Kalaallit Nunaanni Inatsisartut

Oqaluuserisassani immikkoortoq 35

Ataatsimiinnerit ] Tilbage ] Op ] Næste ]

Siullermeerneqarnera Aappassaanneerneqarnera Pingajussaaneerneqarnera

Ullut ataatsimiiffiusut pingajuat, sisamanngorneq 13. februar 2003, nal. 16:40

 

 

Oqaluuserisassani immikkoortoq 35

 

 

Oqallisissiatut apeqquteqaammik siunnersuut: Inuiaqatigiinnut tunngasut suut pingaaruteqartut siunissami Tunngaviusumik Inatsimmi ilaatinneqassappat, aammattaaq qa noq periarfissaqarpa aalajangersimasunik oqaasertaliinissaq ileqquusunut pingaarnernut tunngatillugu, soorliu assersuutigalugit:

1)                  Inuit ikioqatigiinnerussapput pisortallu ikiuisarnerat eqeersimaarnerusoq ingerlanneqassaaq.

2)                  Inuiaqatigiinni suna sulissutiginerussavarput (Akisussaassuseqarneq)?

3)                  Nunatsinni nunami oqartussaanerpaaq qanoq taaguuteqassava? ("Angakkoq"?)

4)                  Nunatsinni illersornissaq (sakkutooqarneq) qanoq aaqqissuunneqarniarpa?

5)                  Inuiaqatigiinnut paasissutissat qanoq siaruarterneqarniarpat?

Assersuut: Taamaallaat qarasaasiamik pigisaqartut paasissutissanik SUNNGU-miit aallersinnaassappat?

(Inuusuttut Inatsisartuini ilaasortat Sofie Olsen aamma Philipus Maqe, Knud Rasmussenip Højskolia, Sisimiut)

 

 

Ataatsimiinermik aqutsisoq: Per Rosing-Petersen, Inatsisartut Siulittaasoqarfianni ilaasortaq, Siumut.

 

 

Per Rosing-Petersen, Inatsisartut Siulittaasoqarfianni ilaasortaq, Siumut.

Oqaluuserisassani tullinnguuppoq immikkortoq 35, aamma taanna oqallisissiatut apeqquteqaammik siunensuutaavoq taannalu oqallisissiatut ullumikkumut naggataajuvoq imannak qulequtalik: Inuiaqatigiinnut tunngasut suut pingaaruteqartut siunissami Tunngaviusumik Inatsimmi ilaatinneqassappat, aammattaaq qanoq periarfissaqarpa aalajangersimasunik oqaasertaliinissaq ileqquusunut pingaarnernut tun-ngatillugu, soorliu assersuutigalugit:

1)                  Inuit ikioqatigiinnerussapput pisortallu ikiuisarnerat eqeersimaarnerusoq ingerlanneqassaaq.

2)                  Inuiaqatigiinni suna sulissutiginerussavarput (Akisussaassuseqarneq)?

3)                  Nunatsinni nunami oqartussaanerpaaq qanoq taaguuteqassava? ("Angakkoq"?)

4)                  Nunatsinni illersornissaq (sakkutooqarneq) qanoq aaqqissuunneqarniarpa?

5)                  Inuiaqatigiinnut paasissutissat qanoq siaruarterneqarniarpat?

Assersuut: Taamaallaat qarasaasiamik pigisaqartut paasissutissanik SUNNGU-miit aallersinnaassappat? Taakua siunnesuuteqartut sinnerlugit Philipus Maqe saqqummiissaaq.

 

Philipus Maqe, Knud Rasmussenip Højskolia, Sisimiut.

Siunnersuummut tunngavilersuut:

Apeqqutit assigiinngitsut Nunatsinni inuiaqatigiinnut pingaaruteqarput. Apeqqutit ilaat immaqa Nunatsinni pissutsit immikkut ittut atuuttut tunngavigalugit, aammalu siunissami naalagaaffeqati-giinnermut pissusiulerumaartussat tunngavigalugit akineqarsinnaagaluarput.

 

Apeqqutinut taakkununnga tunngatillugu oqallinneq tunngavigalugu, neriuppugut akissutissa-viusinnaasut qanillattorumaarigut.

 

Per Rosing-Petersen, Inatsisartut Siulittaasoqarfianni ilaasortaq, Siumut.

Philipus Maqemut qujanaq. Naalakkersuisut sinnerlugit akissuteqassaaq Arnatsisaq Larsen.

 

Arnatsiaq Larsen, Naalakkersuisunut ilaasortaq, Inuit Ataqatigiit, Nuuk.

Tassa Inatsisit Tunngaviusuni aalajangersakkat nassataajusumik oqallisigivagut tassalu siunensuutigineqartoq uani nunatta illersorneqara, inuttat paasissutissanik pissarsisinnaanerannik ajornartorsiutit pingaarutillik saqqummippaat, taavalu alla tassunga tunngatillugu aamma soqutiginaateqartigisoq tassani oqallinnermi taamaallaat inuit piginnaatitaaffii pineqanngillat. Uani aamma inuit pisussaatitaaffii pineqarput, tassa uatsinnut aamma inuiaqatigiinnut ilaaffigisatsinnut akisussaaffeqartugut.

 

Naalakkersuisut akissuteaqanngillaq tassung ajornartorsiummut isummertumik, Naalakkersuiullu taarsiullugu Inuusuttut Inatsisartuini ilaasortaq soqutigalugit tusarnaassavaat taavalu aamma Naalakkersuisuni ilaasortat oqallinnermi peqataanissaminut pituttorneqarsimanngillat, nammineerlutillu oqaatsiitit isummatillu saqqummiussinnaallugit.

 

Siunnersuummi oqallinnermilu isummat eqqarsaatillu saqqiummutut Naalakkersuisuni oqallisigineqssapput taavalu inaarutaasumik dokumentimut ilanngunniarneqassallutik, tassani Kalaallit Nunaanni Tunngaviusumik Inatsimmi aalajangersagassatut siunnersuutinik imalik.

 

Neriuppugut oqallilluartoqarumaartoq.

 

Per Rosing-Petersen, Inatsisartut Siulittaasoqarfianni ilaasortaq, Siumut.

Arnatsiaq Larsenimut qujavugut, allanik oqaaseqartoqarumasoqarnerlu – Qârqutsiánguaq Sadorana.

 

Qârqutsiánguaq Sadorana, Avanersuup Atuarfia, Qaanaaq.

Oqallisissiaq pikkunartoq.

Siullermik akisussaaffigaarput susassareqatigiinnerput atorluartariaqa rparput.

 Kalaallit Nunaanni inuusugut ikioqatigiinneq anginerusumik atortariaqalerpaput.

Namminersulerutta qullersaqarfiit ilai assersuutigalugu Nalagaaffeqartarput, Danmarkimi soorlu Droninngeqarpoq, taava maan namminersulerutta naalagaaffik qanoq ateqassava imaluunniit Naalakkersuisuni imaluunniit Kalaallit Nunaanni aqutsisoq imaluunniit assersuutigalugu immaqa angakkoq imaluunniit Kalaallit Nunaanni Naalagaq.

 

Sakkuttunut ilinniarfittaarnissamut Kalaallit Nunatsinni periarfissaq suli mikivallaarpoq, sakkutuunngoniarlunili aalajangersimasoq ammasumik periarfissinneqartariaqarpoq soorlu nunanut allanut ilinniariartortariaqassappat.

 

Nunaqarfiit eqqarsaatigalugit computerinik makku Sunngumi internetikkut illoqarfinni anginerusuni illoqarfinniluunniit arlaani takusarpaat Sunnguminngananiit ilinniarfik sumut attuumassuteqarnersoq, taava makku atorsinnaagaluarpagut TV-kkut ilaatigut TV-kanalilerlugit imaluunniit marlunngorlugit,t aava Sunngumiit paasissutissat TV-kkut saqqummillugit imaluunniit radiukkut. Radio aamma atorsinnaavarput. Taamatut aaqqiisoqarsinnavoq isumaga malillugu, aaqqiisoqarsinnaavoq TV-kkut paasissutissat radiukkullu paasissutissat nunaqarfiit eqqarsaatialguit. TV-mi kanalit marlunngorlugit, taamatullu aamma radiokanalit marlunngorlugit. Qujanaq.

Per Rosing-Petersen, Inatsisartut Siulittaasoqarfianni ilaasortaq, Siumut.

Qârqutsiánguaq Sadoranamu qujavugut, tullinnguuppoq Sofie Olsen,

 

Sofie Olsen, Knud Rasmussenip Højskolia, Sisimiut

Ullutsinni inuit immitsinnuinnaq isumaginiarneq pingaartilesimavarput, inoqatit ikiortariallit qanoq ikiorsinnaaneri nalornisalersimavarput. Siulitta ikioqatigiilluni nukittuunngortitsisarneq atugaraat. Ullutsinni susassareqatigiinneq utertinneqasappat tamanna ilinniartitsissutigineqartariaqarpoq. Iliniartitsineq Atuarfitsialaap siunertaanut tamanut aqqusaagassanngorlugu fagitut klasseni aalajangersimasunik pilersittariaqarpoq.

 

Inuit ikiortariaqavissut pisortanit isumatuumik ikiorserneqartassapput. Inuit suliffeerukkallartut pilersuinermiluunniit inuiaqatigiit aningaasaateqarfianiit sulinermik illuatungiliinermik imaluunniit suliffeqalernermi uterterangassanik ikiorserneqartarsinnaapput.

 

Takorloorparput Nunatsinni sakkutuujusarneq inukinnerput pissutigalugu pinngitsaaliissutaalluni inuusuttutunut aggersassanngimmat, allamik naleqquttumik nunatsinni tunniussaqartariarluta. Imaassinnaavoq inuusuttut tamarmik 20-liinissamik tungaanut piffimmiit piffimmut nikerartumik aalajangersarneqartumillu inuiaqatigiinnut naleqquttussamik, soorlu ukiup affaa annikitsumik aningasatigut pissarsiutaasussami suliaqartitaassasugut soorlu børnehavini, meeqqarivinni inunnilu sullissiviit allallu suliffimmik najoqqutaralugu pisariaqartitsisullu naapertorlugu aaqqissuutaasmik.

 

Nunatta radio ”Kalaalimik” aapperneqartariaqarpoq, taanna inuiaqatigiinnut pingaarutilinnik paasissutissiisarfiussaaq, taamatuttaarlu KNR-TV kalaallisuinnaq ingerlasumik kanalilerneqassaaq. Aamma paasissutissiisussamik internetimut attaveqarneq ukiuni tulliuttuni avaqqunneqarsinnaanani piffinni tamani inoqarfinni tamani pisortat minnerpaaffiliillutik aalajangigaannik kommunit pilersitsissapput, innuttaasut pisariaqartitsinertik naapertorlugu alakkartersinnaasaannik.

 

Ilinniarfiit, atuarfiit pinngitsooratik aamma periarfissaartinneqartarnissaat aamma piumasaqaataassaaq. Qujanaq.

 

 

Per Rosing-Petersen, Inatsisartut Siulittaasoqarfianni ilaasortaq, Siumut.

Sofie Olsenimut qujananaq. Allamik oqaaseqartoqarumasoqarnerluni – Johanne Olsen Kreutzmann, takanna.

 

Johanne Olsen Kreutzmann, Ilisimatusarfik, Nuuk.

Oqallisissiami ilanngullugu oqaatigaivarsi qartussaasuninngaanniit sullissineq pitsaanerusoq suli anguneqarsinnaasariaqassanersoq siunissatsinni naalagaaffeeranngornissatsinni immaqaluunniit naalagaaffinngornissatsinni. Kisianni aamma takorloortariaqarparput assersuutigiinnarlugu inunnik isumaginninneq naalagaaffiup isumagissanngikkaa oqaatigisinnaavarput, taamaalillu inuit imminut isumaginerput nammineerluta akisusaaffigisussanngorlugu imaluunniit allatut qaaissuuttussanngorlugu, toqaaannartumik naalagaaffimmut suliaritinngikkaluarlugu. Assersuutigisinnaavarput taanna.

 

Imaluunniiit  susassaqarfinnut allanut massakkut Namminersornerlutik Oqartussat aqutaanni, taakku arlaat inuiaqatigiit namminneerlutik aqutussanngorlugu aaqqissuussinnaavaat, imaanngilaq naalagaaffeqariaaseq ataasiinnaasoq. Naalagaaffeqariaatsit assigiinngitsorpassuupput naalagaaffiullu akisussaaffi inissitsiterneqarsinnaapput assigiinngitsorpassuarnut.

 

Massakkut uaagut inuk qitiutittorujussuuarput uani naalakkersueriaatsip iluani, Qallunaat Nunaata naalagaaffeqariaasia taamaatuungami inuit pisorujussuugamikkit. Kisianni Itali assersuutigiugtsigu Italiami naalagaaffiup ima ungasitsigipput inuinnarnut sullissinerat inuit namminneerlutik annertunerpaamik akisussaaffigalug peqqissuunissartit assersuutigalugu, ilinniaritaanissartik sunissartik. Inunnut tunngasortai naalagaaffiup akulerufigeqqajaanngilai. Taamaattumik aamma pingaaruteqarpoq qisuariaqqinnissatsinnut imaluunniit allangoriaqqinnissatsinnik inuiaqatigiit aaqissuussaanissatsinnik.

 

Annertunerusumik inuiaqatigiit ilisimalertariaqaleripput periarfissat allat. Nunani allani qanoq aaqqissuussisoqartarnersoq, naalagaaffilioriaaseqartoqartarnersoq, innuttaqartoqariaaseqartar-

nersoq, innuttaqartoqariaaseqartoqartarnersoq qanoq-ittunik, innuttat qanoq akiussusaaffilersorneqartarnersut. Una ataasiinnaavissuarmik isikkoqartutut ingerlaartuarnerput taannaannaanngilaq. Naalagaaffinngussagutta qularnanngilaq allarpaassuit misissoqqaarsimasariaqarigut ilisimasariaqarigullu inuttut amerlanerpaat paasisimasariaqaraat qanoq allatut aaqqissuisoqarsinnaanersoq. Imaanngikkaluarpoq naalagaaffeqatigiinnermut tunngasut, kisianni naalagaaffiup nammineerluni qanoq aaqqissuusseriaasiannut tunngasut.

Una aamma eqqaasat nunatsinni nunai oqartussaanerpaat angakkumik taaguuteqarsinnaassanersoq, toqqqaannartumik uanga isumaqatiginngilara. Angakkoq tassaaneq ajorpoq oqatussaassueqarnerpaat inuiaqatigiinni. Immaqa oqaluttuallaqqissorsuit taama isumaqarsinnagaluarput angakkunngooq imaapput, imaapput imaapput. Kisianni angakkoruna inuiaqatigiinni allatulli nunaqqataasutut oqartussaassuseqarnerunani kisianni atorfeqartoq angakkutut.

 

Naligiissumik annertuumik inooqatigiinneq pisarsimavoq angaakoqarallarnerup nalaanni, imaanneq ajorput angakkoq oqartussaanerpaasoq. Imaattarsimavoq oqartussaanerpaaq tassaassappat tassaasimassagaluarpoq arnaq, qanga itsaq pissutsinut assersuussiniarutta kalaallit arnap isumagisassarisarsimavai illumi nerisassaqartuaannarnissa, piniartup atisaasa pitsaajuaannarnissai piniartoq uumajuaannassappat, ilaqutariinni arnap silatusaarnermigut pikkorinnermigut ileqqaarsimasussaq.

 

Tassaasoorlu taanna arnaq piniartortaminut atisalersuilluarnermigut, meerartamigut perorsaalluarnermigut, nammineerluni nerisassanik ileqqaarluarnermigut, inuiaqatigiinni, illoqatigiinni, ilaqutariinni annatstsisussaq, imaanngitsoq angakkoq toqqaannartuunngikkaluartumik.

 

Immaqa ningiortamik taasalerumaarparput angutaagaliarpalluunniit. Qujanaq.

 

Per Rosing-Petersen, Inatsisartut Siulittaasoqarfianni ilaasortaq, Siumut.

Johanne Olsen Kreutzmannimut qujanaq, tullinnguuppoq Birgitte Fly, takanna.

 

Birgitte Fly,  Sanaartornermut Ilinniarfik, Sisimiut.

Qujanaq. Ilumoorpoq isumaqatiginarlunilu Qârqutsiánguaq Daoranap eqqaasaanut Sunngu pillugu. Sunngu pappiaranngorlugu nassiunneqassaarnikuuvoq. Ilumoorpoq Kalaallit Nunaanni, ingammik nunaqarfinni paasissutissiinermi atortussiakkut ineriartorneqartariaqartoq, ilaatigut inuiattut ingerlariaqqinnissatsinnut atorfissaqartikkatsigit. Qujanaq.

 

 

Per Rosing-Petersen, Inatsisartut Siulittaasoqarfianni ilaasortaq, Siumut.

Berigitt Flymut qujanaq. Tullinnguuppoq Sofie Olsvig, takanna.

 

Sofie Olsvig, Prinsesse Margrethip Atuarfia, Upernavik.

Minnerunngitumik avannaani atuaqqinnissq eqqarsaatigalugu periarfissat annikippaarneri tunngavigalugit Qârqutsiánguup oqaasia isumaqatigaara, TV-kkut ersersinneqarsinnaagaluaruni atuarfiu sinnaasut suut paasineqarsinnaagaluarput.

 

Per Rosing-Petersen, Inatsisartut Siulittaasoqarfianni ilaasortaq, Siumut.

Sofie Olsvigimut qujanaq, tulliuppoq Philipus Mage, takanna.

 

Philipus Mage, Knud Rasmussenip Højkolia, Sisimiut.

Qujanaq. Unaanna pimmagu nunatta naalagassaa angakkoq, taanna eqqaammagu, imaanngitsoq taama ateqartussaq, kisianni taagutissaa qanoq ateqassava, nunarpummi nunat allat, imaakkami naalagaaffiit præsidenteqarput, dronningeqarput, kunngeqarput, taava nunarput uagut namminersuleruni qanoq ateqassava, taannaanna pigipput, imaanngitsoq ateqartussaq angakkoq, taassuminngaannaruna. Qujanaq.

 

Per Rosing-Petersen, Inatsisartut Siulittaasoqarfianni ilaasortaq, Siumut.

Philipus Maqemut qujanaq, allamik oqaaseqartoqarumanerluni. Naja Stefani, takanna.

 

Naja Stefani, Naalakkersuisunut ilaasortaq, Atassutip Inuusuttai, Sisimiut.

Qujanaq. Ikioqatigiittoqalernerunissaanik ujartuineq uanga oqaaseqarfigilaarusuppara, peqaatigiiffippassuaqarmat, nammineq soqutigisaq aallaavigalugu orninneqarsinnaasut suulluunniit, timersoqatigiiffiusinnaapput, partiinut tunngassuteqarsinnaapput allalluunniit soqutigisaqaqatigiinnermut tunngassutillit peqatigiiffippassuit.

 

Isumaqarpunga inuiaqatigiit taakku atorluarnerusinnaasariaqaraat, imak atorluarnerusariaqaraat ikioqatigiinnerulernissamut nammineq soqutigisaq najoqqutaralugu ingerlaqqinnissamut. Taamaalilluni immaqa inuiaqatigiit tamakkununnga akuunnerulernerminnut ikuoqatigiinnerulerneq pilersinneqarsinnaasoq.

 

Taavalu Sunngumut tunngasoq. Illoqarfiit naluara Atuakkanik atorniartarfeqarnersut, kisianni tassunga ujartuiffigineqarsinnaapput allerfigineqarsinnaallutillu Sunngu pissarsiariniaraanni. Qujanaq.

 

Per Rosing-Petersen, Inatsisartut Siulittaasoqarfianni ilaasortaq, Siumut.

Naja Stefanimut qujanaq. Allamik oqaaseqartoqarumanerluni. Birgitte Fly, takanna.

 

Birgitte Fly,  Sanaartornermut Ilinniarfik, Sisimiut.

Qujanaq. Namminersulivinnissaq eqqartortillugu siulersuisussaq eqqartortillugu kalaallit ima piniernikkut inooriaaseqarput, angutit nungullutik piniartuupput, taakkuli piginnaasaat assigiinngeqaat, ilaat puisinniallammaat, ilai arfanniallaqqisut, ilai nannuniallaqqisut, ilai timmiarniallaqqissut. Taakkua piniartut puisinniallaqqissut puisinniarnermi aquttuutinneqartarput ilisimasortaasarput. Uagut aamma demokratiskiusumik inissisimalluta aamma taamaappugut. Naalagaaffinngorniaraluarutta imaassimasinnaagaluarami imaassimasinnaannginnerpa præsidenteqarutta tulluarnerussava. Qujanaq.

 

Per Rosing-Petersen, Inatsisartut Siulittaasoqarfianni ilaasortaq, Siumut.

Brigitte Flymyt qujanaq. Allamik, Poul Olsen, takanna.

 

Poul Olsen, Naalakkersuisunut ilaasortaq, Siumup Inuusuttai, Sisimiut.

Qujanaq. Najamuku eqqaasai peqatigiiffippassuit eqqarsaatigalugit aamma peqatigiiffilerisut eqqarsaatigisariaqarparput tamatta. Soqutigisagut aallaavigut ataasiugaluartut tamatta immikkut sulinerput taanna atorsaatigeqqajaajuaannarparput peqatigiinni sullissinitsinni. Soorlu peqatigiiffiit inuusuttunut tunngassuteqartut tamarmik immikkoorlutik sullisipput. Nukiit pitsaasumik atussagutsigit  pitsaasumillu inerneqartoqassappat, peqatigiiffiit soqutigisaminnik soqutigisaqaqatigiillutik ingerlatsisinnaanerat taanna siunissami anguniartariaqarpoq pingaarutilik. Taamaalilluta sullitagut pitsaanerusumik, pilertornerusumik patajaanerusumillu sullissinnaaqqullugit, taamaalilluta ikioqatigiilluta ingerlaqtsisinnaalissaagut. Qujanaq.

 

Per Rosing-Petersen, Inatsisartut Siulittaasoqarfianni ilaasortaq, Siumut.

Poul Olsen qujanaq. Tullinnguuppoq Arnatsiaq Larsen aappassaaniilersoq. Eqqaasitsissutigilaasavara una oqallisissiaq naammassippat taaseqattaarnerit aallartittussaammata maani iniminngitsut ataatsimiitarfiliaqqullugit.

Arnatsiaq Larsen, Naalakkersuisunut ilaasortaq, Inuit Ataqatigiit, Nuuk.

Nunatsinni nunami oqartussaanerpaamik qanoq taaguuteqassanersoq immaqa ujarlertoqarsinnaavoq, immaqa kalaallimik ataqqinartumik immaqa inoorlaaminngaanniit meeqqamik aallartikkuni imaluunnit kalaallimik utoqqarmik ataqqinartumik. Qujanaq.

 

Per Rosing-Petersen, Inatsisartut Siulittaasoqarfianni ilaasortaq, Siumut.

Qujanaq, tullinnguuppoq Tupaarnaq Binzer, takanna.

 

Tupaarnaq Binzer, Qeqqani Ilinniarnertuunngorniarfik, Nuuk.

Qujanaq. Oqarniaannarlungaana oqartussaanerpaaq qanoq taaguuteqassanersoq taanna eqqartornissaa annikippallaarpoq, massakkut taamatut pingaaruteqartigisoq eqqartussagutsigut pingaarutilimmik taava nunap namminersulivinnissaa anguniarneqassanersoq eqqartoqqaartariaqarparput.

 

Per Rosing-Petersen, Inatsisartut Siulittaasoqarfianni ilaasortaq, Siumut.

Qujanaq, tullinnguuppoq Ânâ-Grethe Mathiassen, takanna.

 

Ânâ-Grethe Mathiassen, Perorsaanermik Ilinniarfik, Ilulissat.

Qujanaq. Uanga uunga nr. 2-mut isumaqarpunga inuiaqatigiit suna sulissutiginerussavarput tunngaviliisagutta tassani pingaartittariaqarparput amerlasuunik ilinniarsimasunik peqarnissarput, ilinniartitaaneq pingaartitariuassagipput taavalu taakku akisussaaffimmik tigusisuussussaammata annertuumik nunarput iluamik aqunneqassappat namminersulissagutta.

 

Per Rosing-Petersen, Inatsisartut Siulittaasoqarfianni ilaasortaq, Siumut.

Ânâ-Grethe Mathiassenimut qujanaq. Allamik oqaaseqartoqarumasoqarunanngilaq, taamaappoq, taava immikkortoq 35 taamaasillugu naammassivarput, taava aatsaannguaq oqarnittuut taaseqattaarnerit aallartittussapput, tassa aappassaaneerinninnerit.