Kalaallit Nunaanni Inatsisartut

Oqaluuserisassani immikkoortoq 61

Ataatsimiinnerit Tilbage Op Næste

Siullermeerneqarnera Aappassaanneerneqarnera Pingajussaaneerneqarnera

Ullut ataatsimiiffiusut aqqaneq pingajuat, marlunngorneq aprilip 30-at 2002

Oqaluuserisassani immikkoortoq 61

Nunatsinni angalanermi tikinnermut aallarnermullu atatillugu Kulusummi, Narsarsuarmi, Kangerlussuarmi Nuummilu akitsuusigaanngitsunik pisisinnaanissaq pillugu Naalakkersuisunut apeqqut.

(Jakob Sivertsen)

 

 

Ataatsimiinnermik aqutsisoq: Daniel Skifte, Inatsisartut Siulittaasuat, Atassut.

 

 

Jakob Sivertsen, Atassut.


Qujanaq. Tassa una saqqummiussara allanngortinneqarsimammat imaluunniit oqaatsigissavara aaliangiiffigisassanngorlugu saqqummiunnikuugaluarpara, kisianni Siulittaasoqarfimmit tassa naalakkerneqarsimavunga nalorninartut pillugit apeqquteqaat nassiunneqassasoq, kisianni taanna soqutaanngilaq, malersoqqissagakku.

 

Inatsisartut suleriaasiannik '36 naapertorlugu Naalakkersuisunut apeqqut imaattoq matumuuna saqqummiuppara: Nunat iluani timmisartuutitsisarnermut atatillugu timmisartoqarfinnut ukuusunut Kulusuk, Narsarsuaq, Kangerlussuaq aamma Nuuk tikinnermi aallarnermilu ilaasut nioqqutissanik akitsuusigaanngitsunik pisisinnaanissaannut periarfiuussinissaq Naalakkersuinut sulissutigissaalerneqarsoq.

 

Nunarput ima isorartugivoq nunatta iluanni silaannakkut angallannermi billetillu ima akisutigilersimapput toqqaannanngikkaluami arlaatigut akikillisaaffigineqarnissat. Soorlu timmisartunut ilaasut akileraaruteqanngitsunik pisisinnaalernissaat anguniarneqartarialinnginnerluni.

 

Aammalu nunatta takornarissanut ussassaarutigineqarneranut nunatta iluani angalanermi akileraaruteqanngitsunik pisisinnaalernissaq ilapittuutigineqarsinnaasoq takusinnaagatsigut.

 

Siunnersuummi taamaattumik Naalakkersuisunut isummersorfigisassanngorlugu saqqummiuppara.

 

Nunatsinni takornarissat angalaartartut minnerunngitsumik aamma nunatsinni nunaqavissut nunatta iluani silarsuarmi billet-inik akisunerpaamik akiliillutik angalaartartut ukiuni kingullerni apeqqusertuartalerpaat billetit taama akisutigisut sooq akileraaruteqanngitsunik pisisinnaatitaannginnertik.

 

Isumaqarpunga mittarfeqarfiit ilaasunik tikinneqarnerpaallutillu aallartarfiunerpaasut akileraaruteqanngitsunik pisinniarfiusalernerisigut suliffissanik nutaanik pilertitsiffiusinnaasut.

 

Minnerunngitsumillu mittarfeqarfiit aningaasatigut ukiumut kaaviiaartittarisartagaat aamma qaffariateqartussaatutut nammineernerulersinnaanissaannik ilapittuutaasumik.

 

Taamatut apeqquteqarlunga Naalakkersuisunut akineqarnissaa kissaatigaara.


Daniel Skifte, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Atassut.

Jakob Sivertseni qutsavigaara. Taava tulliulluni akissuteqassaaq Aningaasaqarnermut naalakkersuisoq.

 

Augusta Salling, Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoq, Atassut.

Inatsisartut 2002-mi upernaakkut ataatsimiinnissaannut atatillugu apeqquteqaatigisimavat timmisartunut ilaallutik nunatsinni angalasut Kulusuup, Narsarsuup, Kangerlussuup Nuullu mittarfiini nioqqutissanik akitsuuteqanngitsunik pisisinnaalernissaat Naalakkersuisuni sulissutigiumaneqarnersoq.

 

Nunaniit allaniit matumani aamma Danmarkimiit Savalimmiuniillu Kalaallit Nunaannut tikinnermi nioqqutissanik assigiinngitsunik akitsuuteqanngitsunik eqqussisinnaaneq Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 23, 25. oktober 1996-imeersukkut aalajangersagaavoq.

 

Apeqquteqaatit ima paasivara nalunaarut taanna allanngortillugu timmisartunut ilaallutik nunatsinni mittarfinniit mittarfinnut angalasut aammattaaq periarfissiuunneqassasut nioqqutissanik tupanik, imigassanik aalakoornartulinnik, tipigissaatinik il.il.

 

Annertussusaannut nalunaarummi taaneqartuni pisisinnaanngorlugit.

 

Nunanit allaniit Kalaallit Nunaannut tikinnermi nioqqutissanik assigiinngitsunik akitsuuteqanngitsunik eqqussisinnaanermut nunat tamat akornanni angalanermi angallatip suunera apeqqutaatinnagu maleruagassanut atuuttunut naapertuuttunngorlugit suliaapput.

 

Naalakkersuisut isumaqarput nunat marluk akornanni angalanerni nioqqutissanik akitsuuteqanngitsunik eqqussisinnaanermut maleruagassat nunat tamat akornanni atuukkunnaariartortut. Tamannalu kingullermik takuarput EU-mi tassanimi aaliangiunneqarnikuuvoq nunat EU-mi ilaasut akornanni angalanermi nioqqutissanik akitsuuteqanngitsuni eqqussisoqarsinnaanngitsoq.

 


Aammattaaq Naalakkersuisut isumaqarput nunatsinni angalasunut akitsuuteqanngitsumik nioqquteqarsinnaalertitisoqassagaluarpat angaalariaatsimik ataasiinnarmik aammalu mittarfiit ilaannaanik periarfissiinissaq tunngavilersoruminaatsuussasoq. Aningaasanummi inatsit naapertorlugu tassa sullissinissamik isumaqatigiissutit assigiinngitsut aqqutigalugit Namminersornerullutik Oqartussat timmisartunut umiarsuarnullu billetit akiinut apparsaatissanik tapiissuteqartarput. Kiisalumi aamma mittarfinnut umiarsualivinullu.

 

Tamatuma saniatigut Naalakkersuisut isumaqarput akitsuuteqanngitsumik eqqussuisinnaanermut nioqquteqarsinnaanermullu maleruagassanik maanna atuuttunik qasukkaanissaq Landkarsip isertitassaraluinik annaasaqarnermik kinguneqassasoq.

 

Tassa nioqqutissat akitsuusikkat ulluinnarni nioqqutigineqartartut akitsutaasigut isertakinnerulernikkut.

 

Taamaattoqassappat annaasassa taakku isertitassanit sipaarutissanilluunniit allanit matussuserneqartariaqassapput.

 

Kiissalu aningaasatigut sunniutaasussaq Naalakkersuisut qularaat. Tassami nioqqutissanik akitsuuteqanngitsunik pisisinnaasut amerlineqarnerisigut isertitassat amerleriaatissaat mittarfinni ataasiakkaani ilangaaserisut nakkutilliinerannut aningaasartuutaanerulersussanit annertuumik illua tunngilerneqartussaassammata. Maleruagassammi maanna atuuttut qasukkarneqassappata taama nakkutilliineq pisariaqalersussaammat.

 

Naggataatigut minnerunngitsumik Naalakkersuisut isumaqarput siunnersuut tunngavimmigut Kalaallit Nunaanni imigassamik aalakoornartumi atuinerup tamarmiusup appartinneqarnissaannik Naalakkersuisut Inatsisartullu anguniagaanut akerliusoq.

 

Taamaammat akitsuuteqanngitsumik eqqussuisinnaanermut pisisinnaanermullu maleruagassat maanna atuuttut Naalakkersuisunit allanngortinniarneqanngillat. Qujanaq.

 

Daniel Skifte, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Atassut.


Aningaasaqarnermut naalakkersuisoq qutsavigaarput. Taava apeqquteqartoq maannakkut oqaaseqassaaq Jakob Sivertsen.

 

Jakob Sivertsen, Atassut.

Qujanaq. Tassa naatsunnguamik.

Neriussutigissavara ukiamut aliangigassanngortillugu saqqummiuteqqissagakku, Iluatinnaatertortaqarmat.

 

Akileraaruteqanngitsumik mittarfiit taakkua tikinneqarnerpaajusartut pisiffiusalernerisigut ilaasuni tamarmit misissorneqartalissapput sunik nassataqarnersut.Ullumikkut ilaatigut soorlu ikiaroornartut eqqarsaatigalugit misissuisarnerit killilimmik ingerlanneqarput.

 

Aamma taakku saniatigut oqaatigissavara uani kukkunerummat EU-p akornanni piseqqusaanngitsoqanngimmat cigaret-inik imaluunniit imigassamik akileraaruteqanngitsunik. Taanna naqqiussuteqarfigilaarpara.

 

Naggataatigut oqaatigilaassavara assersuutigalugu Grønlandsflyp timmisartorsua Danmark-iminngaanniit Kangerlussuarmut mittoorpoq silarlummat. Taava ulikkaarpoq Danmarkimiit aammalu Narsarsuarmukartunut. Tikikkunik takornerissat pisinialersut AA-llit Kangerlussuarminngaanneeravit A uffa angallat taanna ilaaffigalugu akileraaruteqanngitsumik pisisinnaatitaaneq ajornanngikkaluartoq. Soorlu tamakkua aaqqissuussinerit ullutinnut naleqqukkunnaarsimapput assigiimmik pinnissagutta taakku periarfissat ilaatigut tamakkua aqqutigalugit akikinnerusunik pisisinnaaneq ammaanneqarsinnaagaluarpoq. Uffa tamakkisumik ilaatigut ammaasinngikkaluarlugu, kisianni pissutsit pisariaqartitsinerilli naapertorlugit ukiamut aaliangiiffigisassanngorlugu saqqummiuteqqissavara. Qujanaq.

 

Daniel Skifte, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Atassut.

Taava periarfissaariaqarpoq Naalakkersuisunut ilaasortaq naatsuararsuarmik akissuteqaqqullugu.

 

Augusta Salling, Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoq, Atassut.


Naatsuararsuarmik oqaatigissavara soorunami uanga oqarfigisinnaangilakka ukiamut saqqummiutissanngikkit aaliangiiffigisassanngorlugu, taanna uanga oqaasissaqarfiginngilara. Kisianni akissuteqaaterput neriuppunga misissorluassagit aammalu isummat tassunakkut nalilersoqqillugu.

 

Unalu erseqqissaatigilaaginnassavara EU-p iluani akitsuuteqanngitsunik eqqussuisinnaaneq nunamiit nunamut taanna qimakkiartuaarneqassasoq, qimakkiartuaarneqartoq taanna ilumoormat erseqqissaatigiinnassavara. Taanna tassa isumaqatigiissutigineqarnikuuvoq qimakkiartuaarneqassasoq.

 

Daniel Skifte, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Atassut.

Taamaalilluni taanna immikkoortoq 61 apeqquteqaat naammassineqarpoq.

 

Isumaqarpunga aamma pissusissamisoortoq aamma pissuserissaarnerusoq Siulittaasutuut oqaatigissagukku. Imatut nipilimmik oqaatigineqarmat Siulittaasoqarfimmiit pinngitsaalineqarluni taamaalissasoq. Siulittaasoqarfiup sulisuisa oqaloqatigisimavaat taannalu akuersisimavoq taamatut iluseqarluni saqqummiunneqassasoq.

 

Aappassaanik apeqquteqaatinngorluni ukiamut saqqummiunneqarnissaa malittarisassa malillugit ingerlasussaammat taanna naatsorsuutigaarput.

 

Taamaalilluni immikkoortoq 61 naammassineqarpoq.