Kalaallit Nunaanni Inatsisartut

Oqaluuserisassani immikkoortoq 34-2

Ataatsimiinnerit Tilbage Op Næste

Siullermeerneqarnera Aappassaanneerneqarnera Pingajussaaneerneqarnera

Ullut ataatsimiiffiusut aqqaneq sisamaat, tallimanngorneq majip 3-at 2002, nal. 11:40

Oqaluuserisassani immikkoortoq 34

Kukkunersiuinermut Ataatsimiititaliap oqartussaaffiisa allanngortinneqarnissaat pillugu aalajangiiffigisassatut siunnersuut.

(Per Rosing-Petersen, Lars Sørensen, Lars-Karl Jensen, Daniel Skifte aamma Mogens Kleist)

(Aappassaaneernera)

 

 

Ataatsimiinnermik aqutsisoq: Daniel Skifte, Inatsisartut Siulittaasuat, Atassut.

 

 

Augusta Salling, Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoq, Atassut..

Inatsisartut Kukkunersiuinermut Ataatsimiititaliaat 2000-imi ukiakkut ataatsimiinnermi nalunaaruteqarami oqarpoq misissuisinnaatitaaffini siammarneqartariaqarlutillu erseqqissarneqartariaqartut.

 

2001-mi upernaakkut ataatsimiinnermi Kukkunersiuinermut Ataatsimiititaliap misissuisinnaatitaaffiinik siammaanissaq erseqqissaanissarlu pillugit siunnersuummik Kukkunersiuinermut Ataatsimiititaliap ilaasortai tallimaasut saqqummiussaqarput.

 

Kukkunersiuinermut Ataatsimiititaliap ilaasortaasa tallimaasut siunnersuutaat siullermeerneqarami tapersersorneqarluarpoq. Siunnersuutilli akuersissutigineqarnissaa Naalakkersuisunit kaammattuutigineqarsinnaasimanngilaq. Naalakkersuisut kaammattuuteqarsinnaannginnerannut pissutaavoq isumaqaramik Kukkunersiuinermut Ataatsimiititaliaq nakkutilliinermini misissuinissaminut naammattumik periarfissaqareersoq. Aammattaaq Inatsisartut aalajangiinerata aningasatigut kingussaa Naalakkersuisut isumaliornartoqartippaat.

 


Aalajangiiffigisassatut siunnersuut siullermeerneqarami Inatsiseqarnermut Ataatsimiititaliamut suliassanngortinneqarpoq. Naalakkersuisut Inatsiseqarnermut Ataatsimiititaliaq qutsavigiumavaat aalajangiiffigisassatut siunnersuut sukumiisumik suliarisimammassuk.

 

Kukkunersiuinermut Ataatsimiititaliap ilaasortaasa siunnersuutaasa nassatarisaanik Kukkunersiuinermut Ataatsimiititaliap pisortat ingerlatsinerat misissuiffigisinnaalissavaa. Aappassaatullu Namminersornerullutik Oqartussat aktiaateqarluni ingerlatseqatigiiffiutaat qulaajaaffigisinnaalissavaat. Pingajussaatullu aningaasanut inatsimmi aningaasat immikkoortitat tamakkerlugit qulaajaaffigisinnaalissallugit.

 

Pisortat ingerlatsinerannik misissuisinnaatitaaneq inatsisilerinermut ataatsimiititaliaq isumaqaarpoq Kukkunersiuinermut Ataatsimiititaliaq malittarisassat atuuttut malillugit taamaaliornissamut periarfisaqareersoq.

 

Pisinaatitaaffilli taanna inatsisissatut siunnersuutissami erseqqissarneqartariaqarpoq. Aammami Kukkunersiuinermut Ataatsimiititaliap Pisortat ingerlatsinerannik misissuisinnaatitaanini atoreerpaa. Soorlu Namminersornerullutik Oqartussat utaqqiisaasumik ineqartitsisarnerannik naliliinermini. Pisortat ingerlatsinerannik missuissarnerup kingunerisaanik aningaasartuutit allaffissornerullu annertusiartuinnarnissaat pillugit Naalakkersuisut aarleqquteqarnerat Inatsiseqarnermut Ataatsimiititaliap isumaliutissiissummini maluginiarpaa.

 

Taamaattumik Inatsiseqarnermut Ataatsimiititaliaq pissutissaqarsorivoq erseqqissassallugu Pisortat ingerlatsineranni misissuineq soorunami ingerlanneqartariaqartoq. Namminersornerullutik Oqartussanut naapertuutinngitsumik anigaasartuuteqartitsinani imaluunniit allaffissornikkut ima annertutigisumik artukkiinertaqanngitsumik allaat ingerlatsinermi pisussaafiit allat Naalakkersuisunit isumagineqarsinnaajunnaarsillugit.

 

Inatsiseqarnermut Ataatsimiititaliap isumaa malillugu Pisortat ingerlatsinerannik misissuisinnaatitaaneq isumatusaartumik atorneqartariaqarpoq aammalu Pisortat ingerlatsinerannik misissuinermi aningaasartuutaasussat taamak isiornikkut pisariillisaanermi pissarsiatut naatsorsuutigineqarsinnaasunut naapertuuttussanngorlugit.


Pisortat ingerlatsinerannik misissuinikkut Inatsisartut Naalakkersuisullu aningaasartuutigisinnaasaat Naalakkersuisunut suli aarlerinartoqartinneqarput. Ullumikkut Kukkunersiuinermut Ataatsimiititaliaq aamma Inatsisartut sinneri Pisortat ingerlatsinerannik misissuinissaminnut aningaasassaqaratillu sulisussaqanngillat. Taamaaliussagaangamillu kukkunersiuisarfiit sulisikkajuttarlugit.

 

 Aammattaarlu Naalakkersuisut ullumikkut nammineq Pisortat ingerlatsinerannik misissuinermut paasissutissanik pissarsiniarnissaminnut apeqqutinullu akissuteqarnissaminnut aningaasanik immikkoortitsisimanngillat.

 

Taamaammallu suliamut tassunga immikkut piginnaanililinnik Naalakkersuisut atorfinitsitsisariaqalersinnaapput. Taamalu allaffissornermut aningaasartuutit amerleriaateqarsinnaallutik.

 

Inatsiseqarnermut Ataatsimiititaliaq pissutissaqarsorippat erseqqissassallugu pisortat ingerlatsinerannik kukkunersiuineq soorunami ingerlanneqartariqartoq. Namminersornerullutik Oqartussat naapertuutinngitsumik aningaasartuuteqartitsinani, tamanna erseqqippallaanngilaq ulluinnarnilu sulinemi atorneqarsinnaanani. Tassami Kukkunersiuinermut Ataatsimiititaliaq annertuumik taamatut nalilersuisinnaatitaammat.

 

Nakkutilliinermut aningaasanik atuisoqartaraangat taava aningaasat taakku innuttaasunik sullissinerup pitsanngorsarneranut atorneqarsinnaaneq ajorput. Ullumikkullu sullissinerup pitsaanerulernissaa amerlaqisusunit kissaatigineqarpoq. Taamaammallut Naalakkersuisut Pisortat ingerlatsinerannik misissuisarneq killeqartikkusuppaat.

 

Inatsiseqarnermut Ataatsimiititaliap isumaliutissiissutaata immikkoortua tulliuttoq Kukkunersiuinermut Ataatsimiititaliap Namminersornerullutik Oqartussat aktiaateqarluni ingerlatseqatigiiffiutaanik misissuisarnerannut tunngasuuvoq. Immikkoortoq taanna Inatsiseqarnermut Ataatsimiititaliap marluinngorlugu suliarisimavaa.

 


Aappaa kiffartuunneqarnissamik isumaqatigiissummik Namminersornerullutik Oqartussat aktiaateqarluni ingerlatseqatigiiffiutaanut isumaqatigiissutaasimasunik paasiniaasinnaatitaanermut tunngasuulluni. Immikkoortullu aappaa aktiaateqarluni ingerlatseqatigiiffinnik namminermik paasiniaasinnaatitaanermut tunngasuulluni.

 

Inatsiseqarnermut Ataatsimiititaliaq isumaliutissiissummini allappoq aktiaateqarluni ingerlatseqatigiiffiit kiffartuussinissamik isumaqatigiissuteqarsimasut kukkunersiuisui Namminersornerullutik Oqartussanit immikkut nalunaaruteqaqquneqarsinnaasut ilumut ingerlatseqatigiiffik isumaqatigiissummik malinnissimanersoq.

 

Tamaaqataanillu Kukkunersiuinermut Ataatsimiititaliaq periarfissaqarpoq Naalakkersuisut kiffartuunneqarnissaminnik isumaqatigiissutaat naleqquttumik ilusilersorneqarsimanersoq kukkunersiuisumut avataaneersumut misissortissallugu.

 

Allatulluunniit oqaatigalugu Naalakkersuisut kiffartuunneqarnissaminnik isumaqatigiissuteqarnerminni ilumut aningaasanut tunngaasut pisariaqarnera malillugu ilsiginiarsimaneraat.

 

Kiffaartuussinissamik isumaqatigiissutit aqqutigalugit Namminersornerullutik Oqartussat aktiaateqarluni ingerlatseqatigiiffiutaannut nunatta karsiata aningaasaataanik ingerlaartumik Kukkunersiuinermut Ataatsimiititaliap paasisimasaqarusunnera nakkutilleerusunneralu naammassiniarlugu periarfissat taakku naammassorinarput.

 

Naalakkersuisut paasinninnerat malillugu kiffartuunneqarnissamik isumaqatigiissut ilusilersorneqarluarpat Namminersornerullutik Oqartussat nammineerlutik periarfissaqarput isumaqatigiissutit naammassineqarsinnaanerannik nakkutilliinissaminnut. Kiffartuussinerit suusut erseqqissarneqarsimappata aammalu angusassat uuttorneqarsimasinnaasut atorneqarpata. Taava ingerlatseqatigiiffiup isumaqatigiissutinik naammassinnissimanera pillugu kukkunersuisumit atsiukkamik nalunaaruteqartitsinissaq amerlanertigut pisariaqarneq ajorpoq.

 


Aamma ingerlatseqatigiiffiup kukkunersiuisuisa suliassaqartitaaneruuppat taava ingerlatseqatigiiffiup kukkunersiuinermut suli amerlanerusunik aningaasartuuteqalissaaq. Aningaasartuutillu taakku Namminersornerullutik Oqartussanut tuttassapput kiffartuunneqarnissamik isumaqatigiissutinut akiliutit amerlanerulertussaammata.

 

Ilisimatitsissutigisinnaavara ullumikkut kiffartuunneqarnissamik isumaqatigiissutit 23-ummata aammalu kukkunersiusut nalunaaruteqartinneqarnerat 30.000 kr aamma 200.000 kr-nit akornnanni akeqarmat. Tassa isumaqatigiissutit annertussusiat pisariussusiallu apeqqutaalluni.

 

Taava ukiumut aningaasartuutit millionit ataatsit marlullu akornanni amerlassuseqalissapput. Aningaasartuutigineqarsinnaasut isiginiarlugit Naalakkersuisut isumaqarput kiffartuunneqarnissamik isumaqatigiissutit tamarmik ingerlatseqatigiiffiit kukkunersuisuinit uppernarsarneqartussanngorlugit malittarisassiortoqariaqanngitsoq.

 

Aatsaat immikkut pisoqartillugu tassa isumaqatigiissutikkut suliassiissutaasut ilumut tunniunneqarsimanersut misissoruminaatsillugu taamak ittumik piusaqartoqartariaqarpoq.

 

Akerlianik Naalakkersuisut isumaqatigisinnaavaat Namminersornerullutik Oqartussat kukkunersiuisuisa avataaneersut kiffartuunneqarnissamik isumaqatigiissutit ilusilersugaanerinik imarisaanillu misissuisinnaatitaassappata.

 

Massakkut kiffartuunneqarnissamik isumaqatigiissutit pitsanngorsarlugit aallartereerpugut. Tassami Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfik pisortaqarfinnik allanik peqateqarluni Namminersornerullutik Oqartussat kiffartuunneqarnissamik isumaqatigiissutaat missoqqissaartalerpaat pitsannguutaasinnaasullu ilannguttarlugit.

 

Aktiaateqarluni ingerlatseqatigiiffiit paasiniaavigineqarsinnaanerat eqqarsaatigalugu Inatsisineqarnermut Ataatsimiititaliap isumaliutissiissutaani ajornartorsiutit tunngaviusut pingaaruteqartullu eqqartorneqarput Naalakkersuisut Inatsisartullu nakkutilliisussaatitaanerannut tunngasuusut.

 


Isumaliutissiissummi  ersertutut Naalakkersuisut siusinnerusukkut nalunaarutigeerpaat pilersaarutigigamikku pisortat aktiaateqarluni ingerlatseqatigiiffiutaasa sulinermini toqqammavissaat iluarsineqartariaqarnersut nalilersussallugu. Sulinerannut ilanngunneqassapput siunissami periusissatut pilersaarutit nalunaarutigineqartarnermullu periaasissat siulersuisut toqqartorneqartarnerannut inissitsiterneqartarnerannullu piumasaqaatit siulersuisut akisussaaffiinut sillimmasiisarnernullu malittarisassat aningaasaatit ilusilersugaaneri. Tamatumani ilanngullugit ingerlatseqatigiiffiit ataasiakkaat aningaasatigut sillimanerat kiisalu iluanaarutissatut anguniakkat allallu.

 

Naalakkersuisuni nalunaarutigaarput Inatsiseqarnermut Ataatsimiititaliap isumaliutissiissutaani oqaatigineqarmat Naalakkersuisut aktiaateqarluni ingerlatseqatigiiffiit sulineranni atugassarititaasut pillugit oqaatigisaat suut tamaasa ataatsimut isigalugit nunatsinnut kiisalu aningaasatigut periarfissatsinnut naleqquttumik aaqqiinissamut aallaviusinnaammata. Taamaaqataanillu aamma aalajangiiffigisassatut siunnersuutit siullermeerneqarnerani Naalakkersuinikkut kissaatigineqartunut naapertuummat.

 

Naalakkersuisut piginnittutut sulinerat pitsaanerpaaq aamma Kukkunersiuinermut Ataatsimiititaliap paasissutinneqarsinnaanera pitsaanerpaaq qanoq anguneqarsinnaanersut naliisussamik suleqatigiissitaliortoqarnissaanut aalajangiiffigisassatut siunnersuutip tunngasortaata allanngortinneqarnissaanik Inatsiseqarnermut Ataatsimiititaliap siunnersuutaa tamakku tunngavigalugit Naalakkersuisut isumaqatigisinnaavaat.

 

Inatsiseqarnermut Ataatsimiititaliap isumaliutissiissutaani apeqqut kingulleq sammineqartoq tassaavoq Kukkunersiuinermut Ataatsimiititaliap aningaasaateqarfinnut peqatigiiffinnut sullissiveqarfinnut kommuninullu nunatta karsianiit tapiiffigineqartartunut paasiniaasinnaatitaaneq.

 

Inatsiseqarnermut Ataatsimiititaliaq isumaqarpoq Kukkunersiuinermut Ataatsimiititaliap tamatumuunakkut piginnaatitaaffiisa annertusineqarneranni aningaasartuutit ilumut pissarsianut naleqqiunneqarsinnaassanersut qularnaateqartoq.

 


Tassami aningaasaareqarfiit peqatigiiffiit sullissiveqarfiit kommunillu kukkunersiuisartuinit misissuiffigineqartareerput. Inatsiseqarnermut Ataatsimiititaliap malittarisassat allanngortiterneqarnissaanut tunngatillugu Naalakkersuisunut kajumissaarutigaat Kukkunersiuinermut Ataatsimiititaliap misissuisinnaatitaaffii iluaqutissartalimmik erseqqissarneqarsinnanersut isumaliutigeqqullugu. Immaqalu annertusineqarsinnaanersut tapiissutinik tigusisartut erseqqinnerusumik suussusaat taasat ilanngullugit misissuiffigineqarsinnaanngorlugit.

 

Aammattaaq Inatsiseqarnermut Ataatsimiititaliap Naalakkersuisut kajumissaarpaat isumaliutissiissutini Kukkunersiuinermut Ataatsimiititaliaq peqataateqqullugu.

 

Naalakkersuisut isumaliutigiumavaat tapiissutinik tigusisartut ilaat Kukkunersiuinermut Ataatsimiititaliamit aamma misissuiffigineqarsinnaanngussanersut. Soorluttaaq Naalakkersuisut Kukkunersiuinermut Ataatsimiititaliaq sulinermut tassunga peqataatissagaat.

 

Inatsiseqarnermut Ataatsimiititaliaq isumaqatigiittoq siunnersuuteqarpoq Naalakkersuisut Inatsisartut ukiakkut ataatsimiinneranni malittarissassanik atuuttunik allanngortitseqqullugit peqquneqassasut taamaalilluni Inatsisartut Kukkunersiuinermut Ataatsimiititaliaat misissuisarnissaannut erseqqissunik toqqammavissaqalersillugu.

 

Taamaaqataanillu Inatsiseqarnermut Ataatsimiititaliap siunnersuutigaa suleqatigiissitaliortoqassasoq Naalakkersuisut aktiaateqarluni ingerlatseqatigiiffiit piginnittutut isumaginninnerannik nukittorsaanissamik aammalu Inatsisartut tamatumani nakkutilliisutut inissisimanerannik nukittorsaanermut siunnersuuteqartussanik.

 

Inatsisartut Inatsiseqarnermut Ataatsimiititaliap isumaliutissiissutaa malissappassuk Naalakkersuisut piareersimapput inatsisissatut siunnersuummik saqqummiussaqassallutik Pisortat ingerlatsinerannik kukkunersiusarnermut erseqqissumik toqqammaviliisussanik. Naalakkersuisulli aamma ilisimaqqussavaat taamaaliorneq Inatsisartut Naalakkersuisullu allaffissorneranni aningaasartuutit amerlinerannik kinguneqarsinnaammat.

 


Naalakkersuisut aktiaateqarluni ingerlatseqatigiiffinnik piginnittut isumaginninnerannik nukittorsaanissamik aammalu inatsisissatut tamatumani nakkutilliisutut inissisimanerannik nukittorsaanermut siunnersuuteqartussamik suleqatigiissitaliortoqarnissaa aamma Naalakkersuisut isumaqatigisinnaavaat. Qujanaq.

 

Daniel Skifte, Inatsisartut Siulittaasuat, Atassut..

Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoq qujavugut. Taava maannakkut partiit oqaaseqartuinut nuuppugut.

 

Lars-Karl Jensen, Siumup oqaaseqartua.

Suliap matuma aallartinneraniit Siumumiit oqaaseqaatigisarnikuusagut innersuussutigalugit Inatsisit atortinneqarnerannut Ataatsimiititaliap isumaliutissiissutaa naatsuannguamik imatut oqaaseqafigissavarput.

 

Siumumiit aalajangiusimavarput Kukkunersiuinermut Ataatsimiititaliap pisinnaatitaaffiisa maannakkornit annertunerunissaat suleqataaffiginiarlugu. Isumaqarluinnaratta Inatsisartut Kukkunersiuinermut Ataatsimiititaat pisinnaatitaasariaqartoq Namminersornerullutik Oqartussat tamakkiisumik ilaannakortumilluunniit ingerlatseqatigiiffiutaannut Inatsisartutigoortumik aningaasaliissutaasunik allanillu tamanik qulaajaasinnaanerata annertusitinneqarneratigut, tamannalu pissusissamisoorpoq suleriaatsimut naleqqussarneqartariaqartoq.

 

Siumumiit pingaartipparput sullissinermi isumaqatigiissutit pissusissaattut ingerlanneqarnerisa Kukkunersiuinermut Ataatsimiititaliamit qanimut malinnaaffigalugit suleriaaseqartoqarnissaa. Tassuuna aamma anguneqarsinnaammat assersuutigalugu tapiissuteqarfiullutik ingerlatsiffiit imaluunniit ingerlatseqatigiiffiit Namminersornerullutik Oqartussanit pigineqartut pitsaanerpaamik ingerlanneqarnerisa nakkutigineqarnerisa sukumiinerulernissaat naammaginartumillu ingerlatsinerisa Inatsisartutigoortumik qanimut malinnaaffigineqarnissaat ataatsimiititaliap qanimut malinnaaffigisariaqarai.

 


Taamaattumik Kukkunersiuinermut Ataatsimiititaliap suleriaasiata allannguuteqarnissaa aqqutissiuunniarlugu Inatsiseqarnermut Ataatsimiititaliaq isumaliutissiissummi inassutigisai Siumumiit tamakkiisumik taperserlugit Naalakkersuisut kaammattuutigissavarput isumaliutissiissummi inassutigineqartut malillugit Inatsisartut kukkunersiusarnerannut maleruagassat allannguuteqarnissaannik Naalakkersuisut suliaqassasut. Tamannalu Inatsisartut ukiakkut 2002-mi ataatsimiinneranni saqqummiunneqassasoq. Suliassallu pitsaasumik suliarineqarnissaa qulakkerniarlugu suleqatigiissitanik pilersitsisoqassasoq Inatsiseqarnermut Ataatsimiititaliap siunnersuutigisaatut inuutalersukkanik.

 

Siumumiit taamatut oqaaseqarluta Inatsisartut kukkunersiuinermut ataatsimiititaliaata suleriaatsimi pisinnaatitaanerunissamik noqqaassutaat taperserparput.

 

Godmann Jensen, Atassutip oqaaseqartua.

Kukkunersiuinermut Ataatsimiititaliap oqartussaaffiisa allanngortinneqarnissaa pillugu aalajangiiffigisassatut siunnersuut ukiakkut 2001 Inatsisartut ataatsimiinneranni siullermeerlugu saqqummiunneqarpoq. Siunnersuuteqartuullutik taamanikkut kukkunersiuinermut ataatsimiititaliami ilaasortaasut tamarmiusut.

 

Atassummiit oqaatigissavarput siunnersuut pingaaruteqarluinnartutut isigatsigu. Taamaattumik aappassaaneerneqartinnagu peqqissaartumik nalilersuiffigineqarnerani ataatsimiititaliami susassaqartuni suliarineqarnerani aamma peqataaffigisimagatsigu.

 

Siunnersuut pillugu akissuteqaammi takuneqarsinnaavoq Inatsisartut Inatsiseqarnermut Ataatsimiititaliaata siunnersuummik nalilersuilluni isumaliutissiissutaa akissuteqarnemi annertuumik tunngavigineqarsimasoq.

 

Atassummiit isumaqarpugut Inatsiseqarnermut Ataatsimiititaliap isumaliutissiissutaa Inatsisartut aammalu Kukkunersiuinermut Ataatsimiititaliap pisussaaffeqarnerannut siunissamilu suleriaqqinnissaminnut sumut qanorlu killeqartitaanerannut tunngasumik paasissutissiinissamut tunngavissilluarsimasoq.

 


Nalunngilarput Kukkunersiuinermut Ataatsimiititaliap annertunerusumik pisinnaatitaaffeqarnerulernissaa siunnersuutitut saqqummiunneqarmat Inatsisartunut ilaasortat amerlanerpaat siunnersuummut tapersersuisimammata. Tapersersuinermullu tunngavigineqartoq tassaalluni ilaatigut aktiaateqarluni ingerlatseqatigiiffissuit Namminersornerullutik Oqartussanit pigineqartut annertuumik ingerlanniarneqarnermikkut ajornartorsiuteqartartut ajutoorluinnannginnerini Kukkunersiuinermut Ataatsimiititaliamit akuleruffígineqarsinnaanerat anguniarneqarsimalluni.

 

Akissuteqaamma aamma takuneqarsinnaavoq misissuilluareernerup ersersikkaa Kukkunersiuinermut Ataatsimiititaliap annertunerusumik pisinnaatitaaffilerneqarpat aningaasartuutit aamma annertuumik qaffariaateqarnerannik kinguneqartussaasoq.

 

Tassungalu atatillugu erseqqissarneqarpoq Kukkunersiuinermut Ataatsimiititaliaq inatsisit atuutereersut tunngavigalugit annertuumik pisinanatitaaffeqareersoq. Tamannalu sulinermini arlaleriarluni malunnaateqartumik takutittareersimallugu.

 

Atassummiit aamma malugiarparput siunnersuut pillugu Inatsisartut Inatsiseqarnermut Ataatsimiititaliaata isumaliutissiissutaa tunngavigalugu akissuteqaat tapersertariaqartoq. Siunnersuut peqqissaartumik nalilersuiffigineqarsimavoq.

 

Kukkunersiuinermut Ataatsimiititaliap pisinnaatitaaffii ersarissarneqarlutillu eqaallisarneqarsimapput aammalu siunnerfittut pitsaasutut takusinnaasimavarput isumaliutissiissummi siunnerfigineqartoq. Tassalu Naalakkersuisut aktiaateqarluni ingerlatseqatigiiffimmi piginnittutut isumaginnittussaanerannik nukittorsaasussamik.

 

Aammalu Inatsisartut tamatumani nakkutilliisutut inissisimanerannik nukittorsaanermut siunnersuuteqartussamik suleqatigiissitaliortoqarnissaanik Inatsiseqarnermut ataatsimiititaliap siunnerfeqarnera Naalakkersuisunit aamma isumaqataaffigineqartoq Atassummiit isumaqatigilluinnaratsigu oqaatigissavarput.

 

Taamatut oqaaseqarluta siunnersuut pillugu Inatsiseqarnermut Ataatsimiititaliap isumaliutissiissutaa tunngavigalugu Naalakkersuisut akissuteqaateqarneranut isumaqataanerput nalunaarutigaarput.


Johan Lund-Olsen, Inuit Ataqatigiit.

Qujanaq. 2001-mi ukiakkut ataatsimiikkatta Kukkunersiuinermut Ataatsimiititaliap annertunerusumik piginnaatinneqalerluni misissisinnaalersinneqarnissaa siunertaralugu aalajangiiffigisassatut siunnersuut eqqartorparput.

 

Namminersornerullutik Oqartussat aktiaateqarluni ingerlatseqatigiiffissuinit pissutsinik ataatsimiititaliap ilaatigut aamma misissuisinnaatinneqalernissaa sammineqarluni.

 

Ilisimaneqartutut siunnersuut Inuit Ataqatigiinnit tapersersorneqarluarpoq soorluttaaq Inatsisartuni partiit allat Kattusseqatigiit kiisalu ilaasortat Attaviitsut ataasiakkaat aamma taamak isummersortut.

 

Ullumikkut siunnersuutip aappassaaneerneqarnerani Inuit Ataqatigiit isumaat allanngorsimanngilaq. Nuannaarutigaarpullu Inatsiseqarnermut Ataatsimiititaliap isumaliutissiissutaa ullumikkkut saqqummiunneqartoq tamatuminnga aamma naqissusiisoq siunnerfeqartorlu tapersersinaanngoratsigu naak Naalakkersuisut tamanna aamma ornginarterujussuanngikkaluaraat.

 

Inuit Ataqatigiit Inatsisartut Inatsiseqarnermut Ataatsimiititaliaat ukiarmimiilli sukumiisumik peqqissaartumillu suliaqarsimanerat pillugit qutsavigissallugit pissusissamisoorsorivarput. Maluginiarparpullu Naalakkersuisut Inatsiseqarnermut Ataatsimiititaliap inassuteqaatigisaannut malinnissallutik piareersimanerarmata. Taamatullu Inatsisartut ukiamut ataatsimiinnissaannut inatsisissatut siunnersuutinik saqqummiussilersaarmata malittarisassanillu atuuttunik aamma allanngortitsissamaarlutik.

 

Inuit Ataqatigiit tamanna iluarisimaarluinnarparput. Taamaattumik annertunerusumik oqaaseqarnisssamut pissutissaqannginnatta taamaalilluta Inatsiseqarnermut Ataatsimiititaliap isumaliutissiissutaanut tamakkiisumik matumuuna tapersiinerput nalunaarutigiinnarparput.

 

Mogens Kleist, Kattusseqatigiit oqaaseqartuat.


Qujanaq. Aallaqqaammut oqaatigilaassavara oqaaseqatigiit pingajuanni allaqqasoq "ullumikkut Naalakkersuisuni" taanna peertussaammat kukkunikkut ilaasimammat. Taavalu aamma oqaaseqatigiit quppernerit aappaani kingullerpaap tullia allaqqasoq "neriuutigaarput" aamma taanna piiginnartussaammat kukkunikkut allassimammat.

 

Aalajangiiffigisassatut siunnersuut ukioq kingulleq ukiakkut saqqummiussatsinnut innersuussilluta aalajangiiffigisassatut siunnersuut aammalu Inatsisartut Inatsiseqarnermut Ataatsimiititaliata isumaliutissiissutaa tamakkiisumik taperserlugu oqaatigissavarput.

 

Eqqaamalluinnarparput ukiaq saqqummiunneqarmat Naalakkersuisuusut siunnersuummut akerliusimammata. Taamaakkaluartut Inatsisartutut ilaasortat amerlarnerussuteqarluartut isumaqataallutik qinerseqataanikuupput.

 

Siornatigut pisarsimasut eqqaallugit, tassalu Puise A/S, Disko A/S, KNI, Qorlortorsuaq il.il. pisariaqalivippoq Inatsisartuniit misissuisitsisinnaalernissat. Imaanngitsoq suut tamaasa kukkunersiusut misissuiffigissagaat, kisiannili Inatsisartut piumasaqaataat malillugit misissuisinnaanissat ammaanneqassappata, pasitsaanneqarpat suliffeqarfiit Namminersornerullutik Oqartussat Sullissinissamut isumaqatigiissutaasa ajunngitsumik ingerlanersut naliliiffiginissaannut imaluunniit suliffeqarfiit aningaasatigut ingerlanneqarnerisigut atortumiinnginnerini pasitsaassaqaraanni misissuisinnaanissat.

 

Imaanngitsoq undersøgelseskommissionitut, kisiannili Inatsisartut kukkunersiuisuisa oqartussaaffii annertusinerisigut misissuisinnaanissat ammaanneqartariaqarmata. Ullummikkummi sanilliussinnaasatta ilagaat qallunnaat nunaanni naalagaaffiup kukkunersiuisui taakkua oqartussaaffeqarfii annertunerupput aktieselskabinut tunngatillugu. Aktieselskabit qanimut misissuiffigisinnaavaat piumasaqaateqartoqarpat. Taamaattorli uagut aktieselskabinut tunngatilligu annertunerusumik misissuisinnaanissamut periarfissaqanngilagut.

 

Ullumikkummi sullissinissamut isumaqatigiissutit taaneqareersutut milliardit affaat sinnerlugit naleqarmata aperisariaqarpugullu isumaqatigiissutit eqqortumik atorneqarnersut. Nalunngilarpummi siornatigut politikkikkut kukkussutit puiguinnarneqartartut ikinngeqisut aammalu Namminersornerullutik Oqartussat suliffeqarfiutaanni siulersuisuusarsimasut annertunerusumik akisussaatinneqartarsimanatik suliffeqarfissuit aningaasatigut atuileraangata.


Taamatut ilisoqaraangat innuttaasut taakkuusarmata kukkussutaasunut akiliisartut. Taamaattumik Kattusseqatigiinniit sakkortuumik piumasaqaatigaarput suliffeqarfissuarnik Namminersornerullutik Oqartussanit pigineqartunit siulersuisut ingerlatsinermut kukkussutinut akisussaatinneqartalernissaat.

 

Taamaammat ullumikkut pisariaqalerput Inatsisartut kukkunersiuinermut annertunerusumik pisinnaatitaaffeqalernissaat piumasaqaatigissallugu. Ullumikkummi pissutsit taamaattut akuersaaginnarneqarsinnaanngilluinnarput.

 

Inatsisartut Inatsiseqarnermut Ataatsimiititaliaata isumaliutissiissutaa Kattusseqatigiinniit taperserusupparput. Tassami Inatsisartut allattoqarfiaanniit Naalakkersuisullu allattoqarfiaanniit ataatsimiitialiortoqarsinnaanissaa innersuussutaammat.

 

Taamatut oqaaseqarluta aalajangiiffigisassatut siunnersuummut Kattusseqatigiinniit akuersaarnissarput matumuuna oqaatigissavarput. Qujanaq.

 

Daniel Skifte, Inatsisartut Siulittaasuat, Atassut..

Mogens Kleist qutsavigaarput. Ingerlariaqqitsinnata oqaatigilaassavara ungasinngitsukkut Inatsisartut taasisussaammata.

 

Per Berthelsen, attaviitsoq.

Qujanaq. Inatsisartuni Kukkunersiuinermut Ataatsimiititaliap siunnersuutaa tapersersorakku matumuuna nalunaarutigeriissavara. Nassuerutigissavarami Inatsisartut Kukkunersiuinermut Ataatsimiititaliaata oqartussaaffimmi iluini allannguinissamik aalajangiiffigisassatut siunnersuutaa saqqummiunneqaqqaarmat akuerseqataaffigiinnavissanerlugu akunnattooqqagaluarama. Tassanimi aamma Naalakkersuisut itigartitsinissamut patsisilersuutaat taamanikkut assigiinngitsutigut ilumoortortaqarlutik tusaanngitsuusaarneqaannarsinnaanngimmata.

 


Maannali akunnattuungassutaarulluinnarlunga siunnersuutaasoq tapersersorumavara. Piffissami kingullermi sivikeqisumik politikkikkut Naalakkersuisunikkullu aqunneqartumik pisartorpassuit uani toqqaannartumik qassiiliuutissanngorlugit ataasiakkaarlugit taakkartunngikkaluarlugit peqqutigalugit.

 

Uangami tunginnit sumilluunniit inuttarsiuineq toqqartaarinissarlu sunniuffiunngimmata, siunnerfiussanngilluinnarlutillu. Ajuusaarnaraluartumik nassuerutigisariaqalerparput pisartut arlaqaqisut maanna sakkortuumik uparuaaginnarsinnaajunnaaratta. Assingusunilli siunissami pisoqaqqissinnaanera pinngitsoorsinnaajumallugu ingerlatsinermut atatillugu nakkutilliisinnaanerup malittarinnissinnaanerullu nutarteriffiginissaat pisariaqalersoq.

 

Taamak iliornikkut anguniagaq salliutinnagu inuilli aalajangersimasut pinerullugit inuttalersuisarnerit ajuusaarnartumillu piumasaarsornerujussuit takussaalernikuusut pakkersimaarnerulersinnaajumallugit.

 

Qanorluunniimmi oqaaseq nakkutiginninnerulernissaq akunnitsinni mamaatsoornartigigaluarpalluuniit inuiaqatigiinni politikkikkut sullissinermut atatillugu atussallugu avaqqussinnaajunnaarparput. Nalunnginnatsigu suliffeqarfiutitta iluini ajutoortoqarpat taava tamanna inuiaqagitigiinnit nammatassaasartoq.

 

Taamatut naatsumik oqaaseqarlunga Inatsisartut Kukkunersiuinermut Ataatsimiititaliaata oqartussaaffii allanngortinneqarnissaanik aalajangiiffigisassatut siunnersuutaa akuersaarakku nalunaarutigaara.

 

Per Rosing-Petersen, Kukkunersiuinermut Ataatsimiititaliami Siulittaasoq.

Qujanaq. Tassa aappassaaneerneqarnermini aamma siunnersuutip malunnarluinnaqqissaartumik Inatsisartuni tapersersorneqarnera soorunami qutsatissaraarput. Aammalu minnerunngitsumik Inatsisartut Inatsit Atortinneqarneranut Ataatsimiititaliap isumaliutissiissutaa annertooq aamma assigiinngitsorpassuarnik siunnersuuteqarnerput toqqammavigalugu suinnerfeqartoq soqutiginaateqarluinnartunik tikkuussaqartoq aamma qujassuteqarfissallugu pissusissamisoortutut uanga isigaara.

 


Minnerunngitsumik una isumaliutissiissummi quppernerup tallimaaniittoq issuaavigiilaarusuppara oqaatsit imaattut inatsisit atortinneqarnerannut ataatsimiititaliaq aallaqqaasiullugu Kukkunersiuinermut Ataatsimiititaliaq siunnersuuteqarnerminni tunngavissaatillugit tunngaviusumik isummersuutai Ataatsimiititaliap nalinginnaasumik tapersermagit.

 

Inatsisartullu sulinerannut annertuumik pingaarutilimmik Kukkunersiuinermut Ataatsimiititaliaq sukumiisumik annertuumillu piareersateqarsimaneranut qujaffigissallugit inatsisit atortinneqarnerannut ataatsimiititaliaq pissutissaqarsorivoq.

 

Oqaatsit kusarnartorujorujussuit taamaattut aninneqarneri soorunami aamma uagutsinninngaaniit qujaffiginngitsoorsinnaanngilarput. Taannalu toqqammavigalugu aamma partiit Kattusseqatigiit Attaviitsullu oqaaseqaataat tassuuna aamma ersarereerput taanna qularnaatsumik taamannak taperserneqartoq.

 

Aamma immikkut assigiinngitsut taakkartornianngikkaluarlugit Per Berthelsenip oqarnera tassani pisariaqartoq nakkutiginninnerulernissaq tunngavissaqarluinnaqqissaartutut oqarnera tunngavigalugu una sapaatip akunneri marluk pingasorsuit qaangiukkaluartut immikkoortoq 74-mut atatillugu Naalakkersuisut Siulittaasuata oqaasiit uunga naaptertuuttutut isigigakku issuaafigilaassavara imannak oqarami. "Kukkunersiuisoq aamma inuiaqatigiit tatigisatut sinniisuatut taaneqartarpoq". Tassa taamaattumik aamma uagut Kukkunersiuinermut Ataatsimiititaliami sulinitsinni taamatorluinnaq isigisariaqaratta taanna naapertuuttorujussuartut uanga isigaara.

 

Tapersersorneqarluarmat annertunerusumik oqaaseqarfiginagu aamma ataatsimiititaliap aammalu Naalakkersuisut paaseqatigiillutik taamannak suleqatigiissitaliornissaat ukiamut ataatsimiinnissatsinnut siunnersuusiortussamik ataatsimiititaliortoqarnissaa taanna siunniunneqarmat. Neriuuteqassuunga sulilluarumaartut taakkua suleqatigiiissitat.

 


Aammalu una inatsisartoqarnermut nalunnginneqartutuut 98-mi Inatsisartut Naalakkersuisullu avissaartinneqarneranik Inatsisartoqarnermi oqaluttuarisaanermi pingaaruteqartumi pineqarnerani aammalu pingaaruteqarluinnartumik una kinguneqartussaammat taanna eqqaasitsissutigilaavinnassavara. Qujanaq.

 

Daniel Skifte, Inatsisartut Siulittaasuat, Atassut.

Per Rosing-Petersen qutsavigaarput. Erniinnannguaq taasissaagut. Taamaattumik taanna eqqaasitsissutigeriarlugu taavalu maannakkut naggataarutaasumik oqaaseqassaaq Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoq.

 

Augusta Salling, Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoq, Atassut.

Naalakkersuisut sinnerlugit qujavunga oqaaseqartunut aammalu oqaaseqartut tamarmik isumaqatigeeqqissaarmata suliap uumap ingerlaqqinnissaa qanoq ingerlanneqassanersoq. Taamaattumik annertunerusumik oqaaseqaqqinnanga oqaatigiinnassavara tassa siunniunneqartoq ataatsimiititaliami pilersitsinissaq ukiamut inatsissamik saqqummiussaqarnissaq siunertaralugu taanna pilersinneqassammat. Qujanaq.

 

Daniel Skifte, Inatsisartut Siulittaasuat, Atassut.

Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoq qutsavigaarput. Taava immikkoortoq 34-p Kukkunersiuinermut Ataatsimiititaliap oqartussaaffiisa allanngortinneqarnissaat pillugu aalajangiiffigisassatut siunnersuutip aappassaaneerneqarnerani maannakkut taasineqassaaq.

 

Inatsisit Atortinneqarnerannut Ataatsimiititaliaq isumaqatigiittoq suleriaatsini paragraf 33 immikkoortoq 2, naapertorlugu isumaliutissiissumi allannguutissatut siunnersuummik saqqummiussivoq.

 

Allannguutissatut siunnersuut piffissarititap iluani saqqummiunneqarpoq. Suleriaaseq malillugu allannguutissatut siunnersuut siulliullugu taasissutigissavarput. Inatsisit Atortinneqarnerannut Ataatsimiititaliap allannguutissatut siunnersuutaanut isumaqataasut maannakkut qinnuigissavakka nikueqqullugit. 26. taava Inatsisit Atortinneqarnerannut Ataatsimiititaliap siunnersuutaanut akerliusut qinnuigissavakka nikueqqullugit soqanngilaq. Inatsisit atortinneqarnerannut ataatsimiititaliap allannguutissatut siunnersuutaanut isumaqataanatilluunniit akerliunngitsut qinnuvigissavakka nikueqqullugit:


soqanngilaq.

 

Maannalu tamarmik isumaqatigiipput.

 

Taamaalilluni immikkoortoq 34 naammassineqarpoq.