Oqaluuserisassani immikkoortoq 74-1 |
|
||
Siullermeerneqarnera | Aappassaanneerneqarnera | Pingajussaaneerneqarnera |
Ullut
ataatsimiiffiusut arfineq-aappaat, pingasunngorneq 17. april 2002, nal. 14:35
Ole
Lynge, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inuit Ataqatigiit.
Anthon
Frederikseniminngaaneersoq. Kattusseqatigiinni sinniisussap siulliup Anthon
Frederiksen sinnerlugu saqqummiusissaaq.
Tom Ostermann, Kattusseqatigiit.
Taamatut siunnersuuteqarninnut
tunngavigaara ukiuni kingullerni tusartualeratsigu suliffeqarfissuit ilaasa
inuiaqatigiit piginneqatigiinnikkut pigineqartut ingerlanneqarneranni
naammaginanngitsumik akisussaassuseqanngitsumillusooq iliornikkut
suliffeqarfissuit ilaat ingerlatsinermut amigartoorujussuanngikkunik ilaatigut
akiliisinnaajunnaarlutik nunatta karsianut akisoqisumik kinguneqartumik
unittuuinnartarnerat. Imaluunniit ingerlatsisut siulersuisullu ilaatigut
kanngunaannartumik akuersaaruminaatsumillu aningaasanik
akisussaassuseqanngitsutut nalilerneqarsinnaasumi ikinngutigiinnerup iluani
nunatta karsia tunulequtsiullugu agguagassarsisoqartarnera unitsinneqartariaqarluinnarmat.
Arlalinnik assersuutissaqarpugut soorlu
makkuninnga ukiorpaaluit matuma siornatigut nunatta kujataani Qorlortorsuarmi
eqalunnik tukertitsinialersaatoqalillarmat nunatta karsia 40 millionit
missiliorlugit aningaasartuuteqarpoq. Kisianni tamanna iluatsinngitsoormat
ikinngutigiinnerup iluani supalaannguamik nalilerlugu tunineqarpoq.
MS Diskop landskarsimut
aningaasarpassuarnik atuiffioreerluni landskarsimut iluanaarutaanngilluinnartumik
tunineqarneranut tunngasut Puisi A/S-imi pisimasut tupinnaannarmik
akisussaassuseqanngitsumik isikkulimmik ingerlanneqarsimanerat landskarsimut
millioninik arlalissuarnik ajunaarutaasumik kinguneqarput.
Royal Greenland milliardit pingasut
missaanik akiitsoqalersimanera minnerunngitsumillu naatsorsuutit kingulliit
milliardit sisamararterutaat sinnerlugit amigartooruteqaraluartoq pisortaanerusimasoq
taassumalu tullersortaa tamarmik immikkut koruunit 5-10 millionillu akornanni
sinnersimanngikkunikkit koruunit 10 millionit tungaanut sinnerlugilluunnit
soraarnerussutissinneqarpaluttut tusarlugit inuiaqatiginni akisussaaqataasutut
misigisimaniaraluarluni kanngusunngitsoorfiunngilaq. Pisut taamak
tupinnartigisut takorloorlugit.
Meerartatta ilaat atuarfissaqaratik
uffarfeeqqani atuartinneqarput. Allamik oqarfiunngilaq politikkerit
atorfillillu nuimanerit ilaat nunatta karsiata aningaasaataannik
iluarisannguaminnik pinnguarput. Taamaammat Inatsisartut ataqqinartusi ilissi
tassaavusi nunatsinni oqartussaasut qullerpaartaat.
Aningaasat nunatta pisariaqartitai
amerlaqaat. Inuiaqatigiit aningaasaataannik pinnguarneq unitsinneqartariaqarpoq
aningaasanik akisussaassuseqanngitsumik pinnguarneq akisussaatinneqarnissaat
ilanngullugu piumasaqaatigineqartariaqarpoq.
Jonathan Motzfeldt, Naalakkersuisut
Siulittaasuat, Siumut.
Inatsisartut aktieteqarluni
ingerlatseqatigiiffii Namminersornerullutik Oqartussat pigisaannik
pilersitsinissamik aalajangiimmata siunertat pingaarnerit ilagaat
ingerlatseqatigiiffiit taakku tuniniaavinnut naleqqussartuarsinnaanissaat.
Tassa imaappoq ingerlateqatgiiffiit
ingerlanneqareranut niuernermut tunngasut isiginiarneqarnerulissasut aamma
kissaatigineqarsimavoq iluanaaruteqarniarluni niuerneq pisortat
ingerlatsineranni aammalu Naalakkersuisuinikkut sulinermi tamatumanilu
suliassaasunit immikkoortinneqassasoq.
Ingerlatseqatigiiffiit
Namminersornerullutik Oqartussat pigisaat aktieteqarluni ingerlatseqatigiiffiit
pillugit inatsit aallaavigalugu immikkuullarivissuupput. Naalakkersuisullu
tassa piginnittunit sinniisuusunit siulersuisulerneqartarlutik. Siulersuisullu
ingerlatseqatigiiffiit ingerlaneranut aningaasaqarneranullu
nakkutilliisussaapput akisussaallutillu.
Ingerlatseqatigiiffiit
Namminersornerullutik Oqartussat pigisaat tamaasa eqqarsaatigalugit
Naalakkersuisut pingaarnertut anguniagaraat pitsaasumik isumannaatsumillu
aningaasaqarnermikkut ingerlassasut. Tassa imaappoq siulersuisut
ingerlatseqatigiiffiit ataasiakkaat aqutsisuisa sapinngisamik pitsaanerpaamik
ingerlatsinerat nakkutigissallugu akisussaaffigaat.
Ukiut kingulliit tallimat missaasa
ingerlaneranni eqqarsaatit tamakku ingerlateqqinniarlugit
kiffartuunneqarnissamik isumaqatigiissutit atorneqartalerput. Tamatumanilu
siunertarineqarpoq ingerlatseqatigiiffiit niuernermik tunngaveqarlutik
suliarisinnaasaat aammalu suliaq Namminersornerullutik Oqartussat
suliareqqusaat soorlu agguaaqatigiinneq sulissaqartitsinerlu eqqarsaatigalugit
suliareqqusaasut erseqqissumik immikkoortinneqarnissaat.
Aktieqarluni ingerlatseqatigiffiit
pillugit inatsisit naapertorlugit ataatsimeersuartut ingerlatseqatigiiffimmi
oqartussaanerpaapput. Ataatsimeersuartut suliassaraat tassa
generalforsamlingimik taaneqartartup uani ataatsimeersuarnermik
nutserneqarsimasup, siulersuisunik kukkunersiusunillu toqqaanissaq ukiumut
naatsorsuutinik akuersinissaq sinneqartoorutit amigartoorutit qanoq
atorneqarnissaanik aalajangiinissaq immaqalu aamma ingerlatseqatigiiffiup
malittarisassaanik allanngortitsineq. Aammalu qaqutiguinnaagaluaq ingerlatseqatigiiffimmik
atorunnaarsitsineq.
Generalforsamlingip akornanni
ingerlatseqatigiiffik siulersuisunit aqunneqartarpoq taakkulu
generalforsamlingeqarnermi tullermut piffissami qaangiuttumi
ingerlatseqatigiiffiup siulersorneqarsinanernik akisussaapput.
Kukkunersiusut suliassaat
inatsisitigut piumasaqaatinik assigiinngitsunik tunngaveqarput.
Kukkunersiuvisoq aamma inuiaqatigiit tatigisatut sinniisuattut taaneqartarpoq.
Kukkunersiuisup pisortanit akuerisaasup inuttut akisussaaffeqartarmata aammalu
akisussaaffimminnut sillimmasertarmata Siulersuisut suliffeqarfimmilu
ulluinnarni aqutsisut tamatumuuna isumannaallisaaserneqartarput.
Aammalu kukkunersiuisut
kukkunersiuineq isumagisarpaat pituttorsimannginnissamut suliani inuttut akuliusimannginnissamut
nipangersimasussaatitaanermullu malittarisassat sukangasuut tunngavigalugit.
Naalakkersuisut aktiaateqarluni
ingerlatseqatigiiffimmi Namminersornerullutik Oqartussat tamakkiisumik
ilaannakortumilluunniit pigisaannit toqqaannartumik piginnittutut
inissisimanerat eqqarsaatigalugu aktiaateqarluni ingerlatseqatigiiffiup
ukiumoortumik ataatsimeersuarnerini generalforsamlingiini sioqqullugit
ukiumoortumik naatsorsuutit kukkunersiuisumit avataaneersumit
misissoqqissaarneqartarput. Naalakkersuisut ingerlatseqatigiiffiup
aningaasaqarneranik naliliinerannut aamma tunngavigineqartartunik.
Naalakkersuisut ilisimavaat
inuussutissarsiortut namminneq avatangiisaallumi allanngorartuartuummata.
Aktiaateqarluni ingerlatseqatigiiffiit pisortat pigisaasa sulineranni
atugassarititaasut iluarsilaartuarneqartariaqartartut.
Massakkorpiaq Naalakkersuisut
siunissami periusissiorlutillu siulersuisunik ilaasortanik toqqaasarnermut
toqqammavissiorput. Siulersuisut akisussaaffiinik sillimmasiisarnermut aammalu
aningaasaqarnerup aaqqissugaaneranut malittarisassiorlutik. Aammalu
ingerlatseqatigiiffinni ataasiakkaani aningaasatigut sillimassuseq
pissarsiassatullu siunertaasut eqqarsaatigalugit. Aammalu siunissami
nalunaaruteqartarnermut sakkussanik allanillu piareersaallutik.
Periaasissat maleruagassallu taakku
2000-mi nalinginnaasumik ataatsimeersuarnerni aalajangiinernut
toqqammaviussapput. Naalakkersuisut aamma isumaqarput ingerlatseqatigiiffiit Namminersornerullutik
Oqartussat pigisaat inuiaqatigiinnit pigineqaramik aammattaaq soorunami
piginnittuminnut inuiaqatigiinnullu avatangiisiminnut assut annertuumik
pisussaaffeqartut. Tamanna inatsisit atuuttut malersoqqinneqarnerisigut
iluarsineqarnerisigullu aallaqqaammut ersersinneqartariaqarpoq.
Ingerlatseqatigiiffiit
iluatsinngitsoorsimasut siunnersuuteqartut assersuutigisaat eqqarsaatigalugit
Naalakkersuisut isumaqarput suliniutaasimasut taakku ingerlatseqatigiiffiit
Namminersornerullutik Oqartussat pigisaannut ingerlareersunut
assersuunneqarsinnaanngitsut.
Qorlortorsuaq MS-Disko aammalu Puisi
A/S tassaapput pingaartumik aallarteriaqqaanerminni pisortanit ikiorneqarlutik
inuussutissarsiornikkut ineriartortitsiniarluni suliniutaasimasut immikkuullarissut.
Piviusorlumi tassaavoq anguniakkat siunertallu pitsaasuugaluartut taamaattoq
suliunitit taakku tamamarmik aningaasat pissutigalugit
taamaatiinnartariaqarsimasut.
Suliniutit kukkuluttorfiusimasut
aallaavigalugit aammalu siunissami suliniutit imminut napatissinnaanngitsut
pinngitsoorniarlugit Naalakkersuisut Namminersornerullutik Oqartussat
siunissami suliniutinut aningaasaliissuteqarnissaat pillugit aalajangiinermi
tunngavissanik pitsanngorsaallutillu nukittorsaasimapput.
Taamattorli Namminersornerullutik
Oqartussat aningaasaliisarnerisa ilarpaalui pisartut najoqqutassiat
Inatsisartut inatsisaasigut aalajangersarneqarsimasut naapertorlugit.
Imaluunniit taakku naapertorlugit
aalajangersarneqarsimasut tunngavigalugit. Soorlu taaneqarsinnaapput ESU
aammalu nunami inuussutissarsiutinut aningaasalersuinikkut tapersiisarneq
allallu.
Aningaasaliinerit immikkut
inatsisiliat saniatigut pisartut tassaakkajupput suliniutit imarisamikkut
pissutsimikkullu najoqqutassiat nalinginnaasut tunngavigalugit
aalajangiiffigissallugit ajornakusoortut siunertamulluunniit
naapertuutinngitsut. Aningaasaliinernut taamak ittunut piumasaqaatit suliat
pineqartut Naalakkersuinikkut allaffissornikkullu aningaasaliissutitut
suliarineqarneranni ersertassapput.
Naalakkersuinikkut tunngavissanut
ilanngullugu Naalakkersuisuttaaq pingaartittarpaat aningaasatigut
ingerlanneqarnerisa paasiuminartuunissaat. Tamatumani aamma missingersuutit
ingerlatsinerlu erseqqissumik nassuiarneqarsimassallutik.
Tamatumani missingersuutini
ileqqoreqqusat naapertorlugit Naalakkersuisunut piumasarineqartarpoq
missingersuusiortoqarsimassasoq ingerlatsinermut naatsorsuutit
oqimaaqatigiissinneqarnerannut kiisalu aningaasanut tigoriaannarnut.
Takkulu immikkut ilisimasalinnut
avataaneersunit soorlu kukkunersiuisunit naalagaaffimmit akuerisanit
misissorneqarsimassasut. Suliniutit taakku pillugit inassuseqaasiortoqarnissaa
sioqqullugu.
Naalakkersuisut isumaqarput siunissami inuussutissarsiutinik ineriartortitsilluni
suliniutit pillugit isumatunerpaamik aalajangiinerit pisinnaasut soorlu
ilaatigut pitsaassutsimik qularnaarinikkut. Aammalu immikkut ilisimasalinnit
naliliisitsisarnikkut.
Soorlu Sulisa A/S aallaavigalugu
taassumami siunertarimmagu inuussutissarsiutinut suliniutit nalilertassallugit
aallarnertassallugit tapersersortassallugillu.
Naalakkersuisullumi
siunnersuuteqartut suliareqqusaat tigujumavaat. Aktiaateqarluni ingerlatseqatigiiffiit
inuiaqatigiit pigisaasa pitsaanerusumik isumannaannerusumillu
ingerlanneqartarnissaat qularnaarniassallugu. Taamaaliussappullu inatsisitigut
toqqamavissat atuuttut naleqqussarnerisigut.
Taamallilluni aktiaateqarluni
ingerlatseqatigiiffiit namminersortut aammalu inuiaqatigiit aktiaateqarluni ingerlatseqatigiiffiutaasa
immikkoortinnerisigut. Pissusiviusut eqqarsaatigalugit Namminersornerullutik
Oqartussat aktiaateqarluni ingerlatseqatigiiffiutaat ukiup affaanut
ukiumoortumillu naatsorsuutiminnik aammalu ingerlatsineq pillugu nassuiaatinik
taakkununnga atasunik saqqummiussisarnerminni ersarinnerusariaqarput.
Taamaaliornikkut kikkulluunniit
ingerlatseqatigiiffiit ingerlanneqarnerannik pillugit malinnaasinnaanerulissapput.
Naalakkersuisut
Namminersornerullutik Oqartussat aktiaateqarluni ingerlatseqatigiiffiutaani
piginnittutut inissisimanerminnut atatillugu aktiaateqarluni
ingerlatseqatigiiffiit pisortanit pigineqartut sulinerannut killiliussanik
iluarsiinialereersimammata kiisalu inatsisit tamakkununnga attuumassuteqartut
iluarsineqartussaammata Naalakkersuisut siunnersuutigisinnaavaat imaluunniit
siunnersuutigissavaat siunnersuut massakkut tunngavissat tunngavigalugit
saqqummiunneqarnermisut isikkoqarluni akuersissutigineqassanngitsoq.
Taamak oqaaseqarlunga Naalakkersuisut
sinnerlugit Inatsisartunut ilaasortaq Anthon Frederiksenip
aalajangiiffigisassatut siunnersuutaa Inatsisartuni
oqaluuserisassanngortippara.
Ole Lynge, ataatsimiinnermik
aqutsisoq, Inuit Ataqatigiit.
Qujanaq. Taava partiit
oqaaseqartuinut ingerlaqqipugut.
Per Rosing-Petersen, Siumup
oqaaseqartua.
Qujanaq. Siumumiit imatut
Inatsisartunut ilaasortaq Anthon Frederiksenip aalajangiiffigisassatut
siunnersuutaanut oqaaseqassuugut.
Upernaaq manna Inatsisartuni
sulinitsinni siunnersuutit arlallit ingerlatseqatigiiffinnut piginnittuunermut
tunngassuteqarsinnaasut sammineqartussaapput.
Ilaatigut Anthon Frederiksenip
siunnersuutaata saniatigut kukkunersiuinermi ataatsimiititaliamut ilaasortat
siunnersuutaat aappassaaniigassaavoq. Siullermeernera tamakkiisumik
taperserneqartoq tassalu suleriaatsiminni ilaatigut piginneqatigiiffiit
Namminersornerullutik Oqartussanit pigineqartuni
misissuisinnaatitaalernissamut tungasoq. Aammalu Inatsisartunut ilaasortaq
Johan Lund-Olsenip misissuisussanut kommissioniliortoqarsinnaanera tassa
ataatsimiititaliortoqarsinnaaneranut tunngasoq sammisussaavagut.
Anthon Frederiksenip siunnersuutaani
assersuutinik ajalusoornikunik arlalinnik taasigaluarluni siunnersuummini qanoq
aaqqiissuteqarsinnaanermik tikkuussisoqannginera ilaatigut toqqammavigalugu
Siumumiit ilalertikkuminaatsipparput.
Naluneqanngitsutullu Naalakkersuisut
allattoqarfiata ataani ingerlatseqatigiiffimmut allattoqarfimmik
pilersitsisoqarnikuuvoq suli ineriartortitamik. Ilaatigullu allattoqarfiup
taassuma aamma nukittorsarneqarneratigut soorlu aamma tamanna siusinnerusukkut
Inatsisartuni oqaluuserineqartareersoq sukaterineq anguneqarsinnaavoq. Aammalu
suliniutit allat qulaani taaneqartut tunngavigalugit suliap
ingerlateqqinnissaa anguneqarsinnaasoq Siumumiit isumaqarpugut.
Taamaattumik Anthon Frederiksenip
siunnersuutaat taamatut isikkoqartillugu ilalernartinngilarput.
Finn Karlsen, Atassutip
oqaaseqartua.
Siunnersuuteqartup qulequtaq qulequtsiussimasaa
tusaannarlugu isumaqatiginarluinnartutut oqaatigiinnarneqarsinnaagaluarpoq.
Tamatumani aamma tunngavilersutai atuarlugit ilaatigut ilumoortortaqarmata.
Kisianni suliffeqarfissuit
aktiaateqarluni piginneqatigiinnikkut ingerlanneqartut eqqarsaatigalugit
maleruagassaqarput imaasiallaannaq akuleruffigineqarsinnaanngitsunik. Soorlu
Naalakkersuisut akissuteqarnerminni erseqqissumik oqaatigigaat
ingerlatseqatigiiffiit Namminersornerullutik Oqartussat pigisaat
immikkuullarissumik inatsimmik toqqammaveqarlutik ingerlasuusut nammineq
siulersuisullit siulersuisullu ingerlatseqatigiiffiup ingerlanneqarneranut
aningaasaqarneranullu nakkutilliisuusussaapput akisussaallutillu.
Aammattaaq oqaatigisariaqarput
aktiaateqarluni ingerlatseqatigiiffiit pillugit inatsisit naapertorlugit
ataatsimeersuartut ingerlatseqatigiiffimmik oqartussaanerpaapput. Aammalu
ataatsimeersuartut suliassaraat siulersuisunik kukkunersiuisunillu toqqaaneq.
Naalakkersuisuttaaq
akissuteqarnerminni erseqqissumik oqaatigaat siunnersuuteqartup suliareqqusaa
tigujumallugu aktiaateqarluni ingerlatseqatigiiffiiit pigisaasa pitsaasumik
isumannaatsumillu ingerlanneqartarnissaat qularnaarnissaallu.
Taamaaliorumappullu inatsisit toqqammavissat atuuttut naleqqussarnerisigut.
Taamatut oqaseqarluta
ingerlatseqatigiiffiit Namminersornerullutik Oqartussanit pigineqartut
isumannaannerusumik ingerlanissaat pingaartillugu Naalakkersuisut
siunnersuuteqartumut akissuteqaataat tamakkiisumik isumaqatigaarput.
Johan Lund-Olsen, Inuit Ataqatigiit
oqaaseqartuat.
Qujanaq. Inuit Ataqatigiit
pingaartipparput aktiaateqarluni ingerlatseqatigiiffiit Namminersornerullutik
Oqartussanit ilaannakortumik tamakkiisumilluunniit piginneqataaffigineqartut
maannamit pitsaanerujussuarmik nakkutigineqarsinnaaleqqullugit maannamiillu
inuiaqatigiinnut ammanerusumik ingerlatsiviulersinnaaleqqullugit
erseqqinnerusunik malittarisassaqartitsilernissatsinnut piffissanngortoq.
Kinguartiteriuarnissamullu Inatsisartut aamma pissutissaqanngilluinnartugut.
Pisariaqartitsisoqavinnera maani
najuuttunit tamanit naluneqanngilluarmat. Aammalumi oqaluuserisassatsinni
tullinnguuttumik misissuisussatut ataatsimiititaliorsinnaalernissatsinnik
piginnaatinneqalernissamik Inuit Ataqatigiinniit siunnersuutigineqartutuut
tamanna uppernarsarneqareermat taamaammat tamanna takisuuliutiginagu
ilisimatsissutigiinnassaavarput Inuit Ataqatigiit ukiuni arlalinngortuni
aktiaateqarluni ingerlatseqatigiiffiit Namminersornerullutik Oqartussat
ilaannakortumik tamakkiisumilluunniit piginneqataaffigineqartut
annertunerusumik inuiaqatigiinniit nakkutigineqartalernissaat anguniarlugu
maani Inatsisartuni siunnersuuteqartarsimagatta.
1994-imi upernaakkut aappassaanik
Inatsisartuni ataatsimiittoqarmat taamani siullerpaamik Inatsisartut ombudsmandeqalissagatta
siunnersuutivarput ombudsmandip aamma Namminersornerullutik Oqartussat
ingerlatseqatigiiffissui nakkutiginnittooqataaffigilertariaqarai.
Ajuraluartumilli taamani iluatsinngitsumik.
1996 upernaakkut katersuunnitsinni
Inuit Ataqatigiit siunnersuutigivarput misissuisussatut
ataatsimiititaliorsinnaanissatsinnut namminerisatsinnik
inatsiseqalertariaqartugut ukioq taanna tassa 1996 tassalu Inatsisartut
ukiakkut ataatsimiinneranni aamma siunnersuuteqarpugut Namminersornerullutik
Oqartussat aktiaateqarluni ingerlatseqatigiiffissui
nakkutilliiveqartinneqartariaqartut kommunit susassaqartullu allat
peqataaffigissaannik suliffeqarfissuit tamakku aamma
nakkutigineqarnerusinnaaniassammata.
Taamaattumik siunnersuuteqartarnigut
tamakku eqqaasitsiutigiutigalugit uggorilaanngitsuunngilarput matumani
aalajangiiffigisassatut siunnersuuteqartoq tigussaanerusumik qanorlu
iliortariaqanermik tikkuussinerusumik siunnersuusiorsinnaasimanngimmat.
Oqaatigineqareersutulli oqaluuserisassatsinni
tullinnguuttumi Inuit Ataqatigiit siunnersuutigisaannut siunnersuuteqartoq
tapersiuteqarnermigut taamak periarfissaqalissammat aalajangiiffigisassatut
siunnersuutaa taamak isikkoqarallartillugu maanna akuerisinnaanngiarput.
Kaammattutigissalluguli oqaluuserisassatta tulliani Kattusseqatigisanilu
ilagalugit siunnersuuteqartoq tapersersuilluarumaartoq.
Naalakkersuisut siulittaasuata
siunnersuuteqartumut akissuteqaataa taamaattumik annertunerusumik aamma oqaaseqarfiginngikkaluarlugu
tikkuaannassavarput ingerlatseqatigiiffiit ukioq affakkaartumik
naatsorsuutinik saqqummiussisalernissaannik piumasaqarfigineqartalernissaat
taamatullu aamma ingerlatsinerminni ammanerusumik periaaseqalernissaat
siunertaralugu iliuusissanik aqqutissiuussisoqarnissaanut piareersimanerarlutik
oqarmata Inuit Ataqatigiit isumaqataaffigimmassuk. Soorlumi Bĝrsenimi
ingerlatseqatigiiffiit allat taamatut maanna nalunaartussaatitaallutik aamma
pisussaatinneqartut.
Taamatulli oqaaseqareerluta
naggataatigut aamma piumasarissavarput ingerlatseqatigiiffiit selskabet
pillugit inatsisit naatsorsuutinillu kukkunersiuisartoqarneq pillugit inatsisit
tassa revisorlovgivning kingullermillu Inatsisartuni 1994-mi sammineqartut
sukumiisumik qimerloorneqaqqissasut nunatsinni pissusiviusunut
inuussutissarsiornikkullu nunatsinni ukiuni nutaani makkunani immikkut
atukkatsinnut naleqqussaavigineqaqqullugit.
Tassa taanna eqqaagatsigu tassa
massuminnga pissuteqarpoq, aajuku tigummiarpakka kingullermik Inatsisartut
annertuumik ingerlatseqatigiiffiit pillugit inatsisit aammalu naatsorsuutinik
kukkunersiuisartoqarneq pillugu inatsisit sammimmatigit, tassa ukiut
arfineq-pingasut matuma siornatigulli maannakuut
naleqqussaaqqittariaqalernerput taanna erseqqilluinnarmat.
Tassalu taamatut oqaaseqarluta
siunnersuuteqartup aalajangiiffigisassatut siunnersuutigisaa manna taamatut
isikkoqarallartillugu Inuit Ataqatigiit akuerisinnaanngikkaat
nalunaarutigivarput.
Ole Lynge, ataatsimiinnermik
aqutsisoq, Inuit Ataqatigiit.
Johan Lund Olsen-imut qujanaq.
Taava tullinnguuppoq Mads-Peter
Grĝnvold, Kattusseqatigiit, tulleriumaarpaa Per Berthelsen.
Mads-Peter
Grĝnvold, Kattusseqatigiit.
Anthon
Frederiksen-ip Kattusseqatigiinneersup siunnersuutaa Kattusseqatigiinniit
misissoreerlugu imatut oqaaseqarfigissavarput.
Siunnersuuteqartoq
oqarami ilumoorpoq Namminersornerullutik Oqartussanik aningaasaliissutigineqartartut
akisussaassuseqarnerusumik siunissami nakkutigineqartariaqartut.
Kattusseqatigiinniit akuersaarsinnaanngilarput Namminersornerullutik
Oqartussani aningaasaliissutigineqartarsimasut annaaneqarsimagaangata
annerusumik naalakkersuinikkut kinguneqartinneqartannginnerat.
Soorlumi
siunnerusuteqartup siusinnerusukkut pisimasut assersuutigalugit oqaaseqarami
eqqaagai aningaasat millionit arlallit nunatta karsiani annaaneqartarsimasut.
Taamatut ingerlatsinerliornerup kinguneranik nunatta
aningaasaliissutigisarsimasaanik annaasaqartarnera unitsinneqassappat,
pinngitsoorneqarsinnaanngilaq nakkutilliinerup suli annertunerusumik
ingerlanneqartarnissaa.
Tassami
apeqqutigineqartariaqarpoq Puisi A/S-imi pisimasoq qiviaraanni
Namminersornerullutik Oqartussat Puisi A/S-ip siulersuisuinut ilaasortaatitaasa
annerusumik aningaasaqarnikkut ingerlatsinermi nakkutilliisimannginnerat
pissutaalluni Namminersornerullutik Oqartussat aningaasaliissutaat
annaaneqarsimammata.
Soorlumi
aamma M/S Disko ajutoormat nunatta karsia millionit arlaqartunik
aningaasaliisariaqarsimasoq. Kattusseqatigiinniit taamatut ingerlatsisarsimanerit
akuersaarsinnaanngilagut. Taamaattumik Kattusseqatigiinniit Naalakkersuisunut
piumasaraarput selskabinut Namminersornerullutik Oqartussanut
aningaasaliissuteqarniaraangata siulersuisut aningaasaqarnikkut
ingerlatsinerliorsimappata akisussaatinneqartarnissaanut
piumasaqaateqartariaqarmat.
Tassami
tulluartuusinnaanngimmat assersuutigalugu Puisi A/S aningaasaqarnikkut
ajutoormat, ulluinnarni ingerlatsinermi pisortaq aammalu siulersuisut,
siulittaasoq siulersuisullu aningaasaqarnikkut ajutoornermut
akisussaatinneqartannginnerat, naak siulersuisut ulluinnarni ingerlatsinermi
nakkutilliinerat pitsaanerusimagaluarpat taamatut aningaasanik annaasaqarnissaq
pinngitsoorneqarsinnaasimagaluartoq.
Kattusseqatigiinniit
isumaqarpugut Namminersornerullutik Oqartussat aningaasaliissutinik
nakkutilliinerat annertusarneqartariaqalersoq, naak selskabinut
Namminersornerullutik Oqartussat direktĝrit imaluunniit pisortat ilaat
sinniisutut toqqarneqartaraluartut aningaasaqarnikkut ingerlatsineq annerusumik
soqutiginnillutik nakkutilliisarsimannginnerat aamma pissutaalluni
aningaasaliissutigineqartarsimasunik annaasaqartoqartarsimanera.
Soorlumi
Puisi A/S pileruttormat oqaatigineqartoq tunisassiorfimmut aningaasaliisoqartarsimasoq,
sunaaffa Kina-mi tunisassiorfeqanngitsorluunniit - ila tassuunaannarluunniit
takuneqarsinnaavoq Namminersornerullutik Oqartussanik
aningaasaliissutigineqartartut suli annertunerusumik
nakkutigineqartariaqarnissaat.
Ilumoorpoq
aamma aningaasaqarnikkut nakkutilliineq annertusarneqartariaqartoq Namminersornerullutik
Oqartussat selskabini assersuutigalugu Royal Greenland-imi ukiuni kingullerni
ingerlasimanera qiviaraanni aningaasaqarnikkut ingerlatsisimaneq
akuersaarneqarsinnaanngilaq. Selskabi sunaluunniit aningaasaqarnikkut
amigartooruteqarluni ingerlanneqartoq pisortaqarnikkut naammaginartumik
ingerlatsisoqarsimannginnera pissutigalugu pisortaasut allanik
taarsertariaqalersillugit 10 mio.kr.-nit tungaanut sinnerlugilluunniit soraarnerussutisiisoqarsinnaanngitsoq
Kattusseqatigiinniit isumaqaratta.
Taamaattumik
pisariaqarluinnarpoq aktieselskabini Namminersornerullutillu Oqartussani
pigineqartuni ingerlatsinermut malittarisassat nutarterneqartariaqarnerat,
taamatullu selskabit inatsisaanik nutarterinik ingerlanneqartariaqarluni
nunatsinnut naleqqussaanerit tunngavigalugit.
Ilumoorpoq
nunatsinni aningaasat annertuumik atorfissaqartinneqartut, taamaattumik
nunatsinni aningaasaqarnikkut aqutsineq pitsaanerusumik ingerlanneqartariaqalerpoq
aamma Namminersornerullutik Oqartussat selskabiutaani.
Kattusseqatigiinniik
isumaqarpugut naalakkersuisoqarfiit selskabillu akornanni aningaasaqarnikkut
ingerlatsineq ataqatigiinnerusumik nakkutilliineq ingerlanneqartariaqalertoq,
tassami tulluartuunngimmat aatsaat aningaasaqarnikkut ajutoortoqartillugu
Naalakkersuinikkut qanoq iliuuseqarniartarnerit.
Naggataatigut
Kattusseqatigiinniit iluarisimaarparput kiisami Naalakkersuisut
piginneqatigiiffiit, tassalu aktieselskabit eqqarsaatigalugit qanoq
iliuuseqarnialernerat, tassami ukiorpaalunngulerput oqaluttarfik manna atorlugu
mianersoqqusisarsimanigut Naalakkersuisunit tusaaniarneqalermata
iluarisimaarparput.
Taamatut
oqaaseqarluta Kattusseqatigiinniit naak Naalakkersuisut siunnersuut
akuersaartinnanngikkaluaraat paasivarput siunnersuuteqartup siunnerfia
tunngavigalugu suliniuteqarnialertut.
Taamatut
oqaaseqarluta Naalakkersuisut akissuteqaataat taperserparput.
Per
Berthelsen, attaviitsoq.
Inatsisartuni
ilaasortap Anthon Frederiksen-ip uani qaqitaa isornartorsiuinerummat
qularnanngitsumik amerlanerit naatsorsuutigissagaluarpaat
peqataaffigiinnassagiga.
Kisianni
taamaanngilluinnarpoq. Uani killormut saatilaarlugu oqaatigerusuppara
isornartoqartillugu isornartorsiuisup maani najuutinnginnera.
Isornartoqartippara sapaatit akunneri pingasut borgmesteriuneq
qularnanngitsumik peqqutigalugu ...
Ole
Lynge, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inuit Ataqatigiit.
Utoqqatserpunga
Per Berthelsen, aqutsisutut oqartariaqarpunga taanna siulittaasoqarfimmit
qangali akuersissutaanikuummat, pissuteqartumik tunngaveqarpoq ...
Per
Berthelsen, attaviitsoq .
.. kisianni uungarluinnaq attuumassuteqarpoq
isornartorsiuinerummat, kisianni ingerlariaqqiinnassaanga taava.
Isornartorsiuinerinnarmi
aallaavigalugu taamaattumillu isoriniarneqartut eqqoriaannarlugit
oqallissinnaaneq ajornakusooqaaq. Taamaattumik uani saqqummiussap
tunngavissiorneqarnera amigaralugu isummersorfiginerusinnaanissaa
ajornakusoortikkakku Naalakkersuisut nassuiaataat tusaatissatut tigullugu
inassutigisaat tassalu itigartitsineq taanna ilalerumavara.
Tulliuppummi
siunnersuutit oqarta neqitaqarnerujussuusut taamaakkamillu
aalajangiiniarnissamut tunngavissanik ammaassinerujussuusut, tassanilu
eqqarsaatigaakka ullumikkut ilaatigut aamma oqallisigisassarput immikkoortoq
39-itut taaneqartoq misissuissatut ataatsimiititaliat pillugit, inatsit kunngip
peqqussutaatigut atuutilersinneqarnissaa pillugu aalajangiiffigisassatut
siunnersuut kingusinnerusukkullu aamma Inatsisartuni Kukkunersiuinermut
Ataatsimiititaliaata siunnersuutigisaat. Taakkuninnga taakkulu pillugit
oqallisilernisatsinnut piareersagaasumik saqqummiussassakka utaqqisissavakka.
Otto
Steenholdt, attaviitsoq.
Tassa
uanga siunnersuuteqartoq paasilluarpara. Taamanikkut assaat kultimik
itumammioqarlutik tunniussisimanerat nunatsinni innuttaasunut tamanut assut
aalassatsitsisimavoq. Siunnersuuteqartullu aamma taanna aallaavigigaa
naatsorsuutigilluinnarpara, soorluttaaq uanga aamma sakkortuumik qisuariaateqarsimasunga,
uani immikkoortoq 8-imi eqqaareerpara oqarlunga Naalakkersuisut Siulittaasuat
arlalissuarnik apeqquteqarfigisimagiga, akissutillu naammagisimaarlugit
suliniarnissanni katersorsimagikka.
Isumaqarpunga
Naalakkersuisut Siulittaasuata akissutaa ersarissaatinik ilalik
tutsuiginartuusoq.
Tamanna
tassa allaavigalugu siunnersuuteqartup uparuartuinera iluaraara
nipangiutiinnagassaanngimmat, uparuartortariaqarmallu Naalakkersuisulli
Siulittaasuata akissutaa naammagisimaarpara, neriullunga massakkut mallit
portuallaarunnaariartorneranni tamanna puigorneqaannassanngitsoq, pisimasoq
avaanngunartoq nanginneqartariaqanngilaq, pisimasuullu aallaavigalugit
siunnersuuteqartup taamatut aalassaataasinnaasumik siunnersuuteqarnera uanga
pissusissamisoorsoraara, taamaallaat akissuteqaatit tassunga tunngasut
naammagalugit.
Ole
Lynge, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inuit Ataqatigiit.
Otto
Steenholdt-imut qujanaq. Taavalu siunnersuuteqartoq sinnerlugu Tom Ostermann
oqaaseqaqqikuvoq.
Tom Ostermann, Kattusseqatigiit.
Siullermik assigiinngitsorpassuit maani
Naalakkersuisut aamma akissuteqaataani erserpoq suliniutit assigiinngitsut
aallartinneqartussanngorsimasut imaluunniit ingerlalersimasut, taakkua
nuannaarutigisariaqarpagut ilami inuiaqatigiinni annertuumik
aalassatsitsisoqarnikuuvoq pissutsit uku Royal Greenland-imut tunngasut
qiviarutsigit.
Aamma una aktieselskabinik
sunngissinnaanermik oqartarneq immaqa ilaatigut apeqquserneqarsinnaavoq,
tassami nalunngilarput Royal Greenland-ip siulersuisuunerisimasai taakkua
Uffe-kut ilanilu inuit nuimasuutut isigineqartut, aamma taamaapput ullumi.
Kisianni taakku soraarsinneqarsimapput tassa alloriarnerit assigiinngitsut
tiguneqartalersimapput, uagut qangali aamma Kattusseqatigiinniit
nilliaatigisimasagut.
Una Per Berthelsen-ip oqaaseqaatigisai
annertunerusumik iserfigissanngilakka aamma ilisarnarsigaluttuinnalermat
taamatut pissusilersuutai, kisiannili illuatungaatigut Otto qutsavigerusuppara
aamma uatsinnut tapersiissuteqarmat. Ukualu aamma Kattusseqatigiinniit
oqaaseqaatigineqartut ersarissut isumaqarama taakkua aamma
qujassutigerusuppakka.
Kisianni malunnarpoq siunnerfiit ukua
tamatta maani inimi siusinnerusukkut annertuumik oqallisaasarsimasut aamma
takusareersimagigut sutigut assigiinngitsutigut eqqumaffissagut eqqummaariffigiartulerigut
aammalu aktieselskabinut tunngatillugu malunnarpoq Inatsisartuni Ilaasortaasut
aamma eqqummaarinnerulersimasut pisariaqartutullu isigilersimagaat tamakkua
qanoq iliuuseqarfiginissaat.
Taamatut oqaaseqarlunga naatsumik
qutsavigivassi akissuteqaatissinnut.
Ole Lynge, ataatsimiinnermik aqutsisoq,
Inuit Ataqatigiit.
Tom Ostermann-imut qujanaq.
Takusinnaasakka malillugit allanik nappaasoqarsimanngilaq - aa utoqqatserpunga,
Naalakkersuisut Siulittaasuat takassa.
Jonathan Motzfeldt, Naalakkersuisut
Siulittaasuat, Siumut.
Ja qujassutigaara uanga aamma
akissuteqaatinni tapersiisoqarmat, aammalu taamaalilluni akissutigisarput
Inatsisartuni naammagisimaarneqarluni.
Ilumoorpoq apeqqut taanna taannarpiaq
Royal-imut tunngasoq aamma Inatsisartunut Ilaasorta Otto Steenholdt-imut
akissuteqarfigineqareersimmat Naalakkersuisunit apeqqutigineqarnera najuqqutaralugu,
tassanilu aamma neriorsuutigineqarsimalluni aamma suliarineqarpoq maannakkut
atorfinitsitsinermi soraarnermilu selskabini pisortaasut, tassani iliuusissat
sinaakkusissaat ilusilersorneqarmata, soorunami oqaatigereerparput
Naalakkersuinerminngaanniit akulerunnertunaasiit taaneqassagaluarpalluunniit
isumaqarpugut pisariaqartoq, taamatut sinaakkutissanik malittarisassanik
aaqqissuussinissaq.
Aamma oqaatigissavara apeqquteqaammut
uunga tunngatillugu apeqquteqaatigineqartut imaluunniit oqaatigineqartut uani
suliassat arlaleriarujussuarluni maani oqaluttarfimminngaanniit
sammineqartareernikuupput. Tassani pivakka Puisi A/s, Disko A/S aammalu Qorlortorsuarmut tunngasut.
Nassuiaaterpassuit apeqqutini tassani Inatsisartunut tunniussaareernikuupput,
aammalu saqqummiussisoq apeqqutinut taakkuninnga innersuuttariaqarpara tamakkua
aamma apeqqutit pillugit nassuiaatit assigiinngitsorpassuit Inatsisartuni
ingerlanneqartarsimasut aamma nammineerluni misissoqqissinnaagai.
Apeqqutit taamak ittut
saqqummiuteqattaartuarnerisigut akissutigut taakkua aamma taakkuujuartut
allatut ajornartumik innersuuttariaqarpagut, misissorluagaallutik akissutit
suliarineqartarmata, aammalu taamaalillutik inaarutaasumik suliarineqartutut
isikkoqartarlutik.
Kisianni qujavunga taamatut
illuatungaliuttut aamma ilanngullutik suliassaq taamaalillugu
naammassinneqarnissaa akuersaarmassuk.
Ole Lynge, ataatsimiinnermik
aqutsisoq, Inuit Ataqatigiit.
Naalakkersuisut Siulittaasuanut
qujanaq. Taava aamma oqaaseqaqqikkumavoq
Mads-Peter Grĝnvold,
Kattusseqatigiit.
Siulittaasoqarfimmununa
qinnutiginiarlugu Inatsisartut ataatsimiinnerani eqqartukkap avataatigut oqaaseqaqattaartarnerit tamaani
pinngitsoorneqartariaqaraluarmata, eqqartukkat avataani pisut. Soorlu
Inatsisartuni Ilaasortat ataasiakkaat peqanngittarnerannut tunngasut. Tamakkua
isorineqassappata siulittaasoqarfimmut allagaqarnikkut isorineqarsinnaammata
maani oqaluuserisarnissaat naleqquttutut isiginnginnakku, tassami ..
Ole Lynge, ataatsimiinnermik
aqutsisoq, Inuit Ataqatigiit.
Neriuppunga taanna
uteqqinneqassanngitsoq Siulittaasoqarfimmiit akuerisat taamatut saqqummiussinissaannut
aamma inuttaalu paaseqatigiissutigineqartarput. Taanna ilumoorputit kisianni
ugguuna, siulittaasoqarfimmut aqutsineq pillugu
naammagittaalliuutissaqarsimagussi allakkatigut pinngitsoornagu
tunniunneqartarnissaa kissaatiginarpoq, aamma siulittaasoqarfiup taanna
gruppinut tamanut kaammattuutigaa.
Mads-Peter
Grĝnvold, Kattusseqatigiit.
Gruppi
sinnerlugu akisariaqartutut misigisimagama ugguuna oqaluttarfikkut
oqaatigineqarmat taamatut oqariartorsimavunga, kisianni nuannaarutigaara Naalakkersuisut
Siulittaasuata akissuteqarnermini suliniutit allallu aallartinneqareersut
eqqaammagu aammalu ulluni aggersuni suliassat taamatut ittut
suliarineqartussaasut oqaatigalugu.
Ole
Lynge, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inuit Ataqatigiit.
Qujanaq.
Taava aamma oqaaseqarumavoq
Johan
Lund-Olsen, Inuit Ataqatigiit.
Qujanaq.
Uanga annertoorujussuarmik oqaaseqarusunngilanga tassa malugisinnaagakku aamma
Inuit Ataqatigiinninngaanniit oqaatigisagut taakkua aamma Naalakkersuisut
tungaanninngaanniit aamma, naak annertunerusumik
oqaaseqarfigineqanngikkaluarlutik aamma isumaqatiginartinneqartutut aamma
isumaqartinneqarunaramik, kisianni unaana erseqqissaateqarfigilaarusullugu
aamma tassa maannartunga. Saqqummiussinitsinni tassa oqaatigivarput maannakkut
aamma pisariaqalivissoq ingerlatseqatigiiiffiit selskabit pillugit inatsisit
annertoorujorujussuusut, tassa aktiateqarluni aamma anpartiuteqarluni
ingerlatseqatigiiffiit pillugit inatsisit annertoorujussuit taassumalu
saniatigut naatsorsuutinik kukkunersiuisartut naalagaaffimmit akuersaagaasut
pillugit inatsisit aammalu konkursertarnermut inatsisit allarpassuillu tassa
selskabit pillugit inatsisaannut attuumassuteqartut, taakkua sukumiisumik
qimerloorneqaqqinnissaat taanna aamma pisariaqavimmat, taannalu aamma
Naalakkersuisut ammaffigimmassuk taanna oqaatigimmassuk taanna iluarisimaarparput
Inuit Ataqatigiinninngaanniit.
Tassami
ilumoortoq aajuna, tassa Inatsisartut kingullermik Inatsisit taakkua
annertoqisut pillugit sukumiisumik maani Inatsisartuni oqallikkamik, tassa
tamanna pivoq ukiut arfineq-pingasut matuma siornatigulli, tassa Inatsisartut
1994-imi ukiakkut ataatsimiinneranni. Taamanili pissutsit soorunami
allanngorsimaqaat inuiaqatigiinni ineriartorneq unissimanngilaq, aamma ingerlatseqatigiiffiit
eqqarsaatigalugit. Taamaammat soorunami iluarisimaarnarpoq Naalakkersuisut
tamanna aamma eqqarsaatigalugu iluarsartuusseqqinnissaq, tassa inatsisit tassa
selskabit pillugit inatsisit naleqqussaavigineqarnissaat taanna
isumagisimagunikku taamaaliulersaarnerarlutik oqalummata. Tassani
pingaaruteqartorujussuuvoq ingerlatseqatigiiffiit ukiut affakkaartumik
naatsorsuutinik saqqummiussisalernissaannik aamma
piumasaqarfigineqartalernissaat. Maannamummi aktiateqarluni imaluunniit
anpartiuteqarluni ingerlatseqatigiiffiit pillugit inatsisini atuuttuni maani
nunatsinni atuuttuni tamanna piumasarineqanngilaq. Nunani allani
piumasaqaataavoq, soorlu Danmarkimi ingerlatseqatigiiffiit Bĝrsen-imi taamatut
nalunaartussaatitaallutik tassa pisussaaffilerneqarnikuupput, tassa
Bĝrsnoteret selskabitut aammalu tassa tamanna aamma isumaqarluinnarpugut maani
nunatsinni aamma pisariaqarluinnartoq.
Assersuut
alla aamma tikkuaavigilaassavara, tassa konkursertoqartillugu pillugu soorlu
Puisi A/S-i taanna assersuutissaqqissuuvoq kingulliummat, taanna
eqqarsaatigigaanni qularnanngilluinnarpoq tassani aamma
sukatiterisoqangaatsiartariaqarmat. Tassami ilisimaneqartutuut taamani Puisi
A/S-i imaluunnit Puisi A/S-imi pisimasut Inatsisartuni oqallisigineqallarmata
ukiut marluk matuma qaangiunneratigulli, taamani Inatsisartut allatut
ajornartumik Puisi A/S-i konkursilermat inuiaqatigiit aningaasaataannik
atuillutik aningaasaliisariaqalermata. Taamani Naalakkersuisut Inatsisartullu
isumaqatigiillutik kuratori suliakkerpaat misissuinermik ingerlatitseqqullugu.
Kisianni
tassa tupinnartua uaniipooq kuratorit taamani marluusut tassa Inatsisilerituut
advokatit taamatut iminneqarsimasut ukiut marluk, ukiut marluk misissuinertik
ukiut marluk atorlugit misissuinertik ingerlammassuk, taavalu misissuereerlutik
suliartik taanna Naalakkersuisunut tunniummassuk Inatsisartut ulloq taannarpiaq
qanoq iliuuseqarsinnaajunnaareersut, aammalu Naalakkersuisut qanoq
iliuuseqarsinnaajunnaareersut. Taamaammat tassani tassa konkurslov-imi aammalu
aktieselskabit pillugit inatsimmi aalajangersakkat taakkua
sukatiterneqartariaqarput.
Puisi
A/S-i eqqaagakku tassa taanna assersuutissaqqissuuvoq, tamattami
eqqaamalluinnarparput ukiaq tusagassiuutitigut tutsiummat, tassagooq kuratorit
eqqaamanerlunngikkukku 18. december juullilivissoq kuratorit ukiut marluk
misissuereersimallutik misissuinerminni tunniussasatik Naalakkersuisunut ulloq
taannarpiaq 18.12.2001 Naalakkersuisunut tunniuppaat taavalu kingunitsianngua
politimestereqarfimminngaanniit politimesteri oqaaseqarpoq - ila Inatsisartut
aammalu Naalakkersuisut qanoq ilioqqissinnaajunnaareerput, ulloq taannarpiaq
kuratorip 18. december tunniussinerani malersueqqissinnaanissaq taanna
mattunneqarmat.
Taamaammat
tassa suliaq unitsinneqarpoq, naak tassani Puisi A/S-imi
aningaasaleeqataasimasut Nanortalimmi aamma soqutigisaqaqatigiit 1 mio.kr.
tungaannut aningaasaliissuteqarsimasut kissaatigigaluaraat, tassami
eqqorneqaramik naapertuilluarneq eqqarsaatigalugu taava Naalakkersuisut
aammalu Inatsisartut iliuuseqalissasut. Kisianni tassa tamanna
ajornartinneqarsimavoq oqaatigeriikkattut tassa kuratorip pisussaatitaanertik
kisiannili inatsisitigut piumasarineqartut killissarpiarpiaa tikivillugu taanna
atornerlummassuk, imaluunniit atorluataarmassuk. Tassalu taassuma
kingunerisaanik politimesteri qanoq iliuuseqarsinnaajunnaarsilugu aammalu
Inatsisartut Naalakkersuisullu aamma malersueqqissinnaanissaat taamaalilluni
aamma pisinnaajunnaartimmassuk.
Taamaammat
tassa pisariaqavippoq ingerlateqatigiiffiit pillugit inatsisit assigiinngitsut
naatsorsuutinik kukkunersiuisartoqarneq pillugu inatsisit, aammalu
konkursertoqartillugu periuserineqartussat eqqarsaatigalugit inatsisit taakkua
sukatiterneqangaatsiartariaqarmata. Tamannalu neriuppugut Naalakkersuisut
Naalakkersuisooqatigiit matuma kingorna aamma ilumoorullugu taanna
ingerlanniarumaaraat.
Ole
Lynge, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inuit Ataqatigiit.
Qujanaq,
taava kingulliulluni oqaaseqarumavoq
Jonathan
Motzfeldt, Naalakkersuisut Siulittaasut, Siumut.
Bĝrsnoterede
selskaber taakkua ingerlatseqatigiiffiit nalunaarsorneqarsimasut
pisussaaffiinik assingusumik tassa ukioq affakkuutaarlugu nalunaartarnissaannik
selskabit iliuuseqarnissaannik, aamma taamaanngikkaluartunut bĝrsnoterede selskabiunngikkaluartunut
iliuuseqarnissaq aamma misissorneqarsinnaapput, aammalu taanna
Naalakkersuisuninngaanniit naammassiniassallugu misissorsinnaavarput, taanna
ajornartorsiutaassangatinngilara.
Aamma
oqaluuserisassat ataasiakkaatut isiginngilakka Puisi eqqartussagipput,
Qorlortorsuaq imaluunniit Disko allallu tamarmik. Suliassa tassaniittut
naammassereersimasutut Naalakkersuisut isigalugit maanngaanniit
suliarineqarneri, suliassat allat ingerlaqqipput ilaatigut eqqartuussivinni.
Maani suliassat naammassineqarsimanngippata
oqaluuseriassanngortinneqarsinnaapput, kisianni immikkut Puisi
oqaluuserisassasut ikkunneqanngilaq, uani pineqarput Naalakkersuisut
inuiaqatigiit piginnittut sinnerlugit suliffissuaqarfinni piginneqatigiiffinni,
inuiaqatigiit pigisaanni ingerlatsinermut tunngasut pillugit
akisussaassuseqartumik ingerlatsisoqarnissaa qulakkeerniarlugu suliniuteqarnissamik
peqquneqarnissaa pillugu aalajangiiffigisassatut siunnersuut - taanna
pineqarpoq.
Kisianni
uteqattaarnerit piumanagit Puisi aamma eqqartorlugu pissagutta inuiaqatigiit
aatsaat iliuusissaat saqqummertarput privatinillu allanillu aallartitsinissaq
tigujumaneqanngikkaangata. Taamak ittunik aallartitsisussanik peqanngikkaangat
inuiaqatigiit sassartarput. Nanortalik nalunngilarput illoqarfik
siunissaaruttutut isigineqartoq, suliffissaqanngitsoq taamaattumik Puisip
aallarnisarniarneqarnera Naalakkersuinikkut aalajangiiffigineqarpoq
misilinneqassasoq, iluatsinngimmat taava maannakkut Puisip illuutai atorlugit
krabbenik - assagiarsunnik nioqquteqarneq aallartippoq, ingerlavorlu taakani
suliffissaqartitsivoq, taannalu siunertarpiaavoq.
Tassa
siunertarpiaa, inuiaqatigiinni aallartitsinermi suliffissaqartitsinissaq.
Ippassarli nalunaarummi maani agguaanneqarsimasumi inimi takuneqarsinnaavoq
avammut niuernitsinni raajanik niuernerup saniatigut nr. 2-ngorsimavoq
krabbinik avammut niuerneq - qujanarsili, taamatut ingerlasoqarmat aammalu
Nanortalik tassani aamma suliffissamik pilersitsisimaneq aamma iluaqutaammat.
Aamma
tassanngaanniit isigineqarsinnaasariaqarpoq apeqqut maani uteqattaarneqarnera
inimi. Suliffissaq pilersinneqarsimavoq, Sulisap annaasanik aamma
taarserneqarsinnaatigut aaqqiivigineqarsimavoq taava inimi maani suliariniagarput
ilaatigut iluatsittoq Puisimiittoq oqaatigiinnarsinnaanngilarput aamma
iluatsinngitsoortoq oqaatigalugu - nej - iluatsippoq, aamma tunisassiorneq
taqqavani allartippoq.
Qujanarsili.
Ole
Lynge, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inuit Ataqatigiit.
Illillu.
Allanik oqaaseqarniarluni nappaasoqanngilaq.
Tassa
taamaalilluni Nakkutilliisoqarfimmik aktiaateqarluni piginneqatigiiffinnik
Namminersornerulltuk Oqartussanit pigineqartunit sukumiisumik
nakkutiginnittussamik pilersitsinissaq pillugu aalajangiiffigisassatut
siunnersuut.
Siullermeernera
naammassivoq.
Ataatsimiititaliamut
suliassiissutigineqanngilaq, ukiamulli ataatsimiinnermut atatillugu aappassaaneerneqassalluni.