Kalaallit Nunaanni Inatsisartut

Oqaluuserisassani immikkoortoq 56

Ataatsimiinnerit Tilbage Op Næste

Siullermeerneqarnera Aappassaanneerneqarnera Pingajussaaneerneqarnera

Ullut ataatsimiiffiusut sisamaat, pingasunngorneq septembarip 28-at 2001, nal. 13:08

Oqaluuserisassani immikkoortoq 56

Ittoqqortoormiinut qanittumi suluusalinnut mittarfiliornissaq pillugu aalajangiiffigisassatut siunnersuut.

(Anders Andreassen)

(Siullermeernera)

 

Ataatsimiinnermik aqutsisoq: Lars-Karl Jensen, Siulittaasoqarfimmi ilaasortaq, Siumut:

 

Anders Andreassen, Siumut:

Tamatta ilisimavarput ullumikkut mittarfiit marluusut, tassalu Nerlerit Inaat aammalu Mestersvig, illoqarfimmut Ittoqqortoormiinut ungaseqisuniittut, taamaammallu mittarfiit taakku marluusut ingerlanneqarneri akisoqalutik, aammalu Ittoqqortoormiit pilersorneqarniarnerannut kiisalu angallannermut nalinginnaasumik akitsorsaataaqalutik.

 

Inatsisartut eqqarsaatigilluartariaqarpaat ilumut periuseq qulaani taaneqartoq ukiuni arlalissuarni suli atuutiinnassanersoq, imaluunniit mittarfiit qulaani taaneqartut marluusut atorunnaarsinnissaat imminut akilersinnaanerunnginnersoq. Uanga qularutiginngilara siunissaq ungasinnerusoq isigalugu mittarfik imminut akilersinnaanerusoq pilersinneqarsinnaasoq illoqarfiup Ittoqqortoormiit qanittuani. Mittarfimmik nutaamik sanasoqarsinnaasoraara Qallunaat Nunaanni oqartussaasut aammalu ilaatigut Islandimiut takornariaqarnermik soqutigisaqaqisut qanimut suleqatigalugit.

Ineqarnermut, Attaveqarnermullu Pilersuinermillu Naalakkersuisoq Jørgen Wæver Johansen akissuteqassaaq.

Jørgen Wæver Johansen, Ineqarnermut, Attaveqarnermullu Pilersuinermullu Naalakkersuisoq, Siumut:

Erseqqissaassutigilaassavara siusinnerusukkut agguaanneqarsimasup kalaallisoortaa kukkuneqarmat iluarsiissutaa inimi maani agguaatereermata, taakkulu agguaanneqarsimasut inimi maani najoqqutarissagakkit akissuteqarninni.

 

Nassuiaammi ataatsimiinnerup matumani ingerlanerani Inatsisartunut agguaanneqartussami Ittoqqortoormminut qanittumi suluusalinnut mittarfiliornissamut periarfissat ilanngullugit nassuiaatigineqarput.


Illoqarfiup kujatinnguatigut mittarfiliornerup Nerlerit Inaanni mittarfeqarnermut sanilliullugu angallannermi ataatsimut aningaasatigut kingunissai pillugit misissueqqissaartoqarsimavoq, inissiinneq taanna mittarfeqarfinni siunertamut tulluartuunerpaasutut naliliiffigineqarpoq, inassutigineqarlunili inissiinissamut periarfissat allat marluusut sumi inissiinissaq pillugu aalajangiisoqartinnagu sukumiisumik misissorneqassasut. Aammattaaq qulimiguulimmik annaassiniummik attartortittakkamillu ukioq naallugu tamaani inissisimassussamik pisariaqartitsisoqarnersoq misissueqqissaartoqassaaq, tassunga ilanngullugu naammannersoq qulimiguullit Kulusummiitinneqartup isumalluutiginissaa imaluunniit qulimiguulimmik allamik ukioq naallugu tamaniittussamik pissarsiortoqassanersoq, taamaassappat taamaaliorneq akitsorsaataasussaammat.

 

Naalakkersuisut kajumissaarutigerusuppaat qinikkat, angalatitseqatigiiffiit allallu nassuiaat tassanilu nalunaarusiat sukumiisumik misissussagaat. Tamatumani siunertarineqarpoq kingusinnerusukkut angallannikkut attaveqaasiorneq pillugu oqallinnissaq tassunga ilanngullugu Ittoqqortoormiini mittarfiliornissaq.

 

Lars-Karl Jensen, Siulittaasoqarfimmi ilaasortaq, Siumut:

Naalakkersuisumut qujavugut, taava tulliinngupput partiit, Kattusseqatigiit aammalu ataviitsut. Siulliulluni oqaaseqassaaq Siumup oqaaseqarrtua, Mikael Petersen, taanna pereerpat Godmand Rasmussen, Atassutip oqaaseqartua.

 

Mikael Petersen, Siumup oqaaseqartua:

Inatsisartuni Ilaasortap Anders Andreassenip, Siumut, aalajangiiffigisassatut siunnersutaa Ittoqqortoormiinut qanittumi suluusalinnut mittarfiliortoqarnissaa pillugu siunnersuummik, imaattumik saqqummiussaqartoq imaattumik oqaaseqarfigissavarput.

 

Siumumiit ilisimavarput siusinnerusukkulli Ittoqqortoormiormiut kommuneata siunnersuut pineqartoq Naalakkersuisunut saqqummiuttareersimagaa, aammalu ilisimaaralugu Naalakkersuisut suliaqartut siunnersuutigineqartutut mittarfiliortoqarsinnaaneranik periarfissat nalilersorlugit, soorlu tamanna akissuteqaami ersersinneqartoq.

 


Siumutmiit inassutigissavarput suliaq ingerlateqqinneqassasoq, Siumumiimmi qularutiginnginnatsigu Ittoqqortoormiinut qanittumik mittarfiliortoqarpat tamanna annertuumik angallannikkut pisariillisaanerullunilu akikillisaataassasoq.

 

Islandimiut Ittoqqortoormiini mittarfiliortoqarnissaanut Namminersornerusunik suleqatiginninniarlutik nalunaareersimapput, aamma aningaasaleeqataanikkut. Tamatuma ilanngullugu iluatsittumik naammassisaqarfiunissaa kaammattuutigissavarput.

 

Taamannak oqaaseqarluta pilersaarusiornerit ingerlateqqinneqarnissaat inassutigaarput, Naalakkersuisullu akissuteqaataat tusaatissatut tigullugu.

 

Godmand Rasmussen, Atassutip oqaaseqartua:

Inatsisartunut Ilaasortap Anders Andreassenip Ittoqqortoomiini suluusalinnut mittarfiliornissaq pillugu aalajangiiffigisassaat, imaattumik oqaaseqarfigissavarput.

 

Qulaani pineqartoq Atassummiit misissorluareerlugu, imatut oqaaseqassaagut:

Atassummiit eqqartorneqartussaq, tassa ullumikkut siusinnerusukkut taamatulli apeqquteqaatigereersimavarput. Pineqartormi siunissami qanoq ineriartortinneqassanersoq paaserusussimagatsigu, tassa pineqartoq nutaajunngilaq.

 

Naluneqanngilarmi Illoqqortoormiit eqqaani, tassa Nerlerit Inaanni, siornalu Ineqarnermut Ataatsimiititaliap angalanerani tikillugu takusimasarput, Uunartumilu Illoqqortuut nunataata ilaaniittumi mittarfik, taannalu tappavaniinnitta nalaani, taamanikkut timmisartunut suluusalinnut Islandimiunit miffigineqartarpoq.

 

Tassami tassuunakkut takuneqarsinnaavoq, ila soorluuna aningaasarpassuit atunngikkaluarlugit mittarfik piorsaaffigineqarsinnagaluartoq. Tassami Illoqqortuuniit avammut atassuteqarneq, Nunatsinni kipiluttunarnersaat ilagaat. Imaatigummi tikinneqarneq ajungajappoq, umiarsuannguit marlussuit ukiumut tikittartut naatsorsuutigissanngikkaanni.

 


Taamaattumik pineqartoq siunissami ineriartortinneqassappat, siunnersuuteqartup saqqummiussaa avaqqunneqarsinnaasorinanngilaq.

 

Ilami eqqaatsiarneqartareersimavoq, tassalu Nerlerit Inaanniit atortuutit Uunartumut nuunneqarsinnaneri, taamaattumillu nalilersuilluarluni pilersaarusiortoqassappat, Atassut peqataajumavoq.

 

Lars Sørensen, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat:

Inatsisartuni Ilaasortaq Anders Andreassen Ittoqqortoormiinut qanittumi suluusalinnut mittarfiliornissamik siunnersuuteqarpoq.

 

Inatsisartunit ilisimaneqartutut angallannikkut ingerlatsineq pillugu Naalakkersuisut nassuiaanerat tunngavigalugu, Inatsisartut 1999-imi ukiakkut Inatsisartut Aningaasanut Inatsissaat aqqutigalugu aalajangerput 2 millioner kronenik immikkoortitsiniarlutik.

 

Taamanikkut Inatsisartunit kissaatigineqarmat misissorneqartariaqartoq inuiaqatigiit aningaasaqarnermut qanoq sunniuteqarsinnaanersoq timmisartunut suluusalinnut mittarfinnik arfineq marlunnik sanaartornerup saniatigut amerlanerusunik sanaartorsinnaaneq.

 

Inuit Ataqatigiit Naalakkersuisut Inatsisartunut nassuiaammi ataatsimiinnerup matuma ingerlanerani misissuinerit pillugit agguaassaqarnissaat pissangalluta utaqqissavarput. Siunnersuuteqartup eqqaamassavaa Ittoqqortoormiit qanittuanni suluusalinnik mittarfiliornissamut periarfissat ilanngullugit misissorneqarnissaannut Naalakkersuisut taamanikkut neriorsuuteqarnikuummata.

Inuit Ataqatigiit nassuiaat tassanilu nalunaarusiat sukumiisumik misissorneqarnissaannut Inatsisartut Attaveqarnermut Ataatsimiititaliaani suleqataassaagut. Kingusinnerusukkut angallannikkut maannakkut ilusiliinerup qanoq naleqqussarneqarsinnaanissaanut nassuiaat tunngavigalugu qulaajaanissamut periarfissanngortussaammat, aamma Ittoqqortoormiini mittarfiliornissaq pillugu.

 

Taamatut naatsumik oqaaseqarluta Inuit Ataqatigiit inassutigaarput aalajangiiffigisassatut siunnersuut misissuinerit sukumiisut qulaajaavigineqareerpata aalajangiiffigineqassasoq.


Mogens Kleist, Kattusseqatigiit oqaaseqartuat:

Ittoqqortoormiini qanittumi suluusalinnik mittarfiliornissaq pillugu aalajangiiffigisassatut Anders Andreassenip siunnersuutaanut Kattusseqatigiinniit imatut oqaaseqaateqassaagut.

 

Nunatsinni mittarfiliornerit 1995-imiit aallartimmatali anguniakkat ilagaat silaannakkut angallassinermi akit apparnissaat. Taamaattorli ullumikkut killiffipput takugutsigu paasisinnaavarput Naalakkersuisuusimasut anguniarsarisaralui pilersaarutinut eqquutinngitsut. Aammalu ullumikkut inuiaqatigiit aningaasaqarnerat qissimissagutsigu oqaatigisariaqarparput, hr. Anders Andreassenip siunnersuutaa aammalu oqaatigisaasa ilaat paasisinnaallugit.

 

Taamaattorli ullumikkut Ittoqqortoormiit eqqaanni mittarfiliorsinnaanissaq Nunatta karsiata akissaqartinneraa naliliiffigisariaqaratsigu. Qiviagassatta ersarissut ilagaat tassaavoq Qaanaap mittarfittaava. Taanna akilersinaanngilluinnaanngitsoq kialuunniit nalunngilaa, taamaattorli Naalakkersuisuusimasut danskillu naalagaaffiat peqatigalugu naammassineqarnissaa anguniarsimavaat.

 

Aammattaaq ersarissumik Qaanaarmiuniit oqaatigineqartareerpoq, tusagassiuutiniilluu Qaanaarmiut Qaanaamiit Qaanaamut angalanissartik akissaqartinngikkaat, ullumikkut akiusut eqqarsaatigalugit.

 

Qujanartumillu Naalakkersuisut aaqqiissutissanik ukiaq manna saqqummiussinissaat pissanngatigaarput.

 

Taakku saniatigut taamaattumik oqartariaqarpugut ullumikkut Ittoqqortoormiit eqqaanni mittarfiliornissaq eqqortuusutut isiginnginnatsigu, angalasinnaasut eqqarsaatigalugit. Aammalu akissaqartinnagulu Nunatta aningaasatigut inissisimanera eqqarsaatigalugu. Eqqarsaatigineqarpalli Ittoqqortoormiit eqqaaniittoq Uunartoq, Islandimiut ullumikkut takornariaqarnikkut atortagarisaat, taava tungitsinniit misissugassatut soqutiginaateqartutut oqaatigerusukkatsigu.

 


Mittarfiimmi pioreersut taakkartorneqarmata periarfissaasinnaasut sukumiisumik ujartorneqarnissaat ammaffigaagut, aammalu minnerunngitsumik Islandimiut qanoq eqqarsaateqarnersut paaserusunnarmata.

 

Tungitsinniit oqaatigissavarput taakkartorneqartut ilaat, tassalu Qallunaat naalagaaffiat aammalu Islandimi takornariartitsiviit suleqatigalugit pilersaarusiorsinnaanissat soqutiginaatilittut aammalu misissuiffigisassatut Inatsisartutigoorlugit sukumiisumik misissuiffigineqarnissaat ammaffigigatsigit.

 

Taamatut oqaaseqarluta Anders Andreassen-ip saqqummiussaa oqaaseqarfigaarput, oqallinnissamullu ammalluta. Qujanaq.

 

Otto Steenholdt, attaviitsoq:

Siullermik Naalakkersuisumut assuarliutigissavara, una saqqummiussineq iluatsillugu misissueqqissaartoqarsimasoq, taanna agguaanneqanngilluinnarmat, oqaloqatigiinnissatsinnilu atorsinnaani kingunissaanillu aatsaat nittaallugu. Isumaqarluinnaraluarpunga misissueqqissaarsimanerup inernera uunga ilanngullugu saqqummiunneqarsimasariaqaraluartoq. Tassa oqaatigineqaannarpoq agguaanneqartussarooq taanna, naluarput qanoq imaqarnersoq, aalajangiisinnaanissami tassami una qulequtaqarmat, Mittarfiliornissaq pillugu aalajangiiffigisassatut siunnersuummik qulequtaqarmat, aalajangiiffigisinnaassanngilarput taanna pingaaruteqavissoq agguaanneqarsimanngimmat.

Taanna isornartoqartippara.

 

Illoqqortoormiinilu aamma mittarfissamik siunnersuut takuinnarlugu, Inatsisartut manni eqqaamassavaat ammaanermi timmisartut mittarfii sanaartorneqarsimasut pillugit oqaaserisimasakka. Kukkuneq aaqqittariaqartoq, ingerlatseqqitariaqanngitsorlu tassa imaappoq, naappallaartunik sanasimanerput kukkusimaneraarput, aaqqittariaqarluinnartoq, timmisartut massakkut siunissami atugassat takisuunik mittarfeqarnissartik piumasarimmassuk. Dash-7 taanna atortagarput naatsunnguamik atuisaraluartoq, taartissaalu taakkarsorneqartoq 8, takinerusumik atorfissaqartitsisoq nalunngereerparput.

 


Alla siunnersuut ullumi aamma oqaluuserisassarput siunnerfigineqarmat tikikkumaarpara, tassa mittarfiit naappallaaqimmata aaqqinnagillu timmisartunik mikinerusunik allaat siunnersuut taanna ilalersorneqarsimammat, tulluanngilluinnartumik.

 

Takuara Anders Andreassenip siunnersuutaa tunngavissaqarluaraluartoq, taamatut avin-ngarusimasumiittut qanoq aamma atassuteqarnissaat kitaanut pingaaruteqartigisoq, kisianni oqaaserisimasannut tunngatillugu oqaatigissavara, Qaanaami pisimasoq nangeqqinneqassanngitsoq. Tassa imatut eqqarsarlunga tallisagassat siulliunniartigit, taavalu pisariaqarluinnartutut Inatsisartut nalilerpassuk Illoqqortoormiini taamatut timmisartumik mittarfeqalernissaq taanna siulliulluniluunniit saneqassasoq takisuunngorlugu, tassa naatsunik sanaartorneq unitsilluinnarlugu, massakkullu sanaartortoqassappat aatsaat takisuunik, tallisariaqanngitsunik sanaartorneq ingerlaqqissasoq.

 

Isumaqarluinnarpunga siunnersuut naak pisariaqartinneqaraluartoq, imak oqaaseqarfigisariaqarlugu, tassa Qaanaami pissutsit nangeqqinneqassanngippata Ittoqqortoormiut ajoraluartumik maannakkut timmisartumik angallanneqartarnertik atorallartariaqassagaat, immaqa mittarfittaarnermiit allaat akikinnerusumik angalasinnaaneq ullumikkut taamaasilluni ingerlanneqarsinnaasoq. Sanasoqassagaluarpat taamannarujusuarlu aamma akilimmik tusarutta, Landskarsiaasiit isumalluutigineqalissaaq, billitsinik akikillisitsisussatut. Kikkut akilissavaat taanna? Qaanaamut akileraartartut akiliisussanngortereerpasi, taamaattumik aamma taamaattumineerarsuarmik sanassagussi aamma suli akileraartartunut oqimaannerusumik aalajagiissaasi.

 

Pissutsit atorallarniarlik kisiannili pisariaqarluinnarpat takisuumik atorneqartussami siunissami sananissaq siunniuteqqullugu, massakkut taamatut inassuteqarpunga.

 

Lars-Karl Jensen, Siulittaasoqarfimmi ilaasortaq, Siumut:

Una siunnersuut aalajangiiffigisassatut siunnersuutaavoq, uanilu oqaaseqartut Naalakkersuisut saqqummiussaatigut takusinnaavara misissueqqittoqarnissaanik suliassaq pingaartinneqartoq, taamaattumillu isumaqarpunga Attaveqarnermut, Pilersuinermullu Ataatsimiisitaliap aamma tamanna susassariumaaraat. Kisianni oqaaseqartunut tullinnguuppoq Naalakkersuisunut Ilaasortaq Jørgen Wæver-Johansen, taavalu taanna pereerpat Anders Andreassen tullinnguutissaaq.


 

Jørgen Wæver-Johansen, Ineqarnermut, Attaveqarnermut Pilersuinermullu Naalakkersuisoq, Siumut:

Ataatsimiinnermi aqutsisutuulli uanga aamma maluginiarpara misissueqqissaarnerit pereerpata inaarutaasumik Ittoqqortoormiinut tunngatillugu aalajangiisoqarnissaa kissaatigineqartoq, aamma taanna paasilluarsinnaavara.

 

Siumumiit oqaaseqartup Mikael Petersenip oqaatigaa pilersarusiorneq ingerlateqqinneqartariaqartoq, aamma taamaappoq sukumiisumik misissueqqaarnerit pisariaqarput, soorlu Inuit Ataqatigiitkormiut sinnerlugit Lars Sørensenip oqaatigigaa misissuinerit sukumiisut qulaajaavigineqareerpata, taava aalajangiineq inaarutaasoq tiguneqarsinnaammat.

 

Atassummiit oqaaseqartup Godmand Rasmussenip oqaatigivaa nalilersuilluarluni pilersaarusiortoqartariaqartoq, taannalu tunngavigalugu taava tapersiisinnaallutik. Taamaattumik suliat sukumiisumik misissuinissat aammalu Islandermiut suleqatigineqarsinnaanersut soorlu Kattusseqatigiinniit Mogens Kleistip ujartugaa aamma siunnersuuteqartup siunnersuuteqarnermini oqaatigisaa taakkua tunngavigalugit misissuinerit ingerlateqqinneqarnissaat Naalakkersuisut isumagissavaat.

 

Naggataatigut Otto Steenholdtip Naalakkersuisut imaluunniit uanuut assuarliutaa, isornartorsiuineralu utertilaarusuppakka, tassa soorunami uaguttaaq orniginarnerusutut isigisimagaluarparput oqaluuserisassani immikkoortut taakkua angallannermut tunngassuteqartut, nalunaarusiaq agguaanneqareerpat oqaluuserineqarpata, kisianni ullormut oqaluuserisassat immikkoortui qaqugukkut suliarineqarnissaat Naalakkersuisuni aalajangertanngilarput. Taamaattumik taanna paasillaqquara.

 

Anders Andreasen, Siulittaasoqarfimmi ilaasortaq, Siumut:


Partiit oqaaseqartuanut qujavunga. Partiit, Kattusseqatigiillu isumaqarpunga maani siullermeerinninnermi itigartitsivissortutut oqaatigineqarsinnaanngitsoq, imaluunniit itigartitsisoqanngitsoq  kisiannili misissuilluarnissaq kissaatigineqarluni. Tamanna soorunami pisariaqarpoq aamma ilaatigut aamma oqaluttut ilaanniit taakkartorneqarpoq Qaanaami pisut aamma uterfigineqaqqissanngitsut, ilumoorluinnarpoq. Taamaattumik kissaatiginassaaq misissuilluarnermi Ittoqqortoormiini kommuneat aammalu inuit tamakkuninnga ilisimasaqarluartut qanimut suleqatigilluinnarlugit ingerlanneqarnissaa misissuinerup pisariaqassasoq. Aammalu uani oqaatigissavara ilaatigut Islandimiut ilanngukkakkit, tassa nalunnginnakku aamma Islandiminngaanniit takornariaqarnermut tunngatillugu assorujorujussuaq Ittoqqortoormiit soqutigineqartut, taamaattumillu aamma piareersimasut arlaatigut ikiuutissallutik.

 

Aamma Qaanaamut sanilliutissallugu naleqquppallaarunganngikkaluarpoq Ittoqqortoormiit, tassami Ittoqqortoormiit eqqarsaatigalugit aatsaannguaq oqaatigeriikkattut takornariaqartitsinerup tungaatigut assorujorujussuaq nuna pilerigineqartoq nalunngilara, taamaammallu aamma isumalluarnartoqarsinnaasoq mittarfiliornermut atatillugu Islandimiut namminneq aamma suleqataasinnaanissaat.

 

Nuannaarutigaara taamatut ilassineqarmat, soorunami uani nalunaarusiaq takkuppat aamma uterfigineqaqqittussaammat unalu aamma suliaq aappassaaneerneqartussaalluni. Taamanikkussamut pissanngassutigissavara aamma isummat qanoq ittut saqqummiunneqarumaarnersut.

 

Otto Steenholdt, attaviitsoq:

Inatsisartutut Ilaasortatut oqaaseqassagaanni assersuutissanik tikkuaasariaqarpoq, taamaattumik tulluarsorinngilara oqartoqassappat Qaanaami pissutsit uteqqiaffigineqassanngitsut. Kukkussutigisarput taamak ersarilluinnaqqissaartigisoq tamatigut uterfigisariaqarpoq, nangeqqinneqaqqunagu, taamaattumik oqaatsikka tassaniipput, taamak pissutsit nangeqqinneqaqqunagit.

 


Saqqummiussinermi oqaatigineqarpoq misissueqqissaartoqarsimavoq, taava naggataatungaatigut aamma imatut oqarpoq. Naalakkersuisut kajumissaarutigerusuppaat qinikkat, angalatseqatigiit allallu, nassuiaat tassanilu nalunaarusiat sukumiisumik misissussagaat. Misissorluarneqareersimasut aamma taakkua misissussagaat. Taannaana pissutigalugu oqartunga, ajornaqaaq nassuiaat takoqqaarsimasariaqaraluarparput. Jørgen Wæver-Johansen allatut ajornaqaaq maannakkut oqaatigissavarput, uanga nalunngilluinnarpara Naalakkersuisullu pisuutittariaqanngikkaluarlugit saqqummiussineruna taanna killormut sammimmat uparuariga, oqallilluarnerusinnaagaluarpugut nassuiaatit taakkua sanitsinnut ilillugit oqallisissagutta, tassuuna isumaqatigiinnguatsiarpugut.

Tassa takornariaqartoqartitsinissaa assortunngilluinnarpara, kisianni sanaartorsimasagut taamannak pissutsinut massakkut equtitsilereertigisut uanga aalajangiusimalluinnarpara unitsillugit, tallisaaneq siulliunniarli sanaartortoqassappallu takisuumik atorsinnaasumik siunissami talleqqittariaqanngitsumik sanajumaarpugut.

 

Lars-Karl Jensen, Siulittaasoqarfimmi ilaasortaq, Siumut:

Uani eqqaasitsissutigissavara illoqarfik ataaseq aalajangersimasoq aallaavigalugu oqallinneq ingerlammat, taamaattumillu nuna tamakkerlugu mittarfiit eqqartorneqanngimmata.

 

Mogens Kleist, Kattusseqatigiit:

Tassa nappaareertunga Otto Steenholdtip maannga oqaluttarfimmukarluni oqaatigimmagu, Nerlerit Inaannut tunngasut misissuisimanerit, kisianni una uagut tungitsinninngaanniit ammaffigisarput tassaavoq Uunarteq, Ittoqqortoormiunut qanittunnguuvoq, taassuma mittarfiup Islandimiut, immaqa aamma allunaat naalagaaffiat peqatigalugu qanoq atorluarsinnaaneqarnerat misissuiffigisassatut uagut tungitsinninngaanniit ammaffigigatsigu. Taamaattumik ammaffigaarput aamma uku misissuisimanerit Nerlerit Inaannut attuumassuteqarput, taannalu ungasingaatsiarnerujussuuvoq Ittoqqortoormiiningaanniit Uunartimut sanilliullugu.

 

Aammalu eqqarsaatigisassatta ilagigunarpaat aasaq, ukiaq manna malugisama ilaat tassalu taakkununnga mittarfeqarfinnut tunngatillugu Kulusummiit Islandimullu ulluinnarlugu, Islandimiut takornarissat qanoq annertutigisumik aningaasannanniutigineraat. Islandimiut takornariartitsisartuni ingerlatsisoq oqarpoq, aasap ingerlanerani takornarissat minnerpaamik 5.000-it ulluinnarlugu, Islandimiit nunatsinnut uterlugulu 3.000 kronelerlugu neqeroorutigisarsimavaat. Tamakku assigiinngitsut misissortariaqarpagut, taamatut angalanermut arlaatigut aamma iluaqutigisinnaasagut.Taamaattumik tungitsinninngaannit uagut aamma ammaffigaarput taamatut misissuinissanut. Aamma una minnerunngitsumik oqaatigerusupparput ilanngullugu, Islandimiut massakkut mattussimammassuk kujataanut takornariartitsinermut aqqut, aammalu taanna isumaqarpunga taamatut misissuiffigineqarumaartoq uani Inatsisartut taamatut angallannermut attuumassuteqartunik eqqartuilerpata.


Tassa takornarissat amerlanerpaat nunatsinnukartikkusuppagut, kisiannili kujataani periarfissaqartinngilagut, sooq Islandimiut takornarissat unitsiinnartarmatigit, attaveqarnerillu taakku unitsinnikuummatigit. Taamaatuumik qulaajagassat tamakku aamma ilagisussaassavaat.

Qujanaq.

 

Lars-Karl Jensen, Siulittaasoqarfimmi ilaasortaq, Siumut:

Allamik oqaaseqartoqarniarniarluni? Nalunaartoqanngimmat, uani Inatsisartut Suleriaasianni aalajangiiffigisassatut siunnersuutit pineqartillugit, tassa § 32 imm. 7-aanni allassimasoq malillugu, Naalakkersuisut nalunaarusiaat, taanna misissoqqaaqquneqarpoq, taamaattumillu Attaveqarnermut, Pilersuinermullu Ataatsimiititaliamut ingerlatinneqarnissaa ajorineqannginnersoq paaserusuppara.

Ajorineqanngilaq.

Taanna taamaalilluni suliassaq tassunga ingerlaqqissaaq.