Oqaluuserisassani immikkoortoq 83 |
|||
Siullermeerneqarnera | Aappassaanneerneqarnera | Pingajussaaneerneqarnera |
Ullut
ataatsimiiffiusut aqqaneq sisamaat, tallimanngorneq majip 3-at 2002
(Asii Chemnitz
Narup)
Ataatsimiinnermik
aqutsisoq: Anders Andreassen, Inatsisartut Siulittaasuata tullia, Siumut.
Asii
Chemnitz Narup, Inuit Ataqatigiit.
Qujanaq.
Inuuiaqatigiit aaqqissugaanerat pillugu iliuusissatut pilersaarusiami
oqaatigineqarpoq inuussutissarsiornikkut ingerlatsinnermi pingaartinneqassasoq
issuaavunga: Sutigut tamatigut avatangiisit isiginiarneqartarnissaat
piujuartitsinissamillu tunngaveqarluni ineriartortitsinerup
akulerutsinneqarnissaa tunngaviit pingaarnerit ilagissagaat.
Taama
tunngaveqarneq susassaqartut qanimut suleqatigalugit Naalakkersuisut
ineriartortinniarpaat.
Aamma
piujuartitsinissamik tunngaveqarluni ineriartortitsilernermut ikaarsaariarneq
nuna tamakkerlugu iliuuserisassamik tunngaveqartariaqarluni.
Tamakku
tunngavigalugit Inuit Ataqatigiit sinnerlugit oqallisigitikkusuppara
piujuartitsinermik nungusaataanngitsumik ineriartortitsiniarneq nunatsinni
aqqutissat periutillu suut atorlugit piviusunngortinneqassanersoq
peqatigitillugu oqallisigineqartariaqarpoq
piujuartitsinermik nungusaataanngitsumik ineriartortitsineq
pimoorullugu ingerlanniaraanni taava qanoq iliortoqartariaqarnersoq.
Matuminnga
oqallittoqarnissaannut kissaat tunngaveqarpoq Inatsisartunit
Naalakkersuisuniillu ataasiaannarani oqaatigineqartarmat nunatsinni
ineriartortitsineq nungusaataanngitsumik atuinermik tunngaveqassasoq.
Bruntlandip
nalunaarusiaata 1987-imeersup nungusaataanngitsumik ineriartortitsineq
pingasoqiusamik isaasalerlugu "Sukaqarnerarlugu" nassuiarpaa.
Siulleq
aningaasarsiornermut tunngasoq. Aappaa avatangiisinut tunngasoq. Pingajuat
inooqqatigiissutikkut sianigisassanut tunngasoq.
Taamaattumik
Inuit Ataqatigiit tungaaniit nassuiaqquarput Naalakkersuisut isumaat malillugu
nunatsinni nunguusaataanngitsumik ineriartornerup qanoq paasisariaqarnera.
Nassuiaqquneqarportaaq
sutigut tamatigut avatangiisit isiginiartarneqartarnissaannut
piujuartitsinissamillu nungusaataanngitsumillu tunngaveqarluni
ineriartortitsineq akulerutsinneqarnissaannik nunatsinni anguniagaqarneq
piviusunngortissinnaajumallugu kommunini nunami tamarmi
nunarsuarmioqatitsinnullu sammisumik Naalakkersuisut qanoq ittunik
suliniuteqarnersut.
Naalakkersuisut
ilanngullugu nassuiartariaqarpaat nungusaataanngitsumik ineriartortitsinermi
isuma qanoq ersialaartinneqarnersoq qanorlu aningaasanut inatsimmi
oqimaalutarneqarsimanersoq.
Piujuartinissamik
nungusaataanngitsumik ineriartortitsinissaq pillugu nunat tamalaat akornanni
aalajangersakkat pisussaaffiliisut nunatsinnit aamma akuersaarneqarsimapput.
Soorlu nunani avannarlerni Statsministerit 1998-imi anguniagassatut
nalunaarutaat.
Inatsisartut
tamakku pillugit paasissutissinneqartariaqarput taamaalioreernerullu
kingorna nunani avannarlerni piujuartitsinissamik nungusaataanngitsumik
ineriartortitsinissamik anguniagaqarnermi iliuusissat oqallisigalugit.
Soorluttaaq
EU-mi 1992-mi piujuartitsinissamik nungusaataanngitsumik iluaquteqarneq
pillugu ataatsimeersuarsimanerup malitsigisaanik Sydafrikami 2002-mi augustip
qaammataani Rio Plus 10-mik taaguuserlugu ataatsimeersuartitsinissamut
tunngasut paasissutissiissutigineqarlutillu iliuserilissaakkat Inatsisartunit
oqaluuserineqartariaqarput.
Pingaaruteqarluinnarpoq
nungusaataangitsumik ineriartortitsineq tassaaginnaassanngitsoq oqaaseq
tusarnersoq taaguutaannaq ilumoorunneqanngitsorli.
Taamaallaallu
nalliuttorsiortoqartillugu oqalugiarnerni eqqaaneqartartussaq anguniagassatut
siunnerfiup tigussaasunngortinneqarnissaa ingerlatsinermilu sumiluunniit
titserussimanissaa pingaartinneqartariaqarpoq. Taamatuttaaq
pingaarnersiuilluni tulleriissaarinitinni, qanorlu iliuutitsinni tamani
malunnartinneqartariaqartoq.
Taamaaliornermi
anguniagaq oqaasiinaanani paasinartumik isumaqalissaaq nunarsuarmioqatitsinnut
tatiginassuserput uatsinnut kinguaassatsinnullumi taamaalilluni
innarlerneqassanngilaq.
Qitornagut
ernuttagullu inuuniarnikkut tunngavissaqatissagutsigit siunissamut
ungasissumut isigaluta oqimaaqatigiissakkamik isumalluutitta uumassusillit
atornissaannut pisussaaffeqarpugut. Soorlu nunat aamma allat
taamaattariaqartut.
Naggasiutigalugu
kissaatigissavara Inatsisartut apeqquteqaat aallaavigalugu oqallinnissaq
ilassilluassagaat. Pissarsiffiulluartumillu ingerlanissaat kissaatigalugu.
Anders
Andreassen, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuata tullia,
Siumut.
Taavalu
Naalakkesuisut siulittaasuat saqqummiunneqartumut akissuteqassaaq.
Jonathan
Motzfeldt, Naalakkersuisut Siulittaasuat, Siumut.
Piujuartitsinissamik
tunngaveqarluni ineriartorneq pillugu Inatsisartunut ilaasortap
apeqquteqaammini qinnutigaa nassiuiaatigineqaqqullu nunatsinni
piujuartitsinissamik tunngaveqarluni ineriartortitsineq ineriartornissarlu
qulakkeerneqassappata qanorpiaq iliortoqartariaqarnersoq. Tamannalu
eqqarsaatigalugu najukkani nunatsinni nunallu tamalaat akornanni
Naalakkersuisut qanoq suliniuteqarsimanersut.
Oqaluttarfimmi
maanngaanniit suliniutaasimasut tamaasa taagussagaluaraanni
takisuuliorpallaarnissaq mianersuuttariaqarpoq. Taamaattumillu Naalakkersuisut
toqqarsimavaat ilanngussaq taanna ilanngullugu tunniussimavarput tassani
assigiinngitsutigut suliniutit allaaserineqartut innersuussutigalugit.
Piuartitsinissami
tunngaveqarluni ineriartorneq inuuiaqatigiinni immikkoortunut tamanut
tunngavoq. Naalakkersuisut Inatsisartunut ilaasortaq
isumaqatigaat piuartitsinissami tunngaveqarluni ineriartorneq
oqariartaasuinnaassanngimmat timitalimmilli imaqartariaqarluni
aningaasarsiornikkut avataangiisitigut imaluunniit inuttut atugarisat
eqqarsaatigalugit piuartitsinissami tunngaveqarluni ineriartorneq pigutsigut
assigiimmik piuartitsinissamik tunngaveqarluni ineriartorneq.
Taamaalilluni
inuiaqatigiinni ineriartorneq pisuussutini uumassutilinnik iluaquteqarnermut
taamaallaat tunnganngilaq.
Tassa
1987-imili Brundtlandip nalunaarusiaannik taaneqartartoq piuartitsinissamik
tunngaveqarluni ineriartorneq imatut allaaserisaqarpoq: Nunarsuup inui
piginnaassuseqarput ineriartorneq piujuartitsinissamik tunngaveqartilissallugu.
Qulakkiissallugu maannarpiaq pisariaqartitat naammassineqarnissaat
kinguaarissaat siunissami pisariaqartitassaat akornusinngikkaluarlugit.
Rundland-ip
nalunaarusiaat tunngavigalugit 1992-mi Rio de Janeiromi avatangiisit
ineriartornerlu pillugit nunarsuatsinni Naalakkersuinikkut siuttuni
peqataaffigineqartumi ataatsimeersuartoqarpoq. Ataatsimeersuarnermik tamatuma
annertuumik nalunaarusiortoqarpoq ukiut 100-it 21-ssaannut oqaluuserisassamik
AAgenda 21"-mik taaguuseqartumik.
Naalakkersuisut
AAgenda 21"-mut atatillugu nunat avannarliit suliaqarnerannut
peqataapput. Tamatumalu inerneri ilanngunneqartumut takuneqarsinnaapput.
Taavalu
ukioq manna naatinnagu Naalakkersuisut saqqummiutissavaat nunatsinnut
piuartitsinissamut tunngaveqartumut tunngatillugu iliuusissamut pilersaarut
tamarmiusoq. Kalaallit Nunaanut AAgenda 21" tungaanut ingerlatsinitsinni
tamanna alloriarnerit siullersarissavaat, kisianni Naalakkersuisut
pingaartippaat oqaatigissallugu Kalaallit Nunaannut AAgenda 21"
tassaassanngitsoq allakkiaq immikkoorluinnartoq Naalakkersuisut
naalakkersuinerata ingerlatsinerata sinneranut atanngitsoq.
Taamaattumik
piaarinaatsoornerunngilaq nunatsinni piuartitsinissamik tunngaveqarluni
ineriartornissaq pisariaqassusia. Inuuiaqatigiit aaqqissugaanerat pillugu
iliuusissatut pilersaarummi eqqartorneqarmat.
Taamaattumik
Naalakkersuisut isumaqarput pinnanngitsumik tamanna nanginneqassasoq Kalaallit
Nunaannut AAgenda 21"-mut missingiut siulleq Naalakkersuisoqarfiit
tamarmik suleqatigiinneratigut suliarineqarpat tamatumani ilaatinneqassapput
aningaasaqarnermut, inuutissarsiornermut, piniarnermut, niuernermut,
peqqinnermut, ilinniartitaanermut, attaveqarnermut, pilersuinermut inuillu
atugarisaannut tunngasut.
Naalakkersuisut
isumaqarput taama iliornikkut qulakkiissagipput Naalakkersuisut
aningaasaqarniarneq eqqarsaatigalugu naalakkersuinikkut ingerlatsinerata
qulliunerusup nunattalu piuartitsinissamut tunngaveqarluni ineriartortup
siunissami pilersaarusiorfiginissaata pisariaqartumik ataqatigiinnissaat.
Nunarput
aamma peqataassaaq piuartitsinissamik tunngaveqarluni ineriartorneq pillugu
ataatsimeersuarnissami ukioq manna septemberip aallartilaarnerani
Johannesborgimi pisussami.
Naalakkersuisut
sulipput siunertaralugu nunarsuarmioqatigiit paasissagaat sumiiffimmi nunallit
nunallu inoqqaavisa pisariaqartillugulu pisinnaatitaaffigigaat pisuussutinik
uumassusilinnik piujuartitsinissamik, tunngaveqarluni
iluaquteqarniarsinnaaneqe niuffateqarsinnaanerlu, soolu aamma WTO-p tungaanut
taama suliniuteqartugut.
Taamatut
naalakkersuinikkut ingerlatsitsineq piujuartitsinissamik tunngaveqarluni
ineriartornermut tunngaviusunut naapertuutiinnarani aamma nioqqutissiat
pinngortitameersut nunanut allanut tuninissaannut nunatta
pisariaqartitsineranut naapertuutissaaq.
Piujuartitsinissamik
tunngaveqarluni ineriartorneq eqqartorneqartillugu nassuerutigisariaqarparput
pisussutit uumassusillit atugaanerat piffissami kingullermi maani nunami
annertuumik sammineqarsimammat. Taamaattumik tamannattaaq oqaaseqarfigissavara.
Namminersornerullutik
Oqartussat nunat tamalaat akornanni ilungersortumik sulinermikkut pisuussutit
uumassusillit piniarnissaannut pisinnaatitaaneq akueritissimavaat. Tamanna
ukiuni amerlasuuni suliniutigisariaqarsimavoq nunani allani sakkortuumik
akerlilersorneqartarsimavugut, naallu avataaniit saaffiginnissutit ilaatigut
eqqunngitsunik tunngaveqaraluartut aammalu nunatsinni pissusiviusunik
paasisimasaqannginnerannik pissuteqaraluartut taamaattoq taamatut
eqqartornerlugaaneq inuiaqatigiinnut kalaallinut kingunerlorujussuarsinnaavoq.
Qularutigineqassanngilaq
pinngortitamut avatangiisinullu tunngasut aqunniarneranni piviusumik
ajornartorsiuteqaratta. Taamaattumik pisuussutitta uumassusillit
piujuartitsinissamik tunngaveqarluni atorneqarnissaat pillugu maannarpiaq
timitalimmik iliuuseqartariaqarpugut. Maannakkut qanoq iliuuseqaanngikkutta
imaaratarsinnaavoq pisuussutinik uumassusilinnik atuinerput uagut
piumassuserinngisatsinnik augustimi EU-p Ilulissani ataatsimiinnerani
oqallisit pingaarnersarilersinnaagaat. Tamatumap kingunerilersinnaavaa
takornariat peerunnerat imaluunniit suli ajornerusoq, tassalu
nunarsuarmioqatitta avammut nioqqutissiagut pisiariumajunnaaraat.
Pissutsini
maannakkutut atuuttuni Naalakkersuisut marlunnik iliuuseqarsimapput,
siullertut:
Naalakkersuisut
Avatangiisinik Pinngortitamillu Pisortaqarfik aamma Aalisarnermut,
Piniarnermut Nunaqarfinnullu Pisortaqarfik qinnuigisimavaat ajornartorsiutit
pisussutit uumassusillit iluaqutigineqarnerannut tunngasut tamaasa
nassuiaasiorfigeqqullugt. Nassuiaatip inernerissavaa iliuusissanik pilersaarut
timitalik, tassani nalunaarsorneqassallutik pisuussutit uumassusillit qanittoq
ungasinnerusorlu isigalugit piujuartitsinissamik tunngaveqarluni
iluaqutigineqarnissaanut aqqutissaq. Aappaattut:
Tusagassiivik
piareersarpoq nunatsinni pisuussutit uumassusillit iluaqutigineqarnerat
pillugu sukumiisumik paasititsiniaaniarluni. Paasititsiniarnermi ilaatigut
ilisimatitsissutigineqassaaq pisuussutit uumassusillit piujuartitsinissamik
tunngaveqarluni iluaqutiginianngikkutsigit qanoq kinguneqarsinnaanersoq.
Inuit
nunarsuarmioqatitsinnut ataatsimiigiarlutik angalasartut aammalu maanna
pissutsit pillugit paasisitsiniaanermik annertuumik suliaqareersut
kajumissaassavakka Tusagassiivik attavigisaqqullugu paasissutissanik
tunuliaqutaasunik pissarsiniarlutik apeqqutaajunnaartut
akissuteqartikkumallugit.
Erseqqissassavara
pisussutit uumassusillit atorneqarneranni ajornartorsiutiviit uagut kisitta
qanoq iliuuseqarfigisinnaagatsigit. Tusaamanerlugaaneq ajunngitsumik
sangutissagaanni ukiut amerlasuut atortariaqarput. Qularinngivippara
iliuusitigut pilersaarut paasisitsiniaanerlu pitsaasumik naammassineqarpata
nunatsinni peqataasut imminnut ataqqeqatigiilissasut. Naalakkersuisut
neriupput nunarput piujuartitsinissamik tunngaveqartoq pillugu suliniutit
tamarmiusut oqallittarnitsinnut aalajangiisarnitsinnillu
tunngavissanngorluarumaartut.
Soorlu
siusinnerusukkut oqareersunga Naalakkersuisut Inatsisartunut ilaasortat
isumaqatigaat piujuartitsinissamik tunngaveqarluni ineriartorneq
oqariartaasiuinnassanngimmat. Piviujuartitsinissamik tunngaveqarneq
inuiqatigiinni sumiluunniit patajaatsumik tunngaveqartariaqarpoq. Taamaattumik
suliniutit ilanngussami takuneqarsinnaasut Naalakkersuisut aallartippaat.
Naalakkersuisut neriuutigaat suliassaqarfinni assigiinngitsuni suliniutit
tamarmiusut nunatsinnut piujuartitsinissamut tunngaveqarluni ineriartortumut
nuna tamakkerlugu ilioriusissamik siunissami attassiinnarnissamut
iluarsiisarnissatsinnullu, oqaloqatigiittarnissatsinnut
aalajangernissatsinnullu tunngaviussasut.
Neriuppunga
suliniutit tamakkua kingunerannik nunarsuarmioqatitsinni suleqatigisatsinni
ataqqineqarneq pilersinneqassasoq, eqqaamaannassavarpulli imaassinnaanngimmat
nunatsinnut sinniisutut nunani allaniikkaangatta allatut oqalussasugut
maaniikkaangattalu allatut oqalulluta.
Lars
Karl Jensen, ataatsimiinnermik aqutsisoq.
Naalakkersuisut
siulittaasuannut qujavugut. Taavalu partiit Kattusseqatigiit attaviitsullu
oqaaseqartuinut ingerlaqqikkutta tulliuppoq Siumup oqaaseqartussaa Ruth
Heilmann. Takanna.
Ruth
Heilmann, Siumup oqaaseqartua.
Qujanaq.
Nunatsinni piujuartitsinissamik tunngaveqarluni ineriartortitsisoqarnissaanik
Naalakkersuisut siunnerfiata apeqquteqaat aallaavigalugu oqalliseqarnissamik
siunnersuut.
Qangarsuaaniillu
nunatsinni inuusut nunap pissarititaanik aallaaveqartumik atuisuullutik
inuusimapput. Atorluaaneq aallaavigivaat piniapilunneq naluaat.
Eqqaaginnartigu puisi tamaat iluaqutissartaa atorpaat nerisaralugu,
atisaralugu, tuperalugu, qaammaqqutigalugu, qaanniaralugu, umiaralugu,
sakkussussiaralugu allaat aamma meeqqat pinnguaannik aliikkutasssaannik
pilersitsiffigisarlugu. Tassa atorluaaneq pinngortitap pissarititaanik
aallaaveeqartut. Inooqatigiit arnaq, angut ilaqutariillu
ikioqatigiilluinnarlutik ullaamiit unnummut puisi aallaavigalugu
ukkataqartarput. Taamatut atugaqartut pilluarneq angusarpaat eqiasuikkunik
ikioqatigiilluarunillu. Nuna imarlu inuussutissaqarfigalugu atugartik
paarilluinnartuuaat nakkutigilluinnarlugulu, taamalu piniagassat aqullugillu
malittariuarpaat.
Taamatut
Siumumiit aallarniilluta piujuartitsinissamik oqallisissiamut
oqaatiginiakkagut aallarniuteqartippagut siuligut eqqaaniarlugit
ataqqinarluinnartuummata, nunamik allanngujuitsumik takusassaqartillutalu
atugassaqartilersimammatigut. Kinguaariimmi kalaallit aamma kulturertik
attattuinnarsimavaat piniartuunermik inuuniuteqarnertik ingerlakkamikku
ukiorpaat. Piniarnermit aalisartuunermut ikaarsaariarneq aallartimmat
aningaasaq naalaganngortinneqarpoq. Saarulliit niuernikkut nunamut
ineriartortitseqataalerput tammakarnissartik tikillugu.
Maanna
kinguppaat qalerallillu nalaanni inuuvugut qaleruallillu ilaatinneqalerput
aningaasarsiutaallutik nunatsinnut napatitsiniutaalerlutik.
Suliffissuaqarnermut ikaarsaariarpugut. Ilaqutariit ataatsimoorniarnertik
ajornartorsiutigisalerpaat. Suliffik nakkutigilluagassaavoq, meeraq
immineertinneqalerpoq ilaatigut allaat piffissaqarfigineqarnissaminut
amikkisaartunngorsimalluni.
Inuiaqatigiit
inuunerat qangamut uuttuullugu allanngoriartuinnarpoq. Ullumikkut
killiffeqarpugut atorluaanermik ingerlatsiniarnitsinni tamakkiisuunngitsumik
nunatta pissarititaanik atorluaannginnatta. Nutaartugassaqarniartuuvugut
aammalu piniapilunneq ingerlallugu siulitsinnik kingornussarisarput
imaaliinnarlugu aatsinnik timitsinnillu peersinneqarsinnaanngimmat.
Inuiannut
allanut attaveqalersimavugut, qallunaat nunaat attavigaarput
pilersorneqarnitsigullu pisiassarpassuit nalaanni inuulluta
nunarsuarmioqatigiinnut attaveqarnerulersimagatta piorsarsarsimassutsikkullu
pissutsinut nallersuukkumalluta malittariniarlugillu ilungersorumalluta
siunnerfeqarsimavugut.
Siumut
pilersinneqarmalli piujuartitsinermik isummat pingaartillugit anguniakkamini
suliniaqataaffigai ullumimut taamatut ilungersuuteqarluni ingerlatsilluni.
Tamanna pingaaruteqarpoq kinguaariimmi nunatta pissariritaanik ullumikkutut
pilluaatigisatsinnik pissaqartittuassgutsigit nungukkiartuutaanngitsumik
silatusaartumillu atuineq ingerlattuartariaqaratsigu. Mianersortumik
iliuuseqartarluta ingerlanissarput tamatta isumagaarput. Inuit
kikkuugunilluunniillu paaseqatigiillutik akaareqatigiilluinnarlutillu tamanna
angusaqarfiginiartariaqarpaat.
Taamaattumik
Siumumiit Pinngortitaleriffimmik aamma piniarnermut nakkutilliisunik
pilersitsineq siumut ingerlariarnertut isigarput avammullu attaveqarnitsinnut
sakkuullunilu iluaqutigineqarnera maanna ersarissunngoriartormat
nuannaarutigaarput. Siumumiit pingaartitaraagut piniartut maanilu najugaqartut
ilisimasaat aamma tusaaniartassallugit. Tamanna
bilogit aamma atorluartariaqarpaat. Piniartut taakkuupput pinngortitamut
qanilluinnartumik malittarinnittut taamaattumillu ilisimasarsuarnik
ulikkaartut.
Nunatta
pinngortitallu eriagisariaqarnerat pillugu Inatsisartunut ilaasortaq Ruth
Heilmann, Siumut saqqummiussaqarnera naapertorlugu Inatsisartuni ippassannguaq
nuannersumik oqallippugut taamatut pinngortitamik uumasunillu atuinerit
pisinnaatitaaffillu pillugit inatsisiliornerit 1980-mi pisut
nutarsarniarneqarmata ataatsimoortinniarneqarlutik. Siumumiit isumaqarpugut
taamatut inatsisiliortoqartillugu pipallataanatik peqqissaaarluinnartumillu
tusarniagassat tamaasa piffissaqartilluarlugit ingerlanneqartariaqartut
innuttaasut tikillugit isumaat tamallu oqartussaaqataanerat aallaavigalugu
oqallinnerit isumasiuinerillu ingerlanneqartariaqartut.
Pisortaqarfiit
susassaqartut kommunet KANUKOKA-lu peqataatilluinnarlugit aalajangersagassat
paaseqatigiilluarnikkut ilusilersorneqartarnissaat pisariaqarluinnarpoq.
Tamanna pingaarpoq paaseqatigiittoqartillugumi illuatungeriinnut
toqqissisimanarnerusarmat. Nuanniinnerpaasarpormi piniagassat pillugit
akerleriittoqartillugu. Tamanna aamma siulitsinnik oqaluttuani nalunngilarput.
Taamatut kukkusumik pisoqaraangat piujuaannartitsinissamik isuma aatsaat tassa
oqaasiinnanngortarpoq, soorlulu anguniagaq pissusissaanngitsumik
ungasinnerulersinneqaannartarluni. Tamanna pinngitsoortilluinnartariaqarpoq
tamannalu uagut inatsisiliortut pisussaaffigaarput pitsaanerpaamik
angusaqarfiginiassallugu.
Siumumiit
Naalakkersuisut iliuusaat piujuartitsinissamillu suliniutaat
isumaqatigilluinnarpagut suleqataaffigalugillu. Avatangiisinut
Pinngortitamullu Pisortaqarfik aamma Aalisarnermut Piniarnermullu
Pisortaqarfik peqquneqarmata pisuussutinut uumassusilinnik
iluaquteqarniarnermut pissutsinik nassuiaateqarfiginissaannik. Siumumiit
Eqqisisimatitsinermut Avatangiisinullu Ataatsimiititaliamut aamma taamatut
piumasaqaateqarsimavugut oqaloqatigiinnerit isummersoqatigiinnerillu
ingerlallugit.
Siumumiit
isumaqarpugut aamma Aatsitassanik Pisortaqarfiup annerusumik
peqataatinneqarlunilu nassuiaateqartinneqarnissaa aamma pisariaqartuusoq.
Pisuussutit uumassusillit pillugit isumasiuineq ingerlanneqarmat kommunet
pisinnaatitaaffeqarnerulernissaat aamma piumasaqaataavoq. Siumumiit
isumaqarpugut sineriassuaq taamatut annertutigimmat pissutsillu kommunemiit
kommunemut assigiinngeqimmata kommunet piniagassanut aqutsinissaminnik
pisinnaatitaaffeqarnerunissaat pisariaqarpoq, tamannalu KANUKOKA peqatigalugu
ingerlanneqartariaqarpoq.
Pinngortitamik
eriagisaqarneq uumasuinik, naasuinik, ujaqqanik allarpassuarnillu
allanngutsaaliuineq ingerlattuarniarlugu Naalakkersuisut iliuuserisaat
tapersersornartuuteqaagut aammalu paasisitsiniaaneq suli annerusup
ingerlanneqarnissaanik anguniagaqarnermi atorfinitsitsineq Siumumiit
isumalluarnartutut isumaqarfigaarput. Piujuartitsissaguttalu
aallaavigisariaqarpagut meeqqat, taamaattumik Atuarfitsialak aqqutigalugu
inerisaanermi pinngortitamik atuinermik ilinniartitsissutigineqarnera suli
annerusumik pimoorunniarlugu iliuutsit aallartinneqarnissaat Siumumiit
kaammattuutigaarput. Aammalumi Naturskolemik pilersitsinissamik Siumumiit
siunnersuuteqarnikuunerput matumuuna piviusunngortinniarlugu Naalakkersuiusut
matumuuna suliniuteqarnissaannik eqqaasinniarpagut.
Siumumiit
isumaqarpugut pinngitsoorata folketingimi ilaasortaatitavut qallunaallu
nunaanni folketingi aqqutigalugu inuiaat allat nunatsinni pinngortitamik
atuinitsinnik iluaquteqarnitsinnillu suleqatigimmut avammullu
paasisitsiniaanerat peqataaffigisinnaagaat. Ataatsimiititaliamiillu
nalunngilarput qallunaat nunaanni aamma taamatu soqutigisaqartut allaat
nunatsinnut paasisassarsiorlutillu malittarinninnissaminnut.
Siumumiit
isumaqarpugut nunarput inuisalu kulturiannik paasisimasakippallaartut
amerlavallaarput nunarput pillugu kukkusumik ingasattajaartumillu avammut
nalunaaruteqartartut, tamannalu pinngitsoortinniarlugu annertuumik suliniutit
aallartinniarlugit kaammattuutigut Siumumiit peqataaffigissallugit
piareersimavugut.
Siumumi
isumaqarpugut nunanut allanut nunanilu avannarlernut suleqatigiinneq suli
annerusoq ersarinnerusorlu ataqatigiinnerusumik ingerlanneqartariaqartut
Nunanut Allanut Tunngasunut Allaffeqarfik annertusillugu immaqa International
Center taamatut taaguuserlugu suliniarneq eqaannerusoq nukissaqarfiunerusorlu
pilersissinnaagipput isumaqaratta matumuuna eqqarsaatigeqqullugu Siumumiit
pilersinneqarnissaa suliniutigillaqquarput.
Taamatut
oqaaseqarfigaarput Asii Chemnitz Narup, Inuit Ataqatigiit,
piujuaannartitsinissaq pillugu oqallisissiaa Naalakkersuisullu akissutaat
sukumiisutut isigalugu qujassutigaarput. Qujanaq.
Godmanf
Jensen, Atassutip oqaaseqartua.
Piujuartitsinissamik
nungusaataanngitsumillu tunngaveqarluni ineriartortitsisoqarnissaannik
Naalakkersuisut siunnerfiat ullumikkut aammalu siunissami. Apeqquteqaat
aallaavigalugu oqallinnikkut ersarissumik paaserusunneqarpoq. Atassummiit
maluginiarparput siunnersuuteqartup siunnersuuteqarnermini siunertarigaa
Inatsisartunit Naalakkersuisunillu ataasiarani oqaatigineqartarmat nunatsinni
ineriartorneq nungusaataanngitsumik atuinermik tunngaveqartariaqartoq
ullumikkut qanoq oqaatigisariaqarnersoq killiffillu pillugu qanoq
nassuiaasoqarnersoq.
Siunnersuuteqartup
oqallisissiamik suliaqarnermini malunnarpoq Brundtlandip nalunaarusiaa
1987-imeersoq tunngaviginiarsimagaa. Siunnersuuteqartup siunnersuuteqarnermini
tikkuarniagaasa ilagaat nalunaarusiaq oqaatigineqareersoq misissorluaraanni
pingasunik sukalittut oqaatigineqarsinnaasutut taaneqarsinnaasoq. Tassa
siullermik aningaasarsiorneq, avatangiisit taavalu inooqatigiinnikkut
sianigisassat. Atassummiit oqaatigissavarput anguniagassatut
tikkuarniarneqartut isumaqatigilluinnaratsigit. Oqartariaqarpugut qangaaniilli
ilisimariikkavut nalunaarusiakkut oqariartuutigineqartut
angusaqarfiginirnerini innuttaasugut immaqa annikippallaamik uatsinnut
piumaffigisartugut, tassa pisuussutinik uumassusilinnik nunamillu atuinitsinni.
Atassummiit
maluginiarparput Naalakkersuisut akissuteqarnerminni nalunaarusiaq
oqaatigineqareersoq aamma annertuumik tunngaviginiarsimagaat. Aammalu
piujuartitsinissaq siunertaralugu suliniuterpassuit nunatsinni aamma nunatta
avataani eqqartorneqarlutik. Isumaqarpugut tassuuna takusinnaallutigu nunarput
avatangiisivullu pillugit suliniarnerit ilungersortumik patajaatsumillu
ingerlanniarneqartuartut.
Atassummiit
isumaqarpugut siunnersuutigineqartoq aamma Naalakkersuisut akissuteqaataat
imminnut assortuutinngitsut, oqariartuutigineqartullu tunngavigalugit
innuttaasugut tamatta akisussaaffik pigisarput paasilluarnerusariaqaripput
nunatsinnik uumasuinillu atuinitsinni.
Naggataatigut
oqaatigissavarput maluginiaratsigu oqallisissiatut siunnersuut aamma
Naalakkersuisut akissuteqaataat assortuutinngimmata. Atassummiit isumaqarpugut
Naalakkersuisut akissuteqarnerminni oqariartuutaasa ilaat, tassa augusti
qaammat pernaataasumik EU-p Ilulissani ataatsimiinnissaani
pissanngatigineqartumi peqataasussat inuiaqatigiinnit oqartariaqarpugut
inuiaqatigiinnit neriulluarfigineqartut naatsorsuutigineqarpoq
pisussaaffiligaanertik paasisimalluarlugu ataqqinassuseqartumik nunarput
asasarput pinngortitaq suli ullumikkut minguinnerpaat ilaattut
oqaatiginiarneqartartoq tummaaralugu inuiaqatigiinnillu kalaallinik
tapersersorneqarneq uummammiugalugu peqataalluarumaartut.
Atassummiit
taamatut oqaaseqarluta nungusaataanngitsumik atorluaanermik tunngaveqartumik
ineriartortitsinissamik siunnersuut isumaqatigigatsigu oqaatigissavarput,
taamatullu Naalakkersuisut akissuteqataanaannut qanoq isumaqarnerput
tapersersuinerpullu taamatut sammivilerlugu oqariartuutigaarput.
Josef
Motzfeldt, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat.
Inuit
Ataqatigiit sinnerlugit Inatsisartuni ilaasortaq Asii Chemnitz Narup
oqalusserisassamik matuminnga piffissaq naleqquteruttortoq saqqummiussivoq.
Brundtlandip nalunaarusiaata saqqummerneranit ukiut 15-inngorput, Riomi
ataatsimeersuarnermit ukiut qulit qaangiupput. Nunatsinni pinngortitamik
uumasuinerput maani nunanilu allani sammineqaruttorpoq qanorlu
iliuuseqarnissatsinnik isumassatsialannik nassaarniarluta
aalassassimaaruttorpugut. Iliuuserineqarnissat iliuuseqarnissat nunatsinni
ilisimasaqaqatigiinnissamut sammiveqartut aamma iliuuseqarnissat avatitsinni
nunat allat inuinut paasissutissiiniartussat. Aammami Naalakkersuiusut
siulittaasuata nunani avannarlerni ministeriunernik piujuaannartitsinissaq
siunertaralugu 1998-mili atsioqateqarneranit annertunerusutigut
atsioqatigiinnerit timitaliiviginissaanut Inatsisartut isumasinneqaratillu
namminneq sassartaaruteqarsimanngillat. Taamaattumik "Kalaallit Nunaanni
pinngortitaq inuulluarit"-mik taasaminik aviisiliortup Keld Hansenip atuakkiaa
kisiat pissutiginiartariaqanngilarput persuarsiornartunik atsioqatigiinnerit
kinguneqartinnissaannut suliniuteqavittariaqalernitta pisariaqarsimaneranut.
Atuakkiaq qanorluunniit eqqunngitsortaqartigigaluaruni oqaatsinut arlariinnut
nutserneqareerami nunatta uagullu inuiaat isigineqarnitsinnut
nalilersuiniarnermut sunniuteqartussaammat tamanna qularissanngilarput.
Ippassigamilu
oqaluuserisassani immikkoortoq 86 oqaluuserigatsigu akissuteqaamminnut
ilanngullugu Naalakkersuisut saqqummiuppaat immikkut
aviisiliaaralersaakkaminni suut allaaserilersaarnerlugit. Inuit Ataqatigiit
tamanna immikkut pingaarnertut uparuarnianngilarput. Taamaattoq qeqqaniit
imaluunniit qulaaniit ima imalu isumaqarnerinnartut nipilimmik
saqqummiiniarnerup kingunereratarsinnaasai isumaliuutigilluarneqartariaqartut
isumaqarpugut.
Aamma
pingaaruteqarpoq pinngortitap uumasuisa naasuisalu qanoq
suujunnaarsitsinngitsumik atorluarneqartariaqarnerannik inatsisip
nutarterniarnerani innuttaasut tamatta peqataanissarput, tamatuma ilumut
siunertarineqartutut sunniuteqarluarnissaanut tamatta isummersoqataanissarput
pisariaqarmat. Taamatummi periuseqarnerup paatsooqatigiissinnaanerit kingorna
paaseqatigiissutiginiarlugit nukippassuatsiarsuarnik atuiffiusinnaanera
pinngitsoortinngikkuniuk annikillerujussuarsinnaavaa. Uagullu Inatsisartuni
inatsisiliortutut annertuutigullu inuiaqatigiinnut nunattalu avataanut
kinnertartuuniartussatut nunarpullu sinnerlugu nunat tamalaat akornini
suliniarnerni isummersortaasartutut aalajangersakkat sunut sammiveqarnissaat
isummersoqataaffigalugillu ilisimalluinnartariaqarpugut.
Taamaattumik
Inuit Ataqatigiit neriuutigaat oqaluuserineqartup matuma aamma Naalakkersuisut
atuagassianngorlugu saqqummersitassaannut sunniuteqarsinnaanera aamma
periarfissinneqarpoq matumuuna.
Inuiattut
nammineerusuttutut ima inerisimatigisariaqarpugut nassuerutigisinnaassallugu
ukiuni kingullerpiani pinngortitap attassinnaasai akimorlugit ilaatigut
atuilersimagatta. Tamanna assigiinngitsorpassuarnik pissuteqarpoq, siullermik:
Nunarsuarmi naalagaaffissuit pinngortitamik minngersaanerata kinguneranik
silaannaap allanngoriartorneranik uumasunik nujuartanik
tunisassiaqarsinnaanerup killeqassusianik imaluunniit killilersugaassusianik,
nunat tamat akornanni piujuaannartitsinissamik isumaqatigiissutit
killiliinerannit, piniarnermik inuutissarsiuteqavissut saniatigut
angallatigissiartorneq peqatigalugu pinialunnissamut periarfissaqartut
amerlanerujussuanngorsimanerannit kiisalu uumasut pisarineqartut
tamakkiinngitsumik atorneqarnerannik. Tamakkuuppullu ullumikkut piniartuunerup
aningaasartuutinut malinnaasinnaajunnaarsimaneranut pissuterpiaa.
Taavami
uumassusillit eqqarsaatigalugit piujuaannartitsinissaq ilumut periutsitut
atortariaqaratsigu qanoq iliorsinnaavugut? Killilersuinerit piffissami
aalajangersimasumi uumasut ataasiakkaat piniarsinnaatitaanerisigut qanoq
amerlatigisunik pisaqarsinnaanerup atuutinneratigut nunap immikkoortuini
pissutsinut naleqqussarsimasunik eqqissisimatitsinermik
aalajangersagaqarnikkut, nunaminertanik uumasoqatigiit najugannaavinik
eqqissisimatitsineqarnikkut, uumassusillit pisarineqartut iluaqutissartaasa
tamakkiinerpaamika tornerisigut, piniarnermik inuussutissarsiuuteqarnerup
tapertarisinnaasaanik isertitsissutaasinnaasunik aqqutissiuussinikkut il.il.
Tamakku
ilaat Inatsisartuni pineqartumut susassaqartut kattuffiit,
soqutigisaqaqatigiiffiit, nunaqqatigiit allaammi innuttaasut sapinngisamik
annertunerpaamik paaseqatigalugit ingerlanneqarsinnaapput. Aamma ilaqarput
iliuuserisassanik nunap immikkoortuini innuttaasut qanimut qinigaasa
isumagisassaannik pissutsit qanimut ilisimasatik toqqammavigalugit.
Qujanartumik
ullumikkut soqutigisaqaqatigiittut peqatigiiffeqartitsineq eqeersimaarfiuvoq.
Aalisartut piniartullu kattuffeqareerput, saniatigooralugu pinialuttartut
taamatut, peqatigiiffeqarpoq "Timmiaq" nutaajunerpaatullu peqatigiiffik
"Uppik"
pilersinneqaqqammerpoq pinngortitamik avatangiisinillu
soqutigisaqaqatigiiffittut sammisaqartut.
Tamakku
taareerlugit Inuit Issittormiut Kattuffiat issittumi avatangiisinut
suliniuteqarnermigut nunarsuup sinnerani tutsuviginartumik
suliniuteqarnermigut malugineqarluatoq taasariaqarpoq, soorunalimi
Inatsisartut Eqqissisimatitsinermut Avatangiisinullu nammineq
ataatsimiititaliarput. Tassaavoq uagut Inatsisartuni isummatsinnik
anitsiviusartoq apeqqutini tamakkunani avammut kiinnertarfipput.
Naalakkersuinikkut
ilumut qanoq iliuuseqartariaqaleratta piffissanngorpoq, taamaattumik
soqutigisaqaqatigiiffiit siuliani taagukkagut nukippassuatsiarsuit
tamakkerlutik nunatta iluinnaani pinnatik assigiinngitsorpassuarnik nunatta
avataani attaveqartut kattullugit paaseqatigiinnikkut sunniuteqarnerpaamik
nunatsinni ataatsimoortumik pinngortitamik atuilluarnissatsinnut isummanik
katersitinneqartariaqarput. Taamaattumik pinngortitap illersorneqarneranut
inatsisip nutarterneqartariaqarnerata piareersarnerani isumasioqatigiinnissaq
siunertaralugu nunatsinni nunattalu avataani pinngortitamik atuilluarnissamik
siunertaqartut suleqatiseralugit aningaasanik pissarsiniarnissat
Naalakkersuisut siunnerfigissagaat Inuit Ataqatigiit siunnersuutigaat.
Minnerunngitsumimmi
nunanik qanigisatsinnik suleqatigiiffigeriikkavut matumani
suleqatiserineqarsinnaasut arlaqarput, soorlu: Issittumi siunnersuisoqatigiit
Arctic Council, Nunat avannarliit siunnersuisoqatigiivi Nordisk Råd, Nunat
avannarliit killiit siunnersuisoqatigiivi Vestnordisk Råd, Pijuaannartitsineq
pillugu Inatsisartut nunani tamaneersut suleqatigiiffiat SUPO, Atlantikup
avannaani miluumasut imarmiut pillugit isumasioqatigiiffik NAMCO allallu
kingullermik ukiakkut ataatsimiinnermi Naalakkersuisut nunanik allanik
attaveqarneq pillugu nalunaarusiaanni piukkunnarnersiorneqarsinnaasut.
Ullumikkut
annernartortaqarsinnaasunik aalajangiinissami qanga 70-ikkunni qassutinik
tissukartittagarpassuarnik atuilluni kapisilinniarneq, helikopteriaqqat
innanik timmissat erniorfiini qaninngoortarsimaneri, umiarsuit ilaasortaatit
innani timmissat piaqqiviisa saannguini siggartaamminnik
nilliatitsisarsimaneri, Europami, Amerikami avannarlermi, Ruslandimi
akuutissat sinnikuinik kuussuartigut aniatitsinermikkut aamma naalagaaffissuit
silaannarmik minngersaanermikkut uumassusilinnut annertuumik
akornusiisimanerisa qanorluunniit ilumoortigigalutillu
ajoqusiitigisimagaluarnerisa uumassusilittut pisuussutitsinnik
nakkutigilluakkamik killilersuinikkut atuisariaqalernerput
pinngitsoortissinnaanngilaa.
Avatangiisinut
illersuiniarnermi aalajangersakkat uumassusilinnillu tunisassiaasinnaasunik
killilersuilernikkut namminersornerunerup atuutilernerata kingorna
iliuuserineqarsimasut naalagaaffiup nakkutilliisimaneranit
iliuuserisarsimasaannillu malunnaateqartumik annertuseriarsimagaluarput.
Pissutsilli ullumi atuttut takutippaat tamakku annertuutigut
naleqqussarneqaqqittariaqalersut.
Nunatsinni
nammineq atuinitta nakkutiginissaanut toqqammaveqarlutalu
aalajangersaasarnissatsinnut pinngortitamik uumasuinillu paasissutissanik
katersiveqarnissap Pinngortitaleriffimmit aallunneqarnerulernissaa
periarfissinniartariaqarparput. Paasissutissat tamakku qaqugukkulluunniit
nunat tamat akornanni suleqataanitsinni aamma sakkussatsialaapput,
oqaluttuarisaanitsinnimi ukiut kingullerpaaginnaat misilittakkatta
takutereerpaat paasissutissanik tamakkuninnga katersaqarneq qanoq
pingaaruteqartigisoq, soorlu aalisagartassanik nunanik sanilerisatsinnik
aalajangersaaniarluni isumaqatigiinniartarnitsinni
misilittagaqarfigilereerparput kisitsisinik ilisimasanillu allanik
uppernartunik peqarneq qanoq nukittoqqutaatigisarnersoq.
Naalakkersuinikkut
qinikkatut biologit uumassusilinnillu inuuniuteqarlutik pissutsinik qanimut
misilittakkamikkut ilisimasaqartut piniartut akornanni unammisitsiniarnertut
nipeqarsinnaasartumut akulerunnaveersaartariaqartugut isumaqarpugut. Qinikkat
apeqqummi matumani immikkut pineqartut tamaasa atorfissaqartikkatsigit
isumaasa assigiinngissinnaasut naapisinniarnissaat pisussaaffitta pingaartut
ilagaat.
Ulluimikkut
ilisimasatsitut Pinngortitaleriffiup siulersuisuini, sinniisoqarfiani aamma
Nalakkersuisut aalisarnermut aamma piniarnermut
siunnersuisoqatigeeqartitsineratigut pineqartut naapinnissaminnut
periarfissaqareeraluarput, tamakkuli biologit uumasorniarnermillu
inuuniuteqartut akaareqatigiillutik suleqatigiikkiartornerannut kigaakkaluamik
sunniuteqarput, taamaattumik siunnersuisarfimmik Naalakkersuisunut
Inatsisartunullu attuumasuusariaqanngitsumik ikaarsaariarnermi
pilersitsisinnaaneq susassaqartut akornanni isumaliuutigeqqussavarput.
Tamannalu periarfissatsialattut nalilerneqaruni aggersaanissamut siullermut
KNAPK Pinngortitaleriffiullu siulersuisui isumaginnittuussasut isumaqarpugut.
Ukiuni
untritilinni maanna atukkatsinni pinngortitamik atuinitsinni najoqqutassamik
nunarsuarmioqatigiit peqataaffigisaannut Agrmfs 21-mik taaneqartumut
immersuinissami Naalakkersuisut nunat avannarlernik peqateqarnerarput suliarlu
ataatsimut isummerfigineqartussaanerarlugu ukiup matuma naannginnerani
pissasoq.
Inuit
Ataqatigiit isumaqarput Agenda 21 innuttaasut peqataaffigisaannik isummerfigineqartariaqartoq, taamaattumik
isumasioqatigiinnissamik siusinnerusukkut oqarnitsitut piviusunngortitsinissaq
suliap pineqartup naammassinnginnerani pisinnaassasoq Naalakkersuisunut
siunnerfigeqquarput., siunnersuuteqartummi Asii Chemnitz Narupip
tunngavilersornermini inuiaqatigiit aaqqissugaanerat pillugu iliuusissatut
pilersaarummit issuagai ilumoorpoq ima allassimammat: "Pingaartinneqassaaq
sutigut tamatigut avatangiisit isiginiarneqartarnissaat piviuartitsinissamillu
tunngaveqarluni ineriartortitsinerup akulerutsinneqarnissaa tunngaviit
pingaarnerit ilagissagaat. Taama tunngaveqarneq susassaqartut qanimut
suleqatigalugit Naalakkersuisut ineriartortinniarpaat."
Matumanilu susassaqartut pingaarnerpaat Inuit Ataqatigiit isumaat
malillugu tassaapput inuiaqatigiit sulinitsinni toqqammavigisagut.
Uumassusilinnik
atuinerup aalajangersaaffigineqarnerata nutarternissaani makku aallutassat
pingaartut ilagilluinnarpaat:
Uumassusillit
nunatsinni tamavimmi nalunaarsoqqissaartariaqarnerat.
2.
Silaannaap allanngoriartornerata uumasut nerisaqaqatigiinnerannut
sunniutaasa nunat tamat akornanni sulinermi aallunneqarnerulernissaat
Nunat
qanigisat suleqatiginerisa annertusaavigineqarnissaat.
Isumalluutit
uumassusillit tamarmik ataqatigiissumik aqunneqartariaqarnerat, tamatumani
siunnerfigalugu pinngortitap isumannaatsuunissaa, minguitsuunissaa aamma
uumasut ataatsimoorlutik najugannaavisa, soorlu piaqqiorfiisa
innimigisariaqarneri.
Piniartuunerup
imminut napatissinnaasumik ingerlanneqarsinnaasunngortinnissaa
atoarluaanerunikkut oqareernitsitullu tapertarineqarsinnaasunut
aqqutissiornikkut minnerunngitsumillu uumasut suugaluartulluunniit
nungusaataanngitsumik atuinermik tunngaveqarluni pisarineqartut nunat tamat
akornini niuerutaasinnaanerisa nunat akornini suliniaqatigiiffinni
paasineqarnissaata sulissutigineratigut, matumani USA-mi inatsit
pukutsutsinniititarput tassaavoq Marine Mammal Protection, MMPA, inatsit
USA-mi atuutsinneqartoq.
Nunatta
immikkoortuini ukiup kaajallakkiartornerani uumassusillit ataasiakkaat
piniartukkormiut aningaasaqarniarnerannut pingaaruteqassusiat misissussallugu,
tamatumani nammineq pisarineqartunik atortoqarnikkut nerisaqarnikkullu
pissarsiat nalingisa misissuiffigineqarnissaat ilanngullugu, kiisalu
piniakkanik nakkutilliinermi innuttaasut qanoq pisussaaffilerlugit
peqataatinneqarsinnaanerat.
Piujuartitsinissamik
ineriartortitsinissamik oqaraangatta avatangiisit pinngortitap piniakkallu
kisiisa uitsatiginiartarpavut, matumanilu oqaaseqarnitsinni apeqqut
tamannarpiaq annertunerpaamik sammivarput pissutsit ullumikkorpiaq atuuttut
tamanna pisariaqartimmassuk. Piujuartitsinissamilli oqaluuseqarnermi
taamatulli pisariaqartigaaq eqqaamassallugu inuiaqatigiit aningaasarsiornerat
inooqatigiissutsikkullu pissutsut ilanngullugit eqqaamajuartariaqarnerat,
soorlu Brundtlandip nalunaarusiaani tamakku pingaartinneqartut.
Suliniutit
aallartisarneqartut ingerlaqqinnissaannut Inuit Ataqatigiit
peqataaffigissavagut matumanilu saqqummiussarput aallaqqaataannaavoq.
Neriutigaarput ukiuni 2100-ukkunni nunatta iliuuserisinnaasaattut pingaartitat
ukiakkut ataatsimiinnissami Naalakkersuisunut saqqummiunneqassasut.
Taamatut
oqaaseqarluta Asii Chemnitz Narupip siunnersuutaa oqaaseqarfigaarput.
Anton Frederiksen, Kattusseqatigiit oqaaseqartuat.
Qujanaq. Inatsisartunut ilaasortap Asii Chemnitz Narupip siunnersuutaa minnerunngitsumillu aamma Naalakkersuisut akissuteqaataat tassungalu tunngatillugu ilanngussat paasissutissallu assigiiinngitsut Kattusseqatigiinniit soqutigalugit misissorsimavagut imaattumillu oqaaseqarfigissallugit.
Siullermik oqaatigissavarput Kattusseqatigiinni pingaartilluinnaratsigu Kalaallit Nunatsinni inuutissarsiornikkut, aalisarnikkut, piniarnikkut, aningaasarsiornikkut, pilersuinikkut, ilinniartitaanikkut allatigullu ulluinnarni inuuniarnermut tunngassuteqartutigut atugassarititaasut assigiinngitsut nunatsinni pissutsit piviusut tunngavigalugit ingerlanneqarnissaat soqutigilluinnaratsigu. Minnerunngitsumillu aamma kalaallit uagut piorsarsimassutsikkut inissisimanitta nunarsuarmioqatitsinnut allanut arlalitsigut assersuunneqarsinnaannginnerput pissutigalugit aammalu nunarujussuatta nunarsuarmi qeqertat annersaanni pinngortitami ilaatigut inuutissarsiornikkut inuuniarnikkullu ilungersunarsinnaasumi illoqinartorsiorfiusartumilu inuusugut ukiuni kingullerni ilaatigut Europa-miunit nunarsuarmioqatitsinnillu allanik annertuumik sunnerneqarsimalersimasugut assigiinngitsutigullu tatineqarsimasugut nassuerutigalugulu oqaatigisariaqaratsigu qanga kalaallit inuuniarnikkut piorsarsimassutsikkullu atugarisimasaat ullumikkumut ukiunullu kingullernut naleqqiullugit allannngorsimaqimmata.
Ileqquliussallu nutaat ajunngitsorpassuarnik aamma ilallit kisianni aamma nuanninngitsunik akoqarlutillu nalaataqarfiusartut inuuffigilersimasagut qanorluunniit piumanngitsigigaluarutta inuusaasatsinnullu ilanngussimasut nassuerutigisariaqarpagut.
Taamaammat kalaallit uagut qangaaniilli nunami maani inuusugut uatsinnut pinngortitamullu atugassarititaasunut naleqqussartuarluta inuusimasugut ukiorpassuarnilu nuna manna inoqartissimasarput pissutsini ukiunilu nutaajusuni naleqqussarluarlutalu pinngortitamik uumasuanillu aamma mianerinnilluta atorluaanitsigut nunarsuarmioqatitsinnut assuarnaatsumik ammasumik kusanartumillu ingerlaqqissinnaasugut Kattusseqatigiinniit qularutiginngilarput. Naak ineriartornermi sukkasuumi imaannaangitsunik ilungersunartunillu nalaataqartarsimagaluarluta.
Taamaammat tamatta suleqatigiittariaqarpugut! Soorlu siuligut aamma taama iliorsimasut.
Nalunngilarput tamanna anersaaq aamma suli pigineqartoq. Tassami siuligut sapiissuseqarlutik suliassanut suugaluartunulluunniit pikkorissuseqarlutik ingerlatsisimapput uagut kingulliit nuannaarutigiuagassatsinnik.
Mannalu iluatsillugu siulitta ilaata taalliamini oqaatsit uku atorsimasai isuaaffigilaarniarpakka imaattut: Saperuttaassusermik peqarput taamanikkut ingerlatsisut. Issuaaneq naavoq.
Tassami Kattusseqatigiinni isumarput naapertorlugu pissutissaqarluarpugut siulitta sapiissuseqarluarlutik ikioqatigiillutillu ingerlatsisimanerat nuannaarutigalugulu tulluusimaarutigissallugu.
Taamaattumik nunatta inuisalu pitsaanerusumik inuuniarnikkut periarfissinneqarnissaannut aammalu pinngortitarsuup uumasullu isumatuumik atorneqarnissaannut pissutissaqanngilagut nukippassuit assortuunnernut isumaqatigiinnginnernullu atussallugit.
Taamaattumik Kattusseqatigiinniit anguniakkanut ajunngitsunut suleqataanissatsinnut piareersimalluta assammik isaassivugut. Makkuninngalu aamma anguniagaqarnitsinnik ilanngullugu ilisimasitserusulluta.
Kattusseqatigiinniit anguniakkatta aamma pingaartut ilagaat inuttut isumalluutitta ilinniartitaajuarnikkut pitsanngorsaanikkut inuiaqatigiit timikkut anersaakkullu piginnaanngorsartuarnissaat aamma anguniarlugu minnerunngitsumillu aamma meeqqat atuarfiisa ilinniartitaanerullu suli annertunerusumik pitsanngorsaavigineqarnerisigut meerartatta pitsaasumik atugassaqalernissaat qulakkeerumallugu.
Aammalu qaammarsaanikkut paasisitsiniaanikkullu inuuiaqatigiinni ilisimasat ilisimasariaqartullu amerlanerpaat inuit ataasiakkaani pigilersinnaaqqullugit.
Kattusseqatigiinniit isumaqarpugut ilinniartitaaneq sutigut tamatigut inuuiaqatigiit ineriartortitaaneranni ingerlatsinnerannilu aqutissat pingaarnerit aamma ilagilluinnaraat .
Kalaallimmi Nunatsinni ineriartorneq ukiuni 100-ni kingullerni qiviarutsigu tupinnaannartumik allanngornersuaqarsimavoq. Minnerunngitsumik aamma ukiuni kingullerni 50-ini ineriartorneq sukkasooq piorsarsimassutsikkullu allanngorneq annertooq pisimapput.
Tassami inuttussuseq tallimariaat angullugu annertusisimavoq. Aalisarnermi piniarnermi allaaniarnermi angallannikkullu atortorissaarutit tupinnaannartumik allanngorsimapput. Aammalumi periaatsit allanngorsimapput. Piniariaatsillu allanngorsimallutik.
Ilami suut tamarmik inuuniarnermut tunngasut allanngorsimapput. Aamma naalakkersuinikkut pissutsit allanngorsimapput. Nunattalu avammut attaveqarnera avataaniillu isigineqarnera aamma allanngorsimapput.
Assersuutigitigut ukioq Qeqertarsuup Tunuani aarluit pisarineqarsimasut pillugit nunarsuarmioqatitta allagarpassui nunatsinni Naalakkersuisut siulittaasuannut aamma danskit statsminister-iannut saaffiginnissutigineqarsimasut ilanngullugit maani Inatsisartunut agguaanneqartut amerlanersaat aarlunnik toqoraanerup unitsinneqarnissaannik piumasaqaateqartut. Nunatsinnut qanoq niuernikkut takornariaqarnikkullu sunniuteqapilussinnaanerat Kattusseqatiginniit isumakulunnartoqartipparput.
Naak uagut kalaallit nammineq paasisinnaalluaraluarlutigut kalaallit piniartortagut asuli uumasunik toqoraaniaannarlutik toqoraaneq ajortut.
Taamaattoq eqqaamasariaqarparput nunarsuarmioqateqaratta ilaatigut piniartuunerup silarsuaanik paasisimasaqanngilluinnartunik. Piniartullu inuuniutaannik aseruisinnaasunik mianersorfigisariaqakkatsinnik.
Soorlu taanna aamma puisit amiinut tunngatillugu misigisaqarfiginerlussimagipput.
Taamaammat Kattusseqatigiinniit aamma Naalakkersuisunut ilungersortumik kaammattuutigissavarput Kalaallit Nunatsinni piniarnermik inuutissarsiuteqarnerup kalaallinut qanoq pingaaruteqassusia nunarsuarmioqatitsinnut paasititsiniutigiuaqqullugu.
Ilanngullugu Kattusseqatigiinniit tamatsinnut kaammattuutigissavarput maangaannaq eqqaanerujussuatta killilersimaarnissaa aamma eqqumaffigeqqullugu. Tassami naalakkersuinikkut oqaluttuarpugut takornariaqarneq aamma inuutissarsiutinut pingaarnernut isumalluutinut ilaatinneqassasoq. Qujanartumillumi aamma annertusiartorpoq nunatsinnut aningaasarsiornikkut ajunngitsumik sunniuteqariartorluni, kisianni nunaannarmi eqqaavissuit pinngortitanik mingutsitsisut kusananngeqisullu isiginngitsuusaaginnarsinnaanngilagut, sulimi taakku amerlaqaat. Naak eqqakkanut ikuallaaviit aamma ukiuni kingullerni illoqarfinni arriikkaluartumik sanaartorneqaraluartut.
Taamaammat sumiiffinni assigiinngitsuni pissutsit piviusut tunngavigalugit aaliangersaasarnerit nunaqarfinni assigiinngitsuni innuttaasut atuisullu qanimut suleqatigalugit paaseqatigalugillu pisarnissaat Kattusseqatigiinniit kaammattuutigeqqisavarput.
Taamaaliornikkut suleqatigiinneq paaseqatiinnerlu annerusoq pitsaanerusorlu aamma anguneqassammat.
Taamatut naatsumik oqaaserluta oqallisissiat naakkaluamik isummersorfigaagut.
Anders Andreassen, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuata tulli, Siumut..
Qujanaq. Tulliulluni oqaaseqaqqissaaq siunnersuuteqartoq Asii Chemnitz Narup, Inuit Ataqatigiit.
Asii
Chemnitz Narup, Inuit Ataqatigiit.
Qujanavunga
Naalakkersuisut siulittaasuata akissuteqaataanut. Taamatuttaaq partiit
Kattuseqatigiillu oqaasiinut.
Ilisimaneqarpoq
nunarsuarmioqatigiit akornanni nunarput piuartitsinissamut tunngasuni
ukiorpaalunngulersuni suleqataammat naalakkersuisutigoortumik taamatuttaaq
Inuit Issittormiut Kattuffiat aqqutigalugu.
Oqarsinnaavugullu
nunatta aallartitarisartagai aaliangersagassanut pingaarutilinnut
sunniuteqarluartarsimasut taamaalillunilu nunarsuarmioqatigiit akornanni
suleqatigiinnermi nunarput mikinngitsumik naatsorsuutigineqarlunilu
tatigineqarmat.
Kalaaleqatigut
tamatumuunakkut suleqataasut tulluusimaarutissaapput.
Inuit
Ataqatigiit isumaat malillugu taamatulli pingaartigaaq nunatta
nunarsuarmioqatigiit akornanni aaliangersakkanik atsioqataaffigisaasa
angerlamut apuunnermi annertuumik inuuiaqatigiinnut
paasissutissisuutigisarnissaat innuttaasullu aaliangersakkat
piviusunngortinniarneranni suleqatissaraluit akisussaaqataatinnissaat.
Naatsoorsuutigisimagaluarpara
Naalakkersuisut piviuartitsinissamik siunertaqarluni ineriartortitsinissamut
tunngassuteqartumi Inatsisartunik upernaap manna ataatsimiinneranni
oqaluuserisassanngortitsisimassasut.
Tassami
augustip qaammataata naajartornerani Sydafrikami, Johannesburgimi nunarsuarmi
nunat tamanit peqataaffigineqartumit piviuartitsinermik anguniagaqarluni
ineriartortitsineq ataatsimeersuaatigineqassammat.
Inuit
Ataqatigiit isumaqarpugut nunamut namminermut inuinullu pinertuunermit
kingoqqisunut aammalu piniartuunermi suli ingerlataqartunut maanilu aamma
aalisarnermik savaateqarnermillu nappateqartunut pissusissamisuuginnassasoq
inuuiaqatigiittut piviuartitsinissamik tunngaveqarluni ingerlaaseqarnissaq.
Tamannami
inuuianni kalaallini nutaajunngilaq. Siulitsinniillu kingornussarsiatta
iluatinnarnerpaaq ilaattut isigalugu ukiunut makkununnga siunissamullu
naleqqussarlugu atuuttuarnissaa qulakkeertariaqarpoq.
Inuit
Ataqatigiinni anguniartariaqarsorivarput piviuartitsinissami siunertaqarluni
ingerlaaseqarnissamik siunnerfiup tigussaasunngortinneqarnerunissaa
anguniartariaqarlunissaaq kikkut tamarmik akisussaaqataasutut
misigisimalernissaat.
Imaaginnassannginnamimi
avatitsinniit tatisimaneqalerfiit alaatsinaanneqalerfiillu nalaanni.
Pinngortitarsuaq
uumasut inuillu imminnut ataqatigiilluinnarlutillu imminnullu
susareqatigiittutut inissisimanerat ilitsoqqussaraarput.
Pinngortitarsuup
nukii inunnit ajugaaffigiuaanarneqarsinnaanngitsutut isumaqarnagit siuligut
inuupput maniguuppaluttumillu pinngortitamut ileqqoqartuullutik.
Uumassusillit
suulluunniit eriagisassatut isigalugit inuuneq attanneqarsimavoq. Nunami
imaanmilu
uumasut kinguaariippassuarni nerisassaqartitsiinnaratik oqortunik issittumi
naleqquttunik atisassaqartitsipput.
Uumasullu
nungusaataanngitsumik atornissaat siulitta ilisimatuuffigaat. Tamakkuupput
inuiattut kinaassuseqarnitsinnut tunngaviliilluinnartut. Tassaniippullu
pingaartitatta sorlaqarfii ileqquliussattalu pinngorarfii.
Taamaammat
nunarsuarmioqatitsinik qaammatini makkunani pineqarnerput inuusaatitsinnik
kinaassutsitsinillu saassussineruvoq imaannaanngitsoq illuatungilerlugu
qisuariarfigineqartariaqartoq.
Atorluaaneq
naammattusaarineq aqagussaq puigornagu kinguaariillu tullinnguukkumaartut
napatittuarnissaat minguitsumillu imeqarnissaat silaannarmillu minguitsumik
anersaartorfissaqarnissaat anersaaralugit anguniarlugillu inuunermit
ingerlatsinissaq ilitsoqqussat allat iluatinnartut ilagaat.
Aningaasarsionissamik
salliutitsilernerup ukiuini isiginneriaatsit pingaartitallu taakku
sapanginneqaqqajaapput, taakkuli iluatigisariaqarpagut.
Suut
tamarmik ataqatigiinnerani isummamik pingaartitsineq tamakkiisumillu
paasinninneq tunngavigalugit ineriartortitsinissaq Inuit Ataqatigiit
qitiutillugit Naalakkersuinikkut suleqataavugut.
Taamaattumik
aamma Brundtlandi nalunaarusiaanit piviuartitsinissamik paasinnitaasia
iluatigivarput. Nunatsinnilu ineriartortitsinissamut iluatigeqqussavarput.
Taamaalilluni
aamma anguniakkap imaqqortoorujussuunera Brundtlandip nalunaarusiaani
naqissuseneqartutut ippoq. Naallu piviuartitsinissamik oqallinneq
pinngortitamik uumasuinillu atuinermik aallaavigineqarnerugaluartoq taamaattoq
inuunermut tamakkiinerusumut inooriaatsinut inuillu
pissusilersoqatigiittarnerannut aamma tunngavoq.
Inunnik
inuunermillu tunngaviusumik isiginneriaatsinut aamma tunngalluni.
Aningaasarsiornermut
tunngatillugu Josef Motzfeldtip Inuit Ataqatigiit sinnerlugu oqaaseqarnermini
eqqaallatsiarpaa pingaartikkipput Inuit Ataqatigiinninngaanniit inuussutigut
aningaasanik massakkut taleqartitsinngisagut siunissami
nalunaarsoqqissaarlugit aamma aningaasanik naleqartittalissagigut.
Tassuunga
tunngatillugu soqutiginarpoq atuassallugu Kangersuatsiaani piniartup Vilhelm
Kristiansen (Viiliap) sukumiisorujussuarmik misissuereerluni
nalunaarusiarisimasaa 1996, 1997, 1998 1999-ilu nunami tamarmi inoqutigiit
avammut tuniniarnerit nammineq nappatigisaasa aningaasanngorlugit nalingat
tassani paasinarsivoq allaat 300 million tungaanut nammineq inoqutigiit
nerisartagaannut naleqartartut.
Tamakkua
ilanngullugit paasiniartariaqarput aamma neriuutigivarput issittumi
inuuniarnikkut atugarisat pillugit misissuinermi tamakkua ilanngullugit
misissorneqarumaartut.
Artisk
levevilkårsundersøgelse pillugu paasiniaanitsinni paasivarput
Naalakkersuisut siulittaasua ukiuni siuliini annertuumi
suliniuteqaqataasimasoq minnerunngitsumik issittumi siunnersuisoqatigiinni
taasumap misissuinissap piviusunngortinnissaannik aqqutissiusseqataalluni.
Taamaattumik
aamma paasisatta ilagivaat avataaninngaanniit 4 million kr.-nit
aningaasaateqarfinninngaanniit katersorneqarsimasut taamaakkaluartoq
misissuinissap piviusunngortinnissaannut 1,5 million kr.-nit massakkut
amigaataasut. Taamaattumik misissuinissap pingaaruteqaqisup
piviusunngortinnissaanut apererusupparput Naalakkersuisoq siulittaasua ukua
sinneruttut 1,5 million kr.-nit qanoq eqqarsaatersorfiginerai.
Aamma
aningaasaqarniarnermut tunngatillugu eqqartuinitsinni
eqqaasitsissutigeqqikkusussavarput siornaak aningasanik inatsit eqqartoratsigu
uterfigisimagatsigut 1970-ikkunni Geografisk Institutip nunatta
aningaasaqarniarnera misissorsimavaa. Taamatuttaaq aamma ICC, Inuit
Issittormiut Kattuffiat, 1980-ikkut aallartinneranni taakku misissuineri
marluk soqutiginartunik paasissutissiipput. Tassa Danmarkiminngaanniit
ataatsimoortumik tapiissutigisartakkagut nunatsinnut taakkua 80%-iisa missaat
qallunaat nunaannut utertartut. Taamaattumik aningaasat ingerlaarneri nunatta
qallunaat nunaatalu akornanni misissuiffigeqqinneqartariaqartut isumaqarpugut.
Aamma
ilimanarmat suli utertartut qallunaat nunaannut amerlasoorujussuussasut.
Taava
tikittakkatta ilagivaat aamma nunatsinni innuttaasut isertitaasa
naligiinnginnerujussuat. Malugivarput Naalakkersuisut siulittaasuata
akissuteqarnermini apeqqut taamanna tikitsiaraa. Oqarluni piitsuussutsip
akiorniarneranit suliniutit assigiinngitsut nunatsinni aamma Naalakkersuisuni
takorloorneqartut.
Taamaakkaluartoq
uteqqissavarput Inuit Ataqatigiinni isumaqartuarsinnarpugut
akileraaruseriaatsit tassani sakkussaasoq pitsaanerpaarpaarpaaq allanik
pitsaanerusoqanngitsoq.
Taakkuugallarput.
Qujanaq
Anders
Andreassen, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuata tullia,
Siumut.
Qujanaq.
Tulliulluni akissuteqassaaq Naalakkersuisut siulittaasuat. Tulliukkumaarpoq
Siumup oqaaseqartua Ruth Heilmann.
Jonathan
Motzfeldt, Naalakkersuisut Siulittaasuat, Siumut.
Oqaaserineqartoq
maani assorujussuaq tusarnaarlugit nuannerpoq. Pissutigalugu Inatsisartut
piviuartitsinissamut oqallinnermi matumani titarneq aappaluttutut ilillugu
titarpaat oqaaserineqartut tusarnaaraanni.
Siullermik
piviuartitsinissaq aaliangiusimaneqassaaq. Allaallu maannakkut
oqaatigineqartuni sikinneqarpoq piniagassat pisarisassat tamarmik
killilersugaanissaat tassa imaappoq rosa-lersuinikkut eqqarsaatit maani
maannakkut ammasumik oqallisigineqalerput. Aammalu taanna oqallinneq tassuunga
killinnera suliareqqinnissaanut assigiinngitsut assorujussuaq
oqartariaqarpunga pisariaqarpoq. Paasillugu nuannerpoq taamak ittumik
periarfissat maannakkut eqqartorneqarmata.
Oqaasigineqarput
partiip oqaaseqartuaninngaanniit oqaatsitit Naalakkersuisut manna tikillugu
suliariniagaannut tapersiiginnaratik aamma qiimmaallannartunik ilaatigut
tusagaqarfigaqarfigisakka. Soorlu makku Siumup oqaaseqartuata Ruth Heilmann
oqaaserisaanni allartiffissalluunniit atuarfimmi atuarfiup aamma ikiorlisigut
periarfissani tassani.
Nunatta
pinngortitaa atorneqarnera meeqqat angerlarsimaffimminni qularnanngilaq aamma
naapittagaat. Atuarfimmi aamma taama ittoq suliassamut ilanngutissallugu
soqutiginartut eqqarsaatissatut kusanartutut aamma tigorusuppara.
Aamma
nunatsinni Folketingimut ilaasortat Siumut tungaaninngaanniit allaat
kaammattorneqarnerat periarfissaqarluarput taakkua Folketingip maskinaat
tamaat atorsinnaavaat. Nunanullu allanullu aamma tunngasutigut kiffartornermi
suleqatigiserinissaannut aamma uagut naatsorsuutigigatsigit. Taakani aamma
paasisitsiniaanermut Folketingimut ilaasortatta atorneqarnissanik
innersuussutit aamma kusanartutut uanga paaserusuppakka. Suliallu
ingerlanneqarneranni aamma isu... periarfissatut aamma eqqarsaatigineqartut
ilanngunneqarsinnaanerat takorloorlugu.
Ilumoorpoq
aamma Atassutip oqaaseqartuanit Brundtlandip nalunaarusiaa uani aallaavigalugu
oqaatigineqartoq aamma taagorneqarmata.
Aamma
uani taagorneqartunik tamakkiisumik soorunami oqarpunga aallaqqaataani "Tamaasa taagoraluarutsigit sorparujorussuit
ilanngunnguttussaavagut".
Kisiani
immikkut taalaarusuppara pinngortitap aamma paarineqarneranut tunngatillugu
Ramsarkonventionimik. taaneqartartoq 1987-imiinnguatsiarpoq tamatuma
nalaaninngaanniit pisoq tassa silarsuarmi eqqissiinnassasut nunat
piukkunneqartut. Pissutigalugu uumasut timmissat allallu aamma
inuuffigisaannut immininartutut isigineqarmata Ramsarkonventionimik
taaneqartartoq taanna.
Ilumoorpoq
taanna aamma tamakkiisumik atulersinneqalinngilaq, kisianni Kalaallit Nunaata
ilaani 20-t tungaanut nunat immikkoortortai nunatut uumasunut inuuffigisatut
naleqquttutut silarmilu tamarmi isigalugu eqqissiinnassasut isigineqartut.
Aamma taakku taaneqareersimapput.
Nuannaarutigaara
aamma ICC-p taaneqarluni suleqatigineqarnissaannut innersuussutigineqartut
Inuit Ataqatigiinniit oqaatigineqarmata.
ICC-p
silarsuarmi inissisimanera aammalu allaat nunani avannarlerninngaanniit miljø
tungaatigut alaatinaanneqarluni nersorniarneqartarnera ilisimarereerparput.
Aammalu taakkunani suleqatigiiffissat annertuut periarfissaqarput.
Inuit Ataqatigiit oqaluttuata Josef Motzfeldtip Arctic Umiaq Line aamma Asii Chemnitz Narupip oqaaseqaqqinnerminni taasaa nunami issittumi siunnersuisoqatigiit taakkua piviuartitsinissamut oqallisineqarnermi peqataanerat atorluartariaqarparput ilumoorpoq. Nordiskråd aamma taamaappoq.
Nunat avannarliit killiit eqqarsaatigalugit isumaqarpunga oqaatigineqartut tunngavigalugit aallartiffissatsinnut qaninnerpaatut ilaasut taakku Savalimmiut, Island-i uagullu Atlantikup annerpaaq aamma Norge tassani aamma ilaasariaqassaaq. Pinngitsooratik tassuunakkut aamma Atlantikup avannaaniittugut suleqatigiinnerit tassaniittut nukittorsartariaqarpagut Vest nordiskrådip suliassaannut pingaarnernut ilanngullugu taamaalillugu innersuutiginiarsinnaavarput.
Isumaqarpunga aamma oqaatigineqartut taamatut tunngavigalugit Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuata aamma taasai tassani eqqarsaatigaakka pisuussuteqartut pinngortitap maani sunnerneqarneranut taagoraluarullutigiluunniit arlaleriarluta mingutsitsinerit helikopterit angallannermut tunngasut umiarsuit allallu. Qassutit nungusaasimasorujussuit ilaatigut timmissanik imaani appanik.
Tamakkuluunniit tamaasa taagoraluarutsigit, ataaseq allanngortinngissinnaasarput tassa oqaatigineqartoq manna uppernarsassallugu imaluuniit naaggaassallugu. Nunassinni Kalaallit Nunaanni timmissat ikiliartornerat angivallaalersimavoq.
Taanna naaggaarsinnaanerlugu?
Imaluunniit uppernarsissallugu. Piffissaq taama ittoq maani akisussaaffigaarput.
Taamaattumillu maannakkumut paasissutissiniaanerit atorneqartussat aammalu isumasioqatigiinnissat ingerlajuaraluartut pingaarluinnaqqissaarpoq aamma taakkua kingumut katiteqqinnissaat.
Tamanna uagut Naalakkersuisunut maannamut iliuuserisarput Avatangiisinut Naalakkersuisoqarfik, Piniarnermut Naalakkersuisoqarfik taavalu aamma Kattuffinnik suleqateqarluta nunatsinnik paasissutissiiniaanissamik aallartitsineq isumaqarpunga pingaaruteqarluinnartuusoq.
Maani akornatsinni paasissutissat inatsisiliamut nuna tamakkerlugu kommunini allanilu aamma ilisimaneqarnissaat pingaarluinnartutut isigigatsigut.
Taamaattumik aamma avataaninngaanniit isigineqarnitsinnut tunngasut eqqarsaatigalugit qisuariarnerit ilaatigut Anthon Frederiksenip aamma taasai maluginngitsuugassaanngillat, ilumoortortaqarmata aamma.
Oqaatigissavara nuannaarutigeqigiga Kattusseqatigiit aamma ullumikkut oqaaseqarnerminni Naalakkersuisut aammalu ullumikkut saqqummiisumut Asii Chemnitz Narupip saqqummiussaanut qanittumik aammalu erseqqissumik tapersiinerat malugisinnaasara pillugu. Tassa isumaqarpunga Kattusseqatigiit ullumikkut nalunaajaartuutaat pissutsit allanngorsimanerannik ilaatigut imaqartut aamma pissusiviusunik taamaalilluni akuersinerusut.
Taamaalillutalu nunarsuarmioqatitsinnut paasissutitsiniaanissaq aamma nunatsinniinnaanngitsoq avatangiisitsinullu aamma pingaaruteqartigisoq tassani aamma taaneqarluni.
Tassa taamatut oqaatigakka nuannaajallaatigalugu maani oqaatigineqartunik Inatsisartut erseqqilluinnartumik nalunaaruteqarmata piviuartitsinissaq tunngavigalu inatsiliornigut oqaloqatigiinnigut allallu. Silarsuarmullu aamma avammut paasisitsiniaanerput ilanngullugu ingerlanneqassasut.
Aamma uagut akornatsinni pinngortitamik paarsinerput nukittorsarneqassasoq.
Allaat ilaatigut eqqaavissuit tikillugit eqqartorneqartut ajoqutaasinnaanerup mingutsitsinermi ilanngunneqarput.
Tamakku tamaavimmik innersuussutigineqartut ullumi oqallinnermi taagorneqarneri nuannaarutigaakka iseqarfiullutik taagorneqarmata.
Aamma uagut
siutigut atorlugit ingerlateqqinniassavagut.
Naggataatigut
apeqqutigineqarpoq Asii Chemnitz Narupiminngaanniit aningaasat misissuinermi
amigaatigineqartut 1,5 million missaaniittut taamatut aamma maannakkut
avatangiisitsinnut tunngatillugu suliniarnermi inissinniarneqartut.
Oqaatigissavara
Naalakkersuisuninngaanniit maannakkut aamma qinnutigineqartut
tulleriiaarneqarnerannut ilanngullugit aningaasat taakkua isummerfissatut
tigummineqarput. Naatsorsuutigaaralu inussiarnersumik aamma taakkua
suliarneqarumaarnerat.
Taama
oqaaseqarlunga qujavunga.
Iseqqissumik
maani oqariartuutinut partiinit Kattusseqatigiinnillu.
Anders
Andreassen, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuata tullia,
Siumut.
Qujanaq.
Tulliulluni oqaseqaqqissaaq Ruth Heilmann Siumut. Tulliullukkumaarpoq Josef
Motzfeldt, Inuit Ataqatigiit.
Ruth
Heilmann, Siumut.
Qujanaq.
Tassa siullermik utoqqassissutigissavara atuffarliorsimanera tassa
allatorujussuaq paasineqarsinnaasumik qupperneq 2-mi pinialunneq taama
oqarniarlunga piniapilunnermik oqarsimagama. Taanna naqqiissutigerusuppara.
Allatorujussuaq aamma taanna isumaqarpoq.
Soorunami
qujassutigaara Naalakkersuisut aamma Siumuminngaanniit oqaasigineqartut
ilassilluarmagit. Aammalu siunnersuuteqartup taamatut aamma
aappassaaneernermini oqaaserisai aamma qujassutigaakka. Aammalu
qujassutigimmagu uagut aamma oqaaserisagut.
Inuit
Ataqatigiinninngaanniit Josef Motzfeldtip siunnersuutigaa aamma Inuit
Ataqatigiit isumasioqatigiinnissaq siunertaralugu aamma nunatsinni nunattalu
avataani pinngortitamik atuilluarnissaannik siunertaqartut suleqatiseralugit
taamatut Naalakkersuisut aningaasanik pissarsiniarnissaq isumagissagaat.
Taanna
isumaqatigisorujussuuarput peqqutigalugu ippassaanik immikkoortoq 86-imut
tunngatillugu oqallikkatta. Aamma Siumuminngaanniit
isumasioqatigiissitsinissamik annertuumik Naalakkersuisut pilersitseqqullugit
kaammattorpagut.
Taamaattumik
taamatut isumaqatigiinnerput isumaqarpunga aamma sakkussaalluarsinnaasoq.
Avatangiisini
eqqissisimasitsinermi ataatsimiititaliami eqqartortakkagut uani
oqaaserineqartuni ilisarnartorujussuupput massakkut sammineqartut.
Tassa
ataatsimiititaliami isumaqarpugut suliassat annertorujussuit aamma
pingaarutilerujussuit massakkut ingerlanneqartut. Aamma
Naalakkersuisutsigoortumik.
Taamaattumik
nunanut avannarlernut aammalu ICC soorunami peqatigalugu isumaqarpunga
aqqutaalluarsinnaasoq. Aamma pasisitsiniaaneq annertooq
ikioqatigiiffigissallutigut.
Taamaattumik
ilaatigut malunnartarmat Inatsisartuni suliniarneq aamma nunani avannerlerni
suleqatigiinnissamik tunngatillugu nukissaaleqiffigineqartartup taasuma
aaqqiivigineqarnissaannut eqqarsaativut naggataa tungaani oqaatigisagut
neriuppunga aamma Naalakkersuisuni ilassilluarneqassasut.
Tassa
isumaqaraatta nunat avataaniittut eqqarsaatigalugit nunatta
ilisimaneqalernerunissaa aammalu suliniutigisatta avammut
siarmarnerulernissaannik oqalunneq aammalu paaseqatigiiffiusumik piniartut
atugarisaat pillugit aammalu inuuniuteqarnerat suli ullumikkut
ingerlanneqartup pillugu aamma paasisitsiniaaneq annertooq isumaqaratta
ingerlanneqartariaqartoq.
Aammalu
atorluaanermik isuma taasumap aamma nunatsinni pisariaqartitaanera
isumaqarpunga taanna aamma nunat alla paasisariaqarpaat suleqataaffigalugulu.
Tassami
nalunngilarput aamma peqaratta pitsassuarnik tuttunik umimmannillu savanik
allanillu. Taakku ajornartorsiutigisarpagut avatitsinnut aamma taakku
niuerutiginissaat. Taamaattumik tassuungakkut angusaqarniarlutik aamma
suliaqarnissaat isumaqarpunga aamma piniartunut aningaasarsiornikkut
iluaqutaasuunissaannik siunertaqartumik pimmat aamma tassuunakkut
isumaqarpunga paaseqatigiiffiunerusumik nunat allat aamma tassani soorlu EU
pillugu eqqartuinermi annertuumik aamma taakku ajornartorsiutaasut
saqqummiunneqarumaartut.
Eqqagassat
arrorsinnaasut aammalu arrorsinnaanngitsut pillugit aammalu
radioarktiv-itallit pillugit massakkut nunatsinni ingerlanneqartut siuarsaaneq
tassa eqqaaveqarnikkut ikuallaaveqarnikkullu isumaqarpunga taasumapa aamma
ajornartorsiutitai sukumiisumik qulaajarneqartariaqartut.
Tassami
ikuallaaveqarnikkut pilersitsisoqarsimavoq ilaatigut nunaqarfinni amerlasuunik
taakkuli aamma amerlasuut ullumikkut atorsinnaanngitsut.
Taamaattumik
tassuunakkut aamma Naalakkersuisut suleqataanissaat Siumuminngaanniit
kissaatigaarput taamaattumik Avatangiisinut Naalakkersuisoq aamma tassani
pisussaaqataasutut isumaqarpugut apeqqummi peqataalluinnartariaqartoq.
Anders
Andreassen, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuata tullia,
Siumut.
Qujanaq.
Tulliulluni oqaaseqassaaaq Josef Motzfeldt, Inuit Ataqatigiit.
Tulliukkumaarpoq Johan Lund-Olsen, Inuit Ataqatigiit partiit oqaaseqartuisa
avataatigut.
Josef
Motzfeldt, Inuit Ataqatigiit.
Inuit
Ataqatigiit oqaaseqartuattut manna aappassaanik oqaaseqarninni piffissaq
atorusuppara siunnersuuteqartoq qutsaviginiarlugu.
Naalakkesuisut
siulittaasuata oqartussaasutut akissuteqarnermini siunnersuuteqartoq
isumaqarpunga suusupajuillaaraa.
Qujanaqaaq
ullumikkut maani inimi periarfissinneqaratta matuma oqallisiginissaanut.
Uggornaqaaq
piffissaq imaalisoq ilinniartuunersiutinut tunngasut sivisoorsuarmik
sammereerlugit innuttaasut periarfissaarullugit oqallisigigatsigut. Naak
Naalakkersuisut periusissamittut oqaatigisaata ilaatigut oqaatigineqaraluartoq
piviuartitsinissami tunngaveqarluni ineriartortitsilernermi ikaarsaarneq nuna
tamakkerlugu iliorisussamik tunngaveqartariaqarluni innuttaasunut
tunngaveqarluni. Taanna anersaaruuluutigaara.
Taama
Naalakkersuisut siulittaasuata akissummini siunnersuuteqartoq annertunerusumik
taanngilaa. Naluara takisuuliorpallaarnissaq pinaveersaarlugu
siunnersuuteqartut aqqi taanerveersaarneqartalernersut ilaatigut tamanna
isumaqarpugut tamanna atuuttariaqartoq. Illua tungiliuttut ilaannaa
tunngatinneqarani.
Akisuarsulerinerusinnaavoq.
Naalakkersuisooqatigiit ilaasortaatitaat siunnersuuteqaraangata siunnersuutit
akissuteqarfiginerani ilaanni sisamariarluni aqqi taaneqartarput.
Naalisaaniarutta
aqqi piiarlugit assigiimmik taanna atortinneqartariaqarpoq.
Ullumikkut
nunarsuarmi nunap inoqqaavisa akornanni inissisimanerput siuttutut
inissisimanerput amerlasuutigut innarlinngersaagatsigu isummersortariaqarneq
manna iluatsillugu Inuit Ataqatigiinninngaanniit annertuumik isummersorpugut.
Assersuutigalugu
nunat tamaat akornanni nunarsuarmi niueqatigiinnermik kattuffissuup
ataatsimeersuarneranni 1999-ioqqooqaaq ukiakkut nunat inoqqaavisa
katersuuffiannik nunat inoqqaavisa nioqqutissiaasa aallunneqarnerulernissaat
ammaanneqarnerunissaat malunnaateqartumik siuttuuffigisimavarput.
Massakkullu
aamma Afrikami kujallermi august-i naalerneranioqqooqaaq taamatut
isumasioqatigiinnissaarsuaqarnissami nunarput oqariartuuteqartariaqarpoq.
Tamatumanilu inuuiaqatigiit innuttaasut isumaat toqqammaveqarneq
pingaartorujussuussooq.
Allaffissuarni
akissuteqaatit suliat isummat pilersut ilaqartinneqartariaqarput inuiaat
isumaannik.
Siumut
oqaaseqartuanut nutaartaqangaannngitsumut Biolog-it piniartullu
naapisinniarnissaat uagutsinnut isummerfigisimammassuk nuannaarutigaarput
aammalu pinngortitamut illersuinermut tunngatillugu inatsiliornermut
innuttaasut tikillugit piviusunngortitsiartornissaq ippassaani 86
oqaluuserinerani oqaaserisarput isumaqatigimmassuk aamma nuannaarutigaarput,
kisianni paasisinnaanngisarput aajuna. Siumup oqaaseqartuata oqaasii uku
ilumut ilumoornersut inuttaanut uppernarsitikkusukkaluarpakka oqarmat
issuaavigissavara Siumup oqaaseqartuata quppernerup pingajuanni qeqqani
allassimasoq oqaatigisaa imaattoq: Pinngortitamik eriagisaqarneq uumasuinik
naasuinik ujaqqanillu allarpassuarnillu allanngutsaaliuineq
ingerlattuarniarlugu Naalakkersuisut iliuuseriserisaat
tapersersornertuuteqaagut.
Pinngortitanut
atuinermi allanngutsaaliuineq pineqartanngilaq.
Aamma uani
oqaluuserisami piviuaannartinissaq pillugu atuilluarnissaq pineqarpoq.
Uani
allaanngilaq allanngutsaaliuinermi tassa eqqissitivillugu tamakku
pineqassasut. Neriuppugut soorunami isumaq oqarliornertut
taaneqartariaqassasoq.
Kattuseqatigiit
oqaaseqartuata oqaaseqarnermini ilaatigut oqaatigisaa aamma
issuaaffigilaarusutara tassaavoq AIleqquliussallu nutaat ajunngitsorpassuarnik
aamma ilallit kisianni aamma nuanninngitunik akoqarlutillu nalaataqarfiusartut
inuuffigilersimasagut qanorluunniit piumanngitsigigaluarutta
inuusaatitsinnullu ilanngussimasut nassuerutigisariaqarpagut!
Inuit
Ataqatigiinninngaanniit nassuerneq naammaginanngitsutut imaluunniit
nassuerneriinnarmut killiffeqartariaqanngilaq.
Naalakkersuisut
avammut kiinnagut isumaqatigiinniarnernut assigiinngitsunut
Naalakkersuisooqatigiit suleqatigiiffiini isummersuisuusartut isummatsinnullu
anitsisuusartut Inatsisartuni isummersorneqartariaqarpoq annertunerusumik.
Tassaavoq
Inatsisartoqarnerup naammassiniagassaa pingaartoq.
Taamaattumik
aamma ilaatigut soorlu taama
paasisimakissuseq avatitsinniittoq ajuusaarutigiinnarsinnaanngilarput.
Kikkummi allat paasitissavaat, uagut paasitinngikkutsigit?
Taavalu
arlalinni oqaatigineqartoq atuarfik aamma Naalakkersuisut siulittaasuat
oqarneratut. "Atuarfitsialak massakkut ilusilersorparput" tassanilu uagut
paasisagut najoqqutaralugit Atuarfitsialak ilaatigut pinngortitamut
avatangiisinillu sammisaqarnerunerput annertuumik imaqartinneqartussaq
aalajangersaavigineqareerpoq. Suliagut ataqatigiissut puigornaveersaassavagut.
Taamaattumik
Naalakkersuisunut isummerfigitikkusukkaluarparput una nunanut allanut
allaffeqarfik massakkut International Centerinngortinniarlugu
Siumukkunninngaanniit siunnersuutigineqartoq qanoq Naalakkersuisuninngaanniit
eqqarsaatigineqarnersoq.
Massakkut
utaqqiisaagallartumik pisortaqartinneqarluni ukiup sinnerpaa.
Nukittorsarniagaq
taama kingusitsigisumik inissisimatinneqartoq Naalakkersuisut
isummerfigisariaqaraat isumaqarpunga. Allaffeqarfik pingaaruteqartumi
inissisimavoq.
Taavalu
Naalakkersuisunut apeqqutigerusussavarput isumasiuisitsinissamut tunngatillugu
siunnersuupput isumaqaratta pinngortitamik mianerinninnermik atuilluarnermik
suliniaqatigiiffiit tamatumunnga massakkut peqaterissallugu
piffissatsialaasoq. Naalakkersuisut qanoq taanna isumaqarfigineraat taanna
paaserusupparput.
Anders
Andreassen, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Siumut..
Qujanaq.
Tulliulluni oqaaseqassaaq Johan Lund-Olsen, Inuit Ataqatigiit, partiit
oqaaseqartuisa avataatigut.
Taannalu
oqaaseqartinnagu oqaatigilaassavara aatsaannguaq oqaatigineqartoq tassalu
siunnersuuteqartut atiisa taanaveersaaneqartarnerat erseqqissassavara
pisussaaffiunngimmat. Aamma partiit oqaaseqartuisa namminneq aalajangertarpaat
siunnersuuteqartup atia taallugu oqaaseqassanerlutik. Namminneerlutik taanna
aalajangertarpaat.
Imaappoq
pisussaaffiunngilaq atit taagussallugit taamaalaalli saqqummiussinermi
tamatigut taaneqartarpoq kina siunnersuuteqartuunersoq. Taamaattumik
suleriaatsinni allassimasoqanngilaq taanna eqqaassutigissavara atinik
taaguisaqattaarneq.
Johan
Lund-Olsen, Inuit Ataqatigiit partiit oqaaseqartuisa avataasigut. Minutsit
tallimat periarfissaapput.
Johan
Lund-Olsen, Inuit Ataqatigiit.
Qujanaq.
Tassa
uanga siullermik siunnersuuteqartoq Asii Chemnitz Narup qutsavigerusuppara
oqallissaarulluni maani saqqummiussaqarmat tassami piuaannartitsineq taanna
pingaarutilerujussuuvoq Inatsisartunit aamma isummersorfigissallugu.
Pinngortitap
pisuussutai kinguffattartut nungutsaaliornissaat sunniutigiuartariaqarparput.
Tamatumani tunngavigalugit piuaannartitsineq inooqatigiit akornanni
naapertuilluarneq aamma aningaasarsiornikkut siumukarneq.
Siunertaasariaqarpoq
nungusaanani atuineq eqqortumik aqutsineq aammalu inuiaat kulturikkut
ileqqutoqqatik naapertorlugit nerisaqartariaqarnerannik ataqqinninnissaq.
Akuersaartariaqarparput
inuit pinngortitamut ilaavissuummata tassannga immkkoortuugatik aammalu
pinngortitami inooqataasut suulluunniit avatiminni pisuussutinik sukkut
arlaatigut atuisuummata. Ilaasa nerisaqarfigalugu, ilaasa oqqiffigalugu
tamatigut annakkumallutik.
Aamma
eqqaamasariaqarparput suliniaqatigiiffiit Naalakkersuisoortuunngitsut inuillu
ataasiakkaat piuaannartitsineq tunngavigalugu atuinermut isaasalerlugu "Akerliuniat" amerliartormata sunniuteqaleriartorlutillu, soorlu tassaallutik
atuakkiortoq tusaamarsarsuarput Kjeld Hansen Greenpeace maani nunatsinni aamma
nalunngeqisarput, "People For the Arctical Treatment Of The Animals", tassa
uumasut ileqqorissaartumik pineqarnissaannut suleqatigiit "Friends Of
Animals". Tassa uumasut ikinngutaat. "The Human=s Society Of The United States", tassa USA-mi inuppalaartumik
pissusilersortut suleqatigiiffiat allarpassuillu.
Tamakku
kalaallit inuussaasiissoqataannut inuuniuteqarnitsinnullu
navianartorsiutitsisuupput. Paasissutissanillu eqqortunik taamaattumik
pilersorneqartuartariaqarlutik.
Suliniaqatigiiffiit
Naalakkersuisuutigoortuunngitsut tamakkut isaasalerlugu "Atueqqusinngitsut"
tunoqqutariillutik silarsuarmi suliniaqatigiiffissuarnut soorlu CITES-imut
tassa uumasunik naasunillu nujuartanik nunat tamalaat akornanni niueqateqarneq
pillugu naalagaaffiit isumaqatigiissutaanni ilaasunut FIJO-mut tassa
naalagaaffiit peqatigiiffiata inuussutissalerinermut nunalerinermullu
suliniuteqarfissuannut CPD-mut tassa uumassusillit amerlasuuginnarnissaat
pillugit naalagaaffiit isumaqatigiissutaannut tamakku suliniaqatigiiffiit
sunniuteqartaqaat.
Piuaannartitsineq
pillugu Inatsisartunut ilaasortat nunani tamaneersut aamma
suleqatigiiffeqarput. Tassa Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuata
saqqummiussinermini aamma oqaatigisaa suleqatisseriniarneqartoq tassa SUPO.
SUPO-p
pilersinneqarsimaneranut tunngaviuvoq uumasunik illersuiniaqatigiinneq
eqqortumik tunngavilersuikkamillu paasisitsiniaajuarnissaq pisariaqarmat.
Suleqatigiiffiup
taasuma tapersersugaraa piuaannartitsinermik tunngaveqarluni atuinissamik
isumaliortaaseq piitsuussutsip avatangiisinut aseruisarneranik
uumassuteqarfiillu mingutsinneqarnerinit aaliangiussisimaffiusoq.
Suleqatigiiffiup
taasuma SUPO-p upperaa nunarsuarmiut piitsuussusianik unitsitsineq kaannersuit
aammalu nappaatit taakku inuunerinik aserorsaasut qanoq
iliuuseqarfigineqaqqaartariaqartut pinngortitap pisuussutaanik ilumoortumik
nungutsaaliuineq allanngutsaaliuinerlu anguneqassappata.
Piuaannartitsinissamik
ineriartortitsinissamik oqaraangatta avatangiisit pinngortitaq piniagassat
kisiisa pineqartanngillat aamma pineqartassanngillat.
Aamma
aningaasarsiorneq aningaasarsiorsinnaanerlu inooqatigiissutsikkullu pissutsit
ilanngunneqartartussaapput.
Tassa
1992-mi Brasilliami ataatsimeersuarnermi isumaqatigiissutigineqartut.
Isumaqatiissutigineqartut
tamakku suleqatigiiffiup, tassa piuaannartitsineq pillugu Inatsisartunut
ilaasortat nunani tamaneersut suleqatigiiffiata aamma isumaqartigilluinnarpaat
taakkulu tunngavigalugit aamma suliniarluni.
Qanittukkut
tusagassiutitigut naqitatigut radiokkullu Politimester Jørgen Meyer, kiisalu
maani Namminersornerullutik Oqartussat Piniarnermut Immikkoortortaqarfianni
pisortaq isumaqatigiilluinnarlutik oqaatigivaat piniartut akornanni
unneqqarissaarneq atorneqartoq piniagassanillu inerteqqutaasumik
piniartoqarsimatillugu piniartut alaatinaalluartartut
unioqqutitsisoqartillugulu poolitinut nalunaaruteqartoqartartoq.
Tamakku
uppernarsarpaat piniartut akornanni nakkutilleeqatigiittoqartoq taamatullu
piniartut namminneq pinngortitamik piuaannartitsinissamut
soqutigisaqartillutillu annertuumik akisussaassuseqartut.
Taamatut
oqaaseqarninni kaammattuutigerusuppara piuaannartitsineq pillugu
Inatsisartunut ilaasortanut nunat tamaneersut suleqatigiiffianni Inatsisartuni
ilaasortat aammalumi Naalakkersuisuni ilaasortat maani tassani
suleqatigiiffimmi suliniutigineqartut eqqarsaatigalugit aamma
ilaasortanngorniaqqullugit. Taannalu aqqutigalugu nunatta avataanut
paasinitsiniaanermut aamma ingerlateqqeqqullugit.
Anders
Andreassen, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuata tullia,
Siumut.
Qujanaq.
Tulliulluni oqaaseqassaaq Paninnguaq Olsen, Inuit Ataqatigiit partiini
oqaaseqartuisa avataatigut. Aamma minutit tallimat periarfissaapput.
Paninnguaq
Olsen, Inuit Ataqatigiit.
Siullermik
aamma uanga Asii Chemnitz Narup oqaluuserisassami ima pingaaruteqartigisumik
oqaluuserisassanngortitsineranut qutsavigaara.
Una
oqallinnertut ammasutut oqallinnerinnaammat neriullungalu siunissami arlaannik
tikkuussiinertaqarfiusinnaammat peqataarusuppunga soqutigisarilluinnarakku
nunatsinni naliginnaasutut allatulli innuttaaqataasutut
akisussaqataarusunnera.
Siullermik
inuttut isumaga oqaatigissavara namminersorneruleratta siullerpaatillugu
pilersissimasariaqaripput naluarput immaqa tassaasariaqarsimagaluarpoq
inuiattut maani nunaqartutut taasuminngalu atuisutut tunngavilimmik
ilinniarfiliorsimasinnaasimasaqaraluarnerput.
Oqaatigerusuppara
isummat maani amerlasuut pitsaasut ataatsimoorukkigut malunnarmat.
Aamma
nunarsuarmioqatitsinnut ataasiakkaarluta pisortalluunniit aqqutigalugit
avammut oqariartortartuusinnaagaluarpugut qanoq nunatsinni inuuneqarnerput
pinngortitamillu atuisuunerput pillugu, kisianni isumaqarpunga inuiaat tamatta
kalaaliusugut tamatta pisortat kisimik oqariartortartuunissaat kisimi
utaqqinagu pinngortitami maani suli atuisutut inuuneqartutut
ilisimasaqarfigisariaqaripput minnerpaamik nunami maani qanoq ittunik
atugassaqarluta inuuneqarnerput.
Taamaammat
isumaqarpunga pisariaqarluinnartoq inuiaat allat namminneq nunaminnik
napatitsisutut pisarnerattulli maani nunami napaniutigut tunngavigalugit
ilinniarfimmik peqarnissarput.
Taanna
piviusunngorsinnaalluarpoq ullumikkut
ilisimasaqarneqqusaatiinnartutupajaarluni maani oqallinneq ingerlanneqarmat,
kisianni pitsaasumik tunngavissaliorneqarsinnaasoq
takorloorneqarsinnaalluartoq uanga upperaara.
Taamaattumik
innuttaasut tamarmik periarfissaattut pinngortitamillu atuisutut
ilisimasaqarluartutut peqarnissaannut ilinniarfeqarnissaat oqallinnermi maani
uanga eqqarsaatissanut ilaatikkusuppara assut.
Aamma
tamatta massakkut killiffitsinni nunatta avataaniit isigineqarlunnissaa
tamarluinnatta kissaatiginngikkipput isumaqatigissutigaarput. Aamma
taamaappugut piujuartitsinissaq eqqarsaatigalugu.
Kisianni
aamma sumut iluaqutaassava ataasiakkaaluinnaalluta avataaneersullu nunatsinnik
ilisimasaqarluarniartut kisiisa qanoq iliortariaqarnitsinnik
aaliangiitittassagutsigit?
Taamaammat
inuiattut uagut Kalaallit Nunatsinni innuttaassutut kinaassuseqarpalaartumik
inuiattulli allatut taanna uteqqillugu erseqqissaatigeqqittariaqarpara
pimoorussinerulluta anguniagaqartariaqartugut.
Anders
Andreassen, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Siumut.
Qujanaq.
Tulliulluni oqaaseqaqqissaaq Asii Chemnitz Narup siunnersuuteqartoq.
Asii
Chemnitz Narup, Inuit Ataqatigiit.
Piujuartitsinermut
anguniagaqarluni inuuiqatigiinnut ineriartortitsineq tamakkiiusunissaa
Bruntlandrapportimi sukarsuit taakkua pingasut tamatta ataqqiniarlutigit
maluginiarakku taanna isumaqarpunga nuannarutissaasoq immikkut.
Taava
uterfigeqqikkusulaarpara sukarsuaq aningaasarsiornermut tunngasoq siorna
aningaasanut inatsit eqqartoratsigut Inuit Ataqatigiinninngaanniit
inuussutissat tungaasigut imminut pilersorsinnaanissaq
pingaaruteqarluinnartuusoq oqaatigivarput.
Tassami
puisinik, arfernik, tuttunik, savaaqqanik, timmissanik aalisakkanillu
naammattorsuarnik peqaraluaratta.
Taakkulu
uanga annerusumik isumalluutigisinnaagigut isumaqartuarsinnartarpugut.
Taamaattumik
atorluarnerunissaannut suut kigaalaqutaanersut misissorneqarnissaat
kissaatigivarput.
Tassanngaanniit
taava ulluni makkunani paasissutissiinermi oqaatigineqarpoq
Pinngortitaleriffimminngaanniit tassa ukioq manna tuttutassa
27.300-nngortinneqarnissaat siunnersuutigineqartoq.
Tusaannarlugu
nuannaajallarnarsinnaavoq. Piniartulli tunitsiveqartinnissaat
qulakkeerneqanngippat, taava piujuartitsinissamik siunertaqarluni
ineriartortitsinissaq sumiissava?
Taamaattumik
ataqatigiissaarinissaq sutigut tamatigut aamma Inuit Ataqatigiinninngaanniit
oqaatigiuartagarput pisariaqarluinnartuunera aammaarluta
oqaatigeqqikkusussavarput.
Taava
sukarsuup pingajua inooqatigiissutsimut tunngasumut oqaaseqalaarusuppugut.
Tassa
Inuit Ataqatigiinni pingaartikkatsigut nunarput ineriartortissallugu nunap
inuiisa pisinnaasaat aallaavigalugit.
Pingaartipparput
kikkut tamarmik piginnaasatik aallaavigalugit inuiaqatigiinni
ineriartoqataatitsinissaat. Taamatuttaaq piginnaasamik atorluarnissaannut
ineriartortittuaannarnissaanullu periarfissaqartitaajuarnissaat.
Kalaallit
Nunaata inuttami inuuneqarusussuseqartuarnissaat tunngavississavaa.
Sanngiinnerusortamilu ikiorsiivigineqarnissaat isumassorneqarnissaallu
qulakkiissallugu. Meeqqat paarilluarneqarnissaat nakkutigisaralugulu
periarfississavai.
Ukiuni
makkunani aamma maani inimi annertuumik oqallissimavugut. Meeqqat
aamma atugarisaat pillugit. Taakkua uteqqissanngilakka, kisianni suliniutit
inooqatigiissutsimut tunngasuteqartut pinartutut isigisagut isumaqarfigisagut
oqaatigerusuppagut matumani.
Ilisimaneqarpoq
imminortorpassuaqartoq. Aamma siorna aningaasanut inatsit eqqartoratsigut
taamani Peqqinnissamut Naalakkersuisuusoq ilungersorluta qinnuigaarput nunamut
tamarmut atuuttussanik suleriusissanik pilersaarusioqqullugu.
Aamma
ilisimavarput Peqqinnissaqarfimmi allallu suleqatigiissitaq Peqqinnissaqarfiup
pilersitaa tamatuminnga suliaqarsimasoq aamma takorloorsimagaluarparput
upernaaq manna ataatsimiinnitsinni saqqummiunneqarumaartoq Edward Geislerimiit
kisianni takusaqanngilagut.
Ilisimaneqarpoq
inuppassuaqartoq suliffissaarunnermik eqqorneqartartunik tassa nunatta
aningaasaqarniarnera pillugu ataatsimiititaliaq siunnersuisartoq
nalunaarusiaanni kingullermi marts 2002-mi saqqummersumi oqaatigineqarpoq
ukioq 2000 ingerlanerani inuit nunatsinni 25-it 44-llu akornanni ukiullit
sisamararterutaat pisartagaqarsimasut ikiorsiissutinik
suliffissaarussimanertik peqqutigalugu.
Taava
tassuunga atatillugu piujuartitsinissamik ineriartortitsiniarluta oqarutta
inuillu isumalluutiginiarutsigit soorunami taakkua annertuumik
suliffigineqartariaqarput.
Selvstyrekommissionip
suleqatigiissitaata inunnik isumalluuteqarneq pillugu sammisaqartup tamanna
ammasumik Nuummi ataatsimiititsimmat siornaak paasitinneqarpugut sulisartumut
ilinnarsimanngitsumut ukiumut taamaallaat 1.900 kr.-ninik aningaasanik inatsit
aqqutigalugit illuartitsisoqartartoq, taakku nalilersoqittariaqarput.
Aamma
meeqqat sumiginnakkat eqqaaqqissavagut. Tassa Inuit Ataqatigiinninngaanniit
taanna annertuumik malersortuarsimavarput.
Aamma
eqqaasissutigissavarput 1999-imi ukioq 2002-mut aningaanik inatsit
akuersissutigigatsigut meeqqat pisinnaatitaaffii pillugit annertuumik
paasisitsiniaasoqassasoq nunatsinni.
Aningaasaliiffigineqaraluarpoq
kisianni paasisitsiniaaneq taanna ulloq manna tikillugu suli
piviusunngortinneqanngilaq.
Naak aamma
meerartatta atugaat pillugit nunanit allaniinngaanniit tatisimaneqartugut
oqaatigisariaqaraluartoq, kisianni tassa uumassusillit piniagassat
pingaartinneqarnerupput.
Taava aamma
isumaqarpugut suliffigisariaqartut imaannaannngitsut tassaasut apeqqut
kalaaleqatitta Danmarkimut nuuginnartartut pillugit tassa ippassaaniinnannguaq
Lisa Thorkebymik atillip nalunaarusiaa saqqummerpoq tassani allaat taavaat
kalaaleqatigut Danmarkimut nuuginnartartut taaguuteqartinneqarput "Sociale
flygtninge" nunatsinni inooqatigiinnikkut pissutsit peqqutigalugit qimaasut.
Uagut
susassaqarfigut uagut nunaqqatigut taamaattumik nunarput imak nuannersumik
ineriartortittariaqarparput kikkulluunniit kalaallit maaniiginnarnissaminut
kajumittuaqqullugit.
Taamaattumik
sukarsuup pingajua piujuartitsinissamik ineriartortitsinissamut aamma
imaannaanngitsuuvoq, kisianni tassa oqaatigeriikkattuut nuannaarutigaara
tamatta pingasoqiusamik tamakkiisumik isiginninniarluta
ingerlariaqqinnissamut isumaqatigiissutigigatsigut.
Aamma Inuit
Ataqatigiinninngaanniit tamakkiisumik isiginnilluni oqallinnissaq aammalu
oqimaaqatigissaakkamik ataqatigiissaakkamillu ersarissunik anguniagaqanissaq
anguniagassanik siunnerfiliinissaq pingaarteqaarput. Aamma minnerunngitsumik
taakkua piviusunngortinnissaannut pilersaarusiornissaq tullinnguuttariaqarpoq.
Aamma siunnerfiliinermi anguniagassa ima erseqqissarneqartigisariaqassapput
ukiut tamaasa uterfigineqaqqissinnaanngorlutik anguniagassat suut anguagut
suut ilungersorfiginerusariaqarpagut.
Pilersaarusiortanngikkutta
taamatut taava timitaliinissaq ungasilliartortutut isumaqarfigeqqajaanartoq.
Qujanaq.
Anders
Andreassen, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Siumut .
Qujanaq.
Tulliulluni oqaaseqaqqissaaq Anthon Frederiksen Kattusseqatigiit.
Anthon
Frederiksen, Kattusseqatigiit.
Naatsorsuutiginngikkaluarakku
qaqeqqissallunga oqallinneq manna isumaqatigiiffioqimmat aamma
assortuunnissamut pisariaqarfiunngilluinnarmat tusaasinnaasakka malillugit,
kisianni Inuit Ataqatigiit oqaluttata issuaavigimmanga tamaangaannaq
killittoqarsinnaangitsoq nassuerutigisariaqartumik taanna issuaanera pillugu
aperiinnarniarpara imaluunniit eqqasiinarniarpara ukua issuagai
atuaqqilaariarlugit.
Sooq
issuakkani tassuunga killiinnarlugit nanginnera issuannginneraa? Tassa
nanginnera imaammat: Tamaammat kalaallit uagut qangaaniilli nunatsinni maani
inuusugut, uatinnut pinngortitamullu atugassarititaasunullu
naleqqussartuarlutalu inuusimasugut. Ukiorpassuarnilu nuna manna
inoqartissimasarput pissutsini ukiunilu nutaajusuni naleqqussarluarluta
pinngortitamik uumasuinillu aamma mianerinnilluta atorluaanitsigut
nunarsuarmioqatitsinnut assuarnaattumik ammasumik kusanartumillu
ingerlaqqissinnaasugut Kattusseqatigiinniit qularutiginngilarput.
Soorukua
taakkua issuanngiligit ilanngullugit?
Issuarsimassagaluarpatit
oqaannarnak "Tassa nassuerutiginninnerput naammagigipput"!
Issuaanialeraangatta
ajortussarsiuilaarneq immaqa ajortussarsiulaariniinnaq kisiat siunertaralugu
issuaasannginnissarput aamma kaammattuutiginassagaluarpoq naak soorunami uanga
killilersuerusunngikkaluarlunga ilaasortat ataasiakkaat qanoq oqarnissaannut,
kisianni pissutsit piviusut aamma takutereerpai uani.
Aamma Inuit
Ataqatigiit allaanngiivippoq arlaannik ugguaarisaqarluni maani
tulleriiaaginnavillutik qaqisaqattaartut. Soorunami pisinnaatitaaffigaarsi
taanna.
Oqaluttup
kingulliup oqaatigaa nuannaarutigalugu isumaqatigiinneq taama annertutigisoq
pimmat. Aamma nuanneqaaq tamanna!
Kisianni
uanga Kattusseqatigiit sinnerlugit oqassaguma oqassuunga ugguarneq Asii-p
atiata taaneqaqattaannginnera tupigusuuteqaara.
Suna
ugguaatigineqassammat siunnersuutigineqartup atia
taaneqartaqattaarsimanngippat?
Uagut
oqaaseqarnitsinni issuaaqqilaassuunga imannak oqarpugut: Inatsisartunut
ilaasortap Asii Chemnitz Narup siunnersuutaa "Asiinnguaq taavarput"!
"Atinngua taavarput"! Taamaattumik pissutissaqanngilaq Kattusseqatigiit
akerlilersorniarsaralugit imaluunniit allamik ajortussarsiorfiginiarsaralugit
pissutissarsiussalluni.
Uagut
siunnersuuteqarneq ajorpugut atigut taagoqquniaannarlugit. Taanna
pingaarnerunngilaq.
Uagut
siunnersuuteqartarpugut inuuiaqatigiinni maanga anngutassat pingaaruteqartut
saqqummiukkumallugit. Atigut kisiisa piinnarnagit, atigut kisiisa
pingaarnerutillugit maanga qaqisaqattaassagutta taava sullitassagut
inuuiaqatigiit puigorsimassavagut. Immaqa Inuit Ataqatigiit taamaalisimavoq?
Aamma
tupigusuutigeqaara Inuit Ataqatigiit oqaluttuata oqarnermini taamannak
kingusitsigisumi uumap oqaluuserisap oqaluuserilerneqalernera ugguarimmagu
oqanngiluitsiaannarpoq radio matureersoq ilinnartut pillugit ualimut
oqallinnerput pisuutinniartullu sooq inniarlugu una kingulliulluni
oqaluuserineqarmat.
Isumaqarpunga
Inatsisartuni sulinermi taamatut tusaqqusaarneq aammalu atinik Inuit
Ataqatigiinneersunik immaqa taakuivallaannginneq mamiagissallugu
pissutissaqanngitsoq.
Nuanniippoq
oqallinneq taamatut aallartinneqassappat. Allaat Inuit Ataqatigiinneersut
tamarmik qaqigamik "A=, Asiinnguaq qujanarujussuaq
siunnersuuteqarsimagavit"!
Soormi
uanngaanneersoq siunnersuuteqarsimappat taamannak oqaloqattaarnianngilasi.
Nuanniillivoq oqallinneq!
Uagut
Kattuseqatigiinniit oqarpugut manna oqaluttarfik atorlugu immikkoortoq
pineqartoq pillugu minnerpaamilluunniit akerleriinnissamut nukippassuit
atunngilagut.
Nuannaarutigiinnassavara
immikkoortoq 86-i ippassaani eqqartoratsigut timmissat nujussimanerannut
tunngasut. Aamma massakkut Inuit Ataqatigiit oqaluttuata oqalunnermini
issuaqqiinnarluta tusarsimallugit saqqumiummagit kusanartumik.
Tassa
nuannersoq aamma tamanna Kattuseqatigiit oqarsimanerisa ingerlateqqinneranik
aqqut taanna atoqqillugu aniseqqinneqarneri.
Appat
nujussimaneri, umiarsuit siggartartarneri, helikopter-iaqqat nipitoorsuit
taakkua ippassaanitsiaannannguaq oqaaseqarnitsinni oqaaserisagut
issuaqqinnaarlugit Inuit Ataqatigiit oqaluttuata saqqumiuteqqikkamigit
assorujussuaq nuannaarpugut. Qujanarujussuaq.
Anders
Andreassen, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuata tullia,
Siumut.
Qujanaq.
Tulliulluni oqaaseqaqqinniarpoq Ruth Heilmann, Siumut. Pingajussaaniileramilu
naatsuararsuarmik.
Ruth
Heilmann, Siumut.
Qujavunga.
Siullermik
Josef Motzfeldtip uparuagaa naluara tassami isumaqaraluarpunga aamma nammineq
eqqarsaatigisuuguniuk aamma suut pineqartut ersarissumik
takorlooreersinnaagaluaraa.
Tassami
taamatut naatsumik imaluunniit piffissaq killeqartarmat immaqa una
naalisaavallaarsimanerput taanna allarpassuarnillu allanngutsaaliugaaneq
ingerlattuarniarlugu.
Allarpaasuit
uani imarivaa nunat eqqissisimatitat katersugaasiviup eqqissisimatitai aammalu
assersuutigalugu ilivitoqqat assigiinngitsullu.
Isumaqaratta
aamma oqaluttuarisaanitsinnut tunngasut tassani paarilluarnissaat tassa uani
aamma oqariartuutinut ilaapput.
Asii
Chemnitz Narupip atia taanginneqarnera uagut ileqqorigaluarparput Siumumi
siunnersuuteqartoq siulliullugu taasarlugu, kisianni torrallaaniapiloorluta
sooq naggaterlaaserlaatillugu siunnersuuteqartup atia taavarput. Tassami
tassani Naalakkersuisut Asiilu qutsaviginiarlugit. Taamaattumik soorunami
nuannaarutigaarput taamatut Asii Chemnitz Narupi
oqaluuserisassan-ngortitaqarmat taama pingaaruteqartigisumik.
Uani
erseqqissaatigerusuppara aamma massakkut paarsilluarnissamik allanillu
piuartitsinissamik tunngasut oqallisigineqarnerani kukkussutigisarsimasagut
aamma ilinniarfigalugit maannakkut killiffipput oqallisigigatsigut.
Tassami
uagut pisussaavugut nammineerluta kukkussuteqarsimagutta aaqqissallugit.
Uagut
nammineq nunarput aquttussaavarput. Aamma tamatta taama oqartarpugut.
Aamma
nunatta paarilluarnissaa uagut akisussaaqataaffigaarput.
Taamaattumik
ajortut ajunngitsullu pisimappata aamma Inuit Ataqatigiit ukiorpassuarni aamma
issiaqataasimagunik aamma taanna akisussaaqataaffigaat.
Asii
Chemnitz Narup-imut eqqaasissutigissavara meeqqat ajornartorsiortullu allallu
eqqartorneqaraangata soorlu allat kisimik pisuutinniarneqartarmata. Qujanaq.
Anders
Andreassen, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuata tullia,
Siumut.
Qujanaq.
Tulliulluni oqaaseqassaaq Maliinannguaq Markussen-Mølgaard, Inuit
Ataqatigiit, partiit oqaaseqartuisa avataatigut. Minutillu tallimat
periarfissaapput.
Maliinannguaq
Markussen-Mølgaard, Inuit Ataqatigiit.
Qujanaq.
Siullermik
oqaatigissavara uparuarneqarmata Inuit Ataqatigiit ataasiakkaarlutik
majuaqattaartut. Aap, oqaluuserisaq soqutigigatigut pingaaruteqarmat aamma
maani oqaaseqarnissaq killilerujussuuvoq 5 minutit periarfissaraakka
taamaattumik oqaasererusutamut kialluunniit killilersussanngilaatigut
oqaaserusutatta aninnissaannut.
Taava kiap
siunnersuuteqartutut taasimannginnerannut tunngatillugu oqaatigissavara
malunnarpallarsimasoq uani Inatsisartut pineqanngillat Naalakkersuisut
uparuarneqarput siusinnerusukkut assersuutigalugu ineqarmut tunngasut
eqqartorneqarmata Naalakkersuisut akissutaani parteeqatigigamiuk
pingasoriarlugu taavaa.
Massakkut
Naalakkersuisup akissuteqarnermini ataasiarluguluunniit Asii Chemnitz Narup
taanngilaa. Taannaana uparualaaginnaripput neriutigalugu Inatsisartut
ataqqineqarlutik assigiimmik maani oqaluttarfimminngaanniit pineqarumaartut.
Taava una
oqaatigerusuppara aamma massakkut inissisimanerput qiviassagaanni.
Avataaninngaanniit isigineqarnerput innarlerneqarujussuarpoq, aammalu
suliassaqarpugut annertuumik taasuma tungaatigut
Taamaattumik
massakkut Pinngortitaleriffik inissisimanera aatsaat taama
pingaaruteqartigilerpoq. Aamma suliassai annertupput
Pinngortitaleriuffigiinnaanngitsoq aamma piniartup Pinngortitaleriffiullu
suleqatigiinnerisa sakkortusarnisaat pingaaruteqarluinnaqqeqqeqqissaarpoq
massakkut aaqqissuulluakkamik. Ilaatigut qunneq pilersimasoq piniartut allatut
oqaluttut bíologit allatut oqaluttut. Tassani ataatsimik sapinngisamik
nipeqarluni avammut nittarsaattarnissaq ukiuni makkunani imaluunniit ulluni
makkunani pingaaruteqartorujussuuvoq.
Taamaattumik
taakku aqqutissiuunnissaat pisariaqarluinnarpoq. Naluara allaat taakkorpiaat
pillugit siunersueqatigiinni imaqaluunniit arlaannaanut
attuumassuteqanngikkaluartunik pilersitsisoqarsinnaanera siunissami
takorloorneqarsinnaannginnersoq.
Avataaninngaanniit
tikittartut eqqarsaatigalugit takornariaqarneq mianersuutassaqarpugut. Tassa
massakkut periuserineqarpoq pilattunik imaluunniit arlaannik pisaqarsimasunut
takornarianut ornigutsitsilluni.
Uagut
qallunaat nunaannulluunnii tikikkutta ingerlaannaq nersussuarnut
toqoraavinnukaanneqarunnanngilagut.
Taamaattumik
allatut eqqarsartariaqalerpugut allaat paasitinneqarpunga issannguakkunni
Amerika-miut tikeraartut ilaat inuusuttuaqqat pilattunik isiginnaarlutik
qissassimasut.
Taamaattumik
aamma takornariaqarnerup tungaatigut nutaamik eqqarsartariaqalerpugut. Taavalu
aamma avataanut arlartittakkagut qallunaat nunaaninngaanniit pisuussutitsinnik
uumassusilinnik tunngasunik aallartitaqartittarnerit ataatsimeersuarnermi
assigisaanullu nakkutiginerusariaqalerpagut annermik nunatsinninngaanniit
oqaariartuutissaat taakuummatami uagut sinnerluta kiinnertartut. Annermik
nunatsinneersuunissaat aammalu nunatta oqariartuutaanik ersarissunik
nassataaqartarnissaat taanna maanna qulakkeertariaqarparput.
Taasumap
saniatigut naggasiutigalugu oqaatigiinnassavara eqqissisimanermut
ataatsimiititaliamut aamma Inuit Ataqatigiinniit sulinitsinni aamma siunissami
annertuumik suliassaqaratta aammalu suleqataarusukkatta aammalu
suleqataanissarput qilanaaralugu.
Anders
Andreassen, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuata tullia,
Siumut.
Qujanaq.
Tulliulluni oqaaseqassaa Otto Steenholdt, attaviitsoq. Tulliukkumaarpoq
Naalakkersuisut siulittaasuat.
Otto Steenholdt, attaviitsoq.
Tassaana takornarissanik aamma oqalunneq maani oqaaseqarfigilaarusullugu.
Soorluli takornarissat tassaasut pitsaasuinnaqqeqqissaarsuarnik takunnikkusullutik orniguttut.
Spaniami nersussuarmik toqoraasarneq isiginnaartitsivissuarmi ila qissattut taamaalisannguatsiaqaat tassani. Kaporlugit tassani toquleraangatigit tamakku nersussatsiarsuit kamassaarlugit. Isumaqarpunga taama amerlatigisut qiasarunnanngitsut Spaniami takugaangamikkit tamakkua.
Imaluunniit kukkukuunik kamaatsitsineq nunatsinni pissuserinngisarput. Takornariarparujussuit ornittarpaat tamakku takujartorlugit, immaqa qiajartorlutik.
Sooruna avataaninngaanniit isigineqarnerput taama ersigineqartigisoq?
Qasseriarnerlunga tusalerpara internetikkunngooq Hjemmestyre imaannaanaqqissaaq allagarsisorsuaq.
Uanga tupiginngingaarakku internet-ikkut nassiussinnaasut nalunngilaat. Ataasiarlutik toortaannarlugu inuit qasserparujussarnik ataatsikkut nassiussinnaallugu. Taakkulu aamma taamartorluinnaq pisinnaallutik.. Ajornaquteqanngissusia inuit qassinnguunersut silarsuaq tamaaviat siaruarterisinnaavaat ullumi. Tamaakkuukua upperiinnagassaanngitsut qanga allagannguanik uagut nammininnguaq allalluta pisarallaratta taamatorsuaq avammut siaruarterisinnaannngilagut.
Aap kisianni Maliinannguaq Markussen-Mølgaard killilersorneqassanngilasi kimilluunniit, kisianniuna maani ilikkarsimagipput partiit oqaluttoqartarlutik. Taannaana pissutigalugu uparuarneqartusi soorlungaasiit massakkut arfinilinnik oqaluttoqalerassi.
Pisussaaffigaarsi, kisianni eqqaamalaassavarput oqaluttoqartarneq maani pingaartitarigatsigut. Taamaatumiguna uparuaatigisarissi.
Uanga oqaaseqarniarsimanngilanga 86-imi oqaaserisinnaasakka tassuunga tunngasut tamangajaasa oqaatigereersimagakkit.
Nangitsineruinnartoq tusarnaarpara maani allamik nutaarsiarsartaqartutut oqaatiginngilara.
Ilulissani aamma ataatsimeersuartoqartussaavoq. Tassalugooq taakkua isaassiutaallu imaappoq kalaallit tungaannut. Ila soorlu imaattoqalersoq tamakku tikippata. Tamaavitta aallarnaveersaassaagut illutsinniit aninaveersaarluta oqaatigeqinammatigut qanoq iliortartugut meeqqanngooq qiaqinapput pilattoqalerpat.
Pilattoqassanngilaq ulloq taanna Ilulissani naamerluinnaq. Soorlu tamakkuninnga oqalunneq.
Aajuna takornarissanut takutinnagarput uagut inuusaaserput maani. Eqqarsaatigisariaqarpagut naasorissaanermik inuutissasiutilipparujussuit avatitsinni. Taakkukua nilliasut. Eqqarsaatiginngilluinnarpaat uumasulinnik uagut inuussuteqarnerput, ilaatigut nammineq perortitarinngisatsinnik.
Taakkutoruku uagutsitut inuuniaraluarlik, paasillugulu qanoq ilungersunaqqisinaartigisoq maani inuuniarneq. Takuniarlissuk naatitsisinnaanngitsugut. Toqutaannangajaavinnik inuussuteqartugut, immamit aalisakkanik, puisinik, arfernik allarpassuarnillu.
Tamakkua assorsuaq assorsuaq takullugit tupinnarput, naasorissaaneriinnnarmik inuussuteqartunut.
Ajornaqaaq tamakkua eqqarsaatigitillugit.
Aamma tupigaara Inuit Ataqatigiit oqaaseqartua ilaatigut oqarpallammat piniartut tunitsivissaqanngitsulluunniit. Uanga isumaqarpunga piniartut tunitsivissaqarluartuugunik amerlanerparujussuarnik pisaqarsinnaagaluartut.
Tassa immaqa ilissinnut kisimi qujanaqutaa, piniartut tunitsivissaqannginnerat. Imaallaat toqutaalikinnerupput.
Taamatut soorlu paasineqarsinnaasunik oqalunneq, avataaniit qaqiffinngitsoorfiunngilaq maanga oqariartorluni piniartut tunitsivissaqarnissaat amerlanerusunik uanga kissaatigeqaara. Nalunngikkaluarlugu taakku toqutassa asuli amerlanerussasut tunitsiveqalerunik pitsaasunik, kisianni tassa ajoraluartumik oqaatigisassaq aana:Ajoqaaq taakkua inuuniarnerat ajornartorsiuteqarmat.
Tassa aqagu allaat konsulent-eqatariaqalerneq aamma tikikkumaarparput.
Tassa ajuusaarnarpoq "Social flygtninginik" taaneqartut
allaat aallartalersimappata. Ilami inuuniarnerput taama imannak
malunnaateqatigaaq nunatsinni suut tamaasa killilersugaalerpata piniakkat. Piniartup
suna suliarissavaa? Aalisartup suna suliarissavaa amerliartuinnassagunik?
Sinneruttut allatut ajornartumik allamut uiasariaqalissapput.
Oqaluttuat
nalunngilagut Europaminngaanniit Amerika-mut nutsernerujussuusimasut
oqaluttuaarisaanerup ingerlanerani. Suna aallaavigaat? Nammineq nunaminni
tattoqillutik pitsaanerusumut ujarlilernerat. Aamma kalaallit taama
iliornissamut periarfissaqarput.
Anders
Andreassen, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuata tullia,
Siumut.
Qujanaq.
Tulliullunilu akissuteqaqqissaaq Naalakkersuisut Siulittaasuat.
Jonathan
Motzfeldt, Naalakkersuisut Siulittaasuat, Siumut.
Inuit
Ataqatigiit oqaluttuannut oqaatigissavara maani oqaaserineqartut
tunngavigalugit aaliangiiffissaanngimmat, kisianni nassuiaateqarfiummat
Naalakkersuisuninngaanniit.
Oqaaseqarninni
siullermi oqaatigisimavakka innersuutitut paasisakka ilaatigut Inuit
Ataqatigiit tikkuartugaat suleqatigineqarsinnaasut Arctic Council, Nordisk Råd,
Vestnordisk Råd, SUPO, NAMMCO allallu tamakkua taagorneqartut.
Ilumoorpoq
tamakkua suleqatigalugit ingerlaqqinnissat. Kaammattuutigisariaqarput. Aammalu
Inatsisartut namminneq Nordisk Rådikkunni aamma Vestnordisk Rådikkunni
oqaluuserisassanngorlugit taama ittut saqqummiussinnaavaat, namminneq
parlamentarikerit tassani naapisimaarnermi
siunnersuutit taama ittut
aamma uumarissarsinnaavaat ingerlatillugillu.
Uani
pineqarpat isumasioqatigiinnissaq aamma taanna eqqartorneqarsimavoq
Naalakkersuisuni aamma Avatangiisinut Naalakkersuisup aamma taanna
Naalakkersuisuni taanna ilanngullugu eqqartortareernikuuaat. Periarfissaq
taanna isumaqarpunga iluatinnartutut isikkoqarmat, aammalu Naalakkersuisut
maannakkut pilersaarusiornerannut naleqqummat.
Aamma
nuannersumik tiguarput Inuit Ataqatigiinninngaanniit oqariartuutaasoq,
isumaqaratta taama oqariartuutaasumik aaqqissuussinissaq pisariaqalersimasoq
aamma.
Taamaattumik
uani oqaaserineqartut tamaasa ataatsimilluunnit oqaaseqarfiginnikkaluarlugit
iluatinnartunik innersuussutinik ilaqartut taakkua oqaaseqarfigisimavakka.
Aamma
Inuit Ataqatgiit ugguuna ilumoornerassavakka,
saqqummiussamik ullumikkut saqqummiussisoq Inatsisartuni
ilaasortaannarmik taagorsimanera, taanna ippinnarpoq, aamma
taamaattussaanngilaq. Utoqqassissutigissavara uanga taanna taamaalillugu
Inatsisartuni ilaasortaannarmik taagorlugu Inatsisartut ilaasortaq
apeqquteqaammini qinnutigaa taamatut ittoq maluginngitsoorsimagakku, soorunami
siunnersuuteqartup aqqa ilaasussaavoq. Taanna utoqqatsissutigissavara.
Anders
Andreassen, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Siumut.
Qujanaq.
Maannalu Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat Josef Motzfeldt, pingajussaaniilerami
naatsunnguamik.
Josef
Motzfeldt, Inuit Ataqatigiit.
Tassa
naatsunnguussooq suu.
Kattusseqatigiit
oqaaseqartuannut oqaatigiinnassavara: kusanartumik ingerlaqqinnissarput
upperaarput. Tassa oqaatsima naggataat: Aap, qanoq ingerlaqqissuugut?
Tassa
taanna ujartorneqartoq oqaluuserisami matumani.
Kingusinneranut
radiokkoorneranut arlaata kiaanerpoq aamma Anthon Frederiksenioqqooqaaq
uparuarpaa. Tassani uggorisarput qanoq iliorsinnaanngilagut uggoriinnarparput.
Innuttaasut uggorikkuppagu Naalakkersuisut anguniagassamittut oqaatigimmassuk
tamassuma ilusilersornissaa Agenda 21-p allanut oqariartuutiginissaa
ajornanngippat inuttaasut peqatigalugit manna
periarfissatsialassuugaluaramiluunniit uggoriinnarakku. Uagut radio
nalinginnaq taamatorsuaq tusaqqusaarfittut atornianngilarput,
iluatsikkussiinnartugununa.
Appat
nujussimaneri Kattusseqatigiinniit nassaarisimagaat Anthon Frederiksen
isumaqartitsiniarsarivoq uanga helikopteri Maarmoralimmiit Uummannamut
utikaajaallrallarmat taavaniippunga. Taamanikkullu taanna oqaluuserineqarpoq,
kisiannili uani oqaaseqarnitsinni pingaarnertut oqaatigisarput mannaavoq:
Helikopteriaqqat innanik timmissat erniorfiini qaninngoortarsimanerat
qanorluunniit ilummoorlutillu ajoqusiitigisimaneraluarnerisa uummassusilittut
pisuussutinik nakkutigilluakkamik killilersuinikkut atuisariaqalernikkut
pinngitsoortissinnaanngilaa. Tassa taama pingaaruteqarpoq.
Taavalu
piniartut tunitsivissaasa amigassusii Otto Steenholdtip immaqa
malinnaarpiarsimanini taamatut oqaatigaa..
Uagut
oqaatigisarput mannaavoq: Piniakkat nungusarneri pisarineqartulluunniit
avammut nioqqutigeqqusaanngimmata, taanna uagut ammaanneqaqquarput.
Nungusaataanngitsumik pisat tassaasariaqarput nunatta akornanni
niuerutigineqarsinnaasut aammalu ilisimasatsitut miluumasut imarmiut
pisarineqartut Europamut tuniniarnissaat killilersugaasorujussuuvoq. USA-mi
ajornarluinnaqqissaarpoq.
Taamaattumiguna
taakkua uagut tikkuaavigiinnarigut taamaattumik Anthon Frederikseni "Asii-nguamut" oqalulluni mitallernera ilaatigut Inatsisartut aqutsisuanit
illaatigineqarluni aliikkusersuutaanera oqaaseqarfigissanngilara.
Anders
Andreassen, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuata tullia,
Siumut.
Tassa
ataatsimiinneq ilisarnarsigaluttuinnarpoq imminut saaqattaannerit attattut
pilerput. Kissaatigissavara tamakku pinaveersaartaqqullugit, tamatta
inersimasuuvugut aamma immitsinnut taamatut pisarnissarput
mianersuutigilaaqqussavara. Tassami oqariartuutissagut tassaapput avammut
inuuiaqatgiit kalaallit oqariartorfigisassarivagut, maani assortuunneq
pinnagu. Imaluunniit qanoq pissusilersorneq.
Kingulliulluni
naggasiillunilu oqaaseqaqqinniarpoq naatsuaraararsuarmik siunnersuuteqartoq
Asii Chemnitz Narup.
Asii
Chemnitz Narup, Inuit Ataqatigiit.
Qujanaq.
Naalakkersuisut
Siulittaasuanut qujarusuppunga imaattoq Anthon Frederiksen tupigivallaaqimmagu
"Atiinnguaq-Atiinnguaq-Atiinnguaq".
Inuit
Ataqatigiit ileqqorivarput sutigut tamatigut sulinerput peqqissaartumik
nalilersortarlugu. Aamma maluginiutigut atortarpavut angerlaraangatta
allaffitsinni nalilersueqqittarpugut. Taava soorunami maluginiagassat
ilagisarpaat. Naalakkersuinikkut sulinermi pissaaneqartut illuatungerisap
kinaassuseerutsinniarlugu pissusilersorsimappata, taava ila
sakkussaaleqisimaqaat. Taamatununa eqqarsarluta toortaalaartugut.
Taava
Ruth Heilmannimut oqaatsigerusuppara uani piujuaannartitsiniarluni
ineriartortitsinerup ingerlatsinermi sukarsuit taakku pingasut
iluatigigatsigit taava inooqatigiissutsimmut tunngasunut
suliniarfigisariaqartut qulequttat arlallit taavagut taava meeqqat
tikeqqippagut. Uagut soorunami maangaanniit oqariartortarpugut Inuit
Ataqatigiit anguniagai suunersut. Taava partiit allat suliniutitik soorunami
suliniutigissavaat.
Anders
Andreassen, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuata tullia,
Siumut.
Qujanaq.
Tassa
aatsaaginnaq oqaraluarpunga naggasiisoqassasoq, kisiannili Anthon Frederiksen
Kattusseqatigiit. Pingajussaaniilerami naatsuaraarsuarmik.
Anthon
Frederiksen, Kattusseqatigiit.
Tassa
Inuit Ataqatigiit oqaluttuata taakkua ilumut immaqa saqqumiussara
atuaqqiinnarukku pitsaanerussagaluarporluunniit. Ukua sooq ilanngullugit
issuaqinngiinnarpigit?
Taamaammat
tamatta suleqatigiittariaqarpugut soorlu aamma siuligut taama iliortarsimasut.
Tassa kaammattuineq.
Aamma
Asiinnguaq taajulerakku aamma ajorilerpaat. Ila qanoq iliornialerpisiuna?
Anders
Andreassen, ataatsimiinnermik aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuata tullia,
Siumut.
Tassa
taamaalilluni ullumikkut oqaluuserisassaq immikkoortoq 83 tassalu
Nungusaataanngitsumik atorluaanissamik Kalaallit Nunaanni siuarsaanissaq pillugu
apeqquteqaat aallaavigalugu siusinaalaavillugu oqallinissamik siunnersuut
naammassivarput.