Oqaluuserisassani immikkoortoq 09-2 |
|
||
Siullermeerneqarnera | Aappassaanneerneqarnera | Pingajussaaneerneqarnera |
Malunngorneq 03.06.1997 nal. 13.25
Ataatsimiinnermik aqutsisoq: Inatsisartut Siulitttaasuat Jonathan
Motzfeldt:
Niels Mattâq siunnersuuteqartutut
oqaaseqarumavoq, oqaluuserisaq taanna qimatsinnagu.
Niels Mattâq, Siumut, siunnersuuteqartoq:
Timmisartunut suluusalinnut mittarfissat
pillugit suliamut Kalaallit Nunatsinni tamarmi siunissami
pingaaruteqartussamut tunngatillugu qujassuteqarniarpunga.
Kalaallit Nunatsinni timmisartunut
suluusalinnut mittarfissat pillugit inatsisissap suliarineqarnerani tamanut
naapertuilluartumik aalajangiineq, Kalaallit Nunutta tamarmi ammarneqarneranik
takorloorneqarsinnaanngorpoq. Tassa tassani pivakka silaannakkut angallanneq.
Timmisartunut suluusalinnut mittarfissanik
sanaartornermi immikkoortup aappaani siuartitsi-nissamik
ilungersuuteqarsimanerput, tassa
Upernavimminngaanniit, Naalakkersuisuniit tusaaniarneqarsimammat
qujassutigaara.
Kiisalu illoqarfiup Upernaviup
inissisimanerata angallannikkut ajornartorsiutaanera paasineqarluni,
timmisartunut suluusalinnut mittarfissamik sanaartornissap siuartinneqarnerani
partiit tamarmik, Inatsisartunut ilaasortat tapersersuilluarsimanerannut
qujavunga.
Maannakkulli tassa inatsisissaq akuerineqarpoq,
taamaattumik pingaarnertut oqaatigerusuppara Kalaallit Nunatsinni sutigut
tamatigut isumatuumik aaqqiiniartartut tassaasut, nunatta Naalakkersuisui
atorfilittaalu. Matumuuna qujassuteqarfigaakka.
Suliassami siunissaq ungasinnerusoq
isigalugu suliarisarsi pillugu, suliamut ullumikkut inatsissutinit
aalajangiiffigineqartup tunngavilerpaa, siunissaq eqqarsaatigalugu, Kalaallit
Nunatsinni angallannerup, nioqqutissanik assartuinerup akikinnerulernissaa
suliap naammassineratigut anguneqartussanngortoq. Kiisalu Kalaallit Nunarput
tamaat isigalugu kiisami angallannikkut aaqqiisoqartussanngortoq.
Taamaattumik Upernavimmi innuttaasut
sinnerlugit suliamut siunissami pingaaruteqartussamut suleqataasimanersi
matumuuna qujassutigaara, neriuutigalugu timmisartunut suluusalinnut
mittarfissap Upernavimmiittussap sanaartornerani naammaginartumik
sulisoqarumaartoq, matumuunalu sulisussat sulilluarnissaannik kissaappakka.
Qujanaq.
Ataatsimiinnermik aqutsisoq, Finn Karlsen:
Taava immikkoortoq 9.
Taanna Niels Mattâmit
siunnersuutigineqarpoq. Saqqummiunneqareernikuummat taava Kultureqarnermut
Ilinniartitaanermullu Ataatsimiititaliap Siulittaasua, Jonathan Motzfeldt
saqqummiussissaaq.
Jonathan Motzfeldt, Kultureqarnermut Ilinniartitaanermut Ataatsimiititaliap
Siulittaasua:
Inatsisartut Kultureqarnermut
Ilinniartitaanermullu Ataatsimiititaliaata taanna apeqqut sammisimavaa.
Tassani Ataatsimiititaliami oqaluuserineqarpoq, arnat inuusuttut kalaallisut
ammerinermik amernillu mersornermik il.il. ilinniarfigisinnaasaannik
Upernavimmi atuarfiliortoqarnissaanik Inatsisartunut ilaasortap, Niels Mattâp
aalajangiiffigisassatut siunnersuutaa.
Ataatsimiititaliap siunnersuut
oqaaseqaateqarfigerusuppaa makkuninnga:
- Ammerinermik
ilinniarfiusinnaasumik ilinniarnerup naammassineratigut, ilinniartut allagartartaarfigisinnaasaannik
pilersitsisoqarnissaanik eqqarsaat Ataatsimiititaliap tapersersorpaa.
- Ilinniarnerup
imarisaasa sumulluunniit inissinneqarnissaata aalajangiiffigineqarnissaa nut atatillugu, ilinniarfiit
pioreersut, minnerunngitsumik Arnat Ilinniarfiat Sisimiuniit toq najukkanilu inuussutissarsiutinut
ilinniarfiit sapinngisamik pitsaanerpaamik iluaqutiginiarneqassasut,
Ataatsimiititaliat isumaqarput.
Tamanna tunngavigalugu Ataatsimiititaliap
inassutigaa, aalajangiiffigisassatut siunnersuut maannakkutut ilusigaanermisut
Inatsisartunit akuerineqassanngitsoq, kisianni Naalakkersuisut
peqquneqassasut ammeriviit pillugit
tunngaviusumik
oqaluuserinninnissamut siunnersuummut, 1997-imi ukiakkut ataatsimiinnissami
saqqummiunneqartussatut naatsorsuutigineqartumut tamanna tunngavilersuutinut
ilannguteqqullugu.
Ilisimaneqartutut Ataatsimiititaliamut
ilaasortaapput, Atassummit Siverth K. Heilmann, Inuit Ataqatigiinniit
Naimanngitsoq Petersen (taanna peqataanngilaq), taavalu Inuit Ataqatigiinniit
Manasse Berthelsen, Siumumiit Kristine Raahauge uangalu Jonathan Motzfeldt.
Konrad Steenholdt, Kultureqarnermut, Ilinniartitaanermut
Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoq:
Naalakkersuisut nuannaarutigalugu
maluginiarpaat Inatsisartut Kultureqarnermut Ilinniartitaanermullu
Ataatsimiititaliaata isumaliutissiissummini, Niels Matâp aalajangernissamut
siunnersuutaata taamatut isikkoqarluni akuerineqannginnissaanik
Naalakkersuisut kaammattuutaat akuersaarsimagaa.
Naalakkersuisut tassunga atatillugu
oqaatigissavaat Kultureqarnermut, Ilinniartitaanermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfiup, ilinniarfiit
suliamillu misiliiviusartut ingerlalluareersut pigineqareersullu annertunerpaamik iluaqutigineqarnissaat
sulissutigiuarmagu. Maannakkut ilinniartitsisinnaassuseqarneq pioreersoq
iluaqutigineqartorlu suliassaqarfiup iluani sulisunik ilinniarsimasunik,
maannakkut atorfissaqartitsinermut malinnaasutut oqaatigisariaqarpoq.
Naalakkersuisut Niels Mattâp
siunnersuutaanut paasinnipput
taamaattumillu amernik mersortarfiit tunngaviusumik Naalakkersuisunut
oqaluuserineqarnissaanni, Ataatsimiititaliap siunnersuutit
eqqaamaneqarnissaannik inassutaa malinniarlugu. Tassunga ilanngullugu
oqaatigissavara, Inunnik Isumaginninnermut Naalakkersuisoqarfimminngaanniit
suliassaq taanna ingerlanneqartussaammat saqqummiunneqartussaassallunilu
ukiamut.
Kristine Raahauge, Siumup oqaaseqartua:
Inatsisartunut ilaasortap Niels
Mattâp, kalaallisut ammerinermik
amernillu mersornermik il.il. arnanut inuusuttunut ilinniarfimmik Upernavimmi
atuarfiliortoqarnissaanut, siunnersuutaata saqqummiunneqarneranut atatillugu,
Siumumit oqaatigisavut tunngavigalugit, tunngaviatigut taperserlugu
oqaatigaarput aammalu periarfissanik allanik taakkartuilluta.
Siumumit nuannaarutigaarput siullermik
oqaluuserineqarnerani periarfissatut taakkartukkatta Inatsisartut
Kultureqarnermut Ilinniartitaanermullu Ataatsimiitialiaata
ilassilluarsimammagit, tamakku tunngavigalugit Ataatsimiitialiap inassuteqaataa
aammalu Naalakkersuisunit malinniarneqartoq, Siumumiit akuersaarparput.
Otto Storch, Atassutip oqaaseqartua:
Siunnersuut siullermeerneqarnerani
Atassummiit oqaatigaarput taamatut isikkoqartillugu akueriuminaatsikkipput,
aammalu oqaatigaarput ilinniarfiit pioreersut sinerissamilu ammeri-veeqqat
taamatut atorneqarnissaat orniginartinnerugipput.
Taamaattumik Ataatsimiititaliaq
isumaqartigaarput, Arnat Ilinniarfiat aammalu sinerissami ammeriveeqqat
iluaqutigineqarnissaannut isummerneranut. Aammalu Atassummiit isumaqatigaarput
Ataatsimiititaliap inassutigisaa, aalajangiiffigisassatut siunnersuut
maannakkut iligaanermisut Inatsisartunit akuerineqassanngitsoq.
Atassummittaaq isumaqatigaarput
Ataatsimiititaliap oqaatigimmagu, Naalakkersuisut
peqquneqassasut ammeriviit pillugit
tunngaviusumik oqaluuserinninnissamut siunnersuummut, 1997-imi ukiakkut
ataatsimiinnissami saqqummiunneqartussatut naatsorsuutigineqartumut
tunngaviler-suutinut ilannguteqqullugu.
Taamatut oqaaseqarluta Ataatsimiitaliap
isumaliutissiissutaa Atassummiit tusaatitut tiguarput.
Manasse Berthelsen, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat:
Inuit Ataqatigiinniit
siunnersuuteqartoq ugguuna isumaqatigaarput:
Nunatta uumassusillit pisuussutitta
pisarisartakkavut amiisa atisaliarinissaannut ilinniarsimasunik pikkorissunik
amigaateqaratta.
Isumaliutissiissummi
oqaatigineqartoq Inuit Ataqatigiinniit isumaqatigaarput, tassa ilinniarfiit
pioreersut ilinniartitsinermi
atorneqassasut. Tassa Sisimiuniittoq Arnat Ilinniarfiat sinerissamiittullu
siammasissumik tunngaviusumik ilinniartitaanermi ilinniarfiit
aallaavigineqassasut.
Taamaammat siunnersuutigineqartoq
taamatut isikkoqartillugu Inuit Ataqatigiinniit isumaqatiginngilarput
ammerinernullu assigiinngitsunut ilinniartitaanerit
piviusunngortinniaqqullugit, Naalakkersuisut piumasaqarfigissavavut.
Uuma oqaluuserisap siullermeernerani
Inuit Ataqatigiinniit Diskobugtimi ammeriviliortoqarnissaanik
aalajangiussisimaneq sumut killinnersoq apeqqutigaarput, Naalakkersuisullu neriorsuutigaa
kingusinnerusukkut akiniarlugu.
Inuit Ataqatigiinniit neriuppugut
Naalakkersuisut massakkut akisinnaassagaat.
Inuit Ataqatigiinniillu aammaarluta
ajuusaarutigalugu oqaatigissavarput, Qaqortumi amminut tunngasunik isumasioqatigiissimanermiit
nassuiaat uani ataatsimiinnermi saqqummiunneqarsinnaasimanngimmat,
oqaatigineqarmammi tassani aamma ilinniartitaaneq eqqartorneqarsimasoq.
Taamatut oqaaseqarluta
Naalakkersuisunut kaammattuutigissavarput nunatsinni ammerinernut
pikkorissarnissanut ilinniarnissanullu sukumiisumik suliniuteqaqqullugit,
ingammik Sisimiuniittup Arnat Ilinniarfiat aallaaviginerullugu. Arnat
Ilinniarfianimi pikkorissartitsinernut ilinniartitsisarnernullu
misilittagaareersut iluatinnaateqarmata.
Bjarne Kreutzmann, Akulliit Partiiat:
Akulliit Partiiata paasiva Upernavimmi
ullumikkut ilinniartitaaneq sulisussaqarnikkut ullumikkut
pisariaqartitsinermut naapertuuttoq. Siullermeerinninnermilu oqaatsivut
innersuussutigiinnarlugit taama naatsumik oqaaseqarfigalugu inassut
taperserparput.
Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit:
Inatsisartunut ilaasortap Niels Mattâp
siunnersuutaa siullermeerlugu oqaluuserineqarmat, Kattusseqatigiinniit
oqaaseqaativut innersuussutigalugit, Kultureqarnermut Ilinniartitaanermullu
Ataatsimiititaliap isumaliutissiissutaa paasilluarlugu taperserparput. Tassa
ilinniarfiit pioreersut, minnerunngitsumik Arnat Ilinniarfiat najukkanilu
inuussutissarsiutinut ilinniarfiit, sapinngisamik pitsaanerpaamik iluaqutiginiarneqarnissaannik
eqqartuinera aammalu Naalakkersuit ammeriviit pillugit tunngaviusumik
oqaluuserinninnissamut siunnersuummut, 1997-imi ukiakkut ataatsimiinnissami
saqqummiunneqartussanut naatsorsuutigineqartumut tunngavilersuutinut ilanngullugu
saqqummiinissaannut peqquneqarnissaat taperserlutigu.
Niels Mattâq, siunnersuuteqartoq, Siumut:
Siunnersuutigisannut tunngatillugu siullermik oqaatiginiarpara
kalaallit ammerinermik amernillu mersornermik il.il. arnanut inuusuttunut
ilinniarfimmik Upernavimmi atuarfiliortoqarnissaanik siunnersuutigisannut
tunngatillugu, Inatsisartut upernaaq-manna ataatsimiinneranni sammineqartoq
oqaaseqarfigitsiarniarpara.
Siunnersuutiga saqqummiuteqqaarakku
tamakkiisumik atuareerakku aammalu paasineqarluartoq nalunnginnakku, tunngaviatigummi isumaqatigineqarmat, oqaatigissavara
paasisakka tunngavigalugit siunnersuut tunngaviatigut isumaqatigineqartoq
qujassutigigakku nuannaarutigalugulu partiinit tamani soqutigineqarluarluni
oqaluuserineqarsimammat. Tassami tupigusuutigissagaluarakku
itigartinneqaannavissappat tamavimmi, nalunnginnatsigumi kalaallip kialluunniit
nalunngikkaa Kalaallit Nunatsinni kalaallit kulturitta pingaarnerit ilagigaat,
kalaallisut ammerineq mersornerlu suli Kalaallit Nunatsinni
pisariaqartinneqaqimmat. Taamaattumik siunnersuut unitsinneqarani ukiamut
nalilersoqqissaarneqarnissaa inassutigineqarmat qujassutigaara. Maanili
paasisakka tunngavigalugit nunaqqatsinnut nassuiaatigissagakku ukiamut
piareersareerlugu saqqummiuteqqinneqarnissaanut.
Siunnersuutigisara taamatut
oqaaseqarfigalugu qujavunga soqutigineqarluni sammineqarsimammat.
Pâviâraq Heilmann, Aalisarnermut, Piniarnermut
Nunalerinermullu Naalakkersuisoq:
Inuit Ataqatigiit oqaluttuata ujartorpaa
Diskobugtip Tunuani ammerivimmik pilersitsisoqarnissaa
neriorsuutigineqarsimasoq sumut killinnersoq - taamatukanneq. Kisianni
oqaatigissavara neriorsuisoqarsimanngilaq, kingullermik ukiarmi ammit pillugit
nassuiaateqarnermi oqallinnermilu oqaatigisara tassaavoq, maannakkuugallartoq
pilersitsisoqarnissaanut pilersaaruteqartoqanngitsoq, kisiannili
sanaartortoqassappat aamma sumiinnissaa inissinneqarsinnaanngitsoq, pissutigalugu
nalilersorneqartariaqarmat sumi ammit tulaassorneqartut imaluunniit
pisarineqartartut annertunerusumik ingerlanneqarnersut assigiinngitsullu
nalilersuutissat allat tunngavigalugit aamma nalilersuisoqartariaqartoq,
taamaattumik oqartoqarnikuunngilaq Diskobugtimi ammeriviup ilassaanik
sanasoqassasoq.
Ataatsimiinnermik aqutsisoq, Finn Karlsen:
Tassalu ullormut oqaluuserisassaq nr.
9, kalaallisut ammerinermik amernillu
mersornermik il.il. arnanut inuusuttunut ilinniarfimmik Upernavimmi
atuarfiliortoqarnissaanut Niels Mattâp siunnersuutaata oqaluuserineqarnera
tamaannga killippoq, tassalu amerlanernit tamakkiisumik isumaqatigineqarluni,
ukiuamut ammit pillugit tunngaviusumik oqallinnermi tikeqqinneqarumaartoq.
Oqaluuserisaq naammassivoq.