Oqaluuserisassani immikkoortoq 05-2 |
|||
Siullermeerneqarnera | Aappassaanneerneqarnera | Pingajussaaneerneqarnera |
Ullut
ataatsimiiffiusut arfersaneq tallimaat, pingasunngorneq 15. maj 2002 nal. Ca.
10:02.
Daniel Skifte,
ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut siulittaasuat, Atassut.
Utoqqatserpunga
oqqarlukkama. Taanna maannakkut aappassaaneerneqassaaq. Apeqqutigissavaara
oqaaseqarumasoqarnersoq. Naalakkersuisoq, Ineqarnermut Attaveqarnermut
Pilersuinermullu Naalakkersuisoq Jørgen Wæver Johansen oqaaseqassaaq.
Jørgen Wæver
Johansen, Ineqarnermut Attaveqarnermut Pilersuinermullu Naalakkersuisoq, Siumut.
Naalakkersuisut
sinnerlugit Inatsisartut aningaasaqarnermut ataatsimiititaliaat
qujassuteqarfigaara aappassaaneerinnissamut sukumiisumik suliaqarsimanerannut.
Nuannaarutigaara ataatsimiititaliap isumaqatigiittut aalajangiiffigisassatut
siunnersuutip akuersissugineqarnissaa inassutigimmagu.
Suliamik
Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliap naliliinera pillugu Naalakkersuisut ima
oqaaseqarusupput. Qaqiffiup nuuneqarneranut malitsitut aningaasartuutissat
pillugit paasissutissanik sukumiinerusunik ataatsimiititaliaq kissaateqarpoq.
Oqaatigineqassaaq
tamatumani periarfissat marluummata. Tassa attartortoqarsinnaammat ukiumut
ineqarnermut 720.000 kr-nik aningaasartuuteqarfiusussaagunartunik imaluunniit
sanaartornermut 8, 9 million kr-nik aningaasartuuteqartoqarsinnaalluni
tamatumalu saniatigut ukiut marluk sinnerlugit inissiigallarnermut 720.000
kr-nit aqutsinermut aningaasartuutigineqarlutik.
Sanaartornermut
ineqarnermullu aningaasartuutit eqqarsaatigalugit 2003-mut aningaasanut
inatsimmut atatillugu siunnersuuteqarnissartik Naalakkersuisut sulissutigaat.
Aningaasaqarnermut
Ataatsimiititaliap naatsorsuutigaa siunissami Qaqiffiup inisisimaffiissaa
eqqarsaatigalugu aaqqissuteqarnissami Nuup kommunia suleqatigineqassasoq.
Tamannalu ajornassappat apeqqut pillugu kommunimik allamik
isumaqatiginninniartoqarnissaa ataatsimiititaliap naatsorsuutigalugu.
Naalakkersuisut tamatumunnga isumaqataapput.
Piffissarlu
siulleq atorlugu ineqarnermut attaveqarnermut pilersuinermullu Naalakkersuisut
peqqinnissamut Naalakkersuisoqarfik suleqatigalugu apeqqut pillugu
isumaqatiginninniartoqarnissaa aallartinniarpaa.
Init
angissusiat eqqarsaatigalugu nalilerneqarpoq inissiat annerumaartut marlunnik
initallit aamma inissiat mikinerumaartut pingasunik initallit inissiarsuit
sanaanut sanilliullugu sanassallugit tunngavissaqarluartoq ataatsimullu
isigalugu inissamik asuli atuineq pineqarani.
Inissiat
assigiinngitsut ataasiakkaat annertussusiat missingersuutinut ilanngussami
paasissutissiissutigineqassaaq. Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliap
kaammattuutigaa sulisunut inissiat ilaasa kingusinnerusukkut
piginneqatigiilluni inissianngortinneqarsinnaanerat misissorneqartariaqartoq.
Kommunit sumiiffimmi pilersaarummik inissiat peqqinnissaqarfimmi sulisunut
immikkoortinneqarsimanerat isumaqarpoq piginneqatigiilluni inissiaatillit
imaaliallaannaq peqatigiiffiannit imaaliallaannaq pilersitsinissaq
ajornassasoq.
Naalakkersuisut
ajornartorsiut kommunimut saqqummiutissavaat taamaaliorsinnaanissamut immikkut
akuerineqarnissamut periarfissaqarnersoq paasiniarlugu. Kiisalu
ataatsimiititaliap kissaateqarpoq missingersuutinut ilanngussani suliassat
allaaserineqarnerini sukumiisunik paasissutissiisoqassasoq.
Taamaaliortoqarumaarpoq 2002-mut ilassutitut aningaasaliissutinut inatsimmut
atatillugu.
Taamatut
oqaaseqarlunga suliassaq Inatsisartunut akuersaartumik suliassanngortippara.
Daniel
Skifte, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut siulittaasuat, Atassut.
Ineqarnermut
Naalakkersuisumut qujavugut. Taava maannakkut partiit Kattusseqatigiit
Attaviitsullu oqaaseqartuinut nuuppugut. Siulliulluni oqaaseqassaaq Simon
Olsen, Siumut.
Simon Olsen,
Siumup oqaaseqartua.
Siumumit
iluarisimaarparput piumasarisagut tamarmik akuersaarneqarmata. Taamatullu
aningaasanut inatsimmi kontomut 87.72.10-mut Nuummi sulisunut inissiassanut
suliassap tunngavigisaata allanngortinneqarnerat pillugit Inatsisartut
aalajangiiffigisassaattut siunnersuut taamatut iluseqarluni
akuersissutigineqarnissaa inassutigaarput.
Daniel
Skifte, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut siulittaasuat, Atassut.
Simon
Olsen qutsavigaarput. Tulliulluni oqaaseqassaaq Jakob Sivertsen, Atassut.
Jakob
Sivertsen, Atassutip oqaaseqartua.
Qujanaq.
Aningaasanut inatsimmi kontomut 87.72.10-mut Nuummi sulisunut inissiat
suliassat tunngavigisaata allanngortinneqarnera pillugu Inatsisartut
aalajangiiffigisassaatut siunnersuutip aappassaaneerneqarnerani Atassummit
naatsunnguamik oqaaseqassaagut.
Aalajangiiffigisassatut
siunnersuutip siullermeerlugu oqaluuserineqarnerani Atassummit tamakkiisumik
tapersersimavarput. Maani Nuummi inissaaleqineq eqqarsaatigalugu Sanami
sulisunut inissialiortiternissami inissaqarniarneq annertuumik
iluaquserneqartussaasoq takusinnaagatsigu.
Kiisalu
qaqaffiup illuutaata piiarneqarnissaanut tunngatillugu aningaasaqarnermut
ataatsimiititaliap Nuup kommunianik suleqateqarluni taartigisinnaasaanik
aaqqiiniarnissaq siunnerfigineqarmat Atassummit tamakkiisumik taperserparput.
Ullumikkut Qaqiffiup atorluarneqarnera eqqarsaatigalugu taartigisinnaasaanik
piaartumik ujaasisoqarnissaa assut pisariaqartikkipput Atassummit matumuuna
oqaatigaarput.
Maanilu
Nuummi Qaqiffiup taartigisinnaasaanik pissarsisoqarsinnaanngikkaluarpat
Naalakkersuisut kommuninik allanik suleqateqarlutik pissarsiniarnissaat
Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliamit kaammaattuutigineqarmat Atassummit
tamakkiisumik taperserparput.
Taamatut
oqaaseqarluta siunnersuutip aappassaaneerneqarneranut Atassummit
akuerseqataalluta taaseqataassaagut. Qujanaq.
Daniel
Skifte, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut siulittaasuat, Atassut.
Jakob
Sivertsen qutsavigaarput. Tulliulluni oqaaseqassaaq Asii Chemnitz Narup Inuit
Ataqatigiit.
Asii
Chemnitz Narup, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat.
Qujanaq.
Ilisimatitsissutigilaassavara teknikkikkut ajutoorluta anillatsinneq
ajuleratsigu kisianni apuutissooq erniinnannguaq. Inatsisartunut ilaasortanut
Inuit Ataqatigiinninngaaniit oqaatigerusutagut. Imaappullu.
Inuit
Ataqatigiit Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliaq sukumiisumik imartuumillu
isumaliutissiissusiorneranut qujassuteqarpugut. Peqatigitillugulu
Siulittaasoqarfik uparuanngitsoorusunngilarput Aningaasaqarnermut
Ataatsimiititaliap isumaliutissiissutiminik Inatsisartunut saqqummiiniarluni
qinnuteqaataanut itigartitsisimammat.
Inuit
Ataqatigiinni isumaqarpugut ataatsimiititaliat isumaliutissiissutinik
saqqummiiniarlutik qinnuteqaataat siulittaasoqarfimmi
ilassilluarneqartarnissaat pissusissamisoornerusoq.
Aalajangiiffigisassatut
siunnersuutip matuma siullermeerneqarnerani Inuit Ataqatigiit akuersaarluta
oqaatigaarput. Matumuunalu erseqqissassavarput ullumi aamma akuerseqataalluta
taasiumaaratta. Taamaakkaluartoq pingaartillugu oqaatigissavarput
Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliap uparuatai tamakkiisumik taperseratsigit.
Naatsorsuutigaarpullu Ineqarnermut Attaveqarnermut Pilersuinermullu
Naalakkersuisup taakku tamaasa tusaaniarlugit malinniarlugillu
suleriaqqikkumaartoq.
Aningaasaqarnermut
Ataatsimiititaliap uparuaatai arlaqartut Inuit Ataqatigiit tungaaniit
oqaaseqarfigitsiassavagut.
Siullermik sulisunut inissiat sanaartugassat angissusissaannut tunngasoq. Ippigaarput upernaaq manna Josef Motzfeldt inissiat angissusilerneqartarnerannut tunngasumik oqaluuserisassangortitsineranut atatillugu Naalakkersuisoq taamani akissuteqarluni oqarmat tassa inissiat marlunnik initalli 60 kvadratmeterinik anginerusassanngitsut. Taamaakkaluartoq aalajangiiffigisassatut siunnersuummi matumani inissiat marlunnik initallit 61-70 kvadratmeteriullutik. Tassa anginerpaamik 60 kvadratmeteriunatik.
Aappassaanik Qaqiffimmut tunngasoq. Isumaliutissiissummi erseqqissarneqarpoq sulisunut inissialiassat sanaartorneqalerpata maanna qaqiffiup illusimaffigisaa piiarneqartussanngussasoq. Paasiarnarsivorli Naalakkersuisut Qaqiffimmut nutaamik illuliornissartik pilersaarusioraat. Inuit Ataqatigiinni pingaarteqaarput nunatsinni imerajuttut taakkulu ilaqutaasa katsorsarneqarnissamik pitsaasumik neqeroorfigineqarnissaat.
Erseqqissassavarpulli apeqqutip qaqiffimmut tunngasup siunissamilu ingerlariaqqinnissaanut tunngasup ukiamut aningaasanut inatsisissamut siunnersuutip suliarineqarneranut atatillugu tamakkiisumik naliliiffigineqarnissaa naatsorsuutigilluinnaratsigu.
Taamaattumik erseqqissassavarput sulisunut inissianik sanaartornissamut tunngasoq matumani taamaallaat isummerfigigatsigu. Ilangullulu oqaatigissavarput Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliap kaammattuutaa ilaleratsigu tassa Qaqiffiup siunissami inissisimaffissaanut tunngasoq Nuup kommunianut suleqateqarnikkut aaqqiivigeqqullugu.
Tamatumunngalu periarfissaqanngippat kommunini allamik suleqateqarnikkut aaqqiissuteqarnissaq ujartorneqassasoq.
Naggasiutigalugu kissaatigissavarput apeqqut Qaqiffimmut tunngasoq peqqissaartumik ukiap tungaanut suliarineqarnissaa peqqinnissamut ataatsimiititaliaq qanimut suleqatigalugu.
Taamatut oqaaseqarluta nalunaarutigaarput aalajangiiffigisassatut siunnersuutip akuerseqataaffigalugu taasissagatta.
Daniel Skifte, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut siulittaasuat, Atassut.
Asii Chemnitz Narup qutsavigaarput tulliulluni oqaaseqassaaq Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit.
Anthon Frederiksen, Siulittaasup tulliata sisamaat, Kattusseqatigiit.
Aningaasanut inatsimmik kontomut 87.72.10-mut, Nuummi sulisunut inissiat, suliassat tunngavigisaata allanngortinneqarnera pillugu Inatsisartut aalajangiiffigisassatut siunnersuutip aappassaaneerneqarnera.
Suliap siullermeerneqarnerani Kattusseqatigiinniit oqaaseqaatigut innersuussutigalugu aappassaaneerinninnermi imaattunik oqaaseqassuugut. Inatsisartut Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliata isumaliutissiissutaa aammalu Naalakkersuisut akissuteqaataat misissoreerlugit Kattusseqatigiinniit assut pakatsissutigaarput Naalakkersuisut sulisunut inissialiornissat pillugit siusinnerusukkut Inatsisartut Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliaannut Qaqiffiup nunneqartariaqarneranut tunngasut paasissutissiissutigisimanngimmatigit.
Tassami suliap pilersaarusiorluagaasumik ingerlanneqarsimasuuppata taamatut pakasaasoqarsinnaanera pinngitsoorneqarsinnaagaluarmat.
Taamaammat Kattusseqatigiinniit Naalakkersuisunut piumasaqaatigaarput Naalakkersuisut Qaqiffiup siunissaa pillugu ersarinnerusumik tamakkiinerusumillu Inatsisartunut nassuiaateqartariaqartut. Tasami Qaqiffiup taartissaatut sananissaq 8-9 million kr-nit missaanik aningaasartuuteqarfiusussatut missiliorneqarsimammat. Taassumalu saniatigut ininik attartornermut 1,5 million missaanik atorneqartussaasut naatsorsuutigineqarmat.
Taamaattumik Kattusseqatigiinniit sanaartornermut pilersaarusiortarnermi periutsit toqqisisimanarinngilagut minnerunngitsumik aamma Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliap amigaartumik paasissutissinneqarsimanera pissutigalugu aammalu Naalakkersuisunut uparuaatigineqartut imaannaanngitsutut nalileratsigit.
Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliap Qaqiffiup siunissaa pillugu Naalakkersuisunut kaammattuutai Kattusseqatigiinniit taperserpagut. Aammalu manna iluatsillugu sanaartornermut pilersaarutit aningaasaliissutillu pillugit suliassanut ataasiakkaanut tunngasut siunissami aningaasanut inatsisikkut tamanut takuneqarsinnaajunnaartinneqarnissaat KattusseqatigiinniitY una oqaasertaa ajorpoq aaqqittariaqarlunilu.
Imaasooq. Kattusseqatigiinniit eqqarsarner.. eqqarsar.. utoqqatserpunga.. eqqartorneqartariaqarsoraarput tassa imaassooq.. uteqqilaarpara paatsoortoqaqqunagu.
Aammalu manna iluatsillugu sanaartornermut pilersaarutit aningaasaliissutillu pillugit suliassanut ataasiakkanut tunngasut siunissami aningaasanut inatsisikkut tamanut takuneqarsinnaajunnaartinneqarnissaat Kattusseqatigiinniit eqqartorneqartariaqarsoraarput.
Tassami ullumikkut periuseq malillugu sanaartugassat ataasiakkaat sumi sananeqartussat qanorlu aningaasaliiffigineqarsimanersut kikkunnit tamanit takuneqarsinnaatillugit isumaqarpugut sanaartornermi akit appartikkiartuaarneqarnissaannik imaluunniit appasinnerpaaffissaaniitinneqarnissaannik siunnerfeqarnermut naapertuutinngitsoq.
Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliap uparuaatai imaannaanngitsut tusaatissatut tigullugit minnerunngitsumillu aamma sanaartugassat kinguaattooqqinnginnissaat pinaveersimatinniarlugit Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliap isumaliutissiissutaa aammalu Naalakkersuisut qinnuteqaataat akuersaarpagut.
Daniel Skifte, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut siulittaasuat, Atassut.
Anthon Frederiksen qutsavigaarput taavalu maannakkut oqaaseqassaaq Mikael Petersen.
Mikael
Petersen, Siumup oqaaseqartua.
Tassa
pinngitsoorumanngilanga aamma Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliaq
Siulittaasuatut aamma oqaaseqalaassallunga.
Siullermik
oqaatigerusuppara Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliaq sinnerlugu assut
ajuusaarnartuutikkakku isumaliutissiissut una massakkut eqqartorneqartoq
imartooq saqqummiukkumagaluaratsigu Siulittaasoqarfiup itigartimmatigut. Tamanna
assut ajuusaarnarpoq.
Tassami
suliat annertuut taamaattut aamma imaannaangitsunik imaqartut
millionerpassuarnik landskarsimut naleqartut tassa 115 millioninik una suliaq
naleqartussaavoq. Pinngitsoornani arlaatigut ippinnartoqarpat soorunami
Inatsisartunut saqqummiuttariaqaraluarpagut. Tamanna ajuusaarnarpoq.
Kisianni
Inatsisartut ilaasortat tamarmik partiit tamarmik isumaliutissiissutitsinnut
taamatut isumaqataanerminnik nalunaarnerat nuannaarutiginngitsuunngilara.
Taamaattumik aamma Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliami ilaasortat tamaasa
qutsavigissallugit suliap uumap annertuup ingerlanneqarnerani
suleqatigiilluarsimagatta.
Aamma
Naalakkersuisut akissuteqaataat isumaqarpunga nuannaarutissaasoq. Tassa
Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliap kaammaattuutai aammalu piumasaqaatai
tamaviisa naammaasiniarlugit neriorsuuteqarmata. Qujanaq.
Daniel
Skifte, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut siulittaasuat, Atassut.
Mikael
Petersen qutsavigaarput. Inip avataaniittunut ilisimatitsissutigissavara
erniinnannguaq taasissagatta. Maannakkut oqaaseqassaaq Ineqarnermut
Attaveqarnermut Pilersuinermullu Naalakkersuisoq.
Jørgen Wæver
Johansen, Ineqarnermut Attaveqarnermut Pilersuinermullu Naalakkersuisoq,
Siumut.
Qujanaq.
Siullermik qujarusuppunga partiit kattusseqatigiit aammalu ataatsimiititaliap
siulittaasuata oqaaseqaataannut. Ilumoorpoq suliaq imaannaanngitsoq ullumikkut
maannakkut inaarutaasumik neriuppunga aalajangiifiginissaa taamaalilluta
naammassissagipput. Ataatsimiititaliamiit saqqummiusuunneqartut sukumiisuupput.
Ataatsimiititaliap
siulittaasuata oqarneratuut Naalakkersuisuniit oqariartuuterput tassaavoq
kaammattuutigineqartut malikkumallugit Naalakkersuisuniit saqqummiussaqarpugut.
Tamatumani aamma minnerunngitsumik Qaqiffimmut tunngatillugu Nuup kommuniat
isumaqatiginninniarfigineqarnissaa taanna qularutigineqassanngilaq.
Aammalu
tasssani Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliaq kiisalu aamma Peqqinnissamut
Ataatsimiititaliaq ingerlaavartumik ilisimatinneqarnissaat taanna
pingaartillugu eqqaamaniassavarput.
Kvadratmeterinut
tunngassuteqartut taakkua iserfigissanngilakka, kisiannili teknikikkut illut
pilersaarusiortarnerinut tunngatillugu aningaasat taamatut atorneqarnissaat
angissutsinut taakkununnga tassa isumatusaarnertut teknikerinit isigineqarmat.
Taamaalillugu
taamatut isikkoqartillugu saqqummiupparput. Soorunami qaqiffimmut
tunngatillugu isumaqatigiinniarnerit takutikkumaarpaat aningaasat qasserpiaat
pisariaqartinneqassanersut. Taakkulu tunngavigalugit Naalakkersuisut soorunami
pisussaapput finanslovimut 2003-mut atatillugu saqqummiussaqarnissartik.
Pilersaarusiortarnermi
periutsit Kattusseqatigiit oqaaseqartuata iserfigillatsiarpai. Tassa taakkua
oqaluuserisassani immikkoortumi tullermi iserfigisussaavagut ilaatigut.
Tassanilu aamma Naalakkersuisuniit nassuiaatigaarput periutsit maannamut
naammaginarsimanngitsut nassuerutigineqartariaqarluni naammaginarsimanngitsut
taakku qanoq pitsanngorsarneqarnissaat takorloornerigut.
Tassa
tassaniippoq nuannaarutigeqaara Naalakkersuisut sinnerlugit taamaalilluta
Inatsisartut tamarmiusut isumaqatigisaannik saqqummiussaqarsinnaanerput.
Daniel Skifte,
ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut siulittaasuat, Atassut.
Naalakkersuisunut
ilaasortamut qujavugut. Taavalu allamik oqaaseqarumasoqanngimmat taava
taasissaagut. Inatsisissatut siunnersuutip Inatsisartunut
aappassaaneerneqarnissaanut Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliap
isumaliutissiissutini sapaammi ulloq 12. maj tunniuppaa. Allannguutissatut
siunnersuuteqartoqanngilaq.
Inatsisartullu
Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliata isumaqatigiittut aalajangiiffigisassatut
siunnersuutip akuersissutigineqarnissaa inassutigaa. Taava
aalajangiiffigisassatut siunnersuummut isumaqataasut qinnuigissavakka
nikueqqullugit. 27. tassa najuuttut tamarmik taasipput. Taamaalillunilu
siunnersuut aalajangiiffigisassatut siunnersuut tamanit isumaqataaffigineqarpoq.