Oqaluuserisassani immikkoortoq 28-2 |
|
||
Siullermeerneqarnera | Aappassaanneerneqarnera | Pingajussaaneerneqarnera |
Marlunngorneq 19. oktoberi
1999 nal.14.42
Ataatsimiinnermik
aqutsisoq: Inatsisartut
Siulittaasuat, Johan Lund Olsen.
Alfred Jakobsen, Peqqinnissamut Avatangiisinut
Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoq:
Pinngortitaleriffik pillugu
Inatsisisartut inatsisaata allanngortinneqarneranik Inatsisartut
inatsisissaatut siunnersuut Naalakkersuisut sinnerlugit
aappassaaneerneqarnissaanuut maannakkut saqqummiutissavara.
Tassa Inatsisissatut
siunnersuut oktoberip ulluisa 4-aanni 1999-imi Inatsisartuni siullermeerlugu
oqallisigineqarpoq. Partiit oqaaseqartui tamarmik, KNAPK, APK aamma Savaatillit
Peqatigiit Suleqatigiissut tamarmik siulersuisunut aalajangersimasumik
ilaasortaatitaqarnissaannik Naalakkersuisut siunnersuutaannut isumaqataapput.
Inatsisartut
inatsisissaattut siunnersuummi allassimavoq, Naalakkersuisut
Pinngortitaleriffiup aaqqissuussaanera atorfilittatigullu ilusiligaanera
pillugit erseqqinnerusumik maleruagassaliorsinnaasut. Allatut oqaatigalugu
Pinngortitaleriffiup pinngitsoorani suliassaqarfimmini
ilisimatusarfinngortinneqarnissaa suli erseqqissumik
aalajangerneqarsimanngilaq.
Inatsisissamut
siunnersuutip nassuiaatitaani ersertutut inatsisissatut siunnersuut tassaavoq,
Pinngortitaleriffiup suliassaqarfimmini ilisimatusarfinngornissaminut
periarfissanik misissuinissanut kajumissaataasussaq.
Taamaaliortoqassappat
ilisimatusarnermut ministeriaqarfik paaseqatigineqartariaqarpoq, kiisalu
Pinngortitaleriffimmi atorfiit siunissami qanoq ittuunissaat
eqqarsaatigineqartariaqarluni. Atorfiit qanoq ittuunerinik allanngortitsinerit
kiisalu akissarsiat atorfimmilu atukkat pillugit isummaqatigiinniarnerit
imaaliinnarlugit Naalakkersuisuniit malittarisassiorneqarsinnaanngillat,
akissarsiammi atorfimmilu atukkat pillugit isumaqatigiinniartarnerit
suliffeqarnermi illuatungeriinnit isumagineqartarmata.
Siuliani taaneqartunut
ilanngullugu aningaasaqarnermut tunngasut aamma qulaajarneqartariaqarput,
pisariaqarpallu aningaasanut inatsit pillugu isumaqatigiinniarnernut ilanngunneqarlutik.
Taamatuttaaq
pinngoritaleriffik pillugu Inatsisartut inatsisaata
allanngortinneqaqqittariaqarsinnaanera paasiniarneqartariaqarpoq,
pisariaqarpallu tamanna naapertorlugu allanngortinneqartariaqarluni.
Apeqqutit tamakku
qulaarneqarpata imaassinnaavoq, Pinngortitaleriffiup suliassaqarfimmini
ilisimatusarfinngortinneqarnera naleqqutinngitsuusoq paasinarsisoq,
allaalluunniimmi kissaatiginnanngitsoq. Taamaassappat immaqa
kissaatigineqarnerussaaq Pinngortitaleriffik suliassaqarfimmini Ilisimatusarfimmut
assingusumik ilusilerneqaruni, taamaattunngornanili. Inatsisartut
inatsisissaattut siunnersuutikkut tamanna ajornarunnaassaaq.
Inatsisartut
allattoqarfiata Pinngortitaleriffik pillugu inatsisartut inatsisaata
allanngortinneqarneranik siunnersuummik nalunaarfigineqarnerata kingorna
ministeriuneqarfik, tassa Naalagaaffiup sinniisua aqqutigalugu kiisalu
Savaatillit Peqatigiit Suleqatigiissut tusarniaanermut akissuteqarsimmapput.
Ministeriuneqarfik
nalunaarpoq Inatsisartut inatsisaata allannguutissaata imarisai pillugit
oqaa-seqaatissaqarani. Siunnersuut aalajangiusimaneqarpoq. Savaatillit
Peqatigiit Suleqatigiissut siunnersuummut oqaaseqaatissaqanngillat.
Tusarniaanermut akissutip kingunerisaanik Pinngortitaleriffik pillugu
Inatsisartut inatsisaata allanngortinneqarnissaanik siunnersuummut nassuiaatit
allanngortinneqarput. Inatsisip oqaasertai imminni allanngortinneqanngillat,
kiisalu Pinngortitaleriffimmik ilisimatinneqarpunga Naasorsiooqarfik
Pinngoritaleriffillu qanittumik suleqatigee-reersut. Ilaatigut tassa
Naasorsioqaarfik aamma taanna allatut taagortarpaat, Angakkussarfik.
Hans Enoksen, Siumup oqaaseqartua:
Pinngortitaleriffik pillugu Inatsisartut inatsisaata allanngortinneqarnissaanik siunnersuut aappassaaneerneqarnissaanut saqqummiussaq tunngavigalgu Siumumi oqaaseqarfigissavarput.
Matumuuna inatsisissatut saqqummiunneqartoq tunngavigalugu Naalakkersuisut Pinngortitaleriffiup ilusilersugaanera atorfillillu eqqarsaatigalugit maleruagassaliorsinnaaneq eqqaaneqartoq, aammalu Pinngortitaleriffiup ilisimatusarfinngornissaanik misissuinissamut periarfissiinissaq isumaqatigalugu oqaatigissavarput.
Kisiannili taamaaliortoqassappat Ilisimatusarnermut ministeeriaqarfik paaseqatigalugu pinissaa saneqqunneqarsinnaanngitsoq oqaatigissallugu. Kisiannili aamma ersarissassavarput atorfillit eqqarsaatigalugit allanngortitsinerit aammalu ulluinnarni sulinermi atukkat imaaliinnarlugit allanngortinneqarsinnaanngimmata. Taakkumi allanngortinneqassappata suliffeqarnermi illuatungeriinnik suliarineqartussaammata, tamannalumi Siumumi ataqqilluinnarparput.
Pinngoritaleriffiup ingerlaasia allanngortinneqassappat sillimaffigeqqussavarput aningaasatigut kingunerisinnaasai sapinngisamik misissorluarneqarnissaat Siumumit kissaatigigatsigu.
Taamatut oqaaseqarluta siullermeernerani oqaaseqaatigut ilanngullugit innersuussutigalugillu taamatut isikkoqarluni pingajussaaneernissaanut ingerlaqqinnissaa innersuussutigaarput.
Siverth K. Heilmann, Atassutip oqaaseqartua:
Pinngortitaleriffik pillugu
Inatsisartut inatsisaata allanngortinneqarneranik Inatsisartut inatsisissaattut
siunnersuutip siullermeerneqarnerani Atassummiit naatsumik oqaaseqarnitsinni
tamakkiisumik tapersiinerput oqaatigaarput.
Atassummiilli Naalakkersuisuni
ilaasortap suliap matumap aappassaaneernerani saqqummiinerani maluginiarparput,
Pinngortitaleriffik pillugu Inatsisaata allanngortinneqaqqittariaqarsinnaanera
paasiniarneqartariaqarpumik il.il. imatut imalimmik, ilaatigullu
paatsuuganarsinnaasumik saqqummiisoq.
Tamaattumik Atassummiit
Naalakkersuisunut kaammattuutigissavarput, nalorninaatsumik qulaajagassat
tamaasa akisussaaffimmik tigusitinnani qulaajarniaqqullugit. Taamatut
oqarnitsinni pineruarput saqqummiussami titarnertaaq alleq, tassa uani, aammalu
quppernerup aappaata titarnertaaq siulleq. Taamaakkaluartoq Atassutip
gruppeaninngaanniit taamatut isikkoqarluni aamma pingajussaaneernissaanut
akuersilluta taasissaagut.
Maliinannguaq Markussen
Mølgaard, Inuit
Ataqatigiit oqaaseqartuat:
Pinngortitaleriffiup
suliassaqarfimmini ilisimatusarfinngornissaminut periarfissanik
misissuisinnaanngornissaa ammaanneqartussaavoq, siunissamilu
Pinngortitaleriffiup nunatsinnut iluaqutaasumik ineriartortuarnissaa Inuit
Ataqatigiinniit kissaatigigatsigu suliniutit ingerlaqqinnissaat
tapersersorpagut.
Inuit Ataqatigiinniit
siullermeerinninnermi oqaatsigut innersuussutigalugit aappassaaneerinninnermilu
inatsisit allannguuteqartussaanngimmat taamatut isikkoqarluni
pingajussaaneerneqarnissaminut ingerlaqqinnissaa innersuussutigaarput.
Mogens Kleist, Kattusseqatigiit oqaaseqartuat:
Pinngortitaleriffik pillugu
Inatsisartut inatsisaata allanngortinneqarnissaatut siunnersuummut
pingajussaanninnginnerani Kattusseqatigiinniit imatut oqaaseqaateqarusuppugut:
Pinngortitaleriffimmut
tunngatillugu siullermeerneraniit oqaaseqaatigisimasagut innersuussutigalugit
suliap pingajussaaneerneqannginnerani maluginiarsimasagut arlaliupput. Tassalu
Pinngortitaleriffiup ilisimatusarfinngortinneqarsinnaanissaanut tunngasut
erseqqissumik aalajangerneqarsimanngimmata aammalu qanoq atorluarneqarsinnaanersoq
ersarissineqarsimanngitsutut maluginiaratsigit. Aammalu taamatut
aaqqiisoqassappat naalakkersuinikkut qanoq aaqqiisoqarsinnaanissaa
soqutiginartutut isigigatsigu. Aammalumi aningaasatigut qanoq
aaqqivigineqarsinnaanersoq suli ersarissumik oqaatigineqanngimmat.
Maannakkut suleqatigiissitat
taakkartorneqarput, siunissamilu ilisimatusarfittut aaqqiivigineqassappat,
Kattusseqatigiinniit pingaartipparput, ilisimatusarfittut atorneqassappat
ersarissumik maleruagassaqartinnissaa pingaartikkatsigu. Taamatut oqaaseqarluta
suliap pingajussaaneerneqannginnerani innersuussinerput ingerlateqqipparput,
aammalu taakkartukkagut neriuppugut Naalakkersuisuniit akineqarumaartut.
Alfred Jakobsen, Peqqinnissamut Avatangiisinut
Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoq, oqaaseqaqqittoq:
Qujanaq. Tassa
Pinngortitaleriffik pillugu Inatsisartut inatsisaata allanngortinneqarneranni,
Inatsisartut inatsisissaattut siunnersuut saqqummiukkakku, maannakkut partiit
aammalu Kattuseqartigiit akissutaannut Naalakkersuisut sinnerlugit qujarusuppunga.
Taavalu Atassutikkunnut
erseqqissarusuppara una, taamatut ujartuinerat nalorninaatsumik qulaajagassat
taakkartorlugit oqaaseqartuata oqaaseqarnera pillugu, erseqqissaatigiinnarsuara
tassa Pinngortitaleriffik maannakkutuut susassaqarfimminik ilisimatusarfittut
qaqugukkulluunniit arlaatigut taassumunnga sammivilimmik
ingerlanneqarnialissappat, taava misissugassat allat tassa pinngitsooratik
taakkua tullinnguutissapput, tassalu inatsisitigut allatigullu tamanna immikkut
kinguneqassanersoq, aammalu aningaasatigut allatigut kinguneqassanersoq.
Taamaammat taannartaa
erseqqissaatigilaaginnarpara. Taavalu utoqqatsissutigilaassavara
oqqarliulaarnera, tassa naasorsiooqarfigooq angakkussarfimmiipporooq.
Johan Lund Olsen, Inatsisartut Siulittaasuat, ataatsimiinnermik
aqutsisoq:
Ja, qujanaq. Tassalu allanik
oqaaseqartoqartussaanngimmat, maannakkut taasissaagut. Tassalu siuliannisut
aamma una oqaatigissavara, tassa uani siunnersuummi nassuiaatip aamma
allanngortinneqarsimapput, kisiannili inatsisip oqaasertai imminnut
allanngortinneqarsimanngillat.
Tassalu taamatut iluseqarluni
maani najuuttut qinnuigissavakka taamatut isikkoqarluni
pingajussaaneernissaanut akuerseqataajumasut nikueqqullugit.
Ja, tassa najuuttut tamarmik
25-it akuerseqataapput.
Tassalu akerliusoqanngilaq
aammalu taaseqataasoqanngilaq.
Oqaluuserisaq naammassivoq.