Oqaluuserisassani immikkoortoq 34-2 |
|||
Siullermeerneqarnera | Aappassaanneerneqarnera | Pingajussaaneerneqarnera |
Ullut
ataatsimiiffiusut arfersaneq arfineq-aappaat, pingasunngorneq oktoberip 24-at
2001, nal. 13:20
Ataatsimiinnermik
aqutsisoq: Ole
Lynge, Inatsisartut Siulittaasuat, Inuit Ataqatigiit.
Ole
Lynge, Inatsisartut
Siulittaasuat, Inuit Ataqatigiit.
Tassani
Attaveqarnermut Pilersuinermullu Ataatsimiisitaliaq aamma Ineqarnermut
Ataatsimiititaliaq isumaliutissiissuteqarpoq, kisianni
qinnuteqartoqarsimanngilaq maani saqqumiussaqarnissamut. Apeqqutigissava
oqaaseqartoqarniarnersoq.
Jørgen
Wæver-Johansen, Ineqarnermut,
Attaveqarnermut Pilersuinermullu Naalakkersuisoq, Siumut.
Naalakkersuisut
sinnerlugit Inatsisartut attaveqarnermut pilersuinermullu aamma ineqarnermut
ataatsimiititaliaat isumaliutissiissuteqarneranut qutsavigaara.
Isumaliutissiissutip marlussunnik nassuiaateqarnissannut
pissutissaqalersippaanga.
Piffissat
tunniussivissat qaangertoorneqaraangata tamanna tamatigut ajuusaarnartuusarpoq.
Siunnersuutip matumani pineqartup piffissaq tunniussivissaq qaangiutereersoq
nassiunneqarneranut pissutaavoq inatsisip pitsaassusissaata
ataatsimiititaliamittaaq ujartorneqartup qulakkeerneqarnissaa. Tassami
aningaasaqarnermut tunngasunik kingunerisassai annertunerusumik
paasiniarneqaqqaartariaqarsimammata.
Naalakkersuisut
tusaatissatut tiguaat Inatsisartut attaveqarnermut pilersuinermullu aamma
ineqarnermut ataatsimiititaliaanni amerlarnerussuteqartut oqaatigimmassuk
siunnersuutikkut tamakkiisumik aningaasatigut matussusiisoqassammat kapitali 4
malillugu inissialiornermut tapersiissuteqartarnermut aaqqissuussinermit
taarsigassarsillutik illuutillit aprilip 30-ata 2002-p kingornatigut
ineqarnermut tapinik pisartagaqarunnaarnissaannut tunngatillugu.
Ataatsimiitialiamit
isumasioqateqarninni isumaqatigiissutigaarput Naalakkersuisut Inatsisartut
ineqarnermut tungasutigut Naalakkersuinikkut sulinerannut iluaqutaassasoq
ataatsimiititaliaq uangalu ineqarnermut tunngasutigut Naalakkersuinikkut
ingerlatsineq pillugu ulloqartitsisinnaassagutta. Ilaatigut suliassat aggersut
pingaarutillillu oqaloqatigiissutiginissaannut periarfissaqarluta. Tassani
eqqarsaatigaakka ineqarnermut tunngassuteqartut aqunneqarnerat
aaqqissuussaanerallu aamma tapersiisarnermik aaqqissuussinerit atuuttut
misissorneqartariaqalersimammata.
Nunat
kangimut kimmullu sanilerisavut ukiuni qulikkaani kingullerni pigisaralugit
inissiaqariaatsit assigiinngitsut attartortuunermiilli piginnittuulernermut
ikaarsaariarnerit eqqarsaatigalugit uagutsinnit siuarsimanerulersimapput.
Naalakkersuisut ataatsimiititaliamit suleqateqarnissartik qilanaaraat
attartortunut inuiaqatigiillu ataatsimut isigalugit iluaqutaasumik
nuaannaarutaasumillu.
Naalakkersuisut
sinnerlugit taamatut oqaaseqarlunga matumuuna inassutigissavara
inissialiornermut tapersiissuteqartarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaata
allanngortinneranik Inatsisartut peqqussutissaatut siunnersuut taamatut
iluseqartillugu pingajusaaniigassanngortinneqassasoq.
Jakob
Sivertsen, Atassut.
Tassa
ataatsimiititaliamit ikinnerussuteqartut Atassummit isumaqatigigatsigit
erseqqissaatigilaarniarparput. Aamma tusarnaartunit paatsuuisoqaqqanagu
oqaatigissavarput uani BSU-nut illoqartunut tunngasumik peqqussutissaq
pineqarmat.
Nunatsinni
illoqarfinni nunaqarfinnilu pingaartumik avalliunerusuni inissisimasuni
tassalu Qaanaami,Illoqqortoormiini, Tasiilami, Upernavimmi, Uummannami
nunattalumi sinnerani BSU-mik illoqartorpassuit illumut atukkamut erniaasa
qaffasinnerujussuat pingaartumik ukiuni kingullerni qulini erniata
qaffaateqarnerisa kingorna illumut akilersuiniarnerminni assut
atorsartitaasimapput. Taamatumalu kinguneralugu BSU-mik illut
ikigisassaanngitsut qimararneqarsimallutik.
Piffinni
siuliini oqaatigisanni pingaartumik nunaqarfinni aningaasarsiorniarneq nunatta
sinneranut naleqqiullugu periarfissalunnerujussuuvoq. Ilaatigut puisip
amiinnaanik ullumikkullu akilersinnaajunnaarsimasumik aningaasarsiornerup
toqqammavilernera peqqutaalluni. Pingaartumillu ukiuni kingullerni
nunaqarfinni tunitsiviit tunisassiorfiillu matoorarnerisa kingunerisaannik
innuttaasut akiligassanut assigiinngitsunut akilersuiniarnertik assut
ilungersunartorsiutigigaat nalunnginnatsigit.
Ataasummi
BSU-mik illoqartunut aaqqiiniutissamik siunnersuummik saqqummiussaqarnitsinni
ullumikkut inissialiortiternermi aaqqissuussinerit nutaat periarfissallu
nutaat avalliunerusuni najugalinni iluaqutigineqarsinnaanngitsut
nalilersuinitsinni misissoqqissaarsimavagut soorlu piginneqatigiilluni
inissialiorsinnaanerit avalliunerusuni periarfissaqartitaanngillat.
Taamaallaat nammineq illuliat BSU-mit atorluni illuliat, kiisali 60/40
atorlugu pisortanit inissialiat killeqaqisumillu innuttaasut
inissaqartinniarnerannut kisimik periarfissatuaallutik.
Aammalu
kommunip qanoq akissaqartiginera inissialiortarnermi
apeqqutaasartorujussuulluni. Assersuutigalugu ullumikkut illoqarfinni
anginerusuni namminerisamik ineqarsinnaanermut oqilisaassilluni periarfissat
nutaat aqqutissiuunneqarsimapput soorlu inuit akissaqarluartut
piginneqatigiilluni inissialiortiternerminni inissialiat akiviata 67%-ianik
tassa inissiap akiata affaa sinningaatsiaqalugu pisortanit tassa
Namminersornerullutik Oqartussanit kommuninillu tapiiffigineqartarput
erniaqanngitsunik akilersugassaanngitsunillu. Taamaattumik tupinnanngilaq
BSU-nik illoqartut illumik namminerisaminnik pigisaqalernissaminnik
piginneqatigiilluni inissialiortarnermut assingusumik
oqilisaassiffigineqarnissaminnik piumasaqaateqaleramata. Inissialiortarnermi
periarfissat innuttaasunut tamanut assigiinnerusumik periarfissaqartitaanissat
Inatsisartut pisussaaffigigatsigit.
BSU-mimmi
illutaarsinnaanermut aaqqissuussineq 1953-imeersoq ullumimut annertunerusumik
nutarterneqarsimanngilaq. Tamannarpiaq tunngavigalugu upernaaq Inatsisartut
ataatsimiinnitsinni BSU-mi illoqartunut akerlersueriaatsit pingaartumillu
ernialersuinermut tunngassuteqartut ullumikkut nunatsinni inissialiortarnermut
aningaasalersuinermullu aaqqissuussinermut nutaamut naleqqussarlugit
allanngortinneqarnissaannik Atassummit Inatsisartunut ilaasortat sinnerlugit
siunnersuummik saqqummiussaqarsimavunga.
Tamannalu
tunngavigalugu maannakkut peqqussutip allannguutissaa aappassaaneerlugu
oqaluuseraarput. Atassummit upernaaq Inatsisartuni oqallinnermi BSU-mik
illoqartunut akerlersueriaatsit minnerunngitsumillu atukkat erniaqqortunersuat
peqqutaallutik BSU-mik illoqartut illut akilersorsinnaajunnaarlugit
qimaannartagaasa aaqqiiffiginiarneqarnissaannik Naalakkersuisunut
suliakkiissutaat maannakkut allanngortilluinnarlugu saqqummiuneqarnera
misissorluareerlugu Atassummit suliarilluagaanngitsutut nalilerlugu
siullermeerinninnermi kinguartinneqarnissaa piumasaqaatigisimavarput. Maannamullu
isummernerput aalajangiusimallutigu.
Peqqussutissammi BSU-mik illoqartut akilersuilluarsinnaanngitsut
isumakkeerfigineqartarnissaat taamaallaat kingunerisussaagaa takusinnaavarput.
Tamanna isummamigut ajunngikkaluarpoq. BSU-millu illoqartunut amerlanerpaanut
ilungersorlutillu akilersuijuartunut minnerpaamilluunniit
iluaqutigineqartussaanngitsoq Naalakkersuisup peqqussutissamik
saqqummiussaqarnermini oqaatigaa.
Soorlu saqqummiussaqarnermini ilaatigut ima oqartoq, issuarpara: "Tamanna
taarsigassarsisimasunut allanut akiligassaminnik akilersuilluartunut
mamianarsinnaagaluarpoq." Peqqussutissamut siunnersuut akuerineqassappat
BSU-mik illoqartorpassuit akilersuiniarnerminni ilungersunartorsiuteqareeramik
aamma isumakkeerfigineqarnissaminnik nillialissapput. Tamanna Inatsisartuni
ilaasortaasugut naatsorsuutigereertariaqarparput.
Atassummit erseqqissaqqissavarput nunatsinni innuttaasut ataatsimut tamaasa
eqqarsaatigalugit ajornartorsiutaannik aaqqiiffiginiartussaavagut, inuit
ataasiakkaat pinnagit. Soorlumi nunatta ataatsimut qinersivinngornerata
tamanna siunertarigaa. Inatsisartunut ilaasortaasugut tamatta tamanna
nalunngilarput, ilisimaaralugulu.
Taamaattumik anersaartorlualaariarluta peqqussutissap kingunerisassai
ulluinnarni atuisut peqatigalugit misissorlualaariartigit. Taamaaliornitsigut
innuttaasut innuttaasunut tamanut iluaqutaanerusussaq naammaginarnerusussarlu
anguneqarsinnaasoq Atassummit naatsorsuutigilluinnaratsigu.
Taamatut Atassummit oqaseqarluta peqqussutissamut siunnersuutip
kinguartinneqarnissaa innersuussutigaarput.
Qujanaq.
Mogens
Kleist, Kattusseqatigiit.
Uaguttaaq siullermeerinermi oqaaseqaatigisimasagut toqqammavigalugit
Kattusseqatigiinniit imatut oqaaseqassaagut. Tassa tungitsinninngaaniit
siunnersuut eqqarsaatigilluagaanngitsutut aammalu kommuninut annertuumik
eqquinissaat eqqarsaatigalugit taamatut tungitsinngaaniit
itigartitsiniarnerput aalajangiusimassavarput.
Tassami akunnattumik aamma akissarsiallit annertuumik tassuunallu
eqqorneqartussaapput. Aammalu kommuninut kinguneqarnissaa eqqarsaatigalugu
tungitsinninngaaniit oqaatigissavarput. Taassumap uumap siunnersuutip
massakkut aalajangiiffigisassatut siunnersuutigineqartup
aappassaaneerneqarneranut Atassutikkut oqaaseqartuat isumaqatigalugu
oqaatigisimasavut toqqammavigalugit uagut aamma siunnersuummut
itigartitsiniarluta taaseqataassaagut.
Jørgen
Wæver-Johansen, Ineqarnermut,
Attaveqarnermut Pilersuinermullu Naalakkersuisoq, Siumut.
Qujanaq. Tassa Naalakkersuisut sinnerlugit soorunami siullermeerneqarnera
uteqqillugu aallartinneqarnissaa takorluunngilara, kisianni
ataqqilluinnarpakka aamma siullermeerinninnermi isummaminnik anitsisinnarlutik
taava aalajangiussisimasut. Naak sapinngisarput najoqqutaralugu aamma
isumasioqatigiinnitsinni pisinnaasarput tamaat nasssuiaaniarsimagaluarluni.
Taamaattumik ikinnerussuteqartut taamatut isummernerat soorunami
ataqqivarput. Kisiannili Naalakkersuisut tungaanninngaaniit suli
aalajangiusimavarput siunnersuutigineqartoq Inatsisartut upernaaq
siunnerfigeqqusaannut naapertuuttumik aaqqiinerusoq.
Eqqaamalaartigu suna aallaavigigipput. Upernaaq oqarpugut, boligsikrinngi
allanngortileratsigu oqarpugut. Isumannaassavarput ullumikkut boligstøttenik
illuni najugaqartut atugaasa ajornerulersinneqannginnissaat. Taanna
Naalakkersuisuni suliarisimavarput.
Matumani Atassutip oqaaseqartuata Jakob Sivertsenip eqqartugai tassa
inuppassuit atorsartinneqartut. Imaluunniit isertitakinnertik tunngavigalugu
akilersinnaajunnaaraat. Taakkumiuku eqqarsaatigalugu matumani
aaqqiiviginiarneqartut.
Atorsartut akiliisinnaajunaartullu tassaammata isertitakinnerpaat.
Taamaattuminguna isertitakinnerpaat qinnuteqarnermikkut
naliliiffigineqareerlutik allanik periarfissaqartoqanngippat
isumakkeerfigineqarsinnaanerat matumani periafissiissutiginiarneqartoq.
Imaappoq atorsarnerpaat taakkua ikiorserniarneqarput, ajornerusunik
atugassaqartinnissaat soorunami Naalakkersuisuniit siunnersuutiginngilarput.
Aamma siunnersuummi matumani siunissamut sammisortaa tassaavoq siunissami
taamatut isertitakitsutut inissikkumaartussat aamma taakkua
periarfissikkusuppagut qinnuteqarnissaannut, kisianni qinnuteqaatit
isumakkeerfigineqarnissamut tamarmik ataasiaakkaarlutik
naliliiffigineqartassapput. Ilumut illoq taanna naleqanngivinnersoq. Ilumut
piginnittoq akiliisinnaassuseqanngivinnersoq, il.il.
Taamaattumik Naalakkersuisut tungaanninngaaniit isumaqarpugut aallaavissatut
tikkuartorneqartut Inatsisartuninngaaniit naammassivagut. Saniatigullu aamma
siunissamut taamatut isertitakinnerpaatut atorsarnerpaatut inissittussanut
aaqqiineq isumannaarneqarpoq.
Soorunami sunaluunniit inatsit killigititalik mamianarsinnaasarpoq
killigititaasut qulaatunginnguaniikkaanni. Taanna nalunngilarput inatsisini
allani aamma taanna atuuppoq. Taamaattumik taanna oqaaseqatigiit taamaattut
atorneqarsimaneri tupaallaatissaanngillat. Aamma killigititaasunik
aalajangersaasartut tassaapput Inatsisartut.
Taamaattumik killigititaasut ajorineqarpata Inatsisartut aamma
periarfissaqarput killigititaasut allanngortinneqarnissaannik
oqariartuuteqassallutik, kisianni killigititaasut qummut nikisinneri tamaasa
aningaasanik naleqarput. Taannalu eqqaamaannassavarput.
Uani Atassutip oqaaseqartuata ilaatigut kinguartinneqarnissaa kingumut
siunnersuutigeqqippaa. Kinguartinneqariataassagaluarpat.
Taava suna sunniutigissavaa. Taava aallaavittut Inatsisartuninngaaniit
oqariartuutigineqartoq tassalu BSU-ni najugaqartut ullumikkut ineqarnermut
tapiissutinik pisartagaqartut taakkua majip aallaqqaataaninngaaniit aappaagu
tassa atugaat aatsaat iluamik ajornerulersinneqassapput. Taannaana
pinngitsoortinniarlugu imatut siunnersuuteqartugut.
Taamaattumik
kingumut Naalakkersuisut sinnerlugit qujassuteqarfigerusuppakka
amerlanerussuteqartut ataatsimiititaliami taamatut isikkoqarluni
pingajussaaneerneqarnissaanut inassuteqartut, kisianni Kattusseqatigiit
oqaaseqartuannut oqaatigilaarusuppara isertitakinnerit, isertitakinnerpaat
taamattut periarfissinneqarnerat qanoq ililluni kommuninut eqquinerlussagami?
Akerlianik kommunini taakkua najugaqartut inuit immaqa kommunininngaaniit
isumannaallisaatinik pisartagaqartut ikiliallassapput. Taamaalillunilu kommuninut iluaqutaalluni.
Aamma akunnattumik isertitallit ullumikkut ineqarnermut tapiissutinik
pisartagaqanngillat BSU-ni illuutillit. Taamaattumik oqartoqarsinnaanngilaq
taakkua ajortumik eqqorneqassasut. Isumaqarpunga Inatsisartut suliakkiinerat
najoqqutaralugu Naalakkersuisut uani aaqqiiniarnerat ersisaarutigissallugu
pissutissaqartoqanngitsoq. Taamaattumik neriuppunga amerlarnerussuteqartut
taamatut pingajussaaneerneqarnissaanik aalajangiussisimanertik aamma
taasilerutta aalajangiusimassagaat.
Ole
Lynge, Inatsisartut
Siulittaasuat, Inuit Ataqatigiit.
Aap,
tassa tullii oqaaseqartinnagit oqaatigilaassavara inip avataaniittut
qinnuigissagakkit maannaqqullugit. Taasingajaleratta.
Jakob
Sivertsen, Atassut.
Atassummit
erseqqissaatigissavarput suleqataarusunngikkaluarutta tamaat
naaggaarluinnarsinnaagaluarparput. Misissorluareerlugu ullumikkut pissutsinut
aaqqiiniutissaq naleqqutinngimmat, kisianni peqataarusukkatta oqarpugut
kinguartinneqarniarli. Ilaatigut peqquteqarpoq upernaaq siunnersuuteqarninnut
peqqutigaara BSU-mi atukkat erniaat maannakkut finanslovemut iluatigineqarput
61,4 millionit.
Taavalu
BSU-mi illoqartut pillaammik pillaqqillugit qaavatigut 3 millioninik
ilagaangami Naalakkersuisut oqaatigisaattut pissakinnerit akilersueqataapput
landskarsimut katillugit 64,4 millionit.
Taamaattumik
eqqortumik oqarpugut upernaaq ernianut akilersuineq naleqqusarneqartariaqarpoq.
Taannaana ujartoripput Atassummit pissakinnerpaat taamak annertutigisumik
nammakkersorneqarsinnaanngimmata.
Aamma
kinguartitsiniarnitsinnut peqqutigaarput BSU-mi illoqartut
akilersuilluarsinnaanngitsut isumakkeerfigeriarlugit soorunami avalliunerusuni
inissat ajornaqimmata neqeroorfigineqaqqissapputl ini ukiorpassuarni
akilersorsimasartik atorsinnaagaat inuunermik sinnerani akilersorlugu. Tamakku
qulaarlugit misissoqqissaarneqarsimanngillat.
Taamaattuminguna
oqartugut atuisut peqatigalugit naammaginarnerusumik aaqqiiniarta.
Taamaakkutta aamma neqeroorutigaarput ineqarnermut tunngasut uagut
nalunngeqigatsigit aamma peqataassaagut utoqqatserpunga peqataassaagut.
Oqareernittut kinguartinneqarnissaa kissaatigaarput, naak tunuartinneqarnissaa
kissaatiginerugaluarlugu, kisianni peqataarusukkatta ajornartorsiut
imaannaanngimmat.
Aamma
ajornartorsiut oqaatigisarput taakkua 61,4 millionit ernianut
akiliutigineqartartut aaqqinneqartinnagit isumakkeerfiginninneq qanorluunnii
annertutigigaluarpat aamma aaqqiissutaanavianngilaq BSU-mi illoqartunut.
Qujanaq.
Ole
Lynge, Inatsisartut
Siulittaasuat, Inuit Ataqatigiit.
Una
eqqaasissutigilaarlara suleriaatsigut malillugit aappassaaneerinermi
siullermeerinertut oqalussinnaatitaaffiit atorneqarsinnaagaluartut kisiaani
ileqquuvoq aappassaaneerinermi naatsumik oqallinneq aallaqqaataaneeqqiqqunagu.
Naatsumik saqqummiussaqartaqqullusi.
Otto
Steenholdt, attaviitsoq.
Oqaatigissavara
ullumikkut 34,2 aamma 26,2 assut uanga assigiipajutsikkakkit.
Kinguartitsinissamik oqariartuutillit. Atassutip oqaluttuata oqaasii
tusarnaarlugit nutaajunngillat eqqortuullutillu assersuusiornikkut taammagit
illoqarfinni anginerusuni inuit aningaasaateqarluartut
illuliortinneqarniarsarimmata imannaannaq tapiiffigineqarlutik. Eqqortuuvoq
taanna.
Taavalu
aamma nalunngilarput maani illoqarfinni anginerusuni inissaaleqineq ima
ilungersunartigisoq nassaarsiortariaqarluni. Taakkulu nassaat ilagisimavaat
oqarlutik aningaasaateqarluartut illuliortinniartigut taakkua
ikiortariaqarpallaannginnerussapput pisortaninngaaniit. Tassa taanna uanga
iluarisimaagara, kisiannili aamma uparuarneqarmat ilumoornerarlugu.
Taamaaliortariaqarpoq
illoqarfinni ilungersunaannartumik inissaaleqineq nassaarsiorluni
aaqqiiviginiarneqartariaqarmat. Taavali una oqaatigisarput massakkut
oqallisigisarput tassa taanna aamma uanga eqqarsaatigisarakku boligstøttemik
illuutillit aningaasakitsunut atorsartitsinerat ippassaaniinnguaq aamma puisit
amii eqqartoratsigit ersarilluinnartumik oqaatigineqarpoq qanoq nakkariarneq
annertutigisoq.
Taakku
eqqarsaatigissagaanni aamma illuminnut akissaqassusiat taamatorluinnaq ippoq,
taamatut isikkoqarluni. Uanga qujagisarpakka isummaminni aalajangiussisartut,
kisianni aalajangiussineq tassaassaaq nammineq eqqorsorisaq iluamik allamik
nassuiaateqarnikkut allanngortinneqanngippat. Taamaattariaqarporlu.
Taava
isumakkeerfigineqarsinnaaneq uanga aamma uparuareersimavara.
Sianiittuunngitsugununa inuit. Pingaartumik aalajangiussami saqqummiussami
siunnersuummi imatut isumaqatigineqarsinnaasumik tusaraanni
akiliinaveersaakannilaartuuguit pissutissanik arlalissuarnik
nassaalaarsinnaasuuguit akiligassatit akilersorpianngikkaluarukkit
soqutaanngilaq. Naggataatigut uaneereermat isumakeerfigineqarumaarputit.
Sianiittuunngilagut
pingaartumik akileraarutinut makkununngalu akitsuutinut misissoraangatsigit
qanoq iliortoqarsinnaanersoq. Tassa taanna uanga uparuareersimagakku maani
itinerusumik oqaatigissanngilara, kisiannili tassa ikinnerussuteqartut uani
aamma 34.2 26.2-milu uanga isumaqatigalugit taasinissara maanngaaniit
nalunaarutigereerpara.
Mogens
Kleist, Kattusseqatigiit.
Kinguaattooqqasut nunatsinni BSU aqqutigalugu taamatut akilersuiniartut
ikittuunngillat. Taamatut kommuninut ajornartorsiummik annertuumik
tunniussisinnaanatik eqqarsaatigalugu. Inuit taakkua
isumakkeerifigneqarsinnaasut soorunami illup nalinga toqqammavigalugu taakkua
isumakkeerfigineqarsinnaanissartik qinnuteqaatigisinnaavaat, kisianni taakkua
inuit isumakkeerfigineqarsinnaanngitsut anisitaappata kiap ajornartorsiut
tigussavaa? Kommunip ersarsissumik taanna ajornartorsiut tigusussaavaa.
A/S Inissiaatileqatigiiffik INI-minngaanniit maannakkut taakkua
oqaatigineqartut toqqammavigalugit A/S Inissiaatileqatigiiffik INI-p
pisussaaffiginngitsutut massakkut oqaatigisarpaa anisitaasimasut, nammineq
pisussaaffiginagit kommunip isumagissavai, socialip isumagissavai.
Taamaattuminguna oqartugut kommuninut kingunerisassai taakku eqqarsaatigalugit
uagut tungitsinninngaaniit iluamik eqqarsaatigilluagaasimanngitsutut
taakkartorusukkatsigu.
Naaggaartortut naaggaartorniarlik, uku ajornartorsiutillit inuit taamatut
aniatinneqalerpata eqqarsaatigilaarumaarpasi oqaatigisimasagut.
Qujanaq.
Jørgen
Wæver-Johansen, Ineqarnermut,
Attaveqarnermut Pilersuinermullu Naalakkersuisoq, Siumut.
Qujanaq. Siullermik Atassutip oqaaseqartuanut Jakob Sivertsenimut erniat
katillugit 61 millionit saniatigut isertinneqartartut aammalu akiligassanik
kinguaattoorsimanermit aamma erniat soorunami atoqqinnermi aamma
erniaqartarmat 3,4 millionit isertinneqartartut eqqarsaatigalugit
oqaatigiinnarusuppara uanga tupinnartuliatut isiginngilara illut 2.980-sit
erniatigut 60 millionit missaanni isertitsissutaassapput.
Aamma eqqaamalaartigu akiligassaminnik akiliinnginnerminni BSU-mi
najugaqartut kikkuugaluarpataluunniit qanorluunniit akissarsiaqaraluarunik
tamarmik assigiimmik 30%-imik tapiiffigineqartarput. Taanna akiitsut
%-tilersorneqarnerannut naatsorsuutigigutsigu taava procentii akilertagaat
taanna ilanngaatigigaanni 4,9%-iuvoq. Illumut piginnittutut 4,9%-imik
erniaqarneq annertoorsuartut oqaatigineqarsinnaanngilaq. Saniatigut erniat
taakkua akiitsullu taakkua nammineq immersugassaq selvangivelse ukiumoortumik
immersoraangatsigu erniatigut akilersorneqarsimasut ilanngatigisinnaavagut.
Taamaattumik tamakkua tamaasa eqqarsaatigalugit isumaqanngilanga illut
2.980-it eqqarsaatigalugit taamatut erniaqartitsineq mamianartutut
oqaatigineqarsinnaasoq. Pissakinnerpaat avalliunerusuni najugaqartut taakkua
Jakob Sivertsenip eqqartorpai. Taakkumiuku pitsaasumik
aaqqissuussiffiginiarlugit uani suliniuteqartugut.
Taakkorpiaat aamma Otto Steenholdtip eqqartugai, tassa puisit amiisa
akikilliartornerat tunngavigalugu immaqa akiliisinnaassusiat apparsimasoq
imaluunniit isertitaasa aamma appariarujussuarneranik nalaataqarsimasut
taakkua sooq atorsartittuaannassavagut.
Naalakkersuisut siunnersuutaat tassaavoq 128.000-it inorlugu
akissarsiaqarsimasut tassa taakkuupput ullumikkut ineqarnermut tapinik
pisartagaqartut taakkua isumakkeerfigineqarnissaminnut
periarfissinneqartariaqarput, pingaartumik sumiiffinnik najugaqartut allamik
periarfissaqanngitsuni.
Taava attaviitsumut Otto Steenholdtimut oqaatigilaarusuppara soorunami
aaqqissuussinerit aamma ineqarnermut tunngatillugu suulluunniit
ineriartortuarlutillu naliliiffigineqartuartariaqarput. Aamma uanga
naatsorsuutiginngivippara BSU kapitali 4 eqqarsaatigalugu manna aalajangiineq
tassaassasoq BSU kapitali 4 najoqqutaralugu illuliat inaarutaasumik qaqugumut
inatsisissaat malittarisassaat.
Naamik oqareernittut akissuteqarninni ineqarnermut ataatsimiititaliaq
peqatigalugu siunissami Naalakkersuinikkut ingerlatsinitsinni anguniagassavut
pillugit ulloqartitsinissarput isumaqatigiissutigaarput, aammalu suut
siunnerfigalugit suut nutamik naliliiffigalugit suliarineqarnissaat tassani
oqaluuserissallutigit. Taamaattumik aaqqissuussinerit
nalilersorneqartuartariaqarput soorunami.
Otto Steenholdtip ilanngullugu oqaatigivaa sianiitsuunngilagut. Aamma
innuttaasut sianiitsuunngillat. Aamma Naalakkersuisut tamatut naliliipput.
Aamma Naalakkersuisut sianiittuunngillat. Taamaattumik Naalakkersuisut
siunnersuut manna saqqummiukkamikku ilanngullugu oqaatigivaat siullermik
imaanngilaq 128.000-it ataakkaanni ingerlannaq
isumakkeerfigineqartoqartassasoq.
Naamik taakkua ataasiakkaarlutik naliliiffigineqartassapput ilumut illu
taanna suli naleqannginnersoq. Tunineqaruni landskarsimut akiitsut
utertinneqarsinnaannginnersut. Imaluunniit taassumap inuup sulisinnaassusia
ilumut ima appartigisimanersoq allaat akilersuisinnaajunnaarluni aamma
siunissami.
Tamakkorpassuupput nalilersugassat. Siullermeerneqarnerani
Naalakkersuisuniit oqaatigaarput periarfissatut kingullertut taanna
atortarsupparput. Aamma matumani pineqanngillat isumakkeerfigisinnarlugit
taava illuininngaaniit anisittassagigut. Naamik isumakkeerfigisassavagut taava
avalliunerusuni allanik periarfissaqarfiunngitsuni aammalu sumiiffinni illut
taakkua naleqanngiffiini isumakkeerfigineqartut illuminniiginnartassapput.
Taamaattumik aaqqisuussineq manna eqqarsaatigilluagaasutut
nalilerneqartariaqarpoq.
Ole
Lynge, Inatsisartut
Siulittaasuat, Inuit Ataqatigiit.
Qujanaq.
Taava tassa taasinialissaagut. Tassa inissialiornermut tapersiissuteqartarneq
pillugu Inatsisartut peqqussutaata allanngortinneqarneranik Inatsisartut
peqqussutissaatut siunnersuut aappassaaneerneqarnerani ineqarnermut
attaveqarnermullu ataatsimiititaliami amerlanerussuteqartut Siumup, Inuit
Ataqatigiillu oqaaseqaataannut isumaqataasut qinnuigissavakka nikueqqullugit.
17.
Akerliusut
qinnuigissavakka nikueqqullugit.
Paatsoortoqaqqunagu
oqaatigilaarlara malugigakku amerlarnerussuteqartumi isumaliutissiissuteqartut
taasinissaq kisaatigigaat, aamma kinguartitsinissaq kisaatiginngikkaat.
Taamaattumik pissusissaq eqqorlugu taasisussaavugut. Tamaat atuaqqissanngilara
isumaliutississut. Kisianni innersuussutigaara amerlarnerussuteqartut Siumup,
Inuit Ataqatigiillu ilaasortaatitaasa inassutigigaat inatsisissatut siunnersuut
taamatut iluseqarluni pingajussaaneerneqarnissaanut ingerlaqqissasoq.
Paatsoortoqaqqunagu
tamatumunnga isumaqataasut qinnuigissavakka nikueqqullugit.
17.
Akerliusut
qinnuigissavakka nikueqqullugit.
11.
Taaseqataanngitsoqanngilaq.
Tassa
taamaalilluni immikkoortoq taanna amerlanerussuteqartut inassuteqarnerat
naapertorlugu pingajussaaniigassanngortinneqarpoq.