Oqaluuserisassani immikkoortoq 130 |
|
||
Siullermeerneqarnera | Aappassaanneerneqarnera | Pingajussaaneerneqarnera |
Ullut ataatsimiiffiusut 21-at, marlunngorneq 8. april 2003, nal. 13:00 ? 18:00.
Immikkoortoq 130
Ilaqutariit
nappaammik, soorlu kræftimik eqqorneqarsimasut aningaasaqarnikkut
erloqinarpallaanngitsumik inissisimanissaq qulakkeerniarlugu qanoq periarfissiisoqarsinnaanersoq
imaluunniit suut periarfissat tikkuunneqarsinnaanersut pillugit
Naalakkersuisunut apeqqut.
(Anthon Frederiksen)
Anthon Frederiksen, apeqquteqartoq Kattusseqatigiit.
Nalunngilarput ajoraluartumik kikkuugaluaruttaluunniit nappaammik imaaliallaannarlugu nakorsarneqarsinnaanngitsumik eqqorneqarsinnaanerput aammalumi ilaqarpugut nuliaasunik, uisunik, ilaqutaasunik nappaammik eqqorneqarsimanertik pissutigalugu Danmarkimut katsorsartikkiartortariaqarsimasunik. Ilaatigut piffissamik sivisuumi aamma ilaanni piffissami sivisoorujussuarmi ilaquttatik qimallugit nakorsartikkiartortariaqartunik aamma ilaqarluta.
Aamma ilaqarpugut nappaammik imaaliaallaannaq katsorsarneqarsinnaanngitsumik, soorlu kræftimik nappaatilinnik siusinnerusukkut katsorsarneqareersimagaluarlutik napparsimaqqilersimasunik. Nalunngilara napparsimasut taakkua ilaqutaat tarnikkut erloqissutinik saniatigut aamma aningaasaqarniarnikkut annertuumik eqqorneqartartut. Minnerunngitsumik aappaasup suliffini taamaatiinnarlugu imaluunniit qimakkallarlugu aapparminut tapersersuiniarluni Danmarkimeeqataasariaqarnerani aningaasartuuterpassuit pilertarput aammalu akissarsiassaraluit aamma tamatumani ilaatigut annaaneqartarlutik.
Paasinarpoq kommuneqarfinni assigiinngitsuni ikiorsiinissamut periutsit aamma assigiinngitsut atorneqartartut, ilaat angalanerminnut Danmarkimiinnerminnullu utertitassanik ikiorserneqartarsimapput. Ilaat Peqqinnissaqarfimmiit akiliunneqartarlutik, aamma allat allatut ikiorserneqartarlutik.
Aamma paasitinneqarsimanera naapertorlugu napparsimasut ilaat Danmarkimi katsorsartinnerup nalaani ilaqutaqarsimagunik ilaquttaminnut tikeraarsinnaatitaasartut paasivara. Tikeraarnermilu ullormut 90 kr.-inik ullormusiaqartinneqartartut, tassa napparsimavimmi imaluunniit peqqissartarfimmi uninngavimminninggaanniit Danmarkimi ilaquttaminnut tikeraarneranni.
Kisianni tikeraarneq ullunik pingasunik sivisunerussatillugu napparsimasoq piumaffigineqartarsimavoq pigisani tamaasa iniminiit peertariaqarai. Kiisalu ilaquttaminik tikeraartoqassaguni inigisamini najugaqateqarluni taava ilaqutaasoq unnuinermut ataatsimut 450 kr.-inik akiilisariaqartartoq, naak napparsimaviup inigisaani sofamiluunniit sinikkaluarpat.
Taamaattumik qinnuvigineqarnera naapertorlugu Naalakkersuisunut apeqquteqaatiginiarpakka ilaqutariit nappaammik soorlu kræftimik eqqorneqarsimasut aningaasaqarnikkut illoqinarpallaanngitsumik inissisimanissaq qulakkeerniarlugu qanoq periarfissiisinnaanersut imaluunniit suut periarfissat tikkuussutigisinnaaneraat.
Tassami nappaammik eqqorneqarnerup saniatigut minnerunngitsumik aamma napparsimasumut, ilaqutariinnut aningaasaqarniarnikkut ajorseriarnermik isumakuluutinngortarmat napparsimasup toqqissisimanarunnaassutigisaanik.
Aappaattullu napparsimasumut inigitinneqartumi aamma qularnanngilluinnartumik pisortanut akilerneqareersimasumi ilaqutaq sofami unnuisinneqarpat, sooq immikkut taanna 450 kr.-inik aamma akiliisariaqarnersoq ilanngullugu paaserusuppara.
Pingajussaannik napparsimasoq Danmarkimi ilaqutaqarsimaguni ilaquttaminut qasuersaariarluni angalasariaqassatillugu sooq 90 kr.-iinnarnik ullormusiaqartinneqartassanersoq aamma paaserusuppara. Tassami tassani ullaakkorsiorneq uninngavigisami 25 kr.-inik nalilik ilanngunneqarneq ajormat. Kiisalu sooq napparsimasup ullup pingasut sinnerlugit inigisani najussanngippagu inigisaniit pigisat tamarmik peerneqartariaqassanersut aamma ilanngullugu paaserusuppara.
Naggataatigut aamma apeqqutiginiarpara napparsimasut Danmarkimiittut kalaalimernertortinneqartarsinnaanerannut periarfissat qanoq innersut.
Qujanaq.
Jonathan Motzfeldt, ataatsimiinnermi aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Siumut.
Erseqqissaatigissavara apeqquteqaatit minutsinik 4-inik piffissaqarmata saqqumiunnissaanut. Taava akissuteqassaaq Ilaqutariinnermut, Peqqissutsimullu Naalakkersuisoq.
Ruth Heilmann, Ilaqutariinnut, Peqqissutsimullu Naalakkersuisoq, Siumut.
Qujanaq. Apeqqummut siullermut tunngatillugu imatut akissuteqassaanga, immaqa naalisaalaartariaqassaanga aamma uanga.
Qanimanartumik nappateqarneq ajutoornerujussuuvoq, napparsimasuinnaanngitsumut, aammali qanigisaasunut, tassami misigineqartarmat ulluinnarni inuuneq toqqissisimaffiusoq aserorneqartoq. Nappaat allaat katsorsarneqarsinnanngippat inuunerlu navianartorsiortitaalluni inuuneq muminneqarluinnartarpoq. Taamatut pisoqartillugu pisortat pitsaanerpaamik suliarinnissinnaanertik neqeroorutigisinnaavaat, ilaatigulli tamanna ilaqutariit ajutoornerannut ikiorsiissutigissallugu naammanneq ajorpoq.
Sulisitsisut ilaqutariit eqqorneqartut ikorfartorumallugit annertuumik iliuuseqarsinnaapput ullunut sulinngiffissanut, qaqugu feriarnissamut sulinngiffeqarnissamulluunniit tunngatillugu eqaallisaartumik iliuuseqarnermikkut, aammattaaq isumaqatigiissutit malillugit pisussaaffiit akimorlugit. Suliffeqarfiup sulisorisaq pinngitsoorsinnaanngippagu inuup nammineq aalajangerniartariaqassavaa ilaqutarisap ikorfartorneqarnissaa salliutissanerlugu imaluunniit ilaqutariit aningaasarsiornermikkut tunngavigisaat attatiinnarumanerunerlugu. Pisortat inuit
ataasiakkaat sinnerlugit taamatut aalajangiisinnaanngillat aammalu qulakkeersinnaanagu soraarneq akissarsiaqaraniluunniit sulinngiffeqarneq ilaqutariit inuussutissaqassusiannut sunniuteqassannginnersoq.
Ilaqutariilli aningaasaqarniarnerat ajornartoortitaappat ulluinnarnilu anignaasartuutit ajornartorsiutaalerpata pisariaqartitsineq pillugu pisortaniit ikiorserneqarnissaq pillugu malittarisassat malillugit ikiorneqarnissa qinnutigineqarsinnaavoq periarfissat allat tamarmik nungussimappata.
Taava imm. 2-mut akissutigissavara, tassa apeqqutigineqarpoq;
2.
Suna pillugu ilaqutaasut 450 kr.-nik akiliissappat Brønshøjimi Kalaallit
peqqissartut Illuanni unnuinermut?
Ilaqutaasut napparsimasoq Danmarkimut tikeraarumagunikkut
Kalaallit peqqissartut Illuanni napparsimasoq illoqatigalugu
inissinneqarsinnaapput inissaqatillugu. Napparsimasoq kisimiiffissamik
ineqarpat ilaqutaasumut siniffissamik inissiisoqarsinnaavoq. Taamatut inissiinneq 425 kr.-nik akeqarpoq.
Akiliummut
ilaapput siniffissaq, ullormut pingasoriarluni nerisitaaneq, kiisalu ulloq
naallugu akiliinani kaffisorsinnaaneq tiitorsinnaanerlu. Soorunami ilaqutariit
niaqorluutigissanngilaat eqqiaanissaq akeqanngitsumillu atisanik
errorsisinnaallutik. Peqqissartut illuanni najugaqarnermi angerlarsimaffiup
sannaaviini sulisoqarsinnaavoq napparsimasullu ingiaqatigalugit
asiartoqarsinnaalluni. Tamakkua saniatigut ilaqutaasut angerlarsimaffiup
isumaginninnermi siunnersuisuinit siunnersorneqassapput kiisalu sulisunit paaqqutarineqarlutik.
Allatut oqaatigalugu nammineq akiliummi pineqaannanngilaq unnuiffissaqarnissaq,
pissutsinili taamaattuni ilaqutaasut sapinngisamik pitsaanerpaamik
ikiorsersorneqarnissaat qulakkeerneqarluni.
Taava
pingajuannut apeqqummut.
3. Sooruna napparsimasut Danmarkimi
suliarineqarnermik nalaani ilaquttatik tikeraaraangamikkit
kaasarfimmiussarsiarisartagaat qanigisallu Kalaallit peqqissartut
Illuaniikkaangamik akiliutigisagaat assigiinngitsut?
Tamatumani
oqaatigissavara pissutsit marluk assigiinngilluinnarmata. Napparsimasut
peqqinnissaqarfiup akeqanngitsumik suliarineqarnissamik neqeroorutaanut
atapput, ilaqutaasulli namminneerlutik tikeraarunik namminneq akilissallugu
sulisitsisuataluunniit akilissallugu.
Malittarisassat
atuuttut malillugit akeqangitsumik suliarineqarnissamut ilaapput
akeqanngitsumik najugaqarneq, akeqanngitsumik nerisaqarneq il.il. Napparsimasup
peqqissartut illuanni najugaqarnissani pinnagu ilaquttami najugaqarumappat
napparsimasoq 90 kr.-inik nerisaqarnermut tapiiffigineqartarpoq.
Akit
assigiinnginnerat Inatsisartunut ilaasortap Anthon Frederiksenip tikkuagaa
allatut oqaatigalugu pilersarpoq tikeraartut ulloq unuarlu ineqartinnerannut
tassungalu atasutigut peqqinnissaqarfik anenrtuumik aningaaartuuteqartarmat, kisiannili
napparsimasoq nammineerluni inissikkumatillugu annikitsuinnarmik
sipaaruteqartoqartarluni.
Taava imm.
sisamaannut tunngatillugu akissut ? imaluunniit apeqqut imaappoq.
4.
Napparsimasoq ullut pingasut sinnerlugit allami inissitsillugu sooq Kalaallit
peqqissartut Illuanni inigisaanniit pigisai peerneqartarpat?
Napparsimasut
qinnuvigineqartarput nammineq pigisatik iniminniit peeqqullugit ilaqutamminnut
tikeraarniarunik ullulluunniit pingasut sinnerlugit uninngassanngikkunik, tassa
Kalaallit peqqissartut Illuata ini siniffilluunniit napparsimasunut allanut
atorsinnaaniassammagu. Peqqissartut illuat tamakkerluni
atorneqartuaannangajappoq, inissaqartitsisoqartinnagulu napparsimasut
Rigshospitalip napparsimasunut hotelianut hotelinulluunniit nalinginnaasunut
inissittariaqartarput. Tamannalu peqqinnissaqarfimmut akisusaqaaq.
Tassalu
peqqissartut illuata init siniffissallu tamaasa atorfissaqartippai,
aningaasatigullu illersorneqarsinnaassanngilaq init atorneqaratik
uninnganissaat, napparsimasut nammineq pigisatik uninngatiinnassappatigit
sivisunerusumik ilaquttanut tikeraareerlutik napparsimavimmiluunniit
uninngareerlutik uternissaasa tungaannut.
Immikkoortoq
tallimaannut, tassa naggataanullu apeqqut kingulleq;
5. Danmarkimiinnermi napparsimasut kalaaliminertornissaminnut
sunik periarfissaqarpat?
Kalaallit
peqqissartut Illuat, Rigshospitali danskillu suliarinnittarfii allat
sapinngisannguaminnik iliorniartarput kalaallit uninnganerminni
kalaaliminertugassaqarnissaat anguiniarlugu. Tamanna napparsimasut
inuulluarnissaannut taamalu suliaritinneqarnerminni iluarsinissaannut
pingaarutilerujussuuvoq.
Puisip
neqaa, arferup neqaa, matta assigisaallu Washington Konventionimi CITES-ip
malittarisassaasa ataaniipput.
Naalakkersuisut
tamanna ilungersorlutik aaqqinniarsaraat kalaallinut Danmarkimiittunut
naammaginanngeqimmat.
Qujanaq.
Jonathan
Motzfeldt,
ataatsimiinnermi aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Siumut.
Apeqquteqartoq
Anthon Frederiksen.
Anthon
Frederiksen, apeqquteqartoq,
Kattusseqatigiit.
Naalakkersuisup
akissutaanut qujavunga, kisianni oqartariaqarpunga akissut tamakkiisumik
naammaginngilara, tassa uani tikkuussisoqanngimmat suut periarfissat
napparsimasunut ilaqutaasunullu periarfissiissutigineqarsinnaasut aammalu
kommunini assigiinngitsuni napparsimasut ilaasa assigiinngitsunik
pineqartarneri erseqqissumik akissuteqarfigineqanngimmata. Minnerunngitsumillu
aamma napparsimasut ullormusiaqartinnerannut tunngatillugu aamma tassani
assigiinngissut aamma isumaqarpunga erseqqissumik akineqanngitsoq.
Kisiannili
akissutip kingullersaanut tunngatillugu tassa kalaaliminertortinneqarnermut
tunngasoq taanna paasivara Naalakkersuisut pimoorullugu sulissutiginiaraat
aamma napparsimasut Danmarkimiittut kalaaliminertortinneqarnerulernissaat
anguniarlugu.
Naggataatigut
aamma Peqqinnissamut Naalakkersuisumut allakkatsigut ammasunik ukioq
saaffiginnissutigineqarsimasut aammalu qinnuvigineqarnera naapertorlugu ukua
issuaffigilaarusuppakka, siuliuttaasoq qinnuvigissavara akuereqqullunga
allakkanik ammasunik issuaasinnaanermut, ajorisimagunannginnaminga
qisuarianngilaq ? issuaavunga.
?Kalaallit
Nunarput qimallugu Qallunaat Nunaannut peqqissariartortarneq piaarnerpaamik
misissuiffigineqarnissaa kissaatigeqaara, nunatta qeqqaniit aqutsinerup
kusanaassusia paasineqarlunilu takuneqarniassammat Kalaallit peqqissartut
Illuanni pissutsit, Rishospitalimi kalaallinut peqqissartunut oqalutsit
suleriaasiat qanoq avoqqaarisassaatigisoq qulaajarniarneqassammat ?
kissaatiginarmat. Kalaallit Nunarput qimallugu peqqissariartortarneq immini
oqimaareeqaaq allatulli ajornartumik peqqisserusulluni ikiorserneqarnissaq
pillugu nappaammut tunniusimalluni pisariaqarpoq?.
Issuaaneq
tassunga naaginnarpara siulittaasoq nikuimmat. Qujanaq.
Jonathan
Motzfeldt,
ataatsimiinnermi aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Siumut.
Apeqquteqaatimut
nutaamik saqqummiunneqarsinnaavoq piffissami allami. Peqqinnissamut
Naalakkersuisoq.
Ruth
Heilmann, Ilaqutariinnut,
Peqqissutsimullu Naalakkersuisoq, Siumut.
Qujanaq.
Tassa apeqquteqartoq akissuteqaatitsinnut naammagisimaarinnilluni qujammat
qujassutigaara, kisiannilu tamakkiisumik naammaginnginnani oqaaseqarpoq
ilaatigut kommunini assigiinngitsuni ikiorsiinissamut periutsit assigiinngitsut
uani akineqanngimmata. Taanna soorunami uagut annerusumik taanna
akiniarsimanngilarput, uani apeqqutit Peqqinnissaqarfimmut tunngasut
annerusumik akivagut, aamma tamakkiisumik atortinneqarnerat nalinginnaasumik
taanna akiniarsarivarput.
Kisianni
soorunami kommunimiit kommunimut assigiinngitsut akineqassagaluarpata misissorlugillu
akissut takkajaarujussuusinnaavoq, taakku pissutsit kommunimiit kommunimut
assigiinnginnerat aamma inummut tapiissutit atortinneqartarnerisa
assigiinngissutaanut peqquteqarpoq.
Una
kingulleq apeqquteqaatip avataaniimmat akissuteqarfigerusunngilara.