Oqaluuserisassani immikkoortoq 55-1 |
|
||
Siullermeerneqarnera | Aappassaanneerneqarnera | Pingajussaaneerneqarnera |
Ullut ataatsimiiffiusut aqqaneq
tallimaat, ataasinngorneq 6. maj, nal. 11:30
Olga Poulsen, Inuit Ataqatigiit.
Qujanaq. Kalaallit Nunaanni
Inatsisartut suleriaasinni paragra 32. naapertorlugu aalajangiiffigisassatut
siunnersuummik imaattumik matumuuna saqqummiussaqassuunga.
Qanigisat nunatsinni
peqqinnissaqarfimmi rigshospitalimiluunniit uninngatillutik toqukkut
qimagussimasut illoqarfigisaminnut assartorneqarneranni aningaasartuutaasartut
pisortanit tamakkiisumik akilerneqartalernissaat siunertaralugu Naalakkersuisut
malittarisassioqquneqarnissaannik Inatsisartut aalajangiiffigisassaattut
siunnersuut.
Upernaakkut 2001-mi Inatsisartut
ataatsimiinnnerannut atatillugu Peqqinnissamut Naalakkersuisumut
apeqqutigisimavara toqusut timaasa nunatsinnut assartorneqarnerisa
akilerneqartarnerat Namminersornerullutik Oqartussanit tiguneqarsinnaanissaat
anguniarlugu Peqqinnisamut Naalakkersuisoq iliuusissanik aallartitsisimanersoq.
Taamatut apeqquteqaateqarnermi
tunngaviusutut pisakkat tassaapput nunatsinni inuit nappaateqarnertik
peqqutigalugu rigshospitalimut DIH-mulluunniit tassa Nuummi
Napparsimavissuarmut suliaritikkiartoraluarlutik imaluunniit
katsorsartikkiartoraluarlutik nappaatertik peqqutigalugu toqukkut
qimagussimasut.
Taamatut apeqquteqarninnut
peqqutaaqataalluinnarpoq isumaqarama napparsimasut nunatsinniit
rigshospitalimut ingerlanneqarsimasut rigshospitalimiinnermillu nalaani toqusut
timaasa nunatsinnut utertinneqarnerini ilaqutaasut
aningaasartuuteqartinneqartarnerisa unitsinneqarnissaa
anguniarneqartariaqartoq.
Taamatuttaaq pineqartussatut
isumaqarfigisakka tassaapput nunatsinni illoqarfiit nunaqarfiilluunniit
arlaanniit DIH-mut ingerlatinneqarsimasut. Tamatigummi kikkulluunniit
napparsimasut ilaqutaasulluunniit siusinaareerlutik ilisimaneq ajorpaat
napparsimasortatik rigshospitalimi DIH-miinnermilluunniit nalaani toqukkut
qimagutissanersut.
Taamatut pisoqartillugu
ilaqutaasumut atukkat oqitsuuneq ajorput. Siullermik napparsimasoq
qanigisaminit qaninnerpaanit najorneqarani amerlasuutigut qimaguttarpoq.
Taassumap saniatigut ilaqutaasut annertuumik aningaasartuuteqartinneqalersarput
amerlasuutigut ilaqutaasunit nammanneqarsinnaaneq ajortunik.
Apeqquteqaatigisimasannut atatillugu
Peqqinnissamut Naalakkersuisup akissuteqarnermini erseqqissarpaa napparsimasut
Danmarkimi toqusimasut timaasa assartorneqartarnerinut atatillugu
napparsimaveqarfik nalinginnaasumik inuup billitsiata akiatut annertutigisumik
tapiissuteqartarlutik.
Taassumap saniatigut
aningaasartuutigineqartartut napparsimaveqarfiup susassarinngikkai aammalu
aningaasartuutiginissaannut tunngavissaqaratik.
Assartuinermut billitsimut
aningaasartuutaasup saniatigut aningaasartuutaasartut annikinngillat
tamakkuuppullu ilaqutaasumut annertuumik nammakkiisartut. Assersuutigalugu
Danmarkimi iliveq 4.000 missaani qaangerluguluunniit akeqarpoq. Ilerrup
zinkimut ilineqarnera 15.000-t missaanik akeqarpoq. Taassumap saniatigut soorlu
napparsimasoq Nuummi napparsimavissuarmi toqusimaguni illoqarfianut
nunaqarfianulluunniit angallanneqassappat ilaqutaasut suli annertunerusumik
aningaasartuuteqartinneqartarput. Tassa nunatsinni angalaneq akisoqimmat.
Imaluunniit toqusoq toqusoq
aningaasaateqarsimappat taakkuninnga aningaasartuutigineqartartut
akilerneqartarlutik. Peqqinnissamut Naalakkersuisut innersuussutigaa pisortanit
ikiorsiissutit pillugit Inatsisartut peqqussutaanni paragraf 19. taanna ima
oqaasertaqarpoq, issuaaneq aallartippoq: @Pisariaqartitsisoqartillugu ilisinermut
aningaasartuutinut pisariaqarluinnartunut ikiorsiisoqarsinnaavoq@.
Taassumap paragraffip
ikiorsiissuteqarsinnaanermik periarfissaqartitsinera ajunngilaq. Taamaattorli
aalajangersagaqanngilaq ilisinermut atatillugu sutigut ikiorsiissuteqartoqarsinnaanersoq.
Taamaattumik taassumaannaalluunniit aaqqiissuteqarfigineqarsinaanissaa
pisariaqarpoq. Soorlu nalunaarusiortoqartariaqarpoq ilisinermut atatillugu
sutigut kommunit aningaasartuuteqartussaatitaanersut.
Assersuuteqassaanga, Nuup kommuniani
pisortanit ikiorsiissutit pillugit peqqussut naapertorlugu ima
aningaasartuuteqartoqartarpoq. Assaaneq 3.700,00 iliveq 5.400,00 angallassineq
1.273,00. Tassalu oqarlufimmiit iliveqarfimmut katillugu 10.373,00 kr-nik
aningaasartuuteqartoqartarpoq.
Inunnik isumaginnittoqarfimmut
saaffiginninnikkut tapiissutisiarineqarsinnaapput. Ullumikkut inunnik
ikiorsiissarneq naapertorlugu tapiissuteqartitsisinnaaneq nunatsinni
assigiiaartumik aaqqissuussiffigineqarsimanngilaq. Tamannalu
allanngortinneqartariaqarpoq.
Taassumalu saniatigut
assartuisarnermi qimataasut akiligassaqalersinneqartarnerat unitsinneqartariaqarpoq.
Inuup napparsimasup ilaqutaasullumik
oqareernertuut ilisimaneq ajorpaat napparsimasoq aallartinneqaruni
angerlarsimaffimmi avataani toqukkut qimagutissanersoq. Taamaattumik
alianartumik misigisaqarnermi qaavatigut inunnik isumaginnittoqarfimmut
saaffinnittussanngortinneqartarneri aamma aningaasarpassuarnik
akiliisussanngortinneqartarnerat inuup naleqassusianut innarliinertut
isigineqartariaqarpoq.
Tamanna uagut inatsisiliortut
pilersitarigatsigu aaqqiiffigisariaqarparput. Taamaattumik siunnersuutigaara
Kalaallit Nunaanni napparsimaveqarfinni rigshospitalimilu uninngasut toqukkullu
qimagussimasut illoqarfigisaminnut nunatsinnullu assartorneqarnerinut
atatillugu ilaqutaasut akiliisinneqartarnerisa unitsinneqarnissaat
siunertaralugu Naalakkersuisut malittarisassiornissamik Inatsisartunit
peqquneqassasut.
Edvard Geisler, Peqqinnissamut
Avatangiisinullu Naalakkersuisoq, Atassut.
Qujanaq. Inatsisartunut ilaasortaq
Olga Poulsen aalajangiiffigisassatut siunnersuuteqarnermigut
oqallitsitsiniarnerata kingusinnerulaartukkut takkussimanissaa Naalakkersuisut
pitsaanerutissimagaluarpaat.
Tassa apeqqutit pingaaruteqartut
pitsaanerusumik qulaajarneqareerpata. Taamaattorli Naalakkersuisut qanoq
ilisukkulluunniit malittarisassat atuuttut aammalu pitsanngorsaanissamut
periarfissaasinnaasut pillugit oqallinnissamut piareersimanerat
qularutigineqassanngilaq. Naalakkersuisut aammattaaq oqaatigisinnaavaat
aalajangiiffigisassatut siunnersuummi malittarisassat siunnersuutigineqartutut
ingerlanneqalissagaluarpata Namminersornerullutik Oqartussat
aningaasartuutaanerulersussanut attuumassuteqartut Peqqinnissamut
Pisortaqarfiup naatsorsorsimammagit.
Kisitsisit Inatsisartunut ilaasortap
Olga Poulsen siunnersuutaaniittut annertunerusumik tikinngikkaluarlugit
Naalakkersuisut naatsorsukannerpaat ukiumoortumik katillugit 800.000
kr-Naalakkersuisunit missaanik aningaasaleeqqittorqarnissaa pisariaqassasoq.
Missiliunermi tassani eqqumaffigisariaqartut arlaqartut tunngavigineqarput.
Tamatumani ilanngullugit ukiumi
ataatsimi toqusut timaannik angallassisisariaqartarnerit agguaqatigiissillugit
Nuumminngaaniit 11-upput Danmarkiminngaaniillu 25-ullutik. Taamaattorli
kialuunniit oqaatigisinnaanngilaa ilaqutaasut massakkut qaniginarusamik
toquffiani sumiikkaluartumiluunniit ilisisartut pisortat aningaasivitsit
ammaraluarpatigit toqusup toquffianit ungasissorujussuarminngaaniit
toqusortamik siunisami angallanneqarnissaannik kissaateqartalissanersut.
Inatsisartunut ilaasortap Olga
Poulsenip siunnersuummini isumaginninnermi iluarsaaqqinnermi
ataatsimiititaliarsuarmit 1997-mi innersuussutigineqartut taanngilai. Tassaasut
toqusut timannik angallassinermi ajornartorsiutit annertunerusumik piffissaq
ungasinnerusoq eqqarsaatigalugu naliliiffigineqarnissaannut innersuussutit.
Isumaginninnermi iluarsaaqqinnermut
ataatsimiititaliarsuup aalaajangersakkamik peqatariaqarsoraa. Tamannalu
naapertorlugu inuk illoqarfiup nunaqarfiulluunniit kingullerpaamik najukkamik
avataani toquppat taassumap ilerfata angallanneranut pisortat
akiliuteqartussanngorlugit, ataatsimiititaliarsuarmi pitsanngorsaaniarnermi
taamaattumi inunnut ikittuinnartut tamaallaat taamatut
piumasaqaateqarusunngilaq.
Taamanikkut ataatsimiititaliarsuup
pitsanngorsaaniarnerit innuttaasunut tamanut naligiimmik iluaqutaanissaat
eqqarsaatigaa. Tassami tamatta nunami angeqisumi maani ilaqutat arlaat
qanigisaminit ungaseqaluni toquppat taamatut aliasuuteqaleriataarsinnaagatta.
Isumaginninnermut iluarsaaqqinnermi
ataatsimiititaliarsuaq aammattaaq isumaqarpoq ilisinermut aningaasartuutinut
ikiorsiisarneq pisariaqartitsinerup naliliivigineqareerneratigut pisarnera
ingerlanneqaannassasoq.
Tamatumunuuna pisortat
aningaasaataat amerlanngereeqisut inunnut aningaasatigut ajornartorsiuteqanngilluinnartunut
aningaasaliisalernissaq pinngitsoorneqassaaq. Uani eqqarsaatigineqarput inuit
annertuumik kingornussassarsisimasut sulisoqarnermi inatsisitigut
isumaqatigiissutit naapertorlugit aammalu pensionianut inatsisitigut
malittarisassat naapertorlugit pissaqarluartut imaluunniit isertitaqqortuut.
Taaneqartut taakku toqusortamik sumi
ilineqarnissaanut aalajangerniarnerminni aningaasatigut ajornartorsiuteqanngillat.
Tamakku tamaasa tunngavigalugit eqqarsarluarnissaq pisariaqarpoq.
Inatsisartunut ilaasortap Olga Poulsenip inuiaqatigiinni innuttaasunut
aalajangersimasumik aqqusaagaqartunut massakkorluinnaq naammagineqarsinnaasumik
aaqqiissuteqarnissaq pillugu siunnersuutaa Naalakkersuisut
tapersersorsinnaanngilaat. Uffali inuiaqatigiit sinneri inunnik
isumaginninnermi inatsiseqarnerup iluarsaateqqinneranik aallartinneqareersumik
utaqqisariaqartut.
Naalakkersuisut oqaatigisinnaavaat
pisortanit ikiorsiissutit pillugit Inatsisartut peqqussutaata siunissami
nutarterneqarnissaanut atatillugu ilisinermi pisariaqartitsineq malillugu
ikiorsiissuteqartarnermut malittarisassat tikinneqarumaartut, tamatumani
ilanngullugu toqusut timaannik angallassisarneq.
Taamanikkussamut napparsimallutik
toqusut ingerlanneqartarnerat pillugu suleqatigiissitap isumaliutersuutai
pissarsiarineqarumaarput. Taamaalilluni ataatsimoortumik isumaliutigilluakkamillu
aaqqiissuteqartoqarumaarpoq.
Naalakkersuisut kingusinnerusukkut
apeqqut taanna uterfigiumaarpaat Inatsisartut ilaliinissaat kissaatigalugu.
Qujanaq.
Daniel Skifte, ataatsimiinnermik
aqutsisoq, Atassut.
Naalakkersuisunut ilaasortamut
qujavugut. Taava maannakkut partiit Kattusseqatigiit Attaviitsullu
oqaaseqartuinut nuuppugut.
Anders Andreassen, Siulittaasup
tulliata aappaa, Siumut.
Qujanaq. Inatsisartunut ilaasortap
Olga Poulsen Inuit Ataqatigiit siunnersuutaa Siumumit sukumiisumik
nalilersoreerlugu imatut oqaaseqarfigissavarput.
Qanigisanik nunatsinni
peqqinnissaqarfimmik rigshospitalimiluunniit uninngallutik toqukkut qimaguttut
illoqarfigisaminnut assartorneqarneranni aningaasartuutaasartut pisortanit
tamakkiisumik akilerneqartalersillugit malittarisassiortoqartalernissaannik
siunnersuuteqartup Olga Poulsenip tunngavilersutai Siumup isumaqatigai.
Siumut isumaqarportaaq ima
malittarisassiortoqassasoq pisariaqartitsineq naapertorlugu tapersiisoqartarluni.
Taamaaliornikkut tapiissutit inunnut pisariaqartitsisunut sammisinneqarnissaat
qularnaarneqassammata.
Allatut oqaatigalugu Siumumi
Naalakkersuisut akissuteqaataat isumaqatigaa tassani aamma siunniunneqarmat
pisariaqartitsineq naapertorlugu tapiissuteqartoqartassasoq.
Akissuteqaat malillugu pisortani
akissuteqaat malillugu Inatsisartut peqqussutaata nutarneqarneranut atatillugu
ilisinermi toqusut timaannik ingerlassineq ilanngullugu pisariaqartitsineq
naapertorlugu ikiorsiissuteqartarneq pillugu Naalakkersuisut suliariniarpaat.
Suliaq matumani aaqqiiniarluni ingerlanneqareermat
Siumumiit innersuutigissavarput piaartumik suliaq naammassiniaqqullugu.
Jakob
Sivertsen, Atassutip oqaaseqartua.
Qujanaq.
Siullermik erseqqissaassutigissavara toqusut timaasa assartorneqartarneranik
oqaaseq allanngortillugu uagut oqaatigigatsigu assartuineq allaagami.
Qanigisat
nunatsinni peqqinnissaqarfimmi rigshospitalimiluunniit uninngatillutik toqukkut
qimagussimasut illoqarfigisaminnut angallanneqartarnerannut
aningaasartuutaasartut pisortanit tamakkiisumik akilerneqartarlernissaat
siunertaralugu Olga Poulsenip Inuit Ataqatigiinneersup siunnersuutaa Atassummit
imatut oqaaseqarfiginiarparput.
Siunnersuummik
saqqummiussaqartup tunngavilersutai soorlu inuk napparsimasoq Danmarkimi
imaluunniit Nuummi illoqarfimmiluunniit toquppat illoqarfigisaminut
nunaqarfigisaminullu angallanneqartarnerani aningaasartuutit pisortanit
akilerneqartarnissaannik malittarisassat erseqqissarneqarnissaat
piumasaqaatigaa.
Siunnersuummik
saqqummiussaqartup nassuiaatai tunngavilersuutaalu Atassummit assortoruminaatsipparput.
Pingaartumik ukiuni kingullerni nunatsinni nappaat krĉfti
nalinginnaaleraluttuinnarsimavoq ajuusaarnaqisumilu inuusuttunnguaniit
utoqqaanerusunut toqussutaasarnera aamma nalinginnaalersimalluni.
Taamaattumik
naatsorsuutiginngisamik toqusoqartillugu toqusup timaata ilaqutaasut sumi
ilineqarnissaanik ilineqarnisssaanik kissaatigisartagaat ataqqineqartariaqartut
Atassummit isumaqarpugut.
Ilaquttat
toqukkut qimagaasut aningaasatigut qanoq inissisimanerat tamatumani
apeqqutaatinnagit.
Soorlumi
pisortani ikiorsiissutit pillugit Inatsisartut peqqussutaat normu 10 novemberip
aallaqqaataani 1982-meersumi paragraf 19 periarfissiivoq
pisariaqartitsisoqartillugu ilisinermut aningaasartuutinut
ikiorsiissuteqartoqarsinnaavoq. Ikiorsiissutillu kimit akilerneqartarnissaat
peqqussummi ilanngunneqarsimanani. Aamma maluginiarneqassaaq peqqussummi
siuliini oqaatigisanni ilisinermi aningaasartuutit taamaallaat pineqarmata. Toqusut timaasa
angallanneqartarnerannut aningaasartuutit ilanngunneqarsimanatik.
Taamaattumik tupinnanngilaq
napparsimasut illoqarfigisamik avataanni toqusut timaasa angallanneqartarnerannut
aningaasartuutit kimit isumagineqarnissaat qassiiliuutaasarmata.
Atassummit isumaqarpugut nunatsinni
innuttaaqativut kikkulluunniit eqqissillutik toqukkut qimagunneranni
ilaqutaasunut nanertuutaanngitsumik sumi ilineqarnissaannik aningaasartuutit
kikkunnit isumagineqarnissaat peqqussutit erseqqissaaffiginerisigut
paatsuugassaajunnaarlugit aaqqiiffigineqartariaqalersut.
Isumaginninnermut iluarsaaqqinnermi
ataatsimiititaliarsuarsuup isumaliutissiissutaani 1997-mi ukiakkut
Inatsisartuni saqqummiunneqartumi qupperneq 13-mi innersuussutit imatut
oqaasertallit issuarpara: @Ataatsimiititaliarsuarmiit inassutigineqarpoq inuk illoqarfimmi
nunaqarfimmi kingullermik najugaqarfigisami avataani toquppat illerfiata
angallanneqarnera pisortanit akilerneqartaleqqullugu aalajangersakkamik
aalajangersaasoqassasoq.@ Issuaaneq naavoq.
Aamma inassutigineqarpoq: @Qagisamik ilaqutaq toquppat
ataasiartumik ikiorsiinissamut pisinnaatitsissummik erseqqissaateqartoqassasoq.@ Issuaaneq naavoq.
Siuliini innersuussutigineqartut
tunngavigalugit matumuuna Atassummit KANUKOKA aamma Namminersornerullutik
Oqartussat peqatigiillutik ilisinermi toqusullu timaannik angallassisarnermik
pisortat pisussaaffiisa erseqqissarneqarnissaat piaartumik
sulissutigineqassasoq. Kaammattuutigaarput.
1997-miilli ataatsimiititaliarsuarmi
ajornartorsiutaasoq paasineqarluni aaqqinneqarnissaa innersuussutaareermat.
Naalakkersuisut siunnersuummut akissuteqarnerminni malittarisassat
allanngortinneqassappata aningaasartuutit qaffannissaat
naatsorsuutigineqassasoq erseqqissaatigaa. Atassummit akissuteqaatigineqartoq
assortoruminaatsipparput. Kisianni malittarisassat allanngortineqarnerannut
ilanngullugu kommunit Namminersornerullutillu Oqartussat ilisinermi toqusullu
timaannik angallassisarnermi aningaasartuutinik aviiffigeqatigiissinnaanerat
anguneqarpat qassiiliuutaanngitsumik aaqqiisoqarsinnaasoq Atassummit
naatsorsuutigilluinnaratsigu.
Naalakkersuisut siunnersuummut
akissuteqarnerminni pisortanit ikiorsiissutit pillugit Inatsisartut
peqqussutaata siunissami nutarterneqarnissaanut ilanngullugit ilisinermi
kiisalu nunartik qimallugu napparsimallutik toqusut timaasa
angallanneqartarnerat pillugit suleqatigiissitap isumaliutersuutai
pissarsiarineqarpata ataatsimoortumik isumaliutigilluakkamik
aaqqiissuteqarnissaq Naalakkersuisup neriorsuutigimmagu Atassummit
ilassilluarparput. Piaartumillu aaqqiinissaq piumasaqaatigalutigu.
Pingaartumik ilaquttani Danmarkimi
nunattalu sinnerani toqusoqartillugu toqusut timaasa angallanneqartarneranni
pisortat pisussaaffiisa ersernerlunnerat pissutaallutik ilaqutaasut
akiligassinneqartarnerat qimagaanermi artorsaatinut annertusaataasaqisoq
piaartumik aaqqiiffigineqarnissaa Atassummit pisariaqarluinnalersimasoq
nalunnginnatsigu.
Naggataatigut nunatsinni
illerfissarsiuutileqatigiit peqatigiiffeqarnermikkut sumiiffinni assigiinngitsuni
toqusoqartillugu nersortarialimmik suleqataasarnerat ikiuuttarnerallu
Atassummit assut tulluusimaarutigisaratsigit matumuuna oqaatigaarput.
Nunatsinnimi illoqarfinni tamani
nunaqarfinnilu peqatigiiffeqartuuppat innuttaaqatitta toqukkut qimagunneranni
innuttaaqataasutut kikkunnulluunniit ikiuunnissatsinnut pisussaaffeqarnerput
minnerpaannguakkulluunniit takutikkaangatsigu toqukkut qimagaasunut annertuumik
tuppalliutigineqartaqisoq nalunnginnatsigu.
Taamatut Atassummit siunnersuut
oqaaseqarfigaarput. Naalakkersuisullu peqqussutit maannakkut atuuttut
equngassutaannik aaqqiiniarnerat taperserparput. Siunnersuutillu
aappassaaneerneqartinnagu ataatsimiititaliami susassaqartumik
suliarineqarnissaa innersuussutigalugu. Qujanaq.
Malînánguak' Markussen
Mĝlgaard, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat.
Qujanaq. Siullermik
ajuusaarutigissavara nuallukkama nipera allaalaarmat. Nunatta isorartunerujussuata
peqqinnissaqarnikkullu inissisimaneq aallaavigalugu napparsimasup
katsorsarneqarnissaat siunertaralugu allatut ajornartumik illoqarfinnut allanut
imaluunniit rigshospitalimut tunumiillu Islandimi napparsimavissuarnut
aallartitsisariaqartarnerit.
Tamanna namminermi ilungersunareertarpoq.
Tassami napparsimasut ingammik katsorsaruminaatsumik nappaatillit kialluunniit
nalusarpaat peqqilluni ilaquttaminut uteqqissinnanissani.
Nunatsinni periutsit pitsaasut ilagaat
taamatut napparsimasut napparsimaviliarnerminni katsorsarneqarnerminnilu
akiliisariaqarneq ajormata. Ullumikkulli periutsit kusanarpallaangitsut ilagaat
taamatut napparsimasut peqqinnissaqarfimmiit akiliunneqarlutik
katsorsartikkiartortut toqukkut qimagukkaangata tamakkiisumik
akiuliunneqarsinnaannginnerat.
Tamannarpiarlu pillugu Inatsisartuni
ilaasortap Olga Poulsenip siunnersuutaa Inuit Ataqatigiinniit paasilluarparput.
Tassami siunnersuuteqartup oqarneratut toqukkut qimagaasut qimagaanermikkut
ilungersuuteqareersut qaavatigut aamma ilungerunartorsiortinneqartarmata
toqusut timaata angerlaannissaa pillugu.
Tamatumani kommunit ilaqutaasullu
apeqqutaalluinnartarput. Ilaatigullu ilaqutaasunut artorsareersunut
nukippassuit atorneqartariaqartarlutik. Aperisariaqarporlu maannamut
periuseqarineqartoq pissusissamisoornersoq. Tamannami pissusissamisuungitsutut
Inuit Ataqatigiinnit isigaarput, aaqqiivigineqartariaqarsorlugulu.
Inuit Ataqatigiinniit immikkut
isigisariaqarsoraagut napparsimanatik illoqarfimminniinnatik toqusut. Taakku
pissusissamisoorput kommunit ilaqutaasullu akornanni maleruagassat aaqqiivigineqassappata.
Tassuunakkullu Naalakkersuisut isumaqatigaagut taakkununnga tunngatillugu
pisortanit ikiorsiissutit pillugit Inatsisartut peqqussutaata
nutarnerneqarnissaanut atatillugu toqusut timaannik angallassisarnerup
aaqiivigineqarnissaa ilanngunneqarpat.
Siunnersuuteqartutulli immikkut napparsimanertik
pillugu angalatinneqartut napparsimaviliaannerat kisiat pinnagu, angallamulli
apuunneqarnissaasa persaqqusersorneqanngitsumik pisortanit akilerneqartarnissaa
siunnersuutigaa. Tamanna pissusissamisoortutut isigigatsigut Inatsisartunut
ilaasortap Olga Poulsenip siunnersuutaat Inuit Ataqatigiinniit tamakkiisumik
tapersersorparput. Taassumalu tungaatigut Naalakkersuisut immikkut ersarissumik
malittarisassiorneqarnissaannik peqqutneqassasut inassutigalugu.
Inuit Ataqatigiinniit taamatut oqaaseqarluta
siunnersuutip matuma ataatsimiititami atuumassuteqartunut
aappassaaniinnginnerani ingerlanneqarnissaa kaammaattuutigaarput.
Loritha Henriksen, Kattusseqatigiit
oqaaseqartuat.
Inatsisartunut ilaasortap Olga Poulsenip
aalajangiiffigisassatut siunnersuutaa Kattusseqatigiinniit imatut
oqaaseqarfigissavarput. Siunnersuut pingaartuteqarluinnarpoq minnerungitsumillu
annertuumik ilaqutaasunut eqqorneqaasartoq siunnersuuteqartup saqqummiussaa
ersarippoq paasinarlunilu. Kattusseqatigiinniillu tamakkiisumik taperserparput.
Ilumoorluinnarparpormi peqqissariarluni
Dronning Ingrids Hospitalimut rigshospitalimulluunniit aallartinneqaraangami
soorunami peqqissilluni imaluunniit nappaatimi sukumiisumik paasineqarnissaa
neriuutigalugu neriulluarlunilu aallartarmat.
Eqqarsaatigisariaqarparpummi
illoqarfimmiit peqqissariaqarluni aallartinneqarsimagaanni aamma
angallaffimmiit utertinneqarnissaq kissaatigineqartarmat. Taannalumi
akisussaaffigineqartariaqarluni angalatitsisumiit najugarisamut utertinneqarnissaq.
Atukkat qanorluuniit ittuusimagaluarpata. Kialluunniimmi
naatsorsuutigisinnaavaa ilaqutaasut annertuumik attorneqaatigisarmassuk
illerfik kisimilluni utertinneqaraangat.
Ilaqutaasullu aliasuuteqarnerisa aamma
qaavisigut akiligassanik piumaffigineqartarneq ilaatigut annertusinnaasumik
sumi najugaqarneq aallaavigalugu akiliisitsisoqartarmat aallaavigineqartarlunilu.
Ilaqutariinnullu annertuumik
nammagassiisarluni pingaartumik aningaasat ullumikkut taamak
naleqanngitsigitillugit ilaqutariinnguit iluanni.
Kattusseqatigiinniit
tulluartuusorinngilarput ullumikkut Inatsisartut ilaqutaasunut taamatut
atugassaqartitsinerat. Inummi peqqissariarluni aallartoq peqqissinanani
peqqissarnermi nalaani toqukkut qimagussimappat utimut billitsiata nalinga
kisiat matussuseqartarmat sinneralu ilaqutaasunut
nammagassanngortinneqartarluni. Tamannalu politikkerinit minnerunngitsumillu
ilaqutaasunut kikkunnilluunniit akuersaarneqarsinnaanngilaq.
Ilanngullugu oqaatigerusupparput oqalliffik
manna atorlugu siorngatigut asserpiaa maangaaniit saqqummiunneqarsimammat.
Aammalu oqalliffimmiit saqqummiunneqareernerani nalunngilarput piaartumik
misissuiffigineqarnissaa isummerfigineqarsimasoq eqqartorneqarlunilu.
Taamaattumik Kattusseqatigiinni
ujartorparput apeqquteqaatigalugu siornatigut misissuinissamik neriorsuutit
sumut killissimanersut. Imaluunniit puumut ikiinnarneqarsimanersunaasiit.
Taamaattumik tamakku ilaqutaasunut ajornartorsiutaalersut aaqqiiviginissaat
piaartumik Kattusseqatigiinniit kissaatigilluinnaratsigu oqaatigerusupparput.
Ersarissumimmi inatsisitigut
aaqqiinneqartariaqarput siunissami pissutsit akisussaaffiillu Kultureqarnermut
Ilinniartitaanermullu Ataatsimiititaliap isumagissanerai imaluunniit tigummissanerai
aallaavigalugu.
Tamakku tamaasa eqqartoreerlugit
kissaatigissavarput tulluartuutillugulu oqallisiginninnissamut
pingaartuteqartumik pisariaqarluinnartoq susassaqartullu tamarmik
ataatsimoortumik suliamut aaqqiissuteqarnissaminnut suleqataasariaqarnerat
qanoq pingaaruteqartigisoq. Minnerunngitsumik KANUKOKA peqatiglugu. KANUKOKAmi
annertuumik kommuninut attuumassuteqarmat suliaqartuullunilu.
Taamatut oqaaseqarluta siunnersuut
tamakkiisumik taperserparput. Innersuussutigalugu ataatsimiititalianut
ingerlanneqarnissaa.
Otto Steenholdt, Attaviitsup oqaaseqartua.
Qanigisat nunatsinni peqqinnissaqarfimmi
rigshospitalimiluunniit uninngatillutik toqukkut qimagussimasut
illoqarfigisaminnut assartoneqartarnerannut aningaasartuutaasartut pisortanit tamakkiisumik
akilerneqatalernissaat pillugu siunnersuut eqqumiigisassaanngilaq pingaartumik
napparsimasup ilaqutaasa napparsimasortatik napparsimavimmut
aallartittarmatigit peqqillutik uternissaat naatsorsuutigalugu.
Aallartariaqalersarnerat
pisortat akilertarpaat. Peqqissillunilu aamma uternissaa aamma pisortanit
akilerneqartussaalluni. Tassa
angalaneq akilerneqareersimagaluarpoq. Inuusunik toqusunillu assartuineq qanoq
assigiinngitsigisumik akilersortinneqarnersoq uani sianigineqanngilaq.
Pisortalli aningaasaataanik sipaarniarnerujussuup nalaani millionit pallillugit
aningaasaleeqqittariaqarneq nangiarnartuuvoq.
Ilumoorsoraara tamarmik
akiunneqartalissappata aamma inuit akissaqartitsigaluartut pisortanit
akiliunneqarnissamik utaqqiinnalissammata.
Taaamaattumik Isumaginninnermut
iluarsaaqqinnermi ataatsimiititaliarsuaq isumaqataaffigisinnaavara tassa
taamak pisoqartillugu naliliisarnerup ingerlaqqiinnartariaqarallarneranik
isummiimmat.
Olga Poulsen, Inuit Ataqatigiit
oqaaseqartuat.
Qujanaq. Tassa uumap siunnersuutip
siunertaa amerlasuutigut partiininngaaniit paasineqarsimanera siullermik
qujassutigissavara peqqinnissamik Naalakkersuisut ersarissumik oqarfigivaanga
uunga siunnersuummut tunngatillugu 1997-mi isumaginninnermut iluarsaaqqinnermut
ataatsimiititaliarsuup innersuussutigisimasai taanngikkikka.
Naluara taakkua taasimagaluarukkit
siunnersuutiga Naalakkersuisunit akueriuminartinneqarnerusimassanersoq.
Kisianni taakkua innersuussutit soorunami takuakka. Aamma takunikuuvakka
ippinnartoqartissimallugilli ugguuna ersarissumik malittarisassiornissamik
qanoq taanna amigaarigisimagakku massakkut peqqussut pingaartumik atortoq
eqqarsaatigalugu.
Kisianni ataatsimut tamaat
isigissagaanni Naalakkersuisunut aamma akissutigineqartoq akuersaarsinnaavara.
Taamaattorli erseqqarissarusullugu uani siunnersuummi pineqarmata inuit
napparsimalutik tassa nappaateqarlutik napparsimasut tassani siunnersuummi
eqqarsaatigineqarmata napparsimavimmukartinneqarsimanermik kingunerisaannik
toqukkut qimaguttut.
Uani eqqarsaatiginngilakka soorlu
illoqarfimmi arlaaniitillutik arlaanik peqquteqarlutik arlaanik peqquteqarlutik
toqukkut qimagussimasut. Isumaqarpunga taanna immikkoortinneqalaartariaqartoq.
Napparsimavimmi paaqqutarineqartussatut uninngalluni qimagukkaanni taanna
isumaqarpunga napparsimaveqarfiup tigummisariaqagaattut isigineqartariaqartutut
isumaqarfigigakku.
Neriuppunga taanna assigiinngissutaa
Naalakkersuisuni aamma paasineqarumaartoq. Oqaaserpassuit atornianngilakka.
Kisianni ataatsimut tamaasa isigalugu partiit oqaaseqartui qujaffigerusuppakka.
Uani aamma Kattusseqatigiit
oqaatigisaat tassa maani eqqartorneqareersimaneranut tunngatillugu. Siornatigut
una apeqqut qaqinneqarnikuunngilaq imatut nipeqarluni. Taamaattorli napparsimasut
inatsisitigut inissisimanerat inissisimanissaanut tunngasoq peqqussut maani
suliarigatsigu taanna qaffatsinneqarnikuuvoq qanoq ilillugulu
misissorneqarsinnaanissaa Naalakkersuisoqarfinniit taamanikkut tiguneqarluni.
Ilumoorpoq suli akissuteqarfigineqarnikuunngilagut
tassunga tunngatillugu qanoq aaqqiissuteqartoqarniarnersoq.
Edvard
Geisler, Peqqinnissamut, Avatangiisinut Pinngortitamullu Naalakkersuisoq,
Atassut.
Naalakkersuisut
akissuteqaataannut partiit Kattusseqatigiit aammalu Attaviitsut oqaaserisaannut
qujavugut. Aammattaaq siunersuuteqartumut taamatut aamma aatsaannguaq
oqaaserisaannut qujavugut.
Matumani
eqqartugarput tamatsinnut attuisuuvoq. Taamaattumik pingaartinneqartoq matumani
aaqqiinissaq tamanit isumaqataaffigineqartoq Naalakkersuisuni aamma
soqutigalugu naammassiniarsarissavarput. Oqaatigineqareersutut suliat ingerlaarput.
Taamaattumik aamma peqataassaagut taassumap tamatsinnut naammaginartumik
anguniarlugu.
Soorlu Siumup oqaaseqartuata Anders
Andreassenip oqaatigigaa suliaq piaartumik naammassiniaqquneqarpoq. Tamannalu
Naalakkersuisut aamma pingaartippaat. Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuata
Malînánguak' Markussen Mĝlgaardip aamma erseqqissunik malittarisassanik
peqarnissaanik oqariartuuteqarnerat taanna avaqqunneqarsinnaanngilaq. Taanna
erseqqissartariaqarpoq.
Tamakkuupput aamma suleriaqqinnermi
ingerlariaqqinnissamilu pingaaruteqartuusut aamma aaqqivigissallugit.
Kattusseqatigiinni oqaaseqartup
Loritha Henriksenip aamma oqaasii tamaasa eqqaanngikkaluarlugit una suliat
unittooratik ingerlaannarnissaat oqariartuutit paasigakku aammalu KANUKOKA
soorlu aamma Atassummit oqaatigineqartoq KANUKOKA suleqatigalugu tamanna
ingerlariaqqinnissami siunnerfigisariaqartoq. Taamaappoq.
Una suliaq pingaaruteqarmat
unittoorani ingerlaqqissasoq pingaaruteqartorujussuuvoq. Taamaattumik
tamuupput aamma uani isummersornitsinni ilaatigut taakkartukkatsinnut ilaasut.
Atassutip oqaaseqatuata Jakob Simonsenip, Simonsenip utoqqatserpunga,
Sivertsenip soorlu Kattusseqatigiittullu KANUKOKA Namminersornerullutik
Oqartussallu aamma suleqatigiillutik, soorlu aamma Kattusseqatigiit
aatsaannguaq oqaatigigaat suleqatigiillutik tamanna aamma aaqqiiviginissaat
pingaartillugu sulissutigissagaat isumaqatiginarluinnarpoq.
Tassami taamatut misigisaqartut
aammalu misigisaqartuusimalluni pingaaruteqaqimmat oqilisaassinerit
assigiinngitsut malunnaatillit avaqqussinnaannginnatsigit.
Aamma Atassutip oqaaseqartuata
illerfissarsiutileqatigiit peqatigiiffeqarnermikkut iliuuserisartagaat
uaguttaaq Naalakkersuisuusunit tamanna arajutsisimanngisarput
qujassutissaqarfigaarput. Taakkuami peqatigiiffinnguit aamma
suliaqartarnermikkut assorsuaq angusariaqartagaat ilaqutaasunut oqilisaataasarmata
avatangiisinullu.
Taamaattumik taakkua
illerfissarsiuutileqatigiit sinerissamiittut qamannga pisumik qutsavigerusuppagut.
Neriullutalu suli amerlanerusut aamma taakkununnga ilanngullutik
tapersersueqataalluarumaartut. Kaammattoqatigiinneq tapersersoqatigiinnerlu
taamatut atugaqarnermi pingaaruteqartorujussuusarmat.
Siunnersuuteqartup Olga Poulsenip
Inuit Ataqatigiinneersup uani erseqqissumik eqqartugai
avaqqunneqarsinnaanngillat. Aamma uanga 1997-mi ataatsimiititaliasuup
eqqartorsimasai tassani eqqaanngikkaluaritit nalunngilarput qanoq
pingaartitsigigit tassuunakkut aaqqiisoqarnissaa. Ilaatigut napparsimasut
immikkoortillugit taamatut aqqiinissamut siunnerfeqarneq taanna
avaqqunneqarsinnaanngilaq.
Tamakkuupput aamma nalilersuinermi
pingaaruteqartillugit aamma ingerlariaqqinnissami eqqartugassaasut.
Paasilluarsinnaavakkit taamatut
siunnersuuteqarninni aamma itisiliigavit. Uanili erseqqissarpara
akissuteqaatitsinni aamma tamanut naammaginartumik aaqqiinissaq siunnerfigalugu
tasuunakkut ingerlariaqqinnissaq pingaaruteqartoq. Soorunami nalilersuinermi
tamakkua aamma eqqarsaatinut ilaasariaqarput.
Taamatut naatsumik oqaaseqarlunga
Naalakkersuisut akissuteqaataanut aammalu tamassinnut qujarusuppunga matuma
suliassap imaanngaanngitsup ingerlaqqinnissaani ataatsimoorluta
aaqqeeriarnissarput siunnerfigigatsigu ilaatigut matumani taakkartorneqartut
aamma suleqatigalugit pinissaq pingaartinneqartoq paasigakku. Qujanaq.
Anders Andreassen, Siulittaasup
tulliata aappaa, Siumut.
Qujanaq tassa paasinarpoq maani
amerlanerussuteqarluartut suliaq imaluunniit isumaqatigigaat. Aammalu
amerlanerussuteqartut ilaatigut ataatsimiititaliamut ingerlaqqinnissaa
kissaatigalugu kisianni taaneqanngilaq ataatsimiititalia sunaanersoq.
Taamaattumik paasiuminaatsippara ilaatigut tunngaviusumik taamak
isumaqatigiinneqartillugu ersaritsigisumillu isummertoqartoq aammalu suliaq
matumani aaqqiiniarluni ingerlanneqareermat piaartumik aaqqivigineqarnissaa
kissaatiginarmat.
Taamaattumik takujuminaatsippara
ilaatigut ataatsimiititaliamut ingerlanneqaruni ataatsimiititaliap suna,
sunarpiaq aallaavigalugu isumaliutissiissummik suliaqassanersoq.
Tassami ersarippoq suliaq maani
pineqartoq imaluunniit siunnersuut pineqartoq tamakkiisumik
tapersersorneqartoq. Aammalu kissaatigineqarluni ilaatigut
amerlanerusussuteqartunit maluginiakkat malillugit piaartumik
aaqqivigineqarnissaa kissaatigineqarluni. Taamaattumik uagut Siumut
tungaaninngaaniit ataatsimiititaliamut ingerlaqqinnissaa innersuussutiginagu
kisianni suliap naammassineqarnissaa piaartumik kissaatigaarput.
Olga Poulsen, Inuit Ataqatigiit
oqaaseqartuat.
Tassa unajuna oqaatiginiarlugu tassa
Anders Andreassenimut tunngatillugu. Maluginiagaq tassa ersarippoq
Inatsisartuni amerlanerussuteqartut tamarluinnarmik Inatsisartut una
siunnersuut taperserpaat. Taamaattumik aamma massakkut Naalakkersuisunut
ingerlanissaminut tunngavissaqarluarpoq.
Taamaattumik isumaqarpunga
pitsaasuussasoq Naalakkersuisuni ingerlalluni suliarineqarnissaa.