Kalaallit Nunaanni Inatsisartut

Oqaluuserisassani immikkoortoq 75-1

Ataatsimiinnerit ] Tilbage ] Op ] Nĉste ]

Siullermeerneqarnera Aappassaanneerneqarnera Pingajussaaneerneqarnera

Ullut ataatsimiiffiusut aqqarnat, sisamanngorneq 25. april 2002


 

Oqaluuserisassani immikkoortoq 75

 

 

Sanaartornermi kommunet oqartussaaqataaner­at pillugu apeqquteqaat aallavigalugu oqallinnissamik siunnersuut.

(Anthon Frederiksen)

 

 

Ataatsimiinnermik aqutsisoq: Daniel Skifte, Inatsisartut Siulittaasuat, Kattusseqatigiit.

 

 

Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit.

Siullermik pappiliani aqquaanneqarsimasumi qulequtsiunneqarsimasoq pillugu eqqaasitsissutigilaassua­ra taanna qulequtaq uanga namminneq allatariinginnakku, kisiannili siunnersuutivinni imatut allassimasut imatut atuaannassuakka.

 

Kalaallit Nunatsinni Inatsisartut suleriaasissaanni '35 tunngavigalu matumuuna apeqquteqaat aallavigalugu Inatsisartunut oqaluuserisassaq imaattoq saqqummiuppara.

 

Naluneqanngitsutut kommunet pillugit aaqqissuusseqqinnermut ataatsimiititaliarsuup suliaani kommunet nammineernerulernissaat eqqartorneqarpoq, aammalu tamanna maannamut paasisinnaasak­ka naapertorlugit suli anguniarneqarpoq.

 

Tamaanalumi namminiilivinnissamik eqqarsaammut naleequlluinnarpoq. Tassami kommunet minnerunngitsumillu kommuneni nunaqarfiit ullumukkorniit nammineernerulernissaat suli annerusumik periarfissinneqassappat, kommunet pisinnaatitaaffii annertusineqartariaqarsorinarmat­a.

 


Tamaanalu ilaatigut aqqutissiuunneqarsinnaavoq Namminersornerullutik Oqartussat aningaasatig­ut sanaartornermut pilersaarusiornerannut, aammalu aningaasanut Inatsisip suliarineqarneran­ut atatillugu, kommunet pisinnaatitaaffiisa annertusineqarnerisigut.

 

Taamaaliornikkut Namminersornerullutik Oqartussat akisissaaffinnik kommunenut siammarterisinnaappu­t, soorlu assersuutigalugu aningaasanut inatsimmi sanaartornermut aningaasaliissutit, kommunenut isumaqatigiissusiornikkut sanaartugassat pilersaarusiornerat, suliariumannittussarsiuussinerit ilaallu ilanngullugit kommunenut suliakkiunneqarnerisigut, sanaartugassat pilertornerusumik kinguaattoorfiunnginnerusumillu ingerlanneqartalersinnaaner­at qulakkeerneqarsinnaammat.

 

Maannakkummi sanaartugassat kommuneni assigiinngitsuni suliarineqartussat allaffippassuit, pilersaarusiornerpassuit, apeqquterpassuit allallu qinnuteqaatit sulianut kinguarsaataasartut aqqusaaqqaarlugit, allaffissornerujussuaq atoqqaarlugu aatsaat sanaartugassat aallartinneqartarpu­t. Ilaatigut ukiumut aningaasaliiffiusumut kingusinaartumik ingerlanneqalertarluti­k.

 

Taamaammallu Namminersornerullutik Oqartussat sanaartugassanut aningaasaliissutigisartaga­at agguaqatigiisillugit ukiumut 100 millionit missaani piviusunngortinneqanngitsoortarluti­k, imaluunnit atorneqanngitsoortarlutik.

 

Sanaartoorneq eqaannerusumik ingerlanneqassappat allaffissornerujussuaq annikillisinneqartariaqart­oq isumaqarnarpoq. Minnerunngitsumik sikusartuni najugallit aamma eqqarsaatigalugit.

 

Tassami aningaasanut inatsit akuersissutigineqaraangat naluneqarneq ajorpoq sinerissami kommuneqarfinni suut sanaartorneqartussat aningaasaliiffigineqarnersut. Inatsisartut akuersiner­at tunngavigalugu Naalakkersuisut pisinnaatinneqarsinnaapput, sanaartugassat kommunenut isumaqatigiissuteqarnikkut imaluunniit periuutsinik allanik sanaartornermut maannakkorniit pilertornerusumik ingerlanneqalersinnaanerannut periarfissiisumik, aaqqissuussinikk­ut allaffissor­nerujussuup aamma millisaaffigineqarnissaanik kinguneqartussam­ik naammassisoqartoqarsinnaa­nera anguniarlugu aaqqissuusisoqarsinnaaqqullug­u.


Taamatut siunnersuuteqarlunga neriuutigaara sanaartornermik kinguaattoorutaasartut anigorniarlug­it Inatsisartut iliuuseqarumaartut. Oqallilluarisi.

 

Anders Andreassen, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuata tullia, Siumut.

Qujanaq, siullermik utoqqatsissutigissavara ullormut oqaluuserisassani qulequtalersuinermi teknikkikkut kukkuluttortoqarsimammat allattoqarfiup tungaaninngaanniit. Taannalu utoqqatsissuigaarpu­t.

 

Taavalu akissuteqassaq Ineqarnermut Attaveqarnermut Pilersuinermullu Naalakkersuisoq.

 

Jĝrgen Wĉver-Johansen, Ineqarnermut, Attaveqarnermut Pilersuinermullu Naalakkersuisoq, Siumut.

Qujanaq. Pisortat sanaartugassanut aningaasaliissutaat naalakkersuinikkut tamakkiisumik nakkutigalugit ingerlanneqartussaapput. Tamatumalu kingunerisariaqarlugu allaffissornikkut aqutsisoqartariaqarnera.

 

Sanaartugassanik suliassat kommunenut isumagisassanngortinneqarlugittaaq Inatsisartut Naalakkersuisul­lu aningaasaliisartut aamma aningaasaliissutinik Pisortatut ingerlatsinermut akisussaasutut, sanaartugassani suliassat ingerlanneranni malinnaasussaapput. Ingerlaavartumil­lu pisariaqartinneqartunik akuersissuteqartartussaallutik.

 

Taamatut allaffissornikkut aqutsisariaqarneq qanorluunniit pisoqassagaluarpat Namminersornerullut­ik oqartussanit aammalumi kommunenit suliarineqartartussaavoq. Taamaakkalluart­oq siunnersuuteqartoq isumaqatigaara pitsanngorsaasoqarsinnaanerarlugulu pisariillisaasoqarsinnaanerarmagu, pingaartumik Namminersornerullutik Oqartussat kommunel­lu pilersaarusiortarnerisa naleqqunnerusumik ataqatigiissaarnerusumillu pisalerneratigu­t.

 


Sanaartugassat ukiup tulliani aallartitassat novemberip qiteqqunnerani akuersissutigineqartarpu­t. Pilersaarusiuunneqarneralli arlalippassuartigut aatsaat januarimi aallartinneqartarpoq. Tassani paasinarsisinnaasarluni missingersuusiaagallartut eqqortinneqarsinnaannginnera­t. Taamatut pisoqartillugu aningaasaliissutit amerlissutissaannik qinnuteqartoqartariaqalersarpoq imaluunniit pilersaarutit allanngortinneqartariaqalersarlutik.

 

Tamannalu taannaannaalluni piffissartornartaqaaq. Tamatuma kingunerisarpaa sanaartornerup ukioq imaaleereersoq aallartinneqartarnera, imaluunniit aappaagussamut kinguartinneqartariaqalersarner­a.

 

2002-mulli missingersuusiornermut malittarisassat tunngavigalugit, kontomit pilersitsisoqarp­oq aningaasanut inatsimmut ilanngussinnginnermi aallarnisaataasumik pilersaarusiornermut atugassanik imalimmik. Tamatuma kingunerissavaa pilersaarutit piinik missingersuusiorlugit sanaartugassanut siunnersuutissanngorlugit suliarineqartalernerat, tassa aningaasanut inatsimm­ut ilanngunneqartussanngoraangamik.

 

Taamaalippat sanaartugassanik pilersaarutit annikinnerusut inaarsarneqarsinnaalissapput, suliariumannittussarsiuunneqarsinnaasalissallutillu ukiumi tulliuttumi piffissarissaarnerulluni aallartinneqartalersinnaassallutik.

 

Sanaartugassanik pilersaarutit annertunerusut naammassillugit pilersaarusiorneqartassapput ukiumilu tulliuttumi, periarfissaqarpat suliariumannittussarsiuunneqarlutik aappaguani piffissarissaarlu­ni aallartinneqarsinnaasunngorlugit.

 

Tassa piffissaq pilersaarusiorfiusoq tallineqassaaq, kisiannili qularnaannerusumik tunngavissaqalissallu­ni taamaalillunilu pisariaqanngitsumik kinguaattoortarnerit pinngitsoortinniarneqalersinnaassalluti­k.

 

Taamatuttaaq tunngaviatigut periaaseqarneq atuutissaaq pilersaarusiortarnermut akisussaaffik kommunenut nuunneqassagaluarpat.

 


Taamaammat sanaartornermut tunngassuteqartuni annertuumik kinguaattoorsimaneq qaangerneqarsinnaanngil­aq akisussaaffiup kommunenut tunniutiinnarneratigut. Qaangerneqarsinnaav­oq atuutilereersutut isumatuumik pilersaarusiornikkut siunissami suliassan­ut sunniuteqarumaartumut.

 

Matumanili oqaatigineqanngilaq allanut suliassanngortitsisarneq allanik peqquteqarluni iluaqutaanaviangitso­q. Taanna paaseqqunarpoq. Tamakku pillugit Naalakersuisut kommunen­ik oqaloqateqarnissartik ammaffigaat, ammaffigaluguttaaq suliassaqarfinni suliassat pitsaanerusum­ik akikinnerusumik ullutsinnullu naleqqunerusumik suliarineqartalernissaannik. Allanngortiterinikkut inuiaqatigiinnut iluaqutaasinnaasut pillugit kommunet Namminersornerullutil­lu Oqartussat akornanni suliassat agguataarneqarneranni nutaamik eqqarsartaaseqalernissaq.

 

Namminersornerullutik Oqartussat taamatullu kommunet ajornartorsiutinut ilisimaarinninner­at takuneqarsinnaavortaaq 2002-mut ataatsimoortumik tapiissutit pillugit isumaqatigiissuteqarnerm­ut atatillugu, sanaartornermut tunngasut pillugit ima allassimasoqarma­t.

 

Illua tungeriit isumaqatigiipput, kommunet ataasiakkaat aammalu Namminersornerullutik Oqartussat akornanni immikkut isumaqatigiissusiornissamut periarfissaqartoqartariaqartoq. Naatsorsuutigineqarpoq sanaartornikkut suut tamaasa ataatsimut isiginerullugit ingerlanissaq siunertaralugu ukiunut qassiinut isumaqatiissusiortoqartassasoq, taamaalillutik kommunet taakku aningaasatigut amerlanerusunik isumagisaqalernermikkut kiffaanngissuseqarnerulerlutil­lu sanaartugassanut tamarmiusunut sunniuteqarnerulissammata.

 

Kommunet aningaasalersueqataanerat soorlu pisarsinnaavoq inissialiortiternerni sanaartorfigissaaner­mi pingaarnerusuni sanaartorfissat nutaat ilanngunneqaraangata, ulluunera­ni paaqqinniffiliortiternerni aammalu avatangiisinut tunngasuni sanaartukkat aningaasalersorneqarnerin­i. Qujanaq.

 

Anders Andreassen, ataatsimiinnermik aqutsisoq.

Ja, qujanaq. Maannalu partiit Kattusseqatigiit Attaviitsullu oqaaseqartussaat oqaaseqassapput, siulliulluni oqaaseqassaaq Vittus ??? Mikaelsen, Siumut.

 

 


Vittus Mikaelsen, Siumut.

Qujanaq. Siunnersuuteqartup qulequtaq saqqummertitaani allaanerulaartumi quliqutsiinikuuvugu­t, pissutigalugu taanna siulittaasoqarfimmit oqaatigineqareernikuuvoq.

 

Siumuminngaanniit imatut oqaaseqarniarpugut.

 

Qanoq ililluni sanaartornermi aningaasaliissutit allaffissornikkut pissusissamisoortumik ingerlanneqartalernissaann­ik taamaasillunilu pisariaqanngitsumik kinguaattorutit kommuneni akornutaannginnissaasa qulakkeerneqarnissaanni apeqquteqaat aallaavigalugu oqallisissamik siunnersuut Siumumiit imaattumik oqaaseqarfigissavarput.

 

Inatsisartuni ilaasortaq Anthon Frederiksen oqallisissiami siunnersuutaata Siumumiit misissorluarneran­ni paasivarput, siunnersuuteqartup saqqummiussaanik taaneqartut maleruagassatig­ut atuuttutigut aamma  kommunemut ataatsimoortumik tapiissutit pillugit isumaqatigiissutit naapertorlugit iluarsiissutigineqarfigineqareersut. Aammalu kommunet taamaasiornissaminnut periarfissaqareersut.

 

Siumumiit maluginiarparput siusinnerusukkut Inatsisartuni ilaasortat allat oqaluuserisassanngortitam­ut assingusumik oqaluuserisassanngortitsisarnerisa kingunerisaann­ik aammalu kommunemi iluarsaaqqinnermut ataatsimiititaliarsuup sulinerata kiisalu KANUKOKA-mi aallartitat aammalu borgmesterit kommunaldirektĝrillu ataatsimiittarneran­ni maannakkut oqaluuserisassanngortinneqartoq sukumiisumik sammineqartareersoq. Aamma oqaluuserineqartare­erluni.

 

Tamakkunani timitalerneq Naalakkersuisut siulittaasuat suliassanut tunngasuni erseqqissumik nassuiaateqartareerpoq imaluunniit iliuuseqartareerpoq nassuiaateqartareerpoq. Nassuiaateqartareerne­ra pillugu aammalu tamatuma kingunerisaanik KANUKOKA aallartitat kommunemit aallartitat KANUKOKA suliassinneqarnikuulluni. Naalakkersuisunut isumaqatigiinniaqqullug­u.

 


Suliassaq tamaana KANUKOKA-mi Naalakkersuisullu ajunngilluinnartumik kommunenut atussallugu eqaatsumik kommunenut ataatsimoortumik tapiissutit pillugit isumaqatigiissuteqarnermin­ni aaqqiivigineqarnikuuvoq.

 

Taamatuttaaq missingissuusiortoqarnermi inatsimmi sanaartugassani allaffissornikkut aqutsin­eq suliassallu ingerlaartarnerat iluarsiissuteqarfigineqareerluni.

 

Taava aamma Naalakkersuisut KANUKOKA-llu isumaqatigiissutaanni periarfissiuunneqartut aamma Inatsisartut imaluunnit Naalakkersuisuni missingersuusiortarnermi inatsisiliornikkut aaqqiissutaasimasut, tassami kommunet piumassuseqartut perusuttullu sanaartornermut tunngassuteqart­ut pillugit, immikkut isumaqatigiissuteqarnikkut kiffaanngissuseqarlutik aningaasaliissut­it tamarmiusut annerusumik sunniuteqarfigisinnaareermassuk.

Naggasiutigalugu oqaatigissarput Siumumiit Naalakkersuisut isumaqatigigatsigit, Naalakkersuis­ut oqarmata Pisortat aningaasaliissutaat pisortat sanaartugassanut aningaasaliissuta­at Naalakkersuinik­kut tamakkiisumik nakkutigineqartussaasut.

 

Aamma ilanngullu oqaatigissallugu, Naalakkersuisut akissuteqaataat Siumumiit tamakkiisum­ik isumaqatigigatsigu.

 

Qanoq ililluni sanaartornermut aningaasaliissutit allaffissornikkut pissusissamisoortumik ingerlanneqartuarnissaanik taamaasillunilu pisariaqanngitsumik kinguaattoornerit kommunen­ut akornutaannginnissaasa qulakkeerneqarnissaannik oqallittoqarnissaanik Antuup siunnersuut­aa oqaaseqarfigaarput.

 

Isumaqarluta pisussaasut iliuuserineqareersut pisussaasunut iliuuserineqareersut naammaginartu­t.

 

 

 

Anders Andreassen, ataatsimiinnermik aqutsisoq.

Ja, qujanaq. Tulliulluni oqaaseqassaaq Daniel Skifte, Atassut.

 


 

Daniel Skifte, Atassut.

Qujanaq. Inatsisartunut ilaasortap Anthon Frederiksenip apeqquteqaat aallaavigalugu oqallisissat­ut siunnersuutaanut Atassut imatut oqaaseqarniarpoq.

 

Aallaqqaammut oqaatigeriissavarput siunnersuut tunngaviatigut isumaqatigigatsigu, taamaattum­ik tapersiisumik nipeqarluta oqalliseqataaniarpugut.

 

Kisianni taamaaliussagaanni suliassalli annertussusissaa apeqqutaassalluni. Taamaaliornissaq kommunet ilaannut pitsaasuusussaavoq aammali kommunet ilaannut mianersorfissaqassallun­i.

 

Taamaattumik Naalakkersuisut apeqquteqaat pillugu akuersaartumik nipeqarnerat Atassummi­it iluarisimaarparput. Naalakkersuisullu apeqqutinik assigiinngitsunik uparuartuiner­at aamma malitassatut taperserlutigut.

 

Atassumminngaanniit kaammattuutigissavarput Naalakkersuisut taamaaliortoqalinnginnerani najoqqutassanik erseqqissunik KANUKOKA peqatigalugu suliaqaqqullugit.

 

Atassutip pingaartittuaannarsimavaa kommunet nammineernerulernissaannut aqqutissiuunneqartuarnissa­at Namminersornerusuniit ingerlatilerneqassasoq.

 

Soorunami suliassanut annikinnerusunut ajornannginnerusumillu naammassisariaqartunut piunasaqaatit sananeqarnissaat ajornassangeqaaq. Kisiannili suliassanut annertunerusunut immaqalu allaat ukiut arlallit atoqqaarlugit sanaartukkamik ingerlatsiviusuni kommunemut pineqartumut piumasaqaatit allaanerusariaqarput. Soorlu pilersaarusiorluarnissaq akisunaartitsinnginniss­aq sanaassallu tamaakkiisumik Pisortanit aningaasalerneqartussap aningaasatigut qulakkeerneqarsimanissaa eqqarsaatigalugit.

 

Taamak oqaaseqarluta taperserparput Naalakkersuisut akissuteqaataat pitsaasoq. Aamma isumaqatigalugu taperserparput.

 


 

Anders Andreassen, ataatsimiinnermik aqutsisoq.

Qujanaq, tulliulluni oqaaseqassaaq Lars Sĝrensen, Inuit Ataqatigiit.

 

 

 

Lars Sĝrensen, Inuit Ataqatigiit.

Qujanaq. Inuit Ataqatigiit Naalakkersuisut siunnersuuteqartumut akissuteqaataat tamakkiisum­ik isumaqatigigatsigu apeqquteqaat aallaavigalugu oqallisissatut siunnersuut naatsunnguamik oqaaseqarfigissavarput.

 

Inatsisartuni sanaartornermut aningaasaliissutit pillugit oqallittarnerparujussuit minnerunngitsumil­lu sanaartugassatigut kinguaattoortarnerit pillugit sanaartorneq eqaannerusum­ik ingerlanneqarnis­saanik Inatsisartut kommunellu kissaateqarnerat aallaavigalu­gu taamanikkut Naalakkersuisuusut ajornartorsiutit pillugit kommunet kattuffiannu­t, suliassat agguaanneqartarneranni nutaamik aaqqissuussinissamik illuatungeriit ukioq mannamiit atuutilersussamik isumaqatigiissuteqarput.

 

Taamatut illua tungeriit isumaqatigiissuteqarnerisigut Inuit Ataqatigiinniit naatsorsuutigaarput sanaartornikkut suut tamaasa ataatsimut isiginninnerullugit imaluunniit isiginerullugit pilersaarusiorner­it ingerlanneqartalernissaannik tamanna kinguneqarumaartoq.

 

Mannakkut sanaartornermi nutarterinermilu pilersaarusiornermi kommunet mikinerusut tunulliunneqartartut­ut misigisimanerat taamaalilluni qaangerneqarsinnaasutut aamma isigigatsig­u.

 

Naggataatigut Inuit Ataqagatigiit Naalakkersuisunut kaammattuutigissavarput sanaartugassatig­ut nutarterinissatigullu nunatsinni sumi najugaqaraluaraanniluunniit pisariaqartitsin­eq assigiimmat, kommunet sanaartugassatigut nammassinnaasaallu aallaavigalug­it ukiunut qassiinut isumaqatigiit­toqarnissaanik siunertaq nammassiniaqqullugu.

 


Kommunemmi anginerit sisamat kisimik qitiusumiit sukkasuumik ineriartortinneqarnerat siammasinnerusunut ataatsimut isiginninnerulluni ineriartortitsinermik taarserneqartariaqartoq isumaqaratta.

 

Taamatut siunnersuuteqartup Inatsisartunut ilaasortap Anthon Frederiksenip siunnersuutaanut, suliaq aallartinneqareerlunilu naammassineqareermat Inatsisartut siulittaasoqarfianiit allakatig­ut akineqarsimagunartariaqarunaraluartoq, isumaqarfigisarput pillugu oqaaseqarpugu­t.

 

 

 

Anders Andreassen, ataatsimiinnermik aqutsisoq.

Ja, qujanaq. Tulliulluni oqaaseqassaaq Mogens Kleist, Kattusseqatigiit.

 

 

Mogens Kleist, Kattusseqatigiit.

Qujanaq. Ajornartorsiut ullumikkut imaannaanngitsuuvoq. Tassami ukiakkut Inatsisartut soorlu aningaasanut missingersutit akuersissutigineqaraangata, suliassat aappaagussamut akuersissutigine­qartarmata.

 

Taamatullu ingerlariaasitta takutippaa illoqarfiit sikusartumiittut, sanaartornissaminnut periarfissa­at annikillingaatsiartartut. Imaammammi umiarsuit pajuttut unereernerisigut unereerneri­sa kingorna akuersinerit aaliangiiffigineqartarmata. Naalakkersuisullu akissuteqaata­at Kattusseqatigiinniit tusaatissatut tigorusuppagut.

 

Siunissaq ungasinnerusoq isigalugu taamatut kommunet Namminersornerullutik Oqartussallu pitsaanerusumik suleqatigiilersinnaanissaat pissanngatigaarput.

 

Aammalu INI A/S-p nutaamik naliliiffigineqarnissaa Kattusseqatigiinniit pissanngatsigivarpu­t, tassami suliassat ersarissut INI A/S-p tigummilerpagit suliassat ilaat tassalu sanaartornermut tunngasut, kommunenit ingerlanneqartalissammata taamaalillunilu kommunet ataasiakkaat suliat qanimut, suliat ataatsiakkaat kommuneninngaannit ingerlanneqartalissammata.


Minnerunngitsumillu illussanik titartaasartut pitsaanerusumik aammalu piffissamik aaliangersimasum­ik pilersaarusiortalersinnaassammata kommunet qanimut suleqatigalugit.

 

Siunissaq ungasinnerusoq isigalugu maannakkumiit pilersaarusiortariaqalerpugut sanaartorneq ukiut qulit femtenit qanoq isikkoqassanersoq anguniarlugu. Taamatut iliunngikkutta illoqarfiit ataasiakkaat immaqa mikinerit mattukkaluttuinnassavagut. Taamaammat ersarissumik ataatsimoorlu­ta pilersaarusiornissaq ingerlattariaqarparput.

 

Ilanngullugu Kattusseqatigiinniit oqaatigissavarput Namminersornerullutik Oqartussat, kommun­it kattuffiat INI A/S sanaartornermut aningaasaateqarfillu imminnut paaseqatigiinnerullut­ik suleqatigiinnissaat anguniartariaqartoq.

 

Aammali sanaartornermut aningaasaliissutaasartut ukiut tamaasa agguaqasigiisilluguit 100 millionit missaaniikkajuttartut atorluarneqarnissaat eqqarsaatigalugit. Sanaartornermi pilersaarusiortarner­up aqutsisarnerullu kommunenut siammarnerullugu aaqqiivigineqarnissaat Kattusseqatigiinniit kaammattuutigaarput.

 

Tassami pingaaruteqarpoq sanaartornermut aningaasaateqarfimmiit aningaasat atorneqanngtsoortart­ut pitsaanerpaamik aaqqiivigineqarnissaat.

 

Qujanartumillu ukiuni kingullerni kommunet ilaat Namminersornerullutik Oqartussat akornan­ni isumaqatigiissusiortarsimapput sanaartornerup ingerlanneqarnera aqunneqarneralu pillugu.

 

Kattusseqatiginniit isumaqarpugut periuuseq taamaattoq kommunet nammineernerulernissaann­ut angusaqarniarnermut naleqquttuusoq.

 

Tassami Kattuseqatigiinniit isumaqarpugut, tassami Kattusseqatigiinniit isumarput naapertorlu­gu taamaaliornikkut aningaasat sanaartornermut atorneqartussat uninngatiinnarnag­it minnerunngitsu­millu aningaasarsiornermut tamakkiinerusumik iluaqutaasinnnaanissa­at periarfissinneqassammata.


Taamaaliornikkut sulisitsisunut suliffissaqartitsiniarnermullu aammalu kommunenut Namminersornerullut­ik Oqartussanut akileraarutitigut selskabsskatsikkut akileraartutitigullu aningaasat kaaviaartinneqartarnerat pitsaanerulersinnaassammat.

 

Taamaammat pingaaruteqarluinnarpoq pitsaasumik sanaartornermut pilersaarusiornisssarput. Susassaqartut tamaasa ataatsimut suleqatigalugit.

 

Taamatut oqaaseqarluta siunnersuuteqartoq Kattusseqatigiinniit tamakkiisumik taperserparpu­t. Qujanaq.

 

 

 

Anders Andreassen, ataatsimiinnermik aqutsisoq.

Ja, qujanaq, tulliulluni oqaaseqassaaq Otto Steenholdt, Attaviitsoq.

 

 

 

 

Otto Steenholdt, Attaviitsoq.

Siunnersuut isumaqatiginarluinnartuuvoq. Qangali siunniunneqareersimasut ersarissumik piaarnerusumillu aaqqinneqaqqummagit.

 

Kommunet pisinnaatitaaffii annertunerulersittariaqarput, taakkuuppummi Namminersornerullut­ik Oqartussaanerup tunngavigilluinnartariaqagai.

 

Sanaartugassat taakkulu aningaasalersornissaat kommuneqarfinniittussat kommunenut isumaqatigiissusiornikk­ut suliariumannittussarsiuunnerat ilaallu ilanngullugit, kommunet qaninnerusumik suleqatiginerisigut pilersaarusiorneqartariaqarput.

 

Taama aaqqiisariaqarneq aamma pingaaruteqanngitsuunngilaq, erloqinaannavissumik sanaartugassaraluan­ik kinguaattooqattaarnersuaq ilorfaap tungaanut saatissagaanni.


Siunnersuuteqartup qiteravillugu eqqugaa aamma uaniippoq, allaffissornerujussuup aamma kommuneni sanaartugassat tungaasigut millisinneqartariaqarnera.

 

Uangattaaq pingaarteqaara sanaartugassat pilersaarusiorneqarneranni nunatsinni pissutsit qitiutinneqartarnissaat, tassa sikusartup qaqugu tikinneqarsinnaajunnaartarnera aamma sanaartugassan­ut pilersaarusioqqitassanullu annertoorujussuarmik sunniuteqartammat.

 

Siunnersuut sakkortuumik taperserpara, naak Naalakkersuisut akissutaat ersarissoq naammagisimaartariaqaraluarto­q.

 

Ilumut sanaartornermut kinguaattooqattaarneq taakkartortuagarput aaqqillaqusarpullu aamma kommunet ikiortiginerullugit aaqqinniartariaqarpoq. Kommunimmi namminneq pissutsit qanitatik ilisimaneruaat.

 

Ungasissumit aqutaavallaarneq aamma kommunenut naammagiinnagassaajunnaarpoq. Kommun­et namminersornerat aamma maani oqallisigineqartumi annertusartariaqarpoq.

 

Anders Andreassen, ataatsimiinnermik aqutsisoq.

Ja, qujanaq. Tulliulluni oqaaseqarniarpoq siunnersuuteqartoq imaluunniit apeqquteqaateqarto­q. Tassalu Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit.

 

 

 

Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit.

Qujanarujussuaq. Tamassinnut oqaaseqaatigisassinnut, minnerunngitsumillu aamma Naalakkersuis­ut akissuteqaataannut.

 


Takusinnaasakka malillugit Naalakkersuisut akissuteqaatiminni aamma kommuneni tamatut periarfissiisinnaanermut ammaffiginninnerat isumaqarpunga maani ataatsimiittarfimmi tusarlu­gu nuannerlunilu isumalluarnartoq. Minnerunngitsumik ukiorpassuanngulersuni sanaartornerm­ut aningaasartuutit atorneqanngitsoortartut appartinneqarnissaat, aningaasallu nunatsinni sulisinneqar­nissaat annerusumik taamaasillugu anguneqarsinnaanissaa, tamatta soqutigilluinnarlugu oqallisigi­sareeratsigu maani inimi aamma.

 

Taamaallaat paasiuminaatsilaapara IA-p oqaluttuata manna oqallisissiaq maaniluunniit maangaluunni­it anngunneqartariaqanngikkaluarneranik allaat oqarnera, taanna assut akueriuminaatsippar­a. Tassa ajornartorsiut qangali qangarsuarli eqqartorneqartuartoq aamma taassumap anigorniarlugu suleqataaffigerusunnerata isumaqarpunga eqqumaffiginnginneqarne­ra taamaasilluni IA-minngaanniit ersersinneqartoq.Tupinnarpoq ajornartorsiut nalunnginneqareertoq ilisimaneqareertorlu allaat allagaannartigut akineqartariaqartut­ut IA-minngaanniit nalilerneqarmat.

 

Kisianni taanna eqqarsaatigivallarnagu isumaqarpunga Naalakkersuisut akissuteqarnerat aamma­lu ammatitsinerat ajornartorsiutip qaangerniarneqarnissaanut aammalu periarfissaareersun­ik tikkuussinera nuannersoq. Taanna taakkua oqaaseqartut tamaasa aamma qujassuteqarfigeqqillugit aammalu kisimiittoq Otto aamma paasinnilluarluni oqaaseqarnera aamma qujassuteqarfigaara. Qujanaq.

 

 

 

Anders Andreassen, ataatsimiinnermik aqutsisoq.

Ja, qujanaq. Eqqaasissutigeqqilaassavara, qanittukkut aamma eqqaassutigeriigara tassalu Inuit Ataqatigiinninngaannit kissaatigineqarpoq, IA maani oqaluttarfimminngaannit atornagu, kisian­ni Inuit Ataqatigiit taaguutertik ersarissumik taaneqartassasoq.

 

Taavalu tulliulluni akissuteqassaaq Ineqarnermut Pilersuinermut Attaveqarnermullu Naalakkersuiso­q.

 

Jĝrgen Wĉver Johansen, Ineqarnermut, Attaveqarnermut Pilersuinermullu Naalakkersuisoq, Siumut.


Qujanaq. Maluginiarpara oqaaseqartunit tamanit Naalakkersuisut akissuteqataat iluarisimaarneqarluni­lu taperserneqartoq. Taamaattumik ilumoornerassavara Vittus Mikaelsen Simuminngaanniit oqaatigimmagu, kommunet piumassuseqartut perusuttullu sanaartornermut tunngassuteqartut pillugut immikkut isumaqatigiissuseqarnikut kiffaanngissuseqarnerullutik, aningaasaliissutit tamarmiusut annerusumik suliniuteqaqataaffigisinnaareerpaat.

Taamaattumik kommunet kikkulluunniit soqutiginnittut saaffiginninnissaat utaqqivarput.

 

Bloktilskudemut isumaqatigiissut aasarli atsiorneqarpoq, KANUKOKA-miit Namminersornerulluti­lu Oqartussaniit. Taamaattumik aasarli taanna periarfissaareerpoq kommune­lu soqutiginnittut saaffiginninnissaat neriuutigeqaarput, aamma uagut tungitsinniik soqutigigatsigu. Taamaatut misiliinissarput.

 

Misiliinissamut qularutissaanngiivissumik malittarisassat erseqqinnerusut aamma isumaqatigiissut­it assigiiaartinneqarnissaat eqqarsaatigalugu pilersinneqarnissaat, soorlu Atassut­ip oqaaseqartuat Daniel Skifte oqaatigigaa, ilumoorpoq kisianni tassa suli saaffiginnittoqanngimm­at immikkut isumaqatigiissuteqarusullutik, taanna suli taakkua suli suliarineqarsimanngillat. Aamma naatsorsuu­tigigatsigu kommune pineqartoq peqatigalugu suliarineqarnissaat.

 

Annerusumik oqaaseqarnianngilanga, maluginiarpara Inatsisartut tamattaalluta isumaqatigiissutigigipp­ut periarfissaq taanna pioreersoq atorluarneqartariaqartoq.

 

Anders Andreassen, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuata tullia, Siumut.

Qujanaq. Oqaaseqartussamut tullermut ingerlaqqitsinnata Inatsisartut, Inatsisartunut ilaasort­at maaniinngitsut qinnuigissavakka inissaminnut ingeqqullugit. Tassa amigaratta suli, tullianut ikaarsaarnissamut tassuugunnguaq naatsorsuutigigakku ikaarsaartussaasugut oqaluuserisassam­ut tullermut.

Taavalu Lars Sĝrensen, Inuit Ataqatigiit, oqaaseqaqqinniarpoq.

 

Lars Sĝrensen, Inuit Ataqatigiit.

Tassa siunnersuuteqartup-una Inuit Ataqatigiit uparuarmagit tamanna siulittaasoqarfimmiit allakkatsigut akiinnartariaqartutut oqaaseqarfigalugu.

 


Naluneqanngitsutuut Inatsisartut siusinnerusukkut kaammattuuteqartarput Inatsisartut siulittaasoqarfi­at Naalakkersuisullu siulittaasoqarfiat, Inatsisartunut oqaluuserisassanngortinneqart­ut assigiinngitsut nalilersortassagaat.

 

Taamaalilluni aamma suliat aallartereersimasut imaluunnit naammassineqareersimasut Inatsisartut ataatsimiittarneranni, oqallisigineqaqqinnginnissaat imaluunniit suliap ingerlareersimas­ut eqqarsaatigalugit, taamatut isumaqatigiissuteqartarnissaat. Taanna Inatsisartu­ni kissaatigineqarsi­mammat siulittaasoqarfimmut taanna Antuut ilaasortaammat erseqqissaatigiinnassavara.

 

Tassami oqaluuserisassagut 199-iunikuupput. Aammalu siulittaasoqarfimmi ataatsimiinnissat Inatsisartut ataatsimiinnissaasa ullut ikittuarakasiit ingerlanerinnaani siunnersuuterparujussuit assigiinngitsut eqqartortartussaavagut. Taamaakkami aamma isumaqarpugut pissusissamisoort­oq suliat aallartinneqareernikuusut allakkatigut akineqaannarsinnaasut. Taan­na aamma siulittaasoqar­fiup aammalu Naalakkersuisut Inatsisartut ataatsimiinnissaanut piareersarnermi taanna soorunami siunissami naammassiniassagaat taanna naatsorsuutigaarpu­t.

Aamma Antuut borgmesteriullunilu Inatsisartuugami nalunngilaa, kommunet kattuffiat kissaateqarne­ra aammalu Inatsisartut kissaateqartarnerat aallaavigalugu, suliassaq upernaaq manna Naalakkersuisut KAKUKOKA-llu taanna aaqqinniarlugu iliuuseqarfigereersimagaat. Taamaattu­maik oqareernittuut oqaatigivarput siluaq naammassineqareermat tamanna allakkatig­ut akineqaan­narsimasussaassagaluarpoq.

 

Anders Andreassen, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuata tullia, Siumut.

Qujanaq. Tassa eqqaasissutigilaassavara suleriaatsinik aamma allassimasoqarmat tasslu '35 immikkoortut aappaat imatut nipeqarpoq. Inatsisartut aaliangissavaat apeqquteqa­at saqqummiunne­qassanersoq. Tassalu ullormut oqaluuserisassat saqummiunneqaraanga­ta immikkoortut ilanngussi­masartut assigiinngitsut, taakkulu Inatsisartut akuerisassarivaat. Taakkulu akuerineqareeraangata tassa aamma suliassaq ilaatigut immaqa isaasalerlugu naammassisimasutut isigineqaraluartoq aamma ilanngullugu akuerineqartarpoq. Taamaalillunilu suliassanut ilanngunneqartarluni.

 

Taavalu siunnersuuteqartoq oqaaseqaqqinniarpoq Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit. Tulliukkumaarp­oq Inatsisartut siulittaasuat imaluunniit Atassutip oqaaseqartua Daniel Skifte.


Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit.

Tassa Inuit Ataqatigiinninngaanniit oqaluttup oqaatigaa uanga aamma siulittaasoqarfimmi ilaasortaagama taanna suliassat ingerlareersut qalleqqeraannarnagit immaqa unitsinneqarsinnaaneri periarfissaasu­t.

 

Inuit Ataqatigiinnut oqaatigissavara uanga Siulittaasoqarfimmi ilaasortatuut ataasiarnanga aamma ujartortarsimagak­ku suliat ingerlareersut nalunaarsorneqarlualernissaat, tassa taanna maannakkum­ut ajoraluartumik naammassineqarsimanngilaq suli.

 

Inuit Ataqatigiit nammineerlutik siulittaasoqarfimmi ilaasortaatitaqarput, taannalu Inuit Ataqatigiit ilaasortaatitaata pinngitsoorani aamma uparuarsimasariaqaraluarpaa allakkatigut akineqassappat. Taamaalillu­ni aatsaat oqaluuserisassaq ullumikkut maani oqaluuserineqarnerani allakkatigut akineqartariaqartut­ut Inuit Ataqatigiit isumaqarpunga kingusinaarlutik taamaalilluni uparuaraa.

 

Aamma siulittaasup ataqqinartup iluamik oqareerpoq, oqaluuserisassat Inatsisartut ataatsimiillut­ik aallartinnerani akuerineqarput, aammalu Inuit Ataqatigiit akuerseqataaffigivaat. Qujanaq.

 

 

Anders Andreassen, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuata tullia, Siumut.

Qujanaq. Tassa Inatsisartut tamaasa illersortussaagakkit, maanngaaniit oqaatigeqqissavara aatsaannguaq oqaatigisara. Inuit Ataqatigiinninngaanniit kissaatigineqarmat IA atornagu, kisianni Inuit Ataqatigiit partiit taanna taamatut taaneqartassasoq, taannalu aamma soorunami tamatta ataqqisariaqarparput.

 

Tulliulluni oqaaseqassaaq Daniel Skifte, Atassut. Tulliukkumaarpoq Per Berthelsen, attaviitso­q.

 

Daniel Skifte, Inatsisartut Siulittaasuat, Atassut.


Siunnersuut pitsaasuummat ataatigut titarlugulusooq oqaatigissavara, isumaqatigiinniarnissaq kommunenut assut pingaartutut Atassumminngaaniit isumaqarfigigatsigu. Taamaattumik taamaaliortinnani aamma najoqqutassat erseqqissut, suliassat ilaat annertummata ilai annikillut­ik taassumap naammasinissaa ajunngitsumik akineqarmat aamma naammassiniarniss­aa ajunngitsumik akineqarmat tamanna iluaraara.

 

Aappaattut tikkuassavara '35 innersuussutigalugu, tassa suleriaatsitsinni Atassummut pingaarpoq assut Inatsisartut kikkulluunniit siunnersuutaat oqaluusereqqusaallu Inatsisartuni suliarineqassasut.

 

Taamaattumik oqaaseqartoq kingulleq Anthon Frederikseni taperserusuppara tassami annertuuliutigineruna­gu oqaannassaanga Inatsisartuni partiit tamarmik Kattusseqatigiillu sinniisoqarput siulittaasoqarfimmi, tassanilu eqqartuinermi annertuumik nalilersorneqartarluti­k. Taamaattumik maannakkut piffissaq kingusinaartutut Atassumminngaani­it isumaqarfigaarput. Asulilu ataatsimiinnermi tallisaanertut allaat nalilerumallug­u.

 

Inatsisartut akuerereerpaat suut oqallisigineqassasut aammalu suut ingerlaqqissasut.

 

Taanna tunngavigalugu taamaattumik tupaallannera Inuit Ataqatigiinnut oqaatigaara.

 

 

Anders Andreassen, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuata tullia, Siumut.

Qujanaq, erseqqissassavara tassa isumaqatigiinneqartorsuummat tunngaviusumik. Tamaattumil­lu aamma suleriaasissatsinnut massakkut una suliaq sangutissanngilarput.

 

Taavalu tulliulluni oqaaseqassaaq Per Berthelsen, attaviitsoq.

 

Per Berthelsen, attaviitsoq.

Tassa annertunerusumik oqaatigiumasinnaasakka oqaatigineqareeraluarput, kisiat nappaareera­ma atorluaannassavara.

 

Uani aamma uanga Inatsisartuni ilaasortamut Anthon Frederiksen saqqummiussaanut illersuisun­ut ilanngukkumavunga. Aammalu siulittaasoqarfiup siusissukkut nalunaarutigeriigaan­ut ilaliiumallun­ga, tassalu inuiaqatigiinni ineriartorneq malillugu, ilaatig­ut oqallisigeriikkat qaqeqqinneqarsinnaa­nerat ammatinneqarmat.


Tassanilu isumaqarpunga una pineqartoq tulluulluinnartuusoq, una pineqartoq minnerunngitsumillu Namminersornerullutik Oqartussat kommunellu iluamik ataqatigiissaagaasumik suleqatigiinnerisi­gut aningaasat atorsinnaasatta killeqareeqisut iluini annertunerpaamik pissarsisinnaanissarput ujartorparput. Taamaattumik taannartaa isumaqatigeqaara, taamatummi iliornikkut aamma pilersaarusiorluarnerup oqallisaaqqillunilu eqeersarneqarneratigut aamma periarfissaqalissammat sanaartortut immaqa akinut apparsaataasinnaasumik suleqatiginninnerulersinnaanissaat. Taamaattu­mik una iluatigilluinnarlugu naalaarpara, tassanilu tassa taanna pingaartillugu ataqatigiissaarilluar­nerup uummarsartuarneqarnissaa, eqqaasitsijuarneqarnissaa aamma inunnik isumaginninnermut atatillugu aningaasartuutinut qularnanngitsumik ikiorsiissutaasarsinnaammat pilersaarusiorluarnik­kut sulisussat atorsinnaasat taamatut piareersimatitassat atorfissaqartittuarnerasigut. Taamattumik uparuartuinerit ukua annertunerusumik taaqqinnagit uanga tunginninngaanniit nalunaarutigiinnassa­vara siunnersuutaasoq una nuannaarutigigakku ammalu nuannaarutigalugu siulittaasoqarfimminn­ganniit qaqeqqinneqarmat, naak ingerlasut iluaniikkaluartoq.

 

Lars Sĝrensen, Inuit Ataqatigiit.

Nammineerlunga uanga eqqaasitsissutigiinnarpara Inatsisartut kaammattuuteqarnermikkut siusinnerusukkut oqaatigereermassuk Inatsisartuni sulinerup oqilisaavigineqarnissaa eqqarsaatigalu­gu Inatsisartut ataatsimiinnerat sioqqullugu siulittaasoqarfik Naalakkersuisullu sanilieriillutik eqqartuisassasut suliaq suna aallartereersimanersoq sunalu suliat naammassineqareersimanersut.

 

Oqallinnermi aatsaaginnaq ilaatigut siulittaasoq unitsitsivoq oqaatigalugulu Inatsisartut uteqat­taarinnillutik oqallippallaarnerat taanna tunngavigalugu. Taanna assersuutissaannaavoq, taamaattu­minguna kaammattuisugut Inatsisartut sulinerat oqilisaqqullugu siunissami siulittaasoqarfik Naalakkersuisullu siunnersuutit sanileriillutik oqaloqatigiissutiginissaat taanna siunissami aaqqissoqqullugu, imaattariaqannginnamimi suliaq ingelareersoq uteqattaarlugu uteqattaarlugu, taanna siunertaqanngilaq. Iliuuseqarnissat taakkua pingaarnerpaajupput, aammalu taanna neriuppunga tamatta paaseqatigiiffigissagipput.

 

Anders Andreassen, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuata tullia, Siumut.


Qujanaq. Inatsisartuni ilaasortaq kinaluunniit suleriaatsimut tunngasunik siunnersuuteqarsinnaavoq allannguutissanik, tamakkulu aamma suliarineqarumaarput, kisiannili uani massakkut atuuttumi ersarissaqqissavara taanna, tassalu Inatsisartut aalajangissavaat apeqquteqaat saqqummiunneqassa­nersoq. Taamatut allassimasoqarpoq, taamaattumillu allanngortinneqassappat, taava siunnersuute­qarniaritsi takannarujussuaq. Ilassissavarput ajunngitsumik aamma.

 

Taavalu tulliulluni oqaaseqassaaq Otto Steenholdt, attaviitsoq.

 

Otto Steenholdt, attaviitsoq.

Radio ammagallarmat oqallinnerujussuaq ingerlatillugu Inuit Ataqatigiinninngaaneersut paatsive­erukkakkit kina arlaat oqaluttorineraat, ilami tallimanik oqaluttoqalermata. Eqqarsaatigisimagaluar­para taanna oqaluttussartik oqarfigisimassagaat ataatsimiikkamik una oqallisigilerutsigu imannak oqarina uagut tamatta sinnerluta, kisianni tassa radio ammatillugu paasiinnarpara tusaqqusaarneru­jussuaq ingasattoq, massakkulli radio matoreersoq aamma taamatut oqallinneq aallartinneqarmat. Oqartariaqarpunga arraa, siulittaasoqarfimmi ilaasortarsi naveeqigisiuk massakkut maanngaanniit oqaatigisaraluasi taassumap suliarisimanngimmagit. Oqarfiginiarisiuk tullianinngooq siulittaasoqar­fimmi ataatsimiileruni ilissi piumasasi siulittaasoqarfimmut apuulligit maanngaanniit assuarisutut illugu pinnagu suliassani suliarilluartuuppagu oqaluttorsi aatsaannguaq maanngartariaqanngikkalu­arpoq suliarisimasariaqanngikkaluartoq. Tassa ilaasortassi naliligassaa. Paasivara siulittaasoq taamaattumik oqaatsimik tusagaqarsimanngitsoq.

 

Anders Andreassen, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut siulittaasuata tullia, Siumut.

Qujanaq. Suli oqaluttussaqarmat siunnersuutigissavara suleriaatsitsinni '49 atorlugu oqallinneq maanga killinneqassasoq pissutigalugu massakkut akeqattaannerit suliaq qimakkaluttuinnarlugu akeqattaannerit aallartimmata. Tamanna isumaqatigineqarsinnaappat suliarput massakkut maani unitsittariaqarparput.