Kalaallit Nunaanni Inatsisartut

Oqaluuserisassani immikkoortoq 14-1

Ataatsimiinnerit ] Tilbage ] Op ] Næste ]

Siullermeerneqarnera Aappassaanneerneqarnera Pingajussaaneerneqarnera

Marlunngorneq 15. februar 2000 nal. 15.00

Oqaluuserisassani immikkoortoq 14

Aalisariuteeqqanik Q-23-inik kiisalu Q-30-inik siullernik piginnittut aaqqiivi-gineqarnissaata piviusunngortinneqarnissaanik aalajangiiffigisassatut siunnersuut.

(Inatsisartuni ilaasortaq Mikael Petersen, Siumut)


Ataatsimiinnermik aqutsisoq: Ole Lynge, Inatsisartut Siulittaasuat, Inuit Ataqatigiit.

Mikael Petersen, siunnersuuteqartoq, Siumut:

Aalisariuteeqqanik Q-23-nik kiisalu Q-30-nik siullernik piginnittut aaqqiivigineqarnissaasa piviusunngortinneqarnissaanik Inatsisartuni aalajangiisoqarnissaanik siunnersuuteqarpunga. siunnersuutigalu imaattumik tunngavilersorpara:

1998-imi ukiakkut Naalakkersuisuusut aaqqiissuteqariaraluarput aalisariuteeqqanik aalisartut Q-23-nik piginnittut kiisalu aalisartut Q-30-nik siullerpaanik piginnittut ESU-kkut aningaasalersuinermikkut aaqqiissuteqafigineqarnissaaniktaamaaliornikkut aalisartut taakku-nanga angallatinik pineqartunik piginnittut eqqartumik aallaveqartumik ajornartor-siutigilersimasaasa aaqqiivigineqarnissaat siunertaralugu. Minnerunngitsumik aalisartut aningaasalersuinerat aningaasaqarniarnerallu eqqarsaatigalugit.

Taaamnikkut Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliami ilaasortaasut amerlanerussuteqartut aaqqiiniarneq tamanna itigartippaat ilaatigut tunngavilersuutigalugu aalisartunngooq nammineerlutik angallatitik akisussaaffigisariaqarmatigit. Soorunami aalisartut angallatigilersimasatik namminneq akisussaaffigaat kisianni angallatit neqeroorutigineqartut ESU-kkoorlugit pissarsiaritinneqarsimasut kukkuneqarsimappata arlaatigulluunniit neqeroorutaasut eqquutsinneqarsimanngippata taava aalisartut aaqqiissuteqarfiginissaat avaqqunneqarsinnaanngilluinnarpoq. Taamaattumik massakkut inatsisartut aaliangiiffi-gisariaqarpaat taamanikkut Naalakkersuisuusut aaqqiissutissatut siunnersuutigisimasaata ingerlaannartumik piviusunngortinneqarnissaa.

Saqqummiussannut ilanngullugu taanngitsoorusunngilakka ukiuni arlaqartuni aalisariutit taakku pineqartut misissuiffigineqarnerminni sukkut ajoquteqarnerannut paasissutissiissutit misissueqqissaarnerit takutisimavaat aalisariutit pineqartut neqeroorutaasimasut siullermik Q-23-it eqqarsaatigalugit tassa usitussuseqassasut 2,5 tons-inik kisiannili piviusoq illersorneqarsinnaasoq usisinnaassuseq tassaasimalluni 1,9 tons-i. Q-23-it angallatit motorilerneqarsimapput angallatitaminnut tulluutinngitunik naapertuutinngitsunik taamaattumilli annertuumik motooriiartoqartarsimalluni. Taakkua ajornartorsiutit marluk aaqqiivigineqassappata ningaasartaatigut taamanikkut Naalakkersuisut inassutigaat siunnersuutigalugu angallammut ataatsimut kr. 200.000,00-ni aallaviussasoq tassalu angallatit 23-iummata Q-23-it katillugu kr. 4,6 mio. -nik naleqartunik aaqqiivigineqassasut. Aamma periarfissiissutitut ilanngullugu taaneqarpoq angallatinik taakkuninnga piginnittut angallatit pigisatik tunisinnaagunikkit taava angallammik allamik taarsiinissaminnut periarfis-sinneqassasut.

Kiisalu Q-30-it siulliit aqqaniliusut tassa type 1-i eqqarsaatigalugu ajornartorsiutaasut uaniipput, neqeroorutigineqarnerminni usisinnaassuseq 10 tons-i aallaaviusimavoq kisiannili piviusoq illersorneqarsinnaasoq tassaasimalluni 4,5 tons-iinnaq. Angallatit pineqartut Q-30-it siulliit type 1-it motoorilerneqarsimapput kingoraatigut taamaasillunilu usisinnaassuseq annikitsuararsuaq pinngorsimalluni taamaattumik siunnersuutigineqartoq unaavoq angallatit pineqartut taakku aqqanillit iluarsaateqqinneqassasut kr. 245.000,00-nit nalinganut angallat ataaseq aqqanilium-matalu taakkua kr. 2,7 mio.-nik naleqartussaallutik.

Aaqqiissutissatut uani siunnersuutigineqartoq katillugu kr. 7,3 mio.-nik aningaasartaqassaaq. Taakkualu erhversstøtte aqqutigalugu ESU aqqutigalugu aaqqiivigineqarnissaa matumuuna siunnersuutigineqarpoq.

Ilanngullugu tusaanngitsoorusunngilarattaaq taakkua ajornartorsiutigineqarneri sivisuumik ingrelammat aammalu aaqqiiviginiarlugit suliniutit sivisuumik misissuinerit ingerlareerlutik uppernarsaatissallu tamarmik pigineqareerlutik.

1990-ikkut naajartorneranni inatsisartuni oqallisaasarsimapput inatsisartunilu aaqqiissutissanik ujartuineq ingerlanneqarsimalluni, taamanikkullu naalakkersuisuusunut suliakkiissu-taareersimalluni inatsisartunilu taamaattumik pissutissaqarsorinngilara annertunerusumik paasiniaanermik aallartitsissalluni aaqqiissutissatulli saqqummiunneqartut aallaavigalugit suliassaq naammassiniarneqartussatut isigalugu.

Steffen Ulrich-Lynge, Ineqarnermut, Attaveqarnermut Pilersuinermullu Naalakkersuisoq, Siumut:

Inatsisartuni ilaasortaq Mikael Petersen angallatinik Q-23-inik aamma Q-30 type 1-inik piginnittut ataasiakkaat taarsiivigineqarnissamik neqeroorfigineqassasut tamatuminngalu aningaasaliissutit ESU-mut konto pingaarneq aqqutigalugu pissarsiarineqassasut siunnersuuteqarpoq.

Piffissami 1992-imiit 1996-imut Amutsiviit angallatit Q-23-it glasfiberiusut 23-it aasaanerani miluumasunik imarmiunik piniarnermut killilimmillu snellersorluni qaasusersorlunilu aalisarnermi atugassat sanavaat. Angallatit tamarmik inuussutissarsiutinut tapersiisarfimmit taarsigassarsinikkut pisiarineqarsimapput. Angallatit 19-it Uummannap Upernaviullu kommuniini angerlarsimaffeqarput sinnerilu kommunini allani. Pissustsit piviusut takutippaat, angallatit usisinnaassutsitut neriorsuutigineqartumit usisinnaassuseqanngitsut annertuumillu qaleralinniarnermik ingerlatsinnermi motorii sukkasoorujussuarmik nungullartartut ajornartorsiuutit aaqqiivigineqarsinnaapput angallatit tallineqarnerisigut motoriinillu sananeqaatimikkut pisariinnerusumik ikkussivigineqarnermikkut.

Piffissami 1986-imit 1989-imut Amutsiviit angallatit Q-30 type 1-it glasfiberiusut aqqanillit aalisarnermi tamani atorneqarsinnaasut sanavaat. Angallatit tamarmik inuussutissarsiutinut tapersiisarfimmit taarsigassarsinikkut pisiarineqarsimapput. Angallatini pingasut kujataani angerlarsimaffeqarput sinnerilu avannaani. Angallatit neriorsuutigineqartutut usisinnaassu-teqanngillat. Ajornartorsiut iluarsiivigineqrasinnaavoq motori aqorpasinnerusumut inissinneratigut.

Siunnersuutip 1998-ip naalernerani Naalakkersuisut aalajangiinerat assigilluninnarpaa, aalajangiinerli taanna Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliamit arlaleriarluni itigartitsis-sutigineqarsimavoq.

Taamaattummik matumuuna Naalkeersuisut siunnersuutigaat aalajangiiffigisassatut siunnersuutip Inuussutissarsiuutinut Tapersiisarnermullu Ataatsimiititaliamut suliassanngor-tinneqarnissaa.

Taavalu ilassutitut taalaassavara december 1998-imi atortussat saqqummiunneqartut saniatigut, angallatinut maanna allanngortinneqarsimasunut aamma allanngortitsinerup qanorpiaq akeqarsimaneranut tunngatillugu ilisimalersimasanik ataatsimiititaliaq paasissutissanik pissarsissammat.

Vittus Mikaelsen, Siumup oqaaseqartua:

Aalisariuteeqqat Q-30-it kiisalu Q-23-it tunnagtillugu siumuuminngaanniit ima oqaaseqarniarpugut.

Siunnersuut tamakkiisumik tunngaviatigut isumaqatigaarput, imaattumillu erseqqissaate-qarniarluta.

Q-23-it kiisalu Q-30-it siulliit pillugit aalisariutit aalisartunit piginnittunit ajornartorsiutigineqartut annertuumik ukiuni arlalinni misissuiffigineqareernerisigut. Taamanikkut Naalakkersuisut aaqqiissutissatut siunnersuutaat 1998-imi ukiakkut Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliamit akuerineqanngillat.

Ilaatigut tunngavilersuutigineqartunit taamatut pisoqassappat tamakkiisumik Amutsiviit tamanna akisussaaffigisariaqaraat. Ilaatigullu ilanngunneqarsimalluni tamanna ajornartorsiut aalisartut piginnittut namminneerlutiki aaqqiivigisariaqaraat.

Siumumiit oqaatigissavarput aalisartut angallatit pillugit naammagittaalliuutigisartagaat tamarmik Amutsivinniit nassuerutigineqareermata, aammalu aaqqiissutissanut Amutsiviit peqataassallutik nalunaareersimallutik kisiannili aamma paasisimavarput taamatut aaqqiissutissat aningaasatigut Amutsivinnit periarfissaqartinneqanngitsoq, taamaattumillu taamatut aaqqiissuteqartoqarnissamut ESU aqqutigineqartariaqartoq.

Angallatit pineqartut tamarmik usisinnaassusaannut neqeroorutaasut naapertortuunngillat.

Angallatit pineqartut tamarmik motorii angallatitaminnut naapertuutinngillat Q-30-llu siuliit 11-it motorii kukkusumik ikkunneqarsimallutik.

Taamaattumik aalisartut angallatinik pineqartunik piginnittut aaqqiivigineqarnissaat Siumumiit inassutigissavarput.

Aalisariutit Q-23-it piginnittut allanik angallatitaarnissaminnut periarfissinneqassasut imaluunniit piumagunik angallamminnik talliliisinnaanissaannut allanillu motoorilerlutik. Tassani pineqarput angallatit 23-it.

Aalisartut Q-30-nik siullernik piginnittut motoorimik nuussinissaminnut taarsernissaannullu periarfissinneqassasut. Tassani pineqarlutik angallatit sananeqartut siuliit 11-it.

Manna iluatsillugu Siumumiit Naalakkersuisunut inassutigissavarput nunatsinni aalisariuteqarnerup imminut akilersinnaanerusunngortinnissaa aqqutissiuuteqqullugu ullumikkummi angallatit aalisariutitut atorneqartut amerlavallaartut aalisartunut aningaasatigut artukkiiginnartarmata.

Taamatut oqaaseqarluta siunnersuutip aappassaaneerneqannginnermini Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliamut ingerlatinneqarnissaa inassutigissavarput.

Siverth K. Heilmann, Atassutip oqaaseqartua:

Inatsisartuni ilaasortap Mikael Petersen-ip angalaltinik Q-23-inik aamma Q-30 type 1-inik piginnittut ataasiakkaat taarsiivigineqarnissamik neqeroorfigineqarnissamik siunnersuutaanut Atassummiit amaattumik oqaaseqassaagut.

Aallaqqaammut Atassummiit oqaatigissavarput soorunami angallat suugaluartorluunniit pingartumillu inuussutissarsiuutitut sanaaq siunertamisut sannarliorneqarsimaguni angallammik sanasuusunik piginnittuusumullu aningaasartuutaanngitsumik piaarnerpaamik aaqqiivigineqartariaqartutut Atassummit isigigatsigu.

Atassummiit assut ajuusarnatutut isigaarput angallatinik qulaani taaneqartunik pissarsisimasut angallatit sannarliugaaneri pissutaaneri pissutaallutik inuussutissarsiutiminnik ingerlatitsiniarnerminni pitsaanngitsunik atugassaqartitaasimaneri. Taamaattumik Atassut isumaqarpoq suliaq Inuussutissarsiuutinut Tapersiisarnermut Ataatsimiititaliamut ingerlatinneqartinnani taarsiivigitinnissamik angallammik pigisaqartut Amutsiveqarfimmiit taarsiivigineqartariaqartut. Tamannalu piaarnerpaamik naammassineqarnissaa Atassummiit kaammattuutigaarput.

Taamatut naatsumik oqaaseqarluta siunnersuuteqartoq Atassummiit tunngaviatigut taperserlugu oqaaseqarfigaarput.

Johan Lund Olsen, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat:

Inatsisartuni ilaasortap Mikael Petersen-ip aalisariuteeqqat piginnittussaminnut tunniunneqarnerminni ajoquteqareersut aaqqiivigineqarnissaat pillugu siunnersuutaa Inuit Ataqatigiit paasilluarsinnaavarput taamaattumillu aamma siunnersuuteqartoq ilalersussamaareersimavarput. Taamaattumik ajornartorsiutit saqqummiunneqareersut aalisariuteeqqanik piginnittunngorsimasunut aallaqqaataanniilli pisortanit annertuumik akisussaaqataaffigineqareermata taamatullu aalisartut namminneq pisuussutigisimanngimmatigit Naalakkersuisut isumaqatigalugit aammattaaq uagut Q-23-nik kiisalu Q-30-nik siullernik piginnittunut naammaginartumik Inuussutissarsiuutinut Tapersiisarnermut Ataatsimiititaliaq aqqutigalugu Inuit Ataqatigiit aaqqeeqqusissaagut.

Taamatut naatsumik oqaaseqarallaannarluta Inuit Ataqatigiit naggataatigut kissatigiinnas-savarput inatsisartut Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Ataatsimiititaliaannut suliap sumut killinnerannut atatillugu aamma kingusinnerusukkut ilisimatitsissuteqartoqarumaartoq.

Tom Ostermann, Kattusseqatigiit oqaaseqartuat:

Inatsisartuni ilaasortap Mikael Petersen-ip aalisariuteeqqat Q-23-it kiisalu Q-30-it aaqqiivigineqarnissaasa piviusunngortinneqarnissaanik aaliangiiffigisassatut siunnersuutaanut tunngatillugu Kattusseqatigiinniit imatut oqaaseqarniarpugut.

Kattusseqatigiinniit suliap matuma qaqileqqinneqarnera pissusissamisoortutut isigaarput pissutsimmi piviusut imaapput aalisariuteeqqat Q-nik taaguutillit sananeqarnermikkut assigiinngitsunik ajoquteqartuarnerat tusarsaajuarpoq. Angallataatilinnullu inuttanullu tamanna annertuumik aningaasatigut eqquisarpoq. Soorlu tusagassiuutitigut ilanngutassiakkut ersertoq aalisariuteeqqat Q-21-nik taaguutillit sannartorneqartut nunatsinnut naleqqussakkatut taaneqartartut sananeqarnermikkut kiisalu motoreqarnermikut tulluarsimanngillat tamatumalu kingunerinik angallataatillit kingunerlutsitsisarnerat pisortanit qassupiinnarpallaamik pisarsimanera ippigaarput. Tamannalu aaqqiiffigineqarnissaa aqqutissiunneqartariaqartut isigalutigu.

Maannalu Amutsiveqarfiit namminersortunit tiguarniarneqalernerisa nalaaani angallataatit Q-nik taaguutillit sananeqarnermikkut kiisalu morimikkut ajoquteqartuarsimasut nalunaarsorne-qarnissaat inassutigerusupparput. Taamaalilluta aalisartortatta illersorneqarnissaat qulakkeerniarlugu.

Kialluunniimmi pisiniap pisiaq sunaluunniit nutaatut pisiariguniuk naatsorsuutigisarpaa pisiani akornuteqanngitsoq. Tamanna aammattaaq aalisariuteeqqanut Q-nut taaguutilinnut atuuttariaqarpoq.

Qulaani pineqartunut uiggiullugu Naalakkersuisunut apeqqutiginiarparput Qeqertarsuup tunuani kiisalu Uummannap Kommuniani ESU aqqutigalugu angallatitaarniarneq 1998-imi mattunneqarsimanera qaqugu aaqqiiviginiarneqarnersoq.

Taamatut oqaaseqarluta siunnersuutip imarisaasa tamakkiisumik isumaqatiginera nalunaarutigaarput, aammalu Inuussutissarsiuutinut Tapersiisarnermut Ataatsimiititaliamut aappassaannerneqannginnermini sukumiisumik oqaluuserineqarnissaa inassutigalugu.

Steffen Ulrich-Lynge, Ineqarnermut, Attaveqarnermut Pilersuinermullu Naalakkersuisoq, Siumut:

Maluginiarpara Partiit tamarmik Kattusseqatigiillu pineqartut iluarsiivigineqarnissaat akuerigaat. Tassungalu atatillugu taarsiivigineqarnissaat akueralugu. Assigiinngitsutigut isumaqartoqarpoq sumut ingerlaqqinnissaa, tassani isumaqarpunga Ataatsimiititaliap susassaqartut arlaannut aallartiteriarlugu soorunami Ataatsimiititaliamut aningaasaqarnermut tunngasunik suliaqartartumut piumaarmat, taanna tassaniitiinnarallarpara.

Saniatigut Atassutip saqqummiussaanut oqarusuppunga tassani taakkartorneqarmat Amutsiviit massakkut sinneruttut akiliisariaqartut imaluunniit taakku taarsiisussaasariaqartut kisiannili taamaattoqarsinnaangilaq, tassami Amutsiviit allanngortiterinermut atatillugu aningaasanik arlaatigut peqanngillat 7 mio. sinnerlugit aningaasaateqanngillat tamakkununnga atorsinnaasaminnik.

Mikael Petersen, Siumut:

Soorunami siunnersuuteqartutut nuannaarutigaara partiit tamarmik siunnersuummik tapersersuimmata aammalu aalisartut Q-23-inik aammalu Q-30-inik siullernik type 1-inik piginnittut aaqqiivigineqarnissaat taarsiivigineqarnissaallu siunertaralugit aaqqissuussinissaq tamakkiisumik taamaalilluni taperserneqarmat.

Qularutiginngilluinnarpara aalisartut ataasiakkaat aliasariutinnguanik taakkuninnga piginnittut ullumikkut nalunnginnakku arlalissuit allaat aalisariutitik aningaasaqarniarnermikkut nanertuutigilersimagaat, matumani pinngitsooratik periarfissinneqarsinneqartussanngormata aningaasarsiornernikkut aningaasaqanikkullu siumut aallariarnissaminnut. Tamanna qujassutiginngitsuunngilara taamaattumillu Naalakkersuisut qutsavigissavakka taamatut aaqqiinissamik paasinnillutik tapersiimmata.

Maluginiarpara siunnersuutip aappassaaneerneqannginnermini Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliamut ingerlateqqeqquneqartoq tamanna neriuppunga tassani pitsaasumik suliarineqarumaartoq.

Simon Olsen, Aalisarnermut, Piniarnermut Inuussutissarsiornermullu Naalakkersuisoq, Siumut:

Qeqertarsuup tunuani Uummannallu tungaani angallatinik unitsitsigallarsimaneq pillugu.

Tassa angallatit qanoq ittuusariaqarnerannik misissuisimavugut ukiullu qaangiuttup naalluinnalernerani aamma Amutsiviit pingaartumik maani Qaqortumi, Islandimi, Savalimmiuni, Norgemi Danmarkimilu assigiinngitsut ataatsimeeqatigisimavagut taamaasilluta angallatit pitsaanerusut aammalu aalisarnermut pingaartumik qaleralinniarnermut naleqqunnerusunik nassaarsiorluta taanna ingerlasoq naammassingajalluinnalerpoq, kisianni oqarsinnaanngilanga qaqugorpiaq taanna ammaassinissaq pissanersoq ilaatigut angallatit eqqartorneqartut aatsaannguaq Q-23-ikkut mikinerillu aalisariutissatut ungasilialaarsinnaasutut ajornakusoortorujussuarmik inissisimapput. Taamaammallu allatut ajornartumik miserratigineqassanngilaq umiarsuit atorfissaqartinneqartarmata, umiatsiaaqqallu ammaannartut amerlavallaartut maannakkumut pigineqalersimammata. Ullumikkut allatut ajornartumik angallatit avammut niuernernitsinnut ima sukangatigilersimapput allaat 30 fodsiminngaanniit qummut tunisassiassanik aalisassagunik uffarfeqarlutik allaat ingerlasussanngortitaalermata tamannalu EU-p ataani ullumikkut atuutilereersimavoq. Taamaammat uagut maani kinguaattoorumanata aammalu taamungaannaq iliorumanata Naalakkersuisut misissuilluta ingerlatsivugut taannalu neriuppunga piaakannersumik inaarneqassasoq.

Siverth K. Heilmann, Atassutip oqaaseqartua:

Soorunami siunnersuuteqartumut oqaatigereerparput tunngaviatigut taperserlugu aamma uuma oqaaseqaasiap allannnerani ullap tungaani kingusissukkut suliarigakku nassuerutigissavara ippassaq napparsimanera pissutigalugu misissuilluarnanga tuaviinnaq allassimagakku. Kisianni una pingaarnerpaavoq oqariartuutigisarput soorunami angallat sunaluunniit sannarliugaq sananeqarfigisamininngaanniit aamma taamanikkullu naammassineqarsimasariaqaraluarpoq taanna oqaatiginiarsaraara. Ajuusaarutigaara erseqqarluttumik uani oqaaseqaasiornera taanartaa minilaarsimagakku. Kisianni siunnersuuteqartup ujartuinera piaartumillu aaqqiissuteqarto-qarnissaa Atassummiit tapersingaarparput.

Oqaluuserisaq naammassivoq.