Oqaluuserisassani immokkoortoq 37-37a-2 |
|
||
Siullermeerneqarnera | Aappassaanneerneqarnera | Pingajussaaneerneqarnera |
PingasunngornPeq 5. november 1997
nal. 13.52
Oqaluuserisassani
immikkoortut 37 aamma 37A.
37.
Piniarneq aallaaniarnerlu pillugit Inatsisartut inatsisissaannut siunnersuut.
(Inuussutissarsiornermut
Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoq)
Pingajussaanneerneqarnera.
37A.
Aalisarneq pillugu Inatsisartut inatsisaata allanngortinneqarneranik
Inatsisartut inatsisissaannut siunnersuut.
(Inuussutissarsiornermut
Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoq)
Pingajussaanneerneqarnera.
Ataatsimiinnermik
aqutsisoq: Inatsisartut Siulittaasuat Anders Andreassen.
Siverth
K. Heilmann, Ataatsimiititaliap siulittaasua, Atassut:
Piniarneq
aallaaniarnerlu pillugut Inatsisartut inatsisissaanut siunnersuutip
pingajussaaneerneqarnissaanut Inatsisartut Aalisarnermut Piniarnermut
Nunalerinermullu Ataatsimiititaliaanniit aamma Inatsisartut Inatsiseqarnermut
Ataatsimiititaliaanniit isumaliutissiissut imaattoq saq-ummiutissavara.
Siullermik
nalunaaruigissavara Aalisarnermut Ataatsimiititaliaminngaaniit peqataammata:
Siverth
K. Heilmann, Hans Enoksen, Lars Karl Jensen aamma Johan Lund Olsen.
Taavalu
Inatsisartut Inatsiseqarnermut Ataatsimiititaliaaninngaaniit peqataallutik:
Laannguaq
Lynge, Niels MátâK' aamma Johan Lund Olsen.
Piniarneq aallaaniarnerlu pillugit Inatsisartut
inatsisissaannut siunnersuutip aappassaaneernera- ta kingorna suliaq
aappassaaneerinerup pingajussaaneerinerullu akornanni Inatsisartut Aalisarnermut,
Piniarnermut Nunalerinermullu Ataatsimiititaliaanni aammalu Inatsiseqarnermut
Ataatsimiititaliaani oqaluuserisanngortinneqarpoq, pingaartumik ''-it
3-anni, 4-anni 5-nilu oqaasertalersornissaasa ajornartorsiutillu taakkununnga
atasut pingaartumik tuttunniarnermut umimmanniarnerlu pillugit
ajornartorsiutinut inunnut suliffiup avataani piniarnermut allagartalinnut
attuumassutillit oqalligineqarnissaat eqqarsaatigalugu.
Ataatsimiititaliat
taakku marluk ilaasortaasa isumaqatigiissutigaat:
- Inatsisartunut
inassuteqaatigineqassasoq Piniarneq aallaaniarnerlu pillugit Inatsisartut
inatsisissaattut siunnersuutip taamatut isikkoqarluni
akuersissutigineqarnissaa,
kiisalu
- Inatsisartut Naalakkersuisut
suliassissagaat Inatsisartut upernaamut ataatsimiinnissaannut
allannguutissatut siunnersuummik saqqummiussinissaannik, taamaalilluni
suliffiup avataatigut pinialuttartut uumasunik killilersukkanik
piniartarnerannut atatillugu qularnaarneqarluni, taakkua nunatsinni
najugaqartutut inuit nalunaarsorsimaffianni minnerpaamik ukiuni marlunni
nalunaarsorsimareersimanissaat, illoqatigiinnut ataatsinut akuersissummik
ataasiinnarmik tunniussisoqarsinnaassasoq aammalu akuersissut inummut atiatigut
taasamut tunniunneqartassasoq tunineqarsinnaassanngitsorlu.
Ataatsimiititalianut
ilaasortat ilisimaaraat, killilersuutit taamaattut pingaartumik
tuttutassiisarneq pillugu siusinnerusukkut ilaatigut nalunaarut malillugu
ingerlanneqartarsimasut, kisiannili piumasaqaatit tamakku inatsisip
oqaasertaanut ilanngunneqarnissaat kissaatigalugu, taamaattumik
naalakkersuisut tamanna pillugu siunnersuummik Inatsisartut 1998-imi
upernaakkut ataatsimiinnissaannut saqqummiussinissaannik suliassinneqarput,
taamaalilluni malittarisassat 1998-imi ukiakkut tuttunniarnermiit atortuulersinnaaqqullugit.
Ataatsimiititalianut
ilaasortat inatsisip oqaasertassaanut missingersuusioreersimapput, kisiannili
inatsimmi malittarisassanik imminnut assortuuttunik ilanngussisoqarsinnaanera
pinngitsoorniarlugu ataatsimiitalianut ilaasortat kissaatigaat,
naalakkersuisut allaffeqarfii inatsisip oqaasertaanut allannguutissatut
siunnersuummik peqqissaartumik suliaqassasut, Inatsisartut tullianik ataatsimiinnissaannut
saqqummiunneqartussamik. Siunnersuut ataatsimiititalianut ilaasortat suliarisimasaat
Inuussutissarsiornermut Naalakkersuisumut tunniunneqassaaq suliap
ingerlateqqinneqarnerani atugassatut. Qajanaq.
Paaviaaraq
Heilmann, Inuussutissarsiornermut, Aalisarnermut, Piniarnermut
Nunalerinermullu Naalakkersuisoq, Siumut:
Inatsiseqarnermut
Ataatsimiititaliap aammalu Aalisarnermut Piniarnermut Nunalerinermullu
Ataatsimiititaliap ataatsimoorlutik piniarneq aallaaniarnerlu pillugit
Inatsisartut inatsisissaannut siunnersuut pillugu siumaliutissiissutaanut
Naalakkersuisut sinnerlugit qujaniarpunga.
Isumaliutissiissummi
Ataatsimiititaliani taakkunani marlunni ilaasortat inassuteqaatigaat piniarneq
aallaaniarnerlu pillugit Inatsisartut inatsisissannut siunnersuutip
saqqummiunneqarnermisut isikkoqarluni akuersissutigineqarnissaa. Naalakkersuisut
isummamik takusitsineq taanna akuersinertut isumaqartippaat , tassa Piniarneq
aalaaniarnerlu pillugit Inatsisartut inatsisaannut siunnersuut aammalu aalisarneq pillugu Inatsisartut inatsisaata
allangortinneqarnerani Inatsisartut inatsisaannut siunnersuut
akuersissutigineqartoq allannguutit siunnersuutinik taakkuninnga marlunnik
aappassaaneerinninnermut malitsigitinneqartut ilanngullugit. Taakkunani
inaarutaasumik siunnersuutini taaguut Piniarnermut Aalisarnermullu
Nakkutilliisut atorneqarpoq siunnersuutigineqaqqaartumut Piniarnermut
Nakkutilliisut taarsiullugu. Imaluunniit Piniarnermut Nakkutilliisunut
taarsiullugu. Taamaattumik Inatsisartut siunnersuummik oqaluserinnikkallarnerata
kingorna allannguutissat siullermik. Piniarneq Aalisarnerlu pillugit
Inatsisartut inatsisaannut siunnersuummi '' 10-mut
aammalu aalisarneq pillugu Inatsisartut inatsisaata allanngortinneqarneranik
imaluunniit Inatsisartut
inatsisissaannut siunnersuummi '' 27-mut
oqaatigineqartut taakku ilanngunneqarput. Taakkua saniatigut aallanik
allannguuteqanngilaq.
Naalakkersuisut
tamanna tunngavigalugu Ataatsimiititalinik taakkuninnga marlunnik isumaqatiginnipput,
tassa inatsisit maannakkut saqqummiunneqarnermittut isikkoqarlutik
akuersissutigineqartariaqartut.
Kiisalu
Ataatsimiititaliat taakku marluk isumaliutissiissummi siunnersuutigaat
Inatsisartut Naalakkersuisut suliassissagaat tuttunniarsinnaanermut
umimmanniarsinnaanermullu atatillugu piniarneq aallaaniarnerlu pillugit
allannguutissanik 1998-mi upernaakkut ataatsimiinissamut
saqqummiussinissaannik.
Taamaallluni
kissaatigineqarpoq suliffiup avataatigut aallaaniartartut nunatsinni najugallit
nunatsinni najugaqartutut inuit nalunaarsorsimaffianni minnerpaamik ukiuni
marlunni nalunaarsorneqareersimanissaat, illoqatigiinnut ataatsimut
akuersissummik ataasiinnarmik tunniussisoqarsinnaassasoq aammalu akuersissut
inummut ataatsimut taasamut tunniunneqartassasoq tunineqarsinnaassanngitsorlu.
Naalakkersuisut tassunga oqaatigissavaat Ataatsimiititaliat uumasunik killilersugaasunik aaliangersimasunik
piniarnissamut akuersissutimik tunniussisarnermi aqutsinikkut
aaliangersimasunik inatsisiliornissaq kissaatigigaat. Tamatuma nassatarissavaa
manna tikillugu piniarneq eqqarsaatigalugu malittarisassaliornikkut
periaaserineqartartut annertuumik allanngortinneqarnisaat. Naalakkersuisut
erseqqissassavaat ilaatigut nalunaarutit tamakkununnga soqutigisaqaqatigiinnik
arlalissuarnik tusarniaaneq atorlugu suliarineqartarmata taamaliornerlu
maleruagassanut sunniuteqarsinnaajunnaarnerannik kinguneqartariaqarsinnaassasoq.
Soorlu
ataatsimiinnermi matumani siusinnerusukkut saqqummiunneqareersoq
Naalakkersuisut maannakkut 1997-mi tuttunniarlunilu umimmanniarnermi
aqutsisimanermik nalilersuileruttorput.
Tamanna Kommuunit KANUKOKA aammalu
KNAPK suleqatigalugit ingerlanneqarpoq. Nalilersuinerup ukioq manna
kingusinnerusukkut naammassinissaa ilimagineqarpoq inerneralu taamaattumik
ukiumi tullermi piniarnissap ingerlanissaanut najoqqutarineqartussaassalluni.
Inatsisartuni
amerlanerussutillit Naalakkersuisut suliassippatigit tulliani upernaakkut
ataatsimiinnissanut piniarneq aallaaniarnerlu pillugit inatsisip
allanngortinneqarnissaanut siunnersuusiornissaannik inatsisip siunissami
tuttunniarnermi umimmanniartarnermilu aaliangersakkani erseqqissunik
imaqarnissaa siunertaralugu taava Naalakkersuisut soorunami tamanna
malinniassavaat. Oqaatigissalluguli pinngitsoorneqarsinnaanngilaq
isumaliutissiissummi aaliangersagaq taaneqartoq tassa akuersissutit tunineqarsinnaassanngitsut,
tamanna tuttut umimmaallu eqqissismatitaanerat piniagaasarnerallu pillugit
nalunaarutini atuuttuni ilaareermat.
Tassunga
ilanngunneqassaq nunatsinni inuit nalunaarsorsimaffianni minnerpaamik ukiuni
marlunni nalunaarsoreersimanissamik aaliangersagaq alianersakkamut 1996-mi
tuttunniarneq pillugu nalunaarutimiittumut assingulluinnarmat maleruaqqusaq
taanna naluneqanngitsutut oqallisaasorujussuuvoq. Innuttaasut amerlaqisut
eqqugaasutut naammagittaalliorput kiisalu arlalippassuit Inatsisartut
ombudsmand-iannut naammagittaalliorlutik, tassunga ilaallutik ilinniagaqartut
nunatta avataani nunaqalerallarsimasut. Suliaq suli Inatsisartut ombudsmand-iani suliarineqarpoq.
Aalingersagaq 1997-mi tuttunniartoqannginnerani peerneqarpoq, tamatuma ilaatigut
inuit pisinnaatitaaffii pillugit Europami nalagaaffiit isumaqatigiissutaannut
inuit immikkoortinneqannginnissaanut tunngasumut akerlioratarsinnaanera
annilaangatigineqarmat.Taamaaliortoqaratarsinnaavoq akuersissutinik
agguaassinermut atatillugu peqatigisaanik ilinniagaqartut nunani allani
najugaqarallartut akuersaarneqarsinninaanissaat kissaatigineqassappat.
Taamaatorli
Naalakkersuisut Inatsisartut tamanna pillugu aaliangissagaluarpata tamatuma
tulliani ataatsimiinissamut misissuataarlugu suliniutiginiarpaat tassungalu
ilanngullugu manna tikillugu aqutsinikkut misilittagaanersut ilanngunnissaat
misissorniarlugu. Tamanna tunngavigalugu Inatsisartut qinnuviginiarpakka
Piniarneq aallaaniarnerlu pillugit Inatsisartut inatsisaannut siunnersuutip
aammalu Aalisarneq pillugu Inatsisartut inatsisaata allanngortinneqarneranut
Inatsisartut inatsisissaannut siunnersuutip maannakkutut isikkoqarlutik
akuersissutigineqarnissaannik siunnersuummut akuersinissamik
Ataatsimiititaliamit inassuteqaat malinniaqqullugu.
Hans Enoksen, Siumup oqaaseqartua:
Piniarneq Aallaniarnerlu pillugit
Inatsisartut inatsisissaannik siunnersuutip pingajussaaneerneqarnissaanut
kiisalu Inatsisartut aalisarneq pillugu Inatsisartut inatsisissaata allanngortinneqarnissaanik siunnersuutip ima
oqaaseqarfigissavagut.
Aappassaaneerinninnermi
oqaaseqaatigut innersuussutigalugit Ataatsimiititaliap inassuteqaatai
tunngaviatigut Siumumiit isumaqatigalugit taamatut isikkoqarlutik
pingajusaaneerneqarnissaat
akuersaarparput. Kiisalu Aalisanermut Piniarnermullu Ataatsimiititaliap
aammalu Inatsiseqarnermut Ataatsimiititaliap ataatsimeeqatigiinneranni
isumaliutissiissut Siumumiit imatut oqaaseqarfigissavarput.
Ataatsimiititaliat
isumaqatigiissut inassuteqataat tassalu piniagassanik killilersukkanik agguaasisarnerup
ullumikkornik pitsaanerusumik aaqqissuusiffigineqarnissaa kissaatigalugu saqqummiussisoqarnissaanik
piumasaqarnerat isumaqatigalugu Siumumiit taperserparput. Tassani pineqarput
saniatigooralugu sunngiffimminni piniartartut, soorlu tuttutassanik
agguaassisarnermi periutsit atuutsinneqartut allanngortinneqarnissaat. Kiisalu
nunaqavissuunngitsut ukiut marluk nunatsinneeqaarlutik aatsaat killilersukkanik
piniaqataasinnaanissaannik periarfissinneqartarnissaat, ilinniartulli nunani
allani atuartut nunaqavissutut periarfissinneqassasut isumagaarput.
Ukiut makku tikissimavagut
pisuussutit uumassusullit piujuarnissaat eqqarsaatigalugu isumannaatsumik
aaqqiissuteqarnissaq, taamaammallu agguaariaatsit ullumikkut atuutsinneqartut
pitsaanerusumik ingerlaatinneqalernissaat pisariaqalersimalluni.
Makitsisarnermi illukkaarlugit aqqiisuteqarnissaq Ataatsimiititaliap
inassuteqaataa Siumumiit taperserparput. Isumaqaratta taamatut
ingerlalernissami ullumikkornit pitsaanerusumik naligiinnerusumillu
agguaasoqartalissasoq, massakkummi atuutsinneqartut malillugit ilaatigut
illoqatigiit arlalinnik pisassinneqartarput, illoqatigiit ilaat
susaartinneqarluinnartut. Taamatullu ingerlaneq isumaqarpugut illersoruminaatsoq
pisassat killeqarneri eqqarsaatigalugit siammasissumik atuinerunngitsoq.
Uanili isumaliutissiissummi
saqqummiunneqartumik erseqqissaatigissavarput piniartut aalisartullu
pisassinneqartarnerat allanngortineqassanngimmat, taamaallaalli sunngiffimmi
piniartartut tassani pineqarmata. Ilanngullugu misissoqquvarput
nunaqavissuunngitsut tikiinnarlutik piniakkanik killilersukkanik
piniaqataasarnerisa unitsinneqarnissaanik piumasaqarneq, aatsaallu ukiut marluk
nunatsinneereerunik pisassinneqarnissaanik kissaateqarneq periarfissaqarnersoq
misissoqqullugu. Ataatsimiititaliat inassuteqaataat Naalakkersuisut
Inatsisartut upernaamut ataatsimiinissaanut tuttunniarnissamut
malittarisassanik saqqummiussaqarnissaannik piumasaqarnerat Siumumiit
taperserparput, upernaamullu oqallinnissaq qilanaaralugu utaqqissavarput.
Taamatut oqaaseqarluta
Ataatsimiititaliat isumaliutissiissutaat taperserparput.
Otto Steenholdt, Atassutip oqaaseqartua:
Ataatsimiititaliat marluusut
oqallisigisaq pingaartilligu ataatsimiissimapput kusanartumillu Inatsisartunut
inassummik saqqummiussaqarlutik. Peqqissaarullugu sulisimanerat Atassumminngaaniit
nuannaarutigilluinnarparput. Aappassaaneerinitsinni eqqartukkavut, oqartalu
immaqa ikkarliallaffigisimasavut, Ataatsimiititaliap, tassa Aalisarnermut Piniarnermut
Nunalerinermullu Ataatsimiititaliap, piumasaqarluni inatsisinut
Inatsiseqarnermut Ataatsimiititaliaq ilaliussimavaa taamaalillunilu
ikkarliffiutsiaraluartoq qaangersimallugu. Isumaliutissiissut
kusanarluinnarpoq, taamaattumik Atassumminngaaniit
annertuuliutigissanngilarput, nalunaarutigissalluguli pingajussaaneerneqarnera
Atassumminngaaniit akuerissagatsigu.
Tassunga ilannguteqqilaarlara
manna ukiuni makkunani tikissimasarput qanga uumasunik piniakkanik inuussuteqarneq
kisiat toqqammavigisinnarlugu massakkut kalaallit uagut inuiaqatigiit
aningaasaq atorlugu ingerlalersimavarput.Oqaatsit taakkua marluk taaginnarlugit
nalunanngialq siunissami, immaqa qanittumi allaat, sakkortunerusumik
killilersuinermik periuseqalersussaassasugut, pisassat ikeqimmata
pisaqarusuttullu amerlaqalutik. Sanilivut Island Savalimmiullu
tikeraallattaarpavut, tassanilu tikittakkavut takusartakkavullu
assersuussinnaavagut. Aamma taakkua aningaasaq inuuniutigilersimavaat,
piniarneq timmissanik aammalu uumasunik allanik mianersuulluinnalersimavaat
nungulivissimagaluaramikkik.
Qularnanngilaq uagut aamma
taakkutulli ukiuni qaninnerni iliuuseqartariaqalissasugut. Uggornaqaaq,
kisianni taamaaliortariaqarpugut maani oqaatigineqartartut malillugit aamma
kingunissagut taakkuninnga takusaqarlutillu aamma inuulluuteqarsinnaanniassammata. Ataatsimiititaliap saqqummiussaa
iluarilluinnarparput aammalu akueralugu nikuissaagut.
Manasse Berthelsen, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat:
Siullermik Inuit
Ataqatigiit-ninngaaniit erseqqissaqqissavarput uani Ataatsimiititaliat
allannguutissatut siunnersuutaanni pineqanngimmata piniartutut aalisartutullu
inuussutissarsiuteqartut, kisialli suliffimminni saniatigut pinialuttartunut
tunngammat. Inuit Ataqatigiit-ninngaaniik siunnersuutigineqartut
misissoqqissaarsimavagut sunngiffimminni pinialuttarttunut annertuumik
allannguutaasussaammata. Allannguutissatulli siunnersuutigineqartumi
taamaallaat pineqarput tuttunniarnermut umimmanniarniermullu tunngasut kiisalu
agguaaseriaatsimik allanngortitsinerit.
Naluneqanngitsutut ukiuni
kingullerni tuttutassat killeqartorujussusimapput, massakkullu aaqqissuussineq
annertuumik qassiliuutaasarsimalluni, tassa tuttutassanik iluatitsisut
iluatsitsinngitsoortullu akornanni.
Ataatsimiititaliai
issumaliutissiissumminni siunnerfigaat tuttut pisassavut killeqaqisut siammasinnerpaamik
agguaanneqartalissasut, tassa tuttutassanik illoqutigiikkaarnik
agguaanneqartalissasut, maannamummi aaqqissuussineq ima kinguneqartarpoq
ilaqutariit ilaat arlalinnik tuttutassinneqartarput ilaqutariillu ilaat
pinngitsuuittarlutik. Taamaammat siunnersuutigineqartoq Inuit
Ataqatigiinninngaanniit tamakkiisumik tapersersorluinnarparput.
Qassiiliuutit annersarisimavaat
nunanit allanit tikinniariarlutik sunngiffimmi piniarnermut allagartamik
piniariarlutik tuttutassaminnik tunineqartarnerat, tamanna nunaqavissunut ukiut
tulleriiginnarlugit qinnuteqartarsimagaluartunut pinngitsoortartunullu
paasinartumik paasiuminaatsinneqartarsimavoq. Taamaammat ataatsimiititaliat
siunnersuuteqarnermikkut tamanna iluarsiiviginiarlugu siunnersuutigaat,
tamannalu aamma Inuit Ataqatigiinniinngaanniit isumaqatigilluinnarparput.
Ilanngullugulu Inuit
Ataqatigiinninngaanniit oqaatigissavarput nunani allani ilinniagaqarsimallutik
angerlartut immikkut aaqqissuussiffigineqarnissaat ammaffigigatsigu. Taamatut
aaqqissuussinissamut isumaqataanitsinnut tunngavigaagut ukuusut, tassa inuiaat
kalaallit uumasunik pisuussutinik nungusaataanngitsumillu atuinerat
nunaqavissut akornanni naapertuulluarnerpaamik agguaanneqarnissaat.
Siuliani oqaatigisagut
innersuussutigalugit Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu
Ataatsimiititaliap kiisalu Inatsiseqarnermut Ataatsimiititalia
isumaliutississutaani siunnersuutigineqartut tamakkiisumik tapersersorpagut,
Inuit Ataqatigiinninngaanniillu uumap pingajussaaneerneqarnerani
taaseqataanitsinni akuerseqataassalluta.
Bjarne
Kreutzmann, Akulliit Partiaat:
immikkortunut
37 A - B-mullu siullermeerinnermi, aappassaaneerinninnermilu oqaaseqaatigut
innersuussutigalugit pingajussaaneerinninnissamullu
ataatsimiititalianinngaanniit innersuussutaasut siunnersuutaasullu
isumaqatigigatsigit annerusumik isumaqatigiinngittoqanngimmat, taamaalilluta
taaseqataassaagut.
Anthon
Frederiksen, Kattusseqatigiit:
Suliap
siullermeerneqarnerani aappassaaneerneqarneranilu Kattuseqatigiinniit
oqaaseqaatikka innersuussutigalugit Inatsisatut Aalisarnermut, Piniarnermut
Nunalerinermullu Ataatsimiititaliaata aammalu Inatsisatut Inatsiseqarnermut Ataatsimiititaliaata
isumaliutissiissutaat taakkualu inaasuteqaataat, tassalu maannakkut
siunnersuutip taamaut isikkoqarluni akuersissutigineqarnissaa aammalu
tuuttunniartarneq umimmaanniartarnerlu pillugit naalakkersuisut Inatsisartut
upernaakkut 1998-mi ataatsimiinnissaannut saqqummiussinissaannut
suliassinneqarnissaat tamakkiisumik isumaqatigaakka. Tassalu naalakkersuisut
Inatsisartut upernaamut 1998-mut ataatsimiinnissaannut suliassinneqarnissaat
inatsimmut allannguutissanik siunnersuuteqaqqullugit.
Isumaqarpunga
suliap upernaamut saqqummiunneqannginnerani sinerissami Aalisartut Piniartullu
Peqatigiiffii, Saniaaatigooralugu Aallaaniartartut Peqatigiiffii, KNAPK,
KANUKOKA allallu susassaqartut tamaasa tusarniaaffigineqartariaqartut,
suliap sapinngisamik tamanut naammaginartumik aaqqiivigineqarnissaa
anguniarlugu. Aammalu Inatsisartunut Ilaasortat inakkusuppakka suliap
ingerlateqqinnerani upernaamullu saqqummiunneqannginerani sapinngisamik
innuttaasut tusarniaaffigineqarnissaat ingerlateqqullugu.
Isumaqarpunga
nunatsinni qangarsuaaniilli piniarnermik inuutissarsiuteqarnerup kalaallinut
inuiannut annertuumik pingaaruteqarnera naalakkersuisut eqqaamasariaqaraat,
taamaattumik isumaqarpunga naalakkersuisut inatsimmi piumasaqaatinik
sukaterinissamut annilaangassutissaqaangitsut, tassa siulelrut
eqqaamaneqartariaqarmat nunarput nunanut allanut assersuunneqarsinnaanngilaq,
tassami nunatsinni pinianermik inuussutissarsiuteqarneq annertuumik
ingerlanneqarpoq, aammalu eqqaamasariaqarpoq nunani allani nunami allamiut
imaaliallaannarlutik piniagassanik allanilluunniit piniarsinaanerannut
akuersissutinik tunniussisisoqarneq ajormat.
Taamaattumik
minnerpaamilluunniit tupinnartuliaanngilaq inunnilluunniik immikkoortiterinerunani
nunatsinni piniartoqarfinni piniartut kalaallit piniagassanik
pisinnaatitaanerannut tunngatillugu sutigut tamatigut salliutinneqarnissaat,
kiisalu kalaallinut nunatta avataani ilinniartunut tunngatillugu
oqaatigisariaqarpoq taakkua pisinnaatitaanerannutt periarfissaqarmata inatsisip
' 3-a immikkoortoq 4-a naapertorlugu naalakkersuisut
akuersissuteqarnerisigut.
Taamatut
oqaaseqarlunga isumaliutissiissut akuersissutigaara aammalu
taaseqataaffiginissaa akuersaarlugu.
Paaviaaraq
Heilmann, Inuutissarsiornermut, Aalisarnermut, Piniarnermut,
Nunalerinermullu Naalakkersuisoq:
Paasivara
partiinit tamanit aammalu Kattusseqatigiinniit Inatsisartut inatsiaat siulermik
piniarnermut aallaaniarnermullu inatsit aammalu aalisarnermut inatsisip
allannguutissaatut siunnersuutip maannakkutut isikkoqarlutik akuerineqassasut,
taaseqataaffiginiaraat.
Siullermik
partiit oqaaseqarfigilaassavakka tamaasa ataatsimoortumik, tassa
agguaasseriaatsimik nutaamik malittarisassanik upernaamut
saqqummiussisoqarnissaanik kissaateqartoqartoq paasivarput, aamma
taamaaliussaagut, taamaaliornissarpummi aamma soorlu oqaatigigipput
Ataatsimiititaliap isumaliutissiissutaanut akissuteqarninni tassa
siunertarereerparput, tassa tuttunniartarneq umimmanniartarnerlu nalunaarutip
allanngortinnissaa siunertarereerparput amma .............ternissaa.
Tamatumunnga
atatillugu saniatigooralugu sunngiffimmi piniartartut aallaaniartartullu eqqaarsaatigineqartut
paasivara tassa allannguinissami, tassa makitsilluni agguaassinermi
illoqutigiinnut killilersuisoqartillugu tuttutassanik umimmattassanillumi
ataatsimik tunisisarnissaq eqqarsaatigalugu. Tassa uani piniartut aalisartut
pineqanngitsut paasivara, tassali kisianni saniatigooralugu, partiit tamarmik oqaatigivaat,
saniatigooralugu aallaaniartartut tassani pinerarlugit.
Aamma
nunaqavissuunngitsut ukiut marluk nunatsinneeqqaarlutik illoqutigiinnut
makitsineqartarnissaani aatsaat peqataatinneqartarnissaat kissaatigineqartoq
paasivara, tassa siorna ukiut pingasuutissimavarput, kisiannili annertuumik
taanna oqallisaasimavoq. Aama uani tassunga tunngatillugu paasivara kalaallit
nunani allani ilinniagaqartut tassani tapunneqassanngitsut, tassa
nunaqavissutummi taakua aamma soorunami isigigatsigit.
Tassa
qulaani taakkartorneqartut pillugit naalakkersuisut upernaamut
malittarisassanik allannguutissanik soorunami suliaqassaagut, aammai
oqareernittut suliassaqareeratta.
Uani
oqaatigissavara soorunami Inatsisartut, tassa ilissi, ombudsmandissi suliaa
tassa tuttunut tunngaasoq, siorna tuttunniarsimanermut pillugu
pissangananngitsuunngimmat qanoq oqaaseqassanersoq, tassami ilissi
ombudsmandersi pilersitarsi qanoq oqarnersoq assut pissanganarpoq. Uanga
kissaatigisimagaluarakku assut ajornanngippat matumap suliarineqannginnerani
imaluunniit Inatsisartut ikiaq manna ataatsimiinnginnerani ombudsmandip
oqaaseqaateqarnissaa, kisianni tassa tamanna pisimanngilaq.
Naggataatigut
qutsavigaassi tamassi inatsisissamut akuersilersaarassi.
Anders
Andreassen, Inatsisartut Siulittaasuat:
Tassa
allanik oqaaseqartussaarummat immikkoortut marlutk taakku pineqartut tassa 37
aamma 37 a immikkoortillugit taasissutigissavagut. Taavalu apeqqutigissvara
immikkoortoq 37 Piniarneq aallaaniarneq pillugu Inatsisartut inatsisissaannut
siunnersuummut qassit akuersinersut. 27-it.
Tassa
isersimasut tamarmik. Taavalu tullia tassa 37 A - Aalisarneq pillugu
Inatsisartut inatsisissaata allanngortinneqarneranik Inatsisartut inatsisissaannik
siunnersuummut qassit akuerseqataappat? 27-it.
Taasisinnaasut
tamamik. Taamaalilluni
ullormut oqaaluuserisasssaq 37 aamma 37a naammassillugit suliarineqarput.
Oqaluuserisaq naammassivoq.