Oqaluuserisassani immikkoortoq 75-1 |
|
||
Siullermeerneqarnera | Aappassaanneerneqarnera | Pingajussaaneerneqarnera |
Ullut
ataatsimiiffiusut aqqarnat, sisamanngorneq 25. april 2002
Ataatsimiinnermik
aqutsisoq: Daniel Skifte, Inatsisartut Siulittaasuat, Kattusseqatigiit.
Anthon
Frederiksen, Kattusseqatigiit.
Siullermik
pappiliani aqquaanneqarsimasumi qulequtsiunneqarsimasoq pillugu
eqqaasitsissutigilaassuara taanna qulequtaq uanga namminneq
allatariinginnakku, kisiannili siunnersuutivinni imatut allassimasut imatut
atuaannassuakka.
Kalaallit
Nunatsinni Inatsisartut suleriaasissaanni '35 tunngavigalu matumuuna
apeqquteqaat aallavigalugu Inatsisartunut oqaluuserisassaq imaattoq saqqummiuppara.
Naluneqanngitsutut
kommunet pillugit aaqqissuusseqqinnermut ataatsimiititaliarsuup suliaani
kommunet nammineernerulernissaat eqqartorneqarpoq, aammalu tamanna maannamut
paasisinnaasakka naapertorlugit suli anguniarneqarpoq.
Tamaanalumi
namminiilivinnissamik eqqarsaammut naleequlluinnarpoq. Tassami kommunet
minnerunngitsumillu kommuneni nunaqarfiit ullumukkorniit
nammineernerulernissaat suli annerusumik periarfissinneqassappat, kommunet
pisinnaatitaaffii annertusineqartariaqarsorinarmata.
Tamaanalu
ilaatigut aqqutissiuunneqarsinnaavoq Namminersornerullutik Oqartussat
aningaasatigut sanaartornermut pilersaarusiornerannut, aammalu aningaasanut
Inatsisip suliarineqarneranut atatillugu, kommunet pisinnaatitaaffiisa annertusineqarnerisigut.
Taamaaliornikkut
Namminersornerullutik Oqartussat akisissaaffinnik kommunenut
siammarterisinnaapput, soorlu assersuutigalugu aningaasanut inatsimmi
sanaartornermut aningaasaliissutit, kommunenut isumaqatigiissusiornikkut
sanaartugassat pilersaarusiornerat, suliariumannittussarsiuussinerit ilaallu
ilanngullugit kommunenut suliakkiunneqarnerisigut, sanaartugassat
pilertornerusumik kinguaattoorfiunnginnerusumillu ingerlanneqartalersinnaanerat
qulakkeerneqarsinnaammat.
Maannakkummi
sanaartugassat kommuneni assigiinngitsuni suliarineqartussat allaffippassuit,
pilersaarusiornerpassuit, apeqquterpassuit allallu qinnuteqaatit sulianut
kinguarsaataasartut aqqusaaqqaarlugit, allaffissornerujussuaq atoqqaarlugu
aatsaat sanaartugassat aallartinneqartarput. Ilaatigut ukiumut
aningaasaliiffiusumut kingusinaartumik ingerlanneqalertarlutik.
Taamaammallu
Namminersornerullutik Oqartussat sanaartugassanut aningaasaliissutigisartagaat
agguaqatigiisillugit ukiumut 100 millionit missaani piviusunngortinneqanngitsoortarlutik,
imaluunnit atorneqanngitsoortarlutik.
Sanaartoorneq
eqaannerusumik ingerlanneqassappat allaffissornerujussuaq
annikillisinneqartariaqartoq isumaqarnarpoq. Minnerunngitsumik sikusartuni
najugallit aamma eqqarsaatigalugit.
Tassami
aningaasanut inatsit akuersissutigineqaraangat naluneqarneq ajorpoq sinerissami
kommuneqarfinni suut sanaartorneqartussat aningaasaliiffigineqarnersut.
Inatsisartut akuersinerat tunngavigalugu Naalakkersuisut
pisinnaatinneqarsinnaapput, sanaartugassat kommunenut
isumaqatigiissuteqarnikkut imaluunniit periuutsinik allanik sanaartornermut
maannakkorniit pilertornerusumik ingerlanneqalersinnaanerannut
periarfissiisumik, aaqqissuussinikkut allaffissornerujussuup aamma
millisaaffigineqarnissaanik kinguneqartussamik naammassisoqartoqarsinnaanera
anguniarlugu aaqqissuusisoqarsinnaaqqullugu.
Taamatut
siunnersuuteqarlunga neriuutigaara sanaartornermik kinguaattoorutaasartut
anigorniarlugit Inatsisartut iliuuseqarumaartut. Oqallilluarisi.
Anders
Andreassen, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuata tullia,
Siumut.
Qujanaq,
siullermik utoqqatsissutigissavara ullormut oqaluuserisassani
qulequtalersuinermi teknikkikkut kukkuluttortoqarsimammat allattoqarfiup
tungaaninngaanniit. Taannalu utoqqatsissuigaarput.
Taavalu
akissuteqassaq Ineqarnermut Attaveqarnermut Pilersuinermullu Naalakkersuisoq.
Jĝrgen
Wĉver-Johansen, Ineqarnermut, Attaveqarnermut Pilersuinermullu Naalakkersuisoq,
Siumut.
Qujanaq.
Pisortat sanaartugassanut aningaasaliissutaat naalakkersuinikkut tamakkiisumik
nakkutigalugit ingerlanneqartussaapput. Tamatumalu kingunerisariaqarlugu
allaffissornikkut aqutsisoqartariaqarnera.
Sanaartugassanik
suliassat kommunenut isumagisassanngortinneqarlugittaaq Inatsisartut Naalakkersuisullu
aningaasaliisartut aamma aningaasaliissutinik Pisortatut ingerlatsinermut
akisussaasutut, sanaartugassani suliassat ingerlanneranni malinnaasussaapput.
Ingerlaavartumillu pisariaqartinneqartunik akuersissuteqartartussaallutik.
Taamatut
allaffissornikkut aqutsisariaqarneq qanorluunniit pisoqassagaluarpat
Namminersornerullutik oqartussanit aammalumi kommunenit
suliarineqartartussaavoq. Taamaakkalluartoq siunnersuuteqartoq isumaqatigaara
pitsanngorsaasoqarsinnaanerarlugulu pisariillisaasoqarsinnaanerarmagu,
pingaartumik Namminersornerullutik Oqartussat kommunellu
pilersaarusiortarnerisa naleqqunnerusumik ataqatigiissaarnerusumillu
pisalerneratigut.
Sanaartugassat
ukiup tulliani aallartitassat novemberip qiteqqunnerani
akuersissutigineqartarput. Pilersaarusiuunneqarneralli arlalippassuartigut
aatsaat januarimi aallartinneqartarpoq. Tassani paasinarsisinnaasarluni
missingersuusiaagallartut eqqortinneqarsinnaannginnerat. Taamatut
pisoqartillugu aningaasaliissutit amerlissutissaannik
qinnuteqartoqartariaqalersarpoq imaluunniit pilersaarutit
allanngortinneqartariaqalersarlutik.
Tamannalu
taannaannaalluni piffissartornartaqaaq. Tamatuma kingunerisarpaa sanaartornerup
ukioq imaaleereersoq aallartinneqartarnera, imaluunniit aappaagussamut
kinguartinneqartariaqalersarnera.
2002-mulli
missingersuusiornermut malittarisassat tunngavigalugit, kontomit
pilersitsisoqarpoq aningaasanut inatsimmut ilanngussinnginnermi aallarnisaataasumik
pilersaarusiornermut atugassanik imalimmik. Tamatuma kingunerissavaa
pilersaarutit piinik missingersuusiorlugit sanaartugassanut
siunnersuutissanngorlugit suliarineqartalernerat, tassa aningaasanut inatsimmut
ilanngunneqartussanngoraangamik.
Taamaalippat
sanaartugassanik pilersaarutit annikinnerusut inaarsarneqarsinnaalissapput,
suliariumannittussarsiuunneqarsinnaasalissallutillu ukiumi tulliuttumi
piffissarissaarnerulluni aallartinneqartalersinnaassallutik.
Sanaartugassanik
pilersaarutit annertunerusut naammassillugit pilersaarusiorneqartassapput
ukiumilu tulliuttumi, periarfissaqarpat suliariumannittussarsiuunneqarlutik
aappaguani piffissarissaarluni aallartinneqarsinnaasunngorlugit.
Tassa
piffissaq pilersaarusiorfiusoq tallineqassaaq, kisiannili qularnaannerusumik
tunngavissaqalissalluni taamaalillunilu pisariaqanngitsumik
kinguaattoortarnerit pinngitsoortinniarneqalersinnaassallutik.
Taamatuttaaq
tunngaviatigut periaaseqarneq atuutissaaq pilersaarusiortarnermut akisussaaffik
kommunenut nuunneqassagaluarpat.
Taamaammat
sanaartornermut tunngassuteqartuni annertuumik kinguaattoorsimaneq
qaangerneqarsinnaanngilaq akisussaaffiup kommunenut tunniutiinnarneratigut.
Qaangerneqarsinnaavoq atuutilereersutut isumatuumik pilersaarusiornikkut
siunissami suliassanut sunniuteqarumaartumut.
Matumanili
oqaatigineqanngilaq allanut suliassanngortitsisarneq allanik peqquteqarluni
iluaqutaanaviangitsoq. Taanna paaseqqunarpoq. Tamakku pillugit Naalakersuisut
kommunenik oqaloqateqarnissartik ammaffigaat, ammaffigaluguttaaq
suliassaqarfinni suliassat pitsaanerusumik akikinnerusumik ullutsinnullu
naleqqunerusumik suliarineqartalernissaannik. Allanngortiterinikkut
inuiaqatigiinnut iluaqutaasinnaasut pillugit kommunet Namminersornerullutillu
Oqartussat akornanni suliassat agguataarneqarneranni nutaamik
eqqarsartaaseqalernissaq.
Namminersornerullutik
Oqartussat taamatullu kommunet ajornartorsiutinut ilisimaarinninnerat
takuneqarsinnaavortaaq 2002-mut ataatsimoortumik tapiissutit pillugit
isumaqatigiissuteqarnermut atatillugu, sanaartornermut tunngasut pillugit ima
allassimasoqarmat.
Illua
tungeriit isumaqatigiipput, kommunet ataasiakkaat aammalu Namminersornerullutik
Oqartussat akornanni immikkut isumaqatigiissusiornissamut periarfissaqartoqartariaqartoq.
Naatsorsuutigineqarpoq sanaartornikkut suut tamaasa ataatsimut isiginerullugit
ingerlanissaq siunertaralugu ukiunut qassiinut isumaqatiissusiortoqartassasoq,
taamaalillutik kommunet taakku aningaasatigut amerlanerusunik isumagisaqalernermikkut
kiffaanngissuseqarnerulerlutillu sanaartugassanut tamarmiusunut
sunniuteqarnerulissammata.
Kommunet
aningaasalersueqataanerat soorlu pisarsinnaavoq inissialiortiternerni
sanaartorfigissaanermi pingaarnerusuni sanaartorfissat nutaat ilanngunneqaraangata,
ulluunerani paaqqinniffiliortiternerni aammalu avatangiisinut tunngasuni
sanaartukkat aningaasalersorneqarnerini. Qujanaq.
Anders
Andreassen, ataatsimiinnermik aqutsisoq.
Ja,
qujanaq. Maannalu partiit Kattusseqatigiit Attaviitsullu oqaaseqartussaat
oqaaseqassapput, siulliulluni oqaaseqassaaq Vittus ??? Mikaelsen, Siumut.
Vittus
Mikaelsen, Siumut.
Qujanaq.
Siunnersuuteqartup qulequtaq saqqummertitaani allaanerulaartumi quliqutsiinikuuvugut,
pissutigalugu taanna siulittaasoqarfimmit oqaatigineqareernikuuvoq.
Siumuminngaanniit
imatut oqaaseqarniarpugut.
Qanoq
ililluni sanaartornermi aningaasaliissutit allaffissornikkut
pissusissamisoortumik ingerlanneqartalernissaannik taamaasillunilu
pisariaqanngitsumik kinguaattorutit kommuneni akornutaannginnissaasa
qulakkeerneqarnissaanni apeqquteqaat aallaavigalugu oqallisissamik siunnersuut
Siumumiit imaattumik oqaaseqarfigissavarput.
Inatsisartuni
ilaasortaq Anthon Frederiksen oqallisissiami siunnersuutaata Siumumiit
misissorluarneranni paasivarput, siunnersuuteqartup saqqummiussaanik
taaneqartut maleruagassatigut atuuttutigut aamma kommunemut ataatsimoortumik tapiissutit pillugit
isumaqatigiissutit naapertorlugit iluarsiissutigineqarfigineqareersut. Aammalu
kommunet taamaasiornissaminnut periarfissaqareersut.
Siumumiit
maluginiarparput siusinnerusukkut Inatsisartuni ilaasortat allat
oqaluuserisassanngortitamut assingusumik oqaluuserisassanngortitsisarnerisa
kingunerisaannik aammalu kommunemi iluarsaaqqinnermut ataatsimiititaliarsuup
sulinerata kiisalu KANUKOKA-mi aallartitat aammalu borgmesterit
kommunaldirektĝrillu ataatsimiittarneranni maannakkut
oqaluuserisassanngortinneqartoq sukumiisumik sammineqartareersoq. Aamma oqaluuserineqartareerluni.
Tamakkunani
timitalerneq Naalakkersuisut siulittaasuat suliassanut tunngasuni erseqqissumik
nassuiaateqartareerpoq imaluunniit iliuuseqartareerpoq nassuiaateqartareerpoq.
Nassuiaateqartareernera pillugu aammalu tamatuma kingunerisaanik KANUKOKA
aallartitat kommunemit aallartitat KANUKOKA suliassinneqarnikuulluni.
Naalakkersuisunut isumaqatigiinniaqqullugu.
Suliassaq
tamaana KANUKOKA-mi Naalakkersuisullu ajunngilluinnartumik kommunenut
atussallugu eqaatsumik kommunenut ataatsimoortumik tapiissutit pillugit
isumaqatigiissuteqarnerminni aaqqiivigineqarnikuuvoq.
Taamatuttaaq
missingissuusiortoqarnermi inatsimmi sanaartugassani allaffissornikkut aqutsineq
suliassallu ingerlaartarnerat iluarsiissuteqarfigineqareerluni.
Taava
aamma Naalakkersuisut KANUKOKA-llu isumaqatigiissutaanni periarfissiuunneqartut
aamma Inatsisartut imaluunnit Naalakkersuisuni missingersuusiortarnermi
inatsisiliornikkut aaqqiissutaasimasut, tassami kommunet piumassuseqartut
perusuttullu sanaartornermut tunngassuteqartut pillugit, immikkut
isumaqatigiissuteqarnikkut kiffaanngissuseqarlutik aningaasaliissutit
tamarmiusut annerusumik sunniuteqarfigisinnaareermassuk.
Naggasiutigalugu
oqaatigissarput Siumumiit Naalakkersuisut isumaqatigigatsigit, Naalakkersuisut
oqarmata Pisortat aningaasaliissutaat pisortat sanaartugassanut
aningaasaliissutaat Naalakkersuinikkut tamakkiisumik nakkutigineqartussaasut.
Aamma
ilanngullu oqaatigissallugu, Naalakkersuisut akissuteqaataat Siumumiit
tamakkiisumik isumaqatigigatsigu.
Qanoq
ililluni sanaartornermut aningaasaliissutit allaffissornikkut
pissusissamisoortumik ingerlanneqartuarnissaanik taamaasillunilu
pisariaqanngitsumik kinguaattoornerit kommunenut akornutaannginnissaasa
qulakkeerneqarnissaannik oqallittoqarnissaanik Antuup siunnersuutaa
oqaaseqarfigaarput.
Isumaqarluta
pisussaasut iliuuserineqareersut pisussaasunut iliuuserineqareersut
naammaginartut.
Anders
Andreassen, ataatsimiinnermik aqutsisoq.
Ja,
qujanaq. Tulliulluni oqaaseqassaaq Daniel Skifte, Atassut.
Daniel
Skifte, Atassut.
Qujanaq.
Inatsisartunut ilaasortap Anthon Frederiksenip apeqquteqaat aallaavigalugu
oqallisissatut siunnersuutaanut Atassut imatut oqaaseqarniarpoq.
Aallaqqaammut
oqaatigeriissavarput siunnersuut tunngaviatigut isumaqatigigatsigu, taamaattumik
tapersiisumik nipeqarluta oqalliseqataaniarpugut.
Kisianni
taamaaliussagaanni suliassalli annertussusissaa apeqqutaassalluni.
Taamaaliornissaq kommunet ilaannut pitsaasuusussaavoq aammali kommunet ilaannut
mianersorfissaqassalluni.
Taamaattumik
Naalakkersuisut apeqquteqaat pillugu akuersaartumik nipeqarnerat Atassummiit
iluarisimaarparput. Naalakkersuisullu apeqqutinik assigiinngitsunik
uparuartuinerat aamma malitassatut taperserlutigut.
Atassumminngaanniit
kaammattuutigissavarput Naalakkersuisut taamaaliortoqalinnginnerani
najoqqutassanik erseqqissunik KANUKOKA peqatigalugu suliaqaqqullugit.
Atassutip
pingaartittuaannarsimavaa kommunet nammineernerulernissaannut
aqqutissiuunneqartuarnissaat Namminersornerusuniit ingerlatilerneqassasoq.
Soorunami
suliassanut annikinnerusunut ajornannginnerusumillu naammassisariaqartunut
piunasaqaatit sananeqarnissaat ajornassangeqaaq. Kisiannili suliassanut
annertunerusunut immaqalu allaat ukiut arlallit atoqqaarlugit sanaartukkamik
ingerlatsiviusuni kommunemut pineqartumut piumasaqaatit allaanerusariaqarput.
Soorlu pilersaarusiorluarnissaq akisunaartitsinnginnissaq sanaassallu
tamaakkiisumik Pisortanit aningaasalerneqartussap aningaasatigut
qulakkeerneqarsimanissaa eqqarsaatigalugit.
Taamak
oqaaseqarluta taperserparput Naalakkersuisut akissuteqaataat pitsaasoq. Aamma
isumaqatigalugu taperserparput.
Anders
Andreassen, ataatsimiinnermik aqutsisoq.
Qujanaq,
tulliulluni oqaaseqassaaq Lars Sĝrensen, Inuit Ataqatigiit.
Lars
Sĝrensen, Inuit Ataqatigiit.
Qujanaq.
Inuit Ataqatigiit Naalakkersuisut siunnersuuteqartumut akissuteqaataat
tamakkiisumik isumaqatigigatsigu apeqquteqaat aallaavigalugu oqallisissatut
siunnersuut naatsunnguamik oqaaseqarfigissavarput.
Inatsisartuni
sanaartornermut aningaasaliissutit pillugit oqallittarnerparujussuit
minnerunngitsumillu sanaartugassatigut kinguaattoortarnerit pillugit sanaartorneq
eqaannerusumik ingerlanneqarnissaanik Inatsisartut kommunellu
kissaateqarnerat aallaavigalugu taamanikkut Naalakkersuisuusut
ajornartorsiutit pillugit kommunet kattuffiannut, suliassat
agguaanneqartarneranni nutaamik aaqqissuussinissamik illuatungeriit ukioq
mannamiit atuutilersussamik isumaqatigiissuteqarput.
Taamatut
illua tungeriit isumaqatigiissuteqarnerisigut Inuit Ataqatigiinniit
naatsorsuutigaarput sanaartornikkut suut tamaasa ataatsimut isiginninnerullugit
imaluunniit isiginerullugit pilersaarusiornerit ingerlanneqartalernissaannik
tamanna kinguneqarumaartoq.
Mannakkut
sanaartornermi nutarterinermilu pilersaarusiornermi kommunet mikinerusut
tunulliunneqartartutut misigisimanerat taamaalilluni qaangerneqarsinnaasutut
aamma isigigatsigu.
Naggataatigut
Inuit Ataqagatigiit Naalakkersuisunut kaammattuutigissavarput sanaartugassatigut
nutarterinissatigullu nunatsinni sumi najugaqaraluaraanniluunniit
pisariaqartitsineq assigiimmat, kommunet sanaartugassatigut nammassinnaasaallu
aallaavigalugit ukiunut qassiinut isumaqatigiittoqarnissaanik siunertaq
nammassiniaqqullugu.
Kommunemmi
anginerit sisamat kisimik qitiusumiit sukkasuumik ineriartortinneqarnerat
siammasinnerusunut ataatsimut isiginninnerulluni ineriartortitsinermik
taarserneqartariaqartoq isumaqaratta.
Taamatut
siunnersuuteqartup Inatsisartunut ilaasortap Anthon Frederiksenip
siunnersuutaanut, suliaq aallartinneqareerlunilu naammassineqareermat
Inatsisartut siulittaasoqarfianiit allakatigut akineqarsimagunartariaqarunaraluartoq,
isumaqarfigisarput pillugu oqaaseqarpugut.
Anders
Andreassen, ataatsimiinnermik aqutsisoq.
Ja,
qujanaq. Tulliulluni oqaaseqassaaq Mogens Kleist, Kattusseqatigiit.
Mogens Kleist, Kattusseqatigiit.
Qujanaq. Ajornartorsiut ullumikkut
imaannaanngitsuuvoq. Tassami ukiakkut Inatsisartut soorlu aningaasanut
missingersutit akuersissutigineqaraangata, suliassat aappaagussamut
akuersissutigineqartarmata.
Taamatullu ingerlariaasitta takutippaa
illoqarfiit sikusartumiittut, sanaartornissaminnut periarfissaat
annikillingaatsiartartut. Imaammammi umiarsuit pajuttut unereernerisigut
unereernerisa kingorna akuersinerit aaliangiiffigineqartarmata.
Naalakkersuisullu akissuteqaataat Kattusseqatigiinniit tusaatissatut
tigorusuppagut.
Siunissaq ungasinnerusoq isigalugu
taamatut kommunet Namminersornerullutik Oqartussallu pitsaanerusumik
suleqatigiilersinnaanissaat pissanngatigaarput.
Aammalu INI A/S-p nutaamik
naliliiffigineqarnissaa Kattusseqatigiinniit pissanngatsigivarput, tassami
suliassat ersarissut INI A/S-p tigummilerpagit suliassat ilaat tassalu
sanaartornermut tunngasut, kommunenit ingerlanneqartalissammata taamaalillunilu
kommunet ataasiakkaat suliat qanimut, suliat ataatsiakkaat kommuneninngaannit
ingerlanneqartalissammata.
Minnerunngitsumillu illussanik
titartaasartut pitsaanerusumik aammalu piffissamik aaliangersimasumik
pilersaarusiortalersinnaassammata kommunet qanimut suleqatigalugit.
Siunissaq ungasinnerusoq isigalugu maannakkumiit
pilersaarusiortariaqalerpugut sanaartorneq ukiut qulit femtenit qanoq
isikkoqassanersoq anguniarlugu. Taamatut iliunngikkutta illoqarfiit
ataasiakkaat immaqa mikinerit mattukkaluttuinnassavagut. Taamaammat
ersarissumik ataatsimoorluta pilersaarusiornissaq ingerlattariaqarparput.
Ilanngullugu Kattusseqatigiinniit
oqaatigissavarput Namminersornerullutik Oqartussat, kommunit kattuffiat INI
A/S sanaartornermut aningaasaateqarfillu imminnut paaseqatigiinnerullutik
suleqatigiinnissaat anguniartariaqartoq.
Aammali sanaartornermut
aningaasaliissutaasartut ukiut tamaasa agguaqasigiisilluguit 100 millionit
missaaniikkajuttartut atorluarneqarnissaat eqqarsaatigalugit. Sanaartornermi
pilersaarusiortarnerup aqutsisarnerullu kommunenut siammarnerullugu aaqqiivigineqarnissaat
Kattusseqatigiinniit kaammattuutigaarput.
Tassami pingaaruteqarpoq sanaartornermut
aningaasaateqarfimmiit aningaasat atorneqanngtsoortartut pitsaanerpaamik
aaqqiivigineqarnissaat.
Qujanartumillu ukiuni kingullerni kommunet
ilaat Namminersornerullutik Oqartussat akornanni
isumaqatigiissusiortarsimapput sanaartornerup ingerlanneqarnera aqunneqarneralu
pillugu.
Kattusseqatiginniit isumaqarpugut
periuuseq taamaattoq kommunet nammineernerulernissaannut angusaqarniarnermut
naleqquttuusoq.
Tassami Kattuseqatigiinniit isumaqarpugut,
tassami Kattusseqatigiinniit isumarput naapertorlugu taamaaliornikkut
aningaasat sanaartornermut atorneqartussat uninngatiinnarnagit minnerunngitsumillu
aningaasarsiornermut tamakkiinerusumik iluaqutaasinnnaanissaat
periarfissinneqassammata.
Taamaaliornikkut sulisitsisunut
suliffissaqartitsiniarnermullu aammalu kommunenut Namminersornerullutik
Oqartussanut akileraarutitigut selskabsskatsikkut akileraartutitigullu
aningaasat kaaviaartinneqartarnerat pitsaanerulersinnaassammat.
Taamaammat pingaaruteqarluinnarpoq
pitsaasumik sanaartornermut pilersaarusiornisssarput. Susassaqartut tamaasa
ataatsimut suleqatigalugit.
Taamatut oqaaseqarluta siunnersuuteqartoq
Kattusseqatigiinniit tamakkiisumik taperserparput. Qujanaq.
Anders Andreassen, ataatsimiinnermik
aqutsisoq.
Ja, qujanaq, tulliulluni oqaaseqassaaq
Otto Steenholdt, Attaviitsoq.
Otto
Steenholdt, Attaviitsoq.
Siunnersuut
isumaqatiginarluinnartuuvoq. Qangali siunniunneqareersimasut ersarissumik
piaarnerusumillu aaqqinneqaqqummagit.
Kommunet
pisinnaatitaaffii annertunerulersittariaqarput, taakkuuppummi
Namminersornerullutik Oqartussaanerup tunngavigilluinnartariaqagai.
Sanaartugassat
taakkulu aningaasalersornissaat kommuneqarfinniittussat kommunenut
isumaqatigiissusiornikkut suliariumannittussarsiuunnerat ilaallu
ilanngullugit, kommunet qaninnerusumik suleqatiginerisigut
pilersaarusiorneqartariaqarput.
Taama
aaqqiisariaqarneq aamma pingaaruteqanngitsuunngilaq, erloqinaannavissumik
sanaartugassaraluanik kinguaattooqattaarnersuaq ilorfaap tungaanut
saatissagaanni.
Siunnersuuteqartup
qiteravillugu eqqugaa aamma uaniippoq, allaffissornerujussuup aamma kommuneni
sanaartugassat tungaasigut millisinneqartariaqarnera.
Uangattaaq
pingaarteqaara sanaartugassat pilersaarusiorneqarneranni nunatsinni pissutsit
qitiutinneqartarnissaat, tassa sikusartup qaqugu tikinneqarsinnaajunnaartarnera
aamma sanaartugassanut pilersaarusioqqitassanullu annertoorujussuarmik
sunniuteqartammat.
Siunnersuut
sakkortuumik taperserpara, naak Naalakkersuisut akissutaat ersarissoq
naammagisimaartariaqaraluartoq.
Ilumut
sanaartornermut kinguaattooqattaarneq taakkartortuagarput aaqqillaqusarpullu
aamma kommunet ikiortiginerullugit aaqqinniartariaqarpoq. Kommunimmi namminneq
pissutsit qanitatik ilisimaneruaat.
Ungasissumit
aqutaavallaarneq aamma kommunenut naammagiinnagassaajunnaarpoq. Kommunet namminersornerat aamma maani
oqallisigineqartumi annertusartariaqarpoq.
Anders Andreassen, ataatsimiinnermik
aqutsisoq.
Ja, qujanaq. Tulliulluni oqaaseqarniarpoq
siunnersuuteqartoq imaluunniit apeqquteqaateqartoq. Tassalu Anthon
Frederiksen, Kattusseqatigiit.
Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit.
Qujanarujussuaq. Tamassinnut
oqaaseqaatigisassinnut, minnerunngitsumillu aamma Naalakkersuisut
akissuteqaataannut.
Takusinnaasakka malillugit Naalakkersuisut
akissuteqaatiminni aamma kommuneni tamatut periarfissiisinnaanermut
ammaffiginninnerat isumaqarpunga maani ataatsimiittarfimmi tusarlugu
nuannerlunilu isumalluarnartoq. Minnerunngitsumik ukiorpassuanngulersuni
sanaartornermut aningaasartuutit atorneqanngitsoortartut appartinneqarnissaat,
aningaasallu nunatsinni sulisinneqarnissaat annerusumik taamaasillugu
anguneqarsinnaanissaa, tamatta soqutigilluinnarlugu oqallisigisareeratsigu
maani inimi aamma.
Taamaallaat paasiuminaatsilaapara IA-p
oqaluttuata manna oqallisissiaq maaniluunniit maangaluunniit
anngunneqartariaqanngikkaluarneranik allaat oqarnera, taanna assut
akueriuminaatsippara. Tassa ajornartorsiut qangali qangarsuarli
eqqartorneqartuartoq aamma taassumap anigorniarlugu suleqataaffigerusunnerata
isumaqarpunga eqqumaffiginnginneqarnera taamaasilluni IA-minngaanniit
ersersinneqartoq.Tupinnarpoq ajornartorsiut nalunnginneqareertoq
ilisimaneqareertorlu allaat allagaannartigut akineqartariaqartutut
IA-minngaanniit nalilerneqarmat.
Kisianni taanna eqqarsaatigivallarnagu
isumaqarpunga Naalakkersuisut akissuteqarnerat aammalu ammatitsinerat
ajornartorsiutip qaangerniarneqarnissaanut aammalu periarfissaareersunik
tikkuussinera nuannersoq. Taanna taakkua oqaaseqartut tamaasa aamma
qujassuteqarfigeqqillugit aammalu kisimiittoq Otto aamma paasinnilluarluni
oqaaseqarnera aamma qujassuteqarfigaara. Qujanaq.
Anders Andreassen, ataatsimiinnermik
aqutsisoq.
Ja, qujanaq. Eqqaasissutigeqqilaassavara, qanittukkut
aamma eqqaassutigeriigara tassalu Inuit Ataqatigiinninngaannit
kissaatigineqarpoq, IA maani oqaluttarfimminngaannit atornagu, kisianni Inuit
Ataqatigiit taaguutertik ersarissumik taaneqartassasoq.
Taavalu tulliulluni akissuteqassaaq
Ineqarnermut Pilersuinermut Attaveqarnermullu Naalakkersuisoq.
Jĝrgen Wĉver Johansen, Ineqarnermut,
Attaveqarnermut Pilersuinermullu Naalakkersuisoq, Siumut.
Qujanaq. Maluginiarpara oqaaseqartunit
tamanit Naalakkersuisut akissuteqataat iluarisimaarneqarlunilu
taperserneqartoq. Taamaattumik ilumoornerassavara Vittus Mikaelsen
Simuminngaanniit oqaatigimmagu, kommunet piumassuseqartut perusuttullu
sanaartornermut tunngassuteqartut pillugut immikkut isumaqatigiissuseqarnikut
kiffaanngissuseqarnerullutik, aningaasaliissutit tamarmiusut annerusumik
suliniuteqaqataaffigisinnaareerpaat.
Taamaattumik kommunet kikkulluunniit
soqutiginnittut saaffiginninnissaat utaqqivarput.
Bloktilskudemut isumaqatigiissut aasarli
atsiorneqarpoq, KANUKOKA-miit Namminersornerullutilu Oqartussaniit.
Taamaattumik aasarli taanna periarfissaareerpoq kommunelu soqutiginnittut
saaffiginninnissaat neriuutigeqaarput, aamma uagut tungitsinniik
soqutigigatsigu. Taamaatut misiliinissarput.
Misiliinissamut qularutissaanngiivissumik
malittarisassat erseqqinnerusut aamma isumaqatigiissutit
assigiiaartinneqarnissaat eqqarsaatigalugu pilersinneqarnissaat, soorlu Atassutip
oqaaseqartuat Daniel Skifte oqaatigigaa, ilumoorpoq kisianni tassa suli
saaffiginnittoqanngimmat immikkut isumaqatigiissuteqarusullutik, taanna suli
taakkua suli suliarineqarsimanngillat. Aamma naatsorsuutigigatsigu kommune
pineqartoq peqatigalugu suliarineqarnissaat.
Annerusumik oqaaseqarnianngilanga,
maluginiarpara Inatsisartut tamattaalluta isumaqatigiissutigigipput
periarfissaq taanna pioreersoq atorluarneqartariaqartoq.
Anders Andreassen, ataatsimiinnermik
aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuata tullia, Siumut.
Qujanaq. Oqaaseqartussamut tullermut
ingerlaqqitsinnata Inatsisartut, Inatsisartunut ilaasortat maaniinngitsut
qinnuigissavakka inissaminnut ingeqqullugit. Tassa amigaratta suli, tullianut
ikaarsaarnissamut tassuugunnguaq naatsorsuutigigakku ikaarsaartussaasugut
oqaluuserisassamut tullermut.
Taavalu Lars Sĝrensen, Inuit Ataqatigiit,
oqaaseqaqqinniarpoq.
Lars Sĝrensen, Inuit Ataqatigiit.
Tassa siunnersuuteqartup-una Inuit
Ataqatigiit uparuarmagit tamanna siulittaasoqarfimmiit allakkatsigut
akiinnartariaqartutut oqaaseqarfigalugu.
Naluneqanngitsutuut Inatsisartut
siusinnerusukkut kaammattuuteqartarput Inatsisartut siulittaasoqarfiat
Naalakkersuisullu siulittaasoqarfiat, Inatsisartunut
oqaluuserisassanngortinneqartut assigiinngitsut nalilersortassagaat.
Taamaalilluni aamma suliat aallartereersimasut
imaluunnit naammassineqareersimasut Inatsisartut ataatsimiittarneranni,
oqallisigineqaqqinnginnissaat imaluunniit suliap ingerlareersimasut
eqqarsaatigalugit, taamatut isumaqatigiissuteqartarnissaat. Taanna Inatsisartuni
kissaatigineqarsimammat siulittaasoqarfimmut taanna Antuut ilaasortaammat
erseqqissaatigiinnassavara.
Tassami oqaluuserisassagut
199-iunikuupput. Aammalu siulittaasoqarfimmi ataatsimiinnissat Inatsisartut
ataatsimiinnissaasa ullut ikittuarakasiit ingerlanerinnaani siunnersuuterparujussuit
assigiinngitsut eqqartortartussaavagut. Taamaakkami aamma isumaqarpugut
pissusissamisoortoq suliat aallartinneqareernikuusut allakkatigut
akineqaannarsinnaasut. Taanna aamma siulittaasoqarfiup aammalu
Naalakkersuisut Inatsisartut ataatsimiinnissaanut piareersarnermi taanna
soorunami siunissami naammassiniassagaat taanna naatsorsuutigaarput.
Aamma Antuut borgmesteriullunilu
Inatsisartuugami nalunngilaa, kommunet kattuffiat kissaateqarnera aammalu
Inatsisartut kissaateqartarnerat aallaavigalugu, suliassaq upernaaq manna
Naalakkersuisut KAKUKOKA-llu taanna aaqqinniarlugu iliuuseqarfigereersimagaat.
Taamaattumaik oqareernittuut oqaatigivarput siluaq naammassineqareermat
tamanna allakkatigut akineqaannarsimasussaassagaluarpoq.
Anders Andreassen, ataatsimiinnermik
aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuata tullia, Siumut.
Qujanaq. Tassa eqqaasissutigilaassavara
suleriaatsinik aamma allassimasoqarmat tasslu '35 immikkoortut aappaat imatut nipeqarpoq.
Inatsisartut aaliangissavaat apeqquteqaat saqqummiunneqassanersoq. Tassalu
ullormut oqaluuserisassat saqummiunneqaraangata immikkoortut ilanngussimasartut
assigiinngitsut, taakkulu Inatsisartut akuerisassarivaat. Taakkulu
akuerineqareeraangata tassa aamma suliassaq ilaatigut immaqa isaasalerlugu
naammassisimasutut isigineqaraluartoq aamma ilanngullugu akuerineqartarpoq.
Taamaalillunilu suliassanut ilanngunneqartarluni.
Taavalu siunnersuuteqartoq
oqaaseqaqqinniarpoq Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit. Tulliukkumaarpoq
Inatsisartut siulittaasuat imaluunniit Atassutip oqaaseqartua Daniel Skifte.
Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit.
Tassa Inuit Ataqatigiinninngaanniit
oqaluttup oqaatigaa uanga aamma siulittaasoqarfimmi ilaasortaagama taanna
suliassat ingerlareersut qalleqqeraannarnagit immaqa unitsinneqarsinnaaneri
periarfissaasut.
Inuit Ataqatigiinnut oqaatigissavara uanga
Siulittaasoqarfimmi ilaasortatuut ataasiarnanga aamma ujartortarsimagakku
suliat ingerlareersut nalunaarsorneqarlualernissaat, tassa taanna maannakkumut
ajoraluartumik naammassineqarsimanngilaq suli.
Inuit Ataqatigiit nammineerlutik
siulittaasoqarfimmi ilaasortaatitaqarput, taannalu Inuit Ataqatigiit
ilaasortaatitaata pinngitsoorani aamma uparuarsimasariaqaraluarpaa allakkatigut
akineqassappat. Taamaalilluni aatsaat oqaluuserisassaq ullumikkut maani
oqaluuserineqarnerani allakkatigut akineqartariaqartutut Inuit Ataqatigiit
isumaqarpunga kingusinaarlutik taamaalilluni uparuaraa.
Aamma siulittaasup ataqqinartup iluamik
oqareerpoq, oqaluuserisassat Inatsisartut ataatsimiillutik aallartinnerani
akuerineqarput, aammalu Inuit Ataqatigiit akuerseqataaffigivaat. Qujanaq.
Anders Andreassen, ataatsimiinnermik
aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuata tullia, Siumut.
Qujanaq. Tassa Inatsisartut tamaasa illersortussaagakkit,
maanngaaniit oqaatigeqqissavara aatsaannguaq oqaatigisara. Inuit
Ataqatigiinninngaanniit kissaatigineqarmat IA atornagu, kisianni Inuit
Ataqatigiit partiit taanna taamatut taaneqartassasoq, taannalu aamma soorunami
tamatta ataqqisariaqarparput.
Tulliulluni oqaaseqassaaq Daniel Skifte,
Atassut. Tulliukkumaarpoq Per Berthelsen, attaviitsoq.
Daniel Skifte, Inatsisartut Siulittaasuat,
Atassut.
Siunnersuut pitsaasuummat ataatigut titarlugulusooq
oqaatigissavara, isumaqatigiinniarnissaq kommunenut assut pingaartutut
Atassumminngaaniit isumaqarfigigatsigu. Taamaattumik taamaaliortinnani aamma
najoqqutassat erseqqissut, suliassat ilaat annertummata ilai annikillutik
taassumap naammasinissaa ajunngitsumik akineqarmat aamma naammassiniarnissaa
ajunngitsumik akineqarmat tamanna iluaraara.
Aappaattut tikkuassavara '35 innersuussutigalugu, tassa
suleriaatsitsinni Atassummut pingaarpoq assut Inatsisartut kikkulluunniit
siunnersuutaat oqaluusereqqusaallu Inatsisartuni suliarineqassasut.
Taamaattumik oqaaseqartoq kingulleq Anthon
Frederikseni taperserusuppara tassami annertuuliutiginerunagu oqaannassaanga
Inatsisartuni partiit tamarmik Kattusseqatigiillu sinniisoqarput
siulittaasoqarfimmi, tassanilu eqqartuinermi annertuumik nalilersorneqartarlutik.
Taamaattumik maannakkut piffissaq kingusinaartutut Atassumminngaaniit
isumaqarfigaarput. Asulilu ataatsimiinnermi tallisaanertut allaat
nalilerumallugu.
Inatsisartut akuerereerpaat suut oqallisigineqassasut
aammalu suut ingerlaqqissasut.
Taanna tunngavigalugu taamaattumik
tupaallannera Inuit Ataqatigiinnut oqaatigaara.
Anders Andreassen, ataatsimiinnermik
aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuata tullia, Siumut.
Qujanaq, erseqqissassavara tassa
isumaqatigiinneqartorsuummat tunngaviusumik. Tamaattumillu aamma
suleriaasissatsinnut massakkut una suliaq sangutissanngilarput.
Taavalu tulliulluni oqaaseqassaaq Per
Berthelsen, attaviitsoq.
Per Berthelsen, attaviitsoq.
Tassa annertunerusumik oqaatigiumasinnaasakka
oqaatigineqareeraluarput, kisiat nappaareerama atorluaannassavara.
Uani aamma uanga Inatsisartuni
ilaasortamut Anthon Frederiksen saqqummiussaanut illersuisunut
ilanngukkumavunga. Aammalu siulittaasoqarfiup siusissukkut nalunaarutigeriigaanut
ilaliiumallunga, tassalu inuiaqatigiinni ineriartorneq malillugu, ilaatigut
oqallisigeriikkat qaqeqqinneqarsinnaanerat ammatinneqarmat.
Tassanilu isumaqarpunga una pineqartoq
tulluulluinnartuusoq, una pineqartoq minnerunngitsumillu Namminersornerullutik
Oqartussat kommunellu iluamik ataqatigiissaagaasumik suleqatigiinnerisigut
aningaasat atorsinnaasatta killeqareeqisut iluini annertunerpaamik
pissarsisinnaanissarput ujartorparput. Taamaattumik taannartaa
isumaqatigeqaara, taamatummi iliornikkut aamma pilersaarusiorluarnerup
oqallisaaqqillunilu eqeersarneqarneratigut aamma periarfissaqalissammat
sanaartortut immaqa akinut apparsaataasinnaasumik
suleqatiginninnerulersinnaanissaat. Taamaattumik una iluatigilluinnarlugu
naalaarpara, tassanilu tassa taanna pingaartillugu ataqatigiissaarilluarnerup
uummarsartuarneqarnissaa, eqqaasitsijuarneqarnissaa aamma inunnik
isumaginninnermut atatillugu aningaasartuutinut qularnanngitsumik
ikiorsiissutaasarsinnaammat pilersaarusiorluarnikkut sulisussat atorsinnaasat
taamatut piareersimatitassat atorfissaqartittuarnerasigut. Taamattumik
uparuartuinerit ukua annertunerusumik taaqqinnagit uanga tunginninngaanniit
nalunaarutigiinnassavara siunnersuutaasoq una nuannaarutigigakku ammalu
nuannaarutigalugu siulittaasoqarfimminnganniit qaqeqqinneqarmat, naak
ingerlasut iluaniikkaluartoq.
Lars Sĝrensen, Inuit Ataqatigiit.
Nammineerlunga uanga
eqqaasitsissutigiinnarpara Inatsisartut kaammattuuteqarnermikkut
siusinnerusukkut oqaatigereermassuk Inatsisartuni sulinerup
oqilisaavigineqarnissaa eqqarsaatigalugu Inatsisartut ataatsimiinnerat
sioqqullugu siulittaasoqarfik Naalakkersuisullu sanilieriillutik
eqqartuisassasut suliaq suna aallartereersimanersoq sunalu suliat
naammassineqareersimanersut.
Oqallinnermi aatsaaginnaq ilaatigut
siulittaasoq unitsitsivoq oqaatigalugulu Inatsisartut uteqattaarinnillutik
oqallippallaarnerat taanna tunngavigalugu. Taanna assersuutissaannaavoq,
taamaattuminguna kaammattuisugut Inatsisartut sulinerat oqilisaqqullugu
siunissami siulittaasoqarfik Naalakkersuisullu siunnersuutit sanileriillutik
oqaloqatigiissutiginissaat taanna siunissami aaqqissoqqullugu,
imaattariaqannginnamimi suliaq ingelareersoq uteqattaarlugu uteqattaarlugu,
taanna siunertaqanngilaq. Iliuuseqarnissat taakkua pingaarnerpaajupput, aammalu
taanna neriuppunga tamatta paaseqatigiiffigissagipput.
Anders Andreassen, ataatsimiinnermik
aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuata tullia, Siumut.
Qujanaq. Inatsisartuni ilaasortaq
kinaluunniit suleriaatsimut tunngasunik siunnersuuteqarsinnaavoq
allannguutissanik, tamakkulu aamma suliarineqarumaarput, kisiannili uani
massakkut atuuttumi ersarissaqqissavara taanna, tassalu Inatsisartut
aalajangissavaat apeqquteqaat saqqummiunneqassanersoq. Taamatut
allassimasoqarpoq, taamaattumillu allanngortinneqassappat, taava siunnersuuteqarniaritsi
takannarujussuaq. Ilassissavarput ajunngitsumik aamma.
Taavalu tulliulluni oqaaseqassaaq Otto
Steenholdt, attaviitsoq.
Otto
Steenholdt, attaviitsoq.
Radio
ammagallarmat oqallinnerujussuaq ingerlatillugu Inuit Ataqatigiinninngaaneersut
paatsiveerukkakkit kina arlaat oqaluttorineraat, ilami tallimanik
oqaluttoqalermata. Eqqarsaatigisimagaluarpara taanna oqaluttussartik
oqarfigisimassagaat ataatsimiikkamik una oqallisigilerutsigu imannak oqarina
uagut tamatta sinnerluta, kisianni tassa radio ammatillugu paasiinnarpara
tusaqqusaarnerujussuaq ingasattoq, massakkulli radio matoreersoq aamma
taamatut oqallinneq aallartinneqarmat. Oqartariaqarpunga arraa, siulittaasoqarfimmi
ilaasortarsi naveeqigisiuk massakkut maanngaanniit oqaatigisaraluasi taassumap
suliarisimanngimmagit. Oqarfiginiarisiuk tullianinngooq siulittaasoqarfimmi
ataatsimiileruni ilissi piumasasi siulittaasoqarfimmut apuulligit maanngaanniit
assuarisutut illugu pinnagu suliassani suliarilluartuuppagu oqaluttorsi
aatsaannguaq maanngartariaqanngikkaluarpoq suliarisimasariaqanngikkaluartoq.
Tassa ilaasortassi naliligassaa. Paasivara siulittaasoq taamaattumik oqaatsimik
tusagaqarsimanngitsoq.
Anders
Andreassen, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut siulittaasuata tullia,
Siumut.
Qujanaq.
Suli oqaluttussaqarmat siunnersuutigissavara suleriaatsitsinni '49
atorlugu oqallinneq maanga killinneqassasoq pissutigalugu massakkut
akeqattaannerit suliaq qimakkaluttuinnarlugu akeqattaannerit aallartimmata.
Tamanna isumaqatigineqarsinnaappat suliarput massakkut maani
unitsittariaqarparput.