Oqaluuserisassani immikkoortoq 78-1 |
|
||
Siullermeerneqarnera | Aappassaanneerneqarnera | Pingajussaaneerneqarnera |
Ullut ataatsimiiffiusut aqqaneq
tallimaat, ataasinngorneq 6. maj, nal. 12:20
Anthon
Frederiksen, Siulittaasup tulliata sisamaat, Kattusseqatigiit.
Naluneqanngitsutut
Saqqami tunissiorfik februarip aallaqqaataani 2000-mi nunguilluni ikuallappoq.
Tamatuma kingurivaa Saqqarmiut sulisartut 23-t missai aammalu aalisartut 45-t
missai aningaasarsiorfigisinnaasaminnik periarfissaarunnerat.
Naluneqanngitsutullu tunisassiorfik nunaqarfiup Saqqami annertunerpaakkut
uummatigaa.
Taamaammat
takorloorneqarsinnaavoq Saqqami inuussutissarsiornikkut immikkut illuinnartumik
qanoq iliuuseqartoqanngippat Saqqarmiut ajoraluartumik aningaasarsiornikkut
akiligassatigullu kinguaattooratarsinnaanerat aarleqqutigisariaqartoq.
Taamaammat
ajornartorsiut ajunaarnersuarmik taaneqarsinnaasoq Saqqami innuttaasunut
ilaqutariinnullu ataasiakkaanut annerusumik sunniuteqapilussinnaanera
Naalakkersuisut immikkut illuinnartumik iliuusissaminnik aallartitsinissaat
matumuuna apeqquteqaatigaara.
Tamattami
nalunngilarput inuit suliffeqarnikkut aningaasarsiornikkullu unittooraangamik
inuttut nakkaassinnaanerat qanillisartoq. Taamaammaat Saqqami taamatut
ajornartorsiuteqalersinnaanera pinngitsoorniarlugu Naalakkersuisut
aalajangiinissaat, immikkut ittumik aalajangiinissaat pingaaruteqarluinnarpoq.
Saqqaq
ullumikkut 220-t missaanik inoqarpoq. Meeqqallu atuartut 38-upput aamma
atuarfimmi pitsaanerpaajunngitsumi atuartut. Qujanartumik Royal Greenland
Saqqami fabrikkimik nutaamik pilersitseqqinnissaminik pilersaaruteqartoq
paasivarput. Kisianni nalunngilarput fabrikki sunaluunniit imaaliallaannaq
pilersinneqarsinnaaneq ajortoq.
Taamaattumik
Saqqami nutaamik fabrikkitaarnissap qularnanngitsumik siusinnerpaamik aatsaat
2003-mi pisussaq, pisussaavoq. Piffissamilu fabrikkitaarnissap tungaanut
Saqqarmiut aamma aningaasarsiorfigisinnaasaannik
periarfissaqartinneqartariaqarput. Taamaanngippat Saqqarmiut annertuumik
inuussutissarsiornikkut aningaasarsiornikkullu eqqugaasussaammata.
Saqqap
eqqaa qaleralippassuaqartoq naluneqanngilaq. Tamannalu inuussutissarsiornikkut
periarfissagissaarluinnarluni. Taamaammallu inuussutissarsiornikkut
periarfissagissaarluni.
Ilanngullugu
oqaatigineqassooq Ilulissat kommuniat Saqqami nunaqarfimmi aqutsisut qanimut
suleqatigalugit Naalakkersuisunut pilersaarutit ukioq manna ukiup sinneranut
atuuttussat pilersaarutit nassiussimammatigit. Pilersaarutit tamakku
Naalakkersuisuni taperserneqarlutillu fabritaassap piviusunngortinneqarnisaata
tungaanut ingerlanneqarnissaasa sulissugitigineqarnissaat matumuuna
apeqquteqaatigaara.
Pisut
ilungersunartuummata aammalu tassanngaannaqimmata inuiaqatigiinnullu tamanut
sunniuteqapilussinnaammata matumuuna Naalakkersuisut eqqarsarluarlutik
aalajangiinissaat qinnuteqaatigaara. Ilanngullu oqaatigissavara allanut pisartunut pissutsit assersuukkuminaammata.
Tassa Saqqap fabrikkia
ikuallanngikkaluarpat inuussutissarsiornikkut periarfissat pitsaalluinnartuummata.
Tassungalu ilanngullugu oqaatigissavara kommunalbestyrelse immikkut suliassaq
taanna martsip 20-ani Naalakkersuisut 500.000 kr-nik tapiissuteqarniarlutik
nalunaaruteqarnerat qujanaraluaqisoq tamatuma kingorna Naalakkersuisunut
saaffiginnissuteqarsimammata suliassap immikkut ittumik Naalakkersuisunit
qaqeqqinneqarnissaa kissaatigalugu. Qujanaq.
Daniel Skifte, ataatsimiinnermik
aqutsisoq, Atassut.
Anthon
Frederiksen qutsavigaarput. Ingerlariaqqitsinnata Inatsisartunut
ilisimatitsissutigissavara una immikkoortoq 78 sukkasuumik sivikitsunnguamillu
suliarineqartussaammat taamaattumik Inatsisartut amerlanerusut immikkoortup
46-p suliarinissaani maani inimi najuuttariaqarmata.
Ole Dorph, Isumaginninnermut
Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoq, Siumut.
Qujanaq. Inatsisartunut ilaasortamut
Anthon Frederiksenimut Naalakkersuisut akissuteqaataat imaappoq.
Tunisassiorfiup ikuallannerata
kingunerisaanik Saqqami suliffissaarukkallartut aalisartullu
tunitsivissaarukkallartut Ilulissat kommuniata sapinngisamik
iliiuseqarfiginiarpai aammalu ilaatigut iliuuseqarfigereerlugit. Tamatumalu
Naalakkersuisut aningaasanik suliffissaarukkallarnermi pikkorissartitsinernut
atugassanik tapiissuteqarnissaat februarip 28-ani 2002-mi
qinnuteqaatigisimallugu.
Tapiiffigineqarnissamik
qinnuteqaatigineqartut aningaasanut inatsimmi pikkorissaanermik
immikkoortinneqarsimasut atorlugit Isumaginninnermut Suliffeqarnermullu
Naalakkersuisoqarfimmiit tapiissuteqartoqarsimavoq. Tassalu Saqqaq projektimik
taasami aningaasartuutissatut missingersuutigineqarsimasut 4,7 million kr-usut
0,5 million kr-nik tapiiffigineqarlutik.
Taamatut 0,5 million kr-nik tapiissuteqarneq
immikkut ittumik iliornertut Naalakkersuisunit isiginiarneqarpoq. Tassami
sineriatsinni pikkorissaanissamut aningaasat tapiissuteqarnissamik
akuersissutaasartunut sanilliullugit tapiissuteqarneq annertuneruvoq.
Taamaattumik isumaqarpunga Ilulissat
kommuniat Saqqami assigiinngitsutigut pikkorissartitsisinnaanissaminut
annertuumik tapiiffigineqarsimasoq.
Suliffissaarukkallarnermi
pikkorissaanermut 2002-mi aningaasanut inatsimmi immikkoortinneqarsimapput 4,2
million kr-nit ulloq manna tikillugu affaasa missaat sineriatsinni
pikkorissartitsinernut assigiinngitsunut atorneqareersimalerput.
Saqqami pikkorissaanissamut
pilersaarutit ajunngilluinnaraluartut puigorneqassanngilaq kommuneqarfiit allat
aningaasanik periarfissaasut iluini tapiiffigineqarnissaminnut
pisariaqartitsimmata. Aningaasanullu inatsimmi aningaasaliissutaasut
immikkoortinneqartunut immikkoortinneqarsimasut killeqartillugit aamma
killilimmik tapiissuteqartoqarsimavoq.
Naalakkersuisuniit
ilisimatitsissutigissavara tunisassiorfiup ikuallassimasup nutaamik
sanaqqinneqarnissaa siunniunneqarmat pilersaarusiorneqarlunilu. Tamanna
Naalakkersuisuni nuannaarutigaarput. Aamma suliffeqarnermut
Naalakkersuisoqarfimmiit nuannaarutigaara tamanna ilisimatitsissutigisinnaagakku.
Anthon
Frederiksen, Siulittaasup tulliata sisamaat, Kattusseqatigiit.
Akissuteqaammut
qujavunga aamma nuannaartigivara Naalakkersuisut 0,5 millionit tassa 500.000
kr-nik tapiissuteqarsinnaasimammata.
Kisianni
tassa neriuppunga tamatuma kingorna Ilulissat kommunianinngaaniit
Naalakkersuisut uterfigeqqissinnaajumaaraat. Taanna
akissuteqarfeqqulaaqqunassagaluarpoq aamma kommunip saaffiginnissutigisimasaa
martsip 21-ani ullulerneqarsimasoq. Qujanaq.
Daniel
Skifte, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Atassut.
Anthon
Frederiksen qutsavigaarput. Isumaginninnermut Naalakkersuisoq
akissuteqartinnagu kaammattuutiga nangeqqissavara. Inatsisartut suli amerlanerusut
maaniittariaqarput nikeriarnissamut. Naammassilivikkatsigu immikkoortoq 78.
Ole Dorph, Isumaginninnermut
Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoq, Siumut.
Aammma naatsunnguamik
akissuteqarfiginiarsarissavara. Ilumoorpoq Ilulissat kommunianinngaaniit
februari naalersoq suliassamik nassinneqarsimagatta aamma pilersaarutip
tamakkiisup 4,7 million kr-nik aningaasartallip taassumap ilaanik
Naalakkersuisuninngaaniit tapiissuteqaqqulluta qinnuteqarfigineqarsimalluta.
Taanna suliassaq oqaatigeriikkattut
naammassereerpoq massakkut. Tassalu Naalakkersuisuninngaaniit una immikkut
isigineqarluni millionip affai Ilulissat kommunianut tapiissutigineqarsimapput.
Suliutinut assigiinngitsunut Saqqami ingerlanneqartussanut
atugassiissutigineqarlutik.
Aamma eqqortoq unaavoq ukiut tamaasa
kommuneqarfinninngaaniit amerlaasuuniik qinnuteqaatinik amerlasoorpassuarnik
pissarsisaratta. Aamma tunngavilersuutigineqartartut Saqqamut
sanilliussisinnaanermut ajornerunngilluinnartut. Taamaattumik
nalilersuineq ingerlanneqartuartarpoq. Aammalu nalilersuineq
ingerlanneqartuartassaaq. Aammalu tapiissutigineqartartut assigiinngitsuusarput. Tassa ilaatigu
mandetimit aqqutigalugit tapiissuteqarneq ingerlanneqartarluni. Aammalu taanna
pisinnaanngikkaangat ukiup akunnallinerani pikkorissaanermut aningaasat
immikkoortinneqarsimasut atorlugit tapiisoqartarluni.
Tassa oqaatigissavara ilumoormat
soorlu aamma siunnersuuteqartup oqaatigigaa Ilulissat kommunianinngaaniit
allakkanik peqqissimavugut, aamma Ilulissat kommuniata kissaatigisimavaat suli
tapiissutigut Naalakkersuisuninngaaniit annertunerussasut.
Kisianni soorlu oqaatigereeriga
qinnuteqaatigineqartartut tamarmik akuersaarneqassappata tassa aningaasat
amerlasoorpapilorujussuit uagut pigisariaqarpagut tamaasa
akuersaartassagutsigit. Kisianni soorlu aamma Inatsisartut ilisimagaat ukiuni
kingullerni mandetimitut aningaasat immikkoortinneqataartut
millisikkiartuaarneqarput aammalu millisikkiartuaarneqarlutik suli siunissami.
Taamaattumik suliniutit tamakkua
aamma eqqarsaatigalugit oqaatigissavara una suliassaq Naalakkersuisuninngaaniit
naammassineqartutut isigatsigu. Taamaattumik immikkorluinnaq Ilulissat
kommuniat soorunami saaffiginnissuteqaqqissinnaavoq. Kisianni uagut aningaasat
tunniussinnaasavut killeqaqimmata annertunerusumik pilersaarutiginngilarput
Saqqami tunisassiorfiup ikuallassimaneranik tapiissuteqaqqissinnaanissarput.