Samling

20120913 09:27:02
Svarnotat-1

21. november 2003                                                                                      EM 2003/21        




Såfremt der er foretaget undersøgelse af etablering af kajanlæg for passagerskibe og forsyningsskibe i Kangaamiut bedes resultaterne oplyst, og i modsat fald bedes oplyst, om Landsstyret har planer om at foretage sådanne undersøgelser samt tidshorisonten for sådanne planer.


(Landstingsmedlem Isak Davidsen, Siumut)




Svarnotat


(Landsstyremedlemmet for Boliger, Infrastruktur & Miljø)




I Kangaamiut er der en skonnertkaj med en kajlængde på 10 meter og en vanddybde på 3,5 -5,0 meter afhængig af den aktuelle vandstand. Kajen blev i 1992 forstærket til en bæreevne på 2000 kg./m2 og i 2001 blev kajen gennemgribende renoveret. Kajen er hermed af en standard, som må regnes for tilfredsstillende til almindelig godsforsyning i en bygd.



Problemet i Kangaamiut består i, at bygden anløbes af kystpassagerskibe, som ikke kan lægge ind til skonnertbroen. Under visse vindforhold er det vanskeligt at holde skibet gående i det snævre farvand ved Kangaamiut samtidig med, at landgangsforholdene er uhensigtsmæssige for passagerer, som sejles ind i gummibåde.



Landsstyret overvejer forskellige muligheder for forbedring af forholdene i samarbejde med Arctic Umiaq Line A/S.



F.eks. har det været foreslået at etablere et anlæg bestående af fritstående pælekonstruktioner ved skibets for- og agterende til støtte og fastholdelse af skibet. Konstruktionerne tænkes forbundet med gangbroer, og der udføres desuden en gangbro til land.



Hvornår et sådant anlæg eventuelt vil kunne komme til udførelse, kan der ikke siges noget sikkert om i dag. Som bekendt indeholder Landsstyrets finanslovsforslag 2004 primært, at der søges afsat midler til boligområdet, folkeskolen og Nukissiorfiit.



Landsstyret har derfor ikke fundet det muligt at indprioritere væsentlige nyanlæg af havne i de nærmest kommende år.



Akissyteqaat-1

10. september 2003                                                                                                 UKA 2003/78



                                           



Kalaallit Nunaanni inuit kinaassutsimut uppernarsaammik allagartaqalernissaannik Naalakkersuisut suliniuteqaqqullugit peqquneqarnissaannik Inatsisartut aalajangiiffigisassaattut siunnersuut“.


(Inatsisartunut ilaasortaq Aqqaluk Lynge)







Akissuteqaat


(Naalakkersuisut siulittaasuat)




Kalaallit Nunaanni inuit aalajangersimasumik najugallit tamarmik kinaassutsimut uppernarsaammik allagartaqalernissaat pillugu aalajangiiffigisassatut siunnersuummik Inatsisartunut ilaasortaq Aqqaluk Lynge saqqummiussivoq. Aalajangiiffigisassatut siunnersuut Kalaallit Nunaanniit Canadamukarnermi kinaassutsimut uppernarsaateqarnissaq pillugu piumasaqaateqarnissamik Inuit Issittormiut Kattuffiata aamma Nunanut allanut ministeriaqarfiup akornanni allagarisimasaannik ilanngussartaqarpoq.



Siunnersuut Kalaallit Nunaanniit Canadamukarnermi Canadamiillu Kalaallit Nunaannukarnermi kinaassutsimut uppernarsaatit atorneqartarnissaannik apeqqummut kiisalu Kalaallit Nunaanni kinaassutsimut uppernarsaatit tamanut tunngatillugu atornissaat pillugu apeqqummut tunngassuteqarpoq.



Nunanut allanukarnermi pas-ip kinaassutsimut uppernarsaatitut takutinneqarnissaa nalinginnaasumik piumasaqaataavoq. Tamatuma saniatigut assersuutigalugu piumasaqaatigineqarsinnaavoq nunani allaniissinnaanermut uppernarsaat, utissutissamik billetsimik atuuttumik peqarnissaq aammalu angalasup nunami pineqartumiinnermini imminut pilersorsinnaanini uppernarsarsinnaassagaa piumasaqaatigineqartarluni.



Schengenimi isumaqatigiissummik Danmarkip akuersissutigineqaratigut akuersissutip isumaqatigiissutigineqarnerani aalajangerneqarpoq isumaqatigiissut Kalaallit Nunaannut atuutsinneqassanngitsoq. Ilanngullugu inuit Kalaallit Nunaanniit nunanut Schengenimi isumaqatigiissummik akuersisimasunut kiisalu Norgemik Sverigemillu suleqateqarnissamik isumaqatigiissuteqarsimasunut angalasut inuillu pineqartuninngaaneersut nakkutigineqassanngitsut aalajangerneqarsimavoq. Taamaattumik ullumikkut Kalaallit Nunaata Danmarkillu kiisalu nunat allat arlaqartut akornanni pas-eqarani angalasoqarsinnaavoq.  



Taamaakkaluartoq Kalaallit Nunaanniit nunanut Schengenimi isumaqatigiissummik akuersisimasut kiisalu Norgemik Sverigemillu suleqateqarnissamik isumaqatigiissuteqarsimasut akornanni angalasinnaatitaanermi tunngavissaatitaavoq Kalaallit Nunaata avammut killeqarfiisa pitsaasumik alaatsinaanneqarlutillu nakkutigineqarnissaat. Nunamit Schengenimi isumaqatigiissummik akuerseqataasimanngitsumit, soorlu Canadamiit, Kalaallit Nunaannukarniaraanni malittarisassatut pingaarnersaavoq inuttut kinaassutip pas-inngorlugu uppernarsarneqarnissaata piumasaqaataanera. Tamanna inunnut angalasunut tamanut atuup poq, aammattaaq inunnut Kalaallit Nunaanni aalajangersimasumik najugalinnut.



Schengenimi isumaqatigiissutip kingunerisaanik suleqatigiinnermut Danmarkip ilaalerneranut atatillugu immikkut ittumik Kalaallit Nunaannut aaqqissuussineq Kalaallit Nunaata Danmarkillu akornanni pas-itigut nakkutigineqarani angalasinnaanermik atuutsiinnartitsisoq Inatsisartut 2000-imi ukiakkut ataatsimiinnermi immikkoortup 64-ip Nunani allamiut pillugit inatsisip Kalaallit Nunaannut atuutilersinnissaa pillugu Peqqussummut siunnersuummut Inatsisartut oqaaseqaatissaattut siunnersuutip oqaluuserineranut atatillugu akuersissutigineqarpoq



Naalakkersuisut isumaqarput Kalaalit Nutaata Canadallu akornanni isumannaallisaanermi mianerisassat tamatumunnga ajornartitsinnginnerat malillugu sapinngisamik annikinnerpaamik killiliilluni angalasoqarsinnaanissaa naleqquttuullunilu pissusissamisoortoq. Aappaatigut inuttut kinaassutsimut pappiaqqat pillugit canadamiut kalaallit/danskillu tungaannit piumasaqaateqartoqarsinnaanera Naalakkersuisut paasisinnaavat, taamaalilluni Canadap Kalaallit Nunaatalu akornani inuit kikkut angalanersut oqartussaasunit ilisimaneqarsinnaaniassammat. 



Kalaallit Nunaanni inuit kinaassutsimut uppernarsaaammik allagartaqalernissaannik siunnersuut timmisartukkut angalanerni inuttut kinaassutsimut uppernarsaateqartariaqarnermi ajornartorsiutinik eqqortumik qaangiissutaasinnaangitsoq Naalakkersuisut isumaqarput. Inuttut kinaassutsimut allagartaq aammattaaq nunamit Schengenimi isumaqatigiissummi ilanngunneqanngitsumit, soorlu Canadamit, Kalaallit Nunaannukarnermi isumannaatsumik alaatsinaannissamik nakkutilliinissamillu piumasaqaatinik naammassinninnavianngilaq. Taaneqareersutut pas-eqarnissaq piumasaqaataavoq.



Pas-i inuttut kinaassutsimut uppernarsaataavoq pitsaanerpaaq. Pas-i inuit Kalaallit Nunaanneersut Kalaallit Nunaata avataanut angalasut kiisalu nunamit Schengenimi isumaqatigiissummi ilanngunneqanngitsuneersut ajornartorsiutiginagu kinaassutsiminnik uppernarsaasinnaanerannut qulakkeerivoq. 



Tamanna tunngavigalugu inuit nunamut allamut, matumanittaaq Canadamut, angalaniartut najukkaminni politeeqarfimmut pas-itaarniarlutik qinnuteqartarnissaat Naalakkersuisut kaammattuutigissavaat. Inuit illoqarfinni nunaqarfinniluunniit aalajangersimasumik politeeqarfeqanngitsuni najugallit qinnuteqaatertik najukkaminni kommunefogedimut tunniussinnaavaat.



Teknikkikkut ineriartorneq pissanganartunik, soqutiginartunik tiguartinnartunillu arlalippassuarnik periarfissiivoq. Kalaallit Nunaannili inuit aalajangersimasumik najugaqartut tamarmik innuttaasut ataasiakkaat pillugit pisortat paasissutissaataannik ataatsimoortitsiffiusumik kinaassutsimut uppernarsaammik allagartaqalernissaat atulersinneqarpat tamanna pisortat ingerlatsiviinut tamarmiusunut pingaarutilitsigut piumasaqaatitaqarfiussaaq. Tamatumani pisortat ingerlatsiviisa digitaliseeriiffigineqarnissaat annertooq pisariaqassaaq, tamatumalu peqatigisaanik aaqqissuussinissaq minnerunngitsumillu aningaasalersuinissaq aamma piumasaqa ataassalluni. 



Teknikkikkut ineriartorneq periarfissanik nutaanik sukkasuumik neqerooruteqarfiusinnaammat Naalakkersuisut ilisimavaat. Aaqqiissutissatulli toqqakkatta teknikikkut misiligarneqarluarsimasuunissaat uppernarsarneqarsimasuunissaallu tamatumalu peqatigisaanik Kalaallit Nunaanni pisariaqartitatsinnik naammassinnittuunissaat pingaartuusoq Naalakkersuisut nal ilipput. 



Siunissami qaquguugaluarnersumi aaqqiissutissat teknikimik tunngaveqartut innuttaasunullu ataasiakkaanut oqilisaataasinnaasut peqatigisaanillu pisortat ingerlatsineranni sipaaruteqaataa sinnaasut Naalakkersuisut ammaffigaat.



Taamaattumik  mannakkuugallartoq siunnersuut Naalakkersuisut kaammattuutigisinnaanngilaat inassutigissallugulu siunnersuut tapersersorneqassanngitsoq.