Oqaluuserisassani immikkoortoq 41-1 |
|||
Siullermeerneqarnera | Aappassaanneerneqarnera | Pingajussaaneerneqarnera |
Ullut ataatsimiiffiusut sisamaat, pingasunngorneq 26. september 2001, nal.
14.38.
Ataatsimiinnermik aqutsisoq: Lars-Karl Jensen, Siulittaasoqarfimmi ilaasortaq, Siumut:
Lars-Karl Jensen, Siulittaasoqarfimmi ilaasortaq, Siumut:
Taava oqaluuserisassamut
tullermut nuuppugut. Tassalu immikkoortoq 41, tassaavoq Ittoqqortoormiini
maannakkut imeqarfiusumut tatsimit allermiit attaviliinissaq pillugu
aalajangiiffigisassatut
siunnersuut. Siunnersuuteqartoq siulliulluni oqaaseqassaaq. Takanna.
Anders Andreassen, Siumut, siunnersuuteqartoq:
Qujanaq. Naluneqanngitsutut Ittoqqortoormiini imeqarniarneq
ilungersunartuuvoq ilaatigut ukiuunerani imermik assartuiniarneq
ilungersunaannarani atuisunut akisoqisumik ingerlanneqartarluni.
Peqqinnissamut aammalu nappaatinut assigiinngitsunut pinaveersaartitsiniarnermi
allarpassuarnullu imeq pinngitsoorneqarsinnaanngilaq.
Aammalu annertuumik ajutoornermik pisoqartillugu assersuutigalugu
annertuumik ikuallat- toornikkut kiisalu tunitsiveqarniarnikkut imeq aamma
pinngitsoorneqarsinnaanani.
Ullumikkullu imeq aallarfigineqartartoq illoqarfimmut qanippallaarneratigut
illoqarfiup allineqarsinnaanera killilerpaa. Aammalu ukiuunerani angallannermi
aqqutaannarmiilluni tamannalu peqqinnissamut aamma akornutaasinnaalluarpoq.
Tunngavilersuutit aallaavigalugit kissaatiginarluinnarpoq Inatsisartut
paasinnillutik illoqarfik avinngarusimalluinnartoq imermik
ajornartorsiuteqaqisoq illoqarfiullu ineriartortinneqarnissaa
eqqarsaatigalugu periarfissamik tunisinnaassagaat.
Jørgen Wæver-Johansen, Ineqarnermut Angallannermut Pilersuinermullu
Naalakkersuisoq,Siumut:
Qujanaq. Naalakkersuisut siunnersuutigineqartumut akissuteqaataat imaappoq:
Illoqarfiup imermik pilersorneqarnera kuummiit illoqarfiup kangianiittumit
pisarpoq. Ukiuunerani kuup serminnguuttarnera pissutigalugu imeq naammattoq
kuummiit pissarsiarineqarsinnaasanngilaq.
Kuuk tasersuarmit ukioq naallugu illoqarfimmut pilersuinissamut naammattumik
imilimmit imermik pilersorneqarpoq. Ullumikkut aasaanerani illoqarfiup
pilersorneqarnera erngup aqqutai aasaanerani atorneqartartut annerusumik
atorlugit pisarpoq. Imeq atugassaq aasaanerani qallorneqartoq sipporuttoq
imermik immersakkamut immiunneqartarpoq. Imermik immersakkap imarisinnaasaa
aattulernerup tungaanut naammattanngilaq.
Ukiuni kingullerni pingasuni aattulernerup tungaanut imissaq
amigaataalersartoq tatsimit sullulikkut siaakkakkut ingerlatissiortoq
generatori iluaqutigalugu milluuaanikkut pissarsiarineqartarpoq.
Imermik pilersorneqarnerup atuisunut pisariuneranut akisuneranullu
pissutaavoq imermik pilersuineq imertaassuit qamutilluunniit
unngersaasarsuarnit ingerlatillit atorlugit ingerlanneqartariaqartarmat.
Imermik pajuttortarneq pinngitsoorneqassappat ukioq kaajallallugu
atorsinnaasumik aqqusiortoqartariaqarpoq. Taamaaliornissarlu amerlasuunik
aningaasalersuinissamik pisariaqartitsiviuvoq.
Ukioq kaajallallugu assersuutigiinnarlugu illoqarfiup iluani imermut aqqutip
qatserisartut atorsinnaasaannik ikkussuiffigineqartup pilersinneqarnera
meterimut 3.000-6.000 kronennik akeqassaaq. Pilersaarutigineqarpoq ukiuunerani
imermik immertagaq ukioq 2004-mi kronet 1,5 millionit atorlugit, imeqarfillu
ukioq 2005-imi kronet 5 millionit atorlugit iluarsaanneqassasut, tassa
katillugit kronet 6,5 millionit.
Taakku saniatigut eqqarsaatigineqarpoq erngup isaavia inissisimaffimmut suli
pitsaanerusumut nuunneqassasoq pisariaqarpat erngup isaaviinik
amerlanerusunik tapertalerlugu. Taamaaliornikkut ukiunnerani imermik
pilersuisinnaassuseq annertusissaaq. Kiisalu tatsimiit imermik milluaasarneq
pisarioqisoq pinngitsoortinneqarsinnaalluni
annikillisarneqarsinnaalluniluunniit.
Isumannaatsumik pilersorneqarsinnaanerup peqqinnissallu tassunga aamma
ilanngullugit assersuutigalugu ikuallattoqartillugu annerusumik
isumannaallisaanissamut periarfissaqarnissaata eqqarsaatiginissaat
Naalakkersuisunut pingaaruteqarput. Taamaattumik innuttaasunut sullissinerup
pilersuinerullu pitsaanerulersinneqarnissaat anguniarlugu pilersaarutit
nukissiorfiit ingerlatiinnassavaat.
Taamaattumik inatsisartunut ilaasortap Anders Andreassenip siunnersuutaa
Naalakkersuisut tapersersorsinnaanngilaat.
Ole
Lynge, Inatsisartut Siulittaasuat, Inuit Ataqatigiit:
Taava
partiit oqaaseqartuinut ingerlaqqippugut.
Tommy
Marø, Siumup oqaaseqartua:
Qujanaq.
Inatsisartuni ilaasortap Anders Andreassenip Ittoqqortoormiuni imeqarniarneq
pillugu aalajangiiffigisassatut siunnersuutaanut Siumumiit
oqaluuserilluareerlugu imaattumik oqaaseqarfigissavarput:
Siullermik
Siumumiit paasilluarparput siunnersuuteqartup siunnersuuteqarnermini
Ittoqqortoormiuni erngup ukiuunerani qanoq pisariaqartilluinnarneqarnera
aammalu eqqiluisaarnikkut, sillimaniarnikkut sullivinnilu
pisariaqartinneqarnera ersersinniarsimammagu.
Siumumiit
oqaatigissavarput Siumup pingaartilluinnarmagu nunatsinni nunaqarfinni
isorliunerusunilu
atukkatigut illoqarfimmiutuulli periarfissaqartinneqarnissaat. Taamaattumik
siunnersuuteqartup Anders Andreassenip Siumumeersup siunnersuutaa
tunngaviatigut taperserniarparput. Taamaattorli Siumumiit
erseqqissaassutigissavarput nunatsinni sarfamik imermillu pilersorneqarneq
tamakkiisumik Nukissiorfinniit akisussaaffigineqarmat. Taamaattumillu
Naalakkersuisut siunnersuuteqartumut akuersaarsinnaannginnerat ilalerlugu.
Siumumiit
Naalakkersuisut akissuteqarnerminni Nukissiorfiit Ittoqqortoormiini
ukiuunerani imermik pilersorneqarnerata pitsanngorsaaviginiarneqaranut
atasumik ukiuni 2004-mi aammalu 2005-mut 6,5 millionit atorlugit
pilersaaruteqarnerat iluarisimmaaraluarlugu taamaattoq Naalakkersuisut
kaammattussavagut pilersaarusiap siuartinneqarsinnaanera pillugu
Nukissiorfinnut suleqatigiissutiginiaqqullugu.
Taamatut
oqaaseqarnitsinnut pissutsit annerpaartaraat ukiorpassuanngortuni
Ittoqqortoormiut imeqarniarnikkut ukiuunerani ajornartorsiuteqartuarsimanerat
qaangerniarneqarnissaat pisariaqalermat.
Naggataatigut
Naalakkersuisut kaammattussavagut nunatsinni illoqarfiit nunaqarfiillu imermik
pilersorneqarnerisa tamakkiisumik nalunaarusiamik inatsisartunut
saqqummiussinissaat sulissutigeqqullugu. Ilisimagatsigumi nunatsinni
illoqarfiit nunaqarfiillu imermik pilersorneqarnerat suli
tamakkiisunngorsimanngitsoq. Aammalu erngup suliffeqarsinni imigassatullu
pitsaassusaa annertussusaalu inoqarfiit ilaannit naammaginanngilluinnarmat.
Qujanaq.
Saaleeraq
Johansen, Atassutip oqaaseqartua:
Siunnersuut
saqqummiunneqartoq Illoqqortoormiuni imeqarnikkut eqqiluisaarnikkut
pingaaruteqarmat
Atassummiit imatut oqaaseqarfigissavarput:
Pilersinniakkat
taamaattut pilersaarusiorluarlugit suliassaammata ukioq 2004-mi 2005-mimilu
sanaartugassanut aningaasaliinissanut Naalakkersuisut pilersaarutaat
taperserpagut. Taamatut oqarnitsinnut tunngaviuvoq kommunit peqatigalugit
pilersaarusiorluarneq eqqortumik aningaasaliinissamut toqqammaviusartoq
Atassummiit ilisimaarigatsigu, ilisimaarilluaratsigu.
Atassummiit
kissaatigaarput Nukissiorfiit, kommune pineqartoq peqatigalugu
pilersaarusiorneq
qulaaniit aqunneqanngitsoq ingerlanneqassasoq. Tassami aamma allat taamatut
ajornartorsiutillit Nukissiorfiit ilisimaarimmatigit. Taamaattumik
Naalakkersuinikkut tulleriiaarineq aallaaviusariaqarpoq.
Taamatut
oqaaseqarluta Atassummiit Naalakkersuisut siunnersuummut itigartitsinerat
taperserlugu taasissaagut. Qujanaq.
Paninnguaq
Olsen, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat:
Qujanaq.
Siunnersuuteqartup tunngavilersuutigisai Inuit Ataqatigiit paasilluarpagut.
Tassaasut Ittoqqortoormiiuni ukiuunerani imermik pilersuiniarneq
assartuinikkut ingerlanneqartartoq atuisunullu akisooq aammalu
qanippallaamiinnini pissutigalugu illoqarfimmik ineriartortitsisinnaanermut
killiliisoq.
Erngup
inuiaqatigiinni inuuniarnikkut, peqqinnissakkut suliffeqarnikkullu
pingaaruteqassusia tamatta nalunngilarput. Taamaattumillu aamma
inuiaqatigiiusugut illoqarfinniikkutta nunaqarfinniikkuttaluunniit imermik
pilersorneqarnitta pitsaasuunissaa soorunami tamatta soqutigisaralugulu
pingaartilluinnagaraarput.
Inuit
Ataqatigiit ilisimavarput nunatsinni imissaaleqineq annertunerusumik
ajornartorsiutaasussaanngikkaluartoq taamaattoq aqqusersuinerit akisuut
ilaatigut pitinnagit erngup aqqutaanik attaviliinerit
naammassineqarsinnaanngitsut inoqarfinni arlalinni naammattuugassaasarmata.
Aammalu
inoqarfiit ilaanni inuussutissarsiornikkut ineriartortitsiniarnermi
akimmiffittut ajornartorsiutaaneri ilisimagatsigu manna iluatsillugu
Ineqarnermut Attaveqarnermut Pilersuinermullu Naalakkersuisoq
piumaffigissavarput inoqarfinni inuussutissarsiutinik siuarsaaniarnermut
tunngatillugu imermut attaviliinissamik pilersaarutit tulleriiaarneqarneri
pillugit paasissutisseeqqullugu.
Inuit
Ataqatigiit Ittoqqortoormiuni imermut attaviliinissamik
ajornartorsiuteqartoqarnera paasilluarsinnaagarluarlutigu taamaattoq
Ineqarnermut Attaveqarnermut Pilersuinermullu Naalakkersuisup akissuteqaataa
ilalerparput. Naatsorsuutigalutigulu ukiumi 2004-mi Itoqqortoormiuni imermik
immersakkamik 1,5 mio. kronet atorlugit pilersaaruteqartoqarnera. Kiisalu
ukiumi 2005-imi 5 mio. kronet atorlugit imeqarfimmik iluarsaanissap piffissaa
eqqorlugu suliarineqarumaartut.
Inuit
Ataqatigiit taamak oqaaseqarluta aalajangiiffigisassatut Anders Andreassenip
siunnersuutaanut Naalakkersuisup akissuteqaataa taperserlugu
aappassaaneerneqannginnermini ataatsimiititaliami susassaqartumi
naliliiffigineqarnissaa inassutigaarput.
Mogens Kleist, Kattusseqatigiit oqaaseqartuat:
Anders Andreassenip saqqummiussaa aalajangiiffigisassatut maannakkorpiaq
akuersaassallugu oqaatigisinnaanngilarput. Tassami pisariaqartitsinerup
annertussusia tunngavigalugu imeqarnermut tunngasut
aaqqiivigineqartartussaammata. Tassa Ittoqqortoormiunut tunngatillugu.
Minnerunngitsumillu oqaatigissavarput Nukissiuuteqarfiup ullumikkut
misissuititsisimanera utaqqeqqaarniaratsigu pisariaqartitsisoqassappat
Inatsisartutigoorlugu naliliiffiginnginnerani. Ilanngullugu
erseqqissaatigissallugu oqaatigissavarput imeqarnermut tunngasut Nukissiorfiit
oqartussaaffiisa ataaniimmata Nukissiuuteqarfiillu Ineqarnermut
Attaveqarnermut Pilersuinermullu Naalakkersuisup aqutaralugit. Taamaattumik
pissusissamisoortutut isigaarput Nukissiuuteqarnermut Naalakkersuisup
akissuteqaatai aammalu Nukissiuuteqarfinniit misissuisimanerit qanoq
imminnut eqquutsiginersut.
Taamaattumik aalajangiiffigisassatut siunnersuut Kattusseqatigiinniit tunuarsimaarfigaarput sukumiisumik misissuisimanerit takutinnagit. Taamatut oqaaseqarluta Naalakkersuisup akissuteqaataa tusaatissatut tiguarput. Oqallinnissamut aammalu naliliinissamut ilaanissarput ilanngullugu oqaatigissavarput. Qujanaq.
Otto Steenholdt, attaviitsoq:
Erngup peqqinnissamut qanoq pingaaruteqarluinnassusia eqqarsaatigalugu siunnersuutigineqartoq misissuataarlugu isumaqarpunga ajunngivissumik Naalakkersuisut tungaanninngaanniit akissut inatsisartunut tunniunneqarsimasoq.
Tassa oqareernittuut peqqinnisamut qanoq pingaaruteqartigaluni aallaaviummat taavalu pilersaarut ungasilaaraluarpoq, tassa 2004-miit 2005-imut iluarsaanissaq, taanna siunniunneqartoq. Tunngaviusullu paasillugit immaqa siuartikkusunnassagaluartoq. Taamaattoq aningaasaqarniarneq eqqarsaatigalugu siunnersuut, siunnersuummut akissuteqaat Naalakkersuisuninngaaneersoq isumaqatigaara.
Anders Andreassen, siunnersuuteqartoq, Siumut:
Aap, qujanaq. Tassa akissuteqaammi paasivara imatut Naalakkersuisut
tungaanninngaanniit siunnersuut akerlerineqanngilaq, kisiannili ukioq
2000-imut aningaasaliiffigineqarnissaa tassani taperserneqasinnaanani.
Taamaattumillu uani ukiut taaneqartut 2004 2005-imilu saqqummiunneqartut
misissuataarsimagaluarpakka ilaatigut takuneqarsinnaassasoralugit
sanaartugassanut tunngatillugu missingersuutinut ilanngunneqarsimanersut,
kisianni taamaattoqanngimmat, taava oqaatigissavara maani oqaaseqartut
imatut paasigakkit, tunngavilersuut akuersaarpaat paasisinnaallugillu,
kisiannili qaqugumut sanaartugassap taassumap pinissaa taanna apeqquserlugu.
Paasinninneq qujassutigaara aammalu oqaatigissallugu Siumup
oqaaseqartuaninngaaniit eqqaaneqartoq tassalu ukioq, ukiumi 2004-mi
2005-mimilu sanaartugassap siuartinneqarsinnaanissaa misissorneqarnissaanik
siunnersuutigineqartoq. Taanna isumaqarpunga naapitseriarnertut
isigisariaqartoq. Aammalu Siumut oqaaseqartuata kaammattuutigaa
Naalakkersuisut Nukissiorfiillu suleqatigiillutik suliap taassumap
siuartinneqarsinnaanissaa misissussagaat. Taamaalilluni siusinnerusukkut
pisinnaanissaa aamma anguneqarsinnaappat tamanut soorunami nuannissagaluarpoq, kisianni aamma Inuit Ataqatigiinninngaaniit
kaammattuutigineqartoq ilaatigut suliap misissoqqissaarnissaa eqqarsaatigalugu
ataatsimiititaliami susassaqartumi suliareqqaarnissaa, isumaqarpunga aamma
pissusissamisoortoq. Tassa paasivara siunnersuut tunngaviatigut
akerlerineqanngitsoq, kisiannili aallartiffissaa taanna kisimi
apeqqutaatinneqartoq.
Jørgen-Wæver Johansen, Ineqarnermut Attaveqarnermut Pilersuinermullu
Naalakkersuisoq, Siumut:
Qujanaq. Paasivara partiit tamarmik Kattusseqatigiillu kiissalu attaviitsup
oqaaseqarneratigut Naalakkersuisut akissuteqaataat taperserneqartoq.
Siunnersuuteqartulli aamma naliliinera ilumoorpoq, aamma oqaatigissavara
Siumuminngaaniit siunnersuutigineqartoq tassalu Naalakkersuisoqarfiup
Nukissiorfiit peqatigalugit nalilersortariaqaraa, soorlu Otto Steenholdtip
aamma siunnersuuteqarneratut arlaatigut siuartinneqarsinnaanersoq. Taanna
nalilersorneqarumaarpoq.
Taava Siumuminngaaniit, Inuit Ataqatigiininngaanniit Kattusseqatigiinnullu
nunarput tamaat ataatsimut isigalugu imermik pilersuineq eqqarsaatigalugu
siunissami pilersaarutit qanoq innerinik ujartuineq taanna
maluginiarsimassavarsi Naalakkersuisut Siulittaasuata ammaalluni
oqalugiaataani ilanngullugu oqaatigineqartoq taanna massakkut suliarineqarluni
aallartinneqareersimasoq. Aammalu ilaatigut taakkua Mifrestaminngaaniit
Danseamiillu aningaasalersuinerit aamma iluaqutigalugit taanna
suliarineqartoq.
Qaqugorpiaq naammassinissaa oqaatigereersinnaanngilara, kisianni
qularutigineqassanngilaq suliaq ineqarnermut attaveqarnermut pilersuinermullu
ataatsimiititaliamut ingerlatinneqarpat sukumiinerusumik taanna pillugu
ilisimatitsissuteqarsinnaassagama.
Ole
Lynge, Inatsisartut Siulittaasuat, Inuit Ataqatigiit:
Tassa
oqaaseqarumallutik nalunaartut tamaanga killeqarput. Aqutsisutut uani
suleriaatsimi § 32, immikkoortoq 7 innersuussutigalugu oqaatigissavara
aalajangiiffigisassatut siunnersuutit pinngitsooratik
marloriarneqartussaammata. Tassa siullermeerneqarnerani aalajangiisoqarneq
ajorpoq.
Taamaattumik
aappassaaneerneqarnissaanut pilersaarutit malillugit oktobarip 24-anut taassumap
tungaanut inassutigerusunnarpoq aningaasaqarnermut ataatsimiititaliap
aappassaaneerneqarnissaanut aningaasanut siuartitsinissamut tunngasuummat,
aningaasaliissutinut, aningaasaqarnermut ataatsimiititaliamut
ingerlatinneqassooq. Taavalu aningaasaqarnermut ataatsimiititaliap
pisariaqartikkuniuk attaveqarnermut pilersuinermut ineqarnermullu
ataatsimiititaliaq tusarniarsinnaavaa.
Taamaalillunga
immikkoortoq 41 tamaanga naammassivoq.