Oqaluuserisassani immikkoortoq 33-1 |
|||
Siullermeerneqarnera | Aappassaanneerneqarnera | Pingajussaaneerneqarnera |
Ullut ataatsimiiffiusut arfineq-pingajuat, tallimanngorneq oktobarip 5-aat
2001, nal. 13:05
Ataatsimiinnermik
aqutsisoq: Ole Lynge, Inatsisartut Siulittaasuat, Inuit Ataqatigiit:
Jørgen
Wæver Johansen, Ineqarnermut, Attaveqarnermut Pilersuinermullu Naalakkersuisoq,
Siumut:
Naalakkersuisut
sinnerlugit Inatsisartut peqqussutissaattut siunnersuut Inissianik attartorneq
pillugu Inatsisartut peqqussutaata allannguutigisassaa matumuuna saqqummiuppara.
Peqqussutissatut
siunnersuummik saqqummiussinerup ineqarnermut akiliutinik
iluarsartuusseqqinniarluni
suliat maanna ingerlasut, matuma ataani ineqarnermut immikkoortortaqarfinni
iluanaarutitaqanngitsumik ajunaarutitaqanngitsumillu kiisalu immikkoortortamut
kisimi tunngassuteqartunik aningaasatigut siumut missingersuusiortalernissap
qularnaarneqarnissaanut maleruagassaliornissaq periarfississavaa. Tassani
taamaallaat pineqarpoq oqaasertatigut allannguinissaq, taamaaliornikkut
qulakkeerneqassammat ineqarnermik tapinik nutaamik aaqqissuussinermut
atatillugu ineqarnermi akiliutit pillugit paasissutissanik tatiginartunik
maleruagassiornissaq, aammattaaq siunnersuutip periarfississavaa ineqarnermut
immikkoortortaqarfiit naatsorsuutaannik tamakkiisumik
kukkunersiueqqusisarnissamut maleruagassaliorsinnaaneq.
Peqqussutissatut
siunnersuummi maanna saqqummiunneqartumi oqaaseqaatit aammattaaq
innersuussutigalugit Inatsisartut peqqussutissaattut siunnersuut inissianik
attartorneq pillugu Inatsisartut peqqussutaata allanngortinneqaatigisassaa
matumuuna Inatsisartunut oqallisisanngortippara. Siunnersuutigissavara
siunnersuut aappassaaneerneqannginnermini Ineqarnermut Attaveqaateqarnermullu
ataatsimiititaliamit oqaluuserineqaqqaarallassasoq.
Ole
Lynge, Inatsisartut Siulittaasuat, Inuit Ataqatigiit:
Qujanaq.
Taava partiit oqaaseqartuinut ingerlaqqippugut.
Tommy
Marø, Siumup oqaaseqartua:
Inatsisartut
Inissianik attartortitsisarneq pillugu inatsisaata allanngortinneqarnissaanik
Naalakkersuisut saqqummiussaqarnerat Siumumiit oqaluuserereerlugu
ilassilluarparput.
Upernaaq
manna inissiani attartortitsisarneq pillugu peqqussutit annertuumik
sukumiisumillu ullutsinnut naleqqussarlugit peqqussusiornerisa malitsigisaanik
Naalakkersuisunit pisariaqartinneqarsimasoq tassalu peqqussutit
immikkoortortaata oqaasertamigut allanngortinneqarnissaanik imaqartoq.
Siumumiit misissoreerlugu paasilluarlugu akuersaarparput.
Taamaasillunimi
peqqussutissap akuerineratigut ersarinnerulissammat tunngaviusumik
malittarisassanik suliaqarsinaanermi qulakkeerniarneqarmat, inissianik
attartortitsisarnermi ineqarnermi tapinik nutaamik aaqqissuussinermi
ersarissunik paasissutissiisinnaaneq.
Taamatut
naatsumik oqaaseqarluta Naalakkersuisut innersuussutaat, tassalu
peqqussutissatut allannguutissap aappassaaneerneqannginnermini Ineqarnermut,
Ataaveqarnermilu ataatsimiititaliami samminneqaqqaarallarnissaa
taperserparput.
Maliinannguaq
M. Mølgaard, Inuit Ataqatigiit:
Upernaaq
manna inissianik attartorneq pillugu inatsit inimi maani suliaraarput. Inuit
Ataqatigiinniillu maluginiarparput uuma peqqussummut allannguutissatut
siunnersuutip siunertarigaa Namminersornerullutik Oqartussat, kommunillu
inissiaataasa attartortittakkat aqunneqarnissaanut Naalakkersuisut
malittarisassiornissaat.
Tamanna
Inuit Ataqatigiinniit pisariaqartutut isigaarput, paatsuungasoqannginnissaa
pissutigalugu sumiiffiit assigiinngitsut aningaasatigut
missingersuusiornermi, naatsorsuinermilu maleruagassanik assigiimmik
toqqammaveqarlutik nalilersuisarnissaat pingaaruteqarmat.
Tassanissaaq
allaffisornikkut aqutsinermut akileeqataassutip akiliummut,
akileeqataassummullu
inigisap m2-ikkaarluni angissusianut annertussusiliisarnissap
aalajangersaavigineqarnissaa siunertaapput.
Tamanna
pillugu peqqussummut allannguutissatut siunnersuut Inuit Ataqatigiinniit
iluarisimaarparput maluginiarluguli suliaq tusarniaassutigineqarsimanngitsoq.
Tassunga atatillugu Inuit Ataqatigiinniit kaammattuutigissavarput peqqussutip
malitsigisaanik maleruagassanik suliaqartoqalerpat inissianik attartortitsisut,
kommunit, Namminersornerullutik Oqartussat, A/S INI-lu kiisalu attartortut
peqatigiiffiisa tusarniaqqaarneqarnissaat.
Inuit
Ataqatigiinniit taamatut oqaaseqarluta peqqussummi allannguutissatut
siunnersuutigineqartoq tapersersorparput, ineqarnermullu ataatsimiititamut
aappassaaniinnginnerani ingerlateqqinnissaa kaammattuutigalugu.
Godmand
Rasmussen, Atassutip oqaaseqartua:
Inissianik
attartorneq pillugu Inatsisartut peqqussutaata allanngortinneqarneranik
Inatsisartut peqqussutissaanut siunnersuummut imatut oqaaseqassaagut.
Inissianik
attartorneq pillugu Inatsisartut peqqussutaata allanngortinneqarnissaanik
Inatsisartut peqqussutissaanut siunnersuummut 2001-imeersumut Atassummiit
imaattumik oqaaseqaateqassaagut.
Peqqussutissiatut
siunnersuut quppernerpaalussuarnik imaqarpoq. Taannalu sukumiisumik
Atassummiit misissorsimavarput, oqaatigisariaqarlutigulu Inatsimmut
peqqussutissaq ippinnartoqartippallaarnatigu. Nuannaarutigaarpullu inatsimmi
nammineq nuunniartuni, tassa inigisamut taamatuttaarlu inigisamiit
paarlaasseqatigiissinnaalerneq Atassummiit siornatigut
saqqummiussarisimasarput
ersarissumik takussutissaalermat pitsanngoriaatituut.
Ukiunili
arlaqalersuni maannamut ajornartorsiupput eqaatsumillu aaqqiivigineqanngitsoq
unaavoq, tassalu inissiat inueruttut sivisuginartumik inoqanngittarnerat
pitsaasuunngilaq, illoqarfinnilu tamani pissuseq taanna takornartaanani.
Nalunngilarpummi
inigisaq atorneqartillugu akilersuineq aamma atuutilersarmat. Nunarput
ataatsimut isigissagutsigu qularutissaanngilaq ukiumut aningaasat ikinngitsut
ineqarnermi annaasaqaatigisarivut. Tassalu tassuuna suli
pikkorinnerusariaqarlutalu eqaannerusumik periaaseqartariaqalerpugut.
Taamatuttaaq
aserfallatsaaliornermut tunngatillugu § 26-imi imm. 3-mi pineqartoq
ersarikkaluartoq, issuaaneq:
"Piffissami
attartorfiusumi attartortup akisussaaffigaa inissiami qilaat, iikkallu
qalipanneqartarnissaat, tapetilersorlugillu, kiisalu lakkerlugit,
aningaasartuutillu akilertassagaat". Aammattaaq
nalunngilarput inoqarmat arnanik kisermaanik inissianik atuisunik, taakkulu
ima inuuniarnermikkut tamaviaartigisinnaasarlutik
aserfallatsaaliisinnaangitsunik namminnerlu qalipaasinnaanngitsunik.
Eqqornerusumik oqaatigalugu aserfallatsaaliinissamut akissaqanngitsunik.
Taamaattut immikkut ikiorsiiffigineqartalernissaat kiisalu immikkut
aalajangersaaffigineqarsinnaaneri ammaffiginerusariaqarpagut. Inimik
sivisuallaamik aserfallattaalineqanngitsoq atuisumut
attartortitsisumulluunniit akikillisaataasanngimmat.
Aammattaarlu
eqqaarusupparput inissianik sanaartorneq pipallatat tusarsaajuarneri
takornartaajunnaarmata. Taamaattumik sanaartornermi nakkutilliinerup
sukanganerusumik malittarineqalernissaa Atassummiit pingaarluinnartutut
isigaarput.
Ove-Karl Evaldsen, Kattusseqatigiit:
Inissianik attartorneq pillugu Inatsisartut peqqussutaata allanngortinneqaatissatut Inatsisartut peqqussutissaattut 2001-imeersussatut siunnersuut pillugu Kattusseqatigiit imatut oqaaseqassaagut.
Inatsisartuni ineqarnermut tunngasut eqqartoratsigit aalajangiinermi ilaavugut. Maannakkullu Naalakkersuisut ineqarnermut peqqussutissamut nutaamut allannguutissatut siunnersuummik saqqummiussipput. Saqquumminerup takutippaa peqqussutissani allannguutissatut siunnersuut annikikkaluartoq, taamaattoq imarisamigut annertuumik atuisumit sunniuteqarsinnaanera qularutissaanngitsoq.
Taamatut allannguiniarnerit inuiaqatigiinnut annertuumik eqquisussat Kattusseqatigiinniit imaaliinnaarlugit akuersaarsinnaanngilagut, minnerunngitsumik atuisut tusarniaqqaarsimatinnagit. Malunnarpormi inuit akissarsiaqqortunerit annertuumik eqquiffigineqartut aammalu minnerunngitsumik akunnattumik akissarsiallit taamatorluinnaq eqqorneqassasut naatsorsuutigineqartariaqarmat.
Eqqarsaatigisariaqarpagummi tassa taasagut tassammaata inuiaqatigiinni annertuumik eqqorneqareersut, meeraqarsimagunik annertuumik meeqqerivinnut akiliuteqartareersut aammalu ineqarnikkut meeqqat tapiinik piiaaffigineqartareerlutik. Qaffasinnerusumik ilinniarsimasut naammasseqqaallu annertuumik eqqorneqartussaapput, taamaattumik ineqarnermut peqqussutissap nutaap kingunerisinnaasai inuiaqatigiinnut immikkoortiterinermik suli ersarinnerusumik saqqummersitsinissaa Kattusseqatigiinniit takusinnaaleratsigu akuersaarsinnaanngilagut.
Tassami peqqussutissatut siunnersuut upernaaq suliarineqarmat naatsorsuinerit assigiinngitsut ilisimaneqarsimanngitsut maanna aatsaat saqqumiunneqarmata. Ullumikkut aningaasat kaaviaartinneqartartut ingerlariaasaat politikkikkut aqutsinermi saamiup tungaanut sammisumik siunnerfigineqartuaalernerat malunnarsiartulerpoq. Taamaattumik inuiaqatigiit iluani toqqissisimannginnermik pilersitsisoqalerluni.
Inuit arlalissuit oqassapput, sooq uagut eqqugaassaagut allallu uagutsinnik inigissaanerusut akikinnermik akiliisalissappat. Kattusseqatigiinniit oqaatigissavarput ullumikkut Nuup Kommuneata misissuiffigalugu ingerlannialigaa, qallunaatut "Lejer til ejer" Inatsisartuniit annertunerusumik misissuiffigineqarnissaa Kattusseqatigiinniit malersorusukkatsigu.
Kattusseqatigiinnniit isumaqarpugut inuiaqatigiinnut saassutai ujartortariaqarivut, minnerunngitsumillu Nuup Kommuneata misissuinera malinnaaffigalugu.
Apererusunnarpoq ineqarnermut tunngasoq sooq pisortat tigummiuaannassaneraat, innuttaasullu annertunerusumik piginneqataalersinnaanissaat Inatsisartuniit ujartortariaqaleratsigu. Taamatut innuttaasunit inigisat pigineqalissagaluarpata illuatungaani iluaqutai sukumiisumik takusinnaalissagatsigit, taamaattumik Nuup Kommuneata misiligutitut anguniagai Inatsisartutigoorlugu qanimut malinnaaffigisariaqarpagut.
Naggataatigut pissusissamisoorsorinngilarput peqqussutissamut siunnersuummut allannguutissat minnerpaamik atuisunut, kommuninullu tusarniaassutigineqarsimanngimmata, minnerunngitsumillu inissianik attartorneq pillugu peqqussutip 1. januar 2002-imiit atulersussap maannamiit kinguneriumaagai pillugit ernummatigineqartut ilaatigut imaannaanngitsut pillugit.
Taamatut oqaaseqarluta Kattusseqatigiinniit peqqussutissatut siunnersuut akuerinianngilarput, inuiaqatigiinnut kingunerisassai ersarissut takusinnaannginnatsigit.
Otto Steenholdt, attaviitsoq:
Allannguutissaq Inatsisartunut saqqummiunneqartoq ? tassa peqqussutissaq, naatsoralaannguanik imaqarpoq iluarsartuusseqqinniarluni suliat maanna ingerlasut pineqarput aammalu siumut missingersuussaliornissat qularnaarneqarnissaanut maleruagassiornissaq periarfissillugu, taamaallaallu pineqarpoq oqaasertatigut allannguinissaq, tassa paasissutissanik tatiginartunik maleruagassiornissaq, taavalu aamma kukkunersiueqqusisarnissamut maleruagassiornissaq.
Taamak naatsigisoq takisuuliutissarujussuunngimmat akuersaarpara aammalu oqallisissagut marlut tulliuttut taamatorluinnaq isikkoqartut massakkuminngaanniit oqaaseqarfigilaarusullugit, oqaaseqarneq ajortut landstingimi periarfissinneqarnerat qutsatigaara, kisianni takisuuliuutigerujussuarnagit akueriinnagassaapput.
Ole
Lynge, Inatsisartut Siulittaasuat, Inuit Ataqatigiit:
Tassa
immikkoortoq 33 sammigallassavarput, ataatsikkoortittussaannginatsigit,
kisianni Ineqarnermut, Attaveqarnermut Pilersuinermullu Naalakkersuisoq Jørgen
Wæver-Johansen akissuteqarallassaaq.
Jørgen
Wæver Johansen, Ineqarnermut, Attaveqarnermut Pilersuinermullu
Naalakkersuisoq: Siumut:
Siullermik
maluginiarpara Inatsisartuni amerlanerussuteqarluartut tassalu Siumut, Inuit
Ataqatigiit, Atassut kiisalu attaviitsoq Otto Steenholdt saqqummiunneqartumut
tapersersuinerat aammalu kissaateqartut amerlanerussuteqartut
aappassaaneerneqartinnagu ataatsimiititaliami suliarineqaqqaarallassasoq.
Taamaaliortoqarnissaa aamma uanga siunnersuutigeqqikkusuppara.
Inuit
Ataqatigiinniit ilaatigut oqaatigineqarpoq kissaatigineqarluni maleruagassat
siunissami uumap malitsigisaanik pilersinneqartussat
tusarniaassutigineqartarnissaat ilaatigut kommuninut, A/S
Inissiaatileqatigiiffik INI-mut kiisalu attartortut peqatigiiffiinut, taanna
qularutissaanngitsumik taamaassaaq, kisianni aamma qujarusuppunga
Siumukkormiunut, Inuit Ataqatigiinnullu paasilluarsimammassuk uani
pineqartoq tassaammat attartortut piginnaatitaaffiisa pitsaanerusumik
illersornissaannut maleruagassiorsinnaaneq. Tassa allannguutissaq
taannatuaannaavoq,
tassalu § 9 imm. 4 oqaasertamigut allanngortiallanneqarnera.
Taamaattumik
uani Kattusseqatigiit oqaaseqartuata saqqummiussai, taakkua Naalakkersuisut
allannguutissaannik pineqanngillat, taakkua Inatsisartut tamavimmik
tamarmiulluta upernaaq akuersaarpagut. Taamaattumik taakkua uani
siunnersuuteqarnitsinni pineqanngillat akuerineqareermatami.
Atassummiit
Godmand Rasmussenip peqqussutissatut siunnersuutip matuma siunissami aamma
soorunami nalilersortuarlugu ingerlatsinissatsinni eqqumaffigineqartariaqartoq
assigiinngitsut taakkartorpai, neriorsuutigissavaralu taakkua peqqussutissap
naliliiffigineqaqqinnerani aamma ilanngullugit misissorneqarumaarmata.
Taamatullu
oqaaseqarlunga oqaaseqartunut qujarusuppunga neriuutigissallugulu Ineqarnermi
ataatsimiititaliami pitsaasumik suliarineqarumaartoq.
Johan
Lund Olsen, Inuit Ataqatigiit:
Tassaanna
apeqquteqaannarniarlunga aamma una suliaq ataatsimiitialiamut
ingerlaqqittussaammat ataatsimiititaliami aamma aappassaaneerisoqartinnagu
eqqarsaatigineqalaarnissaa aamma una kissaatigigiga. Tassa ulluni kingullerni
tusagassiuutitigut allatigullu tassa malinnaavugut A/S INI qanoq
annertutigisumik sukatiterinialernersoq. Tusartarparput aamma malinnaavugut
allaat akiitsullit, tassa A/S INI-mut naafferartumik
akilersuisinnaajunaarsinneqassasut aammalu akiitsoqalersimasut
anisitaasalertussaassasut, allaat qaammammik ataasiinnarmik akiitsullit.
Sukatiterineruvoq annertoorujorujorujussuaq taamaammat isumaqarpunga
ataatsimiititaliamit aamma eqqumaffigineqarfigineqarumaartoq tamanna.
Naapertuuppa peqqussutip taamatut attartortut piginnaatitaaffiinik
pingaartitsisup taamatut ingerlanneqarneranut? Aamma kommunit taamatut
pisoqartalissappat, tassa akiitsullit aammalu attartortut ima amerlatigisut
soorlu ippassaq Qanoruumi takusatsituut amerlatigisut anisitaasalissappata,
kommunit piareersimappat?
KANUKOKA-p
isumaa qanoq ippamitaava" Tusarniarneqarnikuunerlutik" Allatut oqaatigalugu
taamatut A/S INIP sukatiterilernissaanut kommunit piareersimavippat?
Isumaqarpunga, ataatsimiititaliap sukumiilluinnartumik nalilersortariaqaraa.
Jørgen
Wæver Johansen, Ineqarnermut, Attaveqarnermut Pilersuinermullu
Naalakkersuisoq, Siumut:
Qujanaq.
Tusagassioriaatsit assigiingitsut sivisuumik oqaluuserisinnaagunaraluarpagut,
aamma taakkua pitsaassusaat inuiaqatigiinni eqqartorneqarluarsinnaasut
ilagigaluarpaat. Uani paasissutissat piffissami kingullermi
saqqummiunneqartut tassaapput maleruagassat siunissami atuutilersinnaasut,
tusarniaassutigineqarnerini qisuariaatit. Saqqummiunneqarnerinili
allaavinngilaq
tassa taakkua aalajangiunneqareersimasut. Taakkua maleruagassat
tusarniaassutigineqarput massakkut suliluunniit Naalakkersuisunut
aalajangiiffigisassanngorlugit saqqummiunneqanngillat. Taamaattumik
inuuttaasunik ernusaarineq suliluunniit suliaq Naalakkersuisunut
aalajangiiffigisassanngorlugu apuunneqarsimanngitsoq, taanna uggornarpoq ?
ajuusaarnarpoq. Tassanilu soorunami neriuutigaara siullermik uagut ilaatigut
pisooqataavugut pitsaanerusumik tusagassiuutit tungaatigut
paasissutissiisariaqaratta, kisianni aamma tusagassiorfiit assigiingitsut
pitsaanerusumik misissueqqaarlutik saqqummiussisarsinnaagaluarput.
Ole
Lynge, Inatsisartut Siulittaasuat, Inuit Ataqatigiit:
Tassa
nappaaqattaalermata una oqaatigerusuppara amerlanerit
isumaqatigiissutigereermassuk sapinngisamik allannguutissatut siunnersuut
kisiat pulaffigineqarnissaa.
Otto Steenholdt, attaviitsoq:
Aatsaaqqissaaq Naalakkersuisunut Ilaasortap oqaasii nangeqqitariaqanngilakka, isumaqatigilluinnarakku. Maligassagut uaniittarput Inatsisartuni oqallisigisagut tunngavigalugit ataatsimiititaliat suliassittarlugit maani oqallisigisarput ataatsimiititalianut suliassiinerunngilaq, taamaattumillu Johan Lund Olsen isumaqatiginngilara.
Daniel Skifte, Atassutip:
Üangattaaq Otto Steenholdti taperserlugu oqassaanga maannakkut oqallisigisarput allaalluinnarpoq, Naalakkersuisup akissutaa aammalu Johan Lund-Olsenip oqaasii taakkua pissaqqaarput immikkoortoq 26-mi, taamaattumik Inatsisartuni oqallisissagut siulliuniuffigalugillusooq pilissagutta taava tavanneqalissaaq, taamaattumik oqalliserput teknikikkut allanngortiterinnaavoq annerunngitsoq, kisiannili oqallittariaqarpugut ulluni makkunani pisut soorlu Johan Lund Olsenip taasai pillugit ? piffissamili allami. Tulliata tulliani immaqa.
Johan Lund Olsen, Inuit Ataqatigiit:
Kisianni aamma
OttoSteenholdtip aammalu Daniel Skiftep eqqaamasariaqarpaat Inatsisartuni
suleriaaserput malillugu imaammat; Inatsisartut ataatsimiititaliaat
suliassaqarfimminnut aammalu susassaqarfimminnut tunngassuteqartunik
suugaluinilluunniit ataatsimiititaliami aamma eqqartuisinnaallutik. Taannaana
iluatigalugu aammalu matumani eqqartukkatsinni pineqarmata inissianik
attartortut aamma pisinnaatitaaffii. Taakkuukua eqqarsaatigalugit suliaq
ingerlaqqinnerani ataatsimiititaliamit aamma nalilersorneqarnissaa
kissaatigigiga una: INI A/S-ip maannakkut sakkortoorujorujussuarmik
sukatiterinialernera, taanna isumaqarpunga ataatsimiititaliap aamma
sukumiilluinnartumik eqqartortariaqaraat, tassami imaannaanngitsuuvoq.
Tassanilu apeqqut pingaaruteqartoq aamma tassaavoq kommunit ilumut
piareersimappat? Anisitaasorpassuit taakkua inissaqartinniassallugit piareersimappat?
Taanna qularnarpoq.
Ole
Lynge, Inatsisartut Siulittaasuat, Inuit Ataqatigiit:
Tassa
immikkoortumut tassunga oqaaseqarumasut tassunga killeqarput. Immikkoortoq 33
aappassaaneerneqartinnani Ineqarnermut Ataatsimiititaliami suliarineqarallassaaq.
Taamaalillugulu qimapparput.