Kalaallit Nunaanni Inatsisartut

Oqaluuserisassani immikkoortoq 29-2-2

Ataatsimiinnerit ] Tilbage ] Op ] Nĉste ]

Siullermeerneqarnera Aappassaanneerneqarnera Pingajussaaneerneqarnera

Marlunngorneq 27. oktober 1998 nal. 14.08

 

Oqaluuserisassaq immikkoortoq 29

 

Tupa avatangiisinillu tupatorfiunngitsunik isumannaarineq, kiisalu tupanik nioqqutissiat nalunaaqutserneqartarneri pillugit Inatsisartut peqqussutaata nr. 5 ulloq 3. november 1994-imeersup allanngortinneqarneranik Inatsisartut peqqussutissaannut siunnersuut.

(Peqqinnissamut Ataatsimiititaliap siulittaasua aamma Peqqinnissamut Naalakkersuisoq)

(Aappassaaneerneqarnerata nanginnera)

 

 

 

Ataatsimiinnermik aqutsisoq: Anders Andreassen, Inatsisartut Siulittaasuat.

 

Marianne Jensen, Peqqinnissamut Naalakkersuisoq:

Tupa avatangiisillu tupatorfiunngitsunik isumannaarineq, kiisalu tupanik nioqqutissiat nalunaa­qutserneqartarneri pillugit Inatsisartut peqqussutaata allanngortinneqarnissaatut siunnersuutip aappassaaneerneqarneranut atatillugu Inatsisartut Peqqinnissamut Ataatsimiititaliaata qinnute­qarneranut atatillugu oqaaseqaatitik Naalakkersuisut matumuuna saqqummiutissavaat.

 

Ukioq manna oktober-ip 20-ani allakkatigut Inatsisartut Peqqinnissamut Ataatsimiititaliaata Naalakkersuisut qinnuigai tupa avatangiisinillu tupatorfiunngitsunik isumannaarineq, kiisalu tupanik nioqqutissiat nalunnaaqutserneqartarneri pillugit Inatsisartut peqqussutissaannut siunersuut pillugu isumaliutissiissummini ataatsimiititaliap allannguutissatut siunnersuutai pillugit tusarniaaneq sapinngisamik piaarnerpaamik aallarteqqullugu.

 

Naalakkersuisut isumaqarput ataatsimiinnermi matumani piffissaritinneqartut iluanni tusarniaa­neq tusarniaavigineqartut isumaliutigilluagaasunik akissuteqarnissaannut periarfissakilliortitsi­sorujussuussasoq. Tamatumunnga tunngatillugu eqqaasitsissutigineqassaaq assigiinngitsuniit tusarniaanernut piffissaliussat sivikippallaartarneri isornartorsiorneqartarmata. Taamaammat siunnersuutigineqarpoq allannguutissatut siunnersuutit siunnersuutip aappassaanneerneqarnera­nujt atatillugu saqqummiunneqartut Inatsisartut tullianik ataatsimiinnissaannut oqallisissanngor­lugit kinguartinneqassasut. Taamaalilluni sukumiinerusumik tusarniaasoqarnissaa naammassi-neqarsinnaassaaq.

 


Ilisimaneqartutulli qinersisoqartussaavoq Inatsisartunullu ilaasortanngortussat tassaassappput tullianik ataatsimiinnermi siunnersuummut isummertussat. Pissutsit taamaatsillugit aappassaan­neerinninneq pingajussaanneerinnernerlu kinguartinneqarsinnaanngillat kisiannili siunnersuutip suliarineqarnera aallaqqaataaniit aallartinneqartariaqassalluni.

 

Siullermeerinermut atatillugu tupa pillugu peqqussummut allannguutissatut Naalakkersuisut siunnersuutaat saqqummiunneqartut isumaqataaffigineqareermata, tamatuma ataatsimiinnermi matumani akuerineqarnissaa Naalakkersuisut kaammattuutigaat. Sukaterinissat allat kissaatigi­neqartut tusarniaaneq naammassereeriarpat ingerlaavartumik inatsisit iluarsaateqqinneqartar­nerannut ilanngunneqarsinnaassapput.

 

Taamatut oqaaseqarlutik aalajangiiniarneq taanna Naalakkersuisut Inatsisartunut oqaluuserisas­sanngortippaat.

 

Kristine Raahauge, Siumup oqaaseqartua:

Tupa avatangiisillu tupatorfiunngitsunik isumannaarineq il. il. pillugit Inatsisartut peqqussutaata allanngortinneqarnissaanut tunngasoq siullermeerneqarluni Inatsisartunut saqqummiunneqar­nerani Siumumiit oqaaseqaativut innersuussutigaavut.

 

Taamanikkut Naalakkersuisut siunnersuutaat tamakkiisumik taperseratsigu. Siullermik aappas­saaneerneqarnerani Inatsisartut Peqqinnissamut Ataatsimiititaliaannit isumaliutissiissut allann­guutissamik imalik Siumumiit tapersersimavarput innuttaasut peqqinnissaat eqqarsaatigalugu assigiimmik periarfissinneqarnissaannik pingaartitsinerput tunngavigalugu.

 

Naalakkersuisullu ataatsimiititaliap inassuteqaataanut tunngatillugu tusarniaanissaq ataatsimiin­nermi uani naammassisinnaanagu oqaatigimmagu, kisiannili inassutigineqartoq sulissutiginiarlu­gu neriorsuinerat tunngavigalugu Siumumiit Naalakkersuisut siunnersuutaat akuersaarlugu taaseqataassaagut.

 

Otto Steenholdt, Atassutip oqaaseqartua:

Inatsisartut saqqummiussaminni qanga ukiut arlaqalersut matuma siornagut siullerpaamik peqqussusiorniarlugu oqallinneranni Atassutip namminersorlutik suliffiuteqartut peqqussutikkut qulangersimaneqarnissaat Inatsisartunut nangaasaarutigisimagaluarpaa.

 

Atassutip taamanikkut ersarissumik oqaatigaa pisortat suliffiutaat Inatsisartunit peqqussusiorfi­gineqarlutillu inatsisiliunneqarsinnaasut, namminersorlutilli suliffiuteqartut sapinngisaq tamak­kerlugu ilanngunnaveersaarneqassasut. Taamanikkut ikinnerussuteqarpugut peqqussutillu namminersorlutik suliffiutillit qulit sinnerlugit sulisoqartut Atassutip piumasaa akerlilerlugu peqqussummut ilanngunneqarput.

 


Ukiuni makkunani tupap takussaasumik akiorniarneqarnerani nappaammik krĉft-imik pujortar­nerup inunnik amerlaqisunik nappaateqartitsisalernera ersarissumik oqaatigineqartalerpoq. Tamannalu Atassutip arajutsisimanngilaa.

 

Peqqussut manna namminersorlutik suliffiutilippassuarnut atuuppoq. Taamaallaat namminersor­lutik suliffiuteqartut mikisut, tassalu qulit tikiinnarlugit sulisullit peqqussutikkut eqqorneqann­gillat. Atassummiit kingullermik uparuaavugut namminersorlutik suliffiutillit assigiinngitsumik pineqarnerat unitsittariaqalersoq. Taamaattumik oqallinnermi kingullermi oqaatigaarput ataatsi­miititaliap isumaliutissiissutaa, tassalu ' 4 imm. 2-p peerneqarnissaa isumaqatigalugu.

 

Atassuummiit qamuuna iluarinngilarput namminersorlutik suliffiutillit qulaanniit naalakkerne­qartutut peqqussutikkut taamatut eqqorneqarmata. Atassut peqqussutip namminersorlutik suliffiuteqartunut atuuttuujuaannarnissaanik siunnersuuteqarsimanngilaq.

 

Peqqinnissarli ataatsimut tamaat isigalugu isummavut nalilersoqqissimavavut, nalunngilluin­naraluarparput namminersorlutik suliffiutillit qulit tikiinnarlugit sulisullit nammineerlutik peqqinnissap tungaa nammineerlutik nalilerluarsinnaagaat suliffimmilu pujortartoqannginnissaa aamma namminneq kusanartumik nalilersinnaallugu. Taamaattoq Atassummiit aalajangerpugut peqqussutip aamma angisuunik suliffiutilinnut atuuttup aamma taakkununnga ilanngutissagai.

 

Inini pujortartarfiunngitsunut pissarsiniarnissaat soorunamiaasiit akeqassaaq. Kisianni aamma pujortanngitsunik suleqateqaraanni taakkuninnga mianerinninnissaq pisariaqarpoq. Pingaartumik aamma nunatsinni astma-mik nappaatillit ukiuni kingullerni amerliartorfianni. Tamakkualu aamma qaavannut ilaliunniarparput ukiuni kingullerni paasineqarmat inuit pujortanngikkaluit tupap puguanik pujortartunit najuussuisitaanermikkut aamma krĉft-imik napaateqalersinneqar­tartut.

 

Atassummiit nassuiaatigisarput manna isumatsinnik allannguinertut nalilerneqariannguarli. Allannguinerit nunatsinni peqqinnissamik suliffimmi ataqqeqatigiinnissamik aallaaveqarmat isummamik allannguinermik pitsaasumik nalilerlugu Inatsisartunut sassaapparput. Ataatsimiiti­taliallu isumaliutissiissummini inassutaa Atassummiit nalilerlugu maanngaanniit Inatsisartut nalunaarutigaarput.

 

Maliinannguaq Markussen Mĝlgaard, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat:

Tupa avatangiisinillu tupatorfiunngitsunik isumannaarinninneq il. il. Inatsisartut peqqussataata allanngortinneqarnissaanut siunnersuutip siullermeernerani taamatut isikkoqarluni saqqummiun­neqarmat, Inuit Ataqatigiinninngaanniit tapersersorsimavarput aammalu matumuuna taperser­soqqillugu.

 


Peqqinnissamut ataatsimiititap allannguutissatut siunnersuutaata piffissaqarfigineqarluarluni tusarniaassutigineqarnissaa Inuit Ataqatigiinniit pingaartikkatsigu tusarniaasoqaqqaarnissaanik Naalakkersuisut kaammattuutaat isumaqatigaarput.

 

Taamatullu maannamut siullermeerinninnertut isikkoqarluni pingajussaaneerneqarnissaa akuerseqataaffigissallugu.

 

Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit:

Suliap siullermeerneqarnerani Kattusseqatigiinniit oqaaseqaatikka innersuussutigalugit malugi­niarpara Naalakkersuisut saqqummiussaat siullerminngaanniit allannguuteqartoq. Tassa paragraf 4, imm. 2-mut tunngatillugu, aallaqqaammut aalajangiusimaneqaraluarmat taanna peerneqassa­soq.

 

Taamaattumik aappaatigut paatsuungalaarlunga erseqqissaasoqarnissaa kissaatigaara taasiso­qannginnerani. Nalornilaarama tamanna miserratigissanngilara. Taava nassuiaasoqareerpat taasinissannik aalajangerumaarpunga.

 

Anders Nilsson, (A) Peqqinnissamut Ataatsimiititaliap siulittaasua:

Paatsuungasoqarsimagami. Peqqinnissap Ataatsimiititaliaani siulittaasutut marlussunnik oqaasissaqarpunga. Peqqinnissamut Ataatsimiititaliap peqqinnissamut naalakkersuisoq qinnui­gaa peqqussummi paragraf 4, imm. 2-p peerneqarnissaanut siunnersuutaanut atatillugu sulisoqar­niaqqullugu.

 

Immikkoortoq taanna suliffeqarfiit qulinik ikinnerusunik sulisullit avatangiisit pujortarfiunngit­sut qulakkeerneqarnisaat pillugu maleruagassanut ilaatinneqannginnissaanut tunngasuuvoq. Sulisitsisut peqatigiiffiisa saniatigut kissaatigaarput uku apeqqummut pineqartumut atatillugu tusarniaavigineqassasut:

 

Krĉftimik akiuiniaqatigiit puatsigut napaatinut tunngasunik peqatigiiffik astmap sapigallillu kattuffiat. Tusarniaaneq taanna Inatsisartut ataatsimiinneranni matumani naammassineqarsin­naanngimmat, Peqqinnissamut Ataatsimiititaliap isumaqatigiilluni inassutigissavaa tupa avatan­giisinullu tupatorfiunngitsunik isumannaarinninneq il.il. pillugit Inatsisartut peqqussutaata allanngortinneqarnissaanut siunnersuut Naalakkersuisunut ilaasortanut saqqummiunneqarnermi­sut isikkoqarluni akuersissutigineqassasoq.

 

Peqqinnissamut Ataatsimiititaliap ilanngukkusutani tusarniaasoqareerpat nutaamik siunnersuu­siortoqarnissani ilanngunneqartussatut naatsorsuutigaa.

 


Marianne Petersen, (S), Peqqinnissamut Avatangiisinullu Nakkersuisoq:

Qujanaq. Massakkut paaseqagiittumik Naalakkersuisut Peqqinnissamullu Ataatsimiititaliap akornanni saqqummiussisoqarmat.

 

Aammalu Kattusseqatigiinninngaanniit oqaluttup erseqqissaaqqusineranik erseqqissaatigissavara paragraf 4, imm. 2-p peerneqarnissaa taanna Naalakkersuisut peqqussutissap allanguutissatut siunnersuummini saqqummiusseqqaarnermini taanna siunnersuutiginngimmassuk, kisiannili Peqqinnissamut Ataatsimiititaliap siunnersuutigimmagu taassumap immikkoortup peerneqarnis­saa.

 

Taassumalu kingunerisaanik Naalakkersuisuni pingaartissimavarput tusarniaassutigineqaqqaar­nissaa inatsimmi taamatut allannguinissap aammalu tamanna massakkut Peqqinnissamut Ataatsimiititaliarlu paaseqatigiissutigineqarpoq. Tamannalu pisinnaasimavoq Naalakkersuisut neriorsuuteqarmata Peqqinnissamut Ataatsimiititaliap allannguutissatut siunnersuutaa piffissa­qarfigilluarlugu tusarniaassutigineqassasoq, taavalu kingusinnerusukkut peqqussutissap allann­guutissaatut siunnersuutigineqarsinnaalluni.

Kisianni taassumap saniatigut tassa Naalakkersuisut allannguutissatut siunnersuutaat saqqum­miunneqarnikooreersimasut tusarniaassutigineqareernikuusullu isumaqatigineqarput, taamaattu­millu Naalakkersuisuninngaannit inassutigissavarput peqqussutissatut allannguutissatut siunner­suutip taamatut isikkoqarluni pingajussaaneerinninnissaminut taasissutigineqarnissaa.

 

Otto Steenholdt, Atassutip oqaaseqartua:

Atassummiit ersarissumik oqaaseqareernitsinni uparualaarusuppavut aperineqarniartut Ataatsi­miititaliap tungaaniit Naalakkersuisullu aamma taamatut isumaqarneranni tunngaviusut Krĉf­tens Bekĉmpelse tamatta naatsorsuutigisinnaavarput pujortarnermut inerteqqutaasumik piuma­saqassasoq.

 

Taavalu Lungeforeningenimik taaneqartartoq qularnanngilluinnartumik aamma taanna oqas­saaaq krĉftimik pilersitsisarneq pillugu pujortarneq naamik.

 

Taavalu anersaartornermik Astma- og allergiforbund taakku aperineqarunik ersarilluinnartumik aamma akissapput pujortarneq inerteqqutaasariaqartoq. Sunaana misissorniaripput aperineqarlu­tik akissutaat taakku akissutaat nalunngilarput.

 

Aamma eqqaamassavarsi peqqussutip suliffeqarfiit pisortanit pigineqartut tassa taakkorpiaat imaassaaq ersarissumik. Aammalu taassuma ilannguppai suliffeqarfiit qulit qaangerlugit sulisullit tamaasa. Sinnimininngua aajuna mikisoralaarsuaq: Qulit tikillugit sulisullit taakku qajassuunneqaraluarnerat. Isumaqarpunga imannarujussuaq apersuutissaanngitsoq.


Ippassaaninnguaq taamannak peqqinnissamut tunngasut oqallisigigatsigik sakkortutigisumik isumaqatigiilluta. Uku aperineqartussat nalunngereerlugit Atassummiit kissaatigissavarput kinguartitsisoqassanngitsoq. Tassalu taanna taasissutigineqartariaqassasoq peqqussut tamanut atuutsittariaqartoq. Tassa imannak suliffeqarfinnut privatinit pigineqartunut aammalu suliffeqar­finnut pisortanit pigineqartunut tamanut atuutissasoq.

 

Taannalu imatut tunngavilersorneqassasoq, siunissami peqqinnissaq imannak pingaartitsigaarput kikkut imaluunniit suliffeqarfiit tamarmik peqqussutip piumasaqarfigissagai.

 

Taama immaqa killormut saatsigisumik oqarsinnaagaluarpugut  tamanikkut oqaraluaratta namminersorlutik suliffiuteqartut qajassuunneqassasut, kisiannili peqqinnissaq aallaavigalugu isummatsinnik taama annertutigisumik nikisitsilluta kissaatigaarput tamanna kinguartitsinissaq maani partiit kattusseqatigiillu nalilersorluariarlugu kinguartinneqarnissaa itigartissagaat.

 

Kristine Raahauge, Siumup oqaaseqartua:

Atassumminngaanniit oqaatigineqartut aappassaaneerneqarnerani siullermik oqaaseqaatit ersarissut saqqummiunneqartut.

 

Kisiannili massakkut aappassaaneernissaanut Naalakkersuisut ersarissumik nassuiaappaatigut unitsitsinermi tunngaviusut naammassisinnaannginnamikkik kisianni suliaq taanna piumasari­sarput suliniutiginiarlugu ataatsimiinnissamullu tullermut peqqussummik saqqummiussinissa­minnut tusarniaaneq aallaavigalugu pilersaaruteqarnerat tunngavigalugu Siumumiit aalajanger­pugut siullermeerneqarnerani akilerigatsigit Naalakkersuisut siunnersuutaasa '7 aaqqiissutissat taakku akuersaarlugit akuerineqarnissaa uanga unitsitsinissaq kissaatiginngilarput.

 

Marianne Jensen, Peqqinnisaamut Naalakkersuisoq:

Tupaalaatiginngitsuunngilara massakkut Naalakkersuisut akissuteqaamminni saqqummiussaat peqqinnissamut ataatsimiititaliap paaseqatigalugu saqqqummiukkatsigu aamma tassani min­nerunngitsumik ataatsimiititaliap siulittaasua Anders Nilsson paaseqatigalugu massakkut saqqummiunneqartoq pigatsigu.

 

Tassamiuna Naalakkersuisut taamatut saqqummiussinitsinni aamma partiinit allanit Kattusseqa­tigiinnillu aamma ilalerneqarluni peqqussutinik aammalu inatsisinik allannguiniartoqartillugu pingaartipparput pineqartut imaluunniit tassunga attuumassuteqartut periarfissinneqassasut oqaaseqaateqassallutik.

 


Qanorluunniit immaqa eqqoriarsinnaatigigaluarutsigik qanoq oqaaseqaateqarumaartut tassani Naalakkersuisuni pingaartipparput taakkua tusarniaqqaarnagit qulaatiinnarlugit aalajangiiso­qannginnissaa. Taamaattumik uteqqiinnassavara peqqinnissamut ataatsimiititaliarlu paaseqati­giilluta Naalakkersuisuni massakkut taamatut siunnersuuteqarnitsinnut.

 

Maliinannguaq Markussen Mĝlgaard, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat:

Uagut aamma tungitsinninngaanniit kinguartitsinissaq imaluunniit unikkallarnissaq kisaatiginn­gilarput pissutigalugu, siullermeerinninnermi partiit tamarmik taanna allannguutissaq isumaqati­gimmassuk.

 

Taamaattumik aamma peqqinnissamut ataatsimiititaliami aamma Atassutikkut ilaasortaatitaqar­fianni aamma isumaqatigiillluta siullermeerinninneratut massakkut akuersissasugut oqaatigisi­magatsigu soorunalimi eqqumiigaarput Atassumminngaanniit aamma allatut isumaqartoqalersi­masoralugu uani allannguutissatut siunnersuutigisaraluarput alla aamma taasissutigeqqummas­suk.

 

Taamaattumik Inuit Ataqatigiinninngaanniit Siumukkut isumaqatigaavut unikkallarata inger­laannassasugut isumaqatigiinngissuteqannginnatta.

 

Anders Andreassen, ataatsimiinermik aqutsisoq.

Taavalu maannakkut taasissaagut.

 

Taasissutigissavarput saqqummiunneqarnermisut isikkoqarluni pingajussaaneernissaanut ingerlaqqinnisaanut akuersisut nikueqqussavakka: 30.

 

Tassalu isersimasut tamarmik akerliusoqaranilu taasinngitsoortoqanngilaq.

 

Taamaalilluni pingajussaaneerneqarnissaminut immikkoortoq 29 ingerlaqqissinnaanngorpoq qujanarlu.

 

Oqaluuserisaq naammassivoq.