Oqaluuserisassani immikkoortoq 08-1 |
|
||
Siullermeerneqarnera | Aappassaanneerneqarnera | Pingajussaaneerneqarnera |
Marlunngorneq 6. maj 1997
Ataatsimiinnermik aqutsisoq, Hans Enoksen, Siulittaasoqarfik,
Siumut..
Johan Lund Olsen, siunnersuuteqartoq, Inuit
Ataqatigiit:
Inuit Ataqatigiit inissiaatileqatigiiffik
INI A/S 1. januar 1995 timitalerneqartussanngorlugu pilersinneqartussanngormat
ilisimaneqartutuut Inatsisartuni taamani akuerseqataaffigisimavarput.
Maanna ukiut marluk sinnerlugit
ingerleernerani miserratiginagu tamanna partiinit arlalinnit kukkusstaasimammat
- pereersulli pisartullu eqqarsaatigalugit kukkuneq ilinniutigismallugu, Inuit
Ataqatigiit siunnersuutigissavarput INI A/S aktieteqarluni ingerlatsivittut
ingerlajunnaarsinneqarluni suliffeqarfittut imminut pigisutut, tassa
selvejende institutionitut, ingerlatsivinngortinneqarnissaa
akuersissutigineqassasoq.
Siunnersuuterput imaattumik
tunngavilersorparput.
Naluneqanngitsutut nunatsinni
illuutigineqartut inissiaatigineqartullu pisortanit amerlanertigut
pigineqareerlutillu sanaartorneqartareerput. Taamaattumik nunani allanisuulli
namminersortut illuliortiternerat nunatsinni annertugisassanngilaq
inissasariortut allanisuulli periarfissaminnik arlariiaanik
qinigassaqanngereernerannik aamma kinguneqartumik.
Taamaattumik pisortat nunatsinni illussaqartitsiniarnerat
pisussaafeqarnerallu kommunini qinikkanit Inatsisartunillu politikkikkut
immikkut alaatsinaaffigilluinnarneqartariaqarpoq
sunniuteqarfiginiarneqartariaqarlunilu. Tamanna ajoarnakusoorpoq
illussaqartitsiniarneq aktiaateqarluni ingarlatsiviliullugu
aaqqissuussiffigineqarsimanera pissutigalugu.
Aaqqiissuteqarnissatsinnut
pissutissaqarluarpugut. Ilisimaneqareersutummi INI A/S-ip pilersinneqaqqaarneranit
kommunit tallimat maannamut peqataajumasimanngillat illussaqartitsiniarnerminnut
politikkikkut oqartussaafiiagaannginnissartik pingaartillugu taamak
aalajangersimammata.
Maannamut misilittagarineqalersut,
minnerunngitsumillu kommunit amerliartuinnartut, INI A/S-imit sullinneqarnertik
naammagiunnaarsimallugu maanna INI A/S-imit aninngikkunik aamma nutaamik
isumaqatigiissusiortoqarnissaanik noqqaasalernerat eqqarsaatigalugit
oqartariaqarpugut kommunit taamatut saqqummiuussisalernerat Inuit Ataqatigiit
paasisinnaalluaratsigit.
Inuit Ataqatigiit isumaqarpugut
ajornartorsiut tamanna illussaqartitsiniarnerup aktiaateqarluni
ingerlatsiviliullugu aaqqissuussiffigineqarsimaneranik patsiseqartoq.
Taamaattumik najugaqartut oqartussaaqataatinniarneqarnerat najugaqarfimminnullu
akisussaaqataanerulernissaat sulissugineqartoq sapaginngikkaluarlugu
isumaqarpugut INI A/S suliffeqarfittut imminut pigisutut
aaqqissuussiffigigaanni pitsaanerussasoq taamaasilluni kingumut kommunit aamma
illussaqartitsiniarnikkut tamakkiinerusumik
sunniuteqaqataalersinnaqaqqissammata.
Aaqqissuusseqqinnissaq tamanna
siunnersuutigissallugu silaannarmit tigusaanngilaq, tassami 1993-imili
kommuninik iluarsartuusseqqinnissamik ataatsimiititaliarsuarmit aamma
inassutigineqartareersimammat, ajoraluartumilli Inatsisartunit taamani
malinneqanngitsumit.
Kukkussutigisimasagut
ajornartorsiutinngoraangata malartaasernata nassuerutigalugillu inuiaqatigiinnut
ajunngitsussaq siunerataralugu aaqqinneqarsinnaasarmata matumuuna Inatsisaartut
aaqqiissuteqarnissaminnut periarfissaqarmata tamanna innersuussutigissavarput.
Daniel Skifte, Aningaasaqarnermut Ineqarnermullu
Naalakkersuisoq:
Inatsisartunut ilaasortap Johan Lund
Olsenip aalajangernissamut siunnersuummini siunnersuutigaa
Inissiaatileqatigiiffik INI A/S atiaateqarluni ingerlatseqatigiiffittut ingerlajunnaarsinneqarluni
suliffeqarfinngortinneqassasoq imminut pigisoq, erseqqinnerusumik oqaatigalugu
tamanut ilua-qutissatut inissiaatileqartigiiffinngortinneqassasoq.
Siunnersuummi pineqarpoq
inissiaatileqatigiiffimmik pilersitsinissaq pillugu Inatsisartut peqqusutaanni ' 1. '1 imatut oqaasertaqarpoq:
ANaalakkersuisut 1. Januar 1994-imi
atuutilersussaq aktiaateqarluni ingerlatseqatigiiffik, A/S
Inissiaatileqatigiiffik INI, pilersissavaat. Inissiaatileqatigiiffiup
inissianik aqutsinermi suliassat il.il. maannamut Namminersornerullutik
Oqartussat Ineqarnermut immikkoortortaqarfiannit kiisalu isumaqatigiissutit 16.
September 1975-imeersoq tunngavigalugu kommuninit suliarineqartartut
suliassarilissavai ingerlateqqitassarilissallugillu.@
Inatsisartunut ilaasortap
siunnersuumminut ilaatigut tunngavilersuutigaa nunatsinni pisortat inissiaataat
najukkani ataasiakkaani nunalu tamakkerlugu annertuumik naalakkersuinikkut
pingaaruteqarmata, taamaattumillu tamanna naalakkersuinermik suliallit immikkut
eqqumaffigissallugu pisussaaffigalugu, sunniuteqarsinnaanertik
eqqarsaatigalugu. Tamanna maannakkut ajornakusoortutut isigineqarpoq
ineqarnermut tunngasut aktiaateqarluni ingerlatseqatigiiffittut
aaqqissuussiffigineqarsimanerat pissutigalugu.
Inatsisartunut ilaasortaq
isumaqarpoq A/S Inissiaatileqatigiiffik INI-p tamanut iluaqutissanngorlugu
inissiaatileqatigiifinngortinneqarneratigut ineqarnermut tunngasutigut
ingerlatsinermut kommunit naalakkersuinikkut sunniuteqarsinnaanerat
annertusarneqassasoq.
Inatsisartunut ilaasortap
siunnersuutaa siunnersuumminullu tunngavilersuutai allatigut innersuussutigeriarlugit
Naalakkersuisut sinnerlugit makku oqaatigissavakka:
Nuna tamakkerlugu
inissiaatileqatigiiffimmik pilersitsinermut atatillugu ingerlatseqatigiiffittut
aaqqissuussisinnaanerit assigiinngitsut eqqarsaatersuutigineqarput, tassunga
ilanngullugu inissiat attartortittakkat tamanut iluaqutaasussamik
inissiaatileqatigiiffittut aaqqissuunneqarlutillu aqunneqarssanersut.
Kisianni ingerlatseqatigiiffimmik
ilusiliineq tamanna taamaatiinnarneqarpoq, tassa taamaaliortoqaraluarpat
inissianik attartortittakkanik piginnittuuneq namminersornerullutik
oqartussaniit kommuniniillu ingerlatseqatigiiffimmut
nuunneqartariaqartussaammat. Tamanut iluaqutasussanik
inissiaatileqatigiiffeqarnerup tunngavigaa atuisut/attartortut
ingerlatseqatigiiffiup ingerlanneqarneranut aalajangiisuulluinnartussaanerat.
Taarsiullugu aktiaateqarluni
ingerlatseriaaseq atorneqartoq Naalakkersuisut siunnersuutigaat, tassami
aaqqissuusseriaaseq inatsisitigut atuutereersutigut
aalajangersaavigineqarsimasoq aamma akisussaaffiit oqartussaaffiillu pillugit
erseqqissunik piginnaatitsinerup atorneqarnissa kissaatigineqarmat.
Ingerlatseqatigiiffiup
ingerlanneqarneranut naalakkersuinikkut sunniuteqarsinnaaneq Naalakkersuisut
ataatsimeersuartartutut inissisimanerat aqqutigalugu pisartussatut annerusumik
naatsorsuutigineqarsimavoq. Aktiaateqarluni ingerlatseqatigiiffimmik
ilusiliinikkut Naalakkersuisut kommunillu toqqaannartumik
inissiaatileqatigiiffiup ingerlatitaaneranut sunniuteqarsinnaapput
siulersuisuni ilaasortassanik qinersinikkut. Aammattaaq aktiaateqarluni
ingerlatseqatigiiffeqarneq pillugu inatsimmi siulersuisut akisussaaffii
erseqqissumik nassuiarneqarsimapput.
A/S Inissiaatileqatigiiffik INI
aqutsinermut ingerlatsinermullu ingerlatseqatigiiffiuvoq namminersornerullutik
oqartussanik kommuninillu atsiueqatigiilluni isumaqatigiissutit aqqutigalugit
pisortat inissiaataasa attartortittakkat ulluinnarni ingerlanneqarnerannik
isumaginnttoq. Inissat attartortittakkat suli namminersornerulltuik
oqartussanit aamma kommuninit pigineqarput. INI aktiaateqarluni
ingerlatseqatigiiffittut ilusiligaagaluartoq siunertaasimanngilaq
inissiaatileqatigiiffiup ukiumoortumik attartortut akiliisoralugit
sinneqartooujussartarnissaa.
Taamaallaat INI-p isumagisaraa
illunik piginnittut sinnerlugit, aammalu attartortut piginnittullu
suleqatigalugit, ulluinnarni ingerlatsineq. Inissiat ingerlanneqarnerat
aaqqissuunneqassaaq ingerlanneqassallunilu inissianik attartortitsineq pillugu
inatsisit Inatsisartunit aalajangersarneqartut atuuttut naapertorlugit.
INI-p nalilersorneqarnerani
arajutsineqassanngilaq ineqarnermut tunngasut aaqqissuussivigeqqinneqarnerata
kisiat nassatarinngimmagu nuna tamakkerlugu inissiaatileqatigiiffiup
pilersinneqarnera. Ineqarnermut tunngasuni allannguut malunnaateqarnerpaaq
pivoq inissianik attartortarneq pillugu peqqussutip nutaap 1994-imi upernaakkut
ataatsimiinnermi Inatsisartunit akuersissutigineqarneratigut. Peqqussut
atortuulerpoq 1. Januar 1995-imiit INI-p inissianik ingerlatsinermik tigusinera
peqatigalugu.
Una aamma erseqqissumik
oqaatigissavara: INI ininik innerssuussinissamut, attartortunik
anisitsinissamut, inimik attartortnermut akiliutissat
angissulilerneqarnissaannut il.il. maleruagassanik INI
aalajangersaasinnaanngilaq. Pisortat inissiaataannik attatortitsinermut
tunngassuteqartut tamarmik peqqussutitigut nalunaarutitigullu
maleruagassaqartitaapput. Attartortitsineq pillugu tunngavissat tunngaviusumik
Inatsisartunit aalajangersarneqarput inissianik attartorneq pillugu
inatsisartut peqqussataatigut. Peqqussummi naalakkersuisut pisinnaatinneqarput
peqqussutip qanoq aqunneqarnissaa pillugu nalunaarutit atorlugit
erseqqinnersumik maleruagassanik aalajangersaanissaminnut. INI-p aqutsinissani
inatsisiliat naapertorlugit aaqqissuutissavaa.
Inissianik attartortitsisarneq
pillugu peqqussummi nutaami aallaaviusoq tassaasimavoq najugaqartut
oqartussaaqataanerisa siuarsarneqarnissaat, najugaqartullu najukkaminni
avatangiisiminnut piviusorsiornerusumik sunniuteqaqataalersinneqarnissaat.
Aktiaateqarluni ingerlatseqatigiiffiup ingerlanneqarneranut naalakkersuinikkut
sunniuteqarfigineqarnera aktiaateqarluni ingerlatseqatigiiffimmi INI-mi siulersuisut
aqqutigalugit pingaarnerpaamik pisussaavoq, inissianillu attartortitsisarneq
pillugu inissialiorneq Inatsisartut suliassaralugu.
Kommunit ineqarnermut tunngasutigut
sunniuteqaqataanerat inatsisiliassat piareersarneqarneranni KANUKOKA
suleqatigalugu, kattuffiullu INI-p siulersuisuini sinniisoqarfianilu
sinniisuutitai aqqutigalugit, ingerlaavartumik pisarpoq.
INI-p tamanut iluaqutaasussamik
inissiaatileqatigiiffinngorlugu allanngortiterneqarnerata kommunit
ingerlatseqatigiiffiup ingerlanneqarneranut toqqaannartumik
sunniuteqaqataanerat annertusisinnavianngilaa, tassami tamanut
iluaqutaasussamik aaqqissuusseriaatsimi atuisut/attartortut
ingerlatseqatigiiffiup ingerlatsinerani pissutsit tamaasa pillugit
pingaaruteqartumik aalajangiisinnaatitaanerat tunngaviorpiarmat.
Naalakkersuisut isumaqarput
aktiaateqarluni ingerlatseqatigiittut aaqqissuussaaneq INI-mut
pissusisssamisoortoq, taamatummi aaqqissuusinikkut attartortut taamatullu aamma
illuutinik piginnittut soqutigisaat isiginiarneqarmata.
Ineqarnerup iluani
ajornartorsiutaalersimasut aaqqissuussaanermik pissuteqanngillat, annerpaamilli
pissuteqarlutik attartoneq pillugu peqqusutip timitalerniarneqarnerani
ajornartorsiutinik.
Kommunit ataasiakkaat
oqaatigisimavaat INI inissiaatiminnik suli aqutsuutiinnassanerlugu
isumaliutersuutigigitsik. Kommunit inissiaatimik attartortittakkat
ingerlanneqarnerat tigugaluarpassulluunniit ingerlatsineq inissiat
attartortittakkat pillugit inatsit atuuttoq tunngavigalugu aaqqissuullugulu
ingerlattussaavaat, matumani ineqarnermut akiliutinik aalajangersaasarneq,
inissianik innersuussisarneq, akiitsunik akiliisitsiniarneq, najugaqartut
oqartussaaqataanerat il.il. eqqarsaatigalugit.
Pilersinneqarnermi kingorna INI
aqutsinini pillugu annertuumik isornartorsiorneqartarsimavoq, attartortunik
anisitsinernut, inissamik innersuussisarneq pillugu suliassanut ataasiakkaanut
il.il. atatillugu. Taamatut isornartorsiuineq arlalippassuartigut
pissutissaqartarsimanngilaq, tassami ingerlatseqatigiiffik ineqarnermut
tunngsuni inatsisit atuuttut tunngavigalugit aqutsiniarsimammat.
Taamaattorli Naalakkersuisut
isumaqataaffigivaat ingerlatseqatigiiffiup aattartortunut kommuninullu
sullissineq eqaannerusoq inussiarnernerusorlu anguniarsinnaallugulu
anguniartariaqaraa. Naalakkersuisut nalunngilaat ingerlatseqatigiffiup
sulisuminut sukumiisumik ilinniartitsinissamut pilersaarut aallartissimagaa,
taamaalilluni attartortut sullinneqarnissamik piumasaqaataat
ingerlatseqatigiiffiup pitsaanerusumik tunniussinnaaleqqullugit.
INI-p aallartisarnerani
attartornermullu peqqussutip nutaap piviusunngortinniarneqarnerani
ajornartorsiutit Naalakkersuisut paasilluarsimavaat, kisianni aktiaateqarluni
ingerlatseqatigiiffiup INI-p aallartikkiartuaarneqarnera massakkut naasutut isigisariaqalerpoq.
Ineqarnermut tunngasunik
suliassaqarfimmi aaqqissuussaanerup allanngortiterneqarnerani misilittakkat
katersorneqartut naliliffigineqarnissaat Naalakkersuisut ammaffigaat, tamannalu
KANUKOKA INI-lu suleqatigalugit ingerlanneqassaaq.
Upernaakkut ataatsimiinnermi
matumani oqaluuserisassani imm. 19-itut ineqarnermut tunngasut pillugit
naalakkersuisut sukumiisumik nassuiaateqassapput, tassani ilaatigut INI pillugu
sukumiinerusumik nassuiaasoqasalluni.
Naalakkersuisut taamaattumik
inassutigissavaat matumani oqaluuserisassami imm. 8-p oqallisigineqarnerani
A/S Inissiaatileqatigiiffiup INI-p massakkut aaqqissuussaanermisut
ingerlajunnaarsinneqarluni taarsiullugulu tamanut iluaqutissatut
inissiaatileqatigiiffinngortinneqarnissaanik Johan Lund Olsen-ip siunnersuutaa
Inatsisartut akuersissutigissanngikkaat.
Jonathan Motzfeldt, Siumup oqaaseqartua:
Inatsisartunut ilaasortap Johan Lund
Olsen-ip aalajanginissamut INI A/S-ip atorunnaarsitaalluni allatut
aaqqissuunneqarnissaanik siunnersuutaa Siumumit ima oqaaseqarfigissavarput.
Ilisimavarput INI A/S
pilersinniagaalermat periarfissat ilaatigut Johan Lund Olsen-ip taasimasaa
kommuninik iluarsaaqqinnermi ataatsimiititaliarsuarmi aamma
eqqartorneqarsimagaluarpoq. Misissuinerilli inerneraat Inatsisartuni maani
Naalakkersuisut selskabiliornissamut tunngavigisaat assigiinngitsut
tapersersorneqartullu aalajangiunneqarmata. Tamannalu maannamut ingerlatsinermi tunngaviuvoq.
Siumumit erseqqissassavarput uagut
oqaloqataaffigiumagipput INI A/S-ip ingerlatitaanermigut pitsaanerpaamik
periarfissaqartitaanissaa. Maannali saqqummiussaq tamatumanilu attorneqartut
pillugit, Siumumit siunnersuutigissavarput;
Johan Lund Olsen-ip saqqummiussaa
oqallinnermi ilanngunneqassasoq inimi maani INI A/S pillugu nassuiaat
Naalakkersuisunit saqqummiunneqarneranut atatillugu. Tassa maannakkut
aalajangiiffiginagu.
Siunnersuut ilungersunartutut
peqqissaartumilli nalilerniagassatut Siumumit isigigatsigu tupigineqassanngilaq.
Illussaqarniarneq nunatsinni ajornartorsiutitut annertuutut isigiuaratsigut,
pitsaanerpaamillu Siumumit aaqqiiffiginissaa anguniartuaratsigu, inissaqarnerup
ineqarnerullu tungaatigut pitsanngorsaatissat suulluunniit misissorluarumavavut
peqataaffigiumallugillu. Taamaappoq aamma ullumi aalajangiiffissatut
siunnersuut, aalajangiiffigisassatut saqqummiussaq eqqaassagaanni, tamannalu
oqalliffissami tullermi piumaneruvarput, tamatumani tunngavilersuutissat
erseqqinnerusut periarfissikkumaarmatigut.
Siumumit ilisimalluarparput INI A/S-ip
suliassersorneqarnerani arlalissuit maannamut suliarineqartut
misissorneqarsinnaasut, ilaatigut kommunit suleqatigineqarnerinut tunngasut,
aammalumi suliassanut allanut. Tamakku naliliiffigeqqinneqarnissaat
periarfissaqarsoraarput INI A/S pillugu Naalakkersuisut nassuiaataat inimi
maani saqqummiunneqarpat, kingornatigullu ineqarneq pillugu inatsisartut
ataatsimiititaliaani suliarineqarpat. Tamatuma kingorna inimi maani, Inatssiartuni,
aalajangiiffissamik saqqummiussisoqarnissaa aamma Siumumit oqalliseqataaffigiumavarput.
Naalakkersuisup akissuteqarnerminni
erseqqissaatigisaat INI A/S-ip maanna inissisimaneranut tunngasut, suliassanut
assigiinngitsunut tunngasut ilami inatsisinik peqqussutinillu tunngaveqarluni
ingerlanera, Naalakkersuisup erseqqissaatigisaa, qularutiginngilarput
oqaluuserisassaq 19 tikikkutsigu itisilerlugit oqaloqataajumaartugut.
Taama oqaaseqarluta oqaluuserisassaq manna
taamatut isikkoqarluni aalajangiiffissaanngitsutut isumaqarfigalugu
oqaaseqarpugut. Siuliinilu oqaaserisavut tunngavigalugit oqaluuserisassap 19-ip
ataani eqqarsaativut suleqataaffigiumasavullu Siumumit uterfigiumagivut
nalunaarutigereerniarlugu.
Jakob Sivertsen, Atassutip oqaaseqartua:
Inatsisartunut ilaasortaq Johan Lund Olsen
Inissiaatileqatigiiffik INI A/S-ip massakkut suleriaa-sia atorunnaarluni,
tamanut iluaqutissanngorlugu allanngortinneqarnissaanik siunnersuuteqar-poq. Siunnersuut Atassummit imatut
oqaaseqarfiginiarparput.
Nammineerluni ineqarsinnaaneq inuit
piginnaatitaaffiinut ilaavoq, taamaattumik Atassummit nunatsinni
inissaaleqinerujussuup ullumikkut ingerlaannarnissaa akuersaaruminaatsipparput,
isumaqarpugut inissialiortiternermi aningaasat atorneqartartut
amerlineqarnissaat inatsisartuni nalilersoqqittariaqarlersut, ullumikkut
aningaasaliissutit ingerlaannassappata inissaaleqineq qaqugorsuarmut
aaqqinneqarsinnaanngimmat.
Ineqarnermut tunngassuteqartut
oqaluuserineqartillugit tamatigut Atassummiit soqutiginnilluta
suleqataasarsimavugut suleqataajuassallutalu, aamma Inatsisartuni ilaasortap
Johan Lund Olsen-ip siunnersuutaata Inatsisartuni oqaluuserineqannginnerani
sukumiisumik nalilersorluarlugu oqaluuserisimavarput.
Atassummiit miserratiginagu
oqaatigissavarput inissiaatileqatigiiffik INI A/S-inngorneranit inissiani
ineqartunit arlalitsigut naammagittaalliuutigineqartartut eqqarsaatigalugit
piaartumik aaqqiiniarnissaq Atassummit pisariaqartikkipput, pingaartumik
isorliunerusuni nunaqarfinnilu najugaqartut eqqarsaatigalugit. Taamaakkaluartoq
siunnersuutigineqartutut ullumikkorpiaq al-lanngortitsinissaq Atassummit
isumaqatiginngilarput ilaatigut makkunannga peqquteqarluta.
1995-mi Inatsisartut ukiakkut
ataatsimiinneranni Inatsisartunut ilaasortat arlallit ineqarnermut tunngasunik
siunnersuuteqarsimapput, siunnersuutinullu tunngatillugu Inatsisartut
tamarmiullutik isumaqatigiissutigisimavaat ineqarnermut tunngasumik
naalakkersuisut Inatsisartunut nassuiaateqarnissaat, tamannalu Inatsisartut
upernaaq manna ataatsimiinneranni pisussaavoq.
Atassummit isumaqarpugut
ineqarnermut tunngasut tamakkiisumik qulaajarneqartinnagit
allanngortitsinissamut aalajangernissaq aqqutissat pitsaanerpaartarinngikkaat.
Ineqarnermut tunngasut tamakkiisumik Inatsisartuni oqaluuserineqareerpata
equngassutit aaqqittariaqartullu ataatsimoorullugit oqaluuserineqareerpata
aaqqiiniarnissaq Atassummit pitsaanerpaatut isumaqarfigaarput.
Atassumiit assut
ussernartorsiorfiginaraluarpoq suut tamaasa qulaarlugit ineqarnermut tunngasut
oqaaseqarfiginissaat, taamaaliornissarli ineqarnermut tunngasunik tamakkiisumik
oqallinnissamut toqqoralluarparput.
Naggataatigut Atassummit
oqaatigissavarput Inissiaatileqatigiiffik INI A/S siulersuisoqartoq,
siulersuisullu pisussaaffigaat ineqartut naammagittaalliutaat sapinngisartik
tamaat atorlugu aaqqinniartassallugit, soorlu A/S-it Namminersornerullutik
Oqartussanit pigineqartut allat siulersuisui taamaaliortartut.
Atassummit isumaqarpugut
Inissiaatileqatigiiffik INI A/S-ip siulersuisui ukuninnga inuttalersugaasut,
KANUKOKA-mit marluk, Namminersornerusunit marluk, kiisalu ulluinnarni atuisunit
pingasut, ilaasortaminnit sullinneqarnerminnit sanngiippallaartut, taakkumi
pisussaaffigaat ilaasortamik naammagittaalliutaat aaqqinniassallugit.
Taamatut oqaaseqarluta siunnersuutip
akuersaarneqannginnissaat Atassummit inassutigaarput. Naggaterpiaatigullu
oqaatigissallugu Siumut oqaluttuanit oqaatigineqartoq ataatsimiititaliamit
misissorneqareerluni tamakkiisumik oqallinnermut ilanngunneqarnissaa uagut
aamma peqataaffigerusupparput.
Josef Motzfeldt, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat:
Inissaqartitaaneq,
oqaatigineqareersutut aamma, inuttut pisinnaatitaaffiit ilagaat, tamanna FN-ip
inuit pisinnaatitaaffii pillugit aalajangersagaasa ilagaat.
Inuit Ataqatigiit siunnersuuteqarnitsigut
matumuuna Inissiaatileqatigiiffik INI A/S ineqartunut qanilaarnerusumik,
inuttut pisinnaatitaaffik pineqartoq aallaavigalugu, periuseqarnissaa siunnerfigaarput.
Ukiortaaq 1995 aallarnerfigalugu INI
A/S tamakkiisumik ingerlalerpoq. Tamanna sioqqullugu ilaatigut kommunini
iluarsaaqqinnissamut ataatsimiititaliarsuup sulinerani innuttaasut inissaqarniarnerata
qanoq aaqqissugaanissaa sukumiisumik eqqartorneqartut ilagisimavaat, tassanilu
ilaatigut ingerlatseriaatsit allat A/S-ituunngitsoq ilulisikkat
eqqartorneqartut ilagisimagaluarpaat.
Oqaluuserisassamulli matumunnga
Naalakkersuisut akissuteqaataanni oqaatigineqartutut A/S-itut ingerlatsinerup
toqqarneqarneranut tunngavigineqartut pingaarnersarisimavaat, A/S-itut aaqqissuussineq
ilisimaneqarnerummat. Tamanna saqqummiussinermi qallunaatuinnaani allassimagaluarpoq.
Ilumut tamanna Naalakkersuisut
pingaarnerutissimasaat toqqammavittut inatsisartuni taamanikkut
akuerineqarsimammat nalileqqinnissaanut ullumikkut pissutissaqartugut Inuit
Ataqatigiit isumaqarpugut.
Ineqartut misigittaatsumik
qitiusumillu annertuumik aqunneqartutut misigisimanerat kisiat matumani
tunngaviginngilarput. Kommuninimmi 18-iusunit aallaqqaammut INI A/S-imik
isumaqatigiissuteqarumasimanngitsut kommunit tallimaasut
taamaasiorsimanermikkut kommuninit allanit ullumikkut usorineqarlutik
issuarumaneqaleriartormata, Naalakkersuisut akissutaanni aamma ersarippoq.
Isumaasimagaluartormi, kommuninit
inissiaatileqatigiiffiullu akornanni, qanimut suleqatigiinnissaq
amerlasuutigut atuutsinneqarsimanngilaq. Avissaaqqasimapput. Qanimut
oqartussaaqataanermik isumalluarsimanerigaluaq paarlattuanik ungasissumit
aqunneqarnertut misiginermik, saaffigisassaqannginnermik ineqartut amerlasuut
misigiffigisimavaat, minnerunngitsumik nunaqarfinni ineqartut tamanna
tujorminartumik misillerfigisimavaat, taamalu misigisimaffigiuarlugu.
Ineqartut peqatigiiffeqartiternerat
isummamigut ajunngilluinnarpoq, ineqartulli peqatigiiffiisa
oqartussaaqataanermik isumalluarsimanerigaluat, amerlasuutigut
qatangiinnartinneqarsimavoq, INI A/S-ip immikkoortoqarfiini ingerlatsisut qanoq
iliuuseriniarneqartut piareerlugit akuerineqartussannguinnarlugit ineqartut
peqatigiiffiinut saqqmuuiussiinnartartutut amerlasuutigut misillerfiusimammata.
Tamakku soorunami ilumut A/S-itut
aaqqiisimanerup allamik taarserneqarnerinnaatigut iluarsineqarsinnaanersut
apeqquserumaneqarsinnaavoq. Attartornermulli peqqusut imaluunniit aktieselskabitut
ingerlatanut inatsit toqqammaviusoq INI A/S-ip ingerlatsinermini
najoqqutarineruneraa tassani apeqqutaavoq.
Nalinginnaasumik
illussaqartitsinissamut/inissialiortitsinissamut pisortat nunatsinni
pisussaaffiat assortorneqarsinnaanngilaq, INI A/S-illi ingerlatsinermini
aningaasartuutissai ilaatigut ineqartut inissaminut iserternerminni
depositumitut, qularnaveeqqutitut akiliutigisartagaat annertuumik atorneqarput.
Tamakkuli naamassimanngimmata
tamatsinnit eqqaamaneqassooq ukiarmi INI A/S akissaqarumalluni ineqarnermut
akiliutinik ilaatigut 37% angullugu qaffaariaraluarmat.
Naalakkersuisut akissuteqaataat
amerlanertigut inatsisartuni ilaasortaatitaannit pituttuisutut
isigiumaneqartarmata, Inuit Ataqatigiit pasitsaatereerpaat aalajangiiffissatut
siunnersuupput manna akuerineqarnavianngitsoq.
Ineqartullu kiffartuunneqarnerminnik
naammagittaalliuuterpassui kommunillu oqartussaaqataasuusaartinneqarnertut
misigisimanerat tusaanngitsuusaaginnarneqarsinnaanngilaq. Taamaattu-mik Inuit
Ataqatigiit partiinut allanut ilungersorluta inussiarnersumilli
kammattuutigissavarput siunnersuuterput akuerissallugu ullumikkut
piarersimanngikkunik, ataatsimiinnermi matumani oqaluuserisassat immikkoortuisa
19-iata oqaluuserinissaanut allanngortitsisinnaanermut isummersuuteqaqqullugit.
Oqaluuserisassat immikkoortuisa
19-ianni eqqartorneqartussaq tassaavoq Naalakkersuisut Ineqarnermut tunngasunut
nalunaarusiaat.
Nalunaarusiamilu tassani ilaatigut
nutaamik INI A/S-ip isummerfiginissaa pisariaqassappallu inatsisitigut
toqqammaviisa allanngortiinnissaat periarfissatut tikkuarneqarput.
Taama oqaaseqarluta oqaluuserisap
Ineqarnermut Ataatsimiititaliamit nalilersuiffigineqarnissaa kissaatigaarput.
Bjarneq Kreutzmann, Akulliit Partiiat:
Naluneqanngitsutut Akulliit Partiiata
´90-ikkut aallartinneranni uparuarsimavaa ineqarnermut tunngasutigut
marloqiusamik allaffissorneq, tassa Namminersornerullutik Oqartussat pisortaqarfianni
aamma komminini inuiaqatigiinnut akisoqisoq. Tamatumunnga peqatigitillugu
Akulliit Partiiata siunnersuutigisimavaa taakkua marluk kattunneqarnissaat,
aammalu uparuarlugu naleqqutissasoq tamanna kommuninit
tigummineqassappat.Naluneqanngitsutut taakku marluk kattunneqarput
Inissiaatileqatigiiffinngorlugit.
Ullumikkut pissutsit imaalersimapput,
kommunit arlallit kissaatiginartillugu ineqarnermut tunngasut kommuninit
tiguneqaqqinnissaat.
Hr. Johan Lund Olsen-ip aalajangernissamik
siunnersuutta ataqqillugu isumaqatiginartillugu siunnersuutigissavara, tassunga
tunngasumik aalajangernissaq kinguartinneqassasoq ineqarnermut tunngasutigut
aaqissuussaanerup allanngortinneqarnerani misilittakkat naliliiffigineqarnissaata
KANUKOKA-p aamma INI A/S-ip akornanni pisussap, akissuteqaammi taaneqartup
pereernissaanut - taamatullumi aamma Naalakkersuisut ineqarnermut tunngasut
pillugit suku-miisumik nassuiaateqartussaammata ataatsimiinnerup matuma
ingerlanerani kingusinnerusukkut, tassa imm. 19-ip oqaluuserineissaani.
Taama naatsumik oqaaseqarfigalugu
aalajangernissap utaqqilaarnissaa inassutigaara.
Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit:
Inatsisartunut ilaasortap Johan Lund
Olsen-p siunnersuutaa paasilluarpara ilumoorporlu A/S Inissiaatileqatigiiffik
INI arlalitsigut inuiaqatigiinnut ajornartorsiuteqartumik ingerlavoq, soorunami
sunaluuniit pilersitaq nutaaq ajornartorsiutinik nassataqanngitsoorneq ajorpoq.
Inuiaqatigiinni qinikkatut suulluunniit
ajornartorsiutit ilisimaleraangatsigit pisussaavugut ajornartorsiutinik
qaangiiniarluta iliuuseqartarnissatsinnut, matumanilu pissutissaqarluarpoq A/S
Inissiaatileqatigiiffik INI-p innuttaasunut naammaginarnerusumik
pitsaanerusumillu sullissinissaa anguniarlugu aaqqiisoqarnissaa.
Siunnersuuteqartoq isumaqatigaara
ilaatigut kommunit naalakkersuinikkut annerusumik sunniuteqarsinnaanerat
ajortortariaqarmat. Tassami ullumikkut kommunit annerusumik sunniuteqarsinnaanatik
erloqinartumik inissisimapput minnerunngitsumik suliffissaqannginneq
pissutigalugu inigisaminnut akiliisinnaanngitsut eqqarsaatigalugit,
ilaqutaariimmi taamatut inissisimasut amerlaqaat.
Ilaqutariinnillu aqqusiniinnarmut
anisitsinnginnissaq pillugu kommunit arlalitsigut
akiliussisa-riaqartalersimapput, taamaattumik tamakkuinnaallunniit
eqqarsaatigalugit inuiaqatigiinni aaqqiinissaq ineqartunut pisortanullu
naammaginarnerusumik iluarsisariaqarpoq.
Ullumikkut inuiaqatigiit Kalaallit
ineqarnermut katillugit 156 mio-nit sinnerlugit akiligassaqarput.
Nassuerutigisariaqarpoq akiligassat ilarpassui ima pisoqaatigisut imaluunniit
ilaqutariinnut ataasiakkaanut kinguaattoorutit ima amerlatigisinnaasarlutik
akilersorneqarnerat akiligassanut nutaanut malinnaasinnaanermut
angummatitsisinnaanani.
Taamaattumillu akilersuiniaraluartut
ilaatigut akiligassaminnik kinguaattooraluttuinnartarlutik, taamaattuminguna siusinnerusukkut
siunnersuutigisimagaluariga akiligassat akilerneqarsinnaanngitsutut
nalilerneqarsinnaasut isumakkeerneqarnissaat.
Eqqaamavarpummi Namminersornerullutik
Oqartussat inissiat danskit Naalagaaffiannit akeqanngitsumik tiguneqarmata
taamanikkulli ineqarnermut akiligassat 100 mio-nit sinneqareersut. Taamaattumik
akiligassatoqarpassuit ilaqutariinnut akiliisinnaassuseqanngitsunut nanertuutaajunnaarlugit
isumakkeertariaqarput, soorunami akiliisinnaagaluarlutik akiliiumanngitsut
pinngitsooratik pisussaaffeqarput qimarratigisinnaanngisaaminnik.
Isumaqarpunga A/S Inissiaatileqatigiiffik
INI-p suliai ajortuinnanngitsut aammali inuiaqatigiinni iluaqutissartalinnik
ilaqartut, taamaattumik Kattusseqatigiinniit soqutigilluinnarpara misilittagaalersimasut
ajortut ajunngitsullu takoreerlugit tamanut naammaginartumik
iluarsiiniartoqartariaqartoq.
Naalakkersuisoq isumaqatigaara A/S
Inissiaatileqatigiiffik INI-p attartortunut kommuninullu sullissineq
eqaannerusoq inussiarnernerusorlu anguniartariaqaraa oqaatigimmagu. Aammalu
neriutigaara ineqarnermut tunngasut nassuiaatigineqarnissaannut siunnersuut
manna uterfigineqarumaartoq.
Daniel Skifte, Aningaasaqarnermut Ineqarnermullu
Naalakkersuisoq:
Partiit oqaaseqartuinut qujavunga.
Isumaqarpunga partiit ataatsimut
oqaatigissagukkit erseqqissumik qularutissaanngitsumillu oqariartuuteqartut;
suliassaq manna ullumikkut naammassinagu immikkoortoq 19 oqaluuserineqalerpat
oqallisigeqqissagatsigu. Tamanna oqariartuut paasilluarpara ammaffigisariaqarlunilu
aammalu taamaliornissamut piareersimavugut.
Siumut oqaaseqartuanut oqaatigiinnassavara
- tassami Siumup oqariartuutigimmagu immikkoortoq 19-mi oqaluuserinerunissaa
kaammattuutigineqartoq - kaammattuutigineqartoq oqaaseqarfigereerakku, taamaatuttaaq Atassut naggataagut oqanermini
oqarpoq aamma piaareersimalluni.
Atassutip oqariartuutaasa ilagaat
aningaasat inissialiornermut atorneqartartut amerlisariaqartut. Soorunami
tamanna tulleriisaarinermi saqqummertussaavoq, taamaalisoqassappallu Ineqarnermut
Naalakkersuisutut qujassaqaanga aningaasat amerlanerusut nunagissaanermut
aammalu inissialiortitsinermut Inatsisartunit akuersissutigineqassagaluarpata.
Paasivara Inuit Ataqatigiit ajorinngikkaat
maannakkut manna aalajangiiffigineqanngikkaluarpat siunnersuutigalugulu
Ineqanermut Ataatsimiititaliami nalilersoqqissaarneqaqqaassasoq, ta-mannalu
paasilluarlugu.
Inuit Ataqatigiit saqqummiussaannut
tunngatillugu kukkullatsiarnerit marluk erseqqissalaarusuppakka.
Siullermik siunnersuuteqartup oqaaseqarnermini
taavaa - tassa 19. marts 1997-mi imatut oqarami:
Amaanna ukiut marluk sinnerlugit
ingerlareerneranni miserratiginagu tamanna partiinit arlalinnit
kukkussutaasimammat@.
Naatsorsuutiginngilara Inuit Ataqatigiit partiit allat sinnerlugit namminneq
oqaaseqassasut, partiimmi isumaat partiit namminneq oqaatigissavaat.
Tassunga atatillugu Inuit Ataqatigiit
oqaaseqartuata oqaatigimmagu kommunit tallimat avataa-niittutut aalajangiunneqarsimasut
- aammalu siunnersuuteqartup tamanna taammagu. Naagga, kommunit sisimaapput
tassaasut; Qaqortoq, Aasiaat, Upernavik Illoqqoormiullu.
Kisiannili isummamik annertuumik
allanngortitsinngillat. Kommuninut qineqqusaarnermi tamanna annertuumik
oqaatigineqartarpoq tupinnanngitsumik pissusissamisoortumillu, kisianni
maannakkumut A/S Inissiaatileqatigiiffik INI-p avataaniittut sisimaapput
tallimaanatik.
Taamatut Inuit Ataqatigiit oqaaseqarnerat
ataatsimut katissagaanni - tassa immikkoortoq 19-p iluani suliarineqaqqissappat
aammalu Ineqarnermut Ataatsimiititaliami oqallisigineqaqqissaarneqarpat
ajorinngikkaat, tamannalu paasivara.
Akulliit Partiiat aamma taamatut oqarpoq
aammalu toqqavillugu taallugu immikkoortup 19-p oqaluuserinissaani itinerusumik
sammineqartariaqartoq.
Kattusseqatigiittaaq taamatorluinnaq
oqariartuuteqarput, oqariartuutaasalu ilaat immikkut oqaaseqarfigilaassallugu
tassaasoq akusussaassuseqarpaluttumik oqarmata akiitsoqartorpassuaqarpoq
isiginngitsuusaaginnarsinnaanngisatsinnik.
Taamaattumik akiitsut 100 mio-niit 156-nit
tungaanoortut - kisitsisit taakku atorneqarmata - taakkua qanoq
iliorfiginissaat isummerfigisariaqarparput. Tassalu aningaasat
amerlasoorpassuit isiginngitsuusaaginnarutsigit nunatta kassiata
naatsorsuutaani ersittut peeriassagutsigit qanoq iliuuseqartoqartariaqarpoq.
Tamanna isummerfissaavoq annertooq
imaannaanngitsoq, taamaattumillu tamanna aaqqiiffiginiarlugu
suliniuteqartoqarsimavoq kisianni maannakkumut suli Aappatsinneqanngitsumik@. Tassami
nalunngilarput siorna inimut akiliisitsisarnermut peqqussusiornermi
qularnaatsumik qaffatsinneqartoq innuttaasut ilarpassui akiliisinnaagaluarlutik
akiitsulinnut malinnaaginnartartut, taamaalillutillu akiitsut
qaffariartupiloorsimallutik.
Periaaseq tamanna - siorna oqaatsikka
issuaaffigissagukkit imatut oqarpunga; A taamatut pisus-saagaluarlutik taamaaliunngitsut tassaapput
innuttaaqqatinut mitallersut@. Imatut paasillugu inuppassuaqarmat ineqarnerminnut naalaqqissaarlutik
akiliuuartartut ilaalli akissaqaraluarlutik akiliineq ajorlutik, tamatuma
aaqqiiffiginissaa aamma suliniutigisariaqarpoq.
Taamatut oqaaseqarlunga partiit
oqaaseqartuinut qujaqqippunga ataatsimullu nalilissagukku paasivara suliassaq
immikkoortup 19-ni eqqartorneqaqqittussatut kaammattuutigineqartoq.
Johan Lund Olsen, Inuit Ataqatigiit:
Siunnersuuteqartutut naatsunnguamik
oqaaseqassaanga.
Siullermik oqaatigerusussavara
kukkugaangatta kukkussutigisagut nassuerutigisarnissaat ilinniagassatta
pingaarnersaasa ilagimmassuk.
Taamatut pisinnaalissagutta aamma
Inatsisartuninngaanniit isumaqarpunga angusaqarsimassasugut
tulluusimaarutigisinnaasatsinnik.
Partiit oqaaserisaat malillugu paasivara siunnersuut
saqqummiussimasara sukumiinerusumik oqallisigiumaneqartoq ilaatigut
Ineqarnermut Ataatsimiititaliami aammalu kingusinnerusukkut Naalakkersuisut
ineqarneq pillugu nassuiaataat - agguaanneqareersimasup - maani eqqartortussanngorutsigu.
Siunnersuuteqartutut soorunami tamanna
iluarisimaarpara, kisiannilu oqaatigineqarpoq suliap ingerlaqqinnissaanut
Ineqarnermut Ataatsimiititaliamut aamma ingerlateqqinneqassasoq.
Naggataagut oqaatigissavara
aktieselskab-it amerlanertigut pilersittaratsigit siullermik; unammilleqatigiissinnaaneq
allanullu unammilleqatigiisinnaanissaat periarfissikkumallugu, aappaattul- lu
niuernerpalaartumik ingerlatsisoqarsinnaaqqullugu kiisalu pingajuattut
sinneqartooruteqarlutik ingerlatsivigineqassammata.
Siulleq taaneqartoq eqqarsaatigalugu
eqqaamasariaqarparput nunatsinni pisortat tassaammata annertunerpaamik
illuliortitsinermik inissialiortitsinermillu ingerlatsisut. Privatit
annikitsumik illiortarput taamaattumillu unammillertoqanngilaq.
Taamaattumik isumaqarpunga tamanna
isumaliutigineqartariaqartoq. Unammilleqatigiittoqan-ngimmat taava sooq -
unammilleqatigiissinnaanissaq periarfissikkumallugu - A/S Inissiaatile-qatigiit
INI aktieselskab-ngortissavarput.
Ruth Heilmann, Siumut:
Siullermik Inuit Ataqatigiit
oqaasernerminni saqqummiussaanik issuaalaassaanga, tassa quppernerup aappaani
allaqqasoqarmat: AIsumaasigaluartormi
kommunit A/S Inissiaatileqatigifiullu INI-p akornanni qanimut
suleqatigiinnissaq amerlasuutigut atuutsinneqarsimanngilaq - avissaaqqasimapput
qanimut oqartussaaqqataanermik isumalluarsimanerigaluaq paarlattuanik ungasissumiit
aqunnertut misiginermik saaffissaqannginnermik ineqartut amerlasuut
misigiffigisimavaat, minnerunngitsumik nunaqarfinni ineqartut tamanna
tujorminartumik misillerfigisimavat taamalu misigisimaffigiuarlugu@.
Isumaqarpunga oqaaserineqartut
sakkortuujusut aammalu uanga nammineq A/S Inissiaatileqatigiiffik INI-mi
malinnaasimasutut isumaqarpunga oqaaserineqartut akerlerluinnaanik ingerlasoqartoq.
Najugaqartut peqatigiiffii aqqutigalugit qanimut ataatsimmoortumik
suleqatigiilersimapput, imminnut susassareqatigiilersimapput annertuumik
aammalu nuannersunik katerisimaartarnerit aqqutigalugit namminneq qanoq
atugaqarnerminnik eqqartueqatigiittalersimapput.
Taamaalillutik qanoq najukkamik innissaat
aammalu qanoq najugaqarnermi siunissaa annerusumik oqartussaaqqataaffigalugulu
akisussaaqqataaffigilersimallugu - taamatut misigisimapput ukiut pingasut
ingerlanerinnaanni.
Inuit Ataqatigiit oqaluttuata oqaaserisai
aammalu A/S Inissiaatileqatigiiffik INI-p najugaqartullu ineqartut
peqatigiiffiata ingerlanerinik ilisimaatsunerujussuarmik
malinnaannginnerujussuarmillu isumaqarpunga tunngaveqartut imaluunniit
malinnaarusussuseqanngissimanermik.
Inuit Ataqatigiit KANUKOKA aqqutigalugu
aallartitaqarpoq aammalu Inuit Ataqatigiit A/S Inissiaatileqatigiiffik INI-p
sinniisoqarfiani sinniisuutitaqarput, tassanilu aamma ataatsimeeqataasaqalutik.
Inuit Ataqatigiit inuiaqatigiit akornanni matumani
akisussaaqataarusussuseqanngitsumik saqqummertarnerat qiiaamminartutut
isumaqarfigaara.
Inuit Ataqatigiit oqarfigisariaqarpara A/S
Inissiaatileqatigiiffik INI-p ingerlanneqarneranut suleqataaneroqqullugu
suleqataaniarneroqqulluguluunniit. Ilinniarfigisariaqarparput A/S
Inis-siaatileqatigiiffik INI-p innuttaasunut naligiimmik assigiinngisitsinani
maannakkut ingerlatsiniarnera, taamalu najugaqartut oqartussaaqqataallutillu
inigisamimmut akisussaaqataassuseqartumik nuannersumik inuppalaartumillu
peqataalernerat iluarisimaarnartuuvoq - taamaattariaqar-lunilumi.
Isumaqarpunga A/S Inissiaatileqatigiiffik
INI-mik pilersitsisoqarsimaneq pilersitsisimanerlu kukkunerunngitsoq.
Jonathan Motzfeldt, Inatsisartut Siulittaasuat,
ataatsimiinnermik aqutsisoq:
Siunnersuuteqartut maannamut immikkoortoq 19-p
ataani ingerlaqqinnissami oqaasissatik nangikkumavaat aamma maanamut Inuit
Ataqatigiit aamma Kattusseqatigiit saqqummiussaat periarfissaqarput
Ineqarnermut Ataatsimiititaliami maannakkuminngaannilluunniit tigussallugit.
Kisianni immikkortumi 19-imi ineqarnermut
tunngasut tamakkiisumik oqallisigineqarnissaat amer-lanerusut
uterfigeqqikkumavaat.
Josef Motzfeldt, Inuit Ataqatigiit:
Naluvara oqaaseqartoq kingulleq
inatsisartutut ilaasortatut imaluunniit Inissiaatileqatigiit INI A/S-mut
siulittaasutut oqaaseqarnersoq, kingulleq pasinarsinnaavoq.
Aktieselskabini siulersuisunut
siulittaasuugaanni, minnerunngitsumik siulittaasuugaanni ilisimasariaqarpoq
aktieselskabini siulersuisut ataatsimiinnerini aalajangerneqartut, imaqarniliat
pingaartumik, kikkunnut tamanut siammarneqaqqusaanngitsut.
Inatsisartuni ilaasortap Ruth Heilmann-ip
oqarneratuut Inuit Ataqatigiit malinnaarusussuseqarsimannginnerannik
aallaaveqarput innuttaasut ineqartorpassuit sinnerlugit tusagassiutitigut
siutit ammatissimagaanni naammagittaalliutigineqartut oqariartuunneqarnissamik
inatsisartut oqallinneranni pisariaqartitsinerat naapertorlugit
annittariaqarsimagatsigit.
Innuttaasorpassuit
malinnaarusussuseqanngitsutut, paasisimasaqanngitsutut oqaatigineqarnerat utertinneqartariaqarpoq.
Inuit Ataqatigiit oqaluttuattut, Inuit Ataqatigiit inatsisartuni ilaasortaatut
kisitta taama isumaqannginnatta Ruth Heilmann-ip aamma tamanna
ilisimanngitsoornavianngilaa. Allaanngilaq inissiarpassuarni kalaallit
inuiaqatigiit tamatta najugaqartugut. Qularnanngilaq ataatsimooqatigiittarnerat
inissiarpassuarni najugalinni ilaatigut iluaqutaasumik kinguneqarsimassasut,
tamannali INI A/S pilersinneqarsimanngikkallarmalli ingerlanneqareerpoq.
Matumani puigorneqaqqunngilagut illuinnarni boligstĝttini illuliaasimasuni
ineqartut, nunaqarfimmiorpassuit inissiarsuarni ineqanngitsut, namminneq
illuliaminni, ilaatigullu boligstĝtti aqqutigalugu illulianik najugaqartut
taakkua oqaluuserisami maani puigorneqassanngillat.
Bjarne Kreutzmann, Akulliit Partiiat:
Oqaaserineqartut kingulliit
aallaqqaatigissagukkit fru Ruth Heilmann-imut oqaatigineqartut tassa IA-mit
oqaaserineqartut sakkortuujusut taanna oqaaseqarfigilaarusuppara aamma.
Tassa uani INI A/S-mut eqqartuinitsinnut
pissutaarpiartut tassaapput innuttaasunut ataasiakkaanut INI A/S-ip
ingerlatsivittut ingerlatinneqarnera sakkortoorujussuarmik eqquisimammat,
sakkortuumillu tiguneqarluni. Aammalu oqaatigineqartut maannakkut
ataqatigiinneq pilersoq pitsaanerujartulersorlu, kisianni tassa taanna kingulleq
aamma aktieselskab-iuguni aktieselskab-iunngikkuniluunniit pisinnaavoq. Unali
oqaaseqarnissannut qinnuteqarninni pissutaasoq unaavoq tassa oqaaseqarninni
oqaatigigakku imatut una suliassap aalajangiiffigineqarnissaata kinguartinneqarnissaanut
qinnuteqarninnut pissutaasoq pingaarnerutitara unaammat tassa KANUKOKA-p aamma
INI A/S-ip akornanni naliliinissaq taanna suli pingaarnerusutut isigigakku uuma
aalaja-ngiinissaq sioqqullugu takoqqaalaarnissaa. Tassami KANUKOKA tassaammat
kommunit ataatsimoorlutik suleqatigiiffiat, tassani nuna tamakkerlugu
naliliineq takorusunnassagaluarmat.
Uani una uloriatsaakkakku imm. 19-ip
pinerani oqaaserineqartut najoqqutaralugit imm. 19-ip pinerani tassa una
suliassaq aalajangiiffigineqartussatut innersuutigineqartoq paasigakku.
Isumaqartungaana imm. 19-mi aalajangiisoqarnani aamma una KANUKOKA INI A/S-llu
akornanni naliliinissaq utaqqilaaqqaartariaqartoq ataatsimut taanna
isummerfigitinnagu.
Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit:
Nuannaarutigaara Ineqarnermut
Naalakkersuisup oqaaseqaatigisanni innuttaasut akornatsinni ineqarmut
akiligassarpassuit oqaatigisakka paasillugit tigummagit. Tassani soorunami
akiligassanut tunngatillugu boligstĝttimi ineqartut kinguaattoorsimasullu
pillaammik akiliisinneqartarnerat kingusinnerusukkut saqqummiunneqarumaartoq
ilanngullugu isumaqarpunga Ineqarnermut Ataatsimiititaliami
eqqarsaatigineqartariaqartoq. Taamaattumik pissanganarpoq oqaluuserisassami
immikkoortumi 19-mi oqaluuseriumaakkavut ineqarnermut tunngasut imaannaanngimmata
ullumikkut killiffipput qiviassagutsigu. Pissangalluta qilanaarlutalu imm. 19
utaqqissavarput.
Daniel Skifte, Aningaasaqarnermut Ineqarnermullu
Naalakkersuisoq:
IA-p siulittaasuata aammalu Ruth Heilmann imminnut pillatsiarnerat annertunerusumik oqaaseqarfiginagu, taamaallaat una maluginiagara oqaaseqarfigilaassavara tassa Josef Motzfeldt-ip oqalunnermini BSU-mut imaluunnit tilbyggerhus-inut tunngasumik oqarnermini taakkua puigortariaqanngimmata uani oqallinnermi. Aap, taamatut isumaqarnerit ataqqissavara. Kisiannili isumaqarlunga pingaartorujussuusoq aammalu innuttaasut soorlu assersuutigalu radiukkut tusaarnaartunut akisussaassuseqarluni oqallinnerussasoq ullummikkut qulequtarput eqqartugarput aallaavigalugu oqaaseqassagutta.
Ullummikkut siunnersuuteqartup BSU imaluunnit nammineq illuliat allalluunniit eqqartunngilai aamma taamatut uagut naalakkersuisuni akissuteqarnitsinni tamakkua tikinniarsimanngilagut, nalunnginnatsigit taakkua immikkoortoq 19 pilerpat eqqartorneqarumaartut. Taamatut unneqqarinneq uteqattaarinerunngitsoq aamma innuttaasunut tusarnaartunut ataqqinninneruvoq. Qulequtarput eqqartugarput pissavarput. Kisiannili taakkua eqqaaneqartut inassutigineqarput aamma uani kingusinnerusukkut immikkoortoq 19 pilerutsigu eqqartussagigut.
Jonathan Motzfeldt, Inatsisartut Siulittaasuat, ataatsimiinnermik aqutsisoq:
Taava taamaalilluni aalajangiussassatut saqqummiussaq taanna inerpoq. Tassalu amerlanerusut immikkoortoq 19 oqallisigineqarnerani oqaaserisatik annertunerusumik itisilerumavaat. Aammalu aalajangiussassat tassaniittut ineqarnermut udvalgimut suliassat maannakkut taagorneqareersut ilanngunneqarumaarput.
Oqaluuserisaq naammassivoq.