Oqaluuserisassani immikkoortoq 56 |
|||
Siullermeerneqarnera | Aappassaanneerneqarnera | Pingajussaaneerneqarnera |
Ullut
ataatsimiiffiusut sisamaat, pingasunngorneq septembarip 28-at 2001, nal. 13:08
Ataatsimiinnermik aqutsisoq: Lars-Karl Jensen, Siulittaasoqarfimmi ilaasortaq, Siumut:
Anders Andreassen, Siumut:
Tamatta ilisimavarput ullumikkut mittarfiit marluusut, tassalu Nerlerit Inaat aammalu Mestersvig, illoqarfimmut Ittoqqortoormiinut ungaseqisuniittut, taamaammallu mittarfiit taakku marluusut ingerlanneqarneri akisoqalutik, aammalu Ittoqqortoormiit pilersorneqarniarnerannut kiisalu angallannermut nalinginnaasumik akitsorsaataaqalutik.
Inatsisartut eqqarsaatigilluartariaqarpaat ilumut periuseq qulaani taaneqartoq ukiuni arlalissuarni suli atuutiinnassanersoq, imaluunniit mittarfiit qulaani taaneqartut marluusut atorunnaarsinnissaat imminut akilersinnaanerunnginnersoq. Uanga qularutiginngilara siunissaq ungasinnerusoq isigalugu mittarfik imminut akilersinnaanerusoq pilersinneqarsinnaasoq illoqarfiup Ittoqqortoormiit qanittuani. Mittarfimmik nutaamik sanasoqarsinnaasoraara Qallunaat Nunaanni oqartussaasut aammalu ilaatigut Islandimiut takornariaqarnermik soqutigisaqaqisut qanimut suleqatigalugit.
Ineqarnermut, Attaveqarnermullu Pilersuinermillu Naalakkersuisoq Jørgen Wæver Johansen akissuteqassaaq.
Jørgen Wæver Johansen, Ineqarnermut, Attaveqarnermullu Pilersuinermullu Naalakkersuisoq, Siumut:
Erseqqissaassutigilaassavara siusinnerusukkut agguaanneqarsimasup kalaallisoortaa kukkuneqarmat iluarsiissutaa inimi maani agguaatereermata, taakkulu agguaanneqarsimasut inimi maani najoqqutarissagakkit akissuteqarninni.
Nassuiaammi ataatsimiinnerup matumani ingerlanerani Inatsisartunut agguaanneqartussami Ittoqqortoormminut qanittumi suluusalinnut mittarfiliornissamut periarfissat ilanngullugit nassuiaatigineqarput.
Illoqarfiup kujatinnguatigut mittarfiliornerup Nerlerit Inaanni mittarfeqarnermut sanilliullugu angallannermi ataatsimut aningaasatigut kingunissai pillugit misissueqqissaartoqarsimavoq, inissiinneq taanna mittarfeqarfinni siunertamut tulluartuunerpaasutut naliliiffigineqarpoq, inassutigineqarlunili inissiinissamut periarfissat allat marluusut sumi inissiinissaq pillugu aalajangiisoqartinnagu sukumiisumik misissorneqassasut. Aammattaaq qulimiguulimmik annaassiniummik attartortittakkamillu ukioq naallugu tamaani inissisimassussamik pisariaqartitsisoqarnersoq misissueqqissaartoqassaaq, tassunga ilanngullugu naammannersoq qulimiguullit Kulusummiitinneqartup isumalluutiginissaa imaluunniit qulimiguulimmik allamik ukioq naallugu tamaniittussamik pissarsiortoqassanersoq, taamaassappat taamaaliorneq akitsorsaataasussaammat.
Naalakkersuisut kajumissaarutigerusuppaat qinikkat, angalatitseqatigiiffiit allallu nassuiaat tassanilu nalunaarusiat sukumiisumik misissussagaat. Tamatumani siunertarineqarpoq kingusinnerusukkut angallannikkut attaveqaasiorneq pillugu oqallinnissaq tassunga ilanngullugu Ittoqqortoormiini mittarfiliornissaq.
Lars-Karl Jensen, Siulittaasoqarfimmi ilaasortaq, Siumut:
Naalakkersuisumut qujavugut, taava tulliinngupput partiit, Kattusseqatigiit aammalu ataviitsut. Siulliulluni oqaaseqassaaq Siumup oqaaseqarrtua, Mikael Petersen, taanna pereerpat Godmand Rasmussen, Atassutip oqaaseqartua.
Mikael Petersen, Siumup oqaaseqartua:
Inatsisartuni Ilaasortap Anders Andreassenip, Siumut,
aalajangiiffigisassatut siunnersutaa Ittoqqortoormiinut qanittumi
suluusalinnut mittarfiliortoqarnissaa pillugu siunnersuummik, imaattumik
saqqummiussaqartoq imaattumik oqaaseqarfigissavarput.
Siumumiit ilisimavarput siusinnerusukkulli Ittoqqortoormiormiut kommuneata
siunnersuut pineqartoq Naalakkersuisunut saqqummiuttareersimagaa, aammalu
ilisimaaralugu Naalakkersuisut suliaqartut siunnersuutigineqartutut
mittarfiliortoqarsinnaaneranik periarfissat nalilersorlugit, soorlu tamanna
akissuteqaami ersersinneqartoq.
Siumutmiit inassutigissavarput suliaq ingerlateqqinneqassasoq, Siumumiimmi
qularutiginnginnatsigu Ittoqqortoormiinut qanittumik mittarfiliortoqarpat
tamanna annertuumik angallannikkut pisariillisaanerullunilu
akikillisaataassasoq.
Islandimiut Ittoqqortoormiini mittarfiliortoqarnissaanut
Namminersornerusunik suleqatiginninniarlutik nalunaareersimapput, aamma
aningaasaleeqataanikkut. Tamatuma ilanngullugu iluatsittumik
naammassisaqarfiunissaa kaammattuutigissavarput.
Taamannak oqaaseqarluta pilersaarusiornerit ingerlateqqinneqarnissaat
inassutigaarput, Naalakkersuisullu akissuteqaataat tusaatissatut tigullugu.
Godmand Rasmussen, Atassutip oqaaseqartua:
Inatsisartunut Ilaasortap Anders Andreassenip Ittoqqortoomiini suluusalinnut
mittarfiliornissaq pillugu aalajangiiffigisassaat, imaattumik
oqaaseqarfigissavarput.
Qulaani pineqartoq Atassummiit misissorluareerlugu, imatut oqaaseqassaagut:
Atassummiit eqqartorneqartussaq, tassa ullumikkut siusinnerusukkut
taamatulli apeqquteqaatigereersimavarput. Pineqartormi siunissami qanoq
ineriartortinneqassanersoq paaserusussimagatsigu, tassa pineqartoq
nutaajunngilaq.
Naluneqanngilarmi Illoqqortoormiit eqqaani, tassa Nerlerit Inaanni, siornalu
Ineqarnermut Ataatsimiititaliap angalanerani tikillugu takusimasarput,
Uunartumilu Illoqqortuut nunataata ilaaniittumi mittarfik, taannalu
tappavaniinnitta nalaani, taamanikkut timmisartunut suluusalinnut
Islandimiunit miffigineqartarpoq.
Tassami tassuunakkut takuneqarsinnaavoq, ila soorluuna aningaasarpassuit
atunngikkaluarlugit mittarfik piorsaaffigineqarsinnagaluartoq. Tassami
Illoqqortuuniit avammut atassuteqarneq, Nunatsinni kipiluttunarnersaat
ilagaat. Imaatigummi tikinneqarneq ajungajappoq, umiarsuannguit marlussuit
ukiumut tikittartut naatsorsuutigissanngikkaanni.
Taamaattumik pineqartoq siunissami ineriartortinneqassappat,
siunnersuuteqartup saqqummiussaa avaqqunneqarsinnaasorinanngilaq.
Ilami eqqaatsiarneqartareersimavoq, tassalu Nerlerit Inaanniit atortuutit
Uunartumut nuunneqarsinnaneri, taamaattumillu nalilersuilluarluni
pilersaarusiortoqassappat, Atassut peqataajumavoq.
Lars Sørensen, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat:
Inatsisartuni Ilaasortaq Anders Andreassen Ittoqqortoormiinut qanittumi
suluusalinnut mittarfiliornissamik siunnersuuteqarpoq.
Inatsisartunit ilisimaneqartutut angallannikkut ingerlatsineq pillugu
Naalakkersuisut nassuiaanerat tunngavigalugu, Inatsisartut 1999-imi ukiakkut
Inatsisartut Aningaasanut Inatsissaat aqqutigalugu aalajangerput 2 millioner
kronenik immikkoortitsiniarlutik.
Taamanikkut Inatsisartunit kissaatigineqarmat misissorneqartariaqartoq
inuiaqatigiit aningaasaqarnermut qanoq sunniuteqarsinnaanersoq timmisartunut
suluusalinnut mittarfinnik arfineq marlunnik sanaartornerup saniatigut
amerlanerusunik sanaartorsinnaaneq.
Inuit Ataqatigiit Naalakkersuisut Inatsisartunut nassuiaammi
ataatsimiinnerup matuma ingerlanerani misissuinerit pillugit
agguaassaqarnissaat pissangalluta utaqqissavarput. Siunnersuuteqartup
eqqaamassavaa Ittoqqortoormiit qanittuanni suluusalinnik mittarfiliornissamut
periarfissat ilanngullugit misissorneqarnissaannut Naalakkersuisut taamanikkut
neriorsuuteqarnikuummata.
Inuit Ataqatigiit nassuiaat tassanilu nalunaarusiat sukumiisumik
misissorneqarnissaannut Inatsisartut Attaveqarnermut Ataatsimiititaliaani
suleqataassaagut. Kingusinnerusukkut angallannikkut maannakkut ilusiliinerup
qanoq naleqqussarneqarsinnaanissaanut nassuiaat tunngavigalugu
qulaajaanissamut periarfissanngortussaammat, aamma Ittoqqortoormiini
mittarfiliornissaq pillugu.
Taamatut naatsumik oqaaseqarluta Inuit Ataqatigiit inassutigaarput
aalajangiiffigisassatut siunnersuut misissuinerit sukumiisut
qulaajaavigineqareerpata aalajangiiffigineqassasoq.
Mogens Kleist, Kattusseqatigiit oqaaseqartuat:
Ittoqqortoormiini qanittumi suluusalinnik mittarfiliornissaq pillugu
aalajangiiffigisassatut Anders Andreassenip siunnersuutaanut
Kattusseqatigiinniit imatut oqaaseqaateqassaagut.
Nunatsinni mittarfiliornerit 1995-imiit aallartimmatali anguniakkat ilagaat
silaannakkut angallassinermi akit apparnissaat. Taamaattorli ullumikkut
killiffipput takugutsigu paasisinnaavarput Naalakkersuisuusimasut
anguniarsarisaralui pilersaarutinut eqquutinngitsut. Aammalu ullumikkut
inuiaqatigiit aningaasaqarnerat qissimissagutsigu oqaatigisariaqarparput,
hr. Anders Andreassenip siunnersuutaa aammalu oqaatigisaasa ilaat
paasisinnaallugit.
Taamaattorli ullumikkut Ittoqqortoormiit eqqaanni mittarfiliorsinnaanissaq
Nunatta karsiata akissaqartinneraa naliliiffigisariaqaratsigu. Qiviagassatta
ersarissut ilagaat tassaavoq Qaanaap mittarfittaava. Taanna
akilersinaanngilluinnaanngitsoq kialuunniit nalunngilaa, taamaattorli
Naalakkersuisuusimasut danskillu naalagaaffiat peqatigalugu
naammassineqarnissaa anguniarsimavaat.
Aammattaaq ersarissumik Qaanaarmiuniit oqaatigineqartareerpoq,
tusagassiuutiniilluu Qaanaarmiut Qaanaamiit Qaanaamut angalanissartik
akissaqartinngikkaat, ullumikkut akiusut eqqarsaatigalugit.
Qujanartumillu Naalakkersuisut aaqqiissutissanik ukiaq manna
saqqummiussinissaat pissanngatigaarput.
Taakku saniatigut taamaattumik oqartariaqarpugut ullumikkut Ittoqqortoormiit
eqqaanni mittarfiliornissaq eqqortuusutut isiginnginnatsigu, angalasinnaasut
eqqarsaatigalugit. Aammalu akissaqartinnagulu Nunatta aningaasatigut
inissisimanera eqqarsaatigalugu. Eqqarsaatigineqarpalli Ittoqqortoormiit
eqqaaniittoq Uunartoq, Islandimiut ullumikkut takornariaqarnikkut
atortagarisaat, taava tungitsinniit misissugassatut soqutiginaateqartutut
oqaatigerusukkatsigu.
Mittarfiimmi pioreersut taakkartorneqarmata periarfissaasinnaasut
sukumiisumik ujartorneqarnissaat ammaffigaagut, aammalu minnerunngitsumik
Islandimiut qanoq eqqarsaateqarnersut paaserusunnarmata.
Tungitsinniit oqaatigissavarput taakkartorneqartut ilaat, tassalu Qallunaat
naalagaaffiat aammalu Islandimi takornariartitsiviit suleqatigalugit
pilersaarusiorsinnaanissat soqutiginaatilittut aammalu misissuiffigisassatut
Inatsisartutigoorlugit sukumiisumik misissuiffigineqarnissaat
ammaffigigatsigit.
Taamatut oqaaseqarluta Anders Andreassen-ip saqqummiussaa oqaaseqarfigaarput, oqallinnissamullu ammalluta. Qujanaq.
Otto Steenholdt, attaviitsoq:
Siullermik Naalakkersuisumut assuarliutigissavara, una saqqummiussineq iluatsillugu misissueqqissaartoqarsimasoq, taanna agguaanneqanngilluinnarmat, oqaloqatigiinnissatsinnilu atorsinnaani kingunissaanillu aatsaat nittaallugu. Isumaqarluinnaraluarpunga misissueqqissaarsimanerup inernera uunga ilanngullugu saqqummiunneqarsimasariaqaraluartoq. Tassa oqaatigineqaannarpoq agguaanneqartussarooq taanna, naluarput qanoq imaqarnersoq, aalajangiisinnaanissami tassami una qulequtaqarmat, Mittarfiliornissaq pillugu aalajangiiffigisassatut siunnersuummik qulequtaqarmat, aalajangiiffigisinnaassanngilarput taanna pingaaruteqavissoq agguaanneqarsimanngimmat.
Taanna isornartoqartippara.
Illoqqortoormiinilu aamma mittarfissamik siunnersuut takuinnarlugu, Inatsisartut manni eqqaamassavaat ammaanermi timmisartut mittarfii sanaartorneqarsimasut pillugit oqaaserisimasakka. Kukkuneq aaqqittariaqartoq, ingerlatseqqitariaqanngitsorlu tassa imaappoq, naappallaartunik sanasimanerput kukkusimaneraarput, aaqqittariaqarluinnartoq, timmisartut massakkut siunissami atugassat takisuunik mittarfeqarnissartik piumasarimmassuk. Dash-7 taanna atortagarput naatsunnguamik atuisaraluartoq, taartissaalu taakkarsorneqartoq 8, takinerusumik atorfissaqartitsisoq nalunngereerparput.
Alla siunnersuut ullumi aamma oqaluuserisassarput siunnerfigineqarmat tikikkumaarpara, tassa mittarfiit naappallaaqimmata aaqqinnagillu timmisartunik mikinerusunik allaat siunnersuut taanna ilalersorneqarsimammat, tulluanngilluinnartumik.
Takuara Anders Andreassenip siunnersuutaa tunngavissaqarluaraluartoq, taamatut avin-ngarusimasumiittut qanoq aamma atassuteqarnissaat kitaanut pingaaruteqartigisoq, kisianni oqaaserisimasannut tunngatillugu oqaatigissavara, Qaanaami pisimasoq nangeqqinneqassanngitsoq. Tassa imatut eqqarsarlunga tallisagassat siulliunniartigit, taavalu pisariaqarluinnartutut Inatsisartut nalilerpassuk Illoqqortoormiini taamatut timmisartumik mittarfeqalernissaq taanna siulliulluniluunniit saneqassasoq takisuunngorlugu, tassa naatsunik sanaartorneq unitsilluinnarlugu, massakkullu sanaartortoqassappat aatsaat takisuunik, tallisariaqanngitsunik sanaartorneq ingerlaqqissasoq.
Isumaqarluinnarpunga siunnersuut naak pisariaqartinneqaraluartoq, imak oqaaseqarfigisariaqarlugu, tassa Qaanaami pissutsit nangeqqinneqassanngippata Ittoqqortoormiut ajoraluartumik maannakkut timmisartumik angallanneqartarnertik atorallartariaqassagaat, immaqa mittarfittaarnermiit allaat akikinnerusumik angalasinnaaneq ullumikkut taamaasilluni ingerlanneqarsinnaasoq. Sanasoqassagaluarpat taamannarujusuarlu aamma akilimmik tusarutta, Landskarsiaasiit isumalluutigineqalissaaq, billitsinik akikillisitsisussatut. Kikkut akilissavaat taanna? Qaanaamut akileraartartut akiliisussanngortereerpasi, taamaattumik aamma taamaattumineerarsuarmik sanassagussi aamma suli akileraartartunut oqimaannerusumik aalajagiissaasi.
Pissutsit atorallarniarlik kisiannili pisariaqarluinnarpat takisuumik atorneqartussami siunissami sananissaq siunniuteqqullugu, massakkut taamatut inassuteqarpunga.
Lars-Karl Jensen, Siulittaasoqarfimmi ilaasortaq, Siumut:
Una siunnersuut aalajangiiffigisassatut siunnersuutaavoq, uanilu oqaaseqartut Naalakkersuisut saqqummiussaatigut takusinnaavara misissueqqittoqarnissaanik suliassaq pingaartinneqartoq, taamaattumillu isumaqarpunga Attaveqarnermut, Pilersuinermullu Ataatsimiisitaliap aamma tamanna susassariumaaraat. Kisianni oqaaseqartunut tullinnguuppoq Naalakkersuisunut Ilaasortaq Jørgen Wæver-Johansen, taavalu taanna pereerpat Anders Andreassen tullinnguutissaaq.
Jørgen Wæver-Johansen, Ineqarnermut, Attaveqarnermut Pilersuinermullu Naalakkersuisoq, Siumut:
Ataatsimiinnermi aqutsisutuulli uanga aamma maluginiarpara misissueqqissaarnerit pereerpata inaarutaasumik Ittoqqortoormiinut tunngatillugu aalajangiisoqarnissaa kissaatigineqartoq, aamma taanna paasilluarsinnaavara.
Siumumiit oqaaseqartup Mikael Petersenip oqaatigaa pilersarusiorneq ingerlateqqinneqartariaqartoq, aamma taamaappoq sukumiisumik misissueqqaarnerit pisariaqarput, soorlu Inuit Ataqatigiitkormiut sinnerlugit Lars Sørensenip oqaatigigaa misissuinerit sukumiisut qulaajaavigineqareerpata, taava aalajangiineq inaarutaasoq tiguneqarsinnaammat.
Atassummiit oqaaseqartup Godmand Rasmussenip oqaatigivaa nalilersuilluarluni pilersaarusiortoqartariaqartoq, taannalu tunngavigalugu taava tapersiisinnaallutik. Taamaattumik suliat sukumiisumik misissuinissat aammalu Islandermiut suleqatigineqarsinnaanersut soorlu Kattusseqatigiinniit Mogens Kleistip ujartugaa aamma siunnersuuteqartup siunnersuuteqarnermini oqaatigisaa taakkua tunngavigalugit misissuinerit ingerlateqqinneqarnissaat Naalakkersuisut isumagissavaat.
Naggataatigut Otto Steenholdtip Naalakkersuisut imaluunniit uanuut assuarliutaa, isornartorsiuineralu utertilaarusuppakka, tassa soorunami uaguttaaq orniginarnerusutut isigisimagaluarparput oqaluuserisassani immikkoortut taakkua angallannermut tunngassuteqartut, nalunaarusiaq agguaanneqareerpat oqaluuserineqarpata, kisianni ullormut oqaluuserisassat immikkoortui qaqugukkut suliarineqarnissaat Naalakkersuisuni aalajangertanngilarput. Taamaattumik taanna paasillaqquara.
Anders Andreasen, Siulittaasoqarfimmi ilaasortaq, Siumut:
Partiit oqaaseqartuanut qujavunga. Partiit, Kattusseqatigiillu isumaqarpunga maani siullermeerinninnermi itigartitsivissortutut oqaatigineqarsinnaanngitsoq, imaluunniit itigartitsisoqanngitsoq kisiannili misissuilluarnissaq kissaatigineqarluni. Tamanna soorunami pisariaqarpoq aamma ilaatigut aamma oqaluttut ilaanniit taakkartorneqarpoq Qaanaami pisut aamma uterfigineqaqqissanngitsut, ilumoorluinnarpoq. Taamaattumik kissaatiginassaaq misissuilluarnermi Ittoqqortoormiini kommuneat aammalu inuit tamakkuninnga ilisimasaqarluartut qanimut suleqatigilluinnarlugit ingerlanneqarnissaa misissuinerup pisariaqassasoq. Aammalu uani oqaatigissavara ilaatigut Islandimiut ilanngukkakkit, tassa nalunnginnakku aamma Islandiminngaanniit takornariaqarnermut tunngatillugu assorujorujussuaq Ittoqqortoormiit soqutigineqartut, taamaattumillu aamma piareersimasut arlaatigut ikiuutissallutik.
Aamma Qaanaamut sanilliutissallugu naleqquppallaarunganngikkaluarpoq Ittoqqortoormiit, tassami Ittoqqortoormiit eqqarsaatigalugit aatsaannguaq oqaatigeriikkattut takornariaqartitsinerup tungaatigut assorujorujussuaq nuna pilerigineqartoq nalunngilara, taamaammallu aamma isumalluarnartoqarsinnaasoq mittarfiliornermut atatillugu Islandimiut namminneq aamma suleqataasinnaanissaat.
Nuannaarutigaara taamatut ilassineqarmat, soorunami uani nalunaarusiaq takkuppat aamma uterfigineqaqqittussaammat unalu aamma suliaq aappassaaneerneqartussaalluni. Taamanikkussamut pissanngassutigissavara aamma isummat qanoq ittut saqqummiunneqarumaarnersut.
Otto Steenholdt, attaviitsoq:
Inatsisartutut Ilaasortatut oqaaseqassagaanni assersuutissanik tikkuaasariaqarpoq, taamaattumik tulluarsorinngilara oqartoqassappat Qaanaami pissutsit uteqqiaffigineqassanngitsut. Kukkussutigisarput taamak ersarilluinnaqqissaartigisoq tamatigut uterfigisariaqarpoq, nangeqqinneqaqqunagu, taamaattumik oqaatsikka tassaniipput, taamak pissutsit nangeqqinneqaqqunagit.
Saqqummiussinermi oqaatigineqarpoq misissueqqissaartoqarsimavoq, taava naggataatungaatigut aamma imatut oqarpoq. Naalakkersuisut kajumissaarutigerusuppaat qinikkat, angalatseqatigiit allallu, nassuiaat tassanilu nalunaarusiat sukumiisumik misissussagaat. Misissorluarneqareersimasut aamma taakkua misissussagaat. Taannaana pissutigalugu oqartunga, ajornaqaaq nassuiaat takoqqaarsimasariaqaraluarparput. Jørgen Wæver-Johansen allatut ajornaqaaq maannakkut oqaatigissavarput, uanga nalunngilluinnarpara Naalakkersuisullu pisuutittariaqanngikkaluarlugit saqqummiussineruna taanna killormut sammimmat uparuariga, oqallilluarnerusinnaagaluarpugut nassuiaatit taakkua sanitsinnut ilillugit oqallisissagutta, tassuuna isumaqatigiinnguatsiarpugut.
Tassa takornariaqartoqartitsinissaa assortunngilluinnarpara, kisianni sanaartorsimasagut taamannak pissutsinut massakkut equtitsilereertigisut uanga aalajangiusimalluinnarpara unitsillugit, tallisaaneq siulliunniarli sanaartortoqassappallu takisuumik atorsinnaasumik siunissami talleqqittariaqanngitsumik sanajumaarpugut.
Lars-Karl Jensen, Siulittaasoqarfimmi ilaasortaq, Siumut:
Uani eqqaasitsissutigissavara illoqarfik ataaseq aalajangersimasoq aallaavigalugu oqallinneq ingerlammat, taamaattumillu nuna tamakkerlugu mittarfiit eqqartorneqanngimmata.
Mogens Kleist, Kattusseqatigiit:
Tassa nappaareertunga Otto Steenholdtip maannga oqaluttarfimmukarluni
oqaatigimmagu, Nerlerit Inaannut tunngasut misissuisimanerit, kisianni una
uagut tungitsinninngaanniit ammaffigisarput tassaavoq Uunarteq,
Ittoqqortoormiunut qanittunnguuvoq, taassuma mittarfiup Islandimiut, immaqa
aamma allunaat naalagaaffiat peqatigalugu qanoq atorluarsinnaaneqarnerat
misissuiffigisassatut uagut tungitsinninngaanniit ammaffigigatsigu.
Taamaattumik
ammaffigaarput aamma uku misissuisimanerit Nerlerit Inaannut
attuumassuteqarput,
taannalu ungasingaatsiarnerujussuuvoq Ittoqqortoormiiningaanniit Uunartimut
sanilliullugu.
Aammalu eqqarsaatigisassatta ilagigunarpaat aasaq, ukiaq manna malugisama
ilaat tassalu taakkununnga mittarfeqarfinnut tunngatillugu Kulusummiit
Islandimullu ulluinnarlugu, Islandimiut takornarissat qanoq annertutigisumik
aningaasannanniutigineraat. Islandimiut takornariartitsisartuni ingerlatsisoq
oqarpoq, aasap ingerlanerani takornarissat minnerpaamik 5.000-it
ulluinnarlugu, Islandimiit nunatsinnut uterlugulu 3.000 kronelerlugu
neqeroorutigisarsimavaat.
Tamakku assigiinngitsut misissortariaqarpagut, taamatut angalanermut
arlaatigut aamma iluaqutigisinnaasagut.Taamaattumik tungitsinninngaannit uagut
aamma ammaffigaarput taamatut misissuinissanut. Aamma una minnerunngitsumik
oqaatigerusupparput ilanngullugu, Islandimiut massakkut mattussimammassuk
kujataanut takornariartitsinermut aqqut, aammalu taanna isumaqarpunga
taamatut misissuiffigineqarumaartoq uani Inatsisartut taamatut angallannermut
attuumassuteqartunik eqqartuilerpata.
Tassa takornarissat amerlanerpaat nunatsinnukartikkusuppagut, kisiannili
kujataani periarfissaqartinngilagut, sooq Islandimiut takornarissat
unitsiinnartarmatigit, attaveqarnerillu taakku unitsinnikuummatigit.
Taamaatuumik qulaajagassat tamakku aamma ilagisussaassavaat.
Qujanaq.
Lars-Karl Jensen, Siulittaasoqarfimmi ilaasortaq, Siumut:
Allamik oqaaseqartoqarniarniarluni? Nalunaartoqanngimmat, uani Inatsisartut
Suleriaasianni aalajangiiffigisassatut siunnersuutit pineqartillugit, tassa § 32 imm. 7-aanni
allassimasoq malillugu, Naalakkersuisut nalunaarusiaat, taanna
misissoqqaaqquneqarpoq, taamaattumillu Attaveqarnermut, Pilersuinermullu
Ataatsimiititaliamut
ingerlatinneqarnissaa ajorineqannginnersoq paaserusuppara.
Ajorineqanngilaq.
Taanna taamaalilluni suliassaq tassunga ingerlaqqissaaq.