Kalaallit Nunaanni Inatsisartut

Oqaluuserisassani immikkoortoq 28-2

Ataatsimiinnerit ] Tilbage ] Op ] Næste ]

Siullermeerneqarnera Aappassaanneerneqarnera Pingajussaaneerneqarnera

Marlunngorneq 19. oktoberi 1999 nal.14.42

Oqaluuserisassani immikkoortoq 28

Pinngortitaleriffik pillugu Inatsisartut inatsisaata allannguutissaatut siunnersuut.

(Peqqinnissamut, Avatagiisinut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoq)

Aappassaaneerineq.

Ataatsimiinnermik aqutsisoq: Inatsisartut Siulittaasuat, Johan Lund Olsen.

Alfred Jakobsen, Peqqinnissamut Avatangiisinut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoq:

Pinngortitaleriffik pillugu Inatsisisartut inatsisaata allanngortinneqarneranik Inatsisartut inatsisissaatut siunnersuut Naalakkersuisut sinnerlugit aappassaaneerneqarnissaanuut maannakkut saqqummiutissavara.

Tassa Inatsisissatut siunnersuut oktoberip ulluisa 4-aanni 1999-imi Inatsisartuni siullermeerlugu oqallisigineqarpoq. Partiit oqaaseqartui tamarmik, KNAPK, APK aamma Savaatillit Peqatigiit Suleqatigiissut tamarmik siulersuisunut aalajangersimasumik ilaasortaatitaqarnissaannik Naalakkersuisut siunnersuutaannut isumaqataapput.

Inatsisartut inatsisissaattut siunnersuummi allassimavoq, Naalakkersuisut Pinngortitaleriffiup aaqqissuussaanera atorfilittatigullu ilusiligaanera pillugit erseqqinnerusumik maleruagassaliorsinnaasut. Allatut oqaatigalugu Pinngortitaleriffiup pinngitsoorani suliassaqarfimmini ilisimatusarfinngortinneqarnissaa suli erseqqissumik aalajangerneqarsimanngilaq.

Inatsisissamut siunnersuutip nassuiaatitaani ersertutut inatsisissatut siunnersuut tassaavoq, Pinngortitaleriffiup suliassaqarfimmini ilisimatusarfinngornissaminut periarfissanik misissuinissanut kajumissaataasussaq.

Taamaaliortoqassappat ilisimatusarnermut ministeriaqarfik paaseqatigineqartariaqarpoq, kiisalu Pinngortitaleriffimmi atorfiit siunissami qanoq ittuunissaat eqqarsaatigineqartariaqarluni. Atorfiit qanoq ittuunerinik allanngortitsinerit kiisalu akissarsiat atorfimmilu atukkat pillugit isummaqatigiinniarnerit imaaliinnarlugit Naalakkersuisuniit malittarisassiorneqarsinnaanngillat, akissarsiammi atorfimmilu atukkat pillugit isumaqatigiinniartarnerit suliffeqarnermi illuatungeriinnit isumagineqartarmata.

Siuliani taaneqartunut ilanngullugu aningaasaqarnermut tunngasut aamma qulaajarneqartariaqarput, pisariaqarpallu aningaasanut inatsit pillugu isumaqatigiinniarnernut ilanngunneqarlutik.

Taamatuttaaq pinngoritaleriffik pillugu Inatsisartut inatsisaata allanngortinneqaqqittariaqarsinnaanera paasiniarneqartariaqarpoq, pisariaqarpallu tamanna naapertorlugu allanngortinneqartariaqarluni.

Apeqqutit tamakku qulaarneqarpata imaassinnaavoq, Pinngortitaleriffiup suliassaqarfimmini ilisimatusarfinngortinneqarnera naleqqutinngitsuusoq paasinarsisoq, allaalluunniimmi kissaatiginnanngitsoq. Taamaassappat immaqa kissaatigineqarnerussaaq Pinngortitaleriffik suliassaqarfimmini Ilisimatusarfimmut assingusumik ilusilerneqaruni, taamaattunngornanili. Inatsisartut inatsisissaattut siunnersuutikkut tamanna ajornarunnaassaaq.

Inatsisartut allattoqarfiata Pinngortitaleriffik pillugu inatsisartut inatsisaata allanngortinneqarneranik siunnersuummik nalunaarfigineqarnerata kingorna ministeriuneqarfik, tassa Naalagaaffiup sinniisua aqqutigalugu kiisalu Savaatillit Peqatigiit Suleqatigiissut tusarniaanermut akissuteqarsimmapput.

Ministeriuneqarfik nalunaarpoq Inatsisartut inatsisaata allannguutissaata imarisai pillugit oqaa-seqaatissaqarani. Siunnersuut aalajangiusimaneqarpoq. Savaatillit Peqatigiit Suleqatigiissut siunnersuummut oqaaseqaatissaqanngillat. Tusarniaanermut akissutip kingunerisaanik Pinngortitaleriffik pillugu Inatsisartut inatsisaata allanngortinneqarnissaanik siunnersuummut nassuiaatit allanngortinneqarput. Inatsisip oqaasertai imminni allanngortinneqanngillat, kiisalu Pinngortitaleriffimmik ilisimatinneqarpunga Naasorsiooqarfik Pinngoritaleriffillu qanittumik suleqatigee-reersut. Ilaatigut tassa Naasorsioqaarfik aamma taanna allatut taagortarpaat, Angakkussarfik.

Hans Enoksen, Siumup oqaaseqartua:

Pinngortitaleriffik pillugu Inatsisartut inatsisaata allanngortinneqarnissaanik siunnersuut aappassaaneerneqarnissaanut saqqummiussaq tunngavigalgu Siumumi oqaaseqarfigissavarput.

Matumuuna inatsisissatut saqqummiunneqartoq tunngavigalugu Naalakkersuisut Pinngortitaleriffiup ilusilersugaanera atorfillillu eqqarsaatigalugit maleruagassaliorsinnaaneq eqqaaneqartoq, aammalu Pinngortitaleriffiup ilisimatusarfinngornissaanik misissuinissamut periarfissiinissaq isumaqatigalugu oqaatigissavarput.

Kisiannili taamaaliortoqassappat Ilisimatusarnermut ministeeriaqarfik paaseqatigalugu pinissaa saneqqunneqarsinnaanngitsoq oqaatigissallugu. Kisiannili aamma ersarissassavarput atorfillit eqqarsaatigalugit allanngortitsinerit aammalu ulluinnarni sulinermi atukkat imaaliinnarlugit allanngortinneqarsinnaanngimmata. Taakkumi allanngortinneqassappata suliffeqarnermi illuatungeriinnik suliarineqartussaammata, tamannalumi Siumumi ataqqilluinnarparput.

Pinngoritaleriffiup ingerlaasia allanngortinneqassappat sillimaffigeqqussavarput aningaasatigut kingunerisinnaasai sapinngisamik misissorluarneqarnissaat Siumumit kissaatigigatsigu.

Taamatut oqaaseqarluta siullermeernerani oqaaseqaatigut ilanngullugit innersuussutigalugillu taamatut isikkoqarluni pingajussaaneernissaanut ingerlaqqinnissaa innersuussutigaarput.

Siverth K. Heilmann, Atassutip oqaaseqartua:

Pinngortitaleriffik pillugu Inatsisartut inatsisaata allanngortinneqarneranik Inatsisartut inatsisissaattut siunnersuutip siullermeerneqarnerani Atassummiit naatsumik oqaaseqarnitsinni tamakkiisumik tapersiinerput oqaatigaarput.

Atassummiilli Naalakkersuisuni ilaasortap suliap matumap aappassaaneernerani saqqummiinerani maluginiarparput, Pinngortitaleriffik pillugu Inatsisaata allanngortinneqaqqittariaqarsinnaanera paasiniarneqartariaqarpumik il.il. imatut imalimmik, ilaatigullu paatsuuganarsinnaasumik saqqummiisoq.

Tamaattumik Atassummiit Naalakkersuisunut kaammattuutigissavarput, nalorninaatsumik qulaajagassat tamaasa akisussaaffimmik tigusitinnani qulaajarniaqqullugit. Taamatut oqarnitsinni pineruarput saqqummiussami titarnertaaq alleq, tassa uani, aammalu quppernerup aappaata titarnertaaq siulleq. Taamaakkaluartoq Atassutip gruppeaninngaanniit taamatut isikkoqarluni aamma pingajussaaneernissaanut akuersilluta taasissaagut.

Maliinannguaq Markussen Mølgaard, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat:

Pinngortitaleriffiup suliassaqarfimmini ilisimatusarfinngornissaminut periarfissanik misissuisinnaanngornissaa ammaanneqartussaavoq, siunissamilu Pinngortitaleriffiup nunatsinnut iluaqutaasumik ineriartortuarnissaa Inuit Ataqatigiinniit kissaatigigatsigu suliniutit ingerlaqqinnissaat tapersersorpagut.

Inuit Ataqatigiinniit siullermeerinninnermi oqaatsigut innersuussutigalugit aappassaaneerinninnermilu inatsisit allannguuteqartussaanngimmat taamatut isikkoqarluni pingajussaaneerneqarnissaminut ingerlaqqinnissaa innersuussutigaarput.

Mogens Kleist, Kattusseqatigiit oqaaseqartuat:

Pinngortitaleriffik pillugu Inatsisartut inatsisaata allanngortinneqarnissaatut siunnersuummut pingajussaanninnginnerani Kattusseqatigiinniit imatut oqaaseqaateqarusuppugut:

Pinngortitaleriffimmut tunngatillugu siullermeerneraniit oqaaseqaatigisimasagut innersuussutigalugit suliap pingajussaaneerneqannginnerani maluginiarsimasagut arlaliupput. Tassalu Pinngortitaleriffiup ilisimatusarfinngortinneqarsinnaanissaanut tunngasut erseqqissumik aalajangerneqarsimanngimmata aammalu qanoq atorluarneqarsinnaanersoq ersarissineqarsimanngitsutut maluginiaratsigit. Aammalu taamatut aaqqiisoqassappat naalakkersuinikkut qanoq aaqqiisoqarsinnaanissaa soqutiginartutut isigigatsigu. Aammalumi aningaasatigut qanoq aaqqivigineqarsinnaanersoq suli ersarissumik oqaatigineqanngimmat.

Maannakkut suleqatigiissitat taakkartorneqarput, siunissamilu ilisimatusarfittut aaqqiivigineqassappat, Kattusseqatigiinniit pingaartipparput, ilisimatusarfittut atorneqassappat ersarissumik maleruagassaqartinnissaa pingaartikkatsigu. Taamatut oqaaseqarluta suliap pingajussaaneerneqannginnerani innersuussinerput ingerlateqqipparput, aammalu taakkartukkagut neriuppugut Naalakkersuisuniit akineqarumaartut.

Alfred Jakobsen, Peqqinnissamut Avatangiisinut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoq, oqaaseqaqqittoq:

Qujanaq. Tassa Pinngortitaleriffik pillugu Inatsisartut inatsisaata allanngortinneqarneranni, Inatsisartut inatsisissaattut siunnersuut saqqummiukkakku, maannakkut partiit aammalu Kattuseqartigiit akissutaannut Naalakkersuisut sinnerlugit qujarusuppunga.

Taavalu Atassutikkunnut erseqqissarusuppara una, taamatut ujartuinerat nalorninaatsumik qulaajagassat taakkartorlugit oqaaseqartuata oqaaseqarnera pillugu, erseqqissaatigiinnarsuara tassa Pinngortitaleriffik maannakkutuut susassaqarfimminik ilisimatusarfittut qaqugukkulluunniit arlaatigut taassumunnga sammivilimmik ingerlanneqarnialissappat, taava misissugassat allat tassa pinngitsooratik taakkua tullinnguutissapput, tassalu inatsisitigut allatigullu tamanna immikkut kinguneqassanersoq, aammalu aningaasatigut allatigut kinguneqassanersoq.

Taamaammat taannartaa erseqqissaatigilaaginnarpara. Taavalu utoqqatsissutigilaassavara oqqarliulaarnera, tassa naasorsiooqarfigooq angakkussarfimmiipporooq.

Johan Lund Olsen, Inatsisartut Siulittaasuat, ataatsimiinnermik aqutsisoq:

Ja, qujanaq. Tassalu allanik oqaaseqartoqartussaanngimmat, maannakkut taasissaagut. Tassalu siuliannisut aamma una oqaatigissavara, tassa uani siunnersuummi nassuiaatip aamma allanngortinneqarsimapput, kisiannili inatsisip oqaasertai imminnut allanngortinneqarsimanngillat.

Tassalu taamatut iluseqarluni maani najuuttut qinnuigissavakka taamatut isikkoqarluni pingajussaaneernissaanut akuerseqataajumasut nikueqqullugit.

Ja, tassa najuuttut tamarmik 25-it akuerseqataapput.

Tassalu akerliusoqanngilaq aammalu taaseqataasoqanngilaq.

Oqaluuserisaq naammassivoq.