Oqaluuserisassani immikkoortoq 35-2 |
|
||
Siullermeerneqarnera | Aappassaanneerneqarnera | Pingajussaaneerneqarnera |
Ullut ataatsimiiffiusut arfersaneq
sisamaat, marlunngorneq 14. maj 2002, nal. 13:03.
Jonathan Motzfeldt, Naalakkersuisut
Siulittaasuat, Siumut.
Innersuussutigissavara Naalakkersuisut
akissutigisimasaat maani aappassaaneerneqarnerani saqqummiunneqartoq,
Inatsisartunut ilaasortaq Maliinannguaq M. Mølgaard-ip siunnersuuteqarneratigut
2001-mi ukiakkut ataatsimiinnermi illersornissamik isumaqatigiissutip
1951-meersup allanngortinneqarnissaanik aalajangiiffigisassatut siunnersuut.
Taamani nunarput isumaqatigiinniarnermi
peqataasalerluni isumaqatigiissummi ilaalersinniarlugu illersornissaq pillugu,
isumaqatigiissutip isumaqatigiinniutigeqqinneqarnerata aallarnerneqarnissaa
pillugu danskit naalakkersuisui uagullu Naalakkersuisut 1997-miilli
isumaqatigiinnialersimanerput pillugu taamanikkut ilisimatitsissuteqarpunga.
Danksk-it naalakkersuisui 1997-miilli
siunnersuut taanna itigartivissortarpaat, isumaqarnerarput illersornissamut
isumaqatigiissut Kalaallit Nunaata illersorneqarnerani toqqammaviusoq
pitsaallunilu eqaatsoq, danskillu naalakkersuisui aamma isumaqarput USA-p
isumaqatigiinniaqqinnissaa pisariaqartutut isiginngikkitsik.
Tamatumunnga taarsiullugu danskit
naalakkersuisui illersornissamut isumaqatigiissutip ilassutissaanik isumaqatigiinniarnermut
peqataajumapput. 2001-mi ukiakkut ataatsimiinnermi oqallinnerup takutippaa
oqaaseqartut tamarmik illersornissamut isumaqatigiissutip
isumaqatigiinniutigineqaqqannissaa kissaatigigaat.
Suliami tassami Inatsisartut
aalleqqutaanik Naalakkersuisut paasinnilluarput, taamaammallu 2001-mi
november-imi, taamani nunanut allanut ministeriusumut Mogens Lykketoft-imut
isumaqatigiinniaqqinnissamik piumasaqaat saqqummiuteqqippara.
Dankskit naalakkersuisui nikinnerat
pissutigalugu nunanut allanut ministerinngorlaaq, Per Stig Møller, 11. januar
2002-mi ataatsimeeqatigaara, naalakkersuisunit saaffiginnissutitsinnut
akissuteqarpoq.
Taanna siulimisulli isumaqarpoq danskit
naalakkersuisoriligaasa illersornissami isumaqatigiissutip isumaqatigiinniutigeqqinneqarnissaa
aamma kissaatiginngikkaat. Pissutsinik aalajangersimasunik USA-mut
saqqummiussinissartik piareersimaffiginerarpaat, taavalu illersornissamut
isumaqatigiissut ilassuserneqarsinnaalersinniarlugu.
Itigartitsineq taanna ministeriuneq Anders
Fog Rasmussen-mut saqqummiuppara 30., 31. januar 2002-mi nunatsinni
tikeraarmat. Danskit naalakkersuisui USA-mi isumaqatigiinniaqqinnissamik
piumasaqarumannginnerat 30., 31.- januar 2002-mi oqallinnitsinni,
statsministerip aalajangiusimaannarpaa, danskimmigooq naalakkersuisui
isumaqatigiissut USA-p Danmark-p Kalaallit Nunaatalu toqqammavissatut
pitsaasutut patajaatsutullu isumaqarfigimmassuk.
Taarsiullugu ajornartorsiutaasinnaasut aalajangersimasut
isumaqatigiissummut ilassusiornikkut aaqqinneqarnissaanut danskit
naalakkersuisui peqataanissaat neriorsuutigaa.
Tamatuma kingorna
isumaqatigiissutigineqarpoq, danskit Kalaallillu naalakkersuisui
illersornissamut isumaqatigiissutip ajornartorsiutitai suunersut
ataatsimoorlutik paasiniassagaat, isumaqatigiissutigalugulu ajornartorsiutit
taakku USA-mut saqqummiunneqassasut, isumaqatigiissutip ilassuserneqarnissaa
pillugu isumaqatigiinniarnissaq siunertaralugu.
Tassalu ministeriuneq Anders Fog Rasmussen
saqqummiussaa, danskit siusinnerusukkut naalakkersuisorisimasaasa
saqqummiuttagaasa assigaat. Kisiannili ajornartorsiutit aalajangersimasut
misissuataarneqarnissaat suusullu paasilluarneqarnissaat samminerullugit,
taamalu aalajangersimasumik aaqqinniarneqalernissaat aamma samminerullugu
imaqarput.
Isumaqatigiissutit taamatut ittut
illersornissamut isumaqatigiissut tunngavigalugu isumaqatigiissutaasutut
suliarineqartarput, tassa illuatungaani amerikamiut naalakkersuisui,
illuatungaanilu danskit naalakkersuisui aammalu Kalaallit naalakkersuisui
isumaqatigiinniaqatigiittussaallutik.
Uagut naalakkersuisuniit
akileraartitsisarneq, avatangiisit amerikamiut nunatsinni angalaartartnerat
pillugu periaasissatut isumaqatigiissutit kiisalu Pituffimmi Namminersornerullutik
Oqartussat sakkutuumik attaveqaateqarnerat, sukumiinerusumik misissugassatut
tikkuarpagut.
Danskit kalaallillu isumannaallisaanermut
nunanullu allanut tunngasut pillugit atorfilittatigut ataatsimiititaliaata
ataani suleqatigiissitaq aqqutigalugu illersornissamut isumaqatigiissutip
misissuataalerneqarnissaa Naalakkersuisuniit sulissutigisimavarput.
Suleqatigiissitaq 22. maj 2002
ataatsimiititaliap tullissaani ataatsimiinnerani pilersinneqariissaaq.
Illersornissamut isumaqatigiissut aammalu ilassuserneqarnissaa pillugu
amerikamiunut tulliullugu isumaqatigiinniarnerit soorunami tassaanngikkaluarput
isumaqatigiissutip nutaamik isumaqatigiinniutigeqqinneqarnera.
Nassuerutigisariaqarparpulli
isumaqatigiinniaqqinnissat maanna danskit naalakkersuisorisaasa siuliisalu
itigartilluinnarsimammatigit. Taamaammallu Naalakkersuisut makku
qinigassarisimavaat.
Siullermik, danskit naalakkersuisuisa
akuersinissaanik ilimasuffiunngitsumik, imaluunniit danskit folketingianni
amerlanerussutilinnik tapersersorneqalernissamik ilimanaateqanngitsumik,
danskit naalakkersuisui sivisoqisumik artornaqisumillu akiorneqarnissaat.
Aappassaanik, ajornartorsiutit
aalajangersimasut aaqqinneqarfigisinnaasaannik, illersornissamut
isumaqatigiissutip misissuataarneqarnerani angusaqarnerput siunissami
anguniakkat annaanngikkaluarlugit.
Kingulleq toqqarsimavarput,
taamaalillutalu ajornartorsiutinik illersornissami isumaqatigiissummiittunik
aalajangersimasunik danskit naalakkersuisui misissuataareqatigiinnissaanut
pinngitsaalisimallugit.
Ingerlariaqqissaguttami danskit
naalakkersuisui kingornalu amerikamiut paaseqatiginiarlugit
oqaloqatigeqqaartariaqarpagut.
Ameriakmiut qaartartorsuarnik
igeriuttakkanut illersuusiorniarnerat pillugu oqallittoqalermat
siunnersuutigineqarsimavoq Kalaallit Nunaana Pituffimmi radar-ip illersuummut
atorneqarnissaa akuerissaguniuk illersornissamut isumaqatigiissutip
isumaqatigiinniutigeqqinneqarnissaa piumasarissagaa.
Tamatumani paatsuugassaajunnaarlugu oqaatigiumavara,
Pituffimmi radar-ip qaartartorsuarnut illersuummut atorniarlugu USA-p
kissaatigippagu, nunatta isumaqatigiinniaqataanissaa Naalakkersuisut
angusimammassuk.
Tamatumani isumannaallisaaneq,
avatangiisit, nuna tamalaat illersornissakkut isumaqiissutaasigut killiliussat,
allallu eqqarsaatigalugit, pisariaqarsorisatsinnik piumasaqaateqassaagut,
ameriakmiullu Pituffik qaartartorsuarnut illersuummut atorumallugu
kissaateqarnerat isumaqatigiinniaqqinnissamik piumasaqarnissatsinnut
pitsaanerusumik periarfissiissagaluarpat, soorunami tamanna
atorluarniassavarput.
Kisiannili qaartartorsuarnut illersuutip,
aammalu illersornissamut isumaqatigiissutip niuerutigineqarnissaa
naleqquttuunngilaq. Aammami naluarput amerikamiut saaffiginnissuteqassanersut.
Taamaammt Naalakkersuisuni
isumaatsuliornertut isigissavarput, siumut allariarfigisinnaasut ersarissut
annaassagutsigit upperiinnarlugu pisussaq, ilumut pisussaanersoq nalusarput
atorluarlugu taamaaliorsinnaasugut.
Taama nassuiaateqarlunga inassutigaara suliami
tassani iliuuserineqarsimasut Inatsisartuni tusaatissatut tiguneqassasut.
Daniel Skifte, ataatsimiinnermik
aqutsisoq, Inatsisartut siulittaasuat, Atassut.
Naalakkersuisut Siulittaasuannut
qujavugut, taava maannakkut partiit, Kattusseqatigiit Attaviitsullu
oqaaseqartuinut nuuppugut, siulliullunilu oqaaseqassaaq Mikael Petersen,
Siumut.
Mikael Petersen, Siumup oqaaseqartua.
Inatsisartunut ilaasortap Maliinannguaq M.
Mølgaard-p 1951-mi illersornissaq pillugu danskit amerikarmiullu isumaqatigiissutaata
nutarterneqarnissaa pillugu, pimoorussisumik sulissutiginnittoqarnissaa ukiarmi
Inatsisarut ataatsimiinnitsinni aalajangiiffigisassatut siunnersuutigaa.
Taamanikkut siunnersuut
siullermeerneqarmat Siumumiit oqaaserisagut allannguuteqanngimmata, matumuuna
innersuussutigissavagut, makkuli erseqqissaassutigissallugit.
Illersornissaq pillugu isumaqatigiissutip
1951-meersup ullumikkut pissutsinut atugaasunut naleqqukkunnaavissimasup
nutarterneqarnissaanik Siumup qangaaniilli piumasaqaanni allanngortinngilaa,
aalajangiusimallugulu.
Soorlu aamma 1990-sikkunnili Inatsisartut
tamarmiullutik tamanna isumaqatigiissutigereersimagaat, massakkumullumi aamma
tamanna aalajangiusimaneqarluni.
Aamma Inatsisartut tamatta
nalunngilluinnarparput, nunatsinni naalakkersuisuusartunit piffissap
ingerlanerani allannguuteqartarsimasunit tamanna piumasaqaat pimoorullugu
sulissutigalugulu, danskit naalakkersuisorisartagaannut aammalumi massakkut
naalakkersuisorisaannut saqqummiunneqartarsimasoq.
Kisiannili soorlu Naalakkersuisut
akissuteqaataatigut ersersinneqartoq, taamaaliornissaq massakkumut danskit
naalakkersuisuisa isumaqatiginngilluinnarpaat, taamaalillutik 1951-mi
amerikarmiunut isumaqatigiissutertik allanngortikkusunngilluinnarlugu.
Kisianni Siumumiit nuannaarutigalugu
iluarisimaarparput, ukioq manna nunatsinni Naalakkersuisut Siulittaasuata
danskillu ministeriunerata isumaqatigiissutigisimammassuk, Kalaallit danskillu
ataatsimoorlutik 1951-mi isumaqatigiissut misissoqqissaalissagaat. Sukkut
qanorlu nutarteriffigineqarsinnaanera nalilersorlugu, tamannalu pereerpat
periarfissat alloriarfiusinnaasut pillugit nunatsinni Naalakkersuisut
Inatsisartunut nassuiaateqarnissaat Siumumiit naatsorsuutigilluinnarparput.
Soorunalumi aamma taamaaliortoqarnissaa kissaatigalutigu.
Aammalu Siumumiit kissaatigissavarput,
danskit uagullu Kalaallit ataatsimoorluta misissuinigut pillugit nunanut
allanut Sillimaniarnermullu Ataatsimiititaliaq qanittumik Naalakkersuisuniit
suleqatigeqqullugu.
Tamatuma saniatigut Siumumiit
kaammattuutigissavarput, anguniakkap tamatuma pimoorullugu sulissutiginerani
naalakkersuisugut kisiisa isumalluutiginagit, aamma uagut
Inatsisartutigoortumik ikinngutigut folketingimut ilaasortat tamaasa
naapittakkagut, ataatsimeeqatigisartakkagullu tamanna pillugu
oqaloqatigalugillu isumasioqatigisassagigut. Soorlu Nunanut Allanut
Sillimaniarnermut tunngasunik Ataatsimiititaliaq, folketingip udenrigspolitisk
nævnianik ataatsimeeqateqartarnermini taamaaliortartoq.
Siumumi isumaqarpugut tamakku periarfissat
tamaasa atorlugit, aammalu uagut Kalaallit folketingimi ilaasortaatitagut
atorluarlugit, suliniutitigut pimoorissisumik ingerlassinnaagigut,
taamaaliortuarattami.
Siumumiit ilanngullugu
erseqqissaatigissavarput piffissami qaninnerusumi 1951-mi isumaqatigiissutip
nutarterneqarsinnaanera periarfissiissutaassanngikkaluarpat, soorunami
periarfissap pitsaanerup tullia atortariaqarmat, tassa apeqqutit makku pillugit
isumaqatigiissummut ilassuteqarnikkut nunarput amerikarmiunut
isumaqatigiissuteqarsinnaatillugu.
Avatangiisitigut apeqqutini,
akileraartitsisarnikkut apeqqutini, amerikarmiut nunatsinnik atuisinnaanerannut
apeqqutini aammalu Thuletoqqap nunatsinnut tiguneqarnissaanut tunngatillugu
apeqqummi, kiisalu nalunaarasuartaatitigut attaveqaateqarnermut aamma
tunngasuni.
Siumumi isumaqarpugut tamakku apeqqutit,
qulaani taasagut piaartumik periarfissallu siullerpaat atorlugit
aaqqinniarneqartariaqartut, 1951-mi isumaqatigiissutip tamakkiisumik
nutarterneqarnissaanut qallunaat nammineerlutik piareersimalernissaat
utaqqiinnarnagu. Qanittukkummi taamaaliorumalernissaat ilimanaateqanngimmat.
Siumumiit taamannak oqaaseqarluta, danskit
amerikarmiullu illersornissaq pillugu isumaqatigiissutaata 1951-meersup nutarterneqarnissaa
pillugu suliat pimoorunneqarlutik ingerlanneqareernerat ilisimaarigatsigu,
Inatsisartunut ilaasortap Maliinannguaq M. Mølgaard-p aalajangiiffigisassatut
siunnersuutaa nutaarsiassaqanngikkallarmat akuersaanngilarput,
Naalakkersuisullu akissuteqaataa tusaatissatut tigullugu.
Daniel Skifte, ataatsimiinnermik
aqutsisoq, Inatsisartut siulittaasuat, Atassut.
Mikael Petersen qutsavigaarput,
tulliulluni oqaaseqassaaq Finn Karlsen, Atassut.
Finn Karlsen, Atassutip oqaaseqartua.
Inatsisartunut ilaasortap Maliinannguaq M.
Mølgaard-p 1951-mi illersornissaq pillugu danskit amerikamiullu
isumaqatigiissutaata nutarterneqarnissaat pillugu pimoorussisumik
suliniuteqartoqarnissaa ukiarmi Inatsisartut ataatsimiinnitsinni
aalajangiiffigisassatut siunnersuutigaa.
Ukiakkat ataatsimiinnermi oqaluuseralugu
siullermeeratsigu Atassummiit oqaatigisagut, oqaatigissavarput taamanikkut
oqaaserisagut allanngortinnissaanut tunngavissaqannginnatta.
Atassummiit illersornissaq pillugu isumaqatigiissut
1951-meersoq erseqqissumik oqaatigereerparput ullutsinnut
naleqqukkunnaavissimasoq. Tamanna aamma uppernarsarneqarsinnaavoq
siusinnerusukkulli Inatsisartut tamanna isumaqatigiissutigineqareermat
nutartertariaqarnera.
Naalakkersuisut akissuteqarnerminni
erseqqissumik oqaatigaat, allanngortitsinissaq danskit naalakkersuisuisa
amerikarmiullu isumaqatigiissutigisimasartik allanngortinnissaanik
peqqutissaqaratik.
Nalunngilarpulli nunatsinni
Naalakkersuisutta Siulittaasuata, danskillu naalakkersuisa siulittaasuat
isumaqatigiissutigimmassuk ataatsimoortumik 1951-mi isumaqatigiissut
misissoqqissaarlugu sutigut nutarteriffigineqarsinnaanera misissornissaa
nalilersuiffigiumammassuk.
Atassummiit nuannaarutigaluguttaaq
oqaatigissavarput, danskit naalakkersuisuisa nutaat amerikamiunik nunatsinnut
tunngasunik oqallittoqartillugu kalaallit naalakkersuisui peqataasarnissaat
akuersaarmassuk.
Soorlu oqaatigineqareersoq danskit
naalakkersuisui piumassuseqanngitsut isumaqatigiissutit nutarternissaanut,
tamaammat periarfissaq tamanna pisinnaannginnatsigut, taava periarfissamik
allamik periarfissarsiortariaqarpugut, tamatumani eqqarsaatigaarput,
isumaqatigiissutip ilassutinik danskit naalakkersuisa piumassuseqarfigigaat
paasinarmat.
Periarfissaq taanna
atorluarniartariaqarpoq, taamaalilluni ullutsinnut naleqqussarnissaa
ajornannginnerusumik angusinnaagipput isumaqaratta, soorlu aamma taanna
siullermeeratsigu oqaatigigipput.
Una oqaluuserisaq illersornissamut
tunngagaluartoq, taamaattoq pinngitsoorumanngilagut Atassummiit Naalakkersuisut
piumaffigissallugit danskilluunniit peqatigalugit ameriakamiut ullumikkornit
pitsaanerusumik, ammanerusumillu assigiinngitsutigut nunatsinni
iluaqutaasinnaasunik sulissuteqarniaqqullugit, soorlu niuernikkut,
takornariaqarnikkut allatigullu assigiinngitsorpassuusinnaapput nunatsinnut
iluaqutaasinnaasut.
Taamatut Atassummiit oqaaseqarluta
Naalakkersuisut piumaffigissavagut danskit amerikamiullu illersornissaq pillugu
isumaqatigiissutaata 1951-meersup nutarternissaa pillugu, suliniarnertik
pimoorullugu ingerlatartik ingerlatiinnaqqullugu.
Atassummiillu oqaatigissavarput
Inatsisartunut ilaasortaq Maliinannguaq M. Mølgaard-p siunnersuutaa taamatut
isikkoqartillugu akuersaarsinnaannginnatsigu, Naalakkersuisullu akissuteqaataat
akuersaaratsigu oqaatigissavarput.
Daniel Skifte, ataatsimiinnermik
aqutsisoq, Inatsisartut siulittaasuat, Atassut.
Finn Karlsen qutsavigaarput, tulliulluni
oqaaseqassaaq Josef Motzfeldt, Inuit Ataqatigiit.
Josef Motzfeldt, Inuit Ataqatigiit
oqaaseqartuat.
Inatsisartuni ilaasortap Maliinannguaq M.
Mølgaard-p aalajangiiffigisassatut siunnersuutaa Inatsisartuni
persuarsiutaalluni ukiuni 15 tungaanut oqaluuserineqartoq, Inatsisartunilu
tunngaviatigut isummerfigineqareeraluarluni suli sumi oqaluuserineqarnera
apeqqutaatillugu Naalakkersuisut Siulittaasuannit, aammami Inatsisartuni
partiinit oqaluuserineqartoq, ullumikkut nunatsinniinnaanngitsoq, nunarsuulli
sinneranit tusaaneqartussamik Inatsisartuni aalajangiiffigisussanngorparput.
Soorunami Maliinannguaq M. Mølgaard
illersornissamut 1951-mi isumaqatigiissutip allanngortinneqarnissaanik
siunnersuutaa Inuit Ataqatigiit tapersersorpaat.
Aammami illersornissamut isumaqatigiissummut
apeqqut, allallu amerikamiut nunatsinniinnerata nassatarisai allarpassuarnik
kalluagaqarput, isumaqatigiissummut tunngavimmikkut atavinngikkaluartunut.
Isumaqatigiissutip pineqartup initussusaa
ilaatigut inuiattut immikkuullarissutut inatsisitigut illersorneqartumik
akuerineqarsimannginnitsinnit pissuteqarpoq. Aammami 1953-mi inatsisip
tunngaviusup allanngortinneqaraluarneratigut, 1978-milu namminersornerunik
pillugu inatsit folketingimi akuerineqaraluarneratigut nunasiatut inissisimanitta
malunnaatilimmik allannguuteqannginneranik pissuteqarpoq. Tamannarpiaavorlu
apeqqutip matuma qeqqa.
Nunamut piginnittussaanermut apeqqut
taamatorpiaq inissisimavoq, tamannaavormi aamma Danmark-ip nunatsinnut
aalajangiisuusumik oqartussaajuarneranut uppernarsaat.
Danmark-ip naalagaaffeqatigiinnerup qanoq
iluseqarnissaanut piumasarisai, Danmark-illu nunatsinnut ukiut tamaasa
aningaasaliuttagai tunngaviusumik aalajangiisuulluinnarallarput, nunanut
allanut illersornissamut, nunamullu piginnittussaanermut apeqqutit
isumaqartinneqarnerinut.
Inuit Ataqatigiit periarfissat arlalissuit
atorlugit ukiorpanngortuni kaammattuillutalu suliniartuarsimavugut, Danmark-i
peqatigalugu nunasiaasimanerup sinnikuisa tujorminartut atorunnaarsinneqarnissaannut.
Isumaqartuarpugut tamakkorpiaasut
naalagaaffeqatigiinnerup siunnerfeqarluartumik ineriartorteqqinnissaraluanut
kiaalaqutaaginnaratik kanngiffiusut. Illersornissamut isumaqatigiissut
sanngiissutsimut, tatigeqatigiinnginnermut ataqqeqatgiinnginnermullu
naalagaaffeqatigiinnerup iluani ilisarnaatinngorsimavoq.
Inuit Ataqatigiit illersornissamut
isumaqatigiissummut isummersornitsinnut aalajangiisuulluinnarpoq, isumaqaratta
isumaqatigiissutikkut Danmark-ip USA aalajangiisuusumik akueralugu nunatsinni sumiluunniit
qaqugukkulluunniit akornusersorneqannguarani qanorsuaq iliorsinnaaneranik
piginnaatitsissummik tunisimagaa.
Nunartatsinni, imartatsinni nunattalu
silaannartaani tamanna atuuppoq, aammami illersornissami isumaqatigiissutikkut
USA tunngaviusumik piginnaatinneqarpoq nunatsinni sumiluunniit,
qaqugukkulluunniit pisariaqartikkuniuk nunatsinnik atuilluni
sanaartorsinnaanermut.
Isumaqatigiissut APM 1972-meersoq USA-p
kisimi aalajangerlugu qaammat ataaseq qaangiuppat, tassa 13. juni 2002,
atorunnaarsilerpaa. Isumaqatigiissut APM atom-italinnik sakkussiornerup
killilersorneqartariaqarneranut oqimaaqatigiissitsisutut nunat tamat akornanni
isumaqatigiissutit pingaarnersaatut taassallugu ingasattajaarnerunngilaq.
Aammami taannarpiaavoq USA-p missilit
atorlugit illersuusiorniarneranut pingaarnertut killiliisuusoq. Pituffimmi
sakkutooqarfik missilit atorlugit illersuusiorniarnermut pilersaarummut
maannamut ilaatinneqarmat, qularnanngitsoq mannaavoq, isumaqatigiissut APM
illersornissamut isumaqatigiissut 1951-meersoq, Pituffimmilu sakkutooqarfik
avissaartinneqarsinnaanatik imminnut atalluinnartuusut.
USA-p præsidentia folketingimilu
amerlanerit isumaqarpata, isumaqatigiissut APM pisoqalilluni ullutsinnut
naleqqukkunnaarsimasoq, atorunnaarsinneqartariaqartorlu, imaluunniit allamik
taarteqartinneqartariaqartoq, taama isummernerup pissusissamisoortumik
malitsigisariaqagaa allaqqussinnaanngitsoq tassa, illersornissamut
isumaqatigiissutip 1951-meersup atorunnaarsinneqartariaqarnera, imaluunniit
ullutsinnut naleqquttumik nutaamik taarteqartinneqartariaqarnera.
Taassumalu ilusilerneqarnerani nunarput
aalajangeeqataasutut peqataasariaqarpoq najuutiinnarani.
Nammineq nunagisamut oqartussaatitaannginneq
nikassarneqaataavoq, taamaattoq ullumikkut uagut inuiattut inissisimanerput
taamaappoq. Allaammi Danmark-ip uagut nunarpullu pillugit allanut
isumaqatigiissutigisimasai sunik imaqarnersut tamakkerlugit ilisimanngilagut.
Suunuku isumaqatigiissutit taamak
navianartigisut, imaluunniit erloqinartigisut, nunatsinniluunniit
Naalakkersuisut Siulittaasuannut ilisimatitsissutigineqarsinnaanngitsut.
Isumaqatigiissutit tamarmik imarisaannik
tamakkiisumik ilisimatinneqarumalluta piumasaqarnissamut sinnartuuleqaagut.
Danmark-ip EU-mut ilaasortaanerata annertunerujartuinnarmik kinguneraa
Danmark-ip naalagaaffittut namminiusutut imminut oqartussaaffiginerata
annikilligaluttuinnarnera.
Ullumikkumut Danmark-ip EU-p ilaasortanut
nunanut allanut illersornissamullu apeqqutinut piumasarisaannut
tukernersimaaraluarnini sakkortunerujartuinnartumik tatineqarput, imaluunniit
piumasarisanut tukernersimaaraluarneri sakkortunerujartuinnartumik
tatineqarput.
Ullumikkut Danmark-imi saamerliit
akerliunerpaasimagaluartut, akuersaarnerugaluttuinnarput, allaat Danmark-ip
ullumikkumut tukernersimaarfiisa atorunnaarsinneqarnissaannik
oqaloqataalernerannik kinguneqartumik.
Taama EU-p ilusinikkiartornerata
kingunerinngitsoortussanngilai nunat ilaasortaasut immikkuullarissutut
isummertarnerisa politikkikkullu namminiusutut inissisimanerisa suli
annertunerusumik assigiissarneruneqarnerat, qularutissaagunanngivipporlu
ukiualunnguit ingerlanerani EU-mi ilaasortat ataatsimoortumik nunanut allanut
illersornissamullu apeqqutini ingerlatseriaaseqalersimassasut.
Tamannalu piviusunngorpat nunanut allanut,
illersornissamullu apeqqutini annertunerusumik sunniuteqarumalluta Danmark-i
kisiat pinnagu pissaanilissuaq EU isumaqatiginiartalersimassavarput.
Taamaattumik illersornissamut
isumaqatigiissutip nutaamik isumaqatigiinniutigeqqinnissaata
aalajangiusimanissaannaa pingaaruteqanngilaq, aammali nukingiuttariaqarpoq.
Illersornissamut isumaqatigiissutip
nassataannut Uummannamut apeqqut assersuutissaqqissut ilagaat, Uummannap
Amerika-miunit iperarneqarluni nunatsinnut ilannguteqqinnissaanut apeqqut
ukiorpanngortuni isumaqatigiinniutaagaluarpoq, suli kinguneqanngitsumik.
Amerika-miut pissutissaqaratik
isumaqatigiinniaraluarnerit nassuiaatissaqanngitsumik kinguarsartuarpaat,
taamaattumik apeqqut taanna isumaqatigiinniaqqinnissap nukinginnassusianik
tunngavissanut ilaaginnarpoq.
Oqaluuserisami matumani Hingitaq 53-p
Dansk-it naalagaaffiannik eqqartuussiviit qullersaannut
suliassanngortitsisimanera eqqartussanngilarput, Amerika-miulli
illersornissamut isumaqatigiissut tunngaviliullugu nunatsinniinnerisa
kingunerisa ilaattut taanngitsoorneqarsinnaanngitsoq Inuit Ataqatigiit
isumaqarput.
Ilassutitut isumaqatigiissuteqaannarnerup
ullumikkutut oqartussaassuseqannginnerput Amerika-miulluunniit nunatsinni
piumasaattaamminnik qanoq iliorsinnaanerat allanngortissinnaanngilai.
Siuliani pissutsit piviusut taagukkagut
innersuussutigalugit Inuit Ataqatigiit naggasiullugu Inatsisartuni ilaasortat
tamaasa kaammattorusuppagut, oqaaseqaateqarnikkut Naalakkersuisut
piumaffigineqassasut Dansk-it naalakkersuisuinut piumasareqqullugu taakku
USA-mut saaffiginnissuteqassasut, illersornissamut isumaqatigiissutip
isumaqatigiinniutigeqqinnissaa piumasaralugu. Tamannali iluatsissanngippat
Kalaallit Nunaata isumaqatigiissut atorunnaarsissagaa.
Matumanili ilisimasassarput aana,
aallaqqaataani aamma erseqqissaatigisarput, atorunnaarsitsinissamut
periarfissaq aatsaat atorsinnaavarput inuiattut akuerineqarutta, imaluunniit inatsisitigut
illersorneqartumik namminiulluta inuiaassuserput akuerereerutsigu.
Taamatut oqaaseqarluta oqaluuserisap
pingaaruteqartup ukiorpanngortuni oqaluuserineqarnerata taama
inernilerneqarluni ingerlateqqinnissaa nunatsinnut tamakkiisumik oqartussaarusunnermik
kissaateqarnerup timitaliivigineqarnissaanik ilallugu naammassineqassasoq
siunnersuutigaarput.
Daniel Skifte, ataatsimiinnermik
aqutsisoq, Inatsisartut siulittaasuat, Atassut.
Josef Motzfeldt qutsavigaarput,
tulliulluni oqaaseqassaaq Mogens Kleist, Kattusseqatigiit.
Mogens Kleist, Kattusseqatigiit
oqaaseqartuat.
Illersornissaq pillugu 1951-mi Dansk-it
Amerika-miullu isumaqatigiissutaasa allanngortinneqarnissaa pillugut
aalajangiiffigisassatut Maliinannguaq M. Mølgaard-p siunnersuutaanut Kattusseqatigiinniit
imatut oqaaseqaateqassaagut.
Ukioq kingulleq oqaaseqaatigisimasagut
innersuussutigalugit Naalakkersuisut Siulittaasuata akissuteqaataa
tusaatissatut tigussavarput.
Ilanngullugu oqaatigissavarput ullumikkut
Amerikarmut Russillu APM isumaqatigiissutip atorunnaarsinneratigut pissutsit
allanngussammata. Taamaammat Kattusseqatigiinniit oqaatigissavarput MD pillugu
isumaqagiinniarnerit aallartisarneqalersut eqqarsaatigalugit nunatta
inissisimanera nutaamik naliliiffigisariaqartutut Kattusseqatigiinniit
oqaatigerusukkatsigu.
Tassami illersornissamut
isumaqatigiissutip nutarterneqarnissaanut periarfissagut allaanerulersimammata
siornatigumut sanilliullugit.
Amerikarmiut Russillu ersarissumik
isumaqatigiissuteqassappata, uagut nunatta inissisimanera tunngavigalugu
atorluaasinnaanissarput ujartortariaqarparput. Nalunngilarpummi 1951-mi
illersornissamut isumaqatigiissutip allanngortinneqarsinnaanissaanut
periuserisinnaasagut killeqareeqisut qallunaat naalagaaffiata oqariartuuteqarnera
tunngavigalugu.
Taamaammat Kattusseqatigiinniit
oqaatigerusupparput, illersornissamut isumaqatigiissutip saniatigut
tillægsaftalemik aaqqiisoqarsinnaanissaa sukumiisumik ujartortariaqaratsigu,
qanoq aaqqiisoqarsinnaassanersoq.
Pingaaruteqarpormi ullumikkut MD pillugu
isumaqatigiinniarnermi Kalaallit qanimut ilaatinneqarnissaat sukumiisumik
qulaajarneqartariaqartoq, nalunngilarpummi qallunaat naaalakkersuisuisa
siuttuat, aammalu nunanut allanut ministeri piffissami kingullermi
angalasaqattaarsimasut Amerika-mut aammalu Rusland-imut, taamaattorli
ataatsimiititaliat taamaallaat paasiniaagaangata ilaatinneqartarnerput
nalunngilarput, tassa udenrigspolitisk nævn-i.
Tamaammat pingaaruteqarluinnarpoq
qallunaat statsministeriata angalanerani nunatsinni Naakkersuisut
Siulittaasuata ilaatinneqartarsinnaanissaa pingaartutut Kattusseqatigiinniit
oqaatigerukkatsigu.
Maannakkumiit piffissaq aggersumi
Naalakkersuisut Siulittaasuata qanimut ilaatinneqartalernissaa
Kattusseqatigiinniit aammattaaq kaammattuutigerusupparput.
1951-mi isumaqatigiissutip
allanngortinneqarnissaa Kattusseqatigiinniit ullumikkut
takorlooruminaatsipparput, tassami tamatta nalunngilarput isumaqatigiissutip
NATO-mut attuumalluinnarnera eqqarsaatigalugu.
Taamaammat ullumikkumiit ersarissumik
aammalu sukumiisumik qanoq tillægsaftaleliortoqarsinnaanissaanut
ajortortariaqarparput qanorlu atorluaasinnaanerput aammattaaq
qulakkeerniartariaqarparput, qanoq piumasaqaateqarsinnaasanerluta sukumiisumik
aammattaaq naliliiffigisariaqarparput.
Taamatut naatsumik oqaaseqarluta
oqallinnissamut ilaanissarput Kattusseqatigiinniit oqaatigissavarput.
Daniel Skifte, ataatsimiinnermik
aqutsisoq, Inatsisartut siulittaasuat, Atassut.
Mogens Kleist qutsavigaarput, tulliulluni
oqaaseqassaaq Otto Steenholdt, Attaviitsoq.
Otto Steenholdt, Attaviitsup
oqaaseqartuat.
Siullermik Naalakkersuisut Siulittaasuata
akissuteqaammini oqaaserisai ilisarnarluinnarput. Tassa qallunaat
nunaanninngaanniit oqarfigineqarpugut, piumasaqarnissatsinnut qallunaat
kajumissuseqanngitsut, oqarta ikiuukkumanngitsut. Taamaallaalli sumininnguanik
ilaartuiniassagutta neriorsumisaarluta.
Kisianni iluatinnartoq aajuna
akissuteqaammi, tassa Inatsisartut tungaanninngaanniit tikkuarneqarmat,
akileraarutitigut, avatangiisitigut allallu aamma
isumaqatigiissuteqarniartarnerni Amerikamiunut saaffiginnissuteqassasoq taakku
tunngavigalugit. Aamma forbindelsesofficereqarsinnaanera isumaqarpunga
soqutiginarsinnaasoq. Akissuteqaammi soqutiginarsinnaasut taakkutuaapput.
Siunnersuuteqartoq paasilluarpara,
pingaartumik illersornissaq sillimaniarnissarlu pillugit ataatsimiititaliami
ilaasortaqatigigallarakkuli, aamma taamani qujanartumik Naalakkersuisut
Inatsisartullu isumaqatigiilluinnartut tunuliaqutaralugit ataatsimiititaliami
sassarsinnaasarsimagatta.
Isumaqarsimagaluarpunga suliaq
imaannaanngitsoq, taamanimiilli aqiliortinneqalersimassagaluartoq, tassami
taamani ilaatigut Amerikamiut tungaanniit naapinniarneqamisaartugut
paasisorilersimagaluaratsigut.
Ilami allaat oqartalersimagaluarluta,
Amerikarmiut tungaanniit, tassa Danmarki avaqqutiinnarlugu allaat
Amerikarmiunik oqaloqateqarsinnaanerput taakkunannga ajornartutut
isigineqanngikkaluartoq.
Isumaqarluinnarpunga tamatuma kingorna
nipi allanngoriartorsimasoq, uangalu pasitsaattarpara Danmarkimi
naalakkersuisuusartut, tassa nikittaallutik naalakkersuisuusartut, isummaminnik
allanngortitsiumannginnertik aamma Amerikamut apuussimagaat, tassami ullumi
akissuteqaammi Naalakkersuisut Siulittaasuata oqaatigimmagu Danmarkimi
naalakkersuisut oqaatigisimagaat, aamma Amerikarmiut isumaqartut,
isumaqatigiissutip nutaamik isumaqatigiinniutigineqarnissaa pisariaqanngitsoq.
Piffissami ingerlasumi qallunaat
naalakkersuisui ulapaarsimannguatsiaqaat, nunarput pillugu ukiorpanngortunik
kisimiillutik aalajangiusimasartik aamma Amerikamit tapersersorneqaqqullugu,
angusimannguatsiarlugulumi.
Tassamiaasiit asanerusaq
pisinnaanngikkaanni, tullia naammagiinnartariaqarpoq. Uangali taamanernit
silarsuarmi pissutsit uterlugit eqqarsaatigileraangakkit, taamanikkut
Ruslandimi pisimasut aalajangiisuulluinnartutut tikkuarumasalerpakka.
Qularnanngilaq Thulemik piorsaanissaq
kinguartiterneqanngikkuni qatangiinnaratarsinnaasoq. Ukiuni makkuna Amerika
silarsuaq tamakkerlugu pissaanilissuartut kisiartanngormat.
Nakkutigineqarnerulerunarput nunat piitsunik taaneqartartut pimoorullugu
sakkussiariligaat, tassalu atomimik sakkussiarsuit atornagit akikitsumik
parteriat atorlugit nunanik pissaanilissuarnik ajunaarnersuaqartitsiniarsarineq.
Killiffik qaangeruminaatsoq
uninngavigisariaqarparput, qanoq iliuuseqarniarsaraluta. Tassalu
isumaqatigiissut allanngortinneqarsinnaanngitsoq ilassuserniartaraluassallugu,
uangali nunatsinnit ilassutiginiarlugit siunnersuutit tamatigut akuersaarneqartarnissaat
qularilluinnarpara.
Maani kujasinnerusumik nunatsinni
najugaqartutsinnut naammaginakanneraluartoq, Avanersuarmiunut
naammaginanngittuarpoq, piniarfiit pitsassuit Avanersuarmiunut qangaaniilli
Avanersuarmiut piniarfitoqqaminnik naalagarsiortitaanatik qangatut
piniarfiginneqqilersinnaanissaat.
Taama naatsunnguamik aammali Damarkimi
naalakkersuisuutartunik pisuutitserpalaartumik, immaqali
tunngavissaqarluartumik, oqaaseqatsiarlunga akissuteqaat naamagigallarlugu
tiguara., kisianni folketingimi ilaasortaatitagut suli annerusumik Thule
pillugu qanoq iliuuseqartuartariaqartutut maanngaanniit inattorumallugit.
Daniel Skifte, ataatsimiinnermik
aqutsisoq, Inatsisartut siulittaasuat, Atassut.
Otto Steenholdt qutsavigaarput, tulliulluni
oqaaseqassaaq siunnersuuteqartoq Malînánguak= Markussen Mølgaard, Inuit
Ataqagitigiit.
Malînánguak= Markussen Mølgaard, siunnersuuteqartoq, Inuit Ataqatigiit.
Ukioq manna 27. april Danskit
Amerikamiullu illersornissakkut isumaqatigiissutaat 1951-meersoq 51-liivoq.
Isumaqatigiissut nunasiaanerup nalaani
suliaasimasoq Kalaallinit akuersaarsimaneqanngisaannartoq, Kalaallinullu
apeqqutigineqarsimanngisaannartoq atuuppoq.
Siunnersuuteqarnitsinnut patsisaanerpaavoq
ukiuni arlalinngulersuni Inatsisartut tamarmiusut isumaqatigiissutip
allanngortinneqarnissaa kissaatigimmassuk. Siunnersuullu manna aqqutigalugu
tamatumap oqaluuserineqaannarani, pimoorullugu allanngortinniarnissaa
sulissutigalugu aallartittariaqartoq isumaqaratta.
Oqartussaaqataanngilluinnarnerpummi
arajutsisassaanngitsoq ersersinneqarpoq 1951-mi Amerikamiut Danskillu
isumaqatigiissutaanni kalaallisuunngortinneqarsimanngisaannartumi.
Isumaqatigiissutip artikel 2-ani, 3b-mi
ilaatigut ima allassimavoq, Kalaallit Nunaata silaannaani imartaanilu
sumiluunniit qallunaat naalagaaffianut akiliutitaqanngitsumik
piumasaatitaqanngitsumilluunniit Amerikamiut angalasinnaatitaapput,
sumiluunniit sakkutooqarnikkut piorsaasinnaapput,
sakkutooqarfiliorsinnaallutillu.
Artikel 5, 3-milu tamanna
naqissuseqqinneqarpoq, sumiluunniit angalanerminni misissuivigineqaratik
tulannissaminnillu akileraarutitaqanngitsumik angalasinnaasut, kiisalu artikel
6-mi qallunaat naalakkersuisuisa kissaatiginngippassuk, Amerikamiut Kalaallillu
attaveqatigiinnissaat tamanna pinaveersaartariaqartoq.
Artikel 7-mi allassimavoq, Amerikamiut
sukkulluunniit sakkutooqarnermut tunngatillugu, nunatsinnut isertut
akileraarnikkut ilanngaaserisutigut, atuinikkullu akitsuutinik akiliisinneqassanngitsut,
piumasaqaateqarfigineqassanngitsullu, eqqussinerminnilu sunilluunniit
sakkussianut tunngasutigut akileraarusersorneqassanngitsut.
Artikel 11-mi allaat allassimavoq,
Amerikamiut sakkutooqarfigisimasaminni, imaluunniit sumiiffigisimasaminni
qimatsilerunik saliisariaqanngitsulluunniit.
Isumaqatigiissummi aalajangersakkat taama
inuiannik Kalaallinik oqartussaatitsinngitsigalutillu suusupaginnitsigisut kiap
inuiattut imminut tatigisup, tatigerusuttullu ullumikkut 2002-mi akuersaaginnarsinnaavai.
Allaallu allanngortinnagit ilassutitut isumaqatigiissusiorfigiinnarniarlugit.
Ajuusaarnaqaaq Naalakkersuisut
Siulittaasuata akissuteqarnermigut ilassutaannarnillu akuersaarniarnermigut
takutimmagu allannguinissaq naalakkersuisooqatigiinnit pimoorunneqanngitsoq,
Naalakkersuisullu inuiaat Kalaallit sinnerlugit tamatuminnga piumasaqarnissamut
Danskit naalakkersuisuinut tunniutiinnarsimasut.
Siunnersuuteqartutut
akuersaarsinnaanngilluinnarparput isumaqatigiissut allanngortinnguarnagu
saammarsaasiinnarluta ilassutaannarnik isumaqatigiissuteqartoqarniarmat.
Tamanna Inatsisartuni inuiaqatigiinnilumi
piumasaqaatinut tunutsineruvoq, tunniutiinnarnerullunilu.
Naalakkersuisut angusatuarisimasaat
tassaavoq, missilinik nutarterinissamut isumaqatigiinninniartoqalissappat
nerrivimmi issiaqataanissaq, issiaqataaginnarnerulli suna imaraa, missilinik
illersuusiornissamut naaggaarsinnaatitaaneq. Issiaqataanissaq sunik
pisinnaatitaaffiliiva, ilami issiaannarneq tusarnaarnerlu naammanngillat.
Naalakkersuisut akissuteqarnerani
oqaatigineqarpoq issiaqataanermi isumannaallisaaneq, avatangiisit, nunat
tamalaat, illersornissakkut isumaqatigiissutaasutigut killiliussat allallu
eqqarsaatigalugit pisariaqarsorisatsinnik piumasaqaateqarsinnaassasugut.
Ima paasisariaqarnerpoq, missilinik
qaartartunik illersornissamut nutarterinissaq akuerisinnaavarput,
isumaqatigiissummut tapiliussanik akuersisinnaagussi.
Tassa taamak oqarneq taama
isumaqarsimappat, tassaavoq niueqatigiinngissuteqarneq, Naalakkersuisup
akissummini taamaattoqassannginneranik oqaatigisaa. Taava sumiippugut.
Ippassaq TV-avis-ikkut ersarissumik
nalunaarutigineqarpoq Russit Amerikamiullu missilinik illersuusiornissamut
nutarterinissaq isumaqatigiissutigisimagaat. Taamaattumik Avanersuarmi
radar-eqarfiup tamatumani qitiulluinnarnera erseqqissumik oqaatigineqartartoq
pillugu, piffissaavoq, minnerunngitsumik 1951-mi isumaqatigiissutip taamatut
iluseqarneranik akuersaannginnerput erseqqissassallugu.
Maannakkut 1951-mi isumaqatigiissutip allanngortinnissaa
inimi maani ersarissumik naqissusinngikkutsigu avammut kiinnernitsinni
sakkukissaqaagut inuiattullu imminut suli akuerisimassanata.
Tassami taamaaliornikkut nunami maani
nunalittut Amerikamiut Danskillu qulaatiinnarluta qanorluunniit
iliorsinnaanissaat suli akuersaassavarput, isumaqatigiissummut ilassutaannarnik
akuersisoqassappat.
Tupinnaqaaq Inatsisartunut kingullermi
qineqqusaarnermi, ukiarmilu folketingimut qineqqusaarnermi, partiit Kattusseqatigiillu
tamarmik qineqqusaarutaat tununneqaannassappat. Taava tatiginassuseq sumiippa. Oqaannaq
piviusunngortitsinertaqanngitsoq naammalerpoq.
Taamaattumik maani
inatsisartoqatigut kaammattorusuppakka, qineqqusaarutit tamakku
ilumoorussimagunikkit partiilersoratik siunnersuutitsinnut akuerseqqullugit,
Naalakkersuisullu inassutaanut itigartitseqqullugit.
Namminiilivinnissarpummi
pimoorukkutsigu, apeqqummi matumani tunniutiinnartariaqanngilagut.
Daniel Skifte, ataatsimiinnermik
aqutsisoq, Inatsisartut siulittaasuat, Atassut.
Maliinannguaq M. Mølgaard
qutsavigaarput, taava maannakkut oqaaseqassaaq Naalakkersuisut Siulittaasuat.
Jonathan Motzfeldt, Naalakkersuisut
Siulittaasuat, Siumut.
Partiit oqaaseqartuanut qujavunga,
aammalu erseqqissumik oqariartuutilinnut, aamma Kattusseqatigiinninngaanniit,
taamatullu aamma Attaviitsumit.
Tassa tapiliussanik
isumaqatigiissuteqarsinnaanermut periarfissat Naalakkersuisut saqqummiussaat
aqqutigalugit aamma suliap matuma ilusilerneqarnissaa suliaralugu ingerlaneq
Naalakkersuisunut tapersiillutik oqaaseqarfigimmassuk.
Aamma Siumup oqaaseqartuanut Mikael
Petersen-mut oqaatigisaanut tunngatillugu neriorsuutigerusussavara Nunanut
Allanut Sillimaniarnermullu Ataatsimiititaliaq qanittumik Naalakkersuisunit
suleqatigineqassasoq, maannakkut Danskit peqatigalugit misissuinissat
ingerlanneqarnerannik suliaq qanoq ittuunerannik ilisimateqatigiittarnissamik.
Taannalu aamma maani inimi partiinut
tamanut Kattusseqatigiinnullu oqaatigerusuppara.
Atassutip oqaaseqartuanit
taaneqartut, tapersiinerup saniatigut maluginiakkakka USA-mik
illersorneqarnissamut Thule-mut tunngasut kisiisa pinnagit, aamma USA-mit
niueqatigiinnissinnaanermi, suleqatiginnissinnaanermik annertunerusumik
niuernikkut, takornariaqarnikkut allatigullu.
Aamma Naalakkersuisunit
ammaffigineqarnissaanik oqaatsit isumaqatigilluinnarakkit oqaatigissavara,
isumaqarama taamaalilluni periarfissat pissusiviusunut atuuttunut
naleqquttuusut.
Amerika avannarleq sanileraarput,
niuerfissattullu aamma ammanera ilisimavarput, aamma illersornissap
tungaatigut, tassani inissisimanerput najoqqutaralugu NATO-mi ilaasortaavugut,
tassanilu illersorneqarnissatta nunarujussuatta nammineq
illersorsinnaanngisatta, kisianni tassani iligisagut isumaqatigiissuteqarfigisagut
pisussaaffigisaat najoqqutaralugit tatigaagut upperalugillu.
Nunatta allanik tiguarneqarnani,
uagutsinni maani najugaqartuni inuuffigineqarnissaa aamma illersortuassagaat.
Illersoqatigiinni NATO-mut ilaasortaanermut aqqutigalugu. Tamakkuupput aamma
tamatumani oqaatigissallugit pinngitsoorneqarsinnaanngitsut.
Inuit Ataqatigiit oqaatigisaanut
aamma ilisarnarpoq, siornatigut oqaatigisarsimasagut aamma tassaniittut
oqaatigineqarmata. Uanilu Inuit Ataqatigiinnut oqaatigissavara, maannamut
Amerikamut isumaqatigiinniarnerit, ilumoorpoq unittoorsimasutut
pissuseqarnerat, aamma taanna siusinnerusukkut oqaatigisarparput.
USA 11. september-illu kingorna suli
sorsuppoq, taamaattumillu sorsunnermi nalaani apeqqutit nunani
eqqissisimaffiusuni, soorlu nunatsinni, naammassiniakkat ajoraluartumik
kinguartissimagai malunnarpoq, tassa september-imi siorna inaarniarlugit
isumaqatigiissutissat aamma naammassiniagassarigaluagut manna tikillugu
ingerlaqqissinnaasimanngillat.
Isumaqarpugullu tamatumani
pissutaasoq USA sorsummat ulluni makkunani Afganistanimi, aammalu silarsuarmi
terroristinut sorsunnermik ingerlatsilluni.
Kiisalu aamma
Kattusseqatigiinninngaanniit oqaatigineqartoq, maluginiagara ataaseq uaniittoq
aamma nuannaarutigaara, aamma Mogens Kleist nammineq Nunanut Allanut
Sillimaniarnermullu ilaasortaasutut aamma naliliineratut taanna tiguara.
Tassa tillægsaftale-it,
tapertaliussanik isumaqatigiissutit, taakku aqqutissatut aamma tikkuarniagai,
maluginiakkanni tassaniimmata.
Taamatullu aamma Attaviitsup
oqaaserisami naggataatigut Avanersuarmiut piniartoqarfimminnut
naalagarsiortitaallutik qangatut piniarfeqaqqinnissaannik, tassa
nunatoqqaminnik kingumut piniariarfigisinnaasaat ammarneqarnissaanik oqaasii.
Tassaapput ilumut september-imili
ukiarmi naammassisassatut neriuutigisimasarigaluagut, kisiannili maannakkut
kinguarsarneqartutut misigisimasagut.
Oqaatigissavara aamma naggataatigut,
Naalakkersuisut Avanersuaq pillugu nutaarsiassaqanngillat, tassa pissutsit
Avanersuup sakkutooqarfianut tunngasut, maannakkut sumi tamarmi uninngasutut
pissuseqarpoq.
Aammalu Inuit Ataqatigiit
oqaaseqartuata eqqorunarpaa, silarsuarmi isumaqatigiissutit ilaat APM-mik
taaneqartartoq, maannakkut atorunnaartussaq, tassunga taarsiullugu Russit
USA-llu isumaqatigiissuteqarnissaat, tassa atomimik sakkukillisarnissamik
siunertaqartoq, taanna qularnanngitsumik inissinniarneqarpoq, taamatullu aamma
Kina-mut oqaloqatiginninnissamik ilaqartitsinissaa Danskit aamma
kissaatigisimavaat.
Tassuunakkut qularnanngilaq
isumaqatigiissutip nutaap, APM atorunnaaraluartoq atominik
sakkukillisarnissamut siunertaqartumik aaqqissuussinissat suli
ingerlanneqarput, taannalu aamma Naalakkersuisuninngaannit nuannaarutigalugu
oqaatigissavara.
Naggaterpiaatigut oqaatigilara una,
statsministeri maaniimmat isumaqatigiissut isumaqarpunga Naalakkersuisut manna
tikillugu apeqqummi tassani suliarisartagaanni angusanit pitsaanerpaasoq.
Ukiut 30-llu kingulliit
ingerlaneranni uagut oqallinnermi peqataasimasugut, aamma taamak
nalilerusupparput. Danskit nikeriarsinnaanngilluinnarnerat uani
oqaatigereerpara, erseqqissarlugulu.
Kisiannili aatsaat januar-imi
Danskit qisuariarnerat, soorlu aamma Siumup oqaaseqartuata taanna Mikael
Petersen-ip erseqqissaatiminik aamma taagaa, qisuariarnerat taanna aamma
angusaavoq annertooq, namminneq peqataallutik, peqatigiilluta isumaqatigiissut
maannakkut misissussagatsigu, taavalu iluarsisariaqartut tikkuakkagut.
Aamma oqaatigerusuppara
tamakkununnga ilaassapput aamma Amerikamiut killeqanngitsumik nunatsinni
iliorsinnaanerannut, suut pineqartut erseqqissumik aamma ilanngunneqarnissaanik
apeqqutit, siusinnerusukkulli aamma taaneqartareersut,
tikinneqanngitsoornavianngimmata.
Taamaattumik aqqutissaq taanna
amerlanerusunik taperserneqarmat, qujassutigaara. Tillægsaftale aqqutigalugit
suliassap ingerlanneqarnissaa, tassani Danskit naalakkersuisui peqatigalugit
misissueqqissaarnerup kingornatigut.
Daniel Skifte, ataatsimiinnermik
aqutsisoq, Inatsisartut siulittaasuat, Atassut.
Naalakkersuisut Siulittaasuat
qutsavigaarput, tulliulluni oqaaseqassaaq Mikael Petersen, Siumut.
Mikael Petersen, Siumup oqaaseqartua.
Siullermik Naalakkersuisut Siulittaasuata
oqaaseqaqqinnermini oqaatigisai soorunami qujassutigissavakka. Soorunami
Siumuminngaanniit tulluusimaarutiginngitsuunngilarput nunatsinni massakkut
Naalakkersuisut, aamma taamaalilluni Inatsisarut piumasaat timitalerniarlugit
ilungersorluni naalakkersuinikkut sulinerminni alloriarmata.
Soorunami partiikkaarlugu, inuttullu
ataasiakkaarluni nalilersorneqarsinnaammat angusaq qanoq pitsaatiginersoq,
taanna ataasiakkaarluta partiitullu naliligassaraarput. Naalakkersuisut
Siulittaasuata ilungersorluni, allaat oqaaseq una atormagu, allatut
ajornartumik allaat pinngitsaaleerpalaartumik iliuuseqarluni statsministeri
isumaqatigisimammagu, 1951-mi isumaqatigiissutip nutarterneqarnissaa
siunertara.
Misissueqqissaarneq Kalaallit qallunaallu
sanileriillutik, issiaqatigiillutik misissoqqissaarlugu aallartissagaat.
Siornatigut taamatut angusaqartoqarnikuunngilaq, massakkut taanna angusaq
imaannaanngitsuuvoq, taamaalilluni tunngavissat ersarissut aallaavigalugit
oqallinneq ingerlanneqarsinnaaleqqullugu, misissuineq naammassippat.
Isumaqarpunga taanna
isiginngitsuusaarneqarluinnartoq, taamaattumik tupigaara siunnersuuteqartup
matumani oqaaseqarnermini oqaatigimmagu naalakkersuisooqatigiit massakkut
suliaminnik pimoorussinngilluinnarlutik ingerlatsisut.
Ila tupinnassusia, massa Naalakkersuisut siulittaasuata
akissuteqaammini erseqqissaraa, misissueqqissaarneq aallartinniartoq, aammalu
taanna naammassippat Inatsisartut ilisimatinneqassasut oqaaseqaqqinnermini
oqaatigalugu.
Allaallu tamatumani misissuinermi aamma
Inatsisartut nunanut allanut ataatsimiititaliaata qanimut suleqatigineqarnissaa
aamma neriorsuutigalugu oqaatigalugu.
Taannaannarluunnit qiviaraanni taallugulu
ila angusaavoq alloriarneq pitsaanerpaaq ullumikkumut angusaasoq 1951-imi
isimaqatigiissutip nutarterneqarnissaa pillugu, nutaamik
isumaqatigiinniuteqarnissaa pillugu ´90-ikkunni Inatsisartut piumasaqarmata.
Aamma tamanna piumasaqaat allanngunngilaq.
Siumukkunnit erseqqilluinnartumik
oqaatigaarput isumarput allanngunngitsoq.
Atassutikkuniit aamma tamanna
piumasarineqarpoq, Kattusseqatigiinni aamma.
Taamaattumik Inuit Ataqatigiit
tungaanninngaanniik partiit allat oqallaatigaluni ??? siuliima tamatumuuna
tunniutiinnarsimasutut nipilimmik oqalunnerat, taanna
akuerineqarsinnaanngilluinnarpoq.
Taamaattoqanngilaq, suliaq ingerlavoq
imaannaanngitsuuvoq aamma Kattusseqatigiit oqaaseqartuata oqaaserisai
ilumoornerartariaqarpara uangattaaq tassa 1951-imi danskit Amerikarmiunik
isumaqatigiissutaat, paasereeratsigu Natomi ataatsimoortumik tunngaviusumik
isumaqatigiissummik atalluinnartuusoq.
Aamma tamanna siunnersuuteqartup
taamanikkut nunanut allanut sillimaniarnermut ataatsimiititaliami
siulittaasuugami, Bruxellesimi angalanitsinni aamma paasivaa.
Taamaattumik nuerterinissamik
piumasaqarnermi nalunngilarput nukippassuit atussallutigit. Aamma
sivitsuloorsinnaasoq naatsorsuutigereersinnaavarput.
Taamaattumik piumasaqaat taanna
allanngortinngikkaluarlugu sulissutigiuarlugu utaqqiinnarnagulu
naammassinissaa, qallunaat aamma siusinnerusukkulli allatut ajornartumik
ilassutitigut nutarterisarmata, aamma isumaqatigiissummi periarfissaareermat
isumaqatigiissummi tunngaviit allanngortarneri naapertorlugit, ilassutitigut
allannguisoqartarsinnaasoq.
Tassa isumaqatigiissummi taanna
periarfissaatitaavoq.
Bekendtgørelse isumaqatigiissut pillugu
nalunaarut Folketingit nalunaarutaat, taanna aamma pigisarput taamatut
periarfissamut tikkuussisimasoq arajutsisimanngilarput.
Taamaattumik isumaqarpunga tamanna
periarfissaq soorunami pitsaanerpaap tullia uagut tungitsinniik isigalugu,
Siumumiit isigalugu pitsaanerpaat tulleraa taanna ilassuteqartitsinissaq.
Taanna pitsaanerpaajuassaaq tamakkiisumik
nutarterineq.
Misissuineq naammassippat Naalakkersuisut
siulittaasuara oqarneratut misissueqqissaarneq naammassippat, taava
nalilerneqassaaq ilassutitigut isumaqatigiissusiornissamut tunngavissat
erseqqissarneqassasut. Imaassinnaavoq misissuinerup inernerigaa, ila imminut
akilernerpaassasoq aamma qallunaat imaassinnaavoq
isumaqatigileriataarsinnaagaat, 1951-imi isumaqatigiissut nutarterneqarnissaa
pitsaanerussasoq.
Tassa pissutsit allanngoriartorput
nunarsuarmi. Taamaattumik massakkuugallartoq killiffigisami, ilassutitut
isumaqatigiissusiorsinnaanermut periarfissat taakkartukkagut Siumuminngaanniik,
ilanngullugit inussiarnersumik tiguneqarnerat aamma nuannaarutigerusuppara.
Tassa tassani taasagut
erseqqissalaarusuppakka. Tassa avatangiisitigut apeqqutit imaannaanngitsut
massakkut ilungersuutigaagut Amerikarmiut Pituffimmi radareqarfiannut
tunngassuteqartoq. Aamma minnerunngitsumik sakkutooqarfiugallarmalli
avatangiisitigut suliassarpassuit taakku massakkut ingerlanneqartut,
saliinerujussuit aamma siunissami avatangiisitigut eqqanaarsarnissarput
pitsaanerpaamik inissisimanissarput eqqarsaatigalugu, isumaqatigiissusiortariaqarpugut.
Kiisalu aamma
akileraaruteqartitsinikkut apeqqutini Amerikarmiut tappavani atuinerminni,
nunamik atuinerminni nunatsinni akileraarutitigut akileraartarnikkullu qanoq
aaqqiivigineqarsinnaanerat pillugu aamma oqaloqatigineqartariaqarput.
Amerikarmiut nunatsinni sumiluunniit
atuisinnaanerat sorsunnerup eqqissisimanerullu nalaani, aamma taanna apeqqut
pillugu uagut nammineq Amerikarmiunik isumaqatigiissusiortariaqarpugut.
Ullumikkumut aamma ´90-ikkunnili piumasaqaaterput Thuletoqqap nunatsinnut
utertillugu tiguneqarnissaa, taanna angusariaqarparput. Aamma taanna immikkut
isumaqatigiissusiorfigineqarsinnaavoq.
Kiisalu aamma minnerunngitsumik
nalunaarasuartaateqarnikkut Amerikamut attaveqarnerup pitsaanerulersinneqarnissaanut
Thulemi radareqarfik aqqutigalugu, teknikkikkut periarfissat atorluarlugit,
aamma civilimik atuisinnaaneq aammalu sakkutooqarnikkut, tassa
sakkutooqarnermut nasiffeqarnermut immaqa taama taagaanni, radareqarnermut
tunngasut immikkoortillugit ingerlanneqalersinnaaneri tamakku ilanngullugit
isumaqatigiissutaasariaqarput.
Siumumilli isumaqarpugut tamakku
pillugit ilami angusinnaasuugutsigu nunatta nammineerluni Amerikarmiunut
toqqaannartumik isumaqatigiissuteqarsinnaanera ila qanoq
nuannertigissagaluarpa.
Soorlu aamma massakkut
Ef-minngaanniit taamanikkut anigatta massakkut EU-jusup nunatsinniik
toqqaannartumik isumaqatigiinniarfigineqarsinnaanera, Danmarkimiinngaannik
akuersissutaareersoq, aamma tamanna ingerlapparput.
Sooq Amerikamut aamma
taamaaliorsinnaassanngilagut.
Tamakkuupput periarfissat pitsassuit
anillariarfigisinnaasagut, taamaattumik qanoq susoqanngitsumillu nalilersuineq
atorsinnaanngilluinnaqqissaarpoq.
Naggataatigut Inuit Ataqatigiinninngaanniit
oqaaseqartup oqaatigisaa una Inatsisartut ataatsimoorlutik
oqariartuuteqartariaqartut, Naalakkersuisunut piumasaqarlutik. Tassa USA-mut
saaffiginninnissamik illersuissummut isumaqatigiissutip nutarterneqarnissaa
piumasaralugu.
Soorunami taanna pillugu Usa-mut
saaffiginninnissamut tunngassuteqartillugu Naalakkersuisut oqaloqatigiuarpagut.
Aamma massakkut Naalakkersuisut siulittaasuata isumaqatigiissutaa, qallunaat
peqatigalugit isumaqatigiissutip misissoqqissaarneqarnera taakkua
naammassippatta isumaqarpunga alloriarnissamut isummernissamut
tunngavissaqalersimassasugut.
Taamaannak oqaaseqarlunga Naalakkersuisut
akissuteqaataanut qujaqqippunga.
Daniel Skifte, ataatsimiinnermik
aqutsisoq, Inatsisartut siulittaasuat, Atassut.
Aappassaanik oqaaseqarpoq Mikael Petersen,
qutsavigarput. Tulliulluni oqaaseqassaaq Josef Tuusi Motzfeldt aappassaanik
oqaaseqassaaq.
Tassa erseqqissaatigissavara
oqaluttarfimmukarnerani aappassaaneernermi 5 minutsit oqaaseqartussaammat.
Josef Motzfeldt, Inuit Ataqatigiit
oqaaseqartuat.
Matumuuna Inatsisartunut
eqqaasitsissutigissavara isumaqatiigiissutip oqaluuserisatta taaguutaa
malugeqqullugu.
Imatut qulequtaqarpoq Kalaallit Nunaata
illersorneqarnissaa pillugu 1951-imi isumaqatigiissut.
Kalaallit Nunatta illersorneqarnissaa
pillugu isumaqatigiissut kalaallit inuiaqatigiit naalakkersuisaluunniit
ilisimangilaat qanoq imaqarnersoq.
1968-imi ilassutitut isumaqatigiissut
qanoq imaqarnersoq uagutsinnut takutikkumaneqanngilaq. Massakkut naak sakissatik
tillullugit piumasaqaatinik sakkortuunik oqaaseqarlutik nutarterisariaqarnermik
allamik taarsiisariaqarnermik oqaaseqartartut.
Ullumikkut Anders Fogh Rasmussen maani
landshøvdinginngorsimavoq, Inatsisartullu Namminersornerullutik Oqartussat inatsisiliortuusut
isumaqarfiisut landsrådetoqqatut killeqartigisumik piginnaatitaaffeqartutut
isigipput.
Allaanngilaq nunarsuarmi pissutsit ukiut
51-it ingerlaneranni allanngoriartorsimanngitsut. Allaanngilaq ippassaq FN-ip
ataani permanent forum nunanap inoqqaavini illersuiffik atulersimanngitsoq.
Allaanngilagut 1951-imi pissutsini
uninngasimasugut uagut uninngaannarusuttugullu. Tamanna pakatsinarpoq assut.
Naalakkersuisut siulittaasuat oqarpoq,
Amerika sanileraarput aamma niuernikkut attavigaarput. Naalakkersuisut
siulittaasuat isumaqarnerpa inuiaat kalaallit, isumaqatigiissummik nunamik
illersorneqarnissaanik isumaqatigiissummik allanngortitsiumanerata- ratigut
Amerikap USAP niueqatigineqarnera kipitissasoq?
Tassaqa. Taamaassimasappat Usa
oqartarneratut USA tassaasimassooq naalagaaffik tatigineqarsinnaanngitsoq.
Naalagaaffipajuk.
Soorlu USA tamakkununnga oqaaseqartartoq.
Aamma USA-mik niueqateqarnermut annaassagaluarutsigu sullugisassaqarpugut?
Tassaqa.
Puisit puisit puisit puisit puisinut
tunngasunik nioqqutissiaminernik sunilluunniit pisiumanngitsoq
eqqussiumanngitsoq inerteqquteqartoq inatsiseqarnermigut. Tassa
niueqatigilluagarput?
Aalisagarsilaartarunnarsivoq kisiat
killeqartorujussuarmik.
Siumut oqaaseqartuata oqaatigaa Anders
Fogh Rasmussen Naalakkersuisut siulittaasuat isumaqatigiissuteqarsimasoq
isumaqatigiissummut qulaajaasussamik. ´98 ´99-imilu annoraaq udvalgimik
taallugu qulaajaasitsivugut, Inatsisartut Naalakkersuisullu sukumiisumik
suliaat atuagakullassuanngorluni saqqummereerpoq. Taamaallaat
naalakkersuinikkut isummerfissat tikinneqarmata, ataatsimiititaliap
susassaqarfiginnginnamigit Naalakkersuisunut naalakkersuinikut
isummersorfissatut killikkami suliani iperarpaa.
Taava suna massakkut
qulaajaqqinniarneqarpa?
Sivitsorsaaneq tassa kisimi.
Ajoraluaqaaq danskit
naalakkersuisuni naalagaqarnerup akuersaarneqartuarnera ullumikkut
uppernarsaqinneqarmat.
Atassutikkormiut oqaaseqartuata
qujaniutigilluinnaqqissaarpaa danskit naalakkersuisagooq, najuunnissarput
isumaqatigiinniarnissani akuerisimammagu.
Ila qujamasuutiginiagaq
sulluginaraluassusia.
Qunoriarneq annertooq ullumikkut
takutinneqartoq ajuusaarnarpoq. Inatsisartut kingullermik oqaluuserinninneranni
´97-imioqqooqaaq, piginnaatitsissut Naalakkersuisunut Naalakkersuisut
siulittaasuannut tunniunneqartoq malinnagu ingerlasoqarsimavoq. Anders Fogh
Rasmussen oqarmat, taassuma oqaasii naalaganngortinneqarput.
1968-imi isumaqatigiissutit suunuku
imarisimagai? Aqqartartut atominik sakkullit imartatsinniippat? Timmisartumik
atominik sakkussanik usisunik silaannarput ingerlavigineqarpa?
Tamakku ilisimanngilagut, aali
taaguuteqartoq Kalaallut Nunaata illersorneqarnissaanut isumaqatigiissut.
Nunarsuarmi qaqqarsuarni
narsaannarsuarni sinerissamilu inuiaat piitsuugaluartut Amerikamiut
naalaganngortillutik imminnut nunaminnik atuinerannik, akerliullutik
oqartarnerat yankii go home yankies go home, taanna nalunngilarput. Nammineq
uagut aamma atortarnikuuarput.
Ullumikkut pissutissaqangilagut
taama oqassalluta pissutissaqanngikaluarpugut.
Isumaqatigiinniarnissamik nutaamik
nutarterinissamik piumasaqarnissarput taamaallaat saqqummiukkutsigu.
Danmarkip EU-mi
ikkukkaluttuinnarnerani annilaangassuterput Naalakkersuisut isummerfigissallugu
piareersimasimanngitsut paasivagut.
Isumaqatigiissut ullumikkut
oqallinneq aalaavigalugu isiginnaarusaassavarput attoqquneqanngimmat
attorsinnaanagu.
Taavalu aamma Siumup oqaaseqartuata
aappassaanik oqaaseqarnerani isumalluarsaarutigaa USA toqqaannartumik
isumaqatiginiarsinnaagipput. Uummannaq pillugu ukiorpassuit pigaluarparput
nikeriarfeqanngitsoq.
Daniel Skifte, ataatsimiinnermik
aqutsisoq, Inatsisartut siulittaasuat, Atassut.
Josef Tuusi Motzfeldt qutsavigaarput.
Tulliulluni oqaaseqassaaq Mogens Kleist aappassaanik sivisunerpaamik 5
minutsit.
Mogens Kleist, Kattusseqatigiit
oqaaseqartuat.
Qujanaq. Oqaaseqarnitsinni tassa
erseqqissaassutigivarput aamma inatsisit tassa qallunaat grundloveat taanna
allanngortinngikkutsigu, qallunaat naalagaaffiata nunanut allanut tunngasut
illersornissamullu tunngasut oqartussaaffigivai.
´51-imilu isumaqatigiissut
toqqammavigalugu nunasiaatitaanitta nalaani taanna isumaqatigiissut
sananeqarsimavoq.
1968-imi Folketingemi oqallittqarmat,
timmisartorsuut nakkarnerata kingorna, ´68-imi taamanikkut Folketingemi
ilaasortaatitarisarput Nikolaj Rosingi, timmisartorsuup nakkarnerata kingorna
Folketingemi oqallinnerminni ersarissumik oqaatigivaa, 19521-imi
isumaqatigiissutip nutaamik naliliiffigineqarnissaa. Taamanikkullu
naliliiffigineqartussatut oqaatigineqarsimavoq.
Aammalu ´68-imi oqallinnermi
ersarissorujussuarmik oqaatigineqarpoq, aatsaat taamatut isumaqatigiissut
unitsinneqarsinnaasoq NATO-minngaanniit anigaanni.
Imaluunniit isumaqatigiissuteqartut
ilaannit aninikkut marluullutik isumaqatigiissimasut aappaat aniniarpat, taava
aatsaat taanna isumaqatigiissut atorunnaartussaasoq.
Soorunami maani oqallissinnaavugut
annertungaatsiartumik nutarterisinnaanermut isumaqatigiissummut tunngatillugu.
Kisianni killeqarpoq, uagut iliuuseqarsinnaanerput tamatta nalunngilarput.
Tassalu uagut nunanut allanut
attuumassuteqartut oqartussaaffiginnginnatsigit, Grundlove tunngavigalugu.
Kisianni periarfissat ujartortariaqarpagut
taanna allanngortissinnaanngikkutsigu uagut oqarpugut taavami pitsaanerunngila
tillægsaftalemik sanasinnaaguttaa?
Periarfissarisinnaasagut tassuuna
ujartortariaqarpagut. Imaanngilaq tunniutiinnartugut Maliinannguaq Marcussen
Mølgårdi oqarnermini, aa tassa tunniutiinnartutut uagut taakkartorluta
pivaatigut, taamaattoqanngilaq ilissituulli taassuma isumaqatigiissutip
nutarterneqarnissaa uagut aamma piumasaqaatigaarput. Kisianni
periarfissaqanngikkutta periarfissatta tullia ajartortariaqarparput. Tassalu tillægsaftale.
Tillægsaftalemi taamatut sananitta
isumaqatigiissuteqarnitsinni periarfissarisinnaasagut assigiinngitsut
ujartortariaqarpagut. Massakkut Russerit Amerikarmiullu ABM-mut
isumaqatigiissummut tunngatillugu atorunnaarsitsinerata kinguneranik, nunatta
inissisimanera allaanerulerpoq.
Taava uagut qanoq atorluaasinnaavugut?
Taanna ujartortariaqarparput.
Tillægsaftaleliortoqassappat
periarfissarisinnaasagut ujartortariaqarpagut qallunaat naalagaaffiat
suleqatigalugu, ataatsimut suleqatigalugu.
Maannakkut taamatut Amerikarmiut Russillu
isumaqatigiinniarnerminni qallunaat tungaaninngaannit oqaatigineqarpoq,
nunatsinni Inatsisartut aamma tusarniarneqartassasut. Kisiat ajoraluartumik
piffissami tassa kingullermi, qallunaat nunanut allanut ministeriat ukioq
kingulleq septemberimi udenrigsministerinngunngikkallarmat,
Washingtonimeeqatigisarput, arlaleriarluni Washingtoniliarpoq Moskvaliarpoq
taavalu qallunaat statsministeriat Amerikaliarluni.
Taamaattorli paaserusunnarpoq
Naalakkersuisut siulittaasuat, tassunga sooq aamma ilaatinneqarsimanngimmat
aaligooq qanimut ilaatinneqarniartugut. Taamaattoq taamaallaat
ataatsimiititaliaq tusarniaanernut tunngatillugu angalagaangat
ilaatinneqartarpoq, allamik naamik.
Taannaana uagut tungitsinninngaaniik
Kattusseqatigiinniit oqaatigigipput oqariartuutigerusukkipput, Naalakkersuisut
siulittaasuat qallunaat statsministeriat aammalu udenrigsministeriat ilagalugit
isumaqatigiinniarnernut taamaattunut oqaloqatiginnerni ilaasinnaanissaat
ujartoripput.
Taavami qanoq ilaa illua tungaatigut kinguneqassava
ataatsimiititaliami ilaasortaannaat taamatut ilaatinneqarlutik imaattorpata.
Taanna ajunngitsorujuugaluarpoq, kisianni nunarput sinnerlugu Naalakkersuisut
siulittaasuat taamatut ilaasinnaanissaa uagut tungitsinniit pingaartipparput.
Taamaammat periarfissarisinnaasagut
ullumikkut suuppat, tassa taakku ujartugassagut.
Aamma Mikael Petersenip ersarissumik
oqarpoq aamma uagut oqaatiginikuuarput isumaqatigiissut NATO-mut
attuumassuteqarluinnartuummat taanna allanngortikkuminaatsorujussuuvoq.
Taamaattumik pingaaruteqarpoq ujartuissalluta pitsaanerpaamik nunatsinnut
iluaqutaasinnaasumik. Qujanaq.
Daniel Skifte, ataatsimiinnermik
aqutsisoq, Inatsisartut siulittaasuat, Atassut.
Mogens Kleist qutsavigaarput, tulliullunilu
oqaaseqassaaq partiini oqaaseqartartut avataatigut Lars Karl Jensen.
Lars-Karl Jensen, Siulittaasup tulliata
pingajuat, Siumut.
Aap, uanga Siumumit oqaluttorput
akornusernianngikkaluarlugu isumaqatigiissutip nutarterneqarnissaanut isumaqatigiinniarnermi
Naalakkersuisut issiaqataanissaat pingaartittorujussuuara.
Misissugassaqaqaaq suli aamma una
Uummannap imaluunniit Dundasip utertinnissaannaluunniit eqqarsaatigalugu
avanersuarmiut taanna noqqaassutiigisaat saneqqunneqarsinnaanngilaq.
Kisianni aamma misissugassaqaqisumik
oqarninni pivara avanersuarmiut piniariartarfitoqartik Uummannaq nunakortik
utertissagunikku, aamma tassani qulakkiigassaqarput imaannaanngitsumik. Tassa
oqaluttut ilaata taallatsiarpaa 1968-imi timmisartorsuaq nakkarnikuuvoq,
qaartartorsuit atortui usigisaasa ilaat nassaarineqanngillat immaqaluunniit
tamarmik mingutsitsineq taavani misissuiffigineqanngilaq naammattumik.
Tamakkuupput aamma nunap attartukkap mingutsinneqarneranik utertinneqarnissaanillu
oqalunnermi qulakkeerniaqqaagassat.
Isumaqarpungalu ataatsimiititaliaq aamma
tassunga attuumassuteqartoq pinngitsoorani tamakkuninnga assaasariaqartoq,
Avanersuarmiut isumallualussinnarteriarlugit utertitsisinnaaneq angugutsigu
aamma pakatsissutissaqarnissaat minnerutinniarlugu.
Tassami nalunngisatsitut 1968-imi
timmisartosuup taavani siku putuinnarlugu imaanut nakkarluni kivineratigut,
taassuma kingunerisaanik inuit ataasiakkat taarsiiffigineqarput inuk ataaseq
50.000,-kr.-mik. Pequtigalugu mingutsitsinermik sunnerneqarsimasinnaanerat
aarleqqutigineqarmat.
Taavani piniakkat qanoq sunnigaanerat
annertunerusumik misissuiffigineqarnersoq oqaatigisinnaanngilara, isumaqapunga
misissuineq annikeqisoq.
Taavalu aamma umiartortutut angalanitsinni
ilisimasaqarpugut, aamma immaqa ataatsimiititalimi soqutiginarsinnaasumik,
Lorensstationeqarfimmi immaqa taasinnaasarput Narsaarsummi tassa Dundasip
kujataani aqquserniorneqarmat, sioqqat Amerikaminngaaneersut nunatta
siorarinngisai qallersuutigineqarput assartorpagut. Tamakkua suuppat? Sooq
nunatta siorai atorneqanngillat? Isumaqarpunga ataatsimiititaliami aamma
paasiniassallugit peqqutissaqartoq.
Saliisoqanngilaq annertunerusumik
taamaattumik Thulemiut piniariartarfimminni utertitsisinnaanerat, taanna
sulissutigineqassappat aamma ilanngullu qulakkeerniartariaqarpoq
mingutsitsinermik taajissuma piniarfigineqarsinnaasup sunnigaanera ullumikkut
qanoq inissisimava? Aammalu atugassanik nerisassarsiorfigineqassappat inunnut
qanoq sunniussinnaappat. Tamakkua tamarmik qulakkeerneqarnissaat neriuppunga
Naalakkersuisut issiaqataanermikkut aamma oqallissutigisarumaaraat.
Daniel Skifte, ataatsimiinnermik
aqutsisoq, Inatsisartut siulittaasuat, Atassut.
Lars Karl Jensen qutsavigaarput.
Tulliulluni oqaaseqassaaq Malinnannguaq Markussen Mølgaard.
Aappassaanik oqaaseqassagami.
Malînánguak= Markussen Mølgaard, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat.
Qujanaq. Tassa Otto Steenholdtimut
oqaatigissavara oqaaseqarnermini oqaatigimmagu ilaatigut Inatsisartuni
ilaasortaanerup uuma ingerlanerani, nunanut allanut sillimaniarnermullu
ataatsimiititaliami ilumoormat Amerikamiunut oqaloqateqartarnitsinni
erseqqissumik oqaatigineqarnikuummat Pentagonimiinnitsinni, taavalu aamma
Amerikamiut maanga maanngarlutik ataatsimeeqatigiinninnerani
oqaatigineqarnikuummat, ammaffigalugu taassumap allannguuteqarfiginissaa.
Taamaattumik asuli massakkut
inissisimanerput aallaavigalugu, tukimmersortut tassaapput qallunaat. Qallunaat
Naalakkersuisui.
Aammalu kingullermik siorna qallunaat
nunanut allanut sillimaniarnermullu ataatsimiititaliaata maaniinnerani, ukiarmi
ataatsimeeqatiginerani aamma tassani oqaatigineqarpoq maani peqataasunit suna
kissaatiginerissi erseqqissumik paaserusupparput.
Tassa imaappoq ammarsimapput tassani suna kissaatigineripput
aammalu erseqqissumik oqaatigereeraluaripput isumaqatigiissut
allanngortikkusukkipput, tunngaviusumik isumaqatigiissut. Taava massakkut
inissisimaneq aallaavigalugu tassa paasivarput qallunaat Naalakkersuisuisa
tamanna kissaatiginngikkaat.
Siumut oqaaseqartuata qaqeqqinnermini
oqaatigimmagu tulluusimaartariaqartugut massakkut Naalakkersuisut
angusarisimasaat pillugu.
Suna tulluusimaarutigissagatsigu? Ukiuni arlalinni
ilassutitut isumaqatigiissutit taakkua suliarineqarsimapput, taakkuinnaallu
akuerineqarumallutik. Suliluunniit sunik imaqarnersut takusimatsinnagit
isumaqarpunga pissutissaqanngitsugut tulluusimaarnissatsinnut.
Taamaattumik takoqqaartariaqarpagut suut
isumaqatigiissutiginiarneraat.
Isumaqarpunga aamma angusaq kisanartutut
taanissaa apeqqusertariaqartoq, oqareernittuut isumaqatigiissulluunniit
ilassutitulluunniit isumaqatigiissutaanialersaartut suunersut takusimatinnagit.
Aamma siunnersuuteqarninni ilaatigut
oqaatigisama ilavigaat, taamanikkut nunarput EF-imut naaggaarmat, tassani
kalaallit immikkut pisinnaatitaaffilerneqarput.
Isumaqatigiinninniarsinnaanermut uffa
massa nunanut allanut tunngasut, qallunaat naalagaaffiata inatsisit malillugut
tigummigaluaraa. Sooq uani apeqqummi taamatut ilusilimmik
iliuuseqarsinnaanngilagut? Aamma siunnersuutinni erseqqissumik allassimavoq.
Taamaattumik uani siunnersuutima
itigartinniarneqarnera uanga paasisinnaanngilara. Illua tungaanillu
oqaluttoqarluni allanngortittariaqarpoq, illua tungaanillu
itigartinniarneqarluni allanngortinnissaanut siunnersuuteqarnera. Taavalu
ilassutitut taakku isumaqatigiissutit kisimik akueriniarneqarlutik.
Uanga taamatut siunnersuuteqarninni aamma
Inuit Ataqatigiit saqqummiussinerminni taamatut oqaaseqarnerminni
tunngavigerpiarpaat, ilassutitut isumaqatigiissutit taakku
isumaqatigiissuteqaannarnissaq sullugigatsigu. Sullugaarput pissutigalugu
illersornissamut isumaqatigiissuut qulaatiinnarluta suliaasimammat.
Aammalu taamatut allassimasut
qulaatiinnarluta suliaasimasut, akueriinnassagatsigit ilassutaannarnik
akuersaarnitsigut.
Uanga isumaqataluarama siunnersuutip uumap
akuerineratigut tunngaviusumik tunngaviusumik suliap pimoorullugu
ingerlateqqinnissaa, ilassutaannaanngitsunik taanna akuerineqassasoq
inatsisartuninngaanniit.
Taamaattumik
aammaarlungakaammattorusuppakka Inatsisartuni ilaasortaqatikka siunnersuutiga
akuereqqullugu, tassami taannaammat ukiuni arlalinni inuiaqatigiinni aamma
partiini tamanik kissaatigineqarluni oqaatigineqartuartartoq.
Qujanaq.
Daniel Skifte, ataatsimiinnermik
aqutsisoq, Inatsisartut siulittaasuat, Atassut.
Malinnannguaq Marcussen Mølgård
qutsavigaarput, taava maannakkut oqaaseqassaaq Naalakkersuisut siulittaasuat.
Jonathan Motzfeldt, Naalakkersuisut
Siulittaasuat, Siumut.
Siullermik oqaaseqarama Inuit Ataqatigiit
oqaaseqartuata Josef Motzfeldip oqaatigisaani muluginiagara ataaseq
oqaaseqarfigilaassavara imaluunniit marluk pingasulluunniit.
Isertortunik isumaqatigiissutissanik
Naalakkersuisut siulittaasuataluunniit ilisimatitaasannginneranik oqaaseqarneq,
taanna uanga soorunami suut ilisimatutaassutigisisarsimannginnersut uannut
ilisimanngilakka. Kisianni manna tikillugu Thulemmut tunngatillugu
Naalakkersuisut siulittaasuunera tamaat aqqutigisimasanni, qanoq pisoqartillugu
tamatigorluinnaqqissaaq ilisimatinniarneqartarnigut danskit
Naalakkersuisuninngaanniit nalornisagullu apeqqutigineqartut
akineqarsinnaasarput.
Soorunami aamma ilaqarput soorunami
imaaliinnaarlugit qularnanngitsumik politikerinut vammullu apuutissallugit
killiliiffigineqarsimasunik, taanna pinngitsoorneqarsinnaanngilaq aamma.
Aamma Kalaallit Nunaata uagut kisimiilluta
atorunnaarsissinnaanngilarput una isumaqatigiissut.
Tamanna pisinnaanngilaq.
Taavalu oqaatigissavara statsministeri
isumaqatiginiuteqarfigineqarmat januarimi, politikkikkut oqaloqatigiinnerup
annertoorujussuarmik. Kisianni aamma politikkiinnaanngitsoq aamma jura
inatsisitigut aamma tunngavissat aamma tikkuarneqarsimapput.
Tassanilu Naalakkersuisut tikkuarsimasaasa
ilagivaat isumaqatigiissut artikel 13 immikkoortoq 3, tassani oqaatigineqarpoq
uani nikuiinnarluni nutsissagaanni kalaallisut nutserneqanngilaq
oqaasertaqanngimmat, soorunami taakkua isumaqatigiissutaat qallunaat nunaatalu
Amerikamiullu. Oqaatigineqarput uani Naalakkersuisut taakku marluk
isumaqatigiippata taavalu saaffiginnissut sunaluunniit arlaasa saqqummiussaat,
uumap saqqummiussap atulereernerata kingorna, piffissamilu aamma
atuuffigisimasaani pisariaqartunik maanga isumaqatigiissummut
allannguutaasinnaasunik pisariaqartitsinerit kissaatigineqarpata, taakkulu
aamma misilittakkat tunngavigalugit paasineqarpata imaluunnit NATo-p
pilersaarutaani allannguineruppata taanna aamma ilaavoq.
Taamaattut saqqummiunneqarsinnaapput.
Artikel 13 immikkoortoq 3 aamma taanna
atorsimavarput statsministerimut eqqaasissutigalugu, isumaqatigiissummi taama
ittoq aamma oqaasertaq atorneqarsinnaasutut isumaqarfigigatsigu,
paaseqatigiinniarnermullu atorsimagatsigu taanna.
Soorunami uanga aamma nammineq Mikael
Petersenitut allallu aamma oqarnerisut tulluusimaarutigaara uani
tukernersuinnaratik danskit maannakkut silarsuup allanngoriartortup ataani,
akuersaarmassut isumaqatigiissut taama ittoq aamma artikel 13 immikkoortoq 3
tunngavigalugu uagut tikkuartorsimasagut maannakkut
periarfissarsiuunniarmatigik.
Kisianni tassa suli aana ataaseq
amigaataasussaq, uagut danskillu taama ilioreerutta saqqummiussagut aamma
saqqummiussassatigut taavalu aamma Amerikamiut aamma tassuunakkut
paaseqatiginissaat isumaqatiginissaat aamma tunngavissaassammat, ima ittumik
allannguuteqarniarnissamik.
Taamaattumik taanna anguniarneqassaaq.
Kingullermik oqallinnerminngaanniik
annertunerusumik assortuussutissaqanngilagut. Aamma aunga takusinnaasakka
najoqqutaralugit partiit tamarmik Kattusseqatigiiuppata imaluunniit illu
tungiliuttuuppata, uani isumaqatigiiniarnermut tunngatillugu oqaaserineqartut
killiffiat atussagaanni Naalakkersuisut alloriarneq atorsimasaat amerlanerusut
tapersersorluarmassuk. Taanna maluginiarpara, taannalu aamma tunngavigalugu
suleqqissaagut.
Daniel Skifte, ataatsimiinnermik
aqutsisoq, Inatsisartut siulittaasuat, Atassut.
Naalakkersuisut siulittaasuannut
qujavugut. Inatsisartunut ilimasaarutigissavara ungasinngitsunnuakkut
taasinissarput naatsersuutigigakku. Taavalu tulliulluni oqaaseqassaaq Otto
Steenholdt.
Otto Steenholdt, Attaviitsup
oqaaseqartuat.
Kingulliulluni oqaluttoq tassalu
Naalakkersuisut siulittaasuat isumaqatigaara. Aap kingullermik oqallinnitsinnut
naleqqiullugu massakkut oqallinnerup ingerlanera assersuunneqarsinnaasutut
uanga naatsersuuppara.
Kisiannili taakkua
ilassutigineqarsinnaasut maani qujasutitut maani tiguneqarmata aamma
paasillugu.
Tassa soorlu uanga oqareersunga
pitsaaginerusaq pisinnaanngikkaanni allatut ajornartumik tullia
tigummisariaqartoq.
Isumaqarpunga annertoorujussuarmik
isumaqatigiinngissuteqanngitsugut.
Uparuaaniapallaanngikkaluarlunga Inuit
Ataqatigiinninngaaneersoq ilisarimisaarpara, tassa oqallinnermi
naalakkersuisooqatigiinut pisuutitsiniarsarineq. Kisianni uatsinninngaaniit
akineqarsinnaasoq imatut: ukiuni taakkunani naalakkersuisooqatigiiffiusimasuni
qinersinermi kingullerminngaaniik, manna tikillugu annertunersaa Inuit
Ataqatigiit naalakkersuisooqataasimapput.
Allaat sillimaniarnermut
ataatsimiititaliami siulittaasuutitaqarsimallutik.
Taamaattumik tassani qanoq namminneq qanoq
iliorsimanertik isigigunikku massakkut ajorinninniarnerat isorinninniarnerat
isumaqarpunga annerungaartoq. Imminnut utertoorutigissagaat. Tassa taanna
ilisariinnarpara, suulluunniit illua tungiliuffiginiakkat tamarmik
ataatsimiinnermi maani taamatut akisariaqalersarmata. Pisuutitsiniarnerit
namminerlu assamminnik errortuinerit ersarissumik maanngaannit oqaatigineqartarmata.
Aamma Naalakkersuisunut ilaasortaasimasoq
Tuusi Motzfeldt aamma taamatorluinnaq oqarfigisariaqarsoraara,
piffissaagallartillugu pissutsinut maniguussimaqaaq illua tungiliukkami nipi
allarluinnaq sakkortooq annittalermagu, aamma paasigaluarlugu.
Tassa oqaaseqaatissinni Inuit Ataqatigiit
oqaaseqaatigisaanni aamma Naalakkersuisut siulittaasuata qujanaqaaq akimmagu.
assut uanga aamma tassani qeerrassimaaleraluarpunga oqaatigineqarmat
nunatsinniluunniit Naalakkersuisut siulittaasuannut ilisimatitsissutigineqartarsimanngitsut.
Sorsuusimaguluarnersut tassa tassani uanga
ilimatsassutigisimagaluarpakka, kisiannili massakkut ersarissumik akineqarpoq.
Taakkua taamaattoqanngitsoq.
Aap Danmark aamma EU qulequtsiullugu
allakkassinni aamma takuara nuannaajallaatigissanerlugu
quujatsaatigissanerluguluunniit tassa saamerliit EU-mut
akerliunerpaasimagaluartut akuersaarnerugaluttuinnarmata. Taanna SF-iniippoq,
massakkut ippassaaninnguaq SF-it taamaalerpallapput maani oqallinnermi immaqa
imannarsuaq akuliuffigisassaanngitsoq. Kisianni ilissi qaninnerugassiuk
ajunngilaq naalagiartilaaraluarussigit. Taamaaliortariaqanngissimagaluarmata
immaqa.
Taavalu eqikkaanermi aamma takusara
danskit Naalakkersuisuinut piumasareqqullugu inassutigisaq, taakku USA-mut
saaffiginnissuteqassasut illersornissamut isumaqatigiissutip
isumaqatigiinniutigeqqinnissaa piumasaralugu.
Isumaqarpunga akissuteqaammi ersarissumik
akissut tusareeripput. Taanna imatut akineqartoq, danskit amerikarmiullu
isumaqatigiilluta oqarfigigaatigut, taanna isumaqatiginagu. Isumaqarpunga tassa
taanna aporfiusoq imaannaanngitsoq.
Kisianni nuannarilluinnarlugu
qungujussutigisara aana tamannali iluatsissanngippat Kalaallit Nunatta
isumaqatigiissut atorunnaarsissagaa. Kakkaak immaqaluunniit annerusumik
oqaaseqarfigisariaqanngilaq.
Taanna oqarniutaavoq, nalunngiivillugu
Kalaallit Nunaat kisimiilluni taamaaliorsinnaanngitsoq.
Inuiattut akuerineqarnissarput
utaqqissagutsigu immaqa suli aamma sivisuallaassaaq, kisiannimi neriuutit
ingerlallugit ajorneq ajorpoq.
Tassa maani taasisoqassaaq, uangattaaq
massakkut oqaatigissavara, killiffipput Naalakkersuisut siulittaasuata
ersarissumik oqaatigaa, amerikamut qanoq iliuuseqarusukkaluaqaagut kisiannili
aajuna nalunngisarput, Amerikap massakkut sorsunnini ingerlakkaa ersarissumillu
oqaatigisimallugu, tamakkua ingerlakkallartillugit soorlu uagut
suliaritinniagarput sukkasuumik suliarineqarnissaa ilimageqqunagu. Tassa aamma
tusartariaqartoq ilumoortutullu uanga naliligara.
Daniel Skifte, ataatsimiinnermik aqutsisoq,
Inatsisartut siulittaasuat, Atassut.
Otto Steenholdt qutsavigaarput,
tulliulluni oqaaseqassaq Josef Tuusi Motzfeldt pingajussaaniilerami
naatsunnguamik.
Josef Motzfeldt, Inuit Ataqatigiit
oqaaseqartuat.
Qujanaq. Tassa naalakkersuisut
siulittaasuata kingullermik oqaaseqarnermini oqaatigisaa, qularnanngilaq
isumaqatigiissutit ilaqarsinnaasut politikerinut takutinneqarsinnaanngitsunik.
Isumaqatigiissutit politikerit atsiugaat
politikerit ilaanut takoqqusaanngitsut suusimassappat?
Sakkutuut atsiugarinngilaat
naalakkersuisut-uku inissisimasut qaffasinnerpaat atsiugaraat
isumaqatigiillutik isumaqatigiissutit makku pineqartut.
Tassa tamakku akuersaaginnagassagut? Uagut
taama isumaqanngilagut.
Aamma Otto Steenholdtimut
naalakkersuisooqatigiinnut pisuutitsiniarnera nalaatsornerinnakkut
naalakkersuisooqatigiit ullumikkut uani isummaminnik allanngortitsipput, illit
allanngortitsinerpaanut isummannik sakkortunerpavutit.
Kingullermik oqaluuserinninnermi
piumasaqartut sakkortunerpaat ilagaatsit, taanna isumaqatigiissutipalaaq
allanngortinneqartariaqartoq oqalukkavit.
Toqqammavilersukkanik oqaluppugut
ajunngilaq illaruaatissanngortinniarsarigukku saamerliit taanna nalunngilarput
upattussagit. Apeqqummi tassani saamerlerit Danmarkimi allamik
isummeriartornerat qitiunngilaq. Uggorisarput tasaavoq kingunerisassai
isumaqatiginiartaligassarput Danmarkiujunnaassaaq EU-p maskiinarujussua
isumaqatiginiartalissavarput. Apeqqutit ukua imaaliallaannaq
naammassisinnaasutut isikkoqartut isumannaarniarlugit eqiagigutsigu massakkut.
Taamaattumik uani
tuppallersaatiginiarneqartoq nerrivimmi issiaqataanissaq, apeqqutaavoq qanoq
piginnaatitaaffeqassanersugut. Ullumikkutut Inatsisartuni amerlanerit
isummernerat toqqammavigissagaanni nukittuallaartutut inissisimanissarput
ilimagisariaqanngilaq.
Taamaatumik-una uggorigipput
illersornissamut isumaqatigiissut allanngortinneqarsinnaasutut isikkulik,
ullumikkut naalagaaffeqatigiinnerup siunnerfeqarluartumik ingerlanniarsarigaluarnerani
massakkut aporfinngorsimammat erloqinartoq.
Taamaattumik allanngortinneqarsinnaanera
taanna pingaartikkipput.
Daniel Skifte, ataatsimiinnermik
aqutsisoq, Inatsisartut siulittaasuat, Atassut.
Josef Tuusi Motzfeldt qutsavigaarput.
Taavalu aamma naatsuararsuarmik oqaaseqassaaq Mikael Petersen
pingajussaaniilerami.
Mikael Petersen, Siumup oqaaseqartua.
Tassa naatsunnguamik. Tassa
siunnersuuteqartumut Maliinannguaq Marcussen Mølgårdimut erseqqissaatigilaaginnassavara,
uani aaliangiiffigisassatut siunnersuut tassa nipeqarpoq, danskit
amerikarmiullu amerikamiullu 1951-imi illersornissaq pillugu
isumaqatigiissutaata pimoorullugu allanngortinniarlugu pimoorullugu
sulissutigineqarnissaa pillugu aaliangiiffigisassatut siunnersuut.
Siumuminngaanniik uagut isumaqaratta
pimoorullugu sulissutigineqartoq. Taassuma allanngortinneqarnissaa.
Pimoorutivillugu ingerlanneqartoq, taamaattumik suliassaq ingerlareermat aamma
siunnersuut 1990-ikkunnili Inatsisartut aaliangiinnerannut
aaliangiisimanerannut allannguutissamik imaqanngimmat.
Taamaattumik siunnersuut
akuersaanngilarput. Taama paasiuminartigaaq. Allamik oqaasissaqanngilagut.
Daniel Skifte, ataatsimiinnermik
aqutsisoq, Inatsisartut siulittaasuat, Atassut.
Mikael Petersen qutsavigaarput. Taava
partiimi oqaaseqartup avataatigut Johan Lund Olsen oqaaseqarniarpoq. Tulliuttoq
aamma taamatut Anthon Frederiksen, taakkua oqaaseqareerpata Inatsisartut
amerlanerussuteqartorujussuit isumaat erseqqereermat taasiinnalissaagut.
Takanna Johan Lund Olsen.
Johan Lund Olsen, partiimi oqaaseqartitap
avataatigut, Inuit Ataqatigiit.
Ja, qujanaq. Tassaana tupigusuutigilaagata
una oqaaseqarfigilaarniarlugu, tassalu ilassutitut isumaqatigiisuteqarsinnaanissaq
tassa maannakkut amerlanerussuteqarluinnartut maani tassa
katersuuffiginiarpaat.
Tassungaana tunngatillugu una
eqqumiigilaagara saqqummiutilaarusukkiga, tassa ilisimaneqartutut
Naalakkersuisut pilersitaannik ukiuni makkunani, tassa namminersorneq pillugu
isumalioqatigiissitat sulisinneqarput Naalakkersuisuniit aammalu Inatsisartunit
suliakkerneqarsimallutik.
Tassanilu namminersorneq pillugu
isumalioqatigiissitat sulinerannut aamma ilaatinneqarpoq ullumikut tassa
immikkoortoq 35-mi uani eqqartugarput. Tassa illersornissaq pillugu 1951-imi
danskit amerikamiullu isumaqatigiissutaata allanngortinneqarnissaa pillugu
aamma nalilersuitinneqarlutik.
Tassa soqutiginartua maannakkut unaavoq
tassa namminersorneq pillugu isumalioqatigiissitat ukiut marluk maannamut
sulereerlutik tassa isumaqatigiissutigisimavaat, ilassutitut
isumaqatigiissuteqarnissaq taanna aqqutissaanngitsoq. Tamannalu ukiut
kingulliit marluk tassa aallartinnitsinniilli namminersorneq pillugu
isumalioqatigiissitani, taanna sukumiilluinnaqqeqqinnaartumik
misissuiffigineqarsimavoq. Aammalu eqqartorneqaqartaarluarluni
uteqattaarneqartuarluni. Taannalu uteqattaarneqartareeqimmat aamma tassa
namminersorneq pillugu isumalioqatigiissitani kingullermik ataatsimiittoqarmat,
tassa ukioq aallartilaaginnartoq isumaqatigiittoqarsimavoq aap ilassutitut
isumaqatigiissuteqarnissaq taanna aqqutigineqarsinnaanngilaq. Taamaammat
illersornissaq pillugu isumaqatigiissummi danskit amerikarmiullu
isumaqatigiissutaata, tamakkiisumik allanngortinneqarnissaa tassa namminersorneq
pillugu isumalioqatigiissitap inassutigilersaarpaa. Aamma
isumaqatigiissutigereerpaat.
Soqutiginartua manna uaniilerpoq
maannakkut naalakkersuisuutitaqartut sinniisuutitaat tassani sulisinneqartut,
tassa namminersorneq pillugu isumalioqatigiissitani sulisinneqartut isumartik
isumartik matuma kingorna taava allanngorteriasaassaneraat.
Tassa taanna apeqquterujussuuvoq.
Pissanganassaarlu namminersorneq pillugu isumalioqatigiissitat junimi
ataatsimiinnissaanni, ungaserujussuanngitsukkut taanna pilerpat tassani
isumartik allanngortissimallugu taava qanoq iliulersaassanersut paasissallugu.
Taassuma saniatigut aamma una
oqaatiginngitsuulaarnianngilara, naak partiimi siulittaasutta aamma tupigusuutigalugu
oqaatigereeraluaraa, tassa Otto Steenholdtip ukiaminngaanniit maannamut
mumerisaarsimanera.
Ila tamannamitaa sumimmitaavana
patsiseqartoq? Paaserusunnassagaluaqaaq. Ottop nammineq tamanna sorunami
akissuteqarfigisinnaassavaa. Otto taamaattumik apererusunnarpoq aamma
kikkunnik-una imaluunniit Siumukkunni imaluunniit allanik
isumaqatigiissuteqarsimavit? Taamaalillutillu aamma pisiarineqarlulisooq
imaluunniit pisiarineqarsimallutittullusooq isummat maannakkut
allanngorteriasaarsimallugu.
Ukiarmi aaliangiiffigisassatut
siunnersuut siullermeerneqarmat ilungersungaarlutit ilungersungaarlutit allaat
taamani taasisitsisoqarnissaanik noqqaavutit. Ilungersungaarlutik
illersornissaq pillugu isumaqatigiissutipalaaq taanna, qanga Inatsisartut ´90-ikkut
aallartilaaginnartulli nutaamik isumaqatigiinniutigineqaqqinnissaa
aaliangiusimaneqaannassasoq, taanna naqissuserneqaqqullugu.
Kisiannili tassa massakkut isummatit
mumeriasaarsimapput. Ila tamatumunngamitaavaana suna patsisaasoq?
Daniel Skifte, ataatsimiinnermik
aqutsisoq, Inatsisartut siulittaasuat, Atassut.
Johan Lund Olsen qutsavigaarput.
Taavalu mannakkut oqaaseqassaaq Anthon Frederiksen.
Partiimi oqaaseqartut avataatigut.
Anthon Frederiksen, Siulittaasup tulliata
sisamaat, Kattusseqatigiit.
Qujanaq. Siullermik
erseqqissaassutigissavara uagut Kattusseqatigiinni pituttorsimaneq ajoratta
suniluunniit taasissagaangatta. Tassa kiffaanngissuserput namminerlu
nalunngissuserput malillugu taasisinnaasarpugut.
Taamaattumik uanga nammineq inuttut
isummertaasera malillugu isummertussaavunga, aammalu Naalakkersuisut
akissuteqaataanut taaseqataaniarnanga aaliangersimavinga.
Tassa ukiarmili oqallinnermi matumani
aamma Kattusseqatigiinniit uagut isumaqataalluarsimagatta taassumap isumaqatigiissutip
1951-imeersup ilassuteqarfigiinnarnagu allanngortinneqarnissaa
anguniarneqartariaqartoq sulissutigineqartariaqartoq tamakkiisumik
tapersersoreersimagatsigu.
Taamaattumik uanga isumaqarpunga
pissusissamisoorluinnartuussagaluartoq inatsisit tunngaviusut sioqqullugilli
tassa nunasiaagallarnerup nalaani, taanna isumaqatigiissut uagut kalaallit
periarfissaqarfigisimanngisarput nammineerluta peqataaffigissallugu.
Taassumap atorunnaarsinneqavilluni allamik
nutaamik taarserneqarpat taanna tupinnangitsumik kikkulluunniit kalaallit
soqutigisassarivaat.
Pisariaqarporlu taamatut aamma nunatsinnik
inuinillu illersuinissaq, taamaattumik siunnersuuteqartoq uanga isumaqatigalugu
taaseqataaffigissavara. Qujanaq.
Daniel Skifte, ataatsimiinnermik aqutsisoq,
Inatsisartut siulittaasuat, Atassut.
Anhon
Frederiksenimut qutsavigaara. Taavalu partiineersut allat pingajussaanik
oqaaseqartikkakkit immikkut akueraara Otto Steenholdt.
Pingajussaanik
naatsuaraararsuamik oqaaseqaqqullugu.
Otto
Steenholdt, Attaviitsup oqaaseqartua.
Aap
tassami ilumoorluinnarpoq uanga kisimiissimavunga. Taanna aaliangiutigeqqullugu
landstingemut siunnersuutigigakku IA-kkut itigartimmannga. Aaliangiusimasara
taamanikkut kiserluinnarma taasivunga taanna aaliangiusimaneqassasoq,
kisiannili taamanikkut itigartippassinga.
Pisiarineqanngilluaasarpunga.
Oqarluaannassaanga Junataap oqaatigivaa suliassaq ima ajornartigisoq, Amerika
massakkut sorsulluni iliuusiata anguniarsarisaraluarput sanimut iligallaraa.
Qanorluunniit
ilioraluarutta taanna uanga angusaqarfigisinnaanngikkallarparput ullumi
imaluunniit siunissami.
Oqaloqatiginnissinnasoq
suliaminik taama pingaaruteqartitsigisumik naammassinnippat isumaqarpunga
taanna ingerlaqqissinnaasoq.
Neriulluinnarpunga
taamanikkut siunnersuutigisara aaliangiuteqqullugu itigartitarsi ilissi aamma
illua tungaanut saassasusi. Paasisarniarsigit tamakkua.
Daniel
Skifte, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut siulittaasuat, Atassut.
Otto
Steenholdt qutsavigaarput. Taavalu maannakkut oqaaseqassaaq Maliinannguaq
Marcussen Mølgård, pingajussaaniilerami naatsuararsuarmik. Tulliupporlu
naggataarutaasumik oqaaseqartussaq Naalakkersuisut siulittaasuat.
Maliinannguaq
Marcussen Mølgård, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat.
Aap
Ottomut oqaatigipallaannassavara tassa Inuit Ataqatigiinniit taamanikkut Ottop
siunnersuutaanut itigartitsinitsinnut pissutigigatsigu, malugisinnaagatsigu
maani inimi allanngortitsinissamik kissaateqanngitsut. Taavalu
appassaaneernissaa kinguartinneratigut piareersarlugu suliarineqarsinnaasoq.
Taanna siunnersuut upernaaq manna Inatsisartuni aamma nunanut allanut
sillimaniarnermullu ataatsimiititaliap Naalakkersuisut siulittaasuatalu
suleqatigiinnermigut-mikkut saqqummiussiumaartut.
Kisiat
tassa taamanikkut ajoraluartumik Naalakkersuisooqatigiinneq kipinikuuvoq
aammalu isikkivik allanngornikuulluni taamaalilluni.
Aamma
Otto oqassanngilaq uanga siulittaasuusimallunga sumiissimanersunga taamanikkut.
Ilaasortaaqataanikuugavit
nalunngilluinnarpat, taamanikkut siulittaasutut nunanut allamiunik
naapitsinigut tamaasa, Bruxellesimiinnitsinni USA-miinnitsinni qallunaanik
naapitsinitsinni tamatigut taassuma allanngortinnissaanik Inatsisartut
kissaateqarnerat saqqummiuttarsimagiga.
Taamaattumik
oqassanngilatit sumiissimanersunga.
Taava
naggasiullugu apeqqutigilaarusuppara Naalakkersuisut siulittaasuanut
tillægsaftalet suliarineqareerpata naammassippata Inatsisartunut
akuerisassanngorlugit saqqummiunneqalersaarnersut.
Taavalu
aappaattut apeqqutigerusullugu una apeqqutiga akineqanngimmat, taamatut
isumaqatigiinninniarnissami missilinut tunngatillugu
isumaqatigiinninniarnissami issiaqataanissamut akuerineqarneq sunik
piginnaatitaaffiliiva? Naaggaarsinnaatitaassaagut tassani? Tassa taanna
apeqqutigerusutara.
Taava
uani naggasiullugu oqaatigiinnassavara, Inuit Ataqatigiinninngaanniit matumap
suliaq manna unitsinnera ingerlaqqinniissaa ilimasaarutigeriissagatsigu, maani
itigartinneqaraluarpat.
Daniel
Skifte, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut siulittaasuat, Atassut.
Maliinannguaq
Marcussen Mølgård qutsavigaarput, erngiinnannguaq taasissaagut,
naggataarutaasumik Naalakkersuisut siulittaasuat.
Jonathan
Motzfeldt, Naalakkersuisut Siulittaasuat, Siumut.
Naatsorsuutigaara
una ataatsimoorluni isumaqatigiissummik misissuinissaq, tassalu taanna artikel
13 najoqqutaralugu oqallinnermi oqaatigereeriga saqqummiussutissani
statsministerimut atorsimasatsinni.
Taakkua
ingerlanneqassapput tamaat isumaqatigiissut qimerloorlugu.
Tassani
ataaserluunniit oqaatigineqariinngilaq una misissussanngilarsi. Kisianni tassa
maannakkut suleriarnissaq majip uuma naalernerani nalunaarutigaara
oqaloqatigiissutigineqassasoq. Aallarnisaataasumik maannakkut
oqaloqatigiinnerit ingerlammata.
Kisianni
aamma eqqaasississutigissavara soorlu oqartunga Amerika maanna sorsuppoq,
taavali suliassat siornali inertussatut isikkoqaraluartut tassa pinngitsooratik
tillægsaftaleqarfiusussat. Tassaapput ilaatigut avatangiisinut tunngasut. Mingutsitsinermut tunngasut,
taakkuupput danskit Naalakkersuisuisa akuereriigaat. Tillægsaftaleqarnissamik
periarfissaqartitsisut. Tassani suli Thulemi mingutsitsinermut tunngasut aamma
ilaatigut taaneqartut eqqaaveqarnermut apeqqutit, tassani uagut
aningaasartuutiginngisatsinnik danskinit imaluunniit amerikamiut
aningaasartuutigisaannik saliinissat, misissuinissat allallu
aningaasalersorneri isumaqatigiinniutinut aamma ilaapput.
Taavalu aamma Maliinannguaq
Marcussenip apeqqutaanut tunngatillugu nerrivimmi issialerutta
naaggarsinnaanitsinnik apeqqutit, ila ila naaggaarsinnaagutta naaggaassaagut
aamma naammaginngisatsinnik takusaqarutta.
Nerrivimmi issianermi aamma taanna
pisussaaffigaarput. Naaggaagassagut naaggaarumaarpagut angersinnaasullu
angerlugit, aammalu suut akissussaaqataaffigiumanerlugit ilusilerneqarnissaanut
sunniuteqarnissaq tassani atussallugu.
Kisianni tassa maannamut suli qaqugu
saaffiginnissummik USA saqqummiussaqarumaartoq, taanna arlaannattaluunniit suli
naluaa.
Daniel Skifte, ataatsimiinnermik
aqutsisoq, Inatsisartut siulittaasuat, Atassut.
Naalakkersuisut siulittaasuannut
qujavugut. Taavalu maannakkut aalajangiiffigisassatut siunnersuut
inaarutaasumik taasissutigissavarput.
Aalajangiiffigisassatut
siunnersuummut isumaqataasut qinnuigissavakka nikueqqullugit.
11.
Aalangiiffigisassatut siunnersuummut
akerliusut qinnuigissavakka nikueqqullugit.
16.
Aalajangiiffigisassatut
siunnersuummut isumaqataanatillu akerliunngitsut qinnuigissavakka
nikueqqullugit.
Soqanngilaq.
Taamaalilluni
aalajangiiffigisassatut siunnersuut itigartinneqarpoq.