Kalaallit Nunaanni Inatsisartut

Oqaluuserisassani immikkoortoq 05-1

Ataatsimiinnerit ] Tilbage ] Op ] Nęste ]

Siullermeerneqarnera Aappassaanneerneqarnera Pingajussaaneerneqarnera

Ataasinngorneq 14. februar 2000 nal. 13.55

 

Oqaluuserisassani immikkoortoq 5

 

Pisortat ingerlatsinerat pillugu paasitinneqarsinnaatitaaneq pillugu inatsisip allanngortinneqarneranik inatsisip Kalaallit Nunaannut atortuulersinneqarnissaanik peqqussutissatut siunnersuummut Namminersornerullutik Oqartussat oqaaseqaataat. (Sulisorineqartut pillugit paasissutissanik paasitinneqarsinnaaneq).

(Naalakkersuisut Siulittaasuat)

Ataatsimiinnermik aqutsisoq: Lars Karl Jensen, Siumut.

Jonathan Motzfeldt, Siumut, Naalakkersuisut Siulittaasuat:

Pisortat ingerlatsinerat pillugu paasitinneqarsinnaatitaaneq pillugu inatsip allanngortinneqarneranik inatsisip Kalaallit Nunaannut atortuulersinneqarnissaannik peqqussutissatut siunnersuut Inatsisinik atortitsinermut ministeriaqarfiup Namminersornerullutik Oqartussanut saqqummiuppaa.

Inatsisip matuma atortuulersinneqarnera nassataqassaaq pisortani sulisut pillugit paasissutissanik paasitinneqarsinnaatitaanermut pisinnaatitaaffiup killilersimaneqarnerata aamma naalagaaffeqatigiinnermi oqartussaasut sulianik Kalaallit Nunaannut tunngassuteqartunik suliaqarnerannut atuuttussanngorneranik. Pisortat ingerlatsinerat pillugu paasitinneqarsinnaatitaanermik danskit inatsisaat - inatsisit aallaaviusoq - Kalaallit Nunaannut atortuulersinneqarpoq kunngip peqqussutaatigut 1. januari 1995-imili.

Inatsisartut inatsisaatigut nr. 1, 31. maj 1999-imeersukkut pisortat ingerlatsinerat pillugu inatsisip allannguutissaanik Inatsisartut akuersissuteqarput, tassa sulisorisat pillugit paasissutissat pillugit paasitinneqarsinnaatitaanerup killilerneqarneranittaaq kinguneqartumik. Taamaaliornikkut atortuulersitsineq kinguneqassaaq, pisortani sulisut pillugit, paasissutissat pillugit paasitinneqarsinnaatitaanermut tunngassuteqartut, assigiimmik pineqartalernerannik, tamatumani apeqqutaanani paasissutissanik paasiniaajumaneq, naalagaaffimmi imaluunniit Namminersornerulluni Oqartussani oqartussaasunut qinnutigineqarnersoq. Tamatumanissaaq aamma Kalaallit Nunaanni kommunit eqqarsaatigineqarput.

Peqqussutissatut siunnersuut manna naalakkersuisut allaffissornikkut aqutsisoqarfiinut, KANUKOKA-mullu (Kommunit Kattuffiannut) tusarniaassutigineqarsimavoq, immikkulli matumani oqaaseqaateqarfiginissaanut pissutissaqarsimanngilaq.

Taamak oqaaseqarluta Naalakkersuisunit Inatsisartut qinnuvigissavagut akuereqqullugu, Naalakkersuisut Inatsisinik Atortitsinermi Ministeriaqarfik nalunaarfigissagaat, pisortat ingerlatsinerat pillugu paasitsinneqarsinaatitaaneq pillugu inatsisip allanngortinneqarnerani Kalaallit Nunaanni, inatsip Kalaallit Nunaanni atortuulersinneqarnissaanik peqqussutissatut siunnersuut Namminersornerullutik Oqartussat kaammattuutigisinnaassagaat.

Ataatsimiinnermik aqutsisoq: Inatsisartut Siulittaasuat Ole Lynge:

Qujavugut. Partiit oqaaseqartuanut ingerlaqqissaagut. Siulliussooq Lars Karl Jensen, Siumut.

Lars Karl Jensen, Siumup oqaaseqartua:

Matumani pineqartup, tassalu Namminersornerullutik Oqartussat pisortallu ingerlatsiviini sulisorineqartut pillugit paasissutissanik paasitinneqarsinnaaneq pillugu saqqummiunneqartup, saqqummiunneqarnerani Siumumiit maluginiarparput, Naalakkersuisut allaffissornikkut aqutsisoqarfiat taamatullu KANUKOKA-p tusarniaaffigineqarneranni immikkut oqaaseqartoqarnissaanik pissutissaqartoqanngitsoq. Aamma Siumumiit isumaqarpugut, maanna suliassap piviusunngortinneqarnissaa piffissanngortoq. Taamaattumik naalagaafeqatigiinnerup iluani assigiimmik suleriaaseqarnissaq aallaavigalugu Kalaallit Nunaanni Kunngip Peqqussutaatigut, januarip aallaqqaataani 1995-imi atulersukkut matumuuna atortussanngortinneqarnissa akornutissaqanngitsoq Siumumiit maluginiarparput.

Maannakkut Inatsisartuni suleriaatsip allannguutaanut atatillugu suliap ingerlatinneqarnissaanut tunngatillugu Siumumiit Inatsisartunut Naalakkersuisunullu inassutigissavarput, suliassaq taamatut isikkoqartillugu inatsisinik atortitsinermut ministeriaqarfik nalunaarfigineqassasoq, pisortat ingerlatsinerat pillugu paasitinneqarsinnaaneq pillugu inatsisip allanngortinneqarnissaata Kalaallit Nunaannut atuutilersinneqarnissaa akuersissutigineqassasoq.

Otto Steenholdt, Atassut-ip oqaaseqartua:

Naalakkersuisut Inatsisartut saamangaarlutik qinnuvigaat peqqussutissatut siunnersuut manna akuereqqullugu, tassa sulisorineqartut pillugit paasissutissanik paasitinneqarsinnaaneq. Peqqussutissatut siunnersuut oqaaseqarsinaatitaasunut paasiniaassutigineqarsimavoq. Saqqummiussamilu oqaatigineqarpoq paasiniaaffigineqartut akornutissaasumik nassaarsimanngitsut. Atassummiit Namminersornerullutik Oqartussat oqaaseqaataat akuersaarparput, qallunaat inatsisaat, inatsit alla aallaaviusoq 1995-imi atortuulersinneqareersimasoq kiisalu Inatsisartut Inatsisaatigut nr. siullikkut majip 31-anni 1999-meersukkut Inatsisartut akuersissuteqarsimanerat aallaavigalugit.

Atassutip aamma pingaartippaa allannguutissap kingunerissammagu pisortani sulisut, paasissutissat pillugit paasitinneqarsinnaatitaanermut tunngassuteqartut, assigiimmik pineqarsinnaalissammata, apeqqutaatinnagu pisariaqartunik paasiniaaneq Naalagaammik, Namminersornerullutilluunniit Oqartussat saaffigineqassanersut. Soorlu aallaqqaataani oqareersugut

Atassutip saqqummiussaq isumaqatigaa.

Olga Poulsen, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat:

Upernaakkut 1999-imi Inatsisartut ataatsimiinnerminni pisortat ingerlatsinerat pillugu, paasitinneqarsinnaatitaaneq pillugu Inatsisartut Inatsisaata allannguutaa, tassalu sulisorineqartut pillugit paasissutissanik paasitinneqarsinnaaneq pillugu siunnersuut akuersissutigigaat.

Maanna qallunaat nunaanni Inatsisinik Atortitsinermut Ministereqarfik siunnersuusiorpoq, pisortat ingerlatsinerat pillugu paasitinneqarsinnaatitaaneq kunngip peqqussutaatigut allannguutissamik. Siunnersuutip siunertarivaa pisortat ingerlatsinerat pillugu paasitinneqarsinnaanerup Namminersornerullutik Oqartussani aammalu naalagaafimmi assigiimmik atuutinneqarnissaa.

Inuit Ataqatigiinniit oqaatigissavarput, tamanna pissusissamisoortutut isigigatsigu taamaattumillu Naalakkersuisut missigiussatut saqqummiussaat akuersaaratsigit.

Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit oqaaseqartuat:

Pisortat ingerlatsinerat pillugu paasitinneqarsinnaatitaaneq pillugu inatsisip allanngortinneqarneranik inatsisip Kalaallit Nunatsinnut kunngip peqqussutaatigut atortuulersinneqarnissaanut tunngatillugu, Namminersornerullutik Oqartussat oqaaseqaatissaannut Kattusseqatigiinniit Naalakkersuisut, Namminersornerullutik Oqartussat sinnerlugit inatsisinik atortitsinermut ministereqarfimmut matumani saqqummiunneqartutut peqqussutissatut siunnersuutip, taamatut isikkoqarluni nalunaarutigineqarnissaanut akuersinerput nalunaarutigaarput.

Taamatulli oqareerluta suliat assigiinngitsut suliarineqartarnerat pillugu, minnerunngitsumillu siunissami suliassat pisariillisarneqarnissaat eqqarsaatigalugu apeqqutigissavarput, suliaq manna 1994-mili pisortat ingerlatsinerat pillugu paasitinneqarsinnaatitaaneq pillugu danskit inatsisaat januarip aallaqqaataani 1995-mi kunngip peqqussutaatigut atortuulersinneqarnissaa pillugu oqallisigineqarmat, ilanngullugu suliarineqareersimasinnaasimanngikkaluarnersoq, taamaaliornikkut suliat assigiit uteqattaartumik marloriaqattaarlugillu suliarineqartarnerat pinngitsoorneqarsinnaasimagaluarmat. Nalunngilarput Kalaallit Nunatsinni politeqarneq, eqqartuussiveqarneq, killeqarfimmik nakkutilliineq, rigsombudsmandeqarfillu suli Namminersornerullutik Oqartussanit tamakkiisumik oqartussaaffigineqalinngitsut. Taamaakkaluartoq Nunatsinni innuttaasut sapinngisamik aamma inatsiseqarnerup tungaatigut assigiimmik atugassaqartinneqarnissaat anguniarlugu, suliap aallaqqaataaniilli tamakku tamaasa ataatsikkut naafferanngitsumillu suliarineqarsinnaasimanngikkaluarsimannginnersut, taamaalilluta manna iluatsillugu apeqquteqaatigaarput, siunissami suliat taamatut ittut pisariillisarneqarsinnaanerat aamma ilanngullugu eqqarsaatigalugit.

Taamatut oqaaseqarluta oqaaseqaatissatut siunersuut akuersaarparput.

Ataatsimiinnermik aqutsisoq: Inatsisartut Siulittaasuat Ole Lynge:

Tassa partiit kattusseqatigiillu oqaaseqartui pereerpagut, kisianni oqaaseqaatinut akissuteqarumavoq Naalakkersuisut Siulittaasuat, takanna.

Jonathan Motzfeldt, Naalakkersuisut Siulitaasuat:

Partiit qutsavigaakka aamma Kattusseqatigiit taamatut tapersiinerat pillugu, tamarmik assigiimmik persuarsiornanngitsumik nuannersumik ilassimmassuk qujassutigaara.

Taavalu 1995-imi januarip aallaqqaataani atulersimasinnaagaluarnersoq oqaatigineqarmat Kattusseqatigiinninngaanniit, ilumoorpoq taamatut naammassineqarsimasinnaanera apeqqutigineqarsinnaavoq, kisianni pisariaqarsimavoq Inatsimmi taamak ittuni, aamma uani pineqartumi folketingip bemyndigelseslove-mik, tassa Inatsiartunut pisinnaatitsummik tunniussaqarnissaa aamma tunulequtaanissaa taamaattut ilanngullugit aamma misissortariaqartarsimammata. Tamakkua ilanngullugit misissorneqarsimapput. Aammalu Naalagaaffimmik tigummineqartut eqqarsaatigalugit, maannakkut ilaatigut eqqartuussiveqarneq aammalu politeqarneq tamatumani eqqarsaatigineqarpata, uani suliassat pisortat ingerlatsinerat pillugu paasitinneqarsinnaatitaaneq pillugu allanngortinneqarneratigut, tassani Hjemmestyremi imaluunniit Naalagaaffimmi sulisut tamarmik assigiimmik tassuunakkut pineqalernissaanik tusagassiinissaq (paasitittinissap) tungaatigut assigiimmik periarfissinneqartussaapput.

Ataatsimiinnermik aqutsisoq: Inatsisartut Siulittaasuat Ole Lynge:

Otto Steenholdt naatsunnguamik oqaaseqalaarumavoq.

Otto Steenholdt, Atassut-ip oqaaseqartua:

Utoqqatserpunga kingusinaalaarama oqaloqateqalaarnera pissutigalugu.

Kattusseqatigiit oqaaseqaataannut tupaallaassutigigiga, Kalaallisuaani oqarmat Rigsombudsmandeqarfik, Namminersornerullutik Oqartussanit tamakkiisumik oqartussaaffigineqalinngitsoq suli, aamma ilaqarput politeqarnikkut ilanngullugit. Isumaqarluinnarpunga ullumikkut Namminersornerulluni Oqartussat pissusia atuutsillugu taakkua tiguneqarsinnaanngitsut. Aamma Naalagaaffik aallartitaqartuartussaavoq immikkoortumik Rigsombudsmandimik taassumalu oqartussaafigineqalernissaa ilimananngilluinnarpoq.

Tassa Namminersornerullutik Oqartussaninngaanniit.

Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit oqaaseqartuat:

Aap, oqaaseqartumut kingullermut paatsuungalersitsiniassanngilatit Otto, nalunngilluinnarparput taakkua Naalagaaffiup ataaniittut suli, uaniukua Naalagaaffiup ataani atorfillit pineqartut, inatsisip Nunatsinnut atortussanngortinneqarneranut tunngasut eqqartorneqartut. Taamatut apeqquteqarnitsinnut pissutigaarput, Inatsi nr. 572 Danmarkimi atuuttoq taamanikkut 1994-mi suliarineqarmat, tassani immikkoortuani 3-mi danskit naalagaaffiata iluani kommuneni naalagaaffiullu ataani atorfillit ilanngutereerneqarsimammata, kisianni massakkut aammalu taamanikkut Kalaallit Nunatsinni pissutsit suli taamaakkallartillugit danskit naalagaaffiata ataani aqutsineq, aammalu Namminersornerullutik Oqartussat ataani aqutsineq immikkoormata marluullutik, taakkua immikkoortillugit suliarineqarsimasut.

Taamatut apeqquteqarnitsinni pissutaavoq, danskit inatsisaat nr. 572, taanna Nunatsinni atortussaalersinneqarnissaa kunngip peqqussutaatigut akuersissutigineqarmat, tassanilu allaqqareerput kommunit, naalagaaffiullu atorfilittai, tassa allaassutaa tassaniippoq. Nunatsinni marluugamik immikkoortinneqarsimallutillu.

Otto Steenholdt, Atassut-ip oqaaseqartua:

Naatoralaannguamik erseqqissaqqiinnassavara soorlu Rigsombudsmandeqarneq oqareersunga soorlu, ullumikkut Namminersornerulluni Oqartussaanerup ingerlanera najoqqutaralugu taanna Namminersornerullutik Oqartussani tamakkiisumik oqartussaaffigineqalersinnaanngilaq.

Ataatsimiinnermik aqutsisoq: Inatsisartut Siulittaasuat Ole Lynge:

Tassa immikkoortoq 5, Pisortat ingerlatsinerat pillugu paasitinneqarsinnaatitaaneq pillugu inatsip allanngortinneqarnerani inatsisip Kalaallit Nunaanni atortuulersinneqarnissaanut siunnersuummut oqaaseqaat, siullermeernera naammassivoq. Suleriaatsit nutaat naapertorlugu aappassaaneerneqassalluni kingusinnerusukkut, kisianni maluginiarpara aappassaaneerneqarnissaanut partiit, kattusseqatigiillu kissaatiginngikkaat ataatsimiittitaliamut, Inatsiseqarnermi Inatsisartut, Inatsineqarmi ataatsimiititaliaanut suliassanngortinneqarnissaa pisariaqartinngikkaat, tamanna ilumoorpaa? Aap, taamaalillunilu taanna naammassivoq.

Oqaluuserisaq naammassivoq.