Kalaallit Nunaanni Inatsisartut

Oqaluuserisassani immikkoortoq 09-1

Ataatsimiinnerit ] Tilbage ] Op ] Næste ]

Siullermeerneqarnera Aappassaanneerneqarnera Pingajussaaneerneqarnera

Ullut ataatsimiiffiusut sisamaat, tallimanngorneq ulloq 7. marts 2003, kl. 13:52.

 

Oqaluuserisassani immikkoortoq 9

 

 

Nunat Tamalaat Pillaasarnermut Eqqartuussiviat pillugu inatsisip Kalaallit Nunaannut atortuulersinneqarnera pillugu peqqussummut Inatsisartut oqaaseqaataannut aalajangiiffigisassatut siunnersuut.

(Naalakkersuisut Siulittaasuat)

(Siullermeernera)

 

Hans Enoksen, Naalakkersuisut Siulittaasuat, Siumut.

Qujanaq. Nunanut allanut ministerip Namminersornerullutik Oqartussat Nunat Tamalaat Pillaasarnermut Eqqartuussiviat pillugu inatsisip Kalaallit Nunaannut atortuulersinneqarnera pillugu peqqussummut oqaaseqaateqaqqullugit qinnuigai.

 

Peqqussummi anguniarneqartoq tassaavoq nunat tamalaat pillaasanermut eqqartuussiviannut ileqqoreqqusat Kalaallit Nunaanni ilanngunneqarnissaat ingerlanneqarsinnaalernissaallu nunat tamalaat pilaasarnermut eqqartuussiviat pillugu inatsit normu 342, nunat tamalaat pillaasarnermut eqqartuussiviat pillugu inatsip 16. maj 2001-meersup atortuulersinneqarneratigut Danmarkip nunat tamalaat pillaasarnermut eqqartuussiviannut ileqqoreqqusat atortuulersippai.

 

Nunanut allanut ministerip peqqussutissanut missingiummik nassiussinermini oqaatigaa Danmarkip nunat tamalaat pillaasarnermut eqqartuussiviannut ileqqoreqqusanik nunat akornanni siullersanut ilaalluni atuutsitsilenissaa kissaatigineqarmat.

 

Atortuulersitsinermigut nalunaaruteqassasoq ileqqoreqqusaq Kalaallit Nunaanni savalimmiunullu atuutinngikkallassasoq. Ileqqoreqqusaq atuutileruni tamaattoq danskit naalagaaffianut tamarmut atuutilissaaq.

 

Ileqqoreqqusami nunat tamalaat pillaasarnermut eqqartuussiveqarnerannut tamakkiisumut sunniuteqarluartumullu alloriarneeq aalajangiisussaq siulleq takutinneqarpoq. Taannalu nunat tamalaat eqqartuussiveqarnikkut ineriartorneranni oqaluttuarisaanikkut saqqummernertut isigineqartariaqarluni.

 

Nunat tamalaat pillaasarnermut eqqartuussiviat piffissap ingerlanerani nunani tamalaani pinerlunnerit imaannaannginnerpaat ilungersunarnerpaallu tassalu inunnik toqoraanerit inoqatiginut pinerlunnerit sorsunnermi pinerlunnerit kiisalu saassusseqqajaanerit suliarisarnissaannut oqartussaaffeqalerumaarpoq.

 

Nunani pillaaniarluni malersuisoqarsinnaatinnagu imaluunniit taamaaliornissaq sunniuteqarsinnaatinnagu eqqartuussiviit oqartussaanerat tamakkununngaannaq atorneqartassaaq.

 

Nunat tamalaat pineqaatissiisutaannut eqqartuussiviat pillugu inatsisip imaa erseqqinnerusut kiisalu inatsisit kalaallit nunaannut atuutilersinneqarnissaannut pisariaqartitsineq eqqarsaatigalugit nunanut allanut ministeriaqarfimmit allakkiat marluk agguaanneqarsimasut innersuussutigineqarput.

 

Naalakkersuisut pingaartuusoraat Kalaallit Nunaat aammattaaq tassunga tunngatillugu nunat tamalaat eqqartuussiveqarnerannik tapersersuissappat. Tassami nunat tamalaat pillaasarnermut eqqartuussiviat pillugu inatsisip Kalaallit Nunaanni atortuulersinneratigut qulakkeerneqassammat inuit imaannaanngitsumik ilungersunartumillu nunani tamalaani peqquserluuteqarsimasut. Soorlu inunnik toqoraanernik, inoqatinut pinerlunnernik, sorsunnermilluunniit pinerlunnernik eqqartuussisutigut malersorneqannginnissartik piniarlugu nunami maani qimarngussanngimmata.

 

Pissutigalugu inuit taakku nunat tamalaat pillaasarnermut eqqartuussiviannut eqqartuussisutigut malersorneqartussanngorlugit tunniunneqarsinnaassammata. Aammattaaq pineqaatissiinerit nunat tamaat pineqaatissiisarnermi eqqartuussivianni pineqaatissiissutigineqartut maani Kalaallit Nunaanni naammassillugit suliarineqarsinnaalissapput.

 

Peqqussutip oqaasertaliorneranut namminermut tunngatillugu oqaatigineqassaaq paragraf 3. immikkoortoq 5-mi allassimasoq pigisanik qularnaveqqusiineq Kalaallit Nunaanni eqqartuussisarnermi inatsimmiinngimmat. Akerlianilli oqaaseq akiliuteqartitsineq atorneqarluni.

 

Oqaaseqaatit tunngavigalugit Naalakkersuisut suliassaq Inatsisartunut akuersaartumik suliassanngorlugu ingerlatissavaat inassutigalugu nunanut allanut ministeri nalunaarfigineqassasoq Namminersornerullutik Oqartussat nunat tamalaat pillaasarnermut eqqartuussiviat pillugu inatsisip Kalaallit Nunaannut atortuulersinneqarnissaanut peqqussutissap ilusilersorneqarnera akuersaaraat. Taamaattorli imaalillugu oqaaseq pigisanik qularnaveeqqusiineq peerlugu, oqaaserlu missingiummi paragraf 3, immikkoortoq 5-mi oqaatsimik akiliuteqartitsineq taarserlugu.

 

Taamatut oqaaseqarlunga saqqummiussivunga. Qujanaq.

 

Jonathan Motzfeldt, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat.

Partiit oqaaseqartui. Siulliulluni oqaaseqassaaq Jørgen Wæver Johansen Siumut.

 

Jørgen Wæver Johansen, Siumup oqaaseqartua.

Qujanaq. Siumumiit nunat tamalaat pillaasarnermut eqqartuussiviat pillugu inatsisip Kalaallit Nunaannut peqqussutikkut atortuulersinneqarnissaa tamakkiisumik aammalu peqqussutissap oqaaseqaataasa ilaasa Naalakkersuisunit allannguutissatut siunnersuutigineqartutut saqqummiussat isumaqatigaagut.

 

Siumumiit Naalakkersuisut saqqummiussinermi oqaatigisaat isumaqatigilluinnarpagut. Tassalu inatsisip Kalaallit Nunaannut atortuulersinneqarneratigut qulakkeerneqassammat inuit imaannaanngitsunik ilungersunartunillu nunani tamalaani peqquserluuteqarsimasut sorsunnermiluunniit pinerluuteqarsimasut nunarput qimaaffissamittut atulissanngimmassuk.

 

Aammattaaq inatsisip peqqussutitigut atortuulersinneratigut pineqaatissiinerit nunani tamani pisut maani nunatsinni suliarineqarsinnaanngortinnissaasa aqqutissiuunneqarnissaat Siumumiit isumaqatigigatsigit oqaatigissavarput.

 

Taamak oqaaseqarluta peqqussutissatut siunnersuutip aappassaaneerneqartinnani inatsisit atortinneqarnerannut ataatsimiititaliamut suliakkiissutigineqarnissaa Siumumiit innersuussutigissavarput.

 

Jonathan Motzfeldt, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat.

Tulliulluni oqaaseqassaaq Johan Lund Olsen Inuit Ataqatigiit.

 

Johan Lund Olsen, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat.

Aap qujanaq. Inuit Ataqatigiit soorunami isumaqarpugut nunani tamalaani pinerluuteqarnerit sakkortunerpaat imaannaannginnerpaallu soorlu inunnik inuiannillu toqoraanerit silarsuarmi inooqataasunut tamanut pinerluuteqarniarnerit sorsunnerni pinerluuteqarnerit peqqarniitsumillu saassussiniarnerit sutigut tamatigut akiortuagassaasut. Tamannalu nunat tamat tassalu naalagaaffiit peqatigiinnut ilaasortaasut suleqatigiissutigisariaqaraat.

 

Taamaattumik nunat tamalaat pineqaatissiissutissanik eqqartuussiviata ataavartup pilersinneqarsimanera alloriarnertut annertuutut nalilerlutigut Inuit Ataqatigiit tapersersorparput. Inuiaat akunnerminni eqqartuussiveqartitsiniarnerannut tamanna siuariarnerujussuartut isigigatsigu.

 

Taamaattorli nunat tamalaat eqqartuussiveqalersimanerannut atatillugu pingaaruteqarpoq erseqqissaatigissallugu tamanna nunat inuiaallu pisinnaatitaaffiinik ataqqinninnermik tunngaveqartinneqartariaqarsorigatsigu minnerunngitsumillu naalagaaffiit assigiinngisitsinertaqanngitsumik tamarmik assigiimmik pineqarnerannik kinguneqartumik aamma aqqissuussiffigineqartariaqartutut isumaqarfigigatsigu.

 

Inuit Ataqatigiit piumasaqaat tamanna naammassineqarsinnaappat Inatsisartut oqaaseqaatissaannut tamakkiisumik taava tunuliaqusersueqataajumaarpoq.

 

Naalagaaffimmi peqatigiit inuit pisinnaatitaaffii pillugit 1948-mi aalajangersagaanni allassimareerpoq taannalu issualaarusukkakku siulittaasoq qinnuigissavara taamaaliorsinnaanissannut akuereqqullunga.

 

Kikkulluunniit tamarmik inatsiseqarnikkut naligiissitaasussaasut aammalu sutigulluunniit assigiinngitsitsinertaqanngitsumik inatsisitigut illersorneqarnissamut pisinnaatitaaffeqartut?. Tassa artikel 20-mi taanna allassimavoq.

 

Ilisimavarput USA nunat tamalaat eqqartuussiveqalersimanerat atsioqataaffigisimanngikkaat. Tassa maannamut rateficerersimanngikkaat tassa nunaminni aalajangersimapput taanna malinniarnagu pissaanilissuartummi nunarsuarmioqatigiinnit immikkut pineqarusupput immikkullu isigineqarusullutik.

 

Taamaattumik nunat tamalaat isumaqatigiissutigisarsimasaanni allarpassuarni amerikamiut aamma peqataarusuttarsimanngillat soorlu siornaakkunni Kjøtomi tassalu avatangiisinik mingutsitsinnginnissaq siunertaralugu isumaqatigiissusiarineqartumi isumaqatigiissusiarineqartartunilu aamma allani peqataarutttaratik.

 

Apeqqutinngorporlu ilumut amerikamiut pinerliiniarnerni peqataaratarsimasinnaasut nunatsinniissimappata aamma nunat tamat eqqartuussivianni unnerluunneqarlutillu eqqartuutassanngortinneqarsinnaassanersut. Apeqqut.

 

Taamaattoqarsinnaanera nunanut allanut ministereqarfiup naalagaaffiup sinniisaanut januarip 24-ani ukioq manna allagarisaani ajornanngitsoq oqaatigineqaraluarpoq. Oqaaseqatigiilli allakkiami tassani atorneqartut ersernerlungaarmata paatsuunganarsinnaallutillu nalileruminaappoq ilumut taamaavittoqarsinnaanersoq.

 

Taamaattumik nunat tamalaat pillaasarnermut eqqartuussiviat pillugu inatsisip nunatsinnut atortuulersinneqarnissaa Inuit Ataqatigiit akuerseqataaffigissagutsigu erseqqissumik paaseqqaarusupparput nunat tamalaat pillaasarnermut eqqartuussivianni inunnik naalagaaffimmik pissaanilissuarmik innuttaassuseqarneq apeqqutaatillugu immikkoortitsisoqarniarnersoq imaluunniit naamik.

 

Taamaattoqarsimappammi naalagaaffiit peqatigiinni inuit pisinnaatitaaffii pillugit 1948-mi aalajangersarneqartoq eqqaagiigarput una tassalu kikkulluunniit tamarmik inatsiseqarnikkut naligiissitaasussaasut sanioqqunneqartussanngussaaq.

 

Apeqqutigisarput Inatsisartut inatsiseqarnermut ataatsimiititaliaani immikkut sammineqarsinnaassasoq taamaattumik takorloorparput. Naatsorsuutigaarpullu aappassaaneerinninnissamut atasumik apeqqutigineqartoq aamma isumaliutissiissusiorfigineqassasoq.

 

Jonathan Motzfeldt, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat.

Tulliulluni oqaaseqassaaq Jensine Berthelsen Atassut.

 

Jensine Berthelsen, Atassutip oqaaseqartua.

Naalakkersuisut innersuussutigaat pingaartillugulu Nunat Tamalaat Pillaasarnermut Eqqartuussiviat pillugu inatsisip Kalaallit Nunaannut atortuulersinneqarnissaa, taamaaliornikkut nunarput nunat tamalaat ataatsimoorussaminnik eqqartuussiveqarnerannik tapersersuisunngortinneqassammat.

 

Nunat Tamalaat Pillaasarnermut Eqqartuussiviat pillugu inatsisip nunatsinnut atortuulersinneratigut qulakkeerniarneqarpoq inuit imaannaanngitsumik ilungersunartunillu nunani tamalaani peqquserluuteqarsimasut, soorlu inunnik toqoraanernik, inoqatinut pinerlunnernik sorsunnermiluunniit pinerlunnernik, eqqartuussisutigut malersorneqarsinnaannginnissartik piniarlugu nunatsinni qimarngusinnaatitaassanngillat, nunatsinnimi toqqorsimaarnialeraluarpata Nunat Tamalaat Pillaasarnermut Eqqartuussiviannut eqqartuussisutigut malersorneqarsinnaanngorlugit tunniuneqarsinnaassammata.

 

Takorlooruminaakkaluartoq taama sakortutigisumik imaannaanngitsigisumillu pinerluuteqarsimasut nunatsinnut toqqorsimaariartornissaat nunarsuarmi inuuffigisatsinni ilaatigut aporaaffiusaqisumi inuit taamatut pinerluuteqarsimasut paasigunikku nunannguatsinni eqqissilluta akaareqatigiilluta peqqarniisernerlu atornagu inuit tamat oqartussaaqataaffigisaanni inuusugut qimaaffissaqqissutut isiginiarneqalersinnaanerput pakkersimaarneqartariaqarmat Nunat Tamalaat Eqqartuussiviat pillugu inatsisip nunatsinnissaaq atuunnissaa Atassummit pissusissamisoorsoraarput.

 

Taamaattorli suliap aappassaaneerneqannginnermini Inatsiseqarnermut Ataatsimiititaliami peqqissaartumik inatsisip nunatsinni atuutilerneratigut inunnillu taama pinerluuteqarsimasunik ilumut nunatsinnut takkuttoqarsimaneratigut nunatta pisussaaffigiligassai pillugit qulakkeerniagassat peqqissaartumik suliarineqarnissaat Atassummit kissaatigaarput.

 

Pingaartumik inummik taama imaannaanngitsigisumik tigusarinnittoqarnerata kingunerisaanik illersuisussatigut pisussaaffeqarnissatsinni inuttaqarniarneq qanoq iliorluni naammassiniarneqarsinnaanersoq, Nunat Tamalaat Pillaasarnermut Eqqartuussiviannut tunniunneqarnissaata tungaanut naleqquttumik tigummineqarnissaanut aammalu aningaasatigut pisussaaffeqarnermi nunarput qanoq inissisimassanersoq pillugu qulaajagassat eqqarsaatigalugit sutigut tamatigut eqqanaarinninniarnnissaq qulakkeerniarlugu.

 

Atassummit taamatut oqaaseqarluta Naalakkersuisut danskit Nunanut Allanut Ministeriannut nunatta peqataalernissaa pillugu nalunaaruteqarniarnerat tamakkiisumik taperserparput, aappassaaneerneqannginneranilu Inatsisartut Inatsiseqarnermut Ataatsimiititaliaani peqqissaartumik suliarineqarnissaa

 

Jonathan Motzfeldt, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat.

Tullliulluni oqaaseqassaaq Astrid Fleischer Rex Demokratinit.

 

Astrid Fleischer Rex, Demokratit oqaaseqartuat.

Nunat tamalaat pillaasarnermut eqqartuussiviat pillugu Inatsisartut Kalaallit Nunaannut atortuulersinneqarnerat pillugu peqqussummut Inatsisartut oqaaseqaataannut aalajangiiffigisassatut siunnersuut Demokratinit imatut oqaaseqarfigiumavarput.

 

Nuannaarutigissavarput nunat tamat pillaasarnermut eqqartuussiviat inatsimmut ilaanissarput. Nunat tamalaat eqqartuussiveqarnikkut ineriartorneranni oqaluttuarisaanikkut saqqummernertut isigisarialik pinerlunnernullu imaannaannginnerpaanut ilungersunarnerapaanullu inunnik toqoraanernut inoqatiginut pinerlunnernut, sorsunnermilu pinerluutinut suliarisarnissaannut oqartussaaffeqalerumaarnerat Demokratinit tapersersoqaagut.

 

Isumaqatigilluinnarparput eqqartuussisutigut malersorneqannginnissartik pillugu nunani maani qimarngusimannginnissaat.

 

Ataatsimilliuna ippigisaqartugut tassa nunatsinniit nunat tamalaat eqartuussiviannut tunniussinissarput taamaallaat pisinnaammat issuaavunga: ?Nunamit allamit assersuutigalugu USA-mit Danmarkip nunat tamalaat akornanni isumaqatigiissutitut tunngavigalugit pisussaaffigisaanit tunniussinissamik qinnuteqartoqarsimanngitsoq.? Issuaaneq naavoq.

 

Taamaattumik Demokratinit siunnersuutit inatsisinik ataatsimiititaliamut ingerlateqqinnissaa innersuutigaat taakkua misissorluassammassuk ippigisaqarnitsinnut pissutissaqarnersugut.

 

Jonathan Motzfeldt, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat.

Tulliuppoq Anthon Frederiksen Kattusseqatigiit.

 

Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit.

Qujanaq. Nunat tamalaat pillaasarnermut eqqartuussiviat pillugu inatsisip Kalaallit Nunaannut atortuulersinneqarnerat pillugu peqqussummut Inatsisartut oqaaseqaataannut aalajangiiffigisassatut siunnersuut Kattusseqatigiit sinnerlugit imaattumik oqaaseqarfiginiarpara.

 

Kattusseqatigiinni soqutigisatta pingaartitattalu ilagaat nunat tamalaat isumaqatigiissutaasa suulluunniit nunarsuarmioqatigiinnut pingaaruteqartut malinnaaffigissallugit peqataaffigissallugillu.

 

Taamaammat nunat tamalaat pillaasarnermut eqqartuussiviannut ileqqoreqqusat Kalaallit Nunatsinnut ilanngunneqarnissaat ingerlanneqarsinnaalernissaallu peqataaffigissavarput. Nunarsuarmioqatitta pinerliiniarnerit assigiinngitsut akiorniarneqarnissaat pillugit suliniarnerannut taamaalilluta peqataanerulernissarput aamma ammaatissagatsigu.

 

Taamaammat aamma peqqussutissamut missingiutip paragraf 3-ani immikkoortoq 5-mi oqaaseqatigiit pigisanik qularnaveeqqusiineq nunatsinni eqqartuussisarnermut inatsimmut naapertuuttunngorlugit allanngortinneqarnissaannik siunnersuut tassalu akiliuteqartitsisarnermik taarserneqarnissaanik siunnersuut taperserparput.

 

Taamatut oqaaseqarluta suliap aappassaaneerneqannginnermini Inatsisartut inatsisit atortinneqarnerannut ataatsimiititaliaani suliarineqarnissaa inassutigaarput.

 

Jonathan Motzfeldt, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat.

Naalakkersuisut Siulittaasuat.

 

Hans Enoksen, Naalakkersuisut Siulittaasuat, Siumut.

Qujanaq. tassa nunat tamalaat pillaasarnermut eqqartuussiviat pillugu inatsisit Kalaallit Nunaannut atortuulersinneqarnissaanik saqqummiussaq Naalakkersuisut sinnerlugit nuannaarutigaara annertuumik maani aamma tapersersorneqarmat.

 

Tassami akuersaarneqarsinnaanngilaq nunani allani annertuumik pinerluuteqarsimasut nunatsinnut aamma qimarngusutut pissusilersortassappata. Taanna massakkut pinngitsoorneqartussanngorlugu maana inatsisissakkut saqqummiunneqartukkut naqissuserniarneqartoq Naalakkersuisut sinnerlugit qujassutigaara.

 

Uani oqariartuutigineqartut annertuumik isumaqatigiissutigineqarmata annerusumik oqaaseqarfiginagit kisianni Inuit Ataqatigiinninngaaniit Johan Lund Olsenip oqariartuutaa tassa naalagaaffimmik pissaanilissuarmit innuttaassuseqarneq apeqqutaatillugu immikkoortitsisoqarniarnersoq.

 

Taanna isumaqarpunga uagut nunatsinni maani nalornissutigineqanngilluinnaqqissaartoq tassa innuttaasut tamarmik assigiimmik pineqartariaqarput. Uagut apeqqutaatinngilluinnaqqissaassavarput naalagaaffik pissaanilissuunersoq imaluunniit naalagaaffimminngaaniit allamit aggernersoq.

 

Tassa maani oqariartuutigissavarput akuersaarsinnaanngikkipput uagut naalagaaffiit pissaanillit immikkut isigineqassappata. Neriuppungalu taanna inatsiseqarnermut ataatsimiititaliami aamma sukumiisumik nalilersuinermi avammut oqariartuutigineqarumaartoq.

 

Tassa inatsiseqarnikkut periarfissat aamma nunat tamat akuerisimassaat tassalu tamatta assigiimmik naligiissitaalluta pineqartarnissarput isumaqarpunga maanngaaniit ersarissumik naqissuserlugu aamma oqariartuutigisariaqaripput apeqqutaatinnagu suminngaaniit aggerfik.

 

Naatsorsuutigaara inatsiseqarnermut ataatsimiititaliami sukumiisumik eqqartorneqarumaartoq. Aammalu nuannaarutigaara taamak isumaqatigiittoqartigaluni inatsisissaq taanna Inatsisartuni tapersersorneqarmat. Qujanaq.

 

Jonathan Motzfeldt, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat.

Johan Lund Olsen Inuit Ataqatigiit.

 

Johan Lund Olsen, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat.

Aap qujanaq. sivitsorsaanianngilanga. Kisianniuna una Naalakkersuisut Siulittaasuata oqaaserisaanut tunngatillugu erseqqissaatigilaarniariga tassa eqqumaffiginiartariaqaratsigu una nunat tamalaat pillaasarnermut eqqartuussiviat pilersinneqarneranut atatillugu naalagaaffik, naalagaaffissuaq pissaanilissuaq USA tassunga tassa aamma peqataarusunngimmat ulloq manna tikillugu.

 

Tassa taamaalilluni tassa apeqqutinngorpoq maanimi nunatsinni aamma amerikamiut sakkutoqqarfeqarmata taavalu taamaammat aamma sakkutuut amerkamiut aamma maani nunatsinneereermata taakualu akornanni taamatut pinerliiniarnermik ingerlatsisimasunik ilaqariataarsimassagaluarpata taava qanoq iliussaagut.

 

Tassanilu aamma taava qiviartariaqarparput taanna isumaqatigiissut tassas nunat tamalaat pillaasarnermut eqqartuussiviat pillugu nunat tamat isumaqatigiissutigisimasaat. Taava kikkut taanna malinniarlugu pisussaaffeqarfigivaat.

 

Tassanilu tassa ilisimatinneqarnerput malillugu aamma Danmarkimi nunanut allanut ministeriaqarfimminngaaniit aammalu inatsisinik atortitsinermut ministeriaqarfimminngaaniit tassa justitsministeriaminngaaniit ilisimatinneqarpugut amerikamiut taanna nunat tamat pillaasarnermut eqqartuussiviat maannamut malikkumanngikkaat.

 

Tassa imaappoq taava tassa nalunarsivoq ilumut taakkua aataavinnaq eqqartukkakka amerikamiut sakkutuuvi maani nunatsinniittut taamatut arlaatigut naluarput kisianni taamaattoqaratarsinnaagaluarpat, imaluunniit taamatut pisoqaraluarpat taava qanoq iliortussaassaagut.

 

Taakkumi amerikamiut Naalakkersuisuisa una isumaqatigiissutigineqarsimasut nunat tamat assigiinngitsorpassuit malikkumallugu isumaqatigiissutigisimasaat malikkumanngippassuk, malikkumanngimmassuk taava qanoq iliussaagut.

 

Taava imaassinnaavoq nå, maani nunatsinniittoqarpat sakkutuunit amerikaminngaaneersunit taava taakkua uagut susinnaanavianngilagut. Tassa taannaana erseqqissumik nalilersortikkusukkipput ataatsimiititaliami nuannaarutigaaralu malugisinnaagakku ataatsimiititaliamut innersuusserusuttut maani amerlanerussuteqarluartuummata. Tassa Atassut, Inuit Ataqatigiit aammalu Demokratit Kattusseqatigiillu kissaateqarput ataatsimiititaliamut una ingerlateqqinneqassasoq.

 

Taamaammat neriuppugut apeqqutit uani saqqummiussagut aamma ilanngullugit taakkua nalilersuiffigineqarumaartut.

 

Jonathan Motzfeldt, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat.

Tassa oqaaseqartut tamarmik aamma Naalakkersuisut udvalgimi inatsisit atortinneqarneranut udvalgimi suliarineqarnissaat innersuussutigaat. Jørgen Wæver Johansen.

 

Jørgen Wæver Johansen, Siumup oqaaseqartua.

Qujanaq. kingullermut oqaaseqartumut eqqaasitsissiissutigilaavinnarniarpara Siumuminngaaniit aamma ataatsimiititaliami suliarineqarnissaa kaammattuutigigatsigu aamma uani apeqqutit saqqummiunneqartut ilanngullugit sammineqarnissaat. Taanna soorunami ajoriffissaqartinngilarput.

 

Taamaattorli Siumumit eqqartuinitsinni aalangereernikuuvarput apeqqutaatinnagu Ugandakkut USA-kkut Usbegistannikkut atsiorsimanersut atsioqataasimannginnersulluunniit. Taamaattoq innersuussutiginiarlugu nunatta atsioqataanissaa. Maluginiaratsigumi 2001-p naanerani taamaallaat nunat 60-sit atsioqataasimammata tassunga isumaqatigiissummut. Naak nunat 139-t taamaaliorniarlutik siunneqaraluartut. Qujanaq.

 

Jonathan Motzfeldt, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat.

Taamaalilluni oqaluuserisaq taanna naammaassivoq. Aammalu udvalgimut Naalakkersuisut aamma akuersaarpaat taamatut suliarineqarnissaa. Aammalu oqaaseqartut tamarmik maannakut taamatut suliassap ingerlanneqarnissaat aamma akuersaarpaat.