Kalaallit Nunaanni Inatsisartut

Oqaluuserisassani immikkoortoq 05-2

Ataatsimiinnerit Tilbage Op Næste

Siullermeerneqarnera Aappassaanneerneqarnera Pingajussaaneerneqarnera

Ullut ataatsimiiffiusut arfersaneq tallimaat, pingasunngorneq 15. maj 2002 nal. Ca. 10:02.

Oqaluuserisassaq immikkoortoq 5

Aningaasanut inatsimmi kontomut 87.77.10-mut, Nuummi sulisunut inissiat, suliassat tunngavigisaata allanngortinneqarnerat pillugu Inatsisartut aalajangiiffigisassatut siunnersuut.

(Aappassaaneernera)

                       

Daniel Skifte, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut siulittaasuat, Atassut.

Utoqqatserpunga oqqarlukkama. Taanna maannakkut aappassaaneerneqassaaq. Apeqqutigissavaara oqaaseqarumasoqarnersoq. Naalakkersuisoq, Ineqarnermut Attaveqarnermut Pilersuinermullu Naalakkersuisoq Jørgen Wæver Johansen oqaaseqassaaq.

 

Jørgen Wæver Johansen, Ineqarnermut Attaveqarnermut Pilersuinermullu Naalakkersuisoq, Siumut.

Naalakkersuisut sinnerlugit Inatsisartut aningaasaqarnermut ataatsimiititaliaat qujassuteqarfigaara aappassaaneerinnissamut sukumiisumik suliaqarsimanerannut. Nuannaarutigaara ataatsimiititaliap isumaqatigiittut aalajangiiffigisassatut siunnersuutip akuersissugineqarnissaa inassutigimmagu.

 

Suliamik Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliap naliliinera pillugu Naalakkersuisut ima oqaaseqarusupput. Qaqiffiup nuuneqarneranut malitsitut aningaasartuutissat pillugit paasissutissanik sukumiinerusunik ataatsimiititaliaq kissaateqarpoq.

 

Oqaatigineqassaaq tamatumani periarfissat marluummata. Tassa attartortoqarsinnaammat ukiumut ineqarnermut 720.000 kr-nik aningaasartuuteqarfiusussaagunartunik imaluunniit sanaartornermut 8, 9 million kr-nik aningaasartuuteqartoqarsinnaalluni tamatumalu saniatigut ukiut marluk sinnerlugit inissiigallarnermut 720.000 kr-nit aqutsinermut aningaasartuutigineqarlutik.

 


Sanaartornermut ineqarnermullu aningaasartuutit eqqarsaatigalugit 2003-mut aningaasanut inatsimmut atatillugu siunnersuuteqarnissartik Naalakkersuisut sulissutigaat.

Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliap naatsorsuutigaa siunissami Qaqiffiup inisisimaffiissaa eqqarsaatigalugu aaqqissuteqarnissami Nuup kommunia suleqatigineqassasoq. Tamannalu ajornassappat apeqqut pillugu kommunimik allamik isumaqatiginninniartoqarnissaa ataatsimiititaliap naatsorsuutigalugu. Naalakkersuisut tamatumunnga isumaqataapput.

 

Piffissarlu siulleq atorlugu ineqarnermut attaveqarnermut pilersuinermullu Naalakkersuisut peqqinnissamut Naalakkersuisoqarfik suleqatigalugu apeqqut pillugu isumaqatiginninniartoqarnissaa aallartinniarpaa.

 

Init angissusiat eqqarsaatigalugu nalilerneqarpoq inissiat annerumaartut marlunnik initallit aamma inissiat mikinerumaartut pingasunik initallit inissiarsuit sanaanut sanilliullugu sanassallugit tunngavissaqarluartoq ataatsimullu isigalugu inissamik asuli atuineq pineqarani.

 

Inissiat assigiinngitsut ataasiakkaat annertussusiat missingersuutinut ilanngussami paasissutissiissutigineqassaaq. Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliap kaammattuutigaa sulisunut inissiat ilaasa kingusinnerusukkut piginneqatigiilluni inissianngortinneqarsinnaanerat misissorneqartariaqartoq. Kommunit sumiiffimmi pilersaarummik inissiat peqqinnissaqarfimmi sulisunut immikkoortinneqarsimanerat isumaqarpoq piginneqatigiilluni inissiaatillit imaaliallaannaq peqatigiiffiannit imaaliallaannaq pilersitsinissaq ajornassasoq.

 

Naalakkersuisut ajornartorsiut kommunimut saqqummiutissavaat taamaaliorsinnaanissamut immikkut akuerineqarnissamut periarfissaqarnersoq paasiniarlugu. Kiisalu ataatsimiititaliap kissaateqarpoq missingersuutinut ilanngussani suliassat allaaserineqarnerini sukumiisunik paasissutissiisoqassasoq. Taamaaliortoqarumaarpoq 2002-mut ilassutitut aningaasaliissutinut inatsimmut atatillugu.

 

Taamatut oqaaseqarlunga suliassaq Inatsisartunut akuersaartumik suliassanngortippara.

 


Daniel Skifte, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut siulittaasuat, Atassut.

Ineqarnermut Naalakkersuisumut qujavugut. Taava maannakkut partiit Kattusseqatigiit Attaviitsullu oqaaseqartuinut nuuppugut. Siulliulluni oqaaseqassaaq Simon Olsen, Siumut.

 

Simon Olsen, Siumup oqaaseqartua.

Siumumit iluarisimaarparput piumasarisagut tamarmik akuersaarneqarmata. Taamatullu aningaasanut inatsimmi kontomut 87.72.10-mut Nuummi sulisunut inissiassanut suliassap tunngavigisaata allanngortinneqarnerat pillugit Inatsisartut aalajangiiffigisassaattut siunnersuut taamatut iluseqarluni akuersissutigineqarnissaa inassutigaarput.

 

Daniel Skifte, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut siulittaasuat, Atassut.

Simon Olsen qutsavigaarput. Tulliulluni oqaaseqassaaq Jakob Sivertsen, Atassut.

 

Jakob Sivertsen, Atassutip oqaaseqartua.

Qujanaq. Aningaasanut inatsimmi kontomut 87.72.10-mut Nuummi sulisunut inissiat suliassat tunngavigisaata allanngortinneqarnera pillugu Inatsisartut aalajangiiffigisassaatut siunnersuutip aappassaaneerneqarnerani Atassummit naatsunnguamik oqaaseqassaagut.

 

Aalajangiiffigisassatut siunnersuutip siullermeerlugu oqaluuserineqarnerani Atassummit tamakkiisumik tapersersimavarput. Maani Nuummi inissaaleqineq eqqarsaatigalugu Sanami sulisunut inissialiortiternissami inissaqarniarneq annertuumik iluaquserneqartussaasoq takusinnaagatsigu.

 

Kiisalu qaqaffiup illuutaata piiarneqarnissaanut tunngatillugu aningaasaqarnermut ataatsimiititaliap Nuup kommunianik suleqateqarluni taartigisinnaasaanik aaqqiiniarnissaq siunnerfigineqarmat Atassummit tamakkiisumik taperserparput. Ullumikkut Qaqiffiup atorluarneqarnera eqqarsaatigalugu taartigisinnaasaanik piaartumik ujaasisoqarnissaa assut pisariaqartikkipput Atassummit matumuuna oqaatigaarput.

 


Maanilu Nuummi Qaqiffiup taartigisinnaasaanik pissarsisoqarsinnaanngikkaluarpat Naalakkersuisut kommuninik allanik suleqateqarlutik pissarsiniarnissaat Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliamit kaammaattuutigineqarmat Atassummit tamakkiisumik taperserparput.

 

Taamatut oqaaseqarluta siunnersuutip aappassaaneerneqarneranut Atassummit akuerseqataalluta taaseqataassaagut. Qujanaq.

 

Daniel Skifte, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut siulittaasuat, Atassut.

Jakob Sivertsen qutsavigaarput. Tulliulluni oqaaseqassaaq Asii Chemnitz Narup Inuit Ataqatigiit.

 

Asii Chemnitz Narup, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat.

Qujanaq. Ilisimatitsissutigilaassavara teknikkikkut ajutoorluta anillatsinneq ajuleratsigu kisianni apuutissooq erniinnannguaq. Inatsisartunut ilaasortanut Inuit Ataqatigiinninngaaniit oqaatigerusutagut. Imaappullu.

 

Inuit Ataqatigiit Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliaq sukumiisumik imartuumillu isumaliutissiissusiorneranut qujassuteqarpugut. Peqatigitillugulu Siulittaasoqarfik uparuanngitsoorusunngilarput Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliap isumaliutissiissutiminik Inatsisartunut saqqummiiniarluni qinnuteqaataanut itigartitsisimammat.

 

Inuit Ataqatigiinni isumaqarpugut ataatsimiititaliat isumaliutissiissutinik saqqummiiniarlutik qinnuteqaataat siulittaasoqarfimmi ilassilluarneqartarnissaat pissusissamisoornerusoq.

 

Aalajangiiffigisassatut siunnersuutip matuma siullermeerneqarnerani Inuit Ataqatigiit akuersaarluta oqaatigaarput. Matumuunalu erseqqissassavarput ullumi aamma akuerseqataalluta taasiumaaratta. Taamaakkaluartoq pingaartillugu oqaatigissavarput Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliap uparuatai tamakkiisumik taperseratsigit. Naatsorsuutigaarpullu Ineqarnermut Attaveqarnermut Pilersuinermullu Naalakkersuisup taakku tamaasa tusaaniarlugit malinniarlugillu suleriaqqikkumaartoq.

 


Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliap uparuaatai arlaqartut Inuit Ataqatigiit tungaaniit oqaaseqarfigitsiassavagut.

 

Siullermik sulisunut inissiat sanaartugassat angissusissaannut tunngasoq. Ippigaarput upernaaq manna Josef Motzfeldt inissiat angissusilerneqartarnerannut tunngasumik oqaluuserisassangortitsineranut atatillugu Naalakkersuisoq taamani akissuteqarluni oqarmat tassa inissiat marlunnik initalli 60 kvadratmeterinik anginerusassanngitsut. Taamaakkaluartoq aalajangiiffigisassatut siunnersuummi matumani inissiat marlunnik initallit 61-70 kvadratmeteriullutik. Tassa anginerpaamik 60 kvadratmeteriunatik.

 

Aappassaanik Qaqiffimmut tunngasoq. Isumaliutissiissummi erseqqissarneqarpoq sulisunut inissialiassat sanaartorneqalerpata maanna qaqiffiup illusimaffigisaa piiarneqartussanngussasoq. Paasiarnarsivorli Naalakkersuisut Qaqiffimmut nutaamik illuliornissartik pilersaarusioraat. Inuit Ataqatigiinni pingaarteqaarput nunatsinni imerajuttut taakkulu ilaqutaasa katsorsarneqarnissamik pitsaasumik neqeroorfigineqarnissaat.

 

Erseqqissassavarpulli apeqqutip qaqiffimmut tunngasup siunissamilu ingerlariaqqinnissaanut tunngasup ukiamut aningaasanut inatsisissamut siunnersuutip suliarineqarneranut atatillugu tamakkiisumik naliliiffigineqarnissaa naatsorsuutigilluinnaratsigu.

 

Taamaattumik erseqqissassavarput sulisunut inissianik sanaartornissamut tunngasoq matumani taamaallaat isummerfigigatsigu. Ilangullulu oqaatigissavarput Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliap kaammattuutaa ilaleratsigu tassa Qaqiffiup siunissami inissisimaffissaanut tunngasoq Nuup kommunianut suleqateqarnikkut aaqqiivigeqqullugu.

 

Tamatumunngalu periarfissaqanngippat kommunini allamik suleqateqarnikkut aaqqiissuteqarnissaq ujartorneqassasoq.

 

Naggasiutigalugu kissaatigissavarput apeqqut Qaqiffimmut tunngasoq peqqissaartumik ukiap tungaanut suliarineqarnissaa peqqinnissamut ataatsimiititaliaq qanimut suleqatigalugu.


Taamatut oqaaseqarluta nalunaarutigaarput aalajangiiffigisassatut siunnersuutip akuerseqataaffigalugu taasissagatta.

 

Daniel Skifte, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut siulittaasuat, Atassut.

Asii Chemnitz Narup qutsavigaarput tulliulluni oqaaseqassaaq Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit.

 

Anthon Frederiksen, Siulittaasup tulliata sisamaat, Kattusseqatigiit.

Aningaasanut inatsimmik kontomut 87.72.10-mut, Nuummi sulisunut inissiat, suliassat tunngavigisaata allanngortinneqarnera pillugu Inatsisartut aalajangiiffigisassatut siunnersuutip aappassaaneerneqarnera.

 

Suliap siullermeerneqarnerani Kattusseqatigiinniit oqaaseqaatigut innersuussutigalugu aappassaaneerinninnermi imaattunik oqaaseqassuugut. Inatsisartut Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliata isumaliutissiissutaa aammalu Naalakkersuisut akissuteqaataat misissoreerlugit Kattusseqatigiinniit assut pakatsissutigaarput Naalakkersuisut sulisunut inissialiornissat pillugit siusinnerusukkut Inatsisartut Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliaannut Qaqiffiup nunneqartariaqarneranut tunngasut paasissutissiissutigisimanngimmatigit.

 

Tassami suliap pilersaarusiorluagaasumik ingerlanneqarsimasuuppata taamatut pakasaasoqarsinnaanera pinngitsoorneqarsinnaagaluarmat.

 

Taamaammat Kattusseqatigiinniit Naalakkersuisunut piumasaqaatigaarput Naalakkersuisut Qaqiffiup siunissaa pillugu ersarinnerusumik tamakkiinerusumillu Inatsisartunut nassuiaateqartariaqartut. Tasami Qaqiffiup taartissaatut sananissaq 8-9 million kr-nit missaanik aningaasartuuteqarfiusussatut missiliorneqarsimammat. Taassumalu saniatigut ininik attartornermut 1,5 million missaanik atorneqartussaasut naatsorsuutigineqarmat.

 


Taamaattumik Kattusseqatigiinniit sanaartornermut pilersaarusiortarnermi periutsit toqqisisimanarinngilagut minnerunngitsumik aamma Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliap amigaartumik paasissutissinneqarsimanera pissutigalugu aammalu Naalakkersuisunut uparuaatigineqartut imaannaanngitsutut nalileratsigit.

 

Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliap Qaqiffiup siunissaa pillugu Naalakkersuisunut kaammattuutai Kattusseqatigiinniit taperserpagut. Aammalu manna iluatsillugu sanaartornermut pilersaarutit aningaasaliissutillu pillugit suliassanut ataasiakkaanut tunngasut siunissami aningaasanut inatsisikkut tamanut takuneqarsinnaajunnaartinneqarnissaat KattusseqatigiinniitY una oqaasertaa ajorpoq aaqqittariaqarlunilu.

 

Imaasooq. Kattusseqatigiinniit eqqarsarner.. eqqarsar.. utoqqatserpunga.. eqqartorneqartariaqarsoraarput tassa imaassooq.. uteqqilaarpara paatsoortoqaqqunagu.

 

Aammalu manna iluatsillugu sanaartornermut pilersaarutit aningaasaliissutillu pillugit suliassanut ataasiakkanut tunngasut siunissami aningaasanut inatsisikkut tamanut takuneqarsinnaajunnaartinneqarnissaat Kattusseqatigiinniit eqqartorneqartariaqarsoraarput.

 

Tassami ullumikkut periuseq malillugu sanaartugassat ataasiakkaat sumi sananeqartussat qanorlu aningaasaliiffigineqarsimanersut kikkunnit tamanit takuneqarsinnaatillugit isumaqarpugut sanaartornermi akit appartikkiartuaarneqarnissaannik imaluunniit appasinnerpaaffissaaniitinneqarnissaannik siunnerfeqarnermut naapertuutinngitsoq.

 

Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliap uparuaatai imaannaanngitsut tusaatissatut tigullugit minnerunngitsumillu aamma sanaartugassat kinguaattooqqinnginnissaat pinaveersimatinniarlugit Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliap isumaliutissiissutaa aammalu Naalakkersuisut qinnuteqaataat akuersaarpagut.

 

Daniel Skifte, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut siulittaasuat, Atassut.

Anthon Frederiksen qutsavigaarput taavalu maannakkut oqaaseqassaaq Mikael Petersen.

 

Mikael Petersen, Siumup oqaaseqartua.


Tassa pinngitsoorumanngilanga aamma Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliaq Siulittaasuatut aamma oqaaseqalaassallunga.

 

Siullermik oqaatigerusuppara Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliaq sinnerlugu assut ajuusaarnartuutikkakku isumaliutissiissut una massakkut eqqartorneqartoq imartooq saqqummiukkumagaluaratsigu Siulittaasoqarfiup itigartimmatigut. Tamanna assut ajuusaarnarpoq.

 

Tassami suliat annertuut taamaattut aamma imaannaangitsunik imaqartut millionerpassuarnik landskarsimut naleqartut tassa 115 millioninik una suliaq naleqartussaavoq. Pinngitsoornani arlaatigut ippinnartoqarpat soorunami Inatsisartunut saqqummiuttariaqaraluarpagut. Tamanna ajuusaarnarpoq.

 

Kisianni Inatsisartut ilaasortat tamarmik partiit tamarmik isumaliutissiissutitsinnut taamatut isumaqataanerminnik nalunaarnerat nuannaarutiginngitsuunngilara. Taamaattumik aamma Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliami ilaasortat tamaasa qutsavigissallugit suliap uumap annertuup ingerlanneqarnerani suleqatigiilluarsimagatta.

 

Aamma Naalakkersuisut akissuteqaataat isumaqarpunga nuannaarutissaasoq. Tassa Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliap kaammaattuutai aammalu piumasaqaatai tamaviisa naammaasiniarlugit neriorsuuteqarmata. Qujanaq.

 

Daniel Skifte, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut siulittaasuat, Atassut.

Mikael Petersen qutsavigaarput. Inip avataaniittunut ilisimatitsissutigissavara erniinnannguaq taasissagatta. Maannakkut oqaaseqassaaq Ineqarnermut Attaveqarnermut Pilersuinermullu Naalakkersuisoq.

 

Jørgen Wæver Johansen, Ineqarnermut Attaveqarnermut Pilersuinermullu Naalakkersuisoq, Siumut.


Qujanaq. Siullermik qujarusuppunga partiit kattusseqatigiit aammalu ataatsimiititaliap siulittaasuata oqaaseqaataannut. Ilumoorpoq suliaq imaannaanngitsoq ullumikkut maannakkut inaarutaasumik neriuppunga aalajangiifiginissaa taamaalilluta naammassissagipput. Ataatsimiititaliamiit saqqummiusuunneqartut sukumiisuupput.

 

Ataatsimiititaliap siulittaasuata oqarneratuut Naalakkersuisuniit oqariartuuterput tassaavoq kaammattuutigineqartut malikkumallugit Naalakkersuisuniit saqqummiussaqarpugut. Tamatumani aamma minnerunngitsumik Qaqiffimmut tunngatillugu Nuup kommuniat isumaqatiginninniarfigineqarnissaa taanna qularutigineqassanngilaq.

 

Aammalu tasssani Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliaq kiisalu aamma Peqqinnissamut Ataatsimiititaliaq ingerlaavartumik ilisimatinneqarnissaat taanna pingaartillugu eqqaamaniassavarput.

 

Kvadratmeterinut tunngassuteqartut taakkua iserfigissanngilakka, kisiannili teknikikkut illut pilersaarusiortarnerinut tunngatillugu aningaasat taamatut atorneqarnissaat angissutsinut taakkununnga tassa isumatusaarnertut teknikerinit isigineqarmat.

 

Taamaalillugu taamatut isikkoqartillugu saqqummiupparput. Soorunami qaqiffimmut tunngatillugu isumaqatigiinniarnerit takutikkumaarpaat aningaasat qasserpiaat pisariaqartinneqassanersut. Taakkulu tunngavigalugit Naalakkersuisut soorunami pisussaapput finanslovimut 2003-mut atatillugu saqqummiussaqarnissartik.

 

Pilersaarusiortarnermi periutsit Kattusseqatigiit oqaaseqartuata iserfigillatsiarpai. Tassa taakkua oqaluuserisassani immikkoortumi tullermi iserfigisussaavagut ilaatigut. Tassanilu aamma Naalakkersuisuniit nassuiaatigaarput periutsit maannamut naammaginarsimanngitsut nassuerutigineqartariaqarluni naammaginarsimanngitsut taakku qanoq pitsanngorsarneqarnissaat takorloornerigut.

 

Tassa tassaniippoq nuannaarutigeqaara Naalakkersuisut sinnerlugit taamaalilluta Inatsisartut tamarmiusut isumaqatigisaannik saqqummiussaqarsinnaanerput.

 


Daniel Skifte, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut siulittaasuat, Atassut.

Naalakkersuisunut ilaasortamut qujavugut. Taavalu allamik oqaaseqarumasoqanngimmat taava taasissaagut. Inatsisissatut siunnersuutip Inatsisartunut aappassaaneerneqarnissaanut Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliap isumaliutissiissutini sapaammi ulloq 12. maj tunniuppaa. Allannguutissatut siunnersuuteqartoqanngilaq.

 

Inatsisartullu Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliata isumaqatigiittut aalajangiiffigisassatut siunnersuutip akuersissutigineqarnissaa inassutigaa. Taava aalajangiiffigisassatut siunnersuummut isumaqataasut qinnuigissavakka nikueqqullugit. 27. tassa najuuttut tamarmik taasipput. Taamaalillunilu siunnersuut aalajangiiffigisassatut siunnersuut tamanit isumaqataaffigineqarpoq.