut.

Aggu Løvstrømmimut qujanaq. Ilisimatitsuutigilaaginnassavara ukua inatsisit Namminersornerullutik Oqartussat inatsisaat Inatsisartuni aalajangiiffigienqarsinnaanngima folketingip inatsiseri mmagit taannalu aamma qinesiviup kingullermi Inatsisartuni oqaluuserineqariaraluarmat itigartitsissutigineqarnikuuvoq folketingip inatsigigimmagu, Folketingip taamaallaat aalajangiiffigisinnaammagu.

 

Tullinnguuppoq Karen Steenholdt, takanna,

 

Karen Steenholdt, Ilinniarfissuaq, Nuuk.

Oqaatsigut kialluunniit oqaasii eqqartorneqartillugit kalalalit uagut oqaatsigut eqqaaneqaraangata qamuuna annerujussuartarpugut, eqqarsarluta qallunaasartorsuit qatsuppakka. Kisianni oqaatsit pinngortarput ”modersmål” imaappoq kalaaliuguma, tuluuguma afrikamiuugumaluunniit anaanaallunga meeqqama saninniittup milutsitama oqaatsikka  ilikkaqqaassavi, tassa taama isumaqarpoq.

 

Kalaallit uagut oqaatsigut tassaapput kalaallit oqaasii, kalaallimik anaanaqarama. Kisianni ugguuna annernartarpoq kalaallit oqaatsigut atuleraangatsigit akoorparlaarlugit, tassa taana qamunga isertitassaput. Sorliinuku oqaatsit atorniarikka? Qallunaatut oqalunniarpunga, aap qallunaatuinnaq. Kalaallisut oqalunniarpunga, aap kalaallisut oqalullanga akoorpallaarnaveersaarlugit.

 

Eqqarsaatigisalerniartigu akoorivallaarnanga oqaluttalerniarlunga, kisianni kialliinniit pinngitsoorsinnaanngilai oqaatsit allat qallunaatut, tuluttut, franskisut sutut oqaatsit kialluunniit kialluunniit ullutsinni pinngitsoorsinnaanngilai.

 

Uaniliuna kisimi apeqqutaaginnartartoq akimmiffiulluni kalaallisut oqaatsigut atuleraangatsigit akoorivallaarnerujussuaq atoruulertaratsigu.

 

Per Rosing-Petersen, Inatsisartut Siulittaasoqarfianni ilaasortaq, Siumut.

Karen Steenholdtimut qujanaq. Tullinnguuppoq Naja Stefani.

Naja Steffani, Naalakkersuisunut ilaasortaq, Atassutip Inuusuttai, Sisimiut.

Saqqummiussisut eqqarsaatigalugit uanga oqaaseqarfigilaarusuppara kalaallisut oqaatsigut pingaanerpaajuartinnissaat nunatsinni taavalu ilinniartitsernermut tunngatillugu qallunaat oqaasii ilaatinneqareerput “Atuarfitsialammut” taavalu tuluttut oqaatsit iliniarlernissaat aamma ilaareerluni, kisiannili pisortsqarfinni assigiinngitsuni soorlu allagarsigutta arlaanut tunngasuusinnaavoq immaqa INI A/S-iminngaanniit ajoraluartumik qallunaatuua siulliullugu allassianeqartarpoq aatsaallu kalaallisuua kingulliulluni. Tassa kalaallit oqaatsit salliutinneqarneranut akerliusoq. Isumaqarpunga uanga taamatut allagarsisarnissami kalaallisut oqaatsigut salliutineqarlutik kalaallisut allassimasut siulliusariaqartut.

 

Per Rosing-Petersen, Inatsisartut Siulittaasoqarfianni ilaasortaq, Siumut.

Naja Stefanimut qujanaq. Tullinnguuppoq Ânâ-Grethe Mathiassen, takanna.

 

Ânâ-Grethe Mathiassen, Persorsaanermik Ilinniarfik, Ilulissat.

Per Rosing-Petersennip eqqaavaa upernaaq itigarsimallutik ataatsimiinniaraluaramik oqaatsit pillugit inatsisit, taakkuuku pigitit ilaa? Itigarsimagaanni periarfissaqarpoq aallartitaqarpugut folke tingimi ilaasortat marluk. Itigarsimagaanni oqaatsinik inatsisiliorniarnermiingerlateqqinneqarsinnaapput taakkununnga, taakkuninngalu anguniarsaralugu uagut nammineq oqaatsinut inatsisileqalernissarput.

 

Per Rosing-Petersen, Inatsisartut Siulittaasoqarfianni ilaasortaq, Siumut.

Ânâ-Grethe Mathiassenimut qujanaq. Tullinnguuppoq Philipus Maqe, takanna. Ânâ-Grethe Mathiassenip oqaasiinut ilanngullugu ilassutigilaaginnarsinnaavara ilumoorpoq Folketingimut ilaasortaatitaqarpugut marluk, taakkualu soqutigigunikku taanna suliassaq ingerlateqqissiinna agaat, taanna ilumoorpoq.

 

Philipus Maqe, Knud Rasmussenip Højskolia, Sisimiut.

Maani kalaalerpassuaqarpoq qallunaatut oqalussinnaanngitsunik, taavalu  suliffeqarluni qallunaatuinnaq oqaluffiusunik. Kalaallit taakku qallunaartut oqalussinnaanngitsut paasiniaagaangamik oqarfigitittarput – aappaata paasisinnaanagu suliffimmi sumiluunniit qallunaanik naalagaqartut. Isumaqarpunga uanga kalaallit oqaasii aamma siulliuutittariaqartut.

 

Per Rosing-Petersen, Inatsisartut Siulittaasoqarfianni ilaasortaq, Siumut.

Philipus Maqemut qujanaq. Allamik oqaaseqartoqarniarnerluni - Poul Olsen, takanna.

Poul Olsen, Naalakkersuisunut ilaasortaq, Siumup Inuusuttai, Siumut.

Oqaatsit pilugit oqaluuserisaqarnitsinni 70-ikkunni massakkut inersimsaunngoriartortut ajornartorsiutaat taanna eqqumaffiginialaasavarput. Taamani kalaalinngorsaanersuaq qulequtararlugu eqqussiniartoqalilalrmat, aamma massakkut taanna qulequtaralugu ingerlatsisoqareermat.

 

Taamani meeraasut inuusuttuusut ima eqqarsarsimapput, aap, qujanarmi immaqa imaallaat danskisut ilinniaqqisanngilanga, kalaallisuinnarooq ingerlalerpugut. Massakkut ajornartorsiutaa sunniuppoq, inuusuttorpassuit inersimasunngoriartulersut amerlasuut qallunaatut oqalussinnaanngillat imaluunniit annikitsuinnarmik oqalussinnaapput.

 

Qulequtaq massakkut eqqunneqaqqittoq eqqarsaatigalugu taanna mianesosrfigisariaqarparput, tassami pinngitsoorata sukkulluunniit danskisut tuluttullu imaluunniit oqaatsit allat atorfissaqartittuartussaagatsigit.

 

Per Rosing-Petersen, Inatsisartut Siulittaasoqarfianni ilaasortaq.

Poul Olsenimut qujanaaq. Juliane Henningsen tullinnguuppoq.

 

Juliane Henningsen, Avannaani Ilinniarnertuunngorniarfik, Aasiaat.

Isumaqarpunga soorunalimi kalaallisut aamma ingerlattuaannartariaqaripput nammineq oqaaserigatsigit. Kisianni eqqarsaatigissagaanni ilinniarnertuunngorniarluni atuaraanni soorlu klassip iluani takuneqarsinnaavoq qallunaatut pisinnaanerusallit ingerlalluarnerusartut, imaassinnaagaluartoq uffa kalaallisut oqlauttuiit taakku pikkorikkaluarlutik imannak annissinnaaneq ajorpaat qanoq isumaqarnerlutik, taammaattumik pisinnaanngittutupajuk isigineqalertarnerat taanna qaangerniarlugu soorlu qallunaatut ilininarnerup suli annertunerusumik pingaartinneqartuugaluaruni assorsuaq kalaallit angusarisartagaaat assorujuk qaffassangaluarput, taavalu immaqa sorlu eqqarsartariaaserput kalaallit piginnaasaat annikitsut immaqa allanngorsinnaassalluni.

 

Soorlu kalaallit qallunaatut piginnaasaat ingerlaqatigiissikkaanni kalaallisut qallunaatullu iliniarneq taava tamaasa ineriartuaartillugit aallaqqaataaniik angusarput pitsaanerussagaluarpoq.

 

 

Per Rosing-Petersen, Inatsisartut Siulittaasoqarfianni ilaasortaq, Siumut.

Juliane Henningsenimut qujanaq. Allamik oqaaseqartoqarumasoqarnerluni – Birgitte Fly, takanna.

Birgitte Fly, Sanaartornermik Ilinniarfik, Sisimiut.

Oqaatsit oqalliisigitillugit puigoqqunanngikkaluarpoq kalaallit kulturerput, taassumami kalaallisut oqaatsigut ilusilersornerikuummagit. Kalaallit oqaasii aamma immikkut tulluarsagaapput, taakku lu aamma ataqqisariaqaraluarpagut.

 

Per Rosing-Petersen, Inatsisartut Siulittaasoqarfianni ilaasortaq, Siumut.

Birgitte Flymut qujanaq, Carl-Emil Fencker, takanna.

 

Carl-Emil Fencker, Qeqqani Ilinniarnertuunngorniarfik, Nuuk.

Naligiilluinnaqqissaamik inissisimanissamik eqqarsaatigineqarpoq taakkua assigiinngitsunik oqaasillit tamarmik assigiimmik periarfissinneqarnissaat. assersuutiginnarlugu Ilinniarnertuunngorniarfimmi A, B aamma C-mi  gruppinut assigiinngitsunut inissisosrneqarsinnaapput kalaallisut ilinniartitsissutit, taamaalillutillu oqaatsit marluk taakku naligiinnerulernissaat angunairneqartariaqarpoq, soorlu assersuutigalugu kalaallisut ilinniarfissat nalunassusaat pingasuuppata assigiinngitsut aamma qallunaatut ilinniarfissat nalunassusaat pingasut assigiinngitsuusariaqarput, taamaalilluni naligiimmik periarfissaqarnissaruna taanna pigipput tassuunaatigut.

 

Per Rosing-Petersen, Inatsisartut Siulittaasoqarfianni ilaasortaq, Siumut.

Allamik oqaaseqatoqarumasoqarnerluni. Arnatsiaq Larsen.

 

Arnatsiaq Larsen, Naalakkersuisunut ilaasortaq, Inuit Ataqatigiit, Nuuk.

Apeqqutiginiarluguuna imaaliortoqarsinnaannginnersoq soorlu Ilinniarnertuunngorniarfimmi immaqaluunniit  ilinniarfinni allani ilinniartitsisut kalaallinik taarsersorneqarnissaat immaqaluunniit maannamiit piareersalersinnannginerluta?

 

Per Rosing-Petersen, Inatsisartut Siulittaasoqarfianni ilaasortaq, Siumut.

Arnatsisaq Larsenimut qujanaq, tullinnguuppoq Henriette Malakiassen.

 

 

 

Henriette Malakiassen, Isumaginninnermi Siunnersortinngorniat Ilinniarfiat, Nuuk.

Qujanaq. Eqqaaneqarmanuna kalaallisut oqlaunnerusut imaluunniit qallunaatut pikkorlunnerit malinnaaniarnerminni ajornakusoortarnerat. Makkumi atuakkat atorneqartartut, atuakkalluunniit qiviaannaraanni tamamik qallunaatuujupput, sualuppoq qaffasinnerusumik ilinniarluni. Aamma pisariaqalinnginerpoq atuakkat atugassiat kalaallisuunngortinneqarsin-naaneri?

 

Per Rosing-Petersen, Inatsisartut Siulittaasoqarfianni ilaasortaq, Siumut.

Henriette Malakiassenimut qujanaq, tullinnguuppoq Jens Nielsen. Takanna.

 

Jens Nielsen, Sanaartornermik Ilinniarfik, Sisimiut.

Arnatsiamuna oqaaserisaanut erseqqissaatigerusukkiga eqqarsaatigineqartariaqartoq taamanna Ilinniarnertuunngorniarluni iliniarfinni kalaaliinnarnik ilinniartitsisunik taarsersuiniaraanni ajornartorsitinik malitseqarsinnaassasoq nununat allanut ilinniariaqqinnermi. Taanna eqqumaffigineqartariaqarpoq.

 

Taavalu saniatigut Poul Olsenip saqqummiussaa taamatut nutaarsiassatigut saqqummiussorneqartuni taakkua qallunaatut Qanoruup oqaasetalersorneranut oqaaseqaataasut nutaarsiassat allat aal lakaatinneqartartut unnuup ingerlanerani kalaallisut allagartalersorneqannginneri, taakku oqaaseqaatigissallugit tulluusorinanngitsutut isigiginga imannak ajornartorsiummik marloriaatinngortitsinerinnaagami taanna aaqqiinerunnginnami Qanoruup qallunaatut allaggartalersorunnaarnerani.

 

Per Rosing-Petersen, Inatsisartut Siulittaasoqarfianni ilaasortaq, Siumut.

Jens Nielsenimut qujanaq, tullinnguuppoq Stephan Montgomery Andersesn.

 

Stephan Montgomery Andersen, Qeqqani Ilinniarnertuunngorniarfik, Nuuk.

Siullermik oqaatigerusuppara Stephanimik ateqarpunga, taava oqaatigerusuppara uanga Jensitut isumaqarpunga ajornakusuussasoq kalaallisut ilinniartitsisunik ilinniarnissaa, kisianni kalaallit ilinniartariaqarput kalaallisut oqalussinnaasunik iliniartoqartariaqarpoq taava taanna aaqqikkutsigu ilinniartitsisunik peqalissaagut.

 

 

 

Per Rosing-Petersen, Inatsisartut Siulittaasoqarfianni ilaasortaq, Siumut.

Stephan Montgomery Andersenimut qujanaq. Tullinnguuppoq Naja Stefani, takanna. Aappassaaniilerami naatsunnguamik.

 

Naja Stefani, Naalakkersuisunut ilaasortaq, Atassutip Inuusuttai, Sisimiut.

Kalaallit oqaasii pingaarnertut taamatut Kalallit Nunatsinni inatsisinut ilaatinneqarnerani, taanna ataqqisariaqarparput. Taavalu kisianni Poulip oqarneratut qallunaat oqaasii aamma puigorneqassannginnamik, soorlu iliniaqqiffinni qallunaat oqaasii pingaartinneqartorujussuupput, pisinnaasariaqarput, qallunaatut oqalussinnasariaqarpugut. Taamaammat meeqqat atuarfiat “Atuarfitsialanngorneani” qallunaatut ilinniartitaalerneq uanga nuannaarutigisorujussuuvara, aallaqqaataaniilli ilinniartitsissutigineqalissammat.

 

Taamaalilluni immaqa qallunaatut piginnaasallit ullumikkut ajornartorsiutaaneri ukiut qulit qaangiuppata immaqa annikilleriarsimassaaq, taamaammat taanna eqqaamalasssavarsi” taanna Atuarfitsialaap” ingerlanneqarnera augustiminngaanniit aallartittussaq, iluaqutaasinnaasaaq, meeqqat atuarfianni qallunaatut ilinniartitaasalerneq siuartinneqarpat.

 

Per Rosing-Petersen, Inatsisartut Siulittaasoqarfianni ilaasortaq, Siumut.

Naja Stefanimut qujanaq. Tullinnguuppoq Aggu Løvstrøm aappassaanik, takanna.

 

Aggu Løvstrøm, Isumaginninnermi Siunnersortinngorniat Ilinniarfiat, Nuuk.

Nunatsinni soorlu oqaatsigut pillugit nunani allanisut inatsiseqassagalurata imatut taasagaat “integrationslov” oqaatsit pillugit. Soorlu Qallunaat Nunaanni nalunngilarput taamaattoqartoq. Qimaasorpassuit tikikkaangata qallunaatut ilinniartinneqartarput inatsiseqarnertik aallaavig alug, kisianni uagut nunatsinni tamakkuninnga soqannginnerput assut eqqarsaatiginarpoq.

 

Uagut nunatsinni nammineerluta taakunatullu aaqqissuussaqarsimasuugutta ajornannginerusumik immaqa imaattorsinnaagaluarpugut, unalu uunga ataillugu soorlu kalaallit qallunaatuinaq oqaasillit aamma immaqa taama ittumik inatsiseqartuugutta, tsoorlu akulisussinnaanermut inatsiti atorlugu aamma taakkua periarfissinneqarsimassagaluarput kalaallinut akuliussinnaalertillugit oqaatsit atorlugit.

 

 

Per Rosing-Petersen, Inatsisartut Siulittaasoqarfianni ilaasortaq, Siumut.

Aggu Løvstrømimut qujanaq, Tullinnguuppoq Poul Olsen, pingajussaaniilerami naatsunnguamik.

 

Poul Olsen, Naalakkersuisunut ilaasortaq, Siumup Inuusuttai, Sisimiut.

Qujanaq. Natsunnguussaaq. Aatsaanguaruna qamuuna ilukkut nuannaajummingarama una eqqarsaatigaara Stephan uunga qaqilluni kalaallisut oqlaulermat, piumassuseqarluni ila ajornanngik. Paasissaapput oqaasii tamarmik. Nuanneq. Kikkut tamarmik piumassuseqarunik kalaallisut ilikkarsinnaapput.

 

Unaanna aamma Jens Nielsenip tikitaa paatsooqqunagu imaanngimmat akerlerisaqartunga, unaana erseqqissaatiginiaannarlugu tamatta immitsinnut ataqqeqatigiittariaqartugut, immitsinnuinnaq eqqarsaatiginata aamma ikkua eqqarsaatigisariaqarpagut, taanna erseqqissarniaannarlugu. Qujanaq.

 

Per Rosing-Petersen, Inatsisartut Siulittaaspoqarfianni ilaasortaq, Siumut.

Poul Olsenimut qujanaq, tullinnguuppoq Arnatsiaq Larsen, aamma pingajussaaniilerami naatsukullammik, takanna.

 

Arnatsisaq Larsen, Naalakkersuisuni ilaasortaq, Inuit Ataqatigiit, Nuuk.

Una erseqqisaassutigilaassavara Jens Nielsenimut. Qanormiuna qallunaat qallunaatuinaq ilinniartitsisut, sooq? Taavalu unaana pigiganga imaanngitsoq aqagu ilinniartitsisut kalaallinik tamarmik taarserneqassasut, ukiut arlallit qaangiuppata taamaaliortoqarsinnaavoq. Kisianni malunnarpoq kalaallit oqaasii suli pingaarnertut tullertut isigineqartut, suli qallunaat oqaasii illersorneqarput uanga tunginniit isigalugu.

 

Per Rosing-Petersen, Inatsisartut Siulittaasoqarfianni ilaasortaq, Siumut.

Arnatsiaq Larsenimut qujanaq. Allanik oqaaseqartoqaruamsoqanngilaq. Malunnarpoq imikkoortoq 32 oqaatsinut tunngasoq annertuumik soqutigineqartoq. Taava immikkoortoq 32 tassunga killippoq.