Oqaluuserisassani immikkoortoq 25-1 |
|
||
Siullermeerneqarnera | Aappassaanneerneqarnera | Pingajussaaneerneqarnera |
Ullut
ataatsimiiffiusut arfineq pingajuat, sisamanngorneq 13. marts 2003, nal. 16:07
Simon Olsen, Aalisarnermut, Piniarnermut
Nunalerinermullu Naalakkersuisoq, Siumut.
(Hans Enoksen,
Siumut saqqummiussivoq)
Aap tassa,
Aalisarnermut Naalakkersuisoq sinnerlugu una saqqummiississutissaa massakkut
saqqummiutissavara.
Naalakkersuisut
sinnerlugit piniarneq aallaaniarnerlu pillugit Inatsisartut inatsisaata
allanngortinneqarneranik Inatsisartut inatsisissaattut siunnersuut
saqqummiutissavara. § 8-imi § 16-imilu allannguutit pingasut suliarineqarput
kiisalu inatsisissap nassuisaatitaani erseqqissaateqartoqarluni. Allannguutit
piniaqatigiinnermik aqutsisussamik toqqaanissamut peqatigiiffiit kattuffiillu
piginnaatinneqarsinnaasunngorlugit inatsisitigut tunngavissaqarnissaq pillugu
Inatsisartut Ombudsmandiata saaffiginnissutaa naammassiniarlugu Naalakkersuisut
kissaateqarnerannik ersersitsinerupput.
Tamatuma
saniatigut Piniarneq pillugu Siunnersuisooqatigiit inuttalersugaanerannik
allanngortitsineq iluarsiineruvoq Aalisarneq pillugu Siunnersuisooqatigiit
inuttalersugaanerata tusarniarneqartarneratalu allanngortinneqarneranut
upernaakkut ataatsimiinnermi 2002-imi imm. 16-imi akuersissutigineqartunut
naapertuuttoq. Kiisalu saniatigut timmissat illersorneqarnerat pillugu
naalakkersuisut nalunaarusiaannik nr. 38-imik, ulloq 6. december
2001-imeersumik KNAPK-p naammagittaalliuutiginninnera pisutigalugu Ombudsmandip
oqaaseqaataaa ulloq 19. september 2002-meersoq isiginiarneqarsimavoq.
Oqaaseqaat taanna tunngavigalugu Ombudsmandip Naalakkersuisut qinnuigai
nalunaaruteqaqqulugit Piniarneq pillugu Siunnersuisooqatigiinnik
malittarisassatigut tunngavisigisaanik Ombudsmandip naliliinera tunngavigalugu
qanoq iliuuseqalersaarnerminnik. Qinnuigineqarneq tmanna tunngavigalugu
siunnersuummi § 16, imm. 3-mut allannguutissamik Naalakkersuisut suliaqarput,
kiisalu tassunga nassuiaatit sukumiinerusunngorlugit itisilerlugit.
Siunnersuut
Piniarneq pillugu Siunnersuisooqatigiinni ilaasortanut ataasiakkaanut, kommuninut
tamanut KNAPK-mut, KANUKOKA-mut, Avatangiisinut Pinngortitamullu
Pisortaqarfimmut, Pinngortitaleriffimmut, TPAK-mut, nunatsinni
Politimestereqarfimmut, Grønlands Kommandomut Naalagaaffiullu Sinniisaanut
tusarniaassutigineqarpoq.
Piniarneq pillugu
Siunnersuisooqatigiit sap. ak. 42, 2002-mi ataatsimiiput, tassanilu § 16, imm.
3-mi allannguutissaq nassuiaatillu itisilerneqarnerat akuersissutigineqarput.
Naalakkersuisut
sinnerlugit inassutigissavara piniarneq aallaaniarnerlu pillugit inatsisip allanngortinneqarnissaanik
siunnersuut nassuiaatitaalu aappassaannerinnittoqartinnagu ataatsimiititaliamit
suliarineqartussanngorlugit ingerlateqqinneqassasut.
Qujanaq.
Per
Berthelsen,
ataatsimiinnermi aqutsisoq, sinniisussat sisamaat, Demokratit.
Ja qujanaq.
Taamallu tulliinngupput partiit oqaaseqartussaat. Siulliussaaq Ole Thorlefisen,
Siumut.
Ole
Thorleifsen, Siumup
oqaaseqartua.
Siumumiit
Naalakkersuisut siunnersuutaat imatut oqaaseqarfigissavarput (utoqqatserpunga).
Siuumiit
Inatsisartut inatsisissaata allanngortinneqarnissaanut siunnersuutigineqartoq
misissuataarparput, tassani § 8-imi allannguutit pingasut.
Per
Berthelsen,
ataatsimiinnermi aqutsisoq, sinniisussat sisamaat, Demokratit.
Tassa
sivikitsunnguamik unikallalaassaagut oqqarliornera peqqutigalugu, maani
qungujulaarneq unissaataalaarmat. Tassa uani oqqarliuutiga uteqqissanngilara.
Piareerutta tassa Ole Thorleifsen, Siumuminngaanniit siulliulluni
oqaaseqassaaq.
Ole
Thorleifsen, Siumup
oqaaseqartua.
Siumumiit
Naalakkersuisut siunnersuutaat imatut oqaaseqarfigissavarput.
Siuumiit
Inatsisartut inatsisissaata allanngortinneqarnissaanut siunnersuutigineqarpoq
misissuataarparput, tassani § 8-imi aamma § 16-imi allannguutit pingasut,
taamatuttaarlu inatsisit allannguutaani nassuiaatit erseqqissaatigineqarput.
Allannguuteqartitsinissap
taamatuttaarlu aamma sukumiinerusumik itisilerinerat kinguneqaatissai
takuneqarsinnaasut Siumumiit iluarisimaarpagut. Ataatsimiititaliamiilli aamma
aappassaaneerneqartinnagu suliarineqarnissa inassutigissavarputtaaq.
Per
Berthelsen,
ataatsimiinnermi aqutsisoq, sinniisussat sisamaat, Demokratit.
Ja,
taamaasillutalu tassa siulliulluni saqqummiussisussap oqaaseqaatiginiagai
naammassivagut. Tulliuppoq Inuit Ataqatigiinninngaanniit Agathe Fontain,
takanna.
Agathe Fontain,
Inuit Ataqatigiit
oqaaseqatuat.
Inuit
Ataqatigiit piniarneq aallaaniarnerlu pillugit inatsimmut allannguutissamut
siunnersuutigineqartut ilassilluarpavut, Inatsisartut Ombudsmandiata
saaffiginnissutigisimasaanik aallaaveqarlutik kiisalu Aalisarneq pillugu
Siunnersuisooqatigiit tusarniaavigineqartarneratuulli aaqqiisoqarnissaanik
siunnersuutit aamma imaqarmata.
Iluarisimaarnarpoq
piniaqatigiinnermik aqutsisussamik toqqaasarnissamut peqatigiiffiit,
kattuffiillu piginnaatinneqarsinnaanngorlugit inatsisitigut
tunngavissiisoqalertussanngormat, kiisalu Piniarneq pillugu
Siunnersuisooqatigiit katitigaanerat qanorlu tusarniaavigineqartarnissaat
pillugu aamma erseqqissumik inatsisitigut tunngaviliisoqartussanngormat.
Inuit
Ataqatigiit tamakku pissusissamisuuginnartutut isumaqarfigaavut, taamaattumillu
siunnersuutigineqartoq annertunerusumik aamma oqaasissaqarfiginagit.
Taamatullu
naatsumik oqaaseqareerlunga, kissaatigiinnassavarput
aappassaaneerinnittoqartinnagu siunnerusut nassuiaatitaalu Aalisarnermut,
Piniarnermut Nunalerinermullu Ataatsimiititaliamit suliarineqartussanngorlugu
ingerlateqqinneqarallassasoq tusarniaasimanermi akissutigineqarsimasut aamma
nalilersuiffigineqarsinnaaqqullugit.
Isak
Davidsen, ataatsimiinnermi
aqutsisoq, sinniisussaq siulleq, Atassut.
Tulliinnguppoq Jensigne Berthelsen, Atassut.
Jensigne Berthelsen, Atassutip oqaaseqartua.
Piniarneq aallaaniarnerlu pillugit Inatsisartut inatsisaata allanngortinneqarneranik Inatsisartut inatsisissaattut siunnersuut pillugu Atassut-mit imatut oqaaseqaateqassaagut.
Piniarneq aallaaniarnerlu pillugit Inatsisartut Inatsisaata allanngortinneqarnissaanik siunnersuut aqqutigalugu Inatsisartut ombudsmandiata saaffiginnissutaa naammassiniarlugu Naalakkersuisut kissaateqarput.
Allannguutissatut siunnersuutigineqartut pingasut erseqqissaateqarnerlu matumani pineqarput. Tamatumalu saniatigut Piniarneq pillugu Siunersuisooqatigiit inuttalersugaanerata tusarniarneqartarneratalu allanngortinneqarnerinut Inatsisartut upernaakkut 2002-mi akuersissutigisaannut naapertuussaanerulluni.
Piniarneq aallaaniarnerlu pillugit Inatsisartut inatsisaata allanngortinneqarneratigut piniaqatigiinnermi aqutsisussamik toqqaasinnaanissamut peqatigiiffiit kattuffiillu Naalakkersuisut pisinnaatissinnaanngussavaat, aqutsisutullu toqqarneqartup piniaqatigiinnermi peqataasutut allatut piumasaqaatit qaqugukkulluunniit atuuttut naammassisimassagai siunnersuutigineqarportaaq.
Tamatuma saniatigut Piniarneq pillugu Siunnersuisooqatigiit inuttalersugaanerata allanngortinneqarnissaannik Naalakkersuisut siunnersuuteqarput, allanngortitsinikkut siunnersuisooqatigiit pilersinneqassallutik kattuffinnit suliffeqarfinnillu piniarnermit aallaaniarnermillu attorneqartunit ilaasortaaffigineqartumik, allannguisoqarneratigullu Aalisarnermut Piniarnermut Nunalerinermullu pisortaqarfik aamma Avatangiisinut Pinngortitamullu pisortaqarfik piniarneq pillugu siunnersuisooqatigiinni ilaasortaanngikkaluarlutik ataatsimeeqataasartussanngortinneqassapput.
Ataatsimut isigalugu siunnersuut piniarnermik aallaaniarnermillu inuussutissarsiuteqartunut soqutigisaqartunullu naapitseriarnerummat Naalakkersuisut siunnersuutaat ATASSUT-mit ilassilluarlutigu aappassaaneerneqannginnerani Aalisarnermut Piniarnermut Nunalerinermullu Ataatsimiititaliami suliarineqassasoq innersuussutigaarput.
Isak Davidsen, ataatsimiinnermi aqutsisoq, sinniisussaq siulleq, Atassut.
Tulliuppoq Palle Christiansen, Demokraatit.
Palle Christiansen, Demokraatit oqaaseqartuat.
Piniarneq aallaaniarnerlu pillugit Inatsisartut inatsisaata allanngortinneqarneranik Inatsisartut inatsisissaattut siunnersuut.
Siunnersuut tassa immikkoortoq eqqartorneqartoq pillugu inatsimmut pioreersumut ersarissaataasoq Demokraatit allannguutissatut siunnersuut isumaqataaffigaat.
Allanguutissatut siunnersuutip piniarneq pillugu siunnersuisooqatigiit ilaasortaanut tamanut tusarniaassutigineqareersimammat, taassumalu kingunerisaanik ....... naleqqussaaneqarmat, siunnerusut piarerpat aappassaaneerneqarnissaanut.
Isak Davidsen, ataatsimiinnermi aqutsisoq, sinniisussaq siulleq, Atassut.
Tullinnguupoq Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit.
Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit.
Piniarneq aallaaniarnerlu pillugit Inatsisartut inatsisaanni oqallittarnerpassuit aammalu ilaatigut Kattusseqatigiinniit siusinnerusukkulli oqaaseqaatigisartakkagut innersuussutigalugit piniarneq aallaaniarnerlu pillugit Inatsisartut inatsisaata allanngortinneqarnissaanut, Inatsisartut inatsisissaattut siunnersuut imaattumik Kattusseqatigiit sinnerlugit oqaaseqarfigissavara.
Piniarneq aallaaniarlu pillugit Inatsisartut inatsisaata nr. 12-ip, 29. oktober 1999-imeersup, 2001-imilu 12. november allanngortinneqartup maanna piniaqatigiittarnermi aqutsisussamik toqqaasarnissaq pillugu aammalu piniarneq pillugu siunnersuisooqatigiinnik pilersitsinissaq pillugu allannguutissatut siunnersuutit Kattusseqatigiit sinnerlugit pisarnertut soqutigalugu misissorsimavara.
§ 8-imut ilanngunneqartussaq imaattunik oqaasertalik (issuaavunga): ?Piniaqatigiinnermut atatillugu piniaqatigiinnermi aqutsisussamik toqqaasussamik peqatigiiffiit, kattuffiillu toqqaanissaannut Naalakkersuisut pisinnaatissinnaavaat?.
Kalaallisut eqqarsartaaseqarluni aammalu piniarnermik inuutissarsiornermillu inuutissarsiuteqartut akornanni peroriartorsimalluni inatsimmi oqaaseqatigiit taamaattut takullugit atuarlugillu eqqarsariaallannanngitsuunngilaq. Ila nunatta Naalakkersuinikkut oqaluttuarisaanerani piniartorsuit ilaat ataqqinartut Aabiarsuakkut Qunaarlu nunatsinni landsrådeqarallarnerata nalaani, landsrådemi ilaasortaasimasut maannakkut siunnersuutigineqartunik tusarlerneqaraluarunik qanormitaava oqassagaluarpat. Qularnanngilaq oqaatsinik pikkunartunik oqaasertaliissagaluarput.
Kisianni maannakkut uagut kalaallit, qallunaajusaarnermik Europamiullu pissusaannik ilaarsiniarnermik kiisa piniartortatta pisariaqartitaat immaqa paaserpiassaarpagut.
Assersuutigalugu oqaatigilara siorna ukiassakkut angalaapajutsillunga angallatit radio-atigut tusarpakkat umiatsiaat aquuteralallit marluk tikaagullimmik anginngitsumik naammattuuisimallutik radio-kut piniaqatissarsiorpaluttut. Piniarniartut taakkua inatsit naapertorlugu naammattinngitsoorput amerlassusissaat. Taakkualu sisamanngoraluarlutik ilassarsiniaraluaramik naammatinngitsoorput, tassa ilaatigut radio-kut tusaasinnaasakka naapertorlugit piniaqatissaminnik Ilulissaniit pissarserpallakkaluarput, kisianni piniarfissaat minnerpaamik 16 sømilit ungasitsigimmat aammalu piffissap taamaalinerani taarsiartungajalereermat piniartussaagaluit tikaagullimmik pisassaraluaminnik isiginnaaginnarput.
Tamannalu assut uggorineqarpoq, tassalu ilaatigut inatsisip taamatut eqartigisumik aaqqissuunneqarsimanera pissutigalugu piniartut piniagassaraluaminnik annaasaqarlutik.
Pissutsit taamaattut piniartut atugaannut naapertuutinngillat iluarsisariaqarlutillu. Soorunami inatsiseqassooq, kisianni inatsisit piniartunut akornusiisussanngorlugit imaluunniit piniartut inatsisinik unioqqutitsisussanngorlugit aaqqittariaqanngillat.
Taamaattumik inatsisiliorneq nunatsinni pissutsinut piviusunut atuisunullu sapinngisamik naapertuuttariaqarnera anguniartariaqarpoq. Piniartormi piniarnermini Naalakkersuisut kialaartumi issiasut akuersiseqqaarlugit piniarnialertassappat, tamanna piniartup anersaavanut naapertuutinngilluinnarpoq. Taamaammat neriuppunga Inatsisartut piniartut atugaannut paasinninnerulluta piniartunut oqalisaataasinnaasunik allaffissornermullu millisaataasinnaasunik aaqqiiniartarnernut peqataasariaqartugut.
Naggataatigut piniarneq aallaaniarnerlu pillugit Siunnersuisooqatigiinnik pilersitsinissaq aamma tamakkiisumik isumaqatigisinnaanngilara. Tassami peqatigiiffippassuit, kattuffiit aammalu maannakkut suliniutit assigiinngitsut ilaatigut pigiuaannartitsinissamik anguniagaqarlutik suliaqartut atorluaannarneqarsinnaanerat tamanut akikinnerpaajussagaluarmat. Tassami allaffisornermut ingerlatsinermullu aningaasartuuterpassuit apparsarniarneqarnissaannut siunnersuutit maani saqqummiunneqartut naapertuutinngillat.
Taamatut oqaaseqarlunga suliap aappassaaneerneqannginnerani Ataatsimiititaliami susassaqarfiusumi suliarneqarnissaa inassutigaara.
Isak Davidsen, ataatsimiinnermi aqutsisoq, sinniisussaq siulleq, Atassut.
Tullinnguulluni oqaaseqassaaq Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoq.
Simon Olsen, Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoq, Siumut.
Naalakkersuisuni nuannaarutigaarput partiinit tamanit saqqummiunneqartup akuersaarneqarnera. Kattusseqatigiit eqqartugaanut tunngatillugu iluarsisariaqartoqarnera soorunami misissoqqissaarneqassapput.
Aammattaaq Kattusseqatigiit ataatsimiititalianut innersuussinerat aamma Naalakkersuisunit iluarisimaarparput.
Isak Davidsen, ataatsimiinnermi aqutsisoq, sinniisussaq siulleq, Atassut.
Oqaluuserisaq immikkoortoq 25, Inatsisartut Aalisarnermut, Piniarnermullu, Nunalerinermullu Ataatsimiititaliaanut ingerlateqqissaaq.