Oqaluuserisassani immikkoortoq 46 |
|||
Siullermeerneqarnera | Aappassaanneerneqarnera | Pingajussaaneerneqarnera |
Ullut
ataatsimiiffiusut aqqaneq tallimaat, ataasinngorneq 6. maj, nal. 12:32
(Mads Peter Grønvold)
Mads Peter Grønvold, Kattusseqatigiit.
Pisortanit ikiorsiissutit pillugit malittarisassat nutarterneqarnissaannut periarfissat pisariaqartitsinerillu apeqquteqaat aallaavigalugu oqallinnissamik siunnersuut.
Nunatsinni inunnik ikiorsiisarnermut tunngasut ukiuni kingullerni nutarterneqartariaqartut isumaqarpunga. Taamatut piumasaqarninnut tunngavigaara ilaatigut inuit ikiorneqarnissaminnik pisariaqartitsisut ikiorneqartarnissaat pisariaqartoq isumaqarama.
Inuit isumaginninnikkut ikiorserneqartarnerat qiviaraanni ukiuni kingullerni naleqqussarneqartariaqartoq ilaatigut takuneqarsinnaavoq. Assersuutigalugu inuit aappariit qiviaraanni apparisaq sulippat ilaatigut pineqartoq inunnik isumaginninnermik ikiorserneqarsinnaaneq ajorpoq. Naak ilaatigut pineqartut ikiorseqartariaqaraluartut.
Assersuutigalugu aappariit marlunnik qitornaqartut aasaanerani suliffissaqarluarnermikkut ukiumut aningaasarsilluartaraluarlutik ukiuunerani aappaasoq suliffeerukkaangat ilaatigut ineqarnermut akiligassanik artukkerneqartarput. Naak ilaatigut aappaariit tamarmik sulilluartillutik ineqarnermut akilersuisinnaanerat ajornannginnerusartoq.
Taamaattumik pingaaruteqarluinnarpoq aappariit apeqqutaatinnagit aappaasoq sulingikkaluarpat ikiorserneqartarnissaat. Ilaatigummi ulluinnarni inuuniarneq ilaqutariinni kisimiilluni suliffeqarluni nammanneqarsinnaajunnaaraluttuinnartoq ukiuni kingullerni takuneqarsinnaavoq.
Ukiuni kingullerni ilaatigut aappariit iluanni aappaasoq suliffissaarukkaangat kisimiilluni sulisoq annerusumik aningaasarsiaqannginnini pissutigalugu tamarmik suliunnaarnissartik aalajangertarpaat. Taamaaliornikkut ilaqutariit inunnik isumaginninnikkut ikiorsernearsinnaalersarput.
Isumaqarpunga inunnik ikiorsiisarnermut tunngasut iluarsartuunneqartariaqalersut apeqqutaatinnagu aappaasoq sulisarnersoq. Tamarmik suliffeeruttut ikiorserneqartarnissaat pisariaqartoq isumaqarama.
Naalakkersuisunikkut soqutigineqartariaqarpoq inuit ukiuunerani suliffissaqartinneqartarnissaat ulluinnarni inuuniarneq ukiuunerani ajornarsiartuinnartartoq ilaatigut oqaatigineqarsinnaammat.
Soorlumi ukiuunerani kiassarnermut aningaasartuutit aamma qaffakkaluttuinnartartut. Soorlumi aamma utoqqaat siusinnaarlutillu sulisinnaajunnaarnersiutillit aningaasaqarnikkut atugaat ukiuni kingullerni pitsanngorsarneqartariaqartut oqaatigineqartariaqartartoq. Ilaatigut utoqqaat ilaat inunnik isumaginninnermut ikiorserneqartariaqalersimapput ulluinnarni utoqqaat inuuniarnerannut aningaasat tunniunneqartartut akiligassanut naammaqqarluinnartut ilaatigut tunniunneqartarmata.
Inuit namminneerlutik suliffissaqannginnertik pissutigalugu aningaasarsiorsinnaajunnaarsimasut inunnik isumaginninnikkut ikiorserneqartarnissaat ukiuni kingullerni anguniarneqartariaqalersoq isumaqarpunga. Soorlumi aamma utoqqaat atugaasa pitsanngorsarneqarnissaat eqqarsaatigalugu.
Isumaqarpunga nunarput akissaqartariaqartoq inunnik isumaginninnikkut atugaasa nunaqarfinni illoqarfinnilu assigiinnerusumik ingerlanneqartarnissaannut. Naggataatigut isumaqarpunga nunatsinni inunnik ikiorsiisarnermut tunngasut ukiuni kingullerni naleqqussarneqarneqartariaqalersut. Nunarput tamakkerlugulu. Soorlumi 1960-kkunni 70-kkunni 80-kkunni ulluinnarni inuuniarneq akikinnerusumik ingerlanneqartarsimasoq. Kisiannili ukiuni kingullerni inuuniarneq naluneqanngilaq akitsoriapiloorsimasoq.
Taamatut siunnersuuteqarlunga Inatsisartuni Naalakkersuisunilu ilaasortat oqallilluarnissaannik kissaappakka.
Ole Dorph, Isumaginninnermut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoq, Siumut.
Inatsisartunut ilaasortaq Mads Peter Grønvold pisortanit ikiorsiissutit pillugit malittarisassat nutarterneqarsinnaanerat periarfissaqarnersoq periarfissaqartinneqarnersorlu apeqquteqaammik saqqummiussaqarpoq.
Apeqquteqaat Inatsisartut Siulittaasoqarfiata akuersineratigut oqaasiinnakkut isumaqatigiinniutigineqartussanngortinneqarpoq.
Utoqqarnut siusinaartumillu pensinisialinnut pisortat ikiorsiissuteqartarnerat pisortanit pensionisiat pillugit inatsisinik tunngaveqarpoq. Tassani kommuni pineqartoq pensionisiallit atugarisaasa nakukkami pissutsit aallaavigalugit naliliisussaavoq inummut tapiissuteqartoqassanersoq.
Taamaammat tunngaviatigut utoqqaat pisortanit ikiorsiissutit pillugit Inatsisartut peqqussutaanni ilaatinneqanngillat.
Naalakkersuisut pisortanit ikiorsiissutit pillugit malittarisassat iluarsaanneqarnerat sulissutigilereerpaat. 2000-mi upernaakkut katersuunnermi Inatsisartut isumaginninnermi isumannaallisaatitut tunniunneqartartut allanngortinneqarneri pillugit nalunaarusiaq isumaqataaffigaat. Tassani Naalakkersuisut inassuteqaatigimmassuk aaqqissuussat isumaginninnermut tunngassuteqartut aammalu suliffeqarnermut tunngassuteqartut ersarissumik immikkoortinneqassasut. Taamaalilluni ataasiinnarmik periuseqarluni pisortanit ikiorsissutitut aaqqissuussaq inunnut allatigut imminnut ilaquttaminnullu pilersuisinnaanngitsunut tunngatinneqartoq pilersinneqassammat.
Aammalu inunnut taamaallaat suliffissaaleqinermik napparsimanermilluunniit pissuteqartumik pilersuisutut ikiorserneqarsinnaanissaannik qinnuteqartunut suliffissaarunnissamut sillimmasiisarfimmik pilersitsisoqassalluni.
2001-imi upernaakkut katersuunnermi Naalakkersuisut saqqummiuppaat siunissami suliffissaarunnissamut sillimasiisarnermik aaqqissuussinissamut tunngaviit pillugit nassuiaat, taannalu Inatsisartunit pitsaasumik ilassilluarneqarpoq.
Nassuiaatip
ilaatigut piffissalersuinerit imarai,
Annertussusileriikkamik
ikiorsiisarneq pillugu peqqussut iluarsiiviginiarlugu ikaarsaariarnermi
aaqqissuussinissaq 1. januar 2002-imi atuutilersussaq.
Suliffissaarunnissamut
sillimasiisarneq pillugu inatsit nutaaq 1. januar 2003-imi atuutilersussaq
peqatigitillugulu annertussusileriikkamik ikiorsiisarneq pillugu, Inatsisartut
peqqussutaat atorunnaarsinneqassasoq, kiisalu Pisortanit ikiorsiissutit
pillugit Inatsisartut peqqussutaat iluarsiivigineqarluni.
Nassuiaat
suliarineqareermat annertussusileriikkamik ikiorsiisarneq pillugu peqqussut
iluarsaanneqarpoq, tassani annertussusileriikkamik ikiorsiisarneq peqqussut
nutaaq 2001-imi ukiakkut katersuunnermi akuersissutigineqarmat.
Peqatigitillugulu aqutsisooqatigiit pilersinneqarlutik, siunissami
suliffissaarunnissamut sillimmasiisarnerup pilersinneqarnissaa siunertaralugu
sulisussaq.
Suliffeqarneq
pillugu siunnersuisooqatigiit saaffigisartakkatut atuuppoq, siunnersuutinik
ajornartorsiutaagunnartunillu oqalliseqataasartussaq, kiisalu kaammattuutinik
saqqummiusisartussaq.
Immikkoortup
aappaani suliap ingerlaqqinnerani paasineqarpoq Inatsisissanik
siunnersuusiortoqannginnerani pissutsit arlallit qulaajaavigineqartariaqartut,
ilaatigut qulaajarneqartariaqarpoq suliffissaarunnissamut sillimmasiisarnermik
aaqqissuussinissami ikiorsiissutaasartussat ilusissaannik avissaartitsinissaq
qanoq annertutigissanersoq. Taamaalilluni suliffeqanngitsup isumaginninnermi
ikiorsiissutinik isumalluuteqaannannginnissaat qulakkeerniarlugu.
Tassani
eqqarsaatigineqarpoq suliffissaarunissami sillimasiisarnermik
aaqqissuussinermi ullormusiaq qaffasissusissaat, qaffasissusiat akissarsiat
qaffasissusiannut naammaginartumik naapertuutissasoq, taamaasilluni
ullormusiaqarnissamit akissarsiaqarluni sulinissaq kajungernarneruniassammat.
Peqatigitillugulu nammineerluni imminut pilersornissap kajungernarnerunissaa
qulakkeerniarlugu Pisortanit ikiorsiissutinik ullormusiat
qaffasinnerusariaqarput.
Sulineq
imminut akilersinnaasariaqarpoq taamaammat qulakkeerneqartariaqarpoq
pilersuinermut isumaginninnikkut ikiorsiissutit aamma siunissami
suliffissaarunnissamut sillimmasiisarnermi aaqqissuussinissap akornani
ataqatigiinneqartitsinikkut ajornartorsiutitaqannginnissaat. Taamaammat
kisitsisitigut erseqqinnerusumik nalilersuilluni
misissueqqissaartoqartariaqarpoq pilersuinermut isumaginninnermi
ikiorsiissutit ataqatigiinneqartitsinikkut ajornartorsiutaasinnaasut
minnerpaanngortinnissaat qulakkeerniarlugu.
Aningaasatigut
kingunerisassaanik naatsorsuineq maannamut taamaallaat annertuumik
eqqoriaanerit tunngavigalugit pisinnaasimavoq, paasissutissagut tunngavissat
amigarpallaarnerinik pissuteqartumik.
2002-imi
martsip qaammataani isumaginninnermut tunngatillugu kisitsisitigut
naatsorsueqqissaarinernik paasissutissanik nutaaq saqqummersinneqarpoq,
tassani ilaatigut annertussusileriikkanik ikiorsiissutit, pisortanillu
ikiorsiissutit aningaasartuutit kisitsisitigut takussutissinneqarlutik.
Taamaalilluni naatsorsunissamut periarfissat annertuumik pitsanngoriarput.
Taamatuttaaq
erseqqinnerusumik misissorneqartariaqarpoq inuit sorliit suliffissaaleqisutut
nalunaarsorneqarsimanersut, annertussusileriikkanik ikiorsiissutinik
pisartagaqaratik. Aamma qanoq annertutigisumik inuit taakku siunissami
aaqqissuussinissamik atuisuussanersut. Suliffissaaleqisut tamakkerlugit
pingajorarterutaasa missaat annertussusileriikkamik ikiorsiissutisisarmata
suliffissaaleqisut amerlanersaat erseqqinnerusumik
qulaajaavigineqartariaqarput.
Maannakkut
suliffissaaleqineq annikitsuinnaavoq. Ajornartorsiutiviusoq tassa ukiup ilaani
suliffissaaleqisarneq aamma suliffissaqalernissamut piareersimanissami
pisussaaffeqarneq. Taamaammat suliffissaarunnissamut sillimmasiisarnermik
aaqqissuussinermut siunnersuutip suliarineqarnerani ajornartorsiutit taakku
marluk sapinngisamik aaqqiiviginiarneqartariaqarput.
Suliffeqarnermi
illuatungeriit aaqqissuussineq aningaasalersortussaavaat. Aaqqissuussinerup
aallartinneqarnera qulakkeerumallugu nammineq aningaasaatit
pilersinneqaqqaartariaqarput. Suliffeqarnermi illuatungeriit aaqqissuussinermi
akulersuisussaammata sulinermut annertunerusumik peqataanissaannut
periarfissaqartinneqartariaqarput.
Ulluni
12.- 13. marts 2002-imi siunissami suliffissaarunnissamut sillimmasiisarnermik
aaqqissuussinissaq pillugu isumasioqatigiissitsisoqarpoq, tassani
suliffeqarnermi illuatungeriit peqataallutik.
Malitsigisaanik
isumasioqatigiissitsinissaq majimi pilersaarutigineqarpoq.
Suliffissaarunnissamut
sillimasiisarnermik aaqqissuussinissap piareersarneqarnera naammattumik
piffissaqarfiumallugu, Naalakkersuisut piffissalersuineq allanngortissimavaat
imaalillugu, inatsisissamut siunnersuut 2003-imut upernaakkut katersuunnermi
saqqummiunneqartussanngorlugu aamma aaqqissuussinermut akilersuinerit 1.
januar 2004-imiit atuutilertussanngorlugit. Aaqqissuussinerlu tamarmiusoq
ilanngullugu sillimmasiisimasunut tunniussisarnerit 1. januar 2005-imiit
atuutilertussanngorlugit.
Tassunga
atatillugu Pisortanit ikiorsiissutit pillugit Inatsisartut peqqussutaat
iluarsaateqqinneqassaaq, taamaalillunilu isumaginninnermi ikiorsiissutit
suliffeqarnermullu tunngatillugu tunniuttakkat akornanni
ataqatigiinneqartitsinikkut ajornartorsiuteqannginniassammat, kiisalu
isumaginninnermut tunngatillugu aamma suliffeqarnermut tunngatillugu
aaqqissuussinerit akornanni erseqqissumik immikkoortitsisoqarnissaa
qulakkeerniarlugu.
Inatsisartut
isumaginninnermi suliffeqarnermullu ataatsimiititaliaat sulinermut tassunga
piffissalersuinerit allanngortinneqarnerani oqaasiinnakkut
ilisimatinneqarsimavoq.
Anders
Andreassen, Siulittaasup tulliata aappaa, Siumut.
Maannalu
Partiit, Kattusseqatigiit Attaviitsullu oqaaseqartussaat oqaaseqassappat,
siulliullunilu oqaaseqassaaq
Ruth
Heilmann, Siumup oqaaseqartua.
Qujanaq.
Pisortanit
ikiorsiissutit pillugit malittarisassat nutarterneqarnissaannut periarfissat
pisariaqartitsinerlu pillugit apeqquteqaat aallaavigalugu oqallinnissamut
siunnersuut, taamalu Inatsiartunut ilaasortaq Mads-Peter Grønvold,
Kattusseqatigiit apeqquteqaat aallaavigalugu oqallisissamik Inatsisartunut
saqqummiutaqarpoq.
Inatsisartuni
ikiorsiissutit pillugit oqallittarneq arlalitsigut ingerlanneqartarpoq, aamma
qinigaaffiup iluani tamanna takornartarineqanngilaq. Isumaginninnermi
Iluarsaaqqinnissami Ataatsimiititaliarsuaq sulisinneqarpoq aamma
ikiorsiissutit nutarteriffigineqarnissaannik aqqutissiuusseqqusaalluni,
tamanna sulineq 1995-97 ingerlanneqarpoq. Ikiorsiissutit atortinneqarnerat
kommunimiit kommunimut assigiinngisitaartorujussuarmik ingerlanneqartut
taamanikkut paasisat pingaarutillit ilagaat. Taamaattumillu
nalimmassasoqarnissaanik kaammattuuteqartoqarpoq assigiinnerusumik
ikiorsiisarnissat Inatsisillu naapertorlugit ingerlatsisoqarnissaannut
kommuninut KANUKOKA-mullu kaammattuutigineqarluni.
Inatsisit
atortinneqarneranut sullissisut pikkorissartinneqarnerulernissaat
kaammattuutigineqartunut ilaavoq, nuannaarutissaavorlu arlalitsigut kommunit,
KANUKOKA-lu namminneerlutik aamma tassuunakkut sulisorisanik pikkorissaanernik
ingerlataqarmata.
Maluginiagassaavortaaq
kommunit imminnut qanitariit assigiinnerusumik periuseqalernissamik
suliniuteqartarmata, soorlu aamma qeqqani kommuneqatigiit taamatut
angusaqarnisarsimasut, unalu eqqaamaneqartariaqartuuvoq kommunit aamma
namminneq pisinnaatitaaffeqartinneqarmata ikiorsiissuteqarnerup
annertussusilerneqarsinnaaneranut qanoq ittumik pitsanngorsaatinik
atugassaqartitsinissaminnut kiffaanngisuseqartitaallutik, soorlu inummut tapeq
aqqutigalugu aammalu Pisortanit ikiorsiissutit aqqutigalugit. Tamannalu
namminneq pingaarnersiuinerminni tulleriiaarinerminnut piumagunik
ilaatissinnaallugu.
Iluarsaaqqinnermut
ataatsimiititaliarsuaq sulinerminik kaammattuuteqarpoq pisariaqartitsineq
naapertorlugu aammalu innuttaasut pisariaqartitsisut naligiimmik
periarfissaqartillugit ikiorsiissuteqarneq aaqqissuunneqartariaqartoq
ingerlanneqartariaqarlunilu.
Tamanna
malitseqartinniarlugu Naalakkersuisut Inatsisartunut suliakkerneqarnikuupput,
soorlu Naalakkersuisut akissutaanni isumaginninnermi isumannaallisaatitut
tunniunneqartartut allanngortinneqarneri pillugit nalunaarusiut
saqqummiunneqarnerata malitsigisaanik annertuseriikkamik ikiorsiissutit
iluarsartuuteqqinneqarneri pisimapput, kattuffiit pineqartut peqataatillugit.
Tassani anguneqarpoq kikkut tamarmik sumut ilaasortaaneq apeqqutaatinnagu
periarfissinneqarnerat, soorlu aamma suliffissaarunnissamut sillimasiisarneq
pillugu inatsit 2003-imi suliarineqartussaq tamakkiisumillu 2005-imi 1. januar
atuutilertussaq taaneqarsinnaavoq.
Tassunga
tunngatillugu isumaqatigiinninniarnerit suliffeqarfiqarnermi illugiimmik
ataqatigiissumillu paaseqateqarluni ingerlasoqarnissaa Siumumiit
pingaartikkatigu Naalakkersuisut taamatut suliamik ingerlataqarnerat Siumumiit
iluarinartuutipparput.
Siunnersuuteqartoq
isumaqatigaarput pisariaqartitsisut ikiorneqarnissaat pisariqartuusoq, tamanna
kommuninut saaffiginninnikkut aatsaat pisinnaavoq, piffissaagallartillugulu
saaffiginninnissaq pisariaqarpoq. Tassami tamatta pisinnaatitaaffigaarput
ikiorserneqarnissarput pisariaqartitsinerput pissutissaqarsimassappat. Soorlu
suliffissaarunnikkut, isertitaarunnikkullu inigisamut akiliinissamik
ajornartorsiuteqalerneq nalunaarutigineqartussaavoq aammalu
ajornartorsiulivinneq pitinnagu oqarnitsituut piffissaagallartillugu
saaffiginninnikkut, tamanna piaartumik pigaangat tamanut oqinnerusumik
sullinneqarneq pisinnaasarmat.
Taamaattumik
Siumumiit pisariaqartutut isigaarput inatsisit periarfissiissuteqarneranik
paasisitsiniaanissap ingerlanneqarnissaata pingaaruteqassusia, tamannalu
pillugu Naalakkersuisut piumaffigineqassasut suli annertunerusumik
tassuunakkut paasisitsiniaanermik ingerlataqaqqullugit.
Siumumiit
Naalakkersuisut isumaqatigaagut isumaqarmata sulineq imminut
akilersinnaasariaqartoq, ikiorsiissutinillu pisartagaqarneq aatsaat
pisariaqartitsineq naapertorlugu
ingerlanneqartariaqartoq.
Taamatut
Siumumiit oqaaseqarluta Naalakkersuisut akissutaat suliniutinillu
ingerlatsinerat naammaginartuutillugu tusaatissatut tiguarput.
Godmand
Rasmussen, Atassutip oqaaseqartua.
Inatsisartuni
Ilaasortaq Mads-Peter Grønvold-ip siunnersuutaa Atassummiit imatut
oqaaseqarfigissavarput.
Siunnersuuteqartulli
tunngavilersuutigisaa paasinarluaraluarput. Naalakkersuisullu
akissuteqaataanni kommunit pineqartut naliliisarnerat, tassalu
tapiissuteqarsinnaaneq periarfissaareersut oqaatigisaat ilumoormata.
Kommunit
tamarmik killeqanngiusartumik aningaasanik peqartuugunik qularinngilarput
periarfissat qaffaanissamik isumalik annertuumik atortassagaluaraat.
Kisiannili kommunimiit kommunimut pissutsit aningaasaqarnikkut atugarisaat
assigiinngeqaat.
Naalakkersuisullu
akissuteqaataat tassalu Pisortanik ikiorsiissutit iluarsarneqarnerat
sulissutigineqareersoq, akissullu Atassummit iluarisimaaratsigu
oqaatigeriissavarput.
Naalakkersuisummi
akissutaat ersarimmat oqartariaqarpugut siunnerfik pineqartumik
qaamanerulersitsinera iluarisimaarnarmat. Siunnersuuteqartulli Ilulissat
kommuniat meeqqerivinnut qaammammik ataatsimik akikillisarsimannginneranik
oqaatigisaa inimi maani akuliuffissarinngilarput.
Kommunimmi
pisussaaffii Atassummit akuliuffigissallugit innimigilluinnaratsigit, taamatut
oqaaseqarluta Naalakkersuisut akissuteqaataat akuersissutigaarput.
Anders
Andreassen, Siulittaasup tulliata aappaa, Siumut.
Erseqqissaatigilaassavara
tassa uani oqaaseqartussaagaluarmat Asii Chemnitz Narup, kisiannili
nuappallaarnini pissutigalugu Paninnguaq Olsen-ip oqaasissaai
saqqummiutissavai.
Paninnguaq
Olsen, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat.
Qujanaq.
Inatsisartuni ilaasortap Mads-Peter Grønvold-ip oqaluuserisassanngortippai
apeqqutit pingaaruteqarluinnartut. Oqaluuserisassanngortitsisup
saqqummiussamini Pisortanit ikiorsiisarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaata
tunngaviusumik oqallisigineqarnissaa ujartoraa Inuit Ataqatigiinnit
paasivarput.
Saqqummiussinermilu
pingaarnerutitaminut ilannguppaa ikiorsiissutinik annertussusiliisarneq
assersuutigalugu aappariit pisortanit ikiorsiissutinik pisartagallit,
annertussusiliiniarnermi qanoq isigineqartassanersut. Saqqummiussaq
ilassilluarparput isumaqaratta Pisortanit ikiorsiissutit pillugit Inatsisartut
peqqussutaata nalilersornissaanut ullumikkut pissusiviusunut nutarternissaanut
Naalakkersuinikkullu isumaginninnikkut anguniakkanut naleqqussarnissaanut
piffissanngortoq.
Ukiut
tallimat qaangiupput Isumaginninnermik Iluarsaaqqinnermut
ataatsimiititaliarsuup isumaliutissiissutaata saqqummiunneqarneranit, sulili
ataatsimiititaliarsuup Pisortanit ikiorsiissutinut allannguutissatut inassutai
timitalerneqanngillat.
Inuit
Ataqatigiit peqqussutip siunertassaanut tunngavissaanut pingaartitassaanullu
tunngaviusumik isumaat saqqummiutsinnagu manna oqaatigeqqaassavarput.
Inuiaqatigiit
ingerlalluartut tassaapput innuttaasunut suliffissaqartitsiniarnikkut
pitsaasunik periarfissiisut, inuillu pisinnaasaannut naleqquttunik
naammattunillu suliffissaqartitsisut. Inuiaqatigiit ingerlalluartut tassaapput
sulisartut atorfillillu sulisutut inuttullu ataavartumik
ineriartortuarnissaannik periarfissiisut.
Tamakku
qulakkeerneqarsimatillugit inuit imminnut pilersorsinnaanerat aamma
qulakkeerneqassaaq, inuillu imminnut napatikkusussuseqarnerat
qajannaallisarneqassalluni. Suliffissaqartitsiniarnikkut periarfissat imak
pitsaatiginngillat siuliani taasagut, ullutsinni tamakkiisumik
naammassineqarsinnaallutik. Suliffissaaleqinermit inuit nalaanneqartarput,
napparsimanerluunniit peqqutaalluni suliunnaarallartoqartariaqartarluni.
Inuit
suliffissaaruttut napparsimalersullu inuiaqatigiinni ikiorsinneqartarnissaat
pissusissamisoorpoq, tamatumunnga periarfissat ilaat Pisortanit ikiorsiissutit
pillugit Inatsisartut peqqussutaatigut tunngavissinneqarput.
Inuit
Ataqatigiit isumaat malillugu ikiorsiinermi siunertat makkuussapput.
Inuit
imminnut pilersorsinnaajunnaarallarneranni aningaasatigut taakkulu
malitsigisaannik inuttut ilaqutariissutsikkullu ajornartorsiutaannik
ikiorsiinissaq.
Inuttut
inooqatigiissutsikkullu ajornartorsiutit pinaveersaartinnissaat.
Inuit
imminnut napatinnissamut piumassuseqartuarnissaasa
sulerusussuteqartuarnissaasalu siuarsarnissaat.
Inuit
Pisortanit ikiorserneqartarnissamik isumalluuteqarnerat pisariaqartitsinerat
sapinngisamik sivikkinnerpaajutinnissaat.
Isumaginninnerup
iluani sullissinnermi periutsinik inerisaanissamut kaammattuinissaq.
Inuit
ilaqutariillu ataasiakkaat sullinneqarnerisa saniatigut inunnik peqatigiiaanik
sullissinissaq.
Inuit
Ataqatigiit isumaat malillugu innuttaasunik sullisinermi tunngaviit makku
pingaartinneqartariaqarput.
Sullisseriaatsimut
tunngatillugut. Siusissukkut pilertortumik qanoq iliuuseqartarnissa.
Isumaginninnerup iluani sullissinermi susassaqartut suleqatigiinnerisa
nukittorsarnissaat. Innuttaasut ammasumik, inussiarnersumik, inuppalaartumik,
isertuaatsumillu sullissinissaq. Pineqartut sutigut tamatigut
oqartussaaqataatillugit. Kalaallisut oqaatsigut sullinneqarnissamik
pisinnaatitaaffiup illersorneqartuarnissaa.
Kiffartuussinermi
pingaartitassanut tunngasut. Inuup inuunini qanorlu iliuutsini pillugit
akisussaaffeqarneranik pingaartitsinissaq. Inuup pisariaqartitaasa
tamakkiisumik isiginiarneqarnissaat. Timikkut misigissutsikkut
inooqatigiissutsikkut anersaakkullu. Inuup inoqatiminut pitsaasumik
pissarsiffiusumillu attaveqarnissaata peqateqarnissaatalu periarfissinnissaa.
Inuup piginnaasaasa nukittuffiisalu tappiffiginissaat. Inuup inuttut
sulisutullu ataavartumi ineriartornissaanut periarfissinnissaa. Inuup
inuiaqatigiinni ineriartortitseqataanissaanut kaammattornissaa,
inuiaqatigiinnilu atorfissaqartinneqarneranik misigisimatinnissaa. Allatut
oqaatigalugu peqqussutip ullumikkut atuuttup Inuit Ataqatigiinnit
tunngaviatigut nalilersoreerlugu isumaqarpugut atuuffissaata siaarnerunissaa
pisariqartoq, inuit ajornartorsiulereersut ikiorsernissaat pinnarnagut aammali
ajornartorsiulernissaasa pinaveersimatinnissaanut sammiveqartariaqarmat.
Siunertat
tunngaviillu taakku tamarmik iluarsaaqqinnermik pingaartinniarlugit
aaliangiunneqartariaqartut Inuit Ataqatigiit isumaqarput.
Inuit
Ataqatigiit isumaqarpugut nunatsinni isumaginnittoqarfiit
aaqqissuussaanermikkut avatanni pissutsinik issuaanertut isikkoqarpallaartut
aaqqissuunneqartut. Piffissanngorpoq nunatsinni inuiinillu tulluarsakkanik
allaffissornikkut allatigullu sullisseriaatsinik inerisaanissamut,
inatsisiliortunut tamatumunnga kaammattuisariaqarpugut taamaaliorsinnaanerlu
peqqussutitigut tunngavissinneqartariaqarsoraarput.
Tassunga
atatillugu Inuit Ataqatigiit tungaanniit eqqaasitsissutigissavarput
Isumaginninnermi Iluarsaaqqinnermi ataatsimiititaliarsuup ikiorsiissutinut
tunngatillugu inassutigimmagu, nunatsinni tamarmi pisartakkat, akiligassat
akilereerlugit aningaasat inuuniutissat assigiimmik
annertussusilerneqartarnissaat minnerpaaffiliinikkut.
Taamaaliornissaq
innuttaasut Pisortanit assigiimmik kiffartuunneqarnissamik kissaataannut
piumasaqaataannullu naapertuuppoq, oqaatigisariaqarporlu inassuteqaataasimasup
piviusunngortinneqarnissaa innuttaasunit erinitsaanneqarmat.
Isumaginninnermut
Naalakkersuisup Mads-Peter Grønvold-imut akissuteqarnermini oqaatigaa
suliffissaarunnissamut sillimmasiisarnerup pilersinneqarnissaata
pilersaarutigineqaqqaarneranit kinguartittoq, maannalu 1. januar 2005-imit
sillimasersimasunut tunniussisarnissat atuutilernissaat
naatsorsuutigineqarluni.
Inuit
Ataqatigiinni isumaqarpugut tamanna utaqqinagu Isumaginninnermi
Iluarsaaqqinnermi ataatsimiititaliarsuup inassuteqaataata
piviusunngortinneqarnissaa piaartumik sulissutigineqartariaqartoq.
Suliffissaarunnissamut sillimasiisarneq pillugu inatsisiliornissamut
tunngatillugu Inuit Ataqatigiit tungaanniit pinngitsoorumanngilagut
statsministeriap nunatta aningaasaqarniarneranut siunnersuisoqatigiivisa
nalunaarutaata kingulliup mianersorfissanut imaannaanngitsunik ilaqartup
issuaavigilaassallugu.
"Ataatsimut
isigalugu naliliineq imaappoq, taamatut aaqqissuussinerup
atuutilersinnginnerani paasilluartariaqarluni suliffissaarunnisamut
sillimmasiisarnermut aningaasalersuinissap, immikkullu isigalugu
isumaginninnermut pisartakkanik allanik taarserneqarsinnaasunik
aningaasalersuinissap ilusilersorneqarnissaa qanorpiaq
ataqatigiissuteqarnersoq".
Inuit
Ataqatigiinni naatsorsuutigaarput mianersorfissatut tikkuarneqartut soorunami
nalilersoqqissaarlugit suliffissaarunnissamut sillimmasiisarnermut
inatsisissaq piareersarneqarumaartoq.
Immikkoortoq
kommunit nammineersinnaatitaanerannik tunngasoq.
Nunatsinni
kommunini 18-ini kommunit nammineersinnaatitaanerannik isummamik
tunngaveqarluni aqutsisoqarpoq. Aaqqissuusseriaatsip taassuma ersiutaa
pingaarneq kommunit ataasiaakkat, kommunimi akileraarutip qanoq
annertutiginissaanik aalajangersinnaaneraniippoq.
Kommunit
nammineersinnaatitaanerat toqqammavigalugu isumaginninnikkut peqqussutit
arlaqartut suliaapput, assersuutigalugu pisortanit ikiorsiissutit meeqqanut
inuusuttuaqqanullu ikiorsiisarnermut tunngasut. Tamatumuuna kommunit
ataasiakkaat pisinnaatitaaffigivaat namminneq innuttaasunik kiffartuussinerup
qanoq qaffasitsiginissaanik aalajangersagaliorsinnaaneq.
Tamatumalli
kingunerivaa innuttaasut nunarput ataatsimut isigalugu
assigiinngitsorujussuarnik ikiorserneqartarmata
naammagittaalliuutigineqartaqisumik.
Inuit
Ataqatigiit anguniagarivarput nunatta inuisa sumiikkaluarunilluunniit
sapinngisamik assigiimmik pisortanit kiffartuunneqartarnissaat.
Kommunit
nammineersinnaatitaanerisa tamakkiisumik nalilersuiffiginissaat taamaammat
piffissanngorpoq aaqqissuusseriaatsip taassuma iluanni innuttaasut
pilliutigineqartariaqanngimmata. Kommunit Kattuffiata isumaliutersuutai
tamatumunnga tusarunnassapput.
Inuit
Ataqatigiinni ujartortuakka ilagaat paasissutissat sukumiisut qinikkatut
assigiinngitsutigut aalajangiiniarnitsinni toqqammavissat. Minnerunngitsumik
isumaginninnerup iluani kisitsisitigut paasissutissat amigarluinnartarsimapput.
Taamaattumik nuannaarutigaarput Inatsisartut ukiakkut 1999-imi
naatsorsueqqissaartarfimmut immikkut aningaasaliinikkut isumaginninnikkut
pissutsit pillugit kisitsisinik paasiniaasinnaanngortimmagu.
Aningaasaliisimanerup
inerititai siulliit upernaaq manna takussutissaqalerpoq, qanittukkummi
naatsorsueqqissaartarfiup kisitsisinngorlugit saqqummiuppai Isumaginninnikkut
1999-imiit 2000-imut ikiorserneqarsimasut.
Paasissutissat
arlaqartut eqqarsalersitsipput. Assersuutigalugu paasineqarpoq ukiup 2000-ip
ingerlanerani nunatsinni inuit 25-44-illu akornanni ukiullit sisamararterutaat
pisortanit ikiorsiissutinik pisartagaqarsimasut, ajuusaarnaraluartumilli
takuneqarsinnaanngilaq qanoq sivisutigisumik pisartagaqarsimanersut,
taamaammallu takuneqarsinnaanani kikkorpiaat suliffittaarnissamut
periarfissaalatsinerusut immaqalu inuuniarnikkut ajornartorsiortuunersut.
Inuit
Ataqatigiit tungaanniit kissaatigaarput siunissami tamakku ilanngullugit
paasissutissiissutigineqartarsinnaanissaat inuit sapinngisamik amerlasuut
sulilerseqqinnissaat anguniarlugu pilersaarusiornissamut toqqammavissaasarmata.
Nunatsinni
isumaginninnikkut pissutsit eqqartortillugit minnerunngitsumik pisortanit
ikiorsiissutit iluarsiivigineqarnissaat eqqartortillugu
innersussutigissavarput statsministeriap nunatta aningaasaqarniarneranut
siunnersuisoqatigiivisa nalunaarusiaat kingulleq martsip qaammataani
saqqummersoq, sukumiisumik misissorneqarsimasut ilagaat isumaginninnikkut
peqqussutit tunngavigalugit ikiuutinik pisartagaqartitsineq.
Isumaginninnikkullu peqqussutit ataqatigiissarneqarnerat qanoq innersut.
Uppernarsineqarporlu maleruagassat ilaat inuit sulerusussusiannik
siuarsaaqataanatik paarlattuanik kinguneqarsinnaasut.
Aallartinnitsinni
oqaatigaarput inatsisit ikiorsiinerillu siunertarisariaqaraat inuit imminnut
napatinnissamut piumassuseqartuarnissaannut, sulerussussuseqartuarnissaannullu
kaammattuisuunissaa. Taamaammat Inuit Ataqatigiinniit Naalakkersuisut aamma
inunnik isumaginninnermut ataatsimiititaliaq kaammattussavagut
isumaginninnikkut, suliffissaqartitsiniarnermilu peqqussutit ataatsimut
nalilerserqqullugit, naammaginartumik ataqatigiissaagaanersut ilanngullugu
nalilersoqqullugu.
Taamatut
oqaaseqarluta kissaatigissavarput Mads-Peter Grønvold-ip apeqquteqaat
aallaavigalugu oqallitsitsinerani oqaaserineqartut tamarmik siusunnerusukkut
oqaluuserineqartup immikkoortup 80-ip Isumaginninnermut Ataatsimiititaliami
nangilluni suliarineqalermat ilanngunneqarnissaa.
Anders
Andreassen, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Siumut.
Ja qujanaq.
Paatsuungasoqaqqunagu erseqqissaatigissavara suleriaatsimi § 35 malillugut,
tassalu apeqquteqaat aallaavigalugu oqallinnermi aalajangiisoqarsinnaanngimmat,
imatut paasillugu ataatsimiititaliamut ingerlaqqissinnaanngilaq.
Loritha Hendriksen, Kattusseqatigiit.
Qujanaq. Kattusseqatigiinniit siunnersuuteqartoq paasilluarparput, annertuumimmi aamma ukiuni kingullerni maani oqaluttarfimmi ajornartorsiut oqallisigineqartuartarmat aaqqiissutissanillu erinitsaanneqarluni.
Siunnersuuteqartup ersarissumik Pisortanit ikiorsiissutit piaartumik aaqqiivigineqarnissaa ujartorpaat. Tunngavilersuutaalu ersarilluarpoq, tassani ajornartorsiut nalunngisatsituut sinerissami tamani kommunip akissaqassusia naapertorlugu Pisortanit ikiorsiissutit inummut tunniunneqartarput. Ajoraluartumillu tamanna annertuumik ajornartorsiutaavoq.
Tamannalumi siunnersuuteqartup ujartorpaa, ujartuineralu ajornartorsiummut paasinarluartoq oqaatigerusupparput. Naalakkersuisut akissuteqaamminni oqaatigisaa nakeriallaatigalugu oqaatigissavarput aamma oqaatigeqqikkusupparput, tassa Pisortanit ikiorsiissutinik aaqqiinissaq pilersaarutaareersut naapertorlugit aamma atuuffigisassaa kinguarteqqinneqartussanngormat.
Nassuiaatigisaalu paasinarluaraluartut Kattusseqatigiinniit eqqaasissutigeqqikkusupparput kingullermi Inatsisartuni oqallinnitsinni annertuumik peqqissaarullugu tunngavilersukkamillu misissuinerit paasissutissallu uagutsinnut tunniunneqarsimasut aallaavigalugit oqallissimagatta siunnerfeqarlutalu.
Ukiummi atuutilerfissaa aamma aalajangikkanut ilanngussimagatsigu. Taamaattumik kinguartitseqqinnermut patsisigineqartut akueriuminaatsipparput, taamanikkummi oqallinnitsinni aammalu ataatsimiititaliami suliani annertuumik piffissaq atuiffiusimammat, suliarmi sapinngisamik peqqissaarullugu naammassineqarnissaa anguniarsimagatsigu.
Taamammat oqaatigeqqikkusupparput akissuteqaammi Naalakkersuit piffissalersuinermi allanngortitsinissamik nalunaarutaa nalunaaruteqarpoq oqallinnissarlu aatsaat upernaakkut 2003-imi saqqummiunneqartussanngorluni. Tamannalu kinguartitsineq Kattusseqatigiinni akuersaarsinnaanngilarput, makku pissutigalugit:
Pissutsit piviusut ullumikkut qiviaraanni aappaasoq suliffeerukkallarnermini annertuumik aamma aappaasoq kisimi pilersuilersartarnera. Annertuumik ilaqutariinnut artukkiisarmat, ilaquttamut inuutitsiniarnermi akiligassanullu. Taamaalillunilu inummut tarnikkut annertuumik sanngiillisitsisarluni nanertissutaasarlunilu.
Taamatut naatsumik oqaaseqarluta Naalakkersuisut kaammattoqqikkusuppagut piaarnerusumik naammassineqaqqullugu tassami Inatsisartut 2003-imi upernaakkut ataatsimiinnissaat utaqqinagu.
Inuit pineqartut suli annertunerusumik eqqorneqarnissaat pinngitsorumallugu, tassami taamatut pineqartut eqqorneqassammata, tamanna Kattusseqatigiinniit akuersaarsinnaanngilarput.
Mads-Peter Grønvold, siunnersuuteqartoq, Kattusseqatigiit.
Taamatut siunnersuuteqarama tungavigaara ukiuni kingullerni inunnik ikiorsiisarnermut tunngasut ukiuni kingullerni naleqqussarneqartariaqartutut isumaqarama, tassami Inatsisartuni 1995-imiit 1997-ip tungaanut Inunnik Isumaginninnermi Ataatsimiititaliarsuup suliai ingerlanneqarsimapput naammassineqarlutillu, tamatumalu kingorna suliakkiissutit tassanilu ersarilluinnartut Inatsisartunut suliarisassanngorlugit tunniunneqarsimapput annerusumillu maannamut tamakku suli kinguneqartinneqaratik. Tassa tamakkorpiaapput ilaatigut tunngavigisakka Pisortanit ikiorsiissutit ukiuni kingullerni nalimmassartariaqarnerannut ujartuininnut.
Uani oqallisissiatut siunnersuuteqarama assersuutigalugu allappunga aasaanerani suliffissaqarluarneratigut illoqarfiit ilaanni aappariit tamarmik sulereerlutik, aappaasoq suliunnaaraangat ilaatigut akiligassanut angummassinnaajunnaartarnerat ajornartorsiutaartoq aammalu ikiorsiissutinik pissarsiniarnerugaluami inatsisit ilaat inunnik isumaginnittoqarfiit illoqarfiit ilaanni immaqa paasisimaffigineqarpallaannginnertik pissutigalugu ikiorserneqartussagaluit ikiorserneqanngitsoortartut amerlasoorujussuugamik, taamaattumik Isumaginninnermi Pisortaqarfinni illoqarfinni immikkoortortaqarfiini sulisut inatsisitigut pikkorissartinneqartarnissaat pingaaruteqarluinnartoq uanga isumaqarpunga, Inatsisartuni ilaasortatut tassami ilaatigut inunnik isumaginninnermi ikiortitut sullissisut allaffissornermut ilinniarnikorpassuit Inunnik Isumaginninnermi ikiortitut sulitinneqartarmata.
Naak inunnik isumaginninnermut ikiortitut sullisisussaagaluartut inatsisit malillugit ilinniagaqarsimasut, tassa inunnik isumaginninnermi ikiortitut ilinniagaqarsimasut tamakkua sullissisussaagaluaramik, kisiannili naluneqanngilaq ukiuni kingullerni kommunini arlaqartuni Inunnik Isumaginninnermi ikiortitut siunnersortitullu atuarsimasut arlalippassuit amigaatigineqartut, taamaalilluni illoqarfiit ilaanni siunnersortinneqarnissartik annerusumik pitsaasumik tunniunneqarneq ajorpoq ikiorneqartussaagaluaruni, taamaalillunilu inatsisitigut periarfissaqareeraluartoq inatsisitigut paasisimasaqarluannginnertik pissutigalugu sullissisut ilaasa ikiorneqartussaagaluit itigartittarmatigit.
Tamakku ajornartorsiutit isumaqarpunga annertuumik ilisimaarineqaraluartut suli kisianni aaqqinneqanngitsut ilaatigut taamatut sullissisut aningaasarsiaqarnertik allallu pitsaannginnerat pissutigalugu kommunini arlaqartuni atorfissaqartinneqaraluarlutik suliffeqarfigiumaneq ajormatigit.
Taamaattumik inunnik Pisortanik ikiorsiissutinik tunngatillugu isumaqarluinnarpunga uanga nammineerlunga taamatut sullissisut sapinngisamik inatsisit tungaatigut ataavartumik pikkorissartinneqartarnissaat aammalu inunnik isimaginninnermik ilinniarsimasut tamakkunani atorfinnik atorfeqartilerneqarnissaat annerusumik anguniarneqartariaqaleraluartoq ukiuni kingullerni.
Uani Siumukkut Atassutillu oqaaseqaataat annerusumik Naalakkersuisut oqariartuutaanut akuersaarnerusuummata, naak Inunnik Isumaginninnermi ataatsimiititaliarsuuup sulinerani taamatut Pisortanit ikiorsiissutinik atugaqartut iluarsiissutigeqqusaat nalunngikkaluarlugit, naalakkersuisut suliaqarnerannut annerusumik piumasaqannginnerat paasiuminaatsilaarpara, tassa uanili Inuit Ataqatigiit taamatut saqqummiinerat, oqallisissiamut akissuteqarnerminni saqqummiinerminni oqaasii paasinarluinnarput. Tassa Inuit Ataqatigiikkut taamatut oqallinnermi malinnaalluartarnerisa takutittarpaat sulianut soqutiginnilluarlutik ingerlatsisarmata, aammalu taamatut Naalakkersuisunut kisiat tusaaniaratik innuttaasut pisariaqartitaat naapertorlugu taamatut oqallilluaqataasarnerat aammalu siunnersuilluartarnerat uanga iluarisimaarpara. Soorlu aamma Kattusseqatigiit oqaaseqartuat taamatut assigiinngitsunik tapersiilluni oqaaseqartoq.
Kisianni tassunga maqaasiinnarpara 1995-1997-imut Inunnik Isumaginninnermut Ataatsimiititaliarsuup suliassatut Inatsisartunut tunniussaasa suli maannamut annersumik suliniuteqarfigineqannginnerat utaqqikatakkakku. Tassani Inunnik Isumaginninnermi Ataatsimiititaliarsuup suliaani assigiinngitsorpassuit Pisortanit ikiorsiissutinik tunngasut iluarsineqartariaqartut taakkartorneqarnikuummata Naalakkersuisunit tamakkua toqqammavigalugit ingerlanneqarluarsinnaasut isumaqarama.
Taamatut oqaaseqarlunga nuannaarutigaara partiinit tamanit oqaaseqarfigineqarmat, naak ilaatigut partiit ilaannut akissuteqaatit naammaginngikkaluarlugit.
Ole Dorph, Isumaginninnermut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoq, Siumut.
Uangattaaq Naalakkersuisut sinnerlugit saqqummiussassinnut assut qujassuteqassuunga, aamma malunnarpoq inatsisit assigiinngitsut piffissami tulliuttumi nutarternissaannut Inatsisartut soqutiginnilluartut aamma taamaattussaavoq - soorunami.
Oqaatigeriikkattut inatsisinik nutarterineq massakkut aallartileruttorpoq aammalu Inatsisartut aalajangersimasaat periusissat malillugut inatsisit allanngortinneqarneri massakkut suliarineqartut tassuuna siusinnerusukkut taareerpara, soorlu annertussusileriikkanik ikiorsiissutinut tunngassuteqartut massakkut taanna peqqussut atuukkallartoq 1. januar allartippoq, taannalu taarserneqartussaassooq suliffissaarunnissamut sillimasiisarnermut peqqussut suliarineqarluni Inatsisartuninngaanniit akuersissutigineqarpat.
Taavalu tassunga malitsigitillugu tullinnguuttussaassooq Pisortanit ikiorsiissutit pillugit peqqussutissap nutarternissaa, taanna suliassaq aamma annertuusussaavoq.
Aammalu oqaaseqartup kingullerminngaanniit aallartikkuma akissuteqarfigissavara Mads-Peter GrønvoldBi tassa Inunnik Isumaginninnermi ataatsimiititaliarsuup innersuussutai sumiinnersut, annertunerusumik ullumikkut kinguneqarsimannginnerat suli pisoq oqaatigimmagu.
Tassa ilumoorpoq Inunnik Isumaginninnermut Ataatsimimiititaliarsuup 1997-imi isumaliutissiissutaa Inatsisartuni akuersissutigineqarpoq. Aammalu innersuutai ilumut taanna isumaliutissiissut atuaraanni oqaatigisariaqarpoq innersuuterpassuit ullumikkut inatsisartuninngaanniit naammassineqareerput. Soorunami suli ilaqarpoq naammassineqarsimanngitsunik, tamakkulu massakkut tullinnguullugit naammassineqarnissaat suliarineqarnissaallu soorunami suliarineqartussaassooq.
Aamma sulisunik pikkorissaasarnermut tunngassuteqartunik oqaaseqarnermi oqaatigissavara, soorunalimi inunnik isumaginninnermik suliaqartut soorlu sap.ak. kingulleq Inatsisartuni ilaasortap Anthon Frederiksen-ip Inunnik Isumaginninnerup iluani sulisut pikkorissartinneqartarnissaanut suut periarfissaanersut apeqqutigimmagit, tassani nassuiaateqarpugut periarfissat pikkorissartitsinerit ingerlanneqartarneranut tunngassuteqartut annertuut massakkut ingerlanneqartut, aamma ingerlanneqartuartussaasut.
Taamaattumik periarfissaqarpoq aamma pikkorissarnerit assigiinngitsut qujanartumik kommuninit tamaniit peqataaffigineqartarpoq, aamma taamaattuartussaavoq.
Tassani eqqortumik aamma oqaatigineqartut ilagaat ullumikkut inunnik isumaginninnermi sullissisut tamatigut ilinniarsimasuunngillat, kisianni taamaakkaluartoq sulisut qujanartumik sapinngisartik naapertorlugu innuttaasunut sullissiniarnertik ingerlattuarpaat, taanna assut aamma periarfissaq manna aqqutigalugu inunnik isumaginninnermi suliffeqartut suliaqartullu annertuumik qutsatissaqarfigissavagut, sineriassuatsinni atugassaritaasut oqimaassinnaasaraluartut, artornarsinnaasaraluartut sapinngisartik naapertorlugu sulissussiniartuarmata innuttaasunut.
Soorunalimi aamma innuttaasut suliakkiissutaat Pisortaninngaanniik ilaannikkut itigartinneqartarput, soorlu aamma siunnersuuteqartoq aatsaannguaq oqartoq. Kisianni tassa aamma itigartitsinermi itigartitsisoqarsimappat, soorunalimi itigartinneqartoq nassuiaanneqartussaavoq sooq itigartinneqarsimanersoq aamma itigartitsissutip qanoq ililluni naammagittaaliuutigalugu ingerlateqqissinnaanera, taanna kommunini aamma kommunit tamarmik pisussaaffigivaat naammassiniassallugu. Taamaattumik tamakkua aamma pikkorissaatitsinerit assigiinngitsut aallaavigalugit ingerlanneqartuartarput.
Taava Kattusseqatigiinninngaanniit oqaatigineqartoq tassa suliffissaarunnissamut sillimmasiisarnissat kinguartinneqarneranut suna peqqutaanersoq, tassa oqaatigissavara suliaq taanna aallartinneqarami immaqa takorloorneqarsimanngikkaluarpoq qanoq annertutigisoq, kisianni suliap aallartisimatsiarnerani takuneqarsinnaalersimavoq suliaq qanoq annertutigisoq taamaattumillu periarfissaqartinneqartariaqartoq inuit assigiinngitsut suliffeqarfiit assigiinngitsut suliami uuma suleqataasussat tamakkua tamaasa peqatigalugit ingerlaqatigalugillu ingerlanneqarnissaa pitsaasumik pissappat.
Soorlu aamma uani nassuiaateqarnermi aamma Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuata oqaatigigaa naatsorsueqqissaartarnikkut paasissutissat amigarsimapput, taamaattumillu ilaatigut eqqoriaanerinnaat aallaavigalugit suliaq ingerlanneqarniarsarisimavoq. Kisianni massakkut tamakku qaangiupput, paasissutissat naatsorsueqqissaartarfimmiit massakkut inunnik isumaginninnermi tunngassuteqartut pisariaqartinneqartut pissarsiarineqarsimapput aammalu tamakkua suliamut suliallu ingerlaqqinnissaanut atorneqartussaapput.
Suliffeqarnissamut, suliffissaarunnissamut sillimmasiisarfimmik pilersitsisoqassappat soorlu aamma ilissi Inatsisartuni ilaasortat ilisimagissi kattuffiit assigiinngitsut tassani aamma peqataatinniarneqarput, unalu aaqqissuussinissaq ajornanngippat kattuffinnit, suliffeqarfinnillu akilersorneqartussaavoq. Aamma massakkut oqallinneq killippoq soorlu aamma uani akissuteqarninni oqaatigigiga martsimi Kangerlussuarmi isumasioqatigiititsinerup kingorna Kattuffeqarpoq ingerlaannaq akuersaartunik, aamma Kattuffeqarpoq nalornisunik aamma Kattuffeqarpoq soqutiginninngitsunik. Unalu aaqqissuussineq nutaaq eqqunniagarput piviusunngortissagutsigu tamakku Kattuffiit suleqatigilluarneri pisariaqarpoq, taanna Naalakkersuisuninngaanniit eqqumaffiginiarsaraarput. Taamaattumik Kattuffiit nalornisut uanga nammineq isumaqarpunga suli akuersaartinnersinnaanissaat anguneqarsinnaasoq.
Kisianni Kattuffiit qulaatiinnarlugit aaqqissuussinermik pilersitsissagutta Kattuffiit tunuartilertussaanerat uanga annilaangaatigaara, taamaattumik periarfissaqarluarluni aammalu suliap pitsaasumik ingerlanneratigut oqaatigeriikkattut aaqqissuussineq isumaqarpunga iluatsittumik nunatsinnut eqqunneqarsinnaasoq.
Taamatorpiaq aamma Savalimmiut misilittagaqarsimanerat paasisimavarput. Savalimmiuni suliffissaarunnissamut sillimmasiisarnermik eqqussisimapput ukiorpassuunngitsut matuma siornatigut. Aamma Savalimmiuni misilittakkat takutippaat ajornartorsiuteqarsimasut annertuumik taassumap pilersissimanerata kinguninnguatigut. Aammalu paasisimavaat kinguartiallassimagaluaruniku immaqa pitsaanerusumik suli aaqqiinermik eqqussisinnaasimagaluarlutik, taamaattumik ajornartorsiutigisimasatik nammineq aqqusaarsimasatik kissaatiginngilaat uatsinnut tutsinneqassasut, taamaattumik Savalimmiormiut aamma oqarput taakku issuaannartariaqanngilagut. Kisianni uatsinnut oqariartuutaat unaavoq peqqissaartumik suliassarsi suliarigussiuk atuutilernerata kingornatigut taava ajornartorsiutaasussat suugaluarnersut pinngitsoortissinnaavasi. Taannalu soorunalimi oqariartuut uatsinnut tunniunneqartoq aallaavigalugu suliassap ingerlaqqinnissaa pinngitsoornagu Naalakkkersuisuninngaanniit ingerlattussaavarput.
Taava aamma Paninnguaq Olsen, Inuit Ataqatigiinninngaanniit ujartuivoq Pisortanit ikiorsiissutit qaqugu nutarterneqarnissaanut tunngassuteqartumik. Oqaatigereerparpullu taassuma suliassap oqallisigineqarnera tassa soorlu massakkut angerlanneqartoq. Kisiannili una suliassaq tassa suliffissaarunnissamut sillimmasiinissamut aaqqissuussinissaq peqqussutissaq, taanna ineqqaanngippat ajortussaavoq una Pisortanit ikiorsiissutit pillugit Inatsisartut peqqussutaattut ilusilersornissaa. Takoqqaartariaqarparput Inatsisartut suliffissaarunnissamut sillimmasiinermik aaqqissuussinissaq qanoq isikkulik akuersaarneraat. Taava peqqussutissap akuersaarneqarneratigut taassumallu kingornatigut takuneqarsinnaalissooq, taavalu suut Pisortanit ikiorsiissutitut aaqqissuussinissami ilanngunneqassanersut.
Taamaattumik periusissaq aamma soorlu uanga saqqummiussininni aallaqqaammut oqaatigigiga Inatsisartut akuersaarsimasaat 2000-imi aamma 2001-imi taanna malillugu suliassaq taanna ingerlanneqarpoq.
Aamma oqaatigineqarpoq Inuit Ataqatigiinninngaanniit soorunami ikiuinissaq innuttaasunik ikiorserneqarnissamik pisariaqartitsisunik ikiuinissaq soorunami sukkasuumik ingerlanneqassasoq. Soorunami taamaattariaqarpoq.
Aamma ukua statsministerip rådgivende udvalg-iata oqariartuutai inunnik isumaginninnermut aamma suliffissaqartitsiniarnermut attuumassuteqartut soorunalimi taakkua suleqqinnissami aamma qimerloorneqartussat ilagisussaassavaat.
Soorunalimi sulinissaq sulinerullu kajorngernassusia tamanit pingaarnerusussaavoq, taamaattumik suliffissaarunnermi aningaasatigut inunnut ikiorsiissutitut tunniunneqartussat taakkua eqqarsarluarnitsigut inissittariaqarpagut. Sapinngisamik inuit imminut napatissinnaanerat, suliffeqarnerullu imminut akilersinnaajuaannarnissaa tassani qulakkeerniartariaqaratsigu.
Aamma oqaatigineqartoq tassaavoq kommunit pisuut, kommunillu piitsut taakkua inunnik isumaginninnikut innuttaminut atugassaqartitsinerisa assigiinnginnerujussuannut pissutaasartoq. Ullumikkut kommunit pisinnaatitaaffeqarput namminneq nalilersuinertik aallaavigalugu, soorunami inatsisit peqqussutillu iluanni nammineq nalilersuisinnaanissaminnut, tassa ullumikkut kommunit pisinnaatitaaffia taamaappoq.
Taamaattumik tupinnarneq ajorpoq kommunit oqaaseq atussallugu uanga soqutigineq ajoraluarpara piitsut pisuullu. Kisianni kommunit aningaasatigut ingerlalluartut aammalu aningaasatigut ajornartorsiuteqartut innuttaminnut atugassarititai assigiinngittarmata. Taanna uggornarpoq taamaattariaqanngikkaluarpoq, aamma taanna nalunngilara utoqqarninngaanniik, aamma utoqqaat uani taaneqarmata aamma allatigut ikiorserneqartartut mamaagiuartaraat.
Kisianni tassa taanna pinngitsoornani aamma eqqumaffigineqartariaqartut ilagisussaassavaat.
Taava Atassumminngaannit aamma oqaatigineqartoq maluginiagara unaavoq kommunit aningaasatigut naammattorsuarmik killeqanngitsumik peqaraluarunik, taava immaqa qularutissaanngikkaluartoq aningaasatigut innuttaasuminnut ikiorsigaliuttagai immaqa qaffasinnerujussuussagaluarmata. Tassuuna erseqqissaatigiinnassavara, soorlu aatsaannguaq aamma taariigara suliffeqarnerup pingaartinneqartuarnissaa taanna pinngitsuuvinnani qullerpaalluni inissinneqarsimajuartussaavoq.
Taava aamma Siumuminngaannit oqaaseqartup Ruth Heilmann-ip oqaatigisai aamma apeqqutigisai tikkuagai, tikkuarneqartunut allanut sanilliullugit allaanerungaanngillat aamma ikiorsiissutit assigiinnginnerusut kissaatigai siunissami innuttaasunut tunniunneqartarnissaat pinngitsornagu anguniarneqassasoq.
Taavalu pikkorissaasarnerit ingerlanneqartarnissaat aamma taanna ataavartumik ingerlanneqartarnissaa pisassasoq. Kiisalu aamma soqutiginarluinnartoq oqaatigisaa tassaavoq inuit isumaginninnikkut ajornartorsiuteqaleraangamik taava kingusinaarnatik saaffiginnittarunik Inunnik Isumaginnittoqarfinnut taava ajornartorsiutitik annertuallaannginnerani ikiorsiissutit assigiinngitsut Pisortanit tunniunneqartartut pisarsinnaagaluarmatigik.
Tassuuna innuttaasut imminnut kukkuuttarput nalunngilarput. Arlaatigut ajornartorsiuleraangamik taava ajornartorsiutit nammineq pigiinnalertarpaat, aatsaallu sapiliivikkaangamik imaluunniit inigisaminninngaanniit anisitaasussanngoraangamik aatsaat Pisortanut saaffiginnillutik - taanna kukkuneruvoq. Taamaattumik kommunit ilai taamannak saaffiginnittoqaraangat tassa ilaannikkut ajornartorsiutinik pilersitsisarput, immaqa pisariaqanngikkaluartunik.
Taamaattumik inuk ajornartorsiutilik, ilaqutariit ajornartorsiutillit ajornartorsiutitik takkukkaangata kingusinaarnatik saaffiginnittarnissaat taanna pinngitsuuvinnani pisartussaavoq. Tassanilu aamma kaammattuutigineqarpoq pikkorissaanerit aamma paasititsiniaanerit ingerlanneqassasut, aamma taanna sapinngisamik naapertorlugu soorunalimi naammassiniarsarissavarput aamma ingerlapparput.
Annertuulioqqinnanga oqaasissinnut assut qujassuteqassuunga aamma soorunalimi oqaatigeriikkattut uumap Pisortanit ikiorsiissutit pillugit suliap ingerlaqqinnissaa aammalu periusissat suut atorlugit ingerlaqqinnissaanut oqallinneq massakkut ingerlanneqartoq assut uanga iluarisimaarpara aamma naatsorsuutiginngilara aamma kissaatiginngilara unitsinneqassasoq, kisiannili inunnik isumaginninnikkut pissutsit sapinngisamik pitsanngorsartuarnissaat taanna anguniartuartariaqarparput aammalu naatsorsuutigilluinnarpara suleqatigiinniikkut taanna anguneqarsinnaasoq aamma pitsaasumik inernilimmik.
Daniel Skifte, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Atassut.
Naalakkersuinermut ilaasortamut qujavugut, tulliulluni oqaaseqassaaq
Ruth
Heilmann, Siumut.
Qujanaq.
Ruth Heilmann-iuvunga suli Ole!
Mads-Peter
Grønvold-ip taamatut siunnersuutigisaa isumaqarpunga tamatta
oqaaseqarfigigatsigu aamma ajornartorsiut taanna ukiut arlalinngortut
ingerlanneqarsimasut, taanna ersarissarparput aammalu annertuumik
Isumaginninnermi Iluarsaaqqinnermi ikiorsiissutit pillugit
oqallittoqarnikuuvoq, taamaattumik siunnerfiit taakku Naalakkersuisunut
suliassanngortinneqarnikuummata uagut suut tamaasa pullavigalugit
oqaaseqanngilagut.
Kisianni
isumaqarpunga pingaaruteqartoq una, tassa kommunip nammineersinnaatitaaneranik
aamma Inuit Ataqatigiit taanna erseqqissaanerat, ilumut taamatut
ingerlasoqartariaqarnersoq. Tassami kommunit kiffaanngissuseqarumasimapput
aamma iluarsaaqqinnerup ingerlanneqarnerani kommunit namminneerlutik
kissaatigivaat, soorlu inummut tapip nammineq aningaasaqarnertik naapertorlugu
aamma iluarsartuussisinnaanertik aamma annertussusiliisinnaanertik taanna
eqqarsaatigalugu.
Tassani
ilumoorami ajornartorsiut unaasoq kommunit aningaasaqarnermikkut
atukkamikkullu sinerissami assigiinngissitaartorujussuupput. Aamma
pingaartumik ukiuni kingullerni suliffissuit matoorartillugit
suliffissaaleqinerlu eqqarsaatigalugu aappariit pingaartumillu aamma
sulisartut atugaat tassani eqqorneqartorujussuunerat tamatta ilisimavarput.
Kisiannili
uagut Siumuminngaanniit oqaatigisatsinni periarfissaqarput aamma taakkua
ikiorsarneqarnissaminnut. Kisianni tassami ajussaqaaq sulerusukkaluarluni
ikiorsaassutaannarnik inuuniarsaraluni, taamaattumik suliffinnik
pilersitsiortorneq aamma sinerissami illoqarfiit taakkuinnaat
eqqarsaatiginagit illoqarfiit allat ineriartortinnissaat tassa
pingaaruteqartorujussuuvoq. Tassani Inatsisartut aamma qiviarneqartariaqarput
aningaasaliissuteqartarnermikkut aamma illoqarfinnut kommuninullu
agguataarineralutik taanna ingerlanissaat tassani
eqqarsaatigineqartariaqartoq.
Uani uagut
oqarnitsinni aamma oqaatigivarput kommunit periarfissaat tassani namminneq
aamma periarfissarititartik atorlugit namminneq iliuuseqarsinnaanerannik.
Tassani
aamma pikkorissaanerit ingerlanneqartut isumaqarpunga kommunit ilaasa
atorluaraat. Tassani Mads Peter Grønvold-ip ujartorpaa aamma inatsisitigut
pikkorissaanerit annertunerusut ingerlanneqarsinnaanerat. Taanna aamma uagut
Naalakkersuisunut annerusumik iliuuseqarfigeqqullugu kaammattuutigaarput.
Iluarsaaqqinnerup
ingerlanneqarnerani ilumoorpoq suliniarnitsinni aamma kigaalaqutaasimapput
kisitsisinik naatsorsueqqissaartarfimminngaanniit tassani misissuisimanernik
amigaatinik taamatut peqartorujussuunera. Massakkut 1999-miit annerusumik
naatsorsueqqissaarfiup suliarilersimavaa aamma isumaginninikkut qanoq
ingerlatsinerup aamma tassani naatsorsuutitigut suliarineqalertalernerat.
Taamaattumik tassuunakkut isumaqarpunga malinnaalernialersimanerput aamma
iluarisimaarnartuusoq.
Aamma
kommunit namminneq pisussaaffigivaat soorunami qanoq sulisoqarnikkut
aaqqissuussissallutik. Ilumoorpoq Mads Peter Grønvold oqarami aamma
isumaginninnermik suliaqartunik tassa ilinniarsimasunik amerlasuunik
amigaateqarpugut. Taamaattumik suliassatik suliarinagit aamma
iluarsaaqqinnerup uparuartuuffigivaa taanna. Isumaginninnermik ilinniarsimasut
inuit tikillugit sulisariaqarnerannut kaammattuivoq, taavalu suliassat
allaffissornikkut suliarineqarsinnaasut aamma allaffimmiunik
suliarineqarsinnaasut.
Isumaqarpunga
kommuni nammineerlutik tassani aamma allaffiup iluani
aaqqissuussisinnaanerannik periarfissaqartitsisoqarnera tassani aamma taakku
eqqarsaatigalugit agguataarineq ingerlanneqarsinnaasoq massakkut taamatut
ilinniarsimasunik sulisunik amigaateqaleruttorfitsinni.
Qujanartumillu
Isumaginninnermik ilinniarsimasut akissaataat taakkua ukiuni arlalinni maani
aamma iluarseqqullugit aaqqeqqullugillu oqariartuuteqartarpugut Inatsisartuni.
Aammalu maj-ip 1.-ni paasinarpoq peqatigiiffitsik aqqutigalugu tassuunakkut
iluaallaataasumik aamma aaqqiisoqarsimasoq.
Kisiannili
ilinniarsimasut amerlanerulernissaat aamma namminneq ilinniarsimasut
oqimaatsumik suliaqarlutik soorlu annertuumik suliakkersorneqarnerat taanna
oqilisaaniarlugu suli ilinniarsimasunik amerlanerusunik peqalernissaq
anguniarlugu annerusumik ilinniartitsinikkut taanna kaammattuuteqarneq
isumaqarpunga uani oqaatigisariaqarlugu tassa pingaaruteqartoq aamma maani
akuersusissutiginikuugatsigut nunagisaq qimannagu aamma
isumaginnittunngorniarnerup ingerlanneqarsinnaanera.
Tassuunakkut
ataatsimiititaliami paasitinneqarpugut taanna pilersaarusiorneqarluni
naammassereeraluartoq Inatsisartunit suli aningaasaliiffigineqanngitsoq.
Taamaattumik Inatsisartunit taanna eqqumaffiginiartariaqarparput, aamma
tassuunakkut aningaasaliisoqarsinnaaneranik.
Suliffissaarunnissamut
sillimmasiisarfik ilumoorpoq Naalakkersuisut akissuteqarnerminni annertuumik
peqqissaaartumik suliarineqarnera ingerlanneqartariaqartoq. Tassani
malunnartorujussuuvoq Kattuffiit suleqatiginiarnerat aamma tassani
ajornartorsiutaasinnaasoq naak siunertaq pitsaagaluaqisoq. Taamaattumik
naammassineqassaguni isumaqatigiilluinnarluni aamma naammassineqarnissaa
taanna Siumuminngaanniit uagut pingaaruteqartorujussuartut isumaqarfigaarput.
Taamaattumik suliap peqqissaarullugu naak uagut aamma erinitsikkaluaqaluta,
iluarsaaqqinnermi suliat aamma innuttaasunik erinitsaanneqarnerat taanna aamma
uagut paasilluartorujussuullutigut, kisiannilu suliap peqqissaartumik
ingerlanneqarnissaa taanna Siumuminngaanniit assorujussuaq pingaartipparput.
Uani
erseqqissaatigeqqittariaqarparput Siumuminngaanniit isumaginninnikkut
isumagineqartussat taakku isumagineqartariaqartut, aammalu Inuit Ataqatigiit
isumaqatigilluinnarpakka aamma uani uparuaassuteqarmata tassani
misissorneqartariaqartoq isumaginninnikkut ikiorsiissutinik massakkut
tunniussisarnerput uppernarsartariaqartoq ilumut sulerusussuseqartarnermut
naapertuuttumik iliornersugut. Taanna misissugassaqqittutut aamma uagut
Siumuminngaanniit oqaatigisaratsigut, isumaqarpunga taanna aamma
Naalakkersuisut eqqumaffigisariaqaraat. Qujanaq.
Daniel Skifte,
ataatsimiinnermik aqutsisoq, Atassut.
Ruth Heilmann
qutsavigaarput. Tassalu allanik oqaaseqarumasoqanngimmat taamaalilluni
immikkoortoq 46 naammassivoq.