Kalaallit Nunaanni Inatsisartut

Oqaluuserisassani immikkoortoq 01

Ataatsimiinnerit ] Op ] Næste ]

Siullermeerneqarnera Aappassaanneerneqarnera Pingajussaaneerneqarnera

Ataasinngorneq 14. februar 2000 nal. 13.00

 

Oqaluuserisassani immikkoortoq 1

Ataatsimiinnerup ammarneqarnera.

(Siulittaasoqarfik)

Ataatsimiinnermik aqutsisoq, Ole Lynge, Inatsisartut Siulittaasuat:

Ukiumi 2000-imi Inatsisartut siullermeerlutik ataatsimiinnissaannut tamassi qamannga pisumik tikilluaritsi. Neriuppunga ataatsimiinnissarput tamatsinnut pissarsiviulluarluni ingerlajumaartoq.

Ingerlaqqitsinnanga nalunaarutigissavara Inatsisartuni ilaasortaq Mads Peter Grønvold allagaqarluni qinnuteqarmat Inatsisartut ataatsimiinnerisa nalaanni ulluni 15. - 23. februari ilanngullugu sulinngiffeqarumalluni piffissami tassani meeqqami paarsisussaqannginnera pissutigalugu. - Siulittaasoqarfiup inassutigissavaa qinnuteqarneq Inatsisartunit akuerineqassasoq. Apeqqutigissavara tamanna akuerineqarsinnaanersoq?

- Akuerineqarpoq.

- Kattusseqatigiinni siunniisussap siulliup Tom Ostermannip qinigaasiinnaanermut piumasat eqqortikkai paasiniaanikkut paasineqarmat tulliullugu Inatsisartunut inassutigissavara Tom Osterrmann Mads Peter Grønvoldip peqataasinnaanngikkallarnerani Inatsisartuni ilaasortaagallassasoq. - Tamanna akuerineqarsinnaanerluni?

- Akuerineqarpoq.

Tom Ostermann, Inatsisartunut tikilluarit, qinnuigissavakkit inissannut ingikkiartoqqullutit.

Ilanngullugu ilisimatitsissutigissavara Inatsisartuni ilaasortaq Finn Karlsen napparsimanini angallannikkullu pissutsit pissutigalugit ullumikkut anngussinnaanngimmat, aatsaallu pingasun-ngorpat maanga anngusssinnaanissaa naatsorsuutigineqarmat.

Taamatuttaaq aatsaat qanittukkut, Inatsisartuni ilaasortaq Siverth K. Heilmann aamma napparsimalersimanini pissutigalugu ullumikkut najuussinnaanngikkallartoq nalunaarutigissavara.

Ukiut hundredit, tusindtillumi inikilermata pisariaqartippara Inatsisartuni sulinerput pillugu pisarninnit annertunerulaartumik oqaaseqassallunga.

Namminerunitsinni ukiut 21-t inulaarlugit atoreerpavut; aammalu ukiut taakku ingerlaneranni Inatsisartut Naalakkersuisullu akornanni pissutsit allanngoriartuaariarlutik aatsaat 1990-kkut qiteqqunneranni Inatsisartut Naalakkersuisullu oqartussaaffiisa akisussaaffiisalu ersarinnerusumik allanngortinnerat pivoq. Taamaaliornikkut anguniarneqarpoq illuatungaatigut Inatsisartut inatsisiliortutut, inuiaqatigiit ingerlaneranni pingaarnernik tunngavilersuisutut aammalu Naalakkersuisunik nakkutilliissutut illuatungaatigullu Naalakkersuisut ulluinnarni inuiaqatigiit aqunneqarneranni ingerlannerannilu sallersaasutut oqartussaaffiisa akisussaaffiisalu ersarissaaffiginissaat. Taamaaliorneq aamma siunertaqarpoq inuit tamat naalakkersuinikkut oqaasissaqaqataanerisa patajaallisarnissaannik.

Suliffinni suniluunniit suliat suleriaatsillu atuuttut allanngortikkiartortariaqartarput inuiaqatigiinni pissutsit piviusut allanngoriartornerat ilutigalugu. Aamma taamaappoq Inatsisartut sullivittut eqqarsaatigalugit.

Pissutsit ataatsimoortut tikkuarusutakka tassaapput Inatsisartut ataatsimiititaliaannut tunngasut. Inatsisartunit tikkuarneqartareersutut ataatsimiititaliat amerlassusii, taakkualu akunnerminni suliaasa oqimaaqatigiinnerat annertuumik misissoqqissaartariaqarput allanngortitertariaqarlutillu. Suliassaq taanna annertooq Inatsisartuni ilaasortaasugut tamatta peqataaffigisariaqarparput.

Siulittaasoqarfiup pilersaarutigaa aprilimi ataatsimiinnnissamut atatillugu apeqqutit taakkunun-nga tunngasut oqallisiginerat aallartissasoq, tamatumalu kingornatigut ukiaru ataatsimiinnissami tamarmiulluta pissutsit nuutaamik aalajanersaaffigisinnaanissaanut neriuuteqarluta.

Taamatuttaaq pisariaqartinneqarpoq ataatsimiititaliat saniatigut ilaasortat ataasiakkaat angalasinnaatitaanerinut aningaasarsiaqartitaanerinullu tunngasut ullutsinnut naleqqunnerusumik malittarisassaqartinnissaat. Suliassaq taanna Siulittaasoqarfiup Naalakkersuisullu suleqartigiillutik naammassiniagassaraat. Naatsorsuutigigaluarparput aprilimi ataatsimiinnissami allannguutissanik saqqummiussaqarsinnaassalluta; tassanili suliassaq pisariuvoq allnngortitigassat annertoqimmata. Naatsorsuutigilluinnarparput ukiaru ataatsimiinnissamut aamma saqqummiussisoqarsinnaassasoq.

Apeqqutit tulliullugit tikikkusutakka tassaapput Inatsisartut Naalakkersuisullu akunnitsinni suleriaatsitsinnut tunngasut.

Namminersornerusuni sulinitsinni qitiullutik inissisimasut - tassalu Inatsisartut Naalakkersuisullu - pinngitsoornatik suleqatigittussaapput, naak oqartussaaffimmikkut assigiinngitsunik inissisimanertik pissutigalugu aporaaffeqartarsinnaanerat piffissap ilaani pinngitsoorneqarsinnaanngikkaluartoq.

Suliassavut naammaginartumik pisariitsumillu isumagisinnaassagutsigit pisariaqarpoq arlatsinnit pisariaqartitatta pissarsiarisarnissaat; tamannali ima paasisariaqanngilaq sunnguit allaat minnerpaartaanut ilanngullugit immitsinnut pisarissersortassasugut. Immitsinnut ima annertutigisumik ilumoorfigisiinnaasariaqarpugut naatsorsuutigisinnaallutigu Naalakkersuisut akunnerminni akisussaaffitik suliatillu namminneerlutik isumagisinnaagaat Inatsisartunit akuleruffigineqan-ngikkaluarlutik; aammami nalunngilara Inatsisartuni ilaasortat qanoq kissaatiginngitsigigaat Naalakkersuisunit sulinerminni akuleruffiginiarneqarnissartik.

Inatsisartut Naalakkersuisullu naammaginartumik sapinngisamillu pisariitsumik akunnerminni pissuseqarnissaat siunertaralugu oqaloqatigiinnerit aallartipput ingerlateqqittariaqarlutillu.

Isumaqarpunga ukiuni kingullermi ingerlatsinerni suniluunniit pisariillisaanissamik piumasaqartarneq aamma uatsinnit Inatsisartut tungaannit isumaqataaffigisarput oqaasiinnaassanngippat piumassuseqartariaqartugut immitsinnuttaaq qiviarluta timitaliiniaqataanissatsinnut.

Pisarninnit taamak annertunerumaamik oqaaseqarlunga aammaarlunga tamassi ataatsimiinnissatsinnut tikilluaqqoqqippassi sulilluaqqullusilu.

Tikilluaqqusineq naammassivoq.