Kalaallit Nunaanni Inatsisartut

Oqaluuserisassani immikkoortoq 79-2

Ataatsimiinnerit Tilbage Op

Siullermeerneqarnera Aappassaanneerneqarnera Pingajussaaneerneqarnera

Ullut ataatsimiiffiusut 24-at, sapaat 11. november 2001, nal. 13:05

Oqaluuserisassani immikkoortoq 79

Royal Greenland A/S-imut aamma NUKA A/S-imut Neqi A/S ilanngullugu aktiatigut aningaasaliinissaq pillugu Inatsisartut aalajangiiffigisassaattut siunnersuut.

(Aappassaaneernera)

 

Ataatsimiinnermik aqutsisoq: Ole Lynge, Inatsisartut Siulittaasuat.

 

Mikael Petersen, Siumut.

Qujanaq. Royal Greenland A/S-mut aamma Nuka A/S-mut aktiatigut aningaasaliinisaq pillugu aalajangiiffigisassatut siunnersuut pillugu Inatsisartut Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliaata isumaliutissiissutaa aalajangiiffigisassatut siunnersuutip aappassaaneerneqarneranut matumuuna saqqummiutissavara.

Inatsisartut Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliaat suliarinninnermini ukuninnga inuttaqarpoq:

Inatsisartuni ilaasortaq Mikael Petersen, Siumut, siulittaasoq

Inatsisartuni ilaasortaq Asii Chemnitz Narup, Inuit Ataqatigiit, siulittaasup tullia

Inatsisartuni ilaasoraq Simon Olsen, Siumut

Inatsisartuni ilaasortaq Augusta Salling, Atassut

Inatsisartuni ilaasortaq Mads Peter Grønvold, Kattusseqatigiit.

Naalakkersuisut aalajangiiffigisassatut siunnersuutitut ilusilerlugu Inatsisartu qinnuteqaateqarfigai Royal Greenland A/S.mut 200 mio. koruuninik aamma Nuka A/S-imut, tassunga ilaalluni Neqi A/S, 40 mio. koruuninik aningaasaliinissamut piginnaatinneqarumallutik.

Royal Greenland A/S-imut tunngatillugu Naalakkersuiust siunnersuutaat ingerlateqatigiffiup akiitsutigut annertoorujussuarmik nammatassaqarneranik tunngaveqarpoq ingerlatseqatigiiffiup kaajalukaartittagaaanut sanilliullugit naammaginanngitsumik ingerlatsinikkut angusaqarnermut pissutaaqataasunik. Tamatuma peqatigisaanik ingerlatseqatigiiffiup pigisaasa nalillit 200 mio. koruuninik naleqartumik pigisat nalikillilertariaqarnerannik naatsorsukkat kingunerissavaat ingerlatseqatigiiffiup nammineerluni aningaasaataasa aningaatigullu sillimassutaasa malunnavissumik ikileriarnissaat.

Naalakkersuisut isumaqarput taamatut ikileriartitsineq ingerlatsinikkut aningaasaqarniarneq eqqarsaatigalugu attanneqarsinnaanngitsoq, pisariaqartolu aningaasat taakku annertoqtaannik Namminersornerusut ingerlateqatigiiffimmut aningaasaliinissaat ingerlateqatigiiffiup taarsigassarsisitsisartunit niuernikkullu attavigsartakkanik allanit tutsuvigineqarnera attatiinnarneqarsinnaassappat.


Inatsisartut Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliaata aalalrniutigalugu maluginiarpaa piffissaq ataatsimiititaliap naliliinissaanut atugassaq sivikitsuararsuusoq. Tamanna naammaginanngilluinnartutut atatsimiititalipa isigaa, minnerunngitsumik aningaasarpassuarnik suliffeqarfissuarmut aningaasaliisoqarnissaanik kissaateqartoqarnea eqqarsaatigalugu.

Aningaasaqarnermutttaaq Ataatsimiititaliap uparuaavigisariaqartutut isigaa ataatsimiititaliap aalajangiiniarnissaanut iluaqutaasinnaagaluartoq sulliviup periusissaanik siulersuisut suliffeqarifssuup qullersaanut suliareqqullugu qinnutigisimasaat ilaatinneqarsimagaluarpat kiisalu sulliviup arlaannaanulluunniit attuumassuteqartuunngitsunit naliliivigineqarnerani inerniliussat Royal Greenland A/S-ip kukkunersiuisutut siunnersuisutullu sullivimmik suliarititai erseqqinnerusumik nassuiaasiarineqarsimagaluarpata.

Aamma ataatsimiititaliamut soqutiginaateqarsimassagaluarpoq ingerlatseqatigiiffiup nammineerluni aningaasaataasa aningaasatigullu sillimassutaasa nalikillilerneqarnerisigut isumakkeerinnissutiginerisigullu ajorseriartineqarnissaat taarsigassarsititsisussat qanoq annertutigisumik akuerisinnaaneraat uppernarsartissallugu.

Naalakkersuisulli Siulittaasuata ataatsimiititaliamik isumasioqateqarluni ataatsimeeqatigiinnermi ataatsimiititaliap aalajangiiffigisassatut siunnesuummik suliaqarneranut apeqqutit pingaaruteqartut arlallit qulaajaavigai. Ilaatigut Naalakkersuisut Siulittaasuata ilisimatitsissutigaa Royal Greenland ingerlateqatigiiffissuup siulersuisuisa taarserneqartariaqarannik partiit oqaaseqartuisa oqaasseqarnrat Naalakkersuisut tusaatissatut tigugaat. Siulersuisulli sulinerat kipusoorfiunnginnissaa pissutigalugu Naalakkersuisut Siulittaasuata siulersuisut tamarmiullutik ataatsikkut taarserneqarnissaat pissusissamisoortutut isiginngilaa.

Siunnersuutittaaq kisimiilluni aalisarnermut naalakkersuinikkut anguniakkanut, suliffissaqartitsiniarnermut inuussutissarsiutinillu ineriartortitsinermut tunngasutigut ingerlatseqatigiiffiup inissisimanermigut tunngaviusumik ajornartorsiutinik aaqqiisuusinnaannginnera uparuassallugu ataatsimiititaliap pissutissaqarsoraaq. Taamaalilluni ingerlatseqatigiiffiup ingerlatsinikkut naammaginartumik angusaqarsinnaassuseqarnissaanut apeqqutaajuassaaq ingerlatseqatigiiffiup niuernerpalaartumik ingerlatsinissaa imaluunniit suliffissaqartitsiniarnikkut mianerisassat aallaaviginerullugit ingerlatsinissaa Namminersornerullutik Oqartussanit pingaartinneqarnerunersoq.


Tamatuma peqatigisaanik pissutissaqarsinnaavoq ilusiliinerit inuiaqatigiit aningaasaqarnerannit isigalugit Naalakkersuisunit suli isummerfigineqanngitsut siunnersuutikkut aalajangiusimaannartinneqarsinnaanersut issumaliutigissallugu. Tunngavissarli maanakkut atuuttoq tunngavigalugu Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliaq maluginigaqarpoq siunnersuut ingeraltseqatigiiffiup aningaasanik isaatitsinerata ingerlatseqatigiiffiullu ingerlataasa aqutsivigineqarnerisa pitsaanerulersinneqarnissaat siunertaralugu Royal Greenlandimi qullersat iliuutsinik arlalinnik aallartitsinerannik tapertalerlugu Royal Greenland A/S-ip pisariaqavissumik nukittorsarneqarnissaanik kinguneqartussatut naatsorsuutigineqarsinnaasoq.

Tamatuma peqatigisaanik siunnesuutikkut siunertarianeqarpoq 2002-p naanissaata tunaanut ingerlatseqatigiiffiup nunami tunisassiorfittut suliffiutaasa piuinnartinneqarnissaasa qulakkeerunneqarnissaat.

Tamanna tunngavigalugu Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliap isumaqatigiittup Royal Greenland A/S-ip piumasaqaatit makkut tunngavigalugit aningaasaliivigineqarnissaanik siunnersuut isumaqatigaa:

Siullermik: Ataatsimiititaliap kissaatigaa suliffeqarfissup tamakkiisumik naliliiffigineqarnissaa. Piumasaqaat taanna naammassineqarsinnaavoq misissuineq suliffeqarfissuup siulersuisa kukkunersiuinermut siunnersuinermullu sullivimmut suliaritissimasaa ataatsimiititaliamut saqqummiunneqarpat. Suliffeqarfissuulli atugarisssanik paasisaqarnissamut qulaajaalluni misissuineq taanna naammaginanngitsoq paasineqassagaluarpat aningaasaliissutissat piviusunngortinneqarnissaat Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliamit akuerineqartinnagit sukumiisumik misissuinerup attuumassuteqanngitsunit ingerlanneqartup pissarsiareqqaarnissaa Naalakkersuisut isumagisariaqarpaat.

Aappassaanik:Ataatsimiititaliap kissaatigaa aningaasaliinerit piviusunngortinneqarnissaannut Naalakkersuisut piumaffigineqassasut suliffeqarfissuup piumasaqaatini naatsorsuutigisanilu aningaasaliinerullu taassumap atornissaanut tunngasut erseqqinnerusumik nassuiaatigissagaat.

Pingajussaanik: Naggasiullugu ataatsimiititaliap piumasaqaatigissavaa tamanna sioqqullugu ingerlatseqatigiiffimmi immikkut ittumik ataatsimeersuartoqassasoq Royal Greenland A/S-ip siulersuisuisa suliffeqarfissuup niuernikkut pilersaarusiaanik saqqummiussivigisaanik. Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliap naatsorsuutigivaa immikkut ittumik ataatsimeersuarneq iluatsillugu ingerlatseqatigiiffimmut Namminersornerullutik Oqartussat oiumasaqaataa Naalakkersuisut saqqummiutissagaat.

Piumasaqaatit taakku naammassineqartinnagit aningaasaliissutissat piviusunngortinneqarnissaannut qinnuteqaat Aningaasaqanermut Ataatsimiititaliap akuersissutigisinnaanavianngilaa.


Nuka A/S-mut tunngatillugu aalajangiiffigisassatut siunnersuut Nuka A/S-imut 2002-miit kiffartuussinissamut isumaqatigiissummut akiliutit ukiumoortumik qaffanneqarnissaannik peqatigitillugu isigineqassaaq, soorlumi taanna 2002-mi aningaasanut inatsisissatut siunneruutikkut konto pingaarneq 50.06.18-mi ingerlatsinermik isumaqatigiissutit tunisassiorfiit siunnersuutigineqartoq.

Isumaqatigiissummut akiliutip qaffaavigineqarneratigut Naalakkersuisut aningaasaqarnikkut killissaliipput tassuuna ajornarunnaarsinneqassalluni Nuka A/S-ip akiitsunit pisussaaffimminik ingerlaavartumik akilesuisinnaanissaa.

Aalajangiiffigisassatulli siunnersuummi ersippoq ingerlateqatigiiffittut aqutsisup Nuka A/S-ip aningaasalersugaanikkut ilusiliivigineqarnera pissusissamisuunngitsumik aaqqitaasimasutut ittoq akitiatigut aningaasaatai annikitsuararsuullutik avammullu akiitsui annertoorujussuullutik. Nuka A/S-imut 40 mio. koruuninik tunniussinikkut suliffeqarfissuup aningaasatigut sillimassusia 20%-mik inissisimalesinnaavoq,taannalu kukkunersiuisut naapertorlugit Nuka A/S-ip katillugit akiitsutigut nammatassaanut katillugit 183 mio. koruuniusunut sanilliullugu minnerpaaffittut isigineqartaraiqarluni.

Tamatumattaaq peqatigisaanik aningaasanik tunniussat Neqi A/S-imi aningaasatigut sillimassuseq ima patajaallisartigisinnaavaa ingerlateqatigiiffik akiitsutigut pisussaaffigissaminik ingerlaavartumik akilesuisinnaanngortillugu.

Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliap pingaartutut isigaa Namminerssornerullutik Oqartusat sulliviutaasa akilesinnaasumik ingerlatsivigineqarnissaanerisa periarfissiissutigineqarnissaannut qulakkeersisoqarnissaa.

Aalajangiiffigisassatut siunnersuut aqqutigalugu ingerlatseqatigiiffissuaq aningaasaateqarnikkut ingerlatsinermi ilusiliinermik pitsaanersumik angusaqarsinnaavoq, tamannalu ingerlatseqatigiiffissuup akilesinnaasumik ingerlatsisinnaaneranik takutitsinissamut aallaavissaatut isigisariaqarluni. Aallavissarli alla aamma tassa ingerlatseqatigiiffissuup tassungalu ilanngullugit aqutsiviata taamatullu taasumap autaasa pisariqarneratut aqutsivigineqarnissaasa qulakkeerneqartaraiqarnissaat.

Piginnittuussutsinik qaffaaneq pisariarneratut aqutsinertaqartinneqanngitsoq ingerlaseqatigiiffissuut ingerlaannarsinnaanissaanik namminermik qulaakkeerinitsitinnaanavianngilaq, tamaattoqaangippammi inuiaqatigiit nalilinnik pigisaasa annertuut annaaneqarnissaat aalleqqutigineqarsinnaammat.


Ingerlatseqatigiiffissuup angusaasa periusaasalu imaattariaqarsorinartippaat ingerlatseqatigiiffissuaq aningaasatigut tunngavigisamigut patajaallisaaffigineqaannarani aammattaaq taamatut annertussusilimmik ingerlatseqatigiiffissuup niuernikkut periusissaasa aningaasaqarnikkullu pilersaarusiortarnerisa patajaallisaaffigieqrnissaat pisariaqarluni.

Ingerlatseqatigiiffissuup taamatut patajaallisaaffigineqarnissaata qulakkeerneqarnissaa anguniarlugu Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliaq allannguutissatut siunnesuummik imaattumik saqqummiussissaaq:

Naalakkersuisut aalajangiiffigisassatut siunnersuutaannut allannguutissatut siunnersuut, alajangiiffigisassatut siunnersuut ima oqaasertaqarpoq: Naalakkersuisut piginnaatinneqarput 2001-imi Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliamut saqqummiussereernikkut Royal Greenland A/S-imut 200 mio.-koruuninik aammalu Nuka A/S-imut tamatumani Neqi A/S ilanngullugu 40 mio.-koruuninik aktiatigut aningaasaliinissaminnut. Aningaasaliissutit amerlassuserisinnaavaat KNI Pisiffik A/S-ip namminersortutut ingerlatassanngortinneqarnerani pissarsiat 2001-imi Landskarsip isertitaatut nalunaarneqartut. Namminersortutut ingrlatassanngortitsinermi pissiat tassaasinnaapput KNI Pisiffik A/S-ip aamma KNI A/S-ip pissarsiaminit akileraarutaat kiisalu aningaasat KNI A/S-imi aningaasaatit ikilineqarnerat il.il aallaavigalugit Landskarsip nakkartussanngotinneqartut.

Nuka A/S-imi tassungalu ilanngullugu Neqi A/S-imi aningaasanik tunniussinernit 0,5 mio.-koruunit tungaanut ingerlatseqatigiiffissuup niuernikkut periusissaata aamma aningaasaqarnikkut pilersaarusiornerat patajaallisaaffigineqarnissaanut atatillugu avataaniit ikiortinik pisinissamut atugassanik immikkoortinneqassapput. Tamanna pissaaq niuernikkut pilersaarusianik kukkunersiuisunit atsiorneqartumik suliaqarnikkut. Taamaaliornermi tunngaviutinneqassallu sulliviup taassumalu ataani periusissat qullersaqarfiup, aaqqissuussaanerup sulianik ingerlatat assigiinngitsut ilanngullugit akilesinnaassusiisa arlaannaannulluunniit attuumassuteqartuunngitsumit naliliiffigineqarnissaat.

Niuernermut pilersaarusiaq kingusinnerpaami 2002-mi martsip aallaqqaataani Nuka A/S-ip piginnittuanut saqqummiunneqassaaq.

Taamatut oqaaseqarluni Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliap aalajangiiffigisassatut siunnersuut aappassaaniigassanngortippaa.

 

Jonathan Motzfeldt, Naalakkersuisut Siulittaasuat, Siumut.


Siullermik oqaaseqalersinnanga oqaatigilaassavara tamatta ulapissimaqigatta aammalu nutserisut ulapputigisaminni qulaassaqatsiarsimammata kalaallisuuani qupperneq 3 qeqqani: Royal Greenland A/S-i ukiuni kingullerni qulini ingerlasimanera tunngavigalugu tamanna erseqqissarneqassaaq, tassani piginnittut ingerlatsinermi aningaasaliinermullu piumasaqaateqartarnerat - una qulaanneqarsimammat - pisortaasa autsinikkut naliliinerliortarsimanerisa saniatigut taava annertoqisumik ingerlatseqatigiiffiup ullumikkut inissisimanerannut pisooqataasimammata. Taanna kalaallisuuani nutserneqarnerani qulaatsitsiarneqarsimasoq oqaatigitsiarpara aamma pingaaruteqarmat.

Aallaqqaasiullugu Naalakkersuisut Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliaq qutsavigaat Royal Greenland A/S-imut 200 mio. koruuninik aamma Nuka A/S-imut 40 mio. koruuninik aningaasaliissuteqarnissaannik Naalakkersuisut aalajangiiffissatut siunnersuutaat pillugu ataatsitalip ilumoorpoq isumaliutissiissutaannut piffissaq taama sivikitsigisoq atorlugu Aningaasaqarnermi Ataatsimiititaliap Naalakkersiust siunnersuutaannik sukumiisumik suliarinnissinaasimammat.

Naalakkersuisuni naammagisimaarlugu paasivarput Aningaasaqarnermut Ataatsimiititalia piumasaqaatit kingusinnerusukkut uterfigisassakka naammassineqarsinnaassappat Naalakkersuisut aalajangiiffigisassaattut siunnersuutaannut isumaqtaasoq.

Taamatuttaaq nuannaarutigalugu Naalakkersuisuni paasivarput Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliaq isumaqatigiissoq isumaliutissiissummi kaammattuutigineqartunut tunuliaqutaasoq, taamaammat Naalakkersuisut pingaartutut isigaat aalisarnermi, tunisassisronermi nunanullu allanut niuernermi suliffeqarfissuata taakku marluusut ataatsimut aaqqiivigineqarnissaat tamakkiisumik tapersersorneqarmat.

Tamatumunnga tunngatillugu Naalakkersuisut Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliaq isumaqtialugu oqaatigissavaat pingaaruteqarnerarmagu uagut Inatsisartuni Naalakkersuisunilu aalisarnermut tunngatillugu naalakkersuininikkut ingerlatsissasugut. Suliffeqarfiit niuernermut tunngatillugu tunngavissat malillugit suliffeqarfinnik ingerlatsinissamut pilersarusiornissaannut pisariaqartinenqartumik kiffaanngissusilerlugit.

Royal Greenland A/S-ip siunissamittaaq inuiaqatigiinni suliffissaqartitsinermullu tunngasut ingerlatsinermi aningaasaqarnermut tunngasunut tulluutinngitsut eqqarsaatigisalissappatigittaaq aningaasaliissutissatut siunnesuutigineqartut taamaallaat aaqqiigallarnerinnarmut atorneqassapput.


Nuka A/S-imut tunngatillugu aamma taamatuttaaq pingaaruteqarpoq siunissami kiffartuussinissamik isumaqatiissutit akiliuteqartarnermik imaqassappat. Ingerlatseqatigiiffiup aningaasaqarneranut nukittorsaataasinnaasunik minnerunngitsumillu ukiunut tulliuttuni pilersaarutigineqartutut akiitsuminik akilersuisinnaaneranut iluaqutaasumik.

Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliap isumaliutissiissummini maluginiagaatut Naalakkersuisut 2002-mut aningaasanut inatsisissatut siunnersuumminni maannammut kiffartuunneqarnissamik isumaqatigiissummi akiliutaasartut qaffanneqarnissaat siunnersuutigaat. Tassa pisariaqartitat tamakkorpiaat iluaquserneqarnissaat siunertaralugu.

Naalakkersuisut Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliap Royal Greenland A/S-imut aningaasaliisoqarnissaanik siunnersuutip tapersersornissaanik piumasaqaataannut tunngatillugu oqaatigissavaat tamatumani annertunerusutigut pineqarmata piumasaqaatit naammaginartut isumatuulu. Taamaammat Naalakkesuisut piareersimapput avataaneersut suliffeqarfimmik misissuinerisa Royal Greenland A/S-ip siulersuisuisa kukkersiuisartut siunnersuisartullu suliffeqarfiutaannut akuerisaasumut suliarititaata inernerat Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliamut saqqummiutissallugu. Misissuineq siulersuisut tunngavigisimavaat ingerlatseqatigiiffissuup aqutsuissa nutarterneqarneanut aamma suliffeqarfimmut ilioriusissanik ingerlatseriaasissanullu nutaanik pilersaarusiornermut sulinerup aallartinneqarnissaanut.

Naalakkersuisut ingerlatseqatigiiffissuarmut piumasaqaatinik naatsorsuutigisanillu taassumalu aningaasaliissutigineqartunik atuinissaanut erseqqinnerusumik nassuiaaeqarnissaannik Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliap kissaateqarneranut tunngatillugu oqaatigissavara Naalakkersuisut isumaqarmata qullersaallutik pingaarnerpaatigullu piumasaqaatigisariaqarmassuk Royal Greenland A/S-ip pitsaasumik aningaasatigut ingerlalernissaa, tassa ilaatigut imaappoq ukiut ingerlaneranni suliffeqarfit imatut annertutigisumik sineqartooruteqalissasoq aningaasatigut piareersimassuseq maannakkut 16%-it missaanniit 25-30%-imut annertusillugu.

Tamakku saniatigut Naalakkersuisut piumasaqaatiginiarpaat suliffeqarfiup akiitsuisa ikilisinneqarnissaat immikkut sammineqassasoq, tassungalu ilanngullugit ilaatigut aningaasaliissutit ilaasa annertuut toqqaannartumik akiitsunik ikilisitsissutigalugit atorneqarnissaat.

Taamatuttaaq Naalakkersuisut tikkuassavaat suliffeqarfik siunissami aningaasalissallugu ingerlatsinerlu pillugu aalajangiussitillugu akiitsut ikilisinneqarnissaannik piumasaqaammut eqqummaariffiginnittassasoq, akiisummi iilisinneqarpata aamma persiarfissaqalissaaq ukiumut ernianut aningaasartuutaasarttut amerlaqisut ikilisinneqarnissaannut.


Kiisalu Naalakkersuisut piumasaqaatigissamaarpaat ilioriusissatut nutaamik saqqummiussisoqassasoq, piumasaqaataassasoq ilioriusissap pilersaarutit ilaatigut suliffeqarfiup nunatsinni nunattalu avataani niuernikkut peqataaffigisaanik ingerlataannullu assigiinngeqisunut anguniagassat pilersaarutillu ersarissut imarissagai.

Taamatuttaaq suliarineqartartut suut suliffeqarfiup aningaasarsiorneranut ineriartortinneqarneranullu pitsaasumik sunniuteqartussatut naatsorsuutigineqarsinnaassanersut aamma suut allanut tunineqartariaqannginnersut allanngortittariaqarnersulluunniit.

Tamatumunnga tungatillugu Naalakkersuisut sianiginiarpaat qanga kukkunerit peqqissanngitsut suliffeqrfimmullu ingerlatsinermut tunngatillugu aalajangersimalluinnartumik piumasaqaateqartoqartannginnissaa. Taamaaliorutta ukiuni tulliuttuni suliffeqarfiup aningaasaqarnikkut ineriartorneranut toqqaannartumik akisussaaffimmik tigusissaagut, taamaaliornissatsinnut pisariaqartunik tunngavissaqanngikkalruarluta.

Ingerlatsineq aningaasaliinerillu pillugit aalajangiinerit aalajangesimsaut siulersuisunut pisortaasunullu aalajangigassanngortittariaqarput, tassami eqqortumik aalajangiisinnaassagaanni ulluinnrni ingerlatsinermut malinnaasariaqarmat aqutsisuullunilu. Taamaammat uagut Naalakkersuinermik suliaqartutut akisussaassuseqatutut ingerlatsinermut aalajangiisarnernut peqataanaveersaartariaqarpugut.

Royal Greenland A/S-ip ukiuni siullerni qulini ingerlasimanera tunngavigalugu tamanna erseqqissarneqassaa, tassami piginnittut ingerlatsinermut aningaasaliisarnerullu piumasaqaateqartarnerat, taava taanna qimanneqalaarsimasoq ilannguppara, pisortaasa aqutsinikkut naliliinerliortarsimanerisa saniatigut annertoqisumik ingerlatseqatigiiffiup ullumikkut inissisimaneranut pisooqataasimammata.

Taamaammat pissusissamisuuginnarpoq pitsaasunik aningaasaqarnermi ingerlalernissamik ilioriaasissatullu pilersaarutip nutaap saqqummiunneqarnerani isornartoriuisinnaanermi siulersuisunut pingaarnertut qulaanisut piumasaqaateqassalluni.

Nuka A/S-imut 40 mio. koruuninik aningaasaliissuteqarnissamik siunnersuut oqaatigineqareersutut ilaatigut kinguneqassaaq suliffeqarfiup aningaasatigut sillimmassusiata 20%-ip missaaniilerneranik kiisalu ingerlatseqatigiiffiup aqutsisui Nuka A/S-ip taamatullu aamma ingerlatseqatigiiffiup aqutap Neqi A/S-ip periarfissaqalerneranik ingerlatseqatigiiffiit akiitsuinik 2002-p aallartinneranik pisariaqartunik akiliuteqarnissaminnut.


Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliap isumaliutissiissummini eqqortumik oqaatigisaatut siunnersuut 2002-mut aningaasaanut inatsisissatut siunnersuummi Nuka A/S-imit kiffartuunneqarnissamik isumaqatigiissummut ukiumut akiliutaasartut amerlineqarnissaannik Naalakkersuisut amerlineqarnissaannik siunersuuteqarnerannut ataqatigiissillugu isigineqassaaq. Ukiumut akiliutit qaffanneqarnerisigut Nuka A/S-ip aamma ukiuni aggersuni ingerlaavartumik akiitsutigut pisussaaffimminik naammassinnittalesinnaanerannik Naalakkersuisut tunngavissiipput.

Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliap aamma siunnersuutigaa Nuka A/S-imut aningaasaliissueqartarnermut atatillugu piumsaqaatigineqassasoq suliffeqarfiup aningaasaliissutit ilaat 0,5 mio. koruunit tikillugit atussagai ingerlatseqatigiiffissuit ingerlatsinermi tunngavigisaata aningaasatigullu pilersaarusiornerata nukittorsarneqarnissaannut avataaniit ikiortissarsiortarnissamut.

Aqutsiniarnikkut ajornartorsiutaasimasut savaaqqanik toqoraaviup tiguneqarnerata kingorna ikiumut ingerlatsivimmi siullermi annerusumik tunngasut eqqarsaatigalugit Naalakkersuisut isumaqarput tamanna pissusissamisuunngitsutut isigineqarsinnaanngitsoq tamannalu tunnavigalugu siunnersuut isumqatigisinnaallugu.

Taamatut oqaaseqarlunga Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliami pitsaasumik anugsaqarfiusumillu ataatsimiititaliami sulisimanermut qujassuteqaqqippunga inassutigalugulu Inatsisartut Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliap isumaliutissiissutaa taama oqaasertaqartillugu akuersissutigissagaat, taamatuttaarlu aamma Naalakkersuisut aalajangiiffigisassatut siunnersuutitsinnut Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliap allannguutissatut siunnersuutai Inatsisartut akuersissutigissagaat. Qujanaq.

 

Simon Olsen, Siumut.

Siumumiit novemberip arfineq-aappaanni Royal Greenlandimut Nuka A/S-mullu tunngatillugu oqariartuutigisagut innersuussutigalugit aappassaaneerinninnermi imatut oqaaseqassaagut.

Nuannaarutigaarput iluarisimaarlugulu Siumumi suliap imaannaanngitsup suliarinerani qularutissaanngitsumik tamatsinnit akuersaarneqarsinnaasumik suliap inaarutissaata suliarineqarsimanera. Isumaqarpugut inuiaqatigiit inuutissarsiutitta illersorneqarsinnaasumik ingerlaavarnissaa pitsaanerpaamik inissikkiartuaassagutsigu aningaasaliisariaqarnermik pisariaqartitsineq sakkortuunik piumasaqarnitsigut ilorraap tungaanut ilumut sangutissinnaagipput.

Maannakkumut killiffigisaq akuersaarnartutut nalilerparput , tassami aalisarnermi ajornartorsiutit imaannaanngitsut atuleriartorsimasut oqaluuseriuaralurlugillu naammaginartumik inissikkuminnnatsinneqarnerat ukioq manna avammut akit appariangaatsiarnerisigut allatut ajornatumik ukiup aallartinneranili suliarineqalersup imaannaanngitsumik pisoqarfiusareerneratigut iliuusissat aningaasaliinerillu naammassineqarluinnalerput.Siumumiit naatsorsuutigilluinnarparput paaseqatigiiffiusumik suliat naammassineqassasut.


Royal Greenlandimut tunngatillugu oqaatigissavarput aningaasaliissutissa annertukuloqisut aammattaarli Inatsisartuni aporaaffiungaatsiartumik suliarineqarnerat dukumiisumillu piumasaqaateqarfiullutik anguneqartut Siumumiit iluarisimaaratsigittaaq. Naatsorsuutigilluinnarparput piumasaqaatigut tamakkiisumik malinneqarlutillu Naalakkersuisunit isumagineqasssasut.

Siumumiit paasivarput Royal Greenlandi pilersaaruteqartoq aalisariutinik arlalinnik pissarsiniartoq qaleralinniarnermut atugassanik. Tamanna nunami suliffissat aalaakkaasut pigiinnarnissaannut tunngatitaammat paasilluarsinnaavrput, tamatumunngalu tunngatillugu aalisariutit pineqartut namminersortunit inuusuttunik piginneqatigiilluni pigisassatut ingerlaannartumik tunniunneqarnissaat Siumumiit pissusissamisoortumik isigissavarput.

Aammattaaq isumaqarpugut nunani allani Royal Greenlandip immikkoortortaqarfiini aningaasatigut nanertuuteqarfigineqartut piaarnerpaamik kinguarsanngilluinnarlugillu suliarineqarlutillu iluarsineqassasut.

Siumumiit siullermeerinermi oqariartuuterput avannaani qaleraleqarfinni pingaartumik nunaqarfinni Nuka A/S-ip akuliunnissaa pilertortumik Naalakkersuisut ilanngullugu suliarissagaat, taamatuttaarlu aamma maannakkumut iliussissatut aningaasaliinermullu toqqammavigineqartut saniatigut aningaasat atorfissaqartinneqartut maannakkut suliarineqartuni inissaqartinneqanngitsut, tassalu aningaasalerneqanngitsut, erseqqissumik naapertuilluartumillu Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliamut apuunneqartaraiqartut, periarfissat suut atorlugit aningaasalersorneqassanersut, tamatumunnga ilanngullugu Nuka A/S-ip allamut nuussinnaanera.

Siumumiit piumasaqaateqarnitsinnut pissutigaarput aningaasaqarniarnitsinni sukaterineq suli qasukkartissallugu pissutissaqarsorinngilluinnaratta, taamatullu aaqqissugaanikkut nutarterineq aallartinissarneqartoq pisariaqarluinnartutut isigigatsigu.

Taamatut oqaaseqarluta Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliap inassuteqaatai tamakkiisumik akuersaarpavut.

 

Augusta Salling, Atassut.

Nuka A/S-imut tunngatillugu siullermeerinninnermi oqaatigisagut innersuussutigalugit matumuuna oqaatigissavarput Nuka A/S-ip Maniitsumut nuunneqarnissaa Atassummiit assut tapersersoratsigu, Aningaasaqarnermllu Ataatsimiititaliap isumaliutissiissummini oqaatigisai isumaqatigalugik annertunerusumilli oqaaseqarfiginagu taasinissami isumaqataalluta taasissagatta oqaatigissavarput.


Atassummiit siullermeerinninnermi oqaatsigut innersuussutigalugit oqaatigissavarput Inatsisartut Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliaata isumaliutissiissutaa akuersaarlugu taasissagatta. Eqqaamaneqassaaq siullermeerinninnermi Atassummiit assut pingaartillugu nipituuliuutigipput Royal Greenland A/S naammaginartumik misissuiffigineqarsimatinnagu 200 mio. koruuninik tunineqanngilluinnartariaqartoq, 200-t taama oqanngilanga? 200 mio. koruuninik tunineqanngilluinnartariaqartoq - utoqqatserpunga.

Atassummiit isumarput aalajangiusimalluinnarparput tassami soorlu aamma Naalakkersuisut Siulittaasuat oqaluuserisap siullermeerneqarneranut atatillugu oqaaseqartoq Royal Greenlandip aningaasarsiornikkut ullumikkut ajorluinnartumik inissisimanera annertuumik pissuteeqartoq pisortaasimasut siulersuisuusimasullu ingerlatsinerliorsimanerannik. Nalunngilarput ingerlatsinerliornermi ulluinnarni akisussaasimasut tassalu pisortaaneq taassumalu tullersortaa atorfimminniit tunuareersut aammalu Naalakkersuisut Siulittaasuata partiit piumasaat malinniarlugu siulersuisut taarserneqarnissaannik neriorsuuteqartoq.

Naalakkersuisullu Siulittaasuata siulersuisut tamrmillutik ataatsikkut taarserneqarnissaat pissusissamisoortutut isiginngimmagu Atassummiit oqaatigissavarput siulersuisut ataatsimut akisussaassuseqarmata tamanut akisussaaneq tutsinneqartariaqartoq.

Atassummiit aamma manna iluasillugu naqissuseqqillarput akuerseqataaffiginavianngilluinnaratsigu Royal Greenlandip Namminersornerullutik Oqartussat aningaasiviat unermillugu kisermaassisusut ingerlatsiniarnermik piumasaqartarnera. Matumani eqqarsaatigaarput Uummannami pisimasoq Uummannaq Seafoodip anisitaaneranik kinguneqarsimasoq.

Atassummiit Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliap suliamut atatillugu uparuaassutai uteqqinngikkaluarlugit tamakkiisumik taperseratsigit oqaatigissavarput, naatsorsuutigilluinnaratsigu suliamik ingerlatseqqinnissamini qularnaassagaa aningaasaliissutit nateqanngitsumut nakkartiinnarneqaratik suliffeqarfissuarmulli salilluarneqarsimasumut siunissamullu inuiaqatigiinni iluaqutaasussamik kinguneqartussamik aningaasaliissutigineqartut qularnaarisuunissaat qulakkiissagaat.

Taamaatut naatsorsuuteqarnitsinni ataatsimiititaliap akuersissuteqannginnermini piumasaqaatit naammassineqaqqaartussat piumasarisai tunngavigilluinnarpavut soorlu makkuusut:


?  -Suliffissuup tamakkiisumik naliliivigineqarnissaa. Piumasaqaat taanna naammassineqarsinnaavoq misissuineq suliffeqarfissuup siulersuisuissa kukkunersiuinermut siunnersuinermullu sullivimmut suliaritissimasaa ataatsimiititaliamut saqqummiunneqarpat. Suliffeqarfissuulli pissutsinik atugarisaanik paasisaqarnissamut qulaajaalluni misissuineq taanna naammaginangitsoq paasineqassagaluarpat aningaasaliissutissat piviusunngortinneqarnissaat Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliamit akuerineqartinnagit sukumiisumik misissuinerup attuumassuteqanngitsunit ingerlanneqartup pissariareqqarnissaa Naalakkersuisut isumagisariaqarpaat.

?  -Aningaasaliinerit piviusunngortinneqarnissaannut Naalakkersuisut piumaffigineqassasut suliffeqarfissup piumasaqaatini naatsorsuutigisaanilu aningaasaliinerullu taasumap atornissaanut tunngasut erseqqinnerusumik nassuiaatigissagaat.

?  -Aammalu aningaasaliinissaq sioqqullugu ingerlateqatigiiffimmi immikkut ittumik ataatsimeersuartoqassasoq Royal Greenland A/S-ip siulersuisuisa suliffeqarfissuup niuvernikkut pilersaarusiaanik saqqummiussivigisaanik aammalu Namminersornerullutik Oqartussat piumasaqataat Naalakkersuisut saqqummiutissagaat.

Piumasaqaatit qulaani taaneqartut naammsseqqaartinnagit aningaasaliissutissat piviusunngortinneqarsinnaanissaannik qinnuteqaat Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliap akuersissutigisinnaanavianngilaa.

Qulaani taaneqartut tunngavigalugit Atassummiit naliliivugut partiiniit, Kattusseqatigiinniit pingaartumiillu Siumumiit Inuit Ataqatigiinniillu naaperiarneqarluarsimalluta, tassami aningaasaliitinnani misissuilluaqqaarnissaq amtumuunakkut anguneqartoq isumaqarfigigatsigu, taamaattumik Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliap isumaliutissiissutaanut isumaqataalluta taasissaagut. Qujanaq.

 

Johan Lund-Olsen, Inuit Ataqatigiit.

Qujanq. Pingasunngormat aalajangiiffigisassatut siunnersuut siullermeerneqarmat Inuit Ataqatigiit Royal Greenland A/S-imut Nuka A/S-mullu aktiatigut aningaasaliinissaq tunngaviatigut akuersaarparput. Akuersiniarnitsinnut pingaartumik Royal Greenland A/S eqqarsaatigalugu piumasaqaateqartoqassassoq pingaartillutigu.

Naak nalilesruinissaminut piffissakikkaluaqaluni ullumikkut takusinnaavarput Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliap suliassani Inatsisartunit suliakkiunneqartoq pimoorussimagaa. Inuit Ataqatigiit tamanna iluarisimaarparput, oqaatigissavarpullu Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliap isumaliutissiissutaa tamakkiisumik tunuliaqusersorusukkatsiug taamaammallu allannguutissatut siunnersuutigineqartoq tapersersorlugu aamma taaseqataaffigissagatsigu.


Inuit Ataqatigiit nuannaarutigalugu maluginiarparput Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliaq suliami matumani isumaqatigiilluinnarsimammata minnerunngitsumillu Naalakkersuuisut isumaliutissiissummut paasinnillutik aamma laannguutissatut siunnersuutigineqarrrtumut tapersesrsuimmata.

Suliap inaarsalerneqarnerani isumaqatigiinneq matumani annertumma isumaliutissiissut Naalakkersuisullu akissuteqaataat aamma ersarimmata taamaattumik annertunerusumik oqaaseqaqqinngikkarluarluta nalunaarutigiinnassavara erniinngannuaq taasilerutta Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliap saqqummiussaanut akuersilluta taaseqataassagatta.

 

Mads-Peter Grønvold, Kattusseqatigiit.

Kattusseqatigiinniit peqqissaartumik misissoreerlugu imatut oqaaseqarfigissavarput. Aalajangiiffigisassatut siunnersuut siullermeerneqarmat oqaaseqaatigut sakkortuut paasilluarneqarlutik aammalu tusaaniarneqarsimammata Kattusseqatigiinniit iluarisimaarparput.

Kattusseqatigiinniit pingaaruteqarluinnartutut A/S-it ingerlanneqarnerannut tunngasut suli annerusumik Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliamit malinnaavigineqartarnissaat imaluunniit ingerlatsinermut tunngasut suli annerusumik Naalakkersuisunit nakkutigineqartarnissaat qulakkeerneqartariaqartoq Kattusseqatigiinniit isumaqaratta.

A/S-it aningaasaqarnikkut ingerlanneqarnerannut tunngasut nakkutigineqarnerusumik malinnaavigineqarnissaat Kattusseqatigiinniit isumaqarpugut pisariaqartoq. Taamatut piumasaqarnitsinnut tunngavigaarput A/S-it aningaasaqarnerat eqqarsaatigalugu aningaasaqarnerup suli ajornerulinnginneranik siusinaartumik aaqqiisinnaaneq anguniarneqartariaqarmat.

Kattusseqatigiinniit isumaqarpugut Royal Greenland A/S-ip nunani allani suliffissui aamma misissuiffigineqarnissaat Inatsisartunit piumaffigineqartariaqartoq. Taamatut piumasaqarnitsinnut tunngavigaarput Royal Greenland A/S-ip nunani allani suliffissui annerusumik misissuiffigineqarsimanngimata maannamut. Pingaaruteqarluinarpoq Royal Greenland A/S-ip suliffissuisa tamarmik misissuiffigineqartariaqarnerat aningaasaqarnerup pitsaasumik ingeralnneqarnissaa anguneqassappat.

Kattusseqatigiinniit ernumassutigarput ukiup 2000-ip naanerata kingorna suliffissuit ilaasa matoorarneqartarialersinnaanerat Kattusseqatigiinniit isumaqaratta maannakkut aaqqiineq ukioq ataasiinnaq pillugu aaqqiinerusoq. Taamaattumik Kattusseqatigiinniit Naalakkersuisut aperisariaqarpavut 2000-ip kingorna Royal Greenland A/S pillugu qanoq eqqarsaateqartoqarnersoq nunami tunisassiorfiit pillugit.


Kattusseqatigiinniit Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliap isumaliutissiissutaa piumasaqaataalu ilanngullugit akuersaarpavut. Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliap isumaliutissiissutaani pineqartut siullermeerneqarneranni Kattusseqatigiit oqariartuutaannut annerusumik isumaqataammat iluarisimaarparput.

Royal Greenland A/S-imut aningaasaliinissaq iluatsillugu siulersuisut taarseqartariaqartut Kattusseqatigiinniit suli isumaqarpugut. Kattusseqatigiinniit iluarisimaarparput Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliap taamatut aamma piumasaqarnera tassa Royal Greenland A/S-ip siulersuisuisa taarserneqartariaqarnerannik. Isumaqarpugut Royal Greenland A/S taamatut ingerlanneqarsimanera pissutigalugu tulluartuusoq siulersuisut taarserneqassappata.

Pisariaqassappat Royal Greenland A/S-ip ingerlanneqarsimaneranut tunngatillugu arlaannaannulluunniit attuumassuteqanngitsumik pineqartup misissorneqartariaqarnera Kattusseqatigiinniit ammaffigaarput.

Naalakkersuisut akissuteqaataat pillugu Kattusseqatigiinniit imatut oqaaseqassaagut. Royal Greenland A/S-imut maannakkut aningaasaliineq taamaallaat aaqqiigallarnerinnaammat taamaattumik pingaaruteqarluinnartutut isigaarput Inatsisartuni ilaasortat qanimut malinnaatinneqarnissaat. Oqaatigineqarpoq imminut akilesinnaasumik tunisassiorneq ingerlanneqartariaqartoq. Imminut akilersinnaasumik tunisassiorneq ingeralnneqassappat tunisassiat sulirineqartarnerannut tunngasut pitsanngorsarneqarnissaat pinngitsoorneqarsinnaanngilaq. Assersuutigalugusuliassat illoqarfimmiit allamiit illoqarfimmut allamut suliassanngorlugit ingerlanneqartarsimasut pineqartumi suliarineqariarlutik aamma illoqarfimmut allamut suliat nassiunneqartarmata suliareqqitassanngorlugit.

Taamaattumik Kattusseqatigiinniit Royal Greenland A/S kajumissaassavarput tunisassiornermi ingerlatsinerup eqaannerusumik ingerlanneqarsinnaanerata misissuiffigeqqullugu ingerlatsinermut aningaasartuutit eqqarsaatigalugit.


Kattusseqatigiinniit Nuka A/S pillugu imatut oqaaseqassaagut. Nuka A/S-ip ingeralnneqarnera pilllugu isumaqarpugut annerusumik misissorneqartariaqrtoq siunissami ingerlatsinerup sutigut pitsanngorsarneqartariaqarnera. Nuka A/S-ip Maniitsumut nuunneqarnissaa ilaatigut oqaatigineqarpoq. Kattusseqatiinniit isumaqarpugut isuma ajunngiulluinnartoq taamaattumik Kattusseqatigiinniit isumaqarpugut Nuka A/S-ip aningaasaqarnera tunngavigalugu pineqartoq Nuummiit nuunneqassappat qanoq iliornikkut pineqartup aningaasalersosrneqarnissaa aamma qulakkeerneqartariaqartoq ingerlatsinermut maannakkut aningaasartuutit Nuka A/S-imi eqqarsaatigalugit.

Taamatut oqaaseqarluta aalajangiiffigisassatut siunnesuut Kattusseqatigiinniit taperserparput.

 

Per Berthelsen, attaviitsoq.

Qujanaq. Oqaatigissavara aamma oqaluuserissassamut tulliuttumut atatillugu ilanngussassaqalaarumaarama naatsumik una pillugu imatut oqaaseqassagma.

Nuannaarutigalugu maluginiarpara Inatsisartut Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliaata attatiinnaraa Inatsisartut pineqartumut isorinnippaloqisumik nipaat siusinnerusukkut siullermeerinnilluni aappassaaneerinnillunilu oqallinnermi saqqummiunneqartoq minnerunngitsumik Royal Greenland A/S eqqarsaatigalugu.

Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliap siunnersuutigineqartoq akuersaarneqassappat piumasaqaatigisai pingasuusut ersarilluinnarput. Siullermik ataatsimiititaliamit piumasarineqarpoq suliffissuaqarfiup sukumiisumik nalilersuiffigineqarnissaa, tasssanilu siusinnerusukkut oqallinnermi Atassutip piumasaqaatitut saqqummiussaa, tassalu misissuititsineq avataanut inissisimasumik pissasoq uanga tunginnit matumuuna taperserpara.

Aappassaattut ataatsimiititaliamit kissaatigieqarpoq tusassallugu Naalakkersuisut aningaasaliissutit atorneqarnissaannut qanoq piumasaqaateqarlutillu kingunerisassaannik naatsorsuutigisaqarnersut, tamannami uanga nammineq siusinnersukkut oqallinnerni ujartorpara, tassani taallugu aningaasaliissuteqassappat taakku imminnut matussusersinnaanissaat qanoq nalilerneqarnersoq taamaammallu pineqartumut ataatsimiititaliap isummiussaa tamakkiisumik ilalerpara.

Iluatsillugulu matumuuna ilanngullugu taarusuppara isumaqarama piffissanngortoq suliffeqarfissuup nunatta avataani suliffeqarfiutigisaasa sukumiisumik nalilersorlugit imminnut akilersinnaanngitsumik ingerlasut allanut tuninialernissaat misissorneqartariaqalersoq.

Naggasiullugulu ataatsimiititaliamit piumasarineqarpoq immikkut ittumik a´suliffeqarfissuarmi ataatsimeersuartitsisoqartariaqartoq tassani suliffissuaqarfiup iliuusissatut pilersaarusiaa saqqummiunneqarlutik.

Piumasaqaat taama ittortaaq uanga tunginni tamakkiisumik taperserumavara, tassungalu atatillugu taassallugu akuersaarinneqataaffigisinnaagakku siulersuisuni ilaasortat ataasiakkaamininnguit suliffissuarmik ilisarisimannilluartuusut siulersuisuni ilaasortaaginnarallartinneqarsinnaanissaat, naak sumilluunniit oqarsinnaanngikkaluarlunga maannamut siulersuisuusut sumilluunniit nersornarsinnaasumik takutitaqarsimasut.


Taamatut oqaaseqarlunga Inatsisartut Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliaa isumaliutissiissummik pitsaasumik suliaqarsimanerani nersorumavara taamallu inassutigineqartut ilalerumaneri matumuuna nalunaarutigalugu saniatugut innersuussutigalugit ilassutitut oqaaseqaatimininnguakka.

Nuka A/S eqqarsaatigalugu pisut paasinninnerulaartumik iseqarfigaakka, tamannalu aamma ataatsimiititaliami pisoq malussarfigaara, taamaattumik Nuka A/S-imut immikkut oqaasertaliinanga Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliamit inassutigineqartut tamakkiisumik akuersaarpakka.

 

Otto Steenholdt, attaviitsoq.

Isumaqarpunga, Aningaasarnermut Ataatsimiititaliaq sulilluarsimasoq aammalu nersortarialimmik inerninillimmik maanna saqqummiisoq.

Siullermik oqaatigissavara suliffinnik nutserartitsisimaneq uanga pitsaasumik nalilertarsimanngikkiga. Taamaattorli suliffimmik Maniitsumut nuussinissaq pisariaqartinneqalissappat. Ukua siulliit nutsertitakkavut assiginagit pilersaarusiorluakkamik kingunissaqarluartumillu nalileqqaarlugu aatsaat qanoq iliortoqassasoq.

Aap, ingerlanerliorsimvoq Royal Greenland, tamatta nalunngilarput. Tamannarpiarluuna aamma pissutigalugu nutartertariaqalernera ilungersuutigisimagipput nunatsinnut aningaasanik amerlavallaanik ingerlatsinermigut kinguneqartitsisimammat. Aamma oqaatigisareerpara taanna suliffeqarfissuaq pinngitsoorneqarsinnaanngilaq. Avammut kiinnerneraarput aammalu nammineq isigiuarlugu nakkaattoortissagutsigu avataaniit isigineqarnitsinnut pitsanngorsaataanngilluinnartussaasoq nalunngereerlugu massakkut nutarterneqarniarpoq.

Uanga neriuutigilluinnara aammalu nalunngereertutut oqaatigisariaqarlugu massakkut nutaamik taavalu aamma KNI-mi siumut saatsitsisimasumik siulersuisoqalernera imaannaanngitsumik ikkussineq imaannaanngitsumik inerneqartussatuut naatsorsuutigilluinnarpara, kisiannili taama oqareeraluartillunga ingerlanerlioqqilluni aallarteqqissappat uanga taanna qiiaammiutigisarpara suli, taamaattumik neriulluaqaanga massakkut aaqqiineqassasoq ingeralluarsinnaasumik kinguneqartusamik.


Siulersuisunuku tamarmik taarserneqarnissaat kissaatigineqartumik nipeqartinneqalermat uanga isumaqataaffigisimanngikkikka, aamma taanna paasivara Naalakkersuisut Siulittaasuata erseqqissumik oqaatigigaa. Siulersuisunukua uagut tunioqqarsimagigut suliassarinngisaannik, taakkuuku oqaarfigisimagigut aajuku suliassasi tulaassuiffiginiarsigit allanillu soorlu soicalkontoritut atorsimavarput Royal Greenland. Naalassimavaatigut taakkua siulersuisunnguakkuluit, tassalu tamanna pimmat pisuutinneqarsinnaanngitsutut uanga isigaakka.

Uagunukku taamatut oqaluussimagivut taamatut ilioqqullugit, uagut kukkunerput tigusariaqarparput oqarluta ajunngilaq ingerlaqqittussat ingerlaqqinniarlit siulersuisoq nutaaq siulersuisoralugu iluamik ingerlaqqinnissaat neriunaateqarmat, kisiannili unammillerteqartuartussaavoq aamma Royal Greenland siunissami. Unammillerteqqarnera uanga oqaaseq atortaga aajuna: naalagaaffimmik aningaasivimmik tunulequtaqartup namminerortut unammillertussanngikkai, kisiannili Royal Greenlandimut tunngatillugu isumaga tassani imaappoq allatut ajornatumik aamma unammillersinnaanermi Royal Greenland pigisaqartariaqarpoq.

Royal Greenlandip nakkaakkirtorsinnaanera unammilertiminit qulangerneqarluni inuiaqatigiit tamarmik taanna nakkaannissaannut ingerlavoq, taamaattumik siunissami pinngitsoortinneqassasoq aajuna, unammillerteqarnini pissutigiinnarlugu tunuariartuaassalluni. Naamik niuernerpalaartumik ingerlassaaq, taanna maani namminersosrtunngorsaanermi anersaarisarput Royal Greenlandimiissaaq aamma niuernerpalaartumik ingerlassaaq.

Takuat nalunngilarsi ippassaaniinnannguaq uanga nammineerlunga tulleriiaarisimasunga. Royal Greenlandimut aningaaasarparujussuarnik illuartitsinialeratta oqarpunga taanna annernaqaaq, kisianni inuiaqatigiinnut qanoq kinguneqarsinnaanera aallaavigilluarlugu oqarpunga, taanna uanga siulliunniarpara Inatsisartut aningaasarsiassaannik qullaanissaminngaanniit. Taanna pissutigalugu nassuiaateqarsimareerpunga.

Isumaqarluinnarpunga, kingumut Aningaasaqarneq pillugu Ataatsimiititaliaq nersualaaqqittariaqarlugu saqqummiussaa pitsaasumik nalilerakku, kisianni Naalakkersuisunut oqaatigineqartoq piumasaqaatitalimmik aningaasaleeqqullugit, naamik taanna itigartilluinnarneqassaaq. Royal Greenland nammineq ingerlaniarli nammineq oqarsinnaalluni aasit Naalakkersuisuniit piumasaqaatitaqartinneqanngitsumik ingerlasariaqarpoq. Namminersorli nammineq aalajangerlugu niuernerpalaarluni unammillersinnaalluni, taavalu sinneqartooruteqarsinnaanini misigisimallugu ingerlali Naalakkersuisunit akuiuffigineqarani.

 

Jonathan Motzfeldt, Naalakkersuisut Siulittaasuat, Siumut.


Naalakkersuisut sinnerlugit oqaatigissavara maani saqqummiunneqartut partiininngaanniit aamma Kattusseqatigiinniit attaviitsunillu paasigakkit taamatut Royal Greenlandimut aningaasaliiniarneq taperserneqartoq aammalu ilumoormat Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliap saqqummiussimasai aamma Naalakkersuisut paaseqatigiinnissutigisimasaat isumaga najoqqutaralugu suliassap ingerlaqqinnissaanut tunngaviliimmata. Taanna qujassutigaara. Soorunami apeqqutit allat ilaliussorneqartut pinngikkaluarlugit uani taaneqartut suliassap ingerlaqqinnissaanut tunngatillugu pingaaruteqartut oqaaseqarfigilaasavakka.

Siullermik Maniitsoq pillugu aamma Siumup oqlauttuata Simon Olsenip toqqaannartumik taanngikkaluarlugu allamut nuunneqarsinnaanera aamma taasaqarfigaa aammalu allat Atassutip oqaluttuata Augusta Sallingip taamatullu aallat aamma oqaaseqarfigivaat Kattusseqatigiinniillu Mads-Peter Grønvoldip.

Maniitsumut nuunneqarsinnaanera tassa taanna misissorneqarpoq aammalu ilumoorpoq oqaatigineqarmat tassani misissuinerit uunga killiffeqarpata piaartumik saqqummiussisoqartoq aamma taanna piaartumik Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliamut ingerlatinneqassaaq. Naatsorsuutigissavarput soorunami aningaasartuutissat selskabip nammineerluni periarfissaata iluani nassaariniarneqassasut kisianni aamma imaassappat aningaasaqarnikkut aamma ataatsimiititaliamut apuunneqartariaqarlutik, taanna aamma tikittariaqarparput.

Taavalu una oqaaseqarfigilaarusuppara aamma isumaqrama ilaatigut Otto Steenholdti ilaannikkut isumqatiginngikkaluaraanniluunniit saqqummiussaa aallaavigalugu oqartariaqarmat selskabinut taakkununnga marlunnut tunngatilllugu Royal Greenlandimut NUKA-mullu. Inuiaqatigiinninngaanniit tapiissutissat Nuka A/S-imut taakku ukiut tamaasa finanslovimi aaqqinneqartarput servicekontraktip tassaniittut aqqutigalugit. Nuka A/S-ip suliarisaani ingerlatarisat ilai akilesinnaanngillat. Tamakku pillugu kiffartuunneqarnissamik isumaqatigiissummik peqarnissaa finanslovikkut taanna ukiut tamaasa uterfigineqartartussaavoq.

Royal Greenlandimut pisut tunngatillugit oqaaigisavut anneroreeqimmatta oqaatigissavara Royal Greenlandi niuertutut ingerlassaguni aamma allatorluinnaqqissaaq niuertutut maani ataqqineqartariaqarpoq. Nammineq aamma tassani niuernikkut isetuussanik aamma pigisaqarsinnaavoq aamma taakkua niuertutut pigerusullugit. Tamakku aamma ataqqisariaqassavagut. Politikkeriuuvugut maani annertoorujussuarmik paaserusutagut amerlasaqaat kisiannili aamma niuernikkut unammilleqatigiinnerup silarsuaani aamma tassani inatsiseqarpoq tamatigut allassimanngikkaluarluni suliap suliffissuup ingerlatarisap inerlanissaanut tunngasumik unammillernermi unammillertigisallu allallu imminnut unammiuaarneranni aamma killiffiusut assigiinngitsut malittarisassat suliaraatsit ataqqineqartariaqartut. Taanna aamma Royal Greenlandimi ataqqineqarnissaa malugisinnaavara aamma alaatsinaanneqartoq Inatsisartuninngaanniit, tamannalu aamma pissusissamisoortuuvoq.


Taava naggataatigut oqaatigissvara Royal Greenlandi innuttaasuninngaanniit isigalugu kiffartuussinera ullut tamangajalluinnaasa isornartorsiuterparujussuarnik aammalu uagutsinnut Naalakkersuiusunut aamma taputaraluta ullut tamangajaasa aviisit saqqummertarunik, ilaatigut ullut tamaasa saqqummesikkusukkarluarpaatigut aamma tamakkua pillugit, uparuartuinerit angeqimmata. Oqaatigissavara Naalakkersuisuninngaanniit Royal Greenlandip nunatsinni pingaaruteqarluinnarnera aammalu sulilluarnera allallu tassaniittut nalunngikkivut tatigalugillu aamma suliarisinnaagaat.

Avataanit isigineqarnera tamatigut ajortuinnarmik oqallisigissallugu uanga tunngavissaqarsorinngilara.. Kukkussutit iluarsissapput aamma taakkua iluarsineqarsinnaapput.

Sulisorparjussuit qutsaviginiarpakka Naalakkersuisuninngaanniit. Suliassat tassaniittut inupparujussuit kajumiginngisaat suliffiit ilaanni qiianarlutik allatullu atugarliornartunik atugaqarfiusut nunaqarfinni illoqarfinnilu sulisuisa tamarmik naammassiniarmatigit. Qujanarujussuaq tamakkununnga ikiuunnersi pillugu. Taamaattumik tamakkua aamma eqqaamassavagut Royal Greenland pillugu suliaqarnitsinni. Nunatsinni sulliviit pingaarnersaraat, aningaasaaruppat Inatsisartuni akissarsiassatigut piinnaratik kisianni inuiaqatigiinni akissarsiassarparujussuit eqqorneqartussaapput. Tapersersorneqassaaq qiimmassarlugu sulisuilu pikkorissarlugit qiimmassarlugillu.

Royal Greenlandip nakkutigineqarnera sukaammerneqaqaaq Inatsisartuniit aamma Naalakkersuisunut aamma taanna piumasaqataalluni, tamakku naammassineqassapput, kisianni oqaatiginngisaannassavarput sullivik ingerlaqqissinnaanngitsutut allatulluunniit isigigipput aamma ullumi taamaaliortoqanngilaq. Inatsisartuni qijanartumik tatiginninnermi uanga taasinertut Royal Greenlandimut tatiginninnertut ullumi taasannik isigissavara, Naalakkersuisut sinnerlguit sulisuilu sinnerlugit assut tamanna qujassutigalugu.

 

Mikael Petersen, Siumut.

Siullermik oqaluuserisaq immikkoortoq 79-i pillugu Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliap isumaliutissiissutaanut aammalu tassaniitillugu allannguutissatut siunnersuut pillugit partiit tamrmik Kattusseqatigiit attaviitsullu nersualaaarinerat sulisimanitsinnut qamannga pisumik qujassuteqarfigissavara.


Isumaqarpunga, pissutissaqarlunga qujassallunga tassa suleqatigisimasannut Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliamut ilaasortaasunut, suliassap imaattup imaannaanngitsup tunuliaquttanut attaveqarluarluni ingerlanneqarnissaa pasilluarlugu aamma suleqataaffigisimammassuk. Ilami tunuliaquttavut qanimut matumani suleqatigisimanngitsuugutsigit immaqa piffissaq taama sivikitsigisup iluani taamaut kusagineqartigisumik saqqummiisimanavianngikkaluarpugut.

Taamaattumik Inatssiartut tamarmik isumaqarpunga akisissaaffimmik uani tigusisut aammalu suliassap imaannaanngitsuusup imarisaanik paasinnillutik qanoq iliuuseqartut. Aningaasaqarnermut Ataatsimiitaliaq sinnerlugu allamik oqassanngilanga qujanaq.

 

Ole Lynge, Inatsisartut Siulittaasuat, Siumut.

Qujanaq. Taamaalilluni oqaaseqartoqarumasueruppoq. Taamaalilluta siunnersuutigissavara taasissasugut tassalu immikkoortoq 79 Royal Greenland A/S-imut aamma Nuka A/S-imut Neqi A/S ilanngullugu aktiatigut aningaasaliinissaq pillugu Inatsisartut aalajangiiffigisassaattut siunnersuut aappassaaneerneqarnerani naammassineqarneranilu Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliap isumaqatigiissut Naalakkerssuiusut aalajangiiffigisassatut siunnersutaannut allannguutissatut siunnersuutaannut isumaqataasut - utoqatserpunga una ikinngitsoorsimagakku immaqa uteqqilaartaraiqassavara tassalu - Royal Greenland A/S-imut aamma Nuka A/S-imut Neqi A/S ilanngullugu aktiatigut aningaasaliinissaq pillugu Inatsisartut aalajangiiffigisassaattut siunnersuut aappassaaneerneqarnerani naammassineqarneranilu - taanna pillugu Naalakkersuisut aalajangiiffigisassatut siunnersuutaannut Inatssiartut Aningaasaqarnermut Atatsimiititaliaata allannguutissatut siunernsuutaa taasissutigissavarput oqaatigissavaralu tamatumunnga isumaqataasut qinnuigissagakkit nikueqqullugit:

 

30-t.

 

Tassa najuuttut tamarmik - akerliusoqaranngilaq taasinngitsoortoqaranilu. Taamaalilluta immikkoortoq 79-i tassunga naammassivarput.