Oqaluuserisassani immikkoortoq 12-1 |
|
||
Siullermeerneqarnera | Aappassaanneerneqarnera | Pingajussaaneerneqarnera |
Ullut ataatsimiiffiusut arfersaneq
tallimaat, pingasunngorneq 15. maj 2002 nal. 11:25
Daniel Skifte, ataatsimiinnermik aqutsisoq,
Inatsisartut siulittaasuat, Atassut.
Tassani oqaaseqassaaq Ineqarnermut
Attaveqarnermut Pilersuinermullu Naalakkersuisoq Jørgen Wæver Johansen.
Jørgen Wæver Johansen, Ineqarnermut, Attaveqarnermut
Pilersuinermullu Naalakkersuisoq, Siumut.
Qujanaq. Matumuuna Naalakkersuisut
sinnerlugit 2001-mut sanaartugassanut iluarsagassanullu aningaasaateqarfik
pillugu nassuiaat saqqummiutissavara.
Inatsisartut ukiakkut 1999-mi
ataatsimiinneranni Namminersornerullutik Oqartussat missingersuutaat pillugu
inatsit normu 8. 29. oktober 1999-meersoq akuersissutigineqarpoq.
missingersuutit pillugit inatsimmi ilaavoq missingersuusiornermi teknikkimut
tunngasut aallaavigalugit sanaartugassanut iluarsagassanullu
aningaasaateqarfiup pilersinneqarnera.
Sanaartugassanut iluarsagassanullu
aningaasateqarfimmik pilersitsinerup siunertaraa sanaartornermut tunngasuni
pilersaarusiornerup pingaarnersuilluni tulleriiaarinerup aningaasanillu
aqutsinerup pitsanngorsarnissaat.
Missingersuutit pillugit inatsimmi
paragraf 24-mi ima aalajangersagaqarpoq, issuarpara, ANaalakkersuisut
Sanaartugassanut iluarsagassanullu aningaasaateqarfiup ingerlatai pillugit
nalunaarusiortassapput. Tassungalu ilannguttassallugit tulleriinneri malillugit
pilersaarusiat nutaat pilersaarusiat ingerlanneqartut kiisalu pilersaarusiat
naammassineqarsimasut taamaatiinnarneqarsimasulluunniit killiffiit pillugit
nassuiaatit.
Nassuiaat sanaartugasanut
pilersaarusianut kiisalu iluarsagassanut pilersaarusianut avinneqartassaaq.@
Issuaaneq naavoq.
Sanaartugassat pillugit
ukiumoortumik nassuiaat Inatsisartut upernaakkut ataatsimiinneranni
saqqummiunneqartarpoq. Matumani annikitsualuttai ilanngutinngikkaluarlugit
nassuiaammi pingaanerusut salliutissavakka. 2000-p naanerani
aningaasaateqarfimmiipput 256 million kr-nit. Aningaasaateqarfimmut 2001-mi aningaasatigut
iluarsiissutigineqarput 111 million kr-nit. 2000-mi aningaasaateqarfimmi
aningaasaliissutitut tiguneqarsimasut.
Taamaalilluni aningaasaateqarfiup
2001-p aallartinnerani piviusumik aningaasaatigai 367 million kr-nit.
2001-mi suliniutit nanginnerannut
suliniutinullu nutaanut 726 million kr-nit aningaasaateqarfimmut nuunneqarput.
2001-mi atorneqarsimapput 673 million kr-nit tassalu aningaasaateqarfimmut
nuunneqartunit 53 million kr-nik ikinnerusut. Taamaalilluni 2001-mi 2000-mut
sanilliullugu 80 million kr-nik atuisoqarnerusimagaluartoq aningaasaateqarfiup
aningaasaatai amerlariarsimapput maannalu 420 million kr-ullutik.
Tamanna imatut paasineqassanngilaq
sanaartornissami suliassat 420 million kr-nik nalillit
suliarineqarsimanngitsut. Tassami Sanaartugassanut iluarsagassanullu
aningaasaateqarfik allanittaaq suliassaqarmat. Tamatumani pineqarput atortussat maskiinat atugassallu
pisiarineqarnerat illunik pisineq taasigassarsisitsinerit allallu.
Maanna assigiinngitsunut
tunngatillugu ingerlatat iserfigitsiassavakka. Assigiinngitsutigut ingerlatat
assigiinngitsorujussuusimapput. Sanaartugassanut Namminersornerullutik
Oqartussanit aqunneqartunut tunngatillugu aningaasaliissutit 790 million
kr-niusunit 520 million kr-nit atorneqarsimapput.
Tamatuma naligaa 63%-nik atuisimaneq
suliassanut tapiissutitalinnut tunngatillugu aningaasaliissutinit 99 million
kr-nit imaluunniit kr-usunit 34 million kr-niinnaat atorneqarsimapput. Tassalu
suliassanut taakkununnga taamaallaat 34%-tit atorneqarsimapput.
Sanaartukkanut nutaanut aningaasaliissutinut tunngatillugu aningasaliissutinit 653 million kr-usunit 353 million kr-nit atorneqarsimapput. Tassalu atuisimaneq 59%-ulluni.
Nutaamik sanaartukkanut illuliortiterneq atuiffiunerpaasimavoq. Tassani 70%-tit atorneqarsimammata.
Iluarsagassanut aningaasaliissutinit 440 million kr-niusunit 290 million kr-nit atorneqarsimapput. Tassa 66%-tii. Innaallagissamut imermut kiassarnermullu tassa kontomi pisortat suliassaqarfiutaannut taaneqartartumi atuineq 96%-usimavoq. Illunik iluarsaassinernut atorneqarsimapput 104 million kr-nit tamatumalu naligaa aningaasaliissutit 66%-at.
Tamakkua saniatigut nalunaarusiami kisitsisit innersuussutigissavakka.
2001-mi aningaasanut inatsisikkut aningaasaliissutit annertuumik naleqqussarneqarsimapput. 2001-mi ingerlatat sapinngisamik annertunerpaanissaannut allartinneqartunut tunngavissat inissikkumallugit. Tamatuma kingornatigut iluarsaassinerup allanngortiterinerup nutarinerullu immikkoortinnissaanut malittarisassiortoqarsimavoq.
Inatsisartut aalajangiiniarnerminni tunngavigissaarneruleqqullugit Naalakkersuisut aningaasanut inatsimmi sanaartugassat nutaat ilanngunneqartarnerat pillugu nutaamik periusiliorsimapput. Periuseq naatsumik oqaatigalugu imaappoq. Pilersaarutit nutaat aallaqqaammut pilersaarusiornermut kontomut ilanngunneqartarlutik. Naammattumillu tunngavissaqalerpat Naalakkersuisut aalajangertarlugu pilersaarut aningaasanut inatsisissatut siunnersuummut ilanngunneqassanersoq. Taamaalillutillu Inatsisartut tunngavissaqarluarlutik isummersinnaalissallutik.
Taamatut periuseqarnikkut pilersaarusiornissamut tunngavissarissaarnerulerpoq taamalu ingerlatat naammassisarnerunissaannut tunngavissarissaarnerulerlunittaaq. Nassuerutigisariaqarpoq kinguuaatoorutinut pissutaanerpaasarmat amigartumik pilersaarusiortarsimaneq. Naalakkersuisullu naatsorsuutigaat nutaamik periuseqalernikkut kinguuaattoornerit pinngitsoortinneqarsinnaalissasut taamaalilluni ukiuni aggersuni sanaartugassanut iluarsagassanullu aningaasaateqarfimmit atortakkat qaffallutik taamaalillunilu kinguaattoorutit aningaasaateqarfimmit katersuinnalersut annertuumik annikillineqarlutik.
Taamatut oqaaseqarlunga Sanaartugassanut iluarsagassanullu aningaasaateqarfik pillugu nassuiaat Inatsisartunut akuersaartumik oqaluuserineqarnissaanut tunniuppara. Qujanaq.
Anthon Frederiksen, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Siulittaasup tulliata sisamaat, Kattusseqatigiit.
Ineqarnermut Attaveqarnermut
Pilersuinermullu Naalakkersuisumut qujavugut. Taava tullinnguuppoq Mikael
Petersen Siumut. Takanna.
Mikael Petersen, Siumup oqaaseqartua.
Qujanaq. 2001-mut Sanaartugassanut
iluarsagassanullu aningaasaateqarfik pillugu Naalakkersuisut nassuiaataat
Siumumit imaattumik oqaaseqarfigissavarput. Aningaasaateqarfiup inatsisitigut
tunngavigisaa pilersinneqarfialu tassaavoq missingersuutit pillugit inatsit
1999-mi Inatsisartunit akuersissutigineqartoq. Taamaalilluni
oqaatigineqarsinnaavoq aningaasaateqarfiup ukiut atuuffiisa pingajussaat
aatsaat ingerlapparput.
Taamaattumik oqaatigisinnaavarput
aningaasaateqarfiup siunertarisaanut piviusorsiortumik ikkukkiartortitsineq
aallarteruttortoq. Tassa sanaartornermut tunngasuni pilersaarusiortarnerup
pingaarnersuilluni tulleriiaarisarnerup aningaasanillu aqutsinerup
pitsanngorsarneqarneri pillugit suliat aallartinneqaruttorput.
Tamanit ilisimaarineqarpoq
aningaasanut inatsisissat suliarineqartarnerini soorunami Inatsisartunit
annnertuumik sammineqartarput sanaartugassanut tunngassuteqartut.
Taakkununngalu aningaasalersuinermi kissaatigisat naapertorlugit
tulleriiaariniarnermi pissutsit annertuumik oqallisigineqartarlutik.
Matumani nassuiaammi
pissusissamisoortumik annertuumik sammineqarpoq aningaasaateqarfiup
aningaasatigut inissisimaneranut takussutissat aammalu sanaartornermut
iluarsaassinermullu aningaasaliissutaasut immikkoortortanut sunut samminerat
kiisalu kommuninut sorlernut aningasaliissutit nalunaarsorsimanerat.
Siumumiit aningaasaateqarfiup
aningaasatigut inissisimanera annertunerusumik matumani sammissanngilarput.
Nassuiaammimi annertuumik ersarissumillu tamanna allaaserineqarmat.
Isumarpullu naapertorlugu
paasineqarsinnaasumik ilusilikkamik. Kisianni Siumumiit isumaqarpugut nutaatut
sanaartugassat iluarsaassinissallu pillugit pilersaarusiortarneq
tulleriiaarisarnerlu suli annertoqisumik pitsaanerulersinneqartariaqartut.
Aammalu sanaartugassanut iluarsagassallu aningaasatigut nalilersorneqartarnerat
sukumiinerujussuarmik suliarineqartariaqarluni.
Ullumikkut killiffitsinni Siumumiit
pissusiviusut ilisimasavut naapertorlugit sanaartugassatigut
pilersaarusiortarnerup massakkutut ingerlanneqartup kingunerilerpaa
sanaartugassarpassuit ajoraluartumik kinguuaatoorujussuartarnerat.
Tamatumunngalu pissutaanerpaasorinarpoq nunatsinni sumiiffiit ukiullu qanoq
ilineri naapertorlugit pilersaarusiortarnerit ingerlanneqartarmata.
Imaasooq, taanna uteqqilaassavara.
Nunatsinni sumiiffiit ukiullu qanoq ilineri naapertornagit pilersaarusiornerit
ingerlanneqartarmata. Taamaalilluni sanaartornermi ingerlataqartut
naatsorsuutiginngilluinnakkaminnik kipusoortinneqartarlutik aningaasaqarniarnikkut
annertuumik sunniuteqartumik.
Aammalu sulisussaqarniarnikkut
annertuumik akunnattuungassuteqalersitsisartumik. Ilisimasavummi naapertorlugit
ullumikkorpiaq imaappoq allaat piffiit ilaanni ilaatigut sanaartornermik
ingerlataqartut suliassaaleqinertik pissutigalugu suliassaminnik
sulisorisaminnik soraarsitsisariaqalersarlutik.
Pissutsit taamaannerat eqqumiippoq.
Naak sanaartugassanut Namminersornerullutik Oqartussaniit kommuniniit
namminersortuniillu sanaartornermut aningaasaliissutit annertugaluaqisut.
Assersuutigalugu avannaani sikusartumi sanaartorneq aallartinneqartarpoq
ukiuunerani tamanna ajornakusoortuummat. Soorunami sanaartornermi atortussat
aatsaat tassa imaanerani tikisinneqarsinnaasarmata.
Taamaalilluni ukioq naallugu
atortussatigut suliassatigullu eqqanaarsarsimanissaq pisariaqarluinnartoq
ilanngullugu isumaginiarneqartarluni.
Siumumit isumaqarpugut taamatut
sanaartornerit iluarsaassisarnerillu pilersaarusiortarnerillu tamatigut
aallaavigisariaqaraa nunap immikkoortumini ukiut ingerlanerani pissutsit
atugassarititaasut aammalu minnerunngitsumik nunap immikkoortumini
avatangiisitigut atugassarititaasut ilanngullugit.
Tamakku pissutsit ilorraap tungaanut
saatinneqassappata aammalu aningaasalersuutit annertunerpaamik
pissarsissutaasumik kinguneqartinneqalertassappata taava sanaartornermik
ingerlataqartut siunnersortitullu atorneqartartut kommunillu
peqatigilluinnarlugit pilersaarusiornerit ingerlanneqartariaqalerput.
Taamaattumik Siumumiit Naalakkersuisunut
kaammattuutigissavarput taamatut pilersaarusiortarnermi susassaqartut tamaasa
suleqatigalugit pitsanngorsaanerit ingerlateqqeqqullugit, minnerunngitsumik
illoqarfinni assigiinngitsuni sulisitsisut peqatigiiffii
sunniuteqaqataatillugit.
Ilanngullugu Siumumiit
Naalakkersuisunut kaammattuutigissavarput sanaartornermi ilinniagaqartut
ullumikkornit annertunerungaartumik sulillutik sungiusartarnissaminnut
periarfissaasa pitsaanerulersinneqarnissaat sulissutigeqqullugu. Aamma
taamaappoq iluarsaassisarnermi sulisussatut Danmarkimi ilinniartinneqarlutik
pikkorissartinneqartut pinngitsooratik sulisorineqartarnissaasa
aqqutissiuunneqarnissaanni.
Manna nassuiaat iluatsillugu
ilanngullugu Naalakkersuisunut kaammattuutigissavarput ukiunut tulliuttunut
tassa 2003-p kingorna ukiuni sisamani ukiumut 50 million kr-nik naalagaaffiup
aningaasaliissuteqartarnikkut peqataanerata nangeqqinneqarnissaa Danmarkimi
Naalakkersuisunut isumaqatigiinniutigeqqullugu.
Naalagaaffimmi tamatumani avaqqunneqarsinnaanngitsumik
suli annertuumik pisussaaffeqarmat.
Siumumiit sanaartugassanut
iluarsagassanullu aningaasaateqarfik pillugu nassuiaatit siunissami
pitsaanerusariaqartut. Nassuiaat tamaat ataatsimut isigalugu kikkunnilluunniit
paasiuminartunngorlugu ilusilerlugu aammalu sanaartugassatigut
iluarsagassatigullu pingaarnersiulluni tulleriaarineq
ersarinnerujussuanngorlugu kiisalu kommuninut assigiinngitsunut
aningaasaliissutitigut agguataarineq pisariaqartinneqartunit naapertuunerusumik
aaqqissuunneqarsimasunngorlugu.
Nutaamik sanaartornerit
iluarsaassinerillu immikkuullarissunngorlugit ilanngullugu ilusilerlugu.
Naggasiullugu aningaasanut inatsit aqqutigalugu tassa ukioq mannamut 3 million
kr-nik sanaartornermut pisortaqarfimmut pitsanngorsaanissanut
aningaasaliissutit sunniutai Naalakkersuisunit ukiamut Inatsisartut
atatsimiinnissaannut nassuiaaqqullugit piumaffigissavagut.
Taamannak oqaaseqarluta Siumumiit
Naalakkersuisut nassuiaataat tusaatissatut tiguarput. Kaammattuutittalu suliap
ingerlaqqinneani ilanngullugit suliarineqarnissaat piumasaralutigu.
Anthon Frederiksen, ataatsimiinnermik aqutsisoq,
Siulittaasup tulliata sisamaat, Kattusseqatigiit.
Mikael Petersen qujanaq. Taavalu
tullinnguuppoq Jakob Sivertsen, Atassut. Takanna.
Jakob Sivertsen, Atassutip oqaaseqartua.
Qujanaq. 2001-mut sanaartugassanut
iluarsagassanullu aningaasaateqarfik pillugu Naalakkersuisut nassuiaat manna
saqqummiussaat Atassummi imatut oqaaseqarniarpugut. Missingersuutit pillugit
Inatsisartut inatsisaanni paragraf 24 naapertorlugu Naalakkersuisut
sanaartugassanut iluarsagassanullu aningaasaateqarfiup ingerlatai pillugit
nassuiaateqartarnissaannik peqqussutaasoq malillugu nassuiaat manna
saqqummiunneqartoq Naalakkersuisup saqqummiummagu Atassummit ilassilluarparput.
Naalakkersuisut ukiumi qaangiuttumi
sanaartugassanut iluarsagassanullu aningaasaliissutigineqarsimasut
Inatsisartunut nassuiaatigineqartalernerat Atassummi assut pingaaruteqartutut
isigaarput. Inatsisartut aningaasanut inatsisaanni sanaartugassanut
iluarsagassanullu atugassatut aningaasaliissutissatut
akuersissutigineqarsimasut siunertanut eqqortunut atorneqartarnissaannut
paasissutissiisarnissaq assut pingaaruteqarmat.
Inatsisartuni Atassummit ilaasortaasugut
ataasiarata sanaartugassanut iluarsagassanullu aningaasaliissutigineqartartut
tamakkerlugit atorneqartannginnerat arlaleriaqaluta uparuartarsimavarput.
Aningaasaliissutimmi nunatsinni suliffissaaleqiffioqisumi
suliffissaqartitsiniarnermut assut iluaqutaasut nalunnginnatsigit. Taamaattumik
sanaartugassanut iluarsagassanullu aningaasaliissutigineqartartut
siammasissumik ukiunut arlalinnut siumut pilersaarsiorneqartalernissaat
Atassummit assut pingaartutut isigaarput. Pingaartumik sanaartugassat annertuut
tamatumani eqqarsaatigalugit. Pilersaarusiorluarneq eqqortumik
aningaasaliinissamut tunngaviulluuinnartartoq nalunnginnatsigu.
Naalakkersuisup nassuiaammini Inatsisartut
sanaartugassanut aningaasaliissutissanik aalangiiniarnerminni tunngavissaqarnerulernissaat
pisariillisaaffiginiarlugu nutaamik periuseqalersimanerat soorlu
pilersaarutinut nutaanut aallaqqaammut kontonut ilanngussisalernikkut
pisariillisaaniarnerat Atassummiit iluarsimaarparput. Aammalu
pisariillisaaniarnerup sunniutissai malinnaaffigilluassagatsigit matumuuna
Atassummit oqaatigaarput.
Aningaasaliissutinut tunngatillugu
aningaasat sanaartukkanut assigiinngitsunut atorneqarsimanerannik
saqqummiussakkut oqaatigineqartut erseqqimmata annertunerusumik
oqaaseqarfigissanngilagut. Taamaallaat sanaartugassat kommuninut
agguartaarsimanerannut tunngatillugu pilersaarusioarluartannginneq suli
amigaataasoq takusinnagatsigu matumuuna oqaaseqarfigissavarput.
Soorlumi 2001-mi aningaasaliissutit
atuinerlu tamarmiusoq nunap immikkoortuini tamani 1 milliarder 93 million
kr-nit atugassatut immikkoortinneqarsimasuni taamaallaat 673 million kr-nit
atorneqarsimapput. Taamaalilluni aningaasat sinneri 420 million kr-nit
sanaartugassanut iluarsagassanullu aningaasaateqarfimmiiginnarsimallutik.
Nunatsinni 1994-miit 2001-mut
sanaartugassanut aningaasaliissutigineqartartut misissoraanni
naammassisaqarsinnaaneq killeqartorujussuusoq takuneqarsinnaavoq. Soorlu
1994-mi 594 million kr-nit atorneqarsimapput. 2001-milu 373 million kr-nit
atorneqarsimallutik. Ukiut arfineq marluk ingerlaneranni sanaartukkanut atukkat
taamaallaat 79 million kr-nik qaffariaateqalaarsimapput. Tamatumani
takuneqarsinnaavoq nunatsinni sanaartukkanik naammassisaqarsinnaaneq
annertuseriaateqangaarsimanngitsoq.
Sanaartugassat iluarsagassallu nunatsinni
taamak annertutigisut naammaassisaqarsinnaaneq annertusarniarlugu
Naalakkersuisut aaqqiiniutissanik suliniuteqarnersut matumuuna Atassummit
paasersupparput.
Naggataatigut nunatsinni kommunit
ataatsimut tamaasa eqqarsaatigalugit sumiiffinni assigiinngitsuni aningaasat
sanaartugasanut atugassatut immikkoortinneqartartut assigiinngitsorujussuupput.
Kommunit ilaat annikitsuaraannarmik aningaasaliiffigineqartarlutik. Matumuuna
atassummit Naalakkersuisunut apeqqutigissavarput kommunini naligiinnerusumik
aningaasaliisalernissaq anguniarlugu kommunit qanimut suleqatigineqartarnersut
pingaartumik sanaartugassat kommunit aningaasaleeqataaffigisassaat tamani
eqqarsaatigalugit.
Nunatsinni sanaartorneq inissianillu
iluarsaassisarneq suliffissaqartitsiniarmut taama pingaaruteqartigisoq
nunatsinnit kommunini tamani ingerlanneqartarnissaa Atassummit assut
pingaartikkatsigu matumuuna oqaatigaarput.
Taamatut oqaaseqarluta 2001-mut
sanaartugasanut iluarsagassanullu aningaasaateqarfik pillugu Naalakkersuisut
nassuiaat manna saqqummiussaat sukumiisoq Atassummit akueraarput. Qujanaq.
Anthon Frederiksen, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Siulittaasup
tulliata sisamaat, Kattusseqatigiit.
Jakob Sivertsenimut qujanaq. Taava
tullinnguuppoq Josef Motzfeldt, Inuit Ataqatigiit takanna.
Josef Motzfeldt, Inuit Ataqatigiit.
Namminersornerullutik Oqartussat
missingersuutit pillugit inatsisaat 1999-mi Inatsisartuni akuerineqarmat
isumalluarluni siunertarineqartut ilagaat sanaartornikkut pitsaanerusumik
pilersaarusiortarnissaq eqaannerusumillu periuseqarnissaq. Tamannaavormi
sanaartornermi inuussutissarsiuteqartut ujartortuagaat.
Qinersivik una aallartiffigalugu
sanaartugassanut tunngasut tamarmik ineqarnermut pisortaqarfimmi
katersorneqarput. Taavalu tamanna sioqqullugu Naalakkersuisoqarfiit arlaqartut
namminerisaminnik sanaartornermut immikkoortortaqarfeqarsimanerat
atorunnaarpoq.
Tamanna sulisunit aallaqqaammut ippigineqarluni
sungiunniaqqaartariaqarmat paasisinnaavarput. Kisianni ullumikkut ukiut
pingasunngoreersut suli utoqqatsissutiginiarneqarpoq. Ilaatigut taamak
allanguinerit annertugineqarsinnaasut sungiuttariaqarnerannik
patsisissarsiorneq utoqqatsissutipalaanngorpoq. Qaangiuttariaqalersoq Inuit
Ataqatigiit isumaqarput.
Oqareernitsitummi 1999-mili
Naalakkersuisut pitsaanerusumik pilersaarusiortarnissaq eqaannerusumillu
periuseqarnissaq siunertaammata Inatsisartunut qujasaatigaat.
Naalakkersuisut nassuiaamminnut
saqqummiussissumminni oqaatsit makku suli atorpaat. Issuarpara
nassuerutigisariaqarpoq kinguaattoorutinut pissutaanerpaasarmat amigartumik
pilersaarusiortarsimaneq.
Suummiuku amigartumik
pilersaarusiorfigineqarsimasut kikkunnillu. Tamanna Inatsisartunut
oqaatigineqanngitsoq maluginiarparput. Sanaartugassatut
aningaasaliiffigineqareersut pilertortumik piviusunngortinneqarnissaat Inuit
Ataqatigiit pingaartuutikkatsigu Naalakkersuisooqataanitsinni
pilersaarusionerup naammaginartumik pitsaassuseqarnissaa siunertaralugu
aningaasaliiffik 80.00.80-kkut 8,5 million kr-niugallartunik sanaartugassat
piffissaalluartilluguli pilersaarusiorneqarnissaat annertusaaviginiarlugu
aningaasaliineq iluatsipparput.
Ukiuni siusinnerusuni millionit
affaannaanik aningaasaliiffigineqartarsimasoq. Tamakku eqqortumik
aningaasaliiffiunerlutik aningaasaliisuminnut Inatsisartunut
uppernarsaatissatut takussutissaqartittariaqarpaat.
Aamma tassunga uiggiutiinnarlugu
maluginiarparput sanaassat minnerpaamik 50 million kr-nit nalingi siorna julimi
unitsinneqarsimasut. Immikkut taaneqarsinnaasut allat
nassuiaatitalersoriarlugit taamanikkut sanaassat sorliit tamatumani
eqqorneqarnersut aammalu sooq sanaassanut aningaasaliissutaareersunut
aningaasaajaasariaqarneq pisariaqalersimanersoq ilanngullugit Naalakkersuisut
nassuiaateqarfiginagu qarsupiinnarsimagaat tupaallaatigaarput.
Nassuiarneqarnissaat pissusissamisoorpoq.
Sanaartornerup qanoq
ilusilerneqartariaqarneranik Inatsisartut Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliaata
ilassutitut aningaasaliissutissanut inatsisissatut siunnersuutip ippassigami
aappassaannerlugu oqaluuserineqarneranut tunngasumik isumaliutissiissummigut
oqaassutai Naalakkersuisunut puigornaveersaarluinnaqquvagut.
Kommunit ataasiakkaat sanaartugassatigut
kinguuaattoorfiusut nalunngitsorsuullugu sanaartugassanut nutaanut
aningaasaleqqeqattaarneq kukkunerummat nassuerutigisariaqarparput.
Sanaassat siammarnerullugit
sanaartornermut ingerlataqartut tamakkiinerujussuarmik atorsinnaavagut.
Sanaassat siammarnerunerisigut sanaartornermut ingerlataqartut
tamakkiinerujussuarmik atorsinnaavagut. Suliffissaarukkallarnerit
annikillisaaffigisinnaavagut. Aamma sanaartornermi akigititaasut qularnanngilaq
apparsarsinnaavagut taamak silatusaarnitsigut.
Sanaartornerup nakkutigineqarnera
sannarlutanik pinaveersaartitsisussaq minnerunngitsumik inissianik nutaanik
initaartunut naammagiittaalliuutigineqartuartoq tusartaratsigu ilanngullugu
Inuit Ataqatigiit naatsorsuutigisimagaluarparput nassuiaammut tamanna
ilanngunneqarsimassasoq. Ukiut tullissaanut nassuiaasiornissami
eqqaamaneqassasoq naatsorsuutigaarput.
Inissaaleqinerup akiorniarneranut
ikorfaasinnaasutut inissiarsuit qaliaasa atorneqanngitsut
atorluarniarneqarsinnaanerat siusinnerusukkut Inuit Ataqatigiit
periarfissatsialattut tikkuarsimasarput sanaartornermut naalakkersuisumit
ilassilluarneqartoq taamanikkut qanoq isumalitigeqqinneqarsimanersoq
paaserusutatta ilagaat.
Sanaartorfissagissaanermi kommunini
ataasiakkaani akit assigiinngissitaaqisut suut toqqammavigalugit
naatsorneqartarnersut nassuiaammi ilaasimasariaqaraluarpoq. Naalakkersuisut
ullumikkut akissutissaqartinnavianngimmassuk apeqqutip tamatuma allakkatigut
Inatsisartunut ilaasortanut tamanut nuunilerlugu akineqartariaqarnera Inuit
Ataqatigiit piumasaraat.
Naggataatigut nassuiaammi ataatsimut
isigalugu illuutinik nutarterinissamik pilersaarutit ukiut marluk angullugit
kinguaattooqqaneraanik uggornarpoq. Tamakkumi ilaatigut pinngitsoortinniarlugit
iluarsaassinernut sulisussanik ilinniartitsineq annikigisassaanngitsunik
aningaasalerneqartarpoq.
Aamma taakku siunertarineqartutut
sulisorineqarnissaat qulakkeerumallugu sanaartornemik ingerlataqartunut
attaveqaataasussamik atorfeqartitsisoqarpoq.
Taamaakkaluartoq iluarsaassinermi
suleqataasussat ikigisassanngitsut Danmarkimukartillugit ilinniartillugit
ilinniartinneqartut ilumut siunertarineqartunut iluarsaassinerni
atorneqarnerisa tamakkiisuunngilluinnarnerat Naalakkersuisunit arlaqartunit
akuuffigineqartoq sooq taamak iluatsisimaarfiunnginnera Naalakkersuisunit
nassuiaatissaqartinneqarnersoq Inuit Ataqatigiit paaserusupparput.
Aningaasaliissutiminnut naapertuuttunik
Inatsisartut pissarsisarpat. Ilinniartinneqartut sooq ilimagisaraluamittut atorneqarnerat taamak
annikitsigaa. Taamatut naatsumik nassuiaat oqaaseqarfigalugu tusaatissatut
akuerisariaqarparput. Aappaagumut nassuiaatissap suliarineqarnerani
pitsanngoriaatissatut tikkuartukkatta ilanngullugit
sunniuteqartinneqartinneqarsinnaanerat arajutsinaveersaaqquutigalugu.
Naggaterpiaatigut sulisut
suliaminnik pingaarutilimmik iluatsisimaarnissaannik kissaappagut.
Anthon Frederiksen, ataatsimiinnermik aqutsisoq,
Siulittaasup tulliata sisamaat, Kattusseqatigiit.
Josef Duusi Motzfeldt qutsavigaarput.
Taavalu maannakkut oqaseqassaaq Mogens Kleist Kattusseqatigiit.
Mogens Kleist, Kattusseqatigiit oqaaseqartuat.
Qujanaq. Oqaatigissavara nutsernera
takkussimanngimmat arriitsunnguamik atuassavara.
Sanaartugassanut iluarsagassanullu
aningaasaateqarfik pillugu nassuiaat 2001 Ineqarnermut Naalakkersuisup
saqqummiussaanut Kattusseqatigiinniit imatut oqaaseqaateqassaagut.
Sanaartornermi pilersaarusiornerlunnerup
kinguneranik ullumikkut aningaasaateqarfik 400 millionit sinnerlugit
karsimiititarai. Uffalu illuatungaatigut kommunit aammalu sulisitsisut
sinerissami ilaat sanaasaminnut utaqqiinnartut.
Tamanna Kattusseqatigiinniit
akuersaarsinnaanngilluinarparput. Tassami aningaasat sinerissami suliffisanik
annertuunik pilersitsisinnaagaluit karsimi uninngatiinnarneqarmata
erniorujoorlutik.
Aperisariaqarpugut erniat ullumikkut
qanormitaava annertutiginersut Naalakkersuisut manna oqaluttarfik aqqutigalugu
taasinnaaneraat.
Sanaartugassat assigiinngitsut
taakkartorsinnaasagut amerlaqaat. Naalakkersuisullu saqqummiinerminni
taakkartorpai kisitsisit procentinngorlugit atorneqarsimasut ulloq manna
tikillugu.
Taamaakkaluartoq ajuusaarnarpoq
inuiaqatigiinni aningaasat kaaviiaartittussaagaluit uninngatiinnarneqarmata
ulloq manna tikillugu.
Illua tungaatigut Kattusseqatigiinniit
nuannaarutigalugu oqaatigerusupparput sanaartornermi pilersaarusiortarnerup
nutaamik aaqqiivigineqarnissaa.
Tassami illoqarfiit sikusartumiittut
pitsaanerusumik aamma ingerlaavartumik sanaartortitsisinnaalernissaat anguneqassammat.
Taamatullu suliffeqarfiit ukioq
kaajallallugu sulisitsisinnaalernissaat anguneqassammata.
Taamatullu akileraarutitigut kommunenut
kaaviiaartitassat annertunerulernissaat Kattusseqatigiinniit
takusinnaakuttooratsigu.
Ullumikkut pitsaanerusumik
pilersaarusirtarnissat kattusseqatigiinniit oqaatigerusupparput, tassa tassami
assersuutigalugu imikkut Sanap eqqaani sanaartornissat, tassalu Inatsisartut
aningaasanut missingersuusiornerminni akuersissutigisimasaat avaqqullugit
pilersaarutaasunik ikinnerusunik sanaartorniarneq. Tamanna pissuseq
Kattusseqatigiinniit akuersaarsinnaanngilluinnarparput.
Paaserusupparput kia taamatut
aaliangersimaneq akuersissutigisimaneraa Naalakkersuisut tamanna
Naalakkersuisumut tamanna akeqqugaluarparput, manna oqaluttarfik aqqutigalugu.
Sanaartoornermik kinguartoornerup
taakkartoneqarsinnaasut ilaat makkuupput. Piffissaq sivisooq isigalugu
pilersaarusiornerup amigaateqarnera. Aningaasaliissuteqariaaseq suliami
piffissaq eqqorlugu pilersaarusiornissamut ilaallu ilanngullugit aningaasanik
iluatsitsiviusimanngitsoq.
Sanaartornermi ingerlatat tamarmiusut
ataqatigiissaarnerisa qulliunerusumillu aqunnerisa aaqqissuunnissaannut
pisariaqartitat amigaateqarnerat.
Sanaartornermik ingerlatsinermi suleriaatsit
aammalu qarasaasiat atorlugu aqutseriaatsinik amigaateqarneq.
Tassa taakku ilaannarivaat.
Kommunet ataasiakkaat eqqarsaatigalugit
oqaatigisinnaavarput, aningaasat sanaartornermut atorneqarsimasut taamaallaat
62 procentii atorneqarsimammata.
Tassami aningaasanik 1093 millioniniit 673
millionit atorneqarsimammata.
Siunissamilu neriuutigaarput
sanaartornermut akuersissutaasarsimasut eqqornerusumik atorneqartarnissaat,
iluamik pilersaarusiornikkut kaammattuutigerusupparput.
Assersuutitut taasinnaavarput Maniitsup
kommuneani sanaartornermut aningaasaliissutinut 27 millioniniit taamaallaat 5
millionit atorneqarsimapput.
Uummannap kommuneani 84 millioniniit
taamaallaat 30 millionit atorneqarsimapput.
Qasigiannguit kommuneani 14 millioniniit
taamaallaat 9 millionit kisimik atorneqarsimapput.
Saqqummiussami aammattaaq ersarippoq INI
A/S 350 millioninik atugassaqartoq sanaartornermut tunngatillugu.
Taakkunanngalu ilaannaat ilaannaanik
atuisimapput. Tassalu 100 millionit suli atorneqartarsimanngimmata
sanaartornissamut.
Kattusseqatigiinniit oqaatigissavarput
sanaartormi kinguarsaasut ilagisinnaammassuk INI A/S-ip ullumikkut
sanaartornermut ingerlatseriaasaa.
Ukioq kingulleq aningaasaateqarfik 367
millioninik uninngasuuteqarsimavoq. Ullumikkut 420 millioninik
uninngasuuteqalersimalluni.
Taassuma takutiinnarpaa ukioq kingulleq
manna oqaluttarfik aqqutigalugu oqaatigisimasarput eqqorsimasoq. Tassami
sanaartornermi pilersaarutit annertuallaarneri oqaatiginikuugatsigit.
Ukiormummi nalinginnaasumik 590 millionit
missaat sanaartornissamut atortarsimavagut.
Taamaasillunilu aningaasaateqarfiup
aningaasaatai ullumikkut suli amerligaluttuinnartut takusinnaagatsigit.
Taamatut oqaaseqarnaraluaqaaq taamaatut
naatsumik oqaaseqarluta maani oqallinnissamut ilaanissarput Kattusseqatiginniit
oqaatigissavarput. Naalakkersuisullu saqqummiussai tusaatissatut
tigorusullugit.
Daniel Skifte, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut
siulittaasuat, Atassut.
Mogens Kleist qutsavigaarput taava
tulliulluni oqaaseqassaaq Otto Steenholdt, Attaviitsoq.
Otto Steenholdt, Attaviitsup oqaaseqartua.
Aammalimi killormut ilungersuummernarpoq
tassa aningaasat oqarta, pinngitsooratik atugassat atunngitsoorsimasalli
amerligaluttuinnartut atorneqaqqullugit ilungersuuteqartualerluta.
Nassuiaammi aningaasat taakkarsukkat
qissimillattaarlugit eqqarsaatiginngitsoorneq ajornaqaat.
Sineriassuatsinni illut pisortat pigisaat,
ilaatigut ima aserfallassimatigisut allaat meeqqat uffarfinni
atuartinneqartalersimallutik.
Allallu oqaluffinnguaminnik
aaqqissuusseqqugaluartut tulleriiaarinerooq pissutigalugu ulloq manna
utaqqisinneqartuarlutik.
Massali aningaasat aamma tamakkununnga
atugassaagaluit amerlitsikkaluttuinnartut.
Aningaasammi atorsimasat 2001-imi
qaffariarsimapput, 80 millionersuarnik taamaakkaluartorli aningaasaateqarfiup
aningaasaatai suli amerleriarsimapput.
Tassa nassuiaat ataatsimut isigalugu
oqartariaqarpoq, nunatsinni sanaartugassanut iluarsagassanullu
aningaasaateqarfitsinni aningaasaateqaraluaqaagut, sanaartornerli iluarsaanerlu
arriippallaamik ingerlanneqaannarput.
Tamanna pillugu Inatsisartullu
alliangiisarnerminni tunngavissarissaarneruleqqullugit Naalakkersuisut nutaamik
periuusissiorsimapput. Tassa pilersaarutit nutaat aallaqqaammut
pilersaartusiornermut kontomut ilanngunneqartarlutik.
Konto kalaallisut qanoq taasarneraat
nalugakku.
Sanaartornerli angummassinnaanngitsoq
uparuartortuagarput, Naalakkersuisunit nassuerutigineqarpoq kinguartoorutinut
suna pissutaanersoq.
Tassalu nalunngeriikkatsitut amigartumik
pilersaarusiortarneq.
Maana Naalakkersuisut nutaamik
periuuseqalerniarlutik nalunaaruteqarnerat iluatsilluaqqunaqaaq. Tassami
oqaluuseriuakkat kinguaattoornerpassuit tamatumuunakkut pinngitsoortinneqartalissammata.
Aningaasallu iluarsaassinernut
sanaartugassanullu atukkat amerlanerulissallutik.
Aningaasanik sipaaqqusiuarluta una
oqaluuserisarput killormut sammisutut ittoq iluatseqqunaqaaq. Tassami suliassat
suliarineqartussaagaluit suliarineqanngitsoortulli, aningaasartaat
atorneqaratik aningaasaateqarfimmut uterartuartut amerlagaluttuinnartullu,
annertuumik annikillisartariaqarmata.
Suliarisariaqalersunik
pilersaarusiorluakkanik kusanartumik sukkasuumillu sulinikkut.
Nassuiaat naammagisimaarpara.
Aningaasaliussanillu atunngitsuuisarneq sanaartorlualernikkut
qaangeriartorneqassasoq assorsuaq kissaatigilerlugu.
Daniel Skifte, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut
siulittaasuat, Atassut.
Otto Steenholdt qutsavigaarput. Maannakkut Ineqarnermut Attaveqarnermullu Naalakkersuisoq, Pilersuinermut Naalakkersuisoq Jørgen Wæver Johansen oqaaseqassaaq.
Jørgen Wæver Johansen, Ineqarnermut Avatangiisinullu Naalakkersuisoq, Siumut.
Qujanaq. Siullermik partiit Kattusseqatigiit Attaviitsullu oqaaseqartuinut tamanut qujarusuppunga.
Isumaqarpunga nassuiaat sukumiisoq annertoorlu suliarisimasarput ilassilluarneqartoq, aamma maluginiarpara amerlanerussuteqartut assut iluarisimaataat, ukioq manna paasissutissat annertunerusut paasiuminarnerusut aammalu takulertoruminarnerusut nassuiaammi ilanngunneqarsimanerat.
Tamanna Siumup oqaaseqartuata Mikael Petersenip aamma oqaaseqarnermini ersersippaa, taamaattorli aamma piumasaqaatigalugu siunissami Naalakkersuisut taamatut saqqummiussaqartarnerminni, aamma avammut inuiaqatigiinnut paasissutissiinerusarnissartik ilanngullu suliamut atatillugu suliarisaqariaraat.
Tamannalu tusaatissatut
tigorusupparput. Tassa eqqarsaatigineqarsinnaasut ilaat tassaavoq, nassuiaatip
saqqummiunneqarneranut ilanngullugu, naqitamik paasiuminarsakkamik
aviiseeraliakkamik, imaluunniit indlægsavisimik taaneqartartumik, ilanngulluni
paasissutissiissutigineqartussatut pilersitsisoqarsinnaanera taanna
Naalakkersuisuniit ukiumut tulliuttumut eqqarsaatigissavarput. Suliaralugulu.
Siumumiit neriulluarfigineqarpoq
pilersaarusiorneq nutaaq periuuseq nutaaq toqqammavigalugu aamma
pitsaanerusumik sanaartugassat ingerlanneqalersinnaanerat. Tamanna Naalakkersuisuniit
isumaqatigaarput, taamaattumik aamma kaammattuutigineqartut assigiinngitsut
ilaatigut sanaartugassat nunatsinni naammassisaqarsinnaassutsimut
naleqqussarnerullugit, nunat immikkoortuinut kommunenullu
agguataarluarneqarnerusarnissaat siunissami, Naalakkersuisuniit
aqqutissiuunniassallugu Siumumiit kaammattuummut aammalu partiinit allanit
taamatoqqissaaq kaammattuuteqarnerannut Naalakkersuisut eqqumaniarsarissapput.
Aamma tassani susassaqartut tamaasa
suleqatigalugit pitsanngorsaaniarnerit ingerlanneqarnissaat pisariaqarpoq.
Minnerunngitsumik sumiiffinni assigiinngitsuni kommunet peqatigalugit
pilersaarusiorneq ingerlanneqarnissaa, taanna pisariaqarpoq.
Tamatumani
eqqaanngitsoorusunngilara, ukioq kingulleq kommunenut isumaqatigiinniarnermi,
tassa bloktilskude pillugu, isumaqatigiinniarnerni siusinnerusukkut aamma
maanngaanniit eqqartoriigarput, tassa oqaluuserisassani immikkoortoq 75-I
Anthon Frederiksenip saqqummiussaani. Naalakkersuisut ilaatigut
ilisimatitsissutigaarput kommunenut aamma periarfissaammat immikkut ittumik
sanaartugassanut tunngatillugu isumaqatigiissusiornissaq, kommunet taamatut
kissaateqarpat, pisinnaasorippallu.
Taamaattumik taanna aamma
aqqutigalugu qularnanngitsumik minnerunngitsumik kommuneni annerumaani
ataqatigiinnerusumik, pilersaarusiornerit ingerlanneqarsinnaallutillu
naammassiniarneqarsinnaaneri periarfissaavoq. Atorluaqqunaqaarlu periarfissaq
taanna.
Siumumiit aamma
kaammattuutigineqarpoq sanaartornermi ilaatigut aamma iluarsaassinermut
iluarsaassinissaarsuarmut tunngatillugu, ilinniartinneqartartut taakkua
ullumikkornit annertunerungaartumik sulisorineqarnissaannik tunngatillugu,
Naalakkersuisut aamma kaammattuuteqarfigineqarput.
Tamanna pillugu Naalakkersuisuniit
eqqumaffigivarput taassuma ilanngullugu ukiaru Inatsisartut
ataatsimiinnerannut, tassa aningaasaqarnermut inatsisip suliarineqarneranut
atatillugu, aamma siusinnerusukkut aningaasaqarnermut ataatsimiititaliamiit
piumasarineqartut tunngavigalugit, erseqqinnerusunik kisitsisinik paasissutissiinissarput
pisussaaffigisussaagaatsigu.
Ilaatigut qassit
ilinniarteqqinneqarnissaat siunnerfigineqarsimanersoq, qassit
aallartinneqarsimanersut, qassit naammassisimanersut, qassit ullumikkut
aalaakkaasumik suliffittaarsimanersut. Tamakkua paasissutissat
pissarsiarinissaat aammalu Inatsisartunut ukiaru aningaasat aamma
aaliangiiffigineqarnissaannut atatillugu ilannguneqarnissaat, aamma
Naalakkersuisuniit siunnerfigaarput.
Siumumiit aamma pingaarutilik
taaneqarpoq ilaatigut naalagaafiiup tassa Danmarkip iluarsaassinermut
peqataanermini ukiuni kungullerni aammalu 2003-p tungaanut, ukiuni sisamani
ukiumut 50 million kronenik aningaasaliissuteqartarnermigut, sannarlutat
assigisaallu iluarsaanneqarnissaannut tunngatillugu tapersersueqataasimanerannut
tunngatillugu, naalagaaffimmut Naalakkersuisut isumaqatigiinniaqqinnissaat
kaammattuutigineqarpoq. Aaqqissuussinerup tamatuma ingerlaqqinnissaa
kissaatigineqarluni.
Tamanna Naalakkersuisuniit
siunnerfigineqarpoq. Naalakkersuisulli isumaqatigiinniarnerit
iluatsissanngippata aamma iluarsaassinernut aningaasat immikkoortinneqartartut,
ikileriaateqartinnginnissaat isumannaarlugu maannakkut aappaagumut
aningaasaqarnermut inatsisip suliarineranut atatillugu, pilersaarusiornertik
ingerlappaat.
Iluarsaanneqartariaqartut
pisariaqartumik iluarsaanneqartariaqarmata aammalu aningaasat taakkununnga
immikkoortinneqartut naammattariaqarmata.
Atassummiit Jakob Sivertsenip
ilaatigut siammasissumik ukiunut arlalinnut siumut
pilersaarusiortoqartarnissaa, Atassummiit pingaartutut assut isigineqarpoq.
Naalakkersuisut taanna ilaatigut
tunngavigalugu tassa periuseq nutaaq, eqqupparput januarip
aallaqqaataaninngaaniit. Kisianni tassa periuseq nutaaq taanna imaaliallaannaq
sunniunnaviannginnami. Tamakkiisumik sunniunnissaa naatsorsuutigaarput aatsaat
ukiut marluk qaangiuppata malugineqarsinnaassasoq.
Tassa taanna maluginiaqqussavara.
Tamakkiisumik periuutsip nutaap pilersaarusiortarnermi sunniutissaat, aatsaat
ukiut marluk qaangiuppata tamakkiisumik pinissaa naatsersuutigaarput.
Taannalu soorunami
eqqaamasariaqartut ilagissavaat.
Sanaartugassanut iluarsagassanullu
naammassinngitsoorsimasanut tunngatillugu, paasissutissat nassuiaammi
ilaareersut innersuussutigalugit Atassutip ujartugaanut oqaatigerusuppara,
tassa kommunet kommunenut aningaasaliissutigineqartartut taakkua
naligiinnerusumik agguataarneqarnissaat, taanna aamma kissaatigineqartoq tassa
aningaasaliunneqartartut siammasinnerusumik naammassisaqarsinnaassuseq
tunngavigalugu siammarterneqarnerunissaat kissaatigineqartoq maluginiarpara.
Tassunga tunngatillugu periuseq
maannakkut atorneqartartoq tassaavoq kommunet tamarmik sanaartugassanut
tunngatillugu, kissaatitik tassa Namminersornerullutik Oqartussaniit
aningaasaleeqataaffigineqartussat pillugit, qinnuteqaatitik martsip
aallaqqaataa tikitsinnagu nassiuttarpaat.
Taava Naalakkersuisoqarfiit
ataasiakkaat pingaarnersiorlugit tulleriinneri inissittarpaat
suliassaqarfimminnut tunngatillugu. Tulleriiaarinerlu taanna tunngavigalugu
Naalakkersuisut aningaasaqarnermut inatsisissamut siunnersuusiornerminni, suut
ilanngunneqarnissaat siunnersuusiortarpaat.
Tamatumalu kingorna tassa
Inatsisartuniit aaliangiiffigineqartarluni. Taamatut siunnersuusiorsimaneq
pissusissamisoornersoq imaluunniit allanngortinneqartariaqarnersoq.
Tassami taassuma
aaliangiiffigineqavinnissaa Inatsisartuniippoq, aningaasaqarnermut inatsisip
akuersissutigineqarneranut atatillugu, ukiumoortumik naliliivigineqartartussaq.
Taamaattumik aamma ukiaru
Inatsisartut periarfissaqarumaarput Naalakkersuisut tulleriiaarinermut
siunnersuutigiumaagaannut allanngortitsinissaminnut. Sulianut nutaanut
tunngatillugu, soorunami ingerlareersut ingerlassapput. Kisianni sulianut
nutaanut tunngatillugu allatut pingaarnersiuisinnaaneq Inatsisartuniippoq
pisinnaatitaaffik, aammalu akisussaaffik taanna.
Inuit Ataqatigiinniit neriuppunga
aamma maluginiarneqarsimassasoq, sapinngisarput tamaat naapertorlugu
paasissutissat paasiuminarnerusunngorlugit, aammalu annertunerusunngorlugit
Inatsisartunut ukioq manna saqqumiunniarsarisimagatsigit.
Nalunngilara kinguaattoornernut
tunngatillugu patsisiliunneqartartoq, Inuit Ataqatigiinniit utoqqatsissutitut
taagorneqartoq ataasiaannanngeqaluni maani atorneqartareersoq.
Kisiannili tassa 1999-imi
allanngortiterineq tunngavigalugu malittarisassat maannakkut februari naa
martsimi, Naalakkersuisuni akueraagut. Paatsoorneqarsinnaajunnaarlugu
pisortaqarfinnit tamanit suliassaqarfimmut tunngatillugu, imaluuuniit
suliniuummut tunngatillugu, sanaartornerup ingerlanerani kikkut sumik suna
akisussaaffigineraat.
Malittarisassat taakkua
siusinnerusukkut amigaatigineqarsimapput. Massakkut pigineqalerput.
Taamaattumik taanna kingorna patsisitut atussallu imaluunniit
pissutigitissallugu atorsinnaajunnaassaaq.
Tamanut erseqqissunik
malittarisassaqalerpoq. Taamaattumik taakkua malillugit aamma Naalakkersuisut
ingerlatsinissarput naatsorsuutigaarput.
Nassuerutigisariaqarparput
kinguaattoorutinut pissutaasarmat amigartumik pilersaarusiortarsimaneq.
Apeqqutigineqarpoq Inuit Ataqatigiinniit
sumiuku amigartumik pilersaarusirfigineqarsimasut? Tassa tassani
aningaasaateqarfimmi kinguaattoorutit 420 million kronet qiviaraanni, amerlanerpaartaasa
kinguaattornerannut tunngatillugu patsiseq taannaavoq. Suliassaqarfinni
soorunami assigiinngitsuni kinguaattoorutit annertussusaat nikerarpoq.
Kisianni pilersaarusiorluarsimannginnerup
kingunerisaanik patsiseqarpoq. Ilaatigut immikkoortoq 5-imi aatsaaginnaq
sammisatsinni, inissianut sanaartornissamut tunngatillugu, tassa patsisit
annerpaartaraat pilersaarusiorluarsimannginnerup Inatsisartunut inaarutaasumik
saqqummiussaqannginnermi.
Taamaattumik-una periuseq
allanngortikkipput. Allanngortipparput pilersaarusiorneqa aatsaat
naammassereeraangat, Inatsisartunut inaarutaasumik naliliiffigisassanngorlugu
inissinneqartarnissaa.
Taamaaliornikkut novemberimi Inatsisartut
nalileereerpata, pilersaarutit pigereerlugit januarimi suliariumannittussarsiuussinerit
assigiinngitsut ingerlanneqartalersinnaanissaat aqqutissiuuneqassammat.
Massakkutuunngitsoq aatsaat Inatsisartut
aalajangereerpata, taava pilersaarusiornerit aallartittarlutik sukumiinerusut.
Periuseq tassani allanngortipparput,
tamakkiisumillu sunniunnissa ukiut marluk qaangiuppata tassa
naatsorsuutigaarput.
Taamaattumik aamma allanik assersuutinik
oqaaseqassagutta, tassa taaneqarsinnaapput ilaatigut inissianik sanaartornermi
tunngatillugu 60/40. pilersaarutaasunit akisunerulersut, taakkua
kinguaattoruteqarfiusarput. Aamma ilaannikkut kinguaattooruteqarfiusarput
kommune nammineq sanaartugassamut tassunga tunngatillugu tapiissutigisassani,
piffissanngoraangat pigiunnaarsimasarmagu ilaannikkut.
Taava tamatumani suliniut taanna
aningaasaateqarfimmut ikineqareermat allanngortinneqarsinnaasanngilaq. Taava
kommunep immaqa januarip aallaqqaataani aappaaguani aningaasaateqalernissaa
utaqqimaaqqaarneqartarpoq.
Taamaattumik kinguaattoorutinut
patsisaasut assigiinngitsorpassuupput. Kisianni tamarmik ataatsimut
oqaatigissagaanni qulequtaraat, pilersaarusiornerup amigartumik
ingerlanneqarsimanera.
Taamaattumik-una periuseq
allanngortikkipput, kissaatigalugu neriuutigalugulu pilersaarusiorluakkat
tunngavigalugit Inatsisartut aaliangiineri pisalerpata, taava kinguaattoorutit
annikillisinneqassapput. Kisiannili aamma naammassineqartartut
amerlineqassapput.
Tassungalu taputartuullugu
piviusunngortissinnaagutsigu siammasinnerusumik naammaginarnerusumillu
sanaartugassat naammassisaqarsinnaassutsimut naapertuunnerusumik agguataaneri,
taava isumaqarpunga suliassaq annertooq naammassisimassagipput.
Taannalu suliassaq naammassiniarnissaa
Naalakkkersuisuniit pimoorullugu soorunami ingerlapparput.
Inuit Ataqatigiinniit aamma apeqqutigineqarpoq
siorna julimi suliassat unitsinneqartut allallu sanaartornerup iluani
suliassanut tunngassuteqartut, pillugit sooq erseqqinnerusumik
nassuiaasoqarsimannginnersoq.
Tassa tassunga tunngatillugu nassuiaatit tamakkiisut
Naalakkersuisuni sammineqareermata julimi, aamma Inatsisartut
finansudvalgiannut, tassa aningaasaqarnermut ataatsimiititaliaani sukumiisumik
sammineqareerlutik akuerineqarput.
Kisianni imaanngilaq uani millionit
eqqartorneqartut tamarmik unitsitsinermik kinguneqartut. Uani amerlanerpaartaat
nuutsinneqarput siliassanut allanut. Amigartumik pilersaarusiorsimanerup
kingunerisaanik aningaasanik amerlanerusunik pisariaqartitsilersimasunut.
Tassani assersuutigineqarsinnaapput tunumi
nunaqarfinni atuarfiit arlallit. Taakkua annertunerusumik
aningaasaliiffigineqarput, kisianni aningaasaliiffigineqarneri allaminngaannik
soorunami tiguneqartariaqarput.
Aamma paasissutissat erseqqilluinnartut
taamani Naalakkersuisut aaliangiipput aammalu paasissutissat taakkua sukumiisut
tunngavigalugit, finansudvalgimut aaliangertoqarluni.
Inuit Ataqatigiinniit aamma sanaassat
siammarnerunissaat taanna oqaaseqarfigereerakku oqaaseqarfigeqqissanngilara,
kisianni aamma taanna ujartorneqarpoq. Aamma sannarlutanut tunngatillugu
ujartuisoqarpoq.
Maluginiarneqarsimassaaq nassuiaammi aamma
kinguaattoorutinut ilaatigut ilaammata sannarlutat.
Soorlu assersuutigalugu
mittarfiliortiternernut tunngatillugu Qaarsuni mittarfiup massakkut
saqitsaassutaanera tunngavigalugu, tassa sanaartorneqaqqaarnerani
kukkussutaasut iluarsineqarnissaanut tunngatillugu inaarutaasumik
isumaqatigiittoqarnissaata tungaanut, aningaasat massakkut 60 millionit
uninngatinneqarput.
Naak nalunngereeraluarlutigu mittarfittaa
naammassereersoq ilaa?
Kisianni saqitsaassutaapput qanorpiaq
kukkusoqarsimanera tunngavigalugu akiliisoqassanersoq. Taamaattumik 60
millionit tassani uninngatinneqarput.
Eqqartuussiviillu tassa voldgift sagit
aqqutigalugu massakkut ingerlanneqarlutik.
Aamma nalinginnaasumik procenti
aaliangersimasoq uninngatinneqartarpoq sanaartugassanit nalinginnaasunik soorlu
inissianut. Taava saannarlutaasoqarsimappat ukiup ataatsip qaangiunnerani
taakkua sanaajusimasut misissoqqissaarneqartarput, aamma atuisut peqatigalugit.
Taakkulu inaarutaasumik
akuerineqarnissaasa tungaannut aamma aningaasat ilai uninngatinneqartarput.
Inuit Ataqatigiinniit aamma
apeqqutigineqarput kommuneni ataasiakkaani akit asigiinngisitaaqisut suut toqqammavigalugit
naatsorsorneqartarnersut?
Tassa tassunga tunngatillugu qallunaatut
oqaatigisarpaat udbud og efterspørgsel. Tassa qanoq annertutigisumik
sanaartugassanut piumasaqarnerup taavalu sanaartorsinnaasut qanoq
suliaqareersimanersut. Taakkua aallaavigalugit akit annertunerpaamik
inissinneqartarput. Taamaattumik sanaartugassanik
pissaaleqiffiunngilluaasartuni, sanaartugassanut akit qaffasissorujussuusarput.
Taavalu sanaartugassaale imaluunniit
sanaartugassanik amikkittoorfiusuni akit appasinnerusinnaasarlutik. Kisianni
akit qaffakkaluttuinnannginnissaat pillugu nalunngisassitut, ukiaq
aallarnerfigalugu tassa inatsisini toqqammavilersorpagut,
qaffasinnerpaaffigisinnaasaat sunaassanersoq.
Andelsboliginut 13.500. 10/40/50-inut 15.000 kronit aamma asserluinnaanik
60/40-nut tunngatillugu, borgmesterit KANUKOKA-llu aallartitai
ilisimatinneqarput taakkunani malittarisassat 60/40-nut tunngatillugu aamma
15.000-t aallaavigalugit, qaffasinnerpaaffilerniartut.
Tassa landskassemiit tapiissutissat.
Taamaaliornikkut akit qaffakkiartornerat taanna killilersimaarniarsaraarput.
Kisiannili soorunami aamma kommuneni ataasiakkaani naak sanaartugassat
amerlavallaanngikkaluartut ilaatigut akit qaffasingaatsiartarput.
Tassanilu toqqam imaluunniit
pissutaanerpaasartoq tassaavoq, sumiiffimmi tassani sanaartorsinnaasut imminnut
unammillersinnaasut amerlagisassaanng imaluunniit ataasiinnaasarnera.
Taamaattumillu monopoleqapajaarlutik ilaasa akinik inissititerisinnaanerat.
Inuit Ataqatigiinniit aamma kaammattuuteqarput
assigiinngitsutigut aappaagumut nassuiaasiornissamut tunngatillugu
paasissutissanik annertunerusunik nassuiaammi ilanngussisoqarnissaani.
Taakkununnga tunngatillugu Naalakkersuisuniit nalilersussavagut, taavalu
aappaagumut nassuiaammut ilanngunneqarsinnaanersut aamma
isummerfiginiassallugu.
Naggataatigut Inuit Ataqatigiinniit
apeqqutigineqarpoq iluarsaassinermut tunngatillugu ataqatigiissaarisussamik
allaffeqarfiup qanoq taassuma pilersinneqarnerata kingunerisaanik
angusaqartoqarsimanersoq.
Tassunga siusinnerusukkut uani Siumup
oqaaseqartuanut tunngatillugu oqaaserisakka innersuukkusuppakka. Tassani
pilersaarutigaarput aningaasaqarnermut inatsisip inatsisissamut siunnersuut
ukiaru suliarineqarnissaanut aktivitetstal aningaasaqarnermut ataatsimiititaliami
piumasarineqartarsimasut, tassa qanoq angusaqarsimanermut aammalu qanorpiaq
kisitsisinngorlugit anguniagaqarnermut, kisitsisit tunngassuteqartut
ilanngutissamaarpagut.
Kattusseqatigiinniit oqaaseqartup Mogens
Kleistimut tunngatillugu, tassa siammasinnerusumik sanaartugassanut aningaasat
agguataarneqarnissaat aamma tassanngaanniit taakkartorneqarpoq. Tassa oqaaseqartuniit tamanit.
Taanna maluginiarpara oqaaseqartunit tamanit sanaartugassat siammarnerullugit
kommunenut agguataarneqarnissaat, Naalakkersuisut eqqumaffigissagaat
kissaatigineqarpoq.
Taamaattumik aamma
taamaaliornissarput Naalakkersuisuniit pissusissamisoorpoq.
Sanap eqqaani sanaartornissat Mogens
Kleistip apeqqutigai imatut: kia taamatut aaliangersimaneq
akuersissutigisimaneraa? Tassa taanna aatsaaginnaq Inatsisartut
akuersissutigaat.
Oqaluuserisassat normu 5-p
oqaluuserinerani aaliangiiffigisassatut siunnersuummi, aningaasaqarnermut
ataatsimiititalip isumaliuutissiissutaa Naalakkersuisunit aamma
akuersaarneqartoq. Taanna tunngavigalugu taakkua akuerineqarput.
INI A/S-imut tunngatillugu,
kigaalaqutitut ilaatigut isigineqartarnera taanna Kattusseqatigiinniit aamma
taaneqarpoq. Tasssunga tunngatillugu oqaatigerusuppara INI A/S-imut
tunngatillugu, Naalakkersuisut qanoq iliornerat oqaluuserisassani immikkoortoq
71-mi sukumiisumik eqqartorparput. Ilaatigut tassani sanaartugassanut
tunngatillugu nalunaarusiaq 60/40-mik tunngassuteqartartoq, tassa kommunenut
kommuneni inissianut sanaartornermut tunngatillugu siornatigut kommunet
pinngitsaalisaasarput, pinngitsooratik sanaartornermik aqutsisussatut INI A/S-I
atortassagaat.
Taanna allanngortilersaarparput
tassa nalunaarut suli maannakkut tusarniaassutigineqarpoq.
Nalunaarutip ukiup qiteqqunnerani,
tassa julip aallaqqaataani atuutilersinneqarnissaa siunnerfigaarput. Tassani
60/40-nut sanaartugassat eqqarsaatigalugit, kommunet nammineq
pisinnaatitaaffigissagaat toqqassallugu kina kikkut sanaartornerup ingerlanerani
aqutsisussatut 60/40-nut tunngatillugu toqqarumanerlugu.
Imaassinnaavoq kommune
teknikkeqarfia nammineq, imaassinnaavoq illoqarfimmi tassani siunnersuisartut,
imaluunniit immaqa aamma imaassinnaavoq kommunep INI A/S-imik suleqateqarnini
iluarisimaarlugu ingerlatiinnaraa taamatut.
Aningaasat ilumoorpoq
aningaasaateqarfimmi naak ukiumut siulianut naleqqiullugu 80 millioningajannik
atuinerusimagaluarluta. Taamaattoq amerligaluttuinnarput Mogens Kleistip
erseqqissaassutigisaatut. Massakkut 420 millioniupput.
Pilersaarusiortarneq nutaaq
tunngavigalugu aammalu aningaasaateqarfimmi tassani aningaasat
amerliinnannginnissaat siunnerfigalugu, Nalakkersuisuniit neriuutigaarput,
ukiut pingasut ingerlaneranni ullumikkornit appasinnerujussuarmut
pisissinnaasimassallugu.
Tassanilu naatsorsuutigeqaarput
neriulluarfigalugillu pilersaarusiortarnermut periuutsit nutaat
eqqunneqarsimasut.
Otto Steenholdtimut
oqaaseqaataanullu tunngatillugu oqaatigerusuppara, ilumoorpoq
naalakkersuinikkut suliaqartuulluni assut qinngarnartarpoq ilisimallugu
kommunerpassuarni pisariaqartitsineqartoq, taavalu aningaasat
uninngasutullusooq isigineqarsinnaasut amerlasoorujussuusut.
Soorunami aamma naammaginanngilaq.
Kisianni ukua 420 million krone aningaasaateqarfimmi uninngasut, tamavimmik
ateqareerlutillu sumiiffeqareeramik. Aammalu missingersuusiortarnermut
inatsiserput najoqqutaralugu imaaliallaannaq allanngortinneqarsinnaanatik.
Taamaattumik aningaasat 420 million kronet
taakku, amerlagaluaqalutik tamavimmik sumiiffeqareersutut
oqaatigineqartariaqarpoq. Kisiannili naammassinissaat taanna taamaallaat
amigaataalluni.
Tassani aamma soorunami nutaamik
periuuseqalernissarput iluaqutaassasoq naatsersuutigaarput.
Ullumikkut oqareernittut finanslovemut
akuersissutigineqartartut amerlavallaat iluamik pilersaarusiorsimanatik
akuerineqartaramik.
Taava kingornatigut ugguutigilertarparput
suliassaq taassuma kinguaattuuleraangat.
Maluginiarpara Pttp Steenholdtip aamma nassuiaat
naammagisimaaraa. Naalakkersuisuniit neriuutigaarput aamma partiit
oqaaseqartuinut nassuiaateqarnerput, taamatuttaaq Inatsisartunit
naammagisimaarneqarumaartoq. Qujanarlu oqaaserineqartunut
kaammattuutigineqartunullu.
Daniel Skifte, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut
siulittaasuat, Atassut.
Ineqarnermut Naalakkersuisumut qujavugut.
Maannakkut oqaaseqartussat ikittuararsuanngorput. Kingulliulluni oqaaseqassaaq
Mikael Petersen, Siumut.
Mikael Petersen, Siumup oqaaseqartua.
Tassa Naalakkersuisut Naalakkersuisup
akissuteqaataanut qujarusuppunga aamma uani kaammattuutigisagut
tigulluarneqarmata. Aammalu suliap ingerlaqqinnerani soorunami
naatsorsuutigaarput, taakkua saqqummiussagut aamma Naalakkersuisup tungaaninngaanniik
aamma aningaasaqarnermut ataatsimiititaliami suliat ingerlanneqarnerini,
sammineqartarumaartut taakku akornanni.
Tamanna naatsorsuutigissavarput
taamaattuartarami.
Unaana erseqqissaatigilaarniarlugu
Siumuminngaanniik tassa sanaartornermik suliaqartut ilinniartoqartarnerannut
tunngassuteqartoq, taanna ukiut arlaqalerput aaqqinniarlugu Inatsisartut
oqalulerattali. Ila ukiorpassuanngorpagut.
Ulloq manna tikillugu suli
malunnaataasumik aaqqiinerit suli angusaqarfiginngilagut.
Ullumikkut ukiuni makkunani
aningaasaliissuterparujussuupput sanaartornermut, taanna
arajutsisimaneqanngilaq.
Sanaartornermut iluarsaassisarnermullu
aningaasaateqarfik aatsaat taama aningaasaateqartigaaq. Taanna tamatta
ilisimaaraarput.
Kommunet aningaasaliissutaat ukiumut 200
millionit sinneqarput sanaartornermut. Namminersornerullutik Oqartussat 700
angusarlugit, ukiumut aningaasaliisarpugut. Namminersortut soorunami aamma
sanaartornermik ingerlataqarput.
Selskabet ingerlatseqatigiiffissuit
annertoorujussuarmik aamma KNI-kkut Royal Grønlandikkut sanaartornermik
ingerlataqartarput. Allallu.
Ila aningaasarpassuupput sanaartornerup
iluani nunatsinni ukiut tamaasa kaaviaartinneqartut.
Kisianni takusinnaajuarparput sanaartornermik
ingerlataqartut suliffiutillit, ilinniartoqarniarnerat
ajortartorujorujussuusoq. Ilinniartunik tigummiaqarniarnerat.
Assersuutigiinngarlugu maani Nuummi
ilisimatinneqarnerput naapertorlugu, sanaartornermi ingerlataqartut
suliffeqarfiit 25-t akornanni qulaaluat ilinniartumik ataatsimilluunniit
tigummiaqanngillat. Tigummiaqarsinnaagaluarlutik, ilinniarsimasunik
sulisoqarlutik, sulisorpassuaqarlutik, ilinniartumik ataatsimilluunniit
tigumiaqanngillat.
Kipiluttunarput tamakku.
Piumasaqartariaqalerpugut ersarissumik
sanaartugassanik imaluunniit suliassanik tigusinermut atatillugu,
pinngitsoorani ilinniartumik aamma tigumiartariaqartut.
Praktikkerfissaaleqisut ilinniartuugaluit
uniinnartarput praktikkerfissaaleqalutik. Tamakku akuerineqarsinnaanngilluinnarput.
Aningaasarpassuit
aningaasaliissutigisarpagut, milliardit angullugit pisortaniit.
Sulisulli amerlavallaaqaat sulisitsisut
amerlavallaaqaat ilinniartunik tigummiaqarumanngitsut. Tamana
akuerineqarsinnaanngilaq. Tamanna pillugu oqaaseqaqqippunga neriullunga
Naalakkersuisut tassuuna sakkortuumik qanoq iliuuseqarumaartut.
Daniel Skifte, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut
siulittaasuat, Atassut.
Mikael Petersen qutsavigaarput.
Tullliulluni oqaaseqassaaq Anthon Frederiksen, partiimi oqaaseqartup
avataatigut.
Anthon Frederiksen, Siulittaasup tulliata sisamaat,
Kattusseqatigiit.
Kattusseqatigiinniit nuannaarutigaarput
Sanaartornermut Ineqarnermut Sanaartornermut Pilersuinermullu Naalakkersuisup
akissuteqaammini, aamma ilaatigut apeeqqutigisagut assigiinngitsut
erseqqissaaffigimmagit.
Aammalu oqaatigerusupparput soorunami
sanaartornermi kinguaattoorutaasartut assigiinngitsut qaangerniarlugit
Kattuseqatigiinniit sapinngisarput tamaat suleqataarusukkatta, aammalu tamanna
siusinnerusukkut sanaartorneq pillugu, eqqartuisarnitsinni siunnersuutit
assigiinngitsut saqqumiuttarsimavagut.
Uani nalunaarummi annertuumi imartuumilu aammalu
nuannaarutigisatsinni, suliassat assigiinngitsut nalunaarsorsimaneri, aammalu
suut suliassat qanoq inissisimaneri pillugit nassuiaat, annertuumik
paasissutissiivoq uatsinnut. Tamannalu nuannaarutigivarput.
Inatsisartut ukiarmi ataatsimiinneranni ilaatigut
Nuummi Sisimiuni Ilulissanilu ilinniartut inissiaannut, inissialiornissamut
tunngasut apeqquteqaateqarfiginikuuagut Kattusseqatigiinniit.
Uani nalunaarummi takusinnaasagut
malillugit Nuummi Sisimiuni Ilulissanilu ilinniartut inissialiornissaannut
suliassanut pilersaarusiornerup, aningaasaliissuteqarnerunissaa
pisariaqalersippaa. Taamatut allassimasoqarpoq aammalu ingerlaqqilaaraanni
allassimalluni, ingerlatani suliassat 30-t pineqarput. Taakkunannga 30-t juli
qaammat nuussinikkut taamaatitsinikkulluunniit peerneqarlutik. Suliassat
arfineq pingasut aamma naammassineqarput.
Taakkununnga tunngasut assorujussuaq
soqutiginarput erseqqissalaarneqarnissaat. Aammalu suliassat taakku qanoq
maannamut pilersaarutit malillugit inissisimaneri, aamma Kattusseqatigiinniit
soqutigivagut annerusumik paasisaqarfigissallugit.
Taassuma saniatigut Naalakkersuisut
nutaamik periuuseqalernerat, aamma soorunami naatsorsuutiginngilarput
periuutsimik nutaamik allanngortitsinikkut imaaliallaannaq
kinguaattoorutaasorpassuit aaqqinneqarsinnaanerat,
naatsorsuutigineqarsinnaanngilaq sumiluunniit.
Soorlu Naalakkersuisup akissuteqarnermini
oqaatigereerai ilaatigut aamma ukiut marlussuit immaqa qaangiunnerisigut
aatsaat suliassat pitsaanerusumik naammassineqarsinnaanerat naatsorsuutigineqarsinnaasoq.
Tamanna paasilluarparput. Aammalu
suliassat assigiinngitsut piaartumik naammassineqarnissaanut
Kattusseqatigiinniit peqataajumaqaagut kinguaattoortarnerit
annikillisarneqarnissaanut. Qujanaq.
Daniel Skifte, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut
siulittaasuat, Atassut.
Anthon Frederiksen qutsavigaarput.
Tulliulluni oqaaseqassaaq Vittus Mikaelsen, partiimi oqaaseqartup avataatigut.
Vittus Mikaelsen, Siumut.
Qujanaq. Sanaartugassanut iluarsaassinermut tunngatillugu maligisimavara oqaaseqalaartariaqarlunga.
Ilumoorpoq pisariaqarpoq maannakkut nassuiaaneq aamma ingerlaqqisasoq nassuiaasarnerit ataatsimiittarnerit eqqarsaatigalugit.
Ukiuni
kungullerni annertuumik oqallisigineqarsimavoq kvadratmeterimut akit
qaffasinnerujussuat. Sooruna
nalunngilarput tamanna. Kisianni uanga isumaqarpunga tassani nuna tamakkerlugu
ataatsimut isigineqarnerani, immikkoortinneqartariaqartut isorliunerusut.
Misilittakkat tunngavigalugit
aallaavigalugit pisariaqarluinnarpoq tamakkua eqqumaffigineqarnissaat.
Assersuutigalugu isorliunerusut
ilaanni sanaassaraluit ukiut tallimat ingerlaneranni, allaat ullumimut
pisariaqanngikkaluamik 7 millionit angullugit akisunerulernikuupput taakku sanaassarpiaat.
Taamaattumik tamakku
eqqarsaatigalugit isumaqarpunga, nalinginnaasumik akeq imaaliallaannaq aamma
malugisimagaat sanaartortartut Kalaallit Nunatsinni assigiimmik
ingerlatsisoqarsinnaanngitsoq.
Assersuutigalugu inissiat 36-t
Ammassallup kommuneata sanatinniakkat, tassani akit atorneqarpoq
nalinginnaasumik akeq qaffasinnerpaaffissaa ataatungaaniissasoq. Taamaalilluni
Kalaallit Nunaat tamakkerlugu neqeroorutigineqarnerani, akikinnerpaaq
tiguneqarpoq.
Ukiut sisamat utaqqereerluta
kommuneminngaaniik sanaassaq aallartippoq. Qanoq pisoqarpa? Kalallit Nunaata
sinneraninngaaniit namminersortut sanajartortut suliartik aallartikkamikku
paasivaat, naammassisinnaanagu. Allatut ajornartumik ukiup affaa tikilersorlu
allatut ajornartumik sanaartik qimaannarlugu aallaannartariaqarsimapput.
Tassani takuneqarsinnaavoq nunarput
ataa tamaat ataatsimut isigalugu ajornakusoortoq ingammik isorliunerusut
eqqarsaatigalugit.
Taamaammat Naalakkersuisup
nassuiaammi oqarnera assorujussuaq nuannaajallannarpoq, kommunet inissianik
sanaartornermut akisussaanerulissasut. Taamaalilluni taanna neriuppunga aamma
kommunet allat isorliunerusut, namminneq pilersaarusiornerminni
atorluarnerulissagaat. Qujanaq.
Daniel Skifte, ataatsimiinnermik aqutsisoq,
Inatsisartut siulittaasuat, Atassut.
Vittus Mikaelsen qutsavigaarput,
tulliulluni oqaaseqassaaq Josef Tuusi Motzfeldt, aappassaanik oqaaseqassaaq.
Josef Motzfeldt, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat.
Soorunami uaguttaaq Naalakkersuisut
akissuteqarniarnerminni oqaaserisaanut qujassuugut.
Uani Siumup oqaaseqartuata
naalagaaffiup iluarsagassanut ukiut sisamat 50 millionik ukiumoortumik,
akiliuteqartarneranik isumaqatigiissutaasimasup sivitsorneqarsinnaaneranik Naalakkersuisunut
kaammattuutaa pisariaqarsorinarpoq. Tassa naalagaaffiup nalaani illuliarpassuit
inissialiarpassuit matumani pineqarmata.
Taamaattumik Naalakkersuisut aamma
siussuertariaqarpaat ilaatigut uani nalunaarusiami allassimammat,
iluarsaassiniarnermi naalagaaffiup aningaasaliutai eqqartortillugit ima
allammata: tamatuma paasiniarneqarneranut tassa tamatuma paasiniarneqarneranut
atatillugu paasineqarpoq nutarterinermut aningaasat atorneqarsimanerat
piumaqaatinut naapertuutinngitsoq.
Taamatut sakkussanik
torinngitsigisunik nassaarluta danskit Naalakkersuisui
isumaqatiginiassagutsigit, isumalluangaarnissamik pissutissaqarsorinanngilaq.
Taavalu apeqquteqaatitsinni
oqaaseqarnitsinni apeqquteqaatigisatsinnut aningaasaliissutaareersuni
aningaasaajaasariaqarsimaneq siorna, 0 stilling julimi pisimasoq.
Naalakkersuisunut ilaasortaq akussuteqarnermini oqaatigiinnarpaa, taanna
sukumiisumik aningaasaqarnermut ataatsimiititaliami nassuiarneqareersimasoq.
Una Inatsisartuninngaanniit isigalugu
naatsorsuutigivarput isigaarput aamma uagut Inuit Ataqatigiinninngaanniit,
tassaasoq Inatsisartunut sanaartorsimanermut 2001-imi sanaartorsimanerup
ingerlasimaneranut nassuiaataasoq.
Taamaattumik aningaasaqarnermut
ataatsimiititaliamut nassiussaqarsimaneq siusinnerusukkut, taanna
naammanngilaq. Sanaartornermut tunngasut ???? sapinngisaq tamakkernerpaallugu
qulaajarneqassasoq naatsorsuutigigatsigu.
Taavalu sanaartorfissagissaanermut
tunngatillugu, Naalakkersuisunut ilaasortap akissuteqarnermini oqaaseqarfigitsiarpaa
oqarluni tassani qanoq ulapaartigisoqarnersoq. Qanoq sanaassanik
annertutigisunik ingerlatsisoqarnersoq tassunga aaliangiisuusartoq.
Taanna assorujussuaq eqqarsarnarpoq,
tassami nunaminertamik sanaartorfissagissaaneq tassaavoq sanaartornissamik
ingerlatserusuttut illuliorusuttut piumasarisaat, pisortanit
aningaasalersorneqartoq annertuumik, massakkulli sanaartortitsiniartunut
annertuumik nammagassiissutigineqartartoq.
Tamatumani toqqammaviusumik
maleruagassaqarnissaa aaliangersagaqarnissaa pissusissamisoortutut Inuit
Ataqatigiit ujartorparput. Taannalu Naalakkersuisunut oqaatigaarput, ajunngilaq
kingusinnerusukkut taanna ullumikkut akisinnaanngikkunikku
nassuiaassutigisariaqaraat, aamma
innuttaasut sinerissami soqutigalugu taanna apeqqutigiuartarmassuk.
Isumaqarpugut illuliortitsisup
illuliorniartup ilisimasariaqarai suut-uku toqqammavigalugit
sanaartorfissagissaanermut akiliutit ilaatigut annertoorujussuusartut
pineqartut.
Taavalu Siumup oqaaseqartuata
aappassaanik oqaaseqarnermini, sanaartornermi ingerlatsisut amerlavallaat
ilinniartitaqarnissaminnik suusupaginnittutut nipeqarsinnaanera ilumoorpoq.
Taamaattumik siorna suliariumannittussarsiuussinermut oqaluuserinerini, Inuit
Ataqatigiinninngaanniik kissaatigaarput, suliariumannittussiuussinerni
ilanngunneqartassasoq ilinniartunik sulisoqarnissaq. Ilinniartitsinissaq.
Taamaattumik isumaqarpugut suli pisariaqarpasissoq.
Taavalu ukua ilinniartinneqarsimasut
Danmarkimi ilinniartittakkagut ilaatigut Viborgimi, amerlasoorpassuanngorput
moduli sisamaat tallimmerneqarunarpoq. Taamaattoq naapittarlugit
atorneqannginnertik assorujussuaq imaluunniit naammaginartumik
atorneqannginnertik orullutigisarmassuk, sulisoqarmat tassunga ataqatigiissaarisussatut
taaguuteqartumik.
Naalakkersuisut uani sanaartornermi
nassuiaamminni aappaagu ilanngutissagaat kaammattuuterput neriuppunga
tusaaneqassasoq.
Daniel Skifte, ataatsimiinnermik aqutsisoq,
Inatsisartut siulittaasuat, Atassut.
Josef Tuusi Motzfeldt
qutsavigaarput, tulliulluni oqaaseqassaaq Jakob Sivertsen, Atassut. Aggernerani
Inatsisartunut ilisimasitsissutigissavara,
maannakkut upernaaq manna ataatsimiinnerup naammassigaluttuinnarnerani
Inatsisartunut ilaasortat inip matuma inip avataaniittut maaniillaqunarmata,
naammassinissatsinni.
Jakob Sivertsen, Atassutip oqaaseqartua.
Qujanaq. Tassaana uagut Atassummiit siammasissumik aningaasat atorneqartarnissaat pingaartikkatsigu oqaaserisatsinni Naalakkersuisup akissuteqaataanut qujavugut.
Taavalu 1994-imi 2001-imut sanaartukkani naammassisaqarsinnaaneq eqqarsaatigalugu Naalakkersuisut siunnerfivimmik siunnerfeqarnerat paaserusussimagaluarparput.
Assersuutigalugu ´94-imiit 2001-imut agguaqatigiissillugu ukiumut 11 millioni taamaallaat qaffariaataasimapput.
Ullumikkut atuarfiit allallu iluarsagassat nunatsinni taama annertutigitillugit, naammassisaqarsinnaaneq qaffatsinneqanngippat annerulersinneqanngippat, piffissaq sivisoorujussuaq atorlugu iluarsagassat taakkua, immaqa ilaat iluarsaannissaanut akilersinnaajunnaarnissaat anguneqassaaq, naammassisaqarsinnaassuseq taanna oqaatigeriigarput annertunerusumik qaffariaateqanngippat.
Taanna assut Atassummit
pingaartipparput. Iluarsagassat ima ilai aserfallassimatigipput piaartumik iluarsarneqarnissaat
kinguarsaqqissinnaanani, taamaattumik naammassisaqarsinnaassutsip
qaffassarneqarnissaa Atassummit assut pingaartipparput.
Taamaalilluni aamma
suliffissaqartitsiniarneq annertuumik aamma iluaquserneqartussaammat. Taavalu
aningaasat Inatsisartuni akuersissutigineqartartut sanaartukkanut, aamma
ilinniartunut inuusuttullu pikkorissartartinneqartarnerannut aamma ilaatigut
immaqa ilaatigut isumaqatigiissuteqarnikkut ingerlanneqartarnissaannik aamma
Siumup oqaaseqartuata oqaatigisaa, assut Atassummit taperserparput.
Ilumoorami ilaatigut inuusuttut
ilinniartuugaluarlutik, pikkorissarfissaqannginnertik peqqutigalugu
tunuaannartarput. Taanna uggornarpoq. Taamaattumik Inatsisartut
aningaasaliisutut aamma suliffeqarfinnut, namminersortunulluunniit isumaqarpugut
aamma piumasaqaammik annertunngikkaluamik ilalerlugit tunniunneqartarnissaat
anguniarneqartariaqartoq. Qujanaq.
Daniel Skifte, ataatsimiinnermik aqutsisoq,
Inatsisartut siulittaasuat, Atassut.
Jakob Sivertsen qutsavigaarput. Taavalu maannakkut Ineqarnermut Pilersuinermut Attaveqarnermullu Naalakkersuisoq oqaaseqassaaq.
Jørgen Wæver Johansen, Ineqarnermut Avatangiisinullu Naalakkersuisoq, Siumut
Partiit oqaaseqartuisa akissuteqarnerminni imaluunniit aappassaaneerlutik oqaaseqarnerminni tamarmik sanaartornermi ingerlataqartut, ilinniartoqartarnerannut tunngassuteqartut eqqaavaat. Taanna maluginiagassaavoq.
Taamaattumik naalakkersuisuniit nalilersorniarparput suliariumannittussarsiuussinermi aaliangersimasumik piumasaqaatinngortinneqassannginnersoq. Ilinniartoqartarnissaa.
Namminersornerullutik Oqartussat karsianniit tapiiffigineqartumik sanaartugassat eqqarsaatigalugit. Taanna nalilersussavarput.
Maluginiarpara Kattusseqatigiit oqaaseqartua Anthon Frederiksenip Naalakkersuisut suleqatigalugit siunissami, aamma pilersaarusiortarneq naammassisaqartarnerunissarlu eqqarsaatigalugit suliniarnitsinni ikorfartuutaaniartut, tamanna soorunami qujassutigaarput.
Kollegianut tunngatillugu tassa aammalu suliassaqarfimmi tassani suliassanut tunngassuteqartut eqqarsaatigalugit, tassa ilaatigut tunumi atuarfiit atuarfitsialattut iluseqartut suliarinerinut tunngatillugu aningaasartuutaanerusut, taakkua julimi aaqqiinermi ilaatigut ilaapput.
Ilaatigullu aningaasalersorneqarput aningaasat iluarsaassinernut soorlu Qasigiannguani atuarfimmut allallu atuarfiininngaanniit aningaasat ilai aaneqarput.
Kisianni malugisinnaavara aamma Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuata julimi pisoq taanna kissaatigigaa, Inatsisartunut aamma nassuiaatigineqarnissaa. Taamaattumik Naalakkersuisuniit pissutissaqanngilagut, taakkua julimi Inatsisartut aamma aningaasaqarnermut ataatsimiititaliaata, akuersissutiginikuusai pillugit allakkatigut Inatsisartut tamaasa ilisimatitsissuteqarfigissallugit sukumiisumik.
Aamma taamaaliussaagut. Tamatumani aamma kollegiat ilaapput kisianni unneqqarissaarniarluta allareersimavarput takusinnaallugu pisariaqartitsinerusoqartussaasoq.
Taamaattumik aamma tassani allaqqasutuulli naatsorsuutigaarput, tamakkua pillugit soorunami periusissaq naapertorlugu tassa aningaasaqarnermut ataatsimiititaliaq aqqusaassallugu.
Aamma qujassuteqarfigerusuppara Anthon Frederiksenip Kattuseqatigiinniit paasisinnaanerarmassut, suut tamaasa imaaliallaannaq naammassineqarsinnaanngimmata. Kisiannili uani alloriarnissatsinni peqataanerannut aamma qujassutigaarput.
Vittus Mikaelseni Siumup oqaaseqartuata saniatigut oqaatigivaa, iluarisimaarlugu kommunet massakkut akisussaanerulernissaminnut periarfissinneqarnerat. Uagut Naalakkersuisuniit neriuutigeqaarput kommunet periarfissaalersut tamakku, atorluassagaat aamma tamanna soorunami sanaartornermut immikkoortortatsinni oqiliallaataassammat. Taamaaliornikkullu pilersaarusiortarnerminni suli pitsaanerusumik suliaqarnissaminnut piffissaqarlutillu nukissaqarnissaat aqqutissiuunneqartussaammat.
Taamaatuunik uagut kommunet kikkulluunniit taamatut annertunerusumik akisussaaffimmik tiguserusullutik saaffiginnittut, ilasilluarnissaat naatsersuutigaarput.
Taava pisariaqartitsineq naapertorlugu akuersisarnissat aamma aningaasaqarnermut ataatsimiititaliaq aqqusaarlugu pisartussat, taakkua aaliangerumaarpaat kommunet Naalakkersuisullu siunnerfigisaat akuerineqarsinnaassanersut.
Kisianni tassa suli utaqqivugut. Kommuneniit annertunerusumik saaffigineqarnissarput tamakku pillugit.
Soorunami naalagaaffimmut isumaqatigiinniarnissamut tunngatillugu aallaqqaammuut siunnerfiusussatut taakkartorneqartut, nikingasumik paasineqarsimaneri pillugit inissittoorneq taanna uggornarpoq.
Kisianni augustimili taakkua naalagaaffiup sinniisai aamma peqatigalugit, isumaqatigiissutigineqarput uagut iluarsaassinermut tunngatillugu naliliisarnerput, naalagaaffiup nutarterinermik ilaqarpallaartutut nalilerlugu akueriumanngimmagu.
Taamaattumik taanna iluarsineqarpoq augustimili. Taamaattumik aamma naatsersuutigaarput neriuutigalugulu isimaqatigiinnialerutta aamma minnerunngitsumik nunatsinnut aningaasaliissutigineqartartut, taakkua aappaagu isumaqatigiinniutigineqalerpata tamakkua ilanngullugit aamma isumaqatigiissummut ilaatinneqarumaartoq.
Uani uanga oqaaseqarninni sanaartorfigissaaneq pinngilara. Sanaartorneq ataatsimut isigalugu taanna oqaaseqarfigaara.
Sanaartorfigissaanermut tunngatillugu tassa akisussaaffik kommuneniittoq ilisimaneqarpoq. Naalakkersuisuniit ilisimaaraarput kommunet toqqammavissat tunngavigalugit, aaliangiinissartik ilaasa allatut paasillugu fortolkertaraat.
Taaamaattumik aamma suliarineqarpoq massakkut, assigiaarnerusumik sanaartorfigissaanermut tunngatillugu kommunet paasinnilutik ingerlatsisarnissaat. Taamaattumik taanna taakkartorneqartoq paasilluarsinaavara.
Iliniartunut aammalu amocenterini ilinniarsimasunut ilinniaqqissimasunut tunngatillugu oqaatigereerpara, Naalakkersuisut maannakkut nalilersorniaraat suliariumannittussarsiuussinerni tamani, aaliangersimasumik ilinniartunut tunngassuteqartut ilaatinneqartalernissaat pisariaqassanersoq.
Qanoq imaluunnit qanoq allatut aaqqiisoqarsinnaanersoq.
Tassa taamatut oqaaseqarlunga qujassuteqarfigeqqippakka partii Kattusseqatigiit Attaviitsullu sinnerlugit oqaaseqartut.
Eqikkaalaassagumalu taanna puiguleraluarpara. Oqaatigerusuppara nuannaarutigeqigakku ukioq affaata ingerlanerani, Inatsisartuni isumaqatigiissutigigatsigu maannakkut, sanaartornermut pilersaarusiortarneq eqqarsaarigalugu pilersaarusiorneq pitsaanerusoq, qanoq periuuseq nutaaq atorlugu ingerlanniarnerlugu.
Sanaartoriaatsit assigiinngitsut toqqammavigalugit kvadratmeterimut annertunerpaaffilerpagut sanaartugassat, siornatigut taamaanneqanngikkaluarput, taamaaliornikkut aamma sanaartornermi akigitinneqartartut qummut killilerumallugit.
Aamma
kommunet akisussaaffimmik annertunerusumik ukiuni kingullerni tigusinissaminnut
periarfissaqartitaalernerat. Taanna
aamma iluarisimaarnarpoq. Tassa immikkut sanaartugassat pillugit
isumaqatigiissusiorsinnaapput.
60/40-nik sanaartornermik aqutsinermik
tigusisinnaalissapput. Aamma nammineq illuliassat eqqarsaatigalugit,
ilitsersuisussaatitaaneq taanna aamma Inatsisartuniit
aningaasaliiffigineqartartoq taanna aamma kommunenut nuutsinniarneqarpoq.
Taamaattumik taakkua ataatsimut isigalugit
Naalakkersuisuniit neriulluarfigivarput siunissami, sanaartornerup iluani
eqaannerusumik pissuseqarluta naammaginarnerusumik pilersaarusiorluta, aammalu
sanaartugassat eqqarsatigalugit naammassisaqarfiunerusumik ingerlatsinissarput.
Daniel Skifte, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut
siulittaasuat, Atassut.
Ineqarnermut Pilersuinermut
Attaveqarnermullu Naalakkersuisumut qujavugut.
Taamaalilluni immikkoortoq 12, tassalu
2001-imut sanaartugassanut iluarsagassanullu aningaasaateqarfik pillugu
nassuiaat, Inatsisartunit tusaatissatut tiguneqarpoq.
Ataasimiinneq sianeq atorlugu
naammassisutut nalunaarutiginnginnerani, Inatsisartut imaluunnit gruppet arlaat
aperissavara oqaaseqarumasoqarnersoq.
Godmann Rasmussen, Atassut.
Godmann Rasmussen, Atassut.
Naatsoralaannguamik. Ataqqinartut
Inatsisartut Naalakkersuisullu.
Maani ataatsimiinnerup upernaakkut
naanerani Atassutip gruppea sinnerlugu qujassuteqassaanga.
Ataatsimiinneq nukippassuarnik
atuiffiusimavoq. Qutsavigerusuppakkalu Inatsisartuni ilaasortat kiisalu
Naalakkersuisut minerunngitsumilu ataatsimiititaliami attuumassuteqartunut
ilaasortat. Taamatullu siulittaasoqarfik Inatsisartut siulittaasuat, partiit
attaviitsut, Kattusseqatigiit, Attaviitsullu minnerunngitsumik maani
allaffissuarmi sulisut.
Nalunngilara ataatsimiinnerup nalaa ilissinnut
nukippassuarnik atuiffiusimasoq. Immissinnut piumaffigisimaqaasi.
Nutserisut oqalutsit ilaallu ilanngullugit
qutsavigaassi.
Taavalu Inatsisartut ingerlaqqittussat
apuulluarnissaanut aasarsiorluarnissaanullu ilaqutaasalu Atassummiit tamaasa
inuulluaqquagut ilaqutaasullu.
Kiisalu aallakaatissiortut tamaasa
qutsavigerusuppagut, taamatuttaaq Nuummiunut tamanut qujanerput tigoqquarput.
Maaniinnitsinni ajunngitsorsuarmik pineqartarnitsinnut.
Minnerunngitsumik avataani naalaartartut
tamaasa Atassummiik aasarsiorluarnissaannik kissaappagut, ajunnginnissaannillu
kissaallugit. Ukiamut ajunngikkutta takoqqinissatsinnut qilanaarluta tamassi
inuulluaritsi. Qujanaq.
Daniel Skifte, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut
siulittaasuat, Atassut.
Maannakkut tulliulluni oqaaseqassaaq
Anthon Frederiksen.
Anthon Frederiksen, Siulittaasup tulliata sisamaat,
Kattusseqatigiit.
Uanga aamma Kattusseqatigiit sinnerlugit
Naalakkersuisunut ataatsimiititalianut tamanut Inatsisartunullumi ilaasortanut
tamanut, aammalu siulittaasoqarfimmut minnerunngitsumillu aamma
ataatsimiinnerup allattoqarfinni sulisut, nutserisut aammalu allakkanik
aattuisartut betjentit aamma ulapilluartartut, tamaasa
qujassuteqarfiginiarpagut.
Aammalu maani Nuummiinnitsinni aamma
nuannersumik qiviarneqartarnerput aamma Nuummiunik aamma
qujassuteqarfiginngitsoorusunnngilarput.
Inatsisartuni ilaasortat maangaanniik
illoqarfimminnut aamma apuulluanissaannik kissaallugit,
aasarsiorluarnissaannillu tamaasa kissaallugit aammalu Inatsisartuni maani
ataatsimiinnitsinni qallunaat nunaata sinniisaa nutaaq, aamma
qujassuteqarfiginiarparput maani ataatsimiinnitsinni peqataalluartartoq.
Tamassinnut qujanaq. Aasarsiorluarisilu.
Qujanaq.
Daniel Skifte, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut
siulittaasuat, Atassut.
Taavalu tulliulluni oqaaseqassaq Ruth
Heilmann, Siumut.
Ruth Heilmann, Siumut.
Qujanaq. Aamma uagut
pinngitsoorusunngilagut Siumut gruppea sinnerlugu aamma qujassuteqassalluta, Inatsisartut
siulittaasuanut aamma siulittaasoqarfimmut. Naalakkersuisunut,
inatsisartoqatinut, ataatsimiitalianullu assigiinngitsuni
suleqatigiissimanitsinnut, nutserisunullu ataatsimiinneq ulapaarfiusimaqaaq,
pikkunarlunilu. Qujanarlu naammassilluarmat. Qujanaq.
Daniel Skifte, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut
siulittaasuat, Atassut.
Tulliulluni oqaaseqassaaq Lars Sørensen.
Lars Sørensen, Inuit Ataqatigiit.
Uaguttaaq Inuit Ataqatigiit Inatsisartut
ilaasortaatitaasa aamma qujassut ingerlateqqikkusuparput. Tassa
Naalakkersuisunut, siulittaasoqarfimmut, inatsisartoqatinut taamatuttaaq aamma
allatsinut nutserisunut taavalu betjentinut.
Inuit Ataqatigiit aamma
aasarsiorluarnissassinnik tamassi kissaappatsigit. Qujanarlu ataatsimeeqatigiinitsinnut.
Daniel Skifte, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut
siulittaasuat, Atassut.
Otto Steenholdt.
Otto Steenholdt, Attaviitsoq.
Uanga tassa qujassutigiinnassavara maani ataatsimeeqatigisimasannut. Kisianni qujassutissagut tamarmik siulittaasutta ingerlanniannguatsiarmagit oqaasissaarukkumanagu, tassunga killippunga.
Daniel Skifte, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut siulittaasuat, Atassut.
Upernaaq manna Inatsisartut ataatsimiineranni kingullermi suliamik naammassisaqarsimasutut misigisimallunga, ullaaq silagissuaq iterpunga.
Tamanna assut nuannerpoq.
Inatsisartut siulittaasuattut
Inatsisartut tamarmiusut sinnerlugit taama misigisimagama isertussanngilara.
Naallu pisarnertut annertutigisumik
isumaqatigiinngitsoqanngikkaluartoq, Naalakkersuinikkulli suliaqartut akornanni
aalassasimaartoqartaraluartoq, taamaattoq misigisimavunga nunaput sinnerlugu
angusaqarnissamik tamatta pisussaaffeqarnerput eqqortikkumallugu,
pissarsiffiulluartumik upernaakkut ataatsimiinneq oqalliffiusimasoq.
Inatsisartuni suleriaatsit ukioq
2000-mi arlalitsigut nutaanngorsarneqarnissaat naatsersuutigineqarsinnaavoq.
Siulleq tassaavoq ataatsimiinnerit
ingerlaavartumik ullullu ingerlanerani unillatsiarnertaqanngitsumik
ingerlanneqartalernerat, ukiakkut ataatsimiinnissami aggersumi
atuutilereersussamik ammaanersiorluni ataatsimiittarnerup, Inatsisartullu
ullormi oqaluuserisassaannik aalajangersaasarnermut tunngasumik
nutarterinissaq, Inatsisartuni ilaasortani kissaatigineqartoq
siulittaasoqarfimmi maluginiarsimavarput.
Suleriaatsimi allangortikkumasat
pillugit allakkatigut kissaatinik 15. juni tikitsinnagu tigusaqarnissani
siulittaasoqarfiup naatsersuutigaa.
Inatsisartuni suleriaatsip pitsanngorsartuarnissaanik
Inatsisartuni ilaasortat soqutiginnillualernerat, siulittaasoqarfimmi
nuannaarutigineqarpoq.
Siunnersuutinillu takkuttussanik
aammalu siulittaasoqarfiup nammineq tigujumaagaanik suliaqarnermik
aallartitsinissarput qilanaaraarput.
Ukiakkut ataatsimiinnermi
siunnersuutinut oqaluuseritikkumasanut, tunniussivissaq 20. august killeqarmat
taanna eqqaasississutigissavara.
Ulloq taanna aamma ilaasortat
siunnersuutaanut kisimi atorani, aammali ataatsimiititaliat nalunaarutaannut
atuuttussaavoq.
Inatsisartuni ilaasortat
ataatsimiinnermut maannakkut qaangiutilersumut, qujassuteqarfigerusuppakka.
Aammalu ataatsimiititaliani ilaasortaaffigisassinni annertuumik
suliassaqarfiusumi, aasarsiorluarnissassinnik kissaakkumallusi.
Tassunga atatillunga
oqaatigineqassaaq ataatsimiititaliat suliassaat amerliartuinnartut, aammalu
nunatsinni angalanermut aningaasat nukiillu tassunga atorneqartussat,
qularnanngitsumik aatsaat annertutigisut aasaq manna pisussaammata.
Taamatuttaaq ataatsimiinnermut
nuannersumut Naalakkersuisut qujassuteqarfigissavakka.
Kissaallugillu aasaanerani
sulilluarnissaannik aammalumi soorunami ilaquttatik ilagalugit
aasarsiorluarnissaannik.
Minnerunngitsumik maannakkorpiaq
uaniinngikkaluartoq Naalakkersuisut siulittaasuat qujassuteqarfigissavara,
nunarsuarmioqatitsinnut aammalu qallunaat naalakkersuisunut nunarput
sinnerlugu, assigiinngitsorpassuartigut sinniisutut ingerlatsilluarnissaanik
kissakkumallugu.
Kiisalu Namminersornerullutik
Oqartussani minnerunngitsumillu Inatsisartut allaffeqarfiani sulisut tamaasa
qujassuteqarfigerusuppakka.
Sulisut tamarmik ataatsimiinnerup
matuma ingerlanneqarnerani aammaarlutik immikkorluinnaq annertuumik
sulisimammata tamanna nuannaarutissaavoq.
Aammaarlunga tamassi angerlamut
apuulluarnissassinnik ilaquttasilu aasarsiorluarnissassinnik kissaappassi.
Taavalu Naalakkersuisut sinnerlugit
siulittaasup tullia oqaaseqarniarpoq.
Augusta Salling, Aningaasaqarnermut
Naalakkersuisoq, Atassut.
Qujanaq. Uangattaaq Naalakkersuisut
sinnerlugit tamassi qutsavigerusuppassi, ataatsimiinnermi imartuumi aammalu
tamatigut isumaqatigiiginnarfiusanngikkaluartumi aammalu kisianni
angusaqarnissaq siunertaralugu, naapeqatigiiffiginiartarsimasumi
suleqataalluarsimanissinni tamassi Naalakkersuisut sinnerlugit
qutsavigingaarpassi.
Aammalu qutsavigerusuppagut
soorunami suliap matumap ataatsimiinnerup naammassinissaanut suleqataasimasut
tamaasa, aamma uaguttaaq Naalakkersuisuninngaaniit qutsavigingaarpagut.
Neriuppugut ukiamut
ataatsimeeqqinnissatta tungaanut, sulinngiffeqarluassasusi qasuersaarlusi
kisiannilu aamma piffissaq atussagissi, innuttaasunik naapitsinissigut
immersoqqinnissamut suliassarput ukiamut aamma ingerlateqqitassarput
annertusussaavoq.
Taamaattumik pingaaruteqarluinnarpoq
innuttaasut isumaanik aamma piffissap tusarniaanermut atorluarnissaanut.
Taamatut oqaaseqarlunga tassa
Naalakkersuisut sinnerlugit qujanerput maana apuuppara.
Daniel Skifte, ataatsimiinnermik aqutsisoq,
Inatsisartut siulittaasuat, Atassut.
Maannakkut allanik
oqaaseqartussaarummat taamaalilluta ataatsimiinnermi matumani, suliassagut
tamaasa naammassillugit suliaraagut. Aammalu ullormut oqaluuserisassat aamma
taamatut naammassillutigit.