Oqaluuserisassani immikkoortoq 113 |
|
||
Siullermeerneqarnera | Aappassaanneerneqarnera | Pingajussaaneerneqarnera |
Ullut ataatsimiiffiusut aqqaneq
tallimaat, sisamanngorneq 27. marts 2003 nal. 13:54.
Athon
Frederiksen, apeqquteqartoq,
Kattusseqatigiit.
Taamatut
siunnersuuteqarninnut
ilaatigut tunngavingaakka uanga nammineerlunga
angajoqqaat
annertuumik innarluutillit ilaanniit saaffigineqartarnikka aammalu
naluneqanngitsutut Nunatsinni inunnik isumaginninnerup iluani sullissinermi
ilinniarsimasunik amingaateqarneq, minnerunngitsumik meeqqat
annertuumik innarluutillit sullinneqarnereat eqqarsaatigalugu,
taamaattumik nalunngisakka naapertorlugit
angajoqqaat annertuumik innarluutilinnik meerallit ilaatigut suliniarlutillu
assigiinngitsutigut malinnaaniarnerat, minnerunngitsumillu
meeqqaminnut piffissaqarniarnerat ilaatigut ilungersunarsinnaasartoq,
meeqqamut angajoqqaanullu annertuumik iluaqusiisinnaammat,
angajoqqaat annertuumik innarluutilimmik meerartallit
arlaat, imaluunniit
aamma kisimiittut eqqarsaatigalugit anaanaasoq,
ataataasorluunniit ulloq naallugu akissarsiaqaatigalugu meeqqaminnik paassisinnaalersinnaanermik
neqeroorfigineqartalersinnaanerat periarfissinneqartalissasoq
siunnersuutigaara.
Tamanit ilisimaneqarpoq ullumikkut maani Nunatsinni inuuniarneq ilaatigut
imaannaajunnaarsimavoq, allaammi angajoqqaat innarluuteqanngikkaluartunilluunniit
meerartallit ima ulapitsigilersimavugut,
allaat meerartatsinnut piffissaarutingajassimalluta,
tassami ullumikkut angajoqqaat marluullutik suliffeqanngikkunik akiligassanut
angummanniarnerat ilungersunarsisimavoq.
Sulilu ilungersunarnerusoq takorloorsinnaavarput angajoqqaat annertuumik innarluutilinnik
meerartallit, taamaattumik paasisinnaalluarpara angajoqqaat ilaat
annertuumik innarluutilimmik meerartallit ilaatigut ilungersunarluinnartumik inissittarnerat.
Isumaqarpungalu angajoqqaat taamatut nalaataqarsimasut pisortanit
pitsaanerpaamik
ikiorserneqassappata, angajoqqaat arlaat neqeroorfigineqarsinnaasariaqartut
aalajangersimasumik meeqqaminnik akissarsiaqaatigalugu
paarsisinnaalersillugit, tassami angajoqqaat meeqqaminnut asanninneq piviusoq ilumoortorlu ilisimanerpaajuvaat aammalu
meeraq nalunngilarput angajoqqaaminiilluni toqqisisimanerpaajusartoq.
Neriuppunga oqaluuserisassaq manna paasilluarneqarluni taperserneqarumaartoq.
Jonathan
Motzfeldt,
ataatsimiinnermi aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Siumut.
Akissuteqassaaq
Ilaqutariinnermut Naalakkersuisoq.
Ruth
Heilmann,
Ilaqutariinnut Peqqissutsimullu Naalakkersuisoq, Siumut.
Qujanaq.
Innarluutilinnik
isumaginninnermi tunngavik pingaartoq tassaavoq innarluutillip nalinginnaasumik
inuunermut sapinngisamik qanittumik inuuneqartinneqarnissaata
qulakkeerneqarnissaa.
Innuttaasoq
kinaluunniit inuuniarnikkut qanorluunniit nalaataqartoq assigiinngitsutigut
ikiorserneqartussaatitaavoq. Inatsisit tamanut atuuttut soorunalimi aamma
inunnut innarluuteqartunut atuupput.
Inatsisitigut
allatigut ikiorsiisoqarsinnaatinnagu aatsaat innarluutillit pillugit
malittarisassat atorneqarsinnaanerat tunngaviuvoq pingaaruteqartoq.
Innarluutilinnut malittarisassat malillugit ikiorsiisoqartarpoq inuit
ataasiakkaat naliliiffigineqarnerat tunngavigalugu, taamaallaallu
ikiorsiisoqarsinnaalluni aningaasartuutinut innarluuteqanngitsut
nalinginnaasumik atugassaminnut, ulluinnarni inuuniarnerminni imaluunniit
inigisamik aaqqissuunneqarnerannut atortagaasa nalinginnaasumik
aningaasartuutigisartagaannit aningaasartuutit malunnartumik
annertuneruppata.
Innarluutillit
pillugit peqqussummi anguniagaq pingaartoq tassaavoq annertuumik innarluutilik
sapinngisamik sivisunerpaamik nammineq angerlarsimaffimmini najugaqarnissaa
siunertaralugu ikiorserneqassasoq, tamanna pineqartup nammineq kissaatigippagu,
inuiaqatigiillu isaannit isigalugu taamaaliorneq illersorneqarsinnaappat.
Anguniagaq tamanna inersimasunut meeqqanullu atuuppoq.
Inunnut
innarluutilinnut ulluinnarni tapersersuineq nalinginnaasumik tapersersortinit
aammalu angerlarsimaffimmi ikiortinit isumagineqartarpoq. Tapersersortitut
ikiortip suliassaa tassaavoq innarluutilimmut perorsaanikkut tapersersuineq,
innarluutillip nalinginnaasumik inuunermut sapinngisamik qanittumik
inuuneqartinneqarnissaa siunertaralugu, angerlarsimaffimmilu ikiortip illup
iluani suliassat suliarisarlugit. Tapersersortimut aningaasartuutit Nunatta
karsianit akilerneqartarput angerlarsimaffimmilu ikiorteqartitsinermut
aningaasartuutit kommunimit akilerneqartarlutik.
Inatsisit
atuuttut naapertorlugit nammineq meeqqamik innarluuteqartumik paarsinissaq
periarfissaqareerpoq, ilaquttat ilaasa qaniginerusallu allat innarluutillip
nammineq angerlarsimaffiani paarsinissaannut aningaasarsiaqartitsinissamut
periarfissiisoqarsinnaalluni, nammineq angerlarsimaffimmi paarineqarneq
illersorneqarsinnaappat aammalu inuk paarsisussaq innarluutillip qanimut
attaveqarfigippagu.
Taamaasilluni
assersuutigalugu ulloq unnuarlu paaqqinnittarfimmut inissiinissamut
taarsiullugu nammineq angerlarsimaffimmi paarsisoqarsinnaavoq.
Angerlarsimaffimmi
paarsinermut aningaasarsiaqartitsisoqarsinnaavoq SIK-ip isumaqatigiissutaat
naapertorlugit akissarsiat minnerpaaffissaat sukkulluunniit atuuttut
amerlaqataattut annertussusilikkanik. Taamaalillutik paarsisup siusinnerusukkut
isertitarisartagai aningaasarsiat naatsorsorneqarnerannut
sunniuteqartussaanngillat. Pisut amerlanersaanni paarsisuusoq
tassaasartussaavoq meeqqamut innarluutilimmut angajoqqaaq, imaluunniit
inooqataasoq aappaasorluunniit. Aamma taanna ilaqutaasinnaavoq alla,
tassaasinnaalluni innarluutillip ikinngutigilluagaa imaluunniit inuk
innarluutilimmut qanimut attaveqartuusoq.
Aningaasarsiaqartitsisoqassappat
piumasaqaataavoq paarsisuusussap paarsinini piffissami sivisunerusumi
ingerlatissallugu naatsorsuutigigaa, paarsisup suliffigigaluaminit
soraarneratigut imaluunniit suliffissarsiuussisarfik aqqutigalugu
suliffissarsiornerminik unitsitsineratigut paarsineq akissarsiaqarluni
sulinermut nalinginnaasumut taarsiunneqarsimasoq.
Angajoqqaat
innarluutilinnik meeraqartut angajoqqaat innarluuteqanngitsunik meerallit
assigalugit meeqqaminnut pilersuisussaatitaapput isumassuisussaatitaallutillu,
meeraaq innarluuteqarnersoq innarluuteqannginnersorluunniit apeqqutaatinnagu.
Meeqqap meeraaqqerivimmi, meeqqerivimmi imaluunniit angerlarsimaffimmi
ulluunerani meeqqanik paarsiviusartumi paarineqarsinnaanera nalinginnaasumik
periarfissaqartussaavoq.
Angajoqqaat
meeqqaminnik paarsinertik aningaasarsissutigigajunngilaat. Meeqqap
innarluutillip angerlarsimaffimmini paarineqarneranut aatsaat
aningaasarsiaqartitsisoqarsinnaavoq meeqqap sapinngisamik pitsaanerpaamik
ineriartornissaa peqqissuunissaalu allatut illersorneqarsinnaanerusumik qulakkeerneqarsinnaanngippat
Taamatut
oqaaseqarlunga Inatsisartuni oqallinnissaq qilanaaraara.
Jonathan
Motzfeldt,
ataatsimiinnermi aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Siumut.
Partiit
oqaaseqartuinut, Enos Lyberth, Siumut.
Enos
Lyberth, Siumup
oqaaseqartua.
Inatsisartunut
ilaasortaq Anthon Frederiksen Kattusseqatigiit meeqqat annertuumik
innarluutillit oqallisissatut siunnersuutaanut Siumumiit imaattumik
oqaaseqassaagut:
Siumup
pilersinneqarneraniilli pingaartitatta politikkikkullu anguniartakkatta
pingaartut ilagaat meeqqat, inuusuttut utoqqaallu inuunerminni pitsaanerpaamik
atugassaqartitaanissaat suliniutigiuassallugu.
Taamaattumik
aamma innarluutillit Inatsisartuni eqqartorneqartillugit tamatigut Siumumiit
siunertalimmik peqataasarpugut taamaaliortuassallutalu.
Siunnersuuteqartup
saqqummiussaa angajoqqaat arlaata nammineerluni innarluutilimmik meeqqaminik
paarsisinnaanera pillugu Naalakkersuisup oqaaseqaataani periarfissat taanna
atuutereermat eqqaasissutigisariaqartoq isumaqarfigaarput.
Angajoqqaat
annertuumik innarluutilimmik meerallit pisortanit pitsaanerpaamik
ikiorserneqassappata angajoqqajusut arlaat neqeroorfigisariqarsinnaanerat,
akissarsiaqaatigalugulu meeqqaminnik paarsisinnaalersillugit Siumumiit
isumaqatigaarput.
Siumumi
sukkulluunniit aporfissaqartitsisoqarsinnaanera tamatumani
takorloorneqarsinnaanngitsutut allaat oqaatigissavarput.
Taamaattumik
Siumumiit oqallissaarut tamatumani paasilluarneqarluni tapersersorneqarnissaa
kissaatigalugulu inassutigissavarput.
Isak
Davidsen,
ataatsimiinnermi aqutsisoq, sinniisussaq siulleq, Atassut.
Tulliuppoq Ellen
Christoffersen, Atassut.
Ellen
Christoffersen, Atassutip
oqaaseqartua.
Qujanaq.
Inatsisartuni
ilaasortap Anthon Frederiksen-ip oqallinnissamik siunnersuutaa ATASSUT-miit
ilalernartipparput ? taamaattumillu aamma ATASSUT-mmi oqallinnissap
isummersuutinik assigiinngitsunik pissarsiaqarfiusinnaalluarnissaa
qularutiginngilarput.
Ilaqutariinnermut
Naalakkersuisup siunnersuuteqartumut akissuteqarnermini ilaatigut eqqartorpaa maannakkut
inatsisit atuuttut naapertorlugit periarfissaareersoq siunnersuuteqartup
saqqummiussaattut ittumik ikiorsiinissamut, tamanna ATASSUT-mmit tusaatissatut
tingulluarparput.
Nunatsinni
ilaqutariit qanimut ikioqatigiittarnerat inuiaasusitsinnut pingaaruteqarluinnartut
ilagivaat ? tamannalu ATASSUT-ip inunninnik isumaginninnermut politikkianni
pingaaruteqarluinnartutut aallaaviginiarneqartarpoq. Taamaakkaluartorli
ATASSUT-mmi aamma pingaartipparput meeqqap qitiutinneqarluni
illersorneqarsinnaasumik ikiorsiiffigineqartarnissaa.
Oqallinnissamut
siunnersuuteqartup meeqqat annertuumik innarluutillit angajoqqaamik arlaannit
ulloq tamaat akissarsiaqaatigalugu paarineqartalernissaannik
neqeroorfigineqarsinnaalernissaat periarfissaareersoq Ilaqutariinnermut Naalakkersuisup
erseqqissaatigereeraluaraa, pingaartillugu oqaatigisariaqarparput angajoqqaat
pisariaqartitaasa kisimik salliutinneqannginnissaa aamma
eqqumaffiginiarneqartariaqarmat. Meeqqap annertuumik innarluuteqartup allatulli
aamma ineriartornissaanut aqqutissat ikiorsiissutissallu pitsaasut
qulakkeerneqartariaqarput ? tamatigullu pisariaqartitat tamakkiisumik
angajoqqaanik kisimi pissarsiarineqarsinnaanatik.
Angajoqqaat
nalilersorluakkamik meeqqamut piukkunnarnerusumik ikiorsiissummik
neqeroorfigineqarnissaat pisariaqarluinnarpoq, angajoqqaat annertuumik
innarluutilimmik meerallit nukissaqartuarnissaat aamma puiorneqassanngilaq,
tamattami nalunngilarput nukippassuit angajoqqaat annertuumik innarluutilimmik
meerallit paarsinissaminnut atorfissaqartittaraat.
Taamatut
ATASSUT-mit naatsumik oqaaseqarluta oqallinnissamut siunnersuut
isummerfigaarput.
Qujanaq.
Isak
Davidsen,
ataatsimiinnermi aqutsisoq, sinniisussaq siulleq, Atassut.
Tulliuppoq
Astrid Fleischer Rex, Demokraatit.
Astrid
Fleischer Rex, Demokraatit
oqaaseqartua.
Anthon
Frederiksenip apeqquteqaataa Demokraatinit paasilluarparput.
Ilaqutariinnut
aningaasatigut oqilisaataalluassagaluarpoq angajoqqaat arlaat meeqqaminik
innarluutilimmik paarsilluni angerlarsimaannartalersinnaagaluarpat, taannalu
paasivarput Ruth-ip akissutaanut taamaattoqarsinnaasoq.
Tamattami
nalunngilarput annertuumik innarluutilimmik meeraqarneq qanoq
artornartigisinnaasoq, aammalu innarluutillit nunatsinni qanoq
atugarliortitaatigisut.
Angajoqqaat
meeqqaminnik innarluutilimmik paarinniinnarnissaat aningaasatigut
pisariaqartutigut tunngavissaqartinneqarpat meeqqap illoqarfimmut allamut
nassiunneqarnissaminut taarsiullugu angerlarsimaffimmiiginnarnissaa
pitsaanerungaartuuvoq.
Peqatigitillugu
Demokraatinit ilisimagatsigu meeqqamik innarluutilimmik
angerlarsimaffititsiinnarneq qanoq sakkortusinnaatigisinnaallunilu
oqimaassinnaatigisoq, angajoqqaat oqilisaavigineqartarnissaat
pisariaqartassaaq. Soorlu sapaatit akunnerisa naanerani meeraq immaqa aallamut
inissilaarlugu toqqissisimasunut angajoqqaarsianut, taamaalilluni angajoqqaat
kisiamik qasuersaartinneqaratik aamma meeraq immaqa
qasuersaartinneqartassammat.
Kiisalu
pikkorissarnernik ilitsersuunneqarnissanillu neqeroorfigineqartarnissaat,
aammalu pisariaqartassalluni soorlu meqqanut inuusuttunullu ikiuineq pillugu
Inatsisartut peqqussutaanni massakkut piungajalersumi ingerlataarivillugu
angajoqqaarsianut eqqarsaatigineqartoq. Taakkua tassani aallassimasutuut
inuussutissarsiutigalugu angajoqqaarsiat taakkua pikkorissarneqartassammata
taavalu arlaatigut oqilisaanneqarlutik ajoqersuunneqarlutik nutaanik
paasisanik. Taakkua aamma angajoqqaat innarluutilinnik meeqqallu
taamaliorneqartarnissaat innersuussutigaarput.
Isuma kusagigatsigu
Naalakkersuisut kajumissaarusuppagut isuma sulissutigilluaqqullugu.
Isak
Davidsen,
ataatsimiinnermi aqutsisoq, sinniisussaq siulleq, Atassut.
Anthon
Frederiksen Kattusseqatigiit.
Athon
Frederiksen, apeqquteqartoq,
Kattusseqatigiit.
Naalakkersuisut
akissutaannut aammalu partiit oqaaseqartitaasa oqaaserisaanut qujarusuppunga.
Tassa uani
uppernarsineqarmat ersersinneqarlunilu angajoqqaat taamatut annertuumik
innarluutilinnik qitornallit arlaat inatsisit massakkut atuutereersut
naapertorlugit periarfissaqareersut tamatuminnga. Tamanna assut
nuannaarutigivara, tassami nalunnginnakku angajoqqaat ilaasa
nalornissutigisaraat qanoq periarfissamik tamatuminnga atuisinnaanermut
tunngasut.
Akissuteqarnermili
una Naalakkersuisup akissuteqaataani ersarissaqqulaarpara, tassa allaqqasoq
imaattoq: Meeqqap innarluutillit angerlarsimaffimmini paarineqarneranut aatsaat
aningaasarsiaqartitsisoqarsinnaavoq. Meeqqap sapinngisamik pitsaanerpaamik
ineriartornissaa peqqissuunissaalu allatut illersorneqarsinnaasumik qulakkeerneqarsinnaanngippat.
Taanna
ersarissartikkusulaarpara Naalakkersuisumut apeqqut.
Soorunami aamma
partiit oqaaseqartuisa pingaartumik Atassutip oqaaseqartuisa aammalu
Demokraatit oqaaseqartuisa oqaatigisaat taanna angajoqqaat taamannak
atugaqartut aamma angerlarsimaffimminni taamatut najugaqaannarnerminni
arlaatigut ikiorserneqartariaqartarnissaat. Taanna qularnanngitsumik
pisariaqartussaavoq. Minnerunngitsumik pikkorissaasarnermut
ilitsersuisarnermullu tunngatillugu taakku neqeroorfigineqartarnissaat aamma
assorujussuaq iluatinnaateqassooq taakkunannga.
Tassa naatsumik
oqaatigalugu oqaaseqartut tamarmik tapersiinerat aammalu Naalakkersuisut
inatsisini atuutereersuni periarfissaqartitsinermi akissuteqaataat
qujassuteqarfigaakka.
Isak
Davidsen, ataatsimiinnermi
aqutsisoq, sinniisussaq siulleq, Atassut.
Tulliulluni
oqaaseqassaaq Ilaqutariinnermut Naalakkersuisoq.
Ruth
Heilmann, Ilaqutariinnut
Peqqissutsimullu Naalakkersuisoq, Siumut.
Ja qujanaq.
Tassa uangattaaq
taamatut apeqquteqaat aallaavigalugu oqallinnissami siunnersuuteqartoq
Kattusseqatigiit Anthon Frederiksen aamma akissutinnut qujassuteqarnera aamma
uanga nammineq qujassutigaara.
Aamma uanga
utoqqatsissutigissavara uani naggataatungaani taanna atuakkat oqaaseq kingulleq
?qulakkeerneqarsinnaanngippat? taanna imaassagami ?qulakkeerneqarsinnaappat?.
Taamaattumik uanga akissuteqarninni atuarpara taamatut. Tassa una killormut
paasineqarsinnaasutut uani allaqqanera utoqqatsissutigissavara.
Taamaattumik uani
tassani oqaaseqatigiit taakkua imarisaata nassuianeqarnissaat tassa
imaattariaqassaaq una: Meeqqap sapinngisamik pitsaanerpaamik ineriartornissaa
peqqissuunissaalu allatut illersorneqarsinnaanerusumik
qulakkeerneqarsinnaappat.
Tassa taanna
pingaaruteqartorujussuuvoq taamatut soorunami innarluuteqartumut
paarinnittussaq sapinngisamik ilisimasaqassasoq, aamma ilitsersorneqassasoq
soorunami aamma uani ilaatigut pikkorissaanernik oqariartuuteqartoqarpoq,
soorlu Demokraatit tungaaninngaanniit.
Taamaattumik
tassuunakkut qulakkeersimaneqartariaqarpoq ilumut innarluutilik taamatut
paarineqartussaq angerlarsimaffimmi paarineqassaguni aamma ilisimannittumik
innarluuteqarnera pillugu ilisimannittumik aammalu qanoq aaqqissuussaasumik
paarineqarsinnaaneranut aamma illersorneqarsinnaasumik paarsisup aamma
qulakkerneqarnissaa.
Taanna tassani
taamatut paasisariaqarpoq.
Tassa soorunami
innarluutillit assigiiaanngitsorujussuupput aamma pisariaqartitaat
assigiiaanngitsorujussuullutik. Ilaaat innarluuteqartarput annertuumik ilaallu
immaqa annikitsumik.
Taamaattumillu
tassuunakkut meeqqat pisariaqartitai aallaavigalugit aammalu
pikkoriffigineqarluni qanoq iliuusissat aamma eqqarsaatigalugit.
Tassani
illersorneqarsinnaasumik meeqqap innarluutillit paarineqarnissaa uani naggataani
oqaatigineqartumi pineqarneruvoq.
Uangattaaq
oqaaserineqartut partiinit qujassutigaakka, aamma Siumut tassuuna
paasinnilluartutut aamma Enos Lyberth tassani oqaaseqartoralugu, aamma
tapersersuisutut taamatut nipeqarpoq. Ilumoorami pingaaruteqarpoq
innarluutillit pingaartumillu aamma annertuumik innarluutillit angajoqqaaminnik
aamma sivisunerusumik najorteqarlutik qanimullu najorneqarlutik taanna
aaqqissuussaasumik aamma tapersersorteqarlutik toqqissisimasumillu aamma
inuuneqarlutillu pingaartumik innarluutillit peroriartornissaat aamma
eqqarsaatigalugu.
Soorunami
siusinnerusukkut innarluutilli pingaartumillu annertuumik innarluutillit
Qallunaat Nunaannut aallartittaratsigit nunatsinni innarluuteqartunik
katsorsaaneq ilaatigullu aamma perorsaaneq immaqa suli
pikkoriffigivallaanngilarput. Taamaattumik aamma ilumoorpoq imaannaanngitsumik
nunatsinni innarluutillit atugaqartut, soorlu aamma Demokraatit tassani
oqaaseqarnerminni taanna oqaatigivaat.
Kisianni
pingaaruteqartorujussuuvoq soorlu tamarmik oqariartuutigivaat soorunami meeraq
kinaluunniillu innarluuteqartoq nunatsinni najugaqarluni aamma allatuulli
periarfissaqartitaanissaa. Taanna pingaartorujussuartut aamma
isumaqarfigaarput. Taamaattumillu aamma atugassarititaasut allat meeqqat
inuusuttullu aamma ikiorsiisarnermut peqqussutissami nutaami tassuunga aamma
ilanngullugu soorunami allatuulli piginnaatitaaffeqarnerat taanna
erseqqissartuartariaqarpoq innarluutillit eqqarsaatigalugit.
Aammalu
Atassutip uani oqaaseqarnermini aamma oqaatigivaa angajoqqaat pisariaqartitaat
kisimik aallaavigineqaratik innarluutilik taamatut paarineqarnissaminut taakku
kisiisa eqqarsaatigineqassanngitsut. Soorunami meeqqap pisariaqartitai
aallaavigalugit aamma innarluutilik pingaartumillu annertuumik innarluutilik
paarineqarnissaa tassani tungaviulluinnaqqissaarmat.
Qujanaq.
Isak
Davidsen,
ataatsimiinnermi aqutsisoq, sinniisussaq siulleq, Atassut.
Taamaalilluta
oqallinneq una naammassivarput.