Samling

20120913 09:27:10
Del 2

DEL II




Landsstyrets


Internationale Ressortsamarbejde




8.                Fiskeri


8.1.             North Atlantic Fisheries Minister Conference - NAFMC


North Atlantic Fisheries Ministers Conference (NAFMC)  er en årligt tilbagevendende lejlighed for fiskeriministrene i Nordatlanten til at udveksle politiske synspunkter. Deltagerne er Grønland, Færøerne, Island, Norge, Rusland og Canada samt EU. Første møde blev holdt i Canada 1995,  efterfølgende på Island, Færøerne, Norge, Grønland, EU (Sverige) og Rusland.


8.1.1.                                                     Målsætning og  Strategi


Et formål med konferencerne - ud over diskussion af de udvalgte emner - er gensidig inspiration ministrene imellem omkring emner, der kan være til gavn for forvaltning og udnyttelse af fiske- og skaldyrsbestandene i Nordatlanten.


                                          


Traditionelt afsluttes konferencen med et kommuniké, der indeholder deltagerlandenes fælles fiskerirelaterede holdninger. Endelig holdes der pressekonference.


8.1.2.                                                     Ressourceforbrug


NAFMC- konferencen finder sted en gang om året pr. turnusordning imellem medlemslandene med deltagelse normalt af landsstyremedlemmet, ministersekretær, tolk, fuldmægtig samt kontorchef, og der afholdes før årsmødet et forberedende møde hos årets værtsland med deltagelse af mindst en person på enten kontorchef- og/eller fuldmægtigniveau. Tidsforbruget svarer til 1/4 årsværk eller for kontorchefen 1% og for fuldmægtigen 10%. Det samlede økonomiske forbrug forbundet med rejseaktivitet til årsmødet i maj 2002 beløber sig til 176.000 kr.


8.1.3.                                                     Resultat og Målopfyldelse


NAFMC blev i maj 2002 afholdt i St. Petersborg med Rusland som vært.


Landstyremedlemmet for Fiskeri, Fangst og Bygder Hans Enoksen, deltog for første gang i NAFMC’s konference.


Mr. Nazdratenko, formand for det russiske fiskeriudvalg, var koordinator ved de nordatlantiske landes 7. konference i St. Petersborg.


Det overordnede hovedtema bestod af to dele for konferencen 2002 med følgende emner:


              -   Målsætninger indenfor havforskningssamarbejdet samt brugen af moderne teknologi ved fiskeriet i Nordatlanten.


              -   Fornyelse af fiskeripolitikken i Nordatlanten samt politiske overvejelser vedrørende  ressourcegrundlaget og miljøet.


Fiskeriministrene blev enige om, at det er meget væsentligt med et samarbejde i relation til fremtidig bevarelse af fiskefelterne og mest hensigtsmæssigt fiskeri i Nordatlanten samt det  klimatiske forhold med hensyn til reproduktionen. Denne fremtidige målsætning kan opnås ved at forbedre videnskabelige resultater og ved brug af moderne teknologi.


Det trede emne blev fremlagt af EU Kommissæren vedrørende tilpasningen mellem fiskerikapaciteten og ressourceudnyttelsen, stop for ulovligt fiskeri samt miljøhensyn, som lige er blevet vedtaget I Europakommissionen.



8.1.4.                                                     Forventninger til næste periodes indsats


Landsstyreområdet vil deltage i NAFMC 2003, som afholdes i Canada, formodentlig i Halifax


Nova Scotia.


Temaet ved den ottende konference vil have som hovedoverskrift at realisere Havretskonventionen, som er grundlaget for fiskeriet i Nordatlanten. På nuværende tidspunkt kender man ikke de enkelte dagsordenspunkter, men Grønland forventer, at EU igen i år vil præge konferencen ifm strukturændringerne i fiskerisektoren i EU. Grønland vil deltage aktivt i NAFMC debatten, i håb om konstruktiv kritik og input vedr. fiskeripolitiske og administrative redskaber.


8.2.                                           Northwest Atlantic Fisheries Organization – NAFO



Den Nordvestatlantiske Fiskeriorganisation, NAFO, er en international fiskeriorganisation med 18 medlemslande: Bulgarien, Canada, Cuba, Danmark (på vegne af Færøerne og Grønland), Estland, EU, Frankrig (på vegne af St. Pierre et Miquelon), Island, Japan, Republikken Korea, Letland, Lithauen, Norge, Polen, Rumænien, Rusland, Ukraine og USA. Konventionens område omfatter det nordvestlige Atlanterhav, herunder havområdet mellem Grønland og Canada. NAFO’s "Reguleringsområde" omfatter derimod kun farvandene udenfor 200 sømilefiskerizonerne ved Grønlands sydvestkyst, Canadas østkyst og USAs nordøstkyst. Kompetencen omfatter alle fiskearter indenfor NAFO‑området, undtagen arter som er reguleret ved andre konventioner, f.eks. under den Nordøstatlantiske Fiskerikommis­sion, NEAFC. Ifølge konventionen skal NAFO medvirke til en optimal udnyttelse af fiskeressourcerne igennem en rationel og bæredygtig styring.



8.2.1.               Målsætning og Strategi


Landsstyret virke fortsat for at fremme samarbejdet i det internationale fiskerisamarbejde på en række fronter, heriblandt i den Nordvestatlantiske Fiskeriorganisation, NAFO, hvor der bl.a. banes vej for en række alternative fiskerimuligheder for den havgående rejeflåde uden for Grønlands fiskeriterritorium.


Landsstyret virker for at gennemføre indførelsen af satellitkontrol og 100% kontrollørdækning som permanent kontrolordning for alle fartøjer, der opererer i det NAFO-regulerede område, i henhold til pilotprojekt vedtaget på årsmødet i 1998.


I det forløbne år har man fra Grønlands side deltaget i arbejdet med fremtidig kvoteregulering af rejefiskeriet til afløsning af nuværende indsatsregulering ved fiskedagssystem. Grønland har virket for at bibeholde den oceaniske rødfisk, der som noget nyt optræder i NAFO’s regu­leringsområde, som en oprindelig NEAFC-reguleringsfisk. Endvidere har Grønland modsat sig chartring af fartøjer.



8.2.2.               Ressourceforbrug


Der afholdes i NAFO et ordinært møde en gang om året, hvor der er deltagelse af kontorchef, fiskerilicensinspektør og fuldmægtig fra Nuuk, samt repræsentationschefen fra Repræsentationen i København. Derudover deltager en biolog fra Grønlands Naturinstitut ved årsmødet. APK deltager for egen regning i den grønlandske delegation. Ud over årsmødet afholdes der arbejdsgruppemøder flere gange om året med deltagelse af en til to medarbejdere fra Køben­havn og/eller Nuuk. Årsmøder og arbejdsgruppemøder foregår skiftevis i Nordamerika og Europa.


I den forgangne periode har det ud over det ordinære årsmøde endvidere været nødvendigt at afholde et ekstraordinært møde i januar 2002, hovedsageligt i forsøget på at få en regulering i kraft for 2002, som følge af aflysningen af det planlagte årsmøde i september 2001, der ikke var muligt at gennemføre umiddelbart efter terrorangrebene i USA den 11. september 2001.


De samlede økonomiske udgifter til rejser m.m. til årsmødet, ekstraordinært møde og arbejdsgruppemøder for varetagelsen af indsatsen i 2002, har det ikke været muligt at opgøre, men det kan oplyses, at disse udgifter for perioden 17/6 2000 - 16/6 2001 er beregnet til cirka 590.000 kroner.


Samlet anvender følgende stillingsniveauer deres arbejdstid på NAFO-anliggender med følgende andele af deres årsværk: Repræsentationschef 15%, kontorchef 10%, fiskerilicensin­spektør 6%, fuldmægtig 30% og kontormedarbejder 2%. Tidsforbruget dækker forberedelse, herunder telefonmøder, koordinering med erhvervet, koordinering med Færøerne, ud-arbejdelse af mandat, forhandlinger, godkendelsesprocedure samt opfølgning med udfærdigelse og/eller revidering af bekendtgørelser samt almindelig administration af samarbejdet med NAFO-partnere og kommunikation med NAFO-sekretaria­tet. For kontormedarbejderens vedkommende er der tale om produktion og kommunikation af fangstrapporter og oversigter mv.


8.2.3.                   Resultat og Målopfyldelse


Kvalitativt udtrykt åbner deltagelse i NAFO mulighed for at grønlandske fartøjer får fiskeri­muligheder i det NAFO-regulerede områder. Kvantitativt udtrykt havde Grønland i 2002 mulighed for at fiske rejer ved Flemish Cap, NAFO-området 3M i 515 fiskedage. Hertil kommer en rejekvote på 33,5 tons i NAFO-området 3L. I 2002 var 2 grønlandske havgående fartøjer på rejefiskeri i 3M og 3L. Dette antal forventes ikke at blive højere i år 2003 i betragtning af de gode fiskerimuligheder ved Grønlands egne kyster. Af hensyn til sikring af de bedst mulige vilkår for det fremtidige havgående rejefiskeri er det dog vigtigt for Landsstyret, at Grønland gør en indsats for i fremtiden at bibeholde fiskerimulighederne for fjernfiskeri ved Flemish Cap.


Der er i den forgangne periode brugt en del kræfter både i NAFO og NEAFC regi for at finde en hensigtsmæssig måde at regulere fiskeriet efter oceanisk rødfisk i NAFO-området. Det drejer sig om området sydvest om Kap Farvel, efter at den oceaniske rødfisk som noget nyt er trukket ind fra NEAFC’s reguleringsområdet (øst for Kap Farvel). NEAFC har traditionelt reguleret alt fiskeriet i Nordatlanten på oceanisk rødfisk, og Grønland er en af de tre største parter i kvoteallokeringen i Nordatlanten som helhed i dette fiskeri. I de senere år har Landsstyret derfor arbejdet for at bibeholde reguleringskompetencen i NEAFC-regi, således at Grønland bibeholder sin nuværende status. Det er første gang i historien, at to fiskerikommissioner står overfor dette problem.


Denne indsats har betydet, at NAFO på årsmødet i 2002 vedtog, at de NAFO-lande, som ikke er medlemmer af NEAFC, i 2003 får en fælles kvote på 7.500 tons til fiskeri efter oceanisk rødfisk i NAFO-området. Ind til da har NAFO-landene haft en særskilt kvote på 1.175 tons.


Indsatsen har endvidere betydet, at den oceaniske rødfisk kan fiskes i NAFO-området såvel som i NEAFC-området med samme vedtagelse af TAC og kvotefordeling, som NEAFC årligt vedtager i London. Fangster taget i NAFO-området og i NEAFC-området skal oplyses overfor begge organisationer og trækkes fra medlemmets samlede kvote. Af TAC'en for oceanisk rødfisk på 95.000 tons, som NEAFC har taget som udgangspunkt for sin fordeling af kvoterne for 2002, må dog maksimalt 30.000 tons fiskes i NAFO-området. I NAFO-området skal NAFO-reglerne om maskevidde, kontrollører og lignende overholdes. Denne NAFO-beslutning har NEAFC siden formelt tilsluttet sig.


Der har været 100% kontrollørdækning under de grønlandske fartøjers fiskeri ved NAFO-området i henhold til NAFO-bestemmelserne. Endvidere har fartøjerne været satellitovervågede, og Grønlands Fiskerilicenskontrol har brugt dette som et pilotprojekt for satellitovervågningen af fartøjerne. Landsstyret har vedtaget en bekendtgørelse i år 2001, således at grønlandske fartøjer over 50 meter i fremtiden skal være udstyret med satellitbaseret overvågningssystem uanset om de fisker indenfor eller udenfor 200 sømilegrænsen. Dette fremmer kontrollen med det nationale fiskeri og samtidigt sikres, at grønlandske fartøjer opfylder både reglerne i NAFO og NEAFC om fuld satellitdækning. Systemet er på visse områder identisk i NAFO og NEAFC. På kontrolområdet har man arbejdet hen imod en harmonisering af observatørordningen mhp at stille observatørnes indsamlede data og observationer til rådighed for biologerne fra alle NAFO- medlemslandene.


8.2.4.               Forventninger til næste periodes indsats


Forud for årsmødet i NAFO til september 2003 skal Grønland forberede sig i særlig grad i forhold til sagerne om fiskeriet af rejer ved Flemish Cap og 3L samt om fiskeriet af oceanisk rødfisk sydvest for Kap Farvel, da det særligt er i disse fiskerier i NAFO-området, at de grønlandske fartøjer har alternative fiskerimuligheder til fiskeriet inden for 200-sømilegrænserne. Derudover er det vigtigt, at der sker en revision af reglerne for charter arrangementer i forbindelse med rejefiskeriet i 3M og 3L. Endelig vil der i den kommende periode være fokus på etableringen af en regulering af fiskeriet efter dybhavsarter i NAFO-området. På kontrol- og håndhævelsesområdet vil der være særligt fokus på satellitovervågning af fartøjerne, da systemet formentlig kan udvides, således at der sikres en nedsættelse af kravet om 100% kontrollørpligt ombord. Dette vil spare udgifter til kontrollen for rederier og offentlige. Et sådant pilotprojekt forventes igangsat i 2003. Der arbejdes ligeledes hen imod en harmonisering af den forpligtigede landingskontrol af de fartøjer, som har fiskeriet i NAFO- reguleringsområdet. Dette arbejde fortsætter i den kommende periode.


8.3.             North East Atlantic Fisheries Commission - NEAFC



Den Nordøstatlantiske Fiskerikommission, NEAFC er en international fiskerikommission og har følgende 6 medlemmer: Danmark (på vegne af Færøerne og Grønland), EU, Island, Norge, Polen og Rusland. I NEAFC reguleres fiskeriet i Nordøstatlanten uden for kyststaternes 200 sømilegrænse, dvs havområderne øst for Kap Farvel, vest for Novaya Zemlya og nord for Gibraltar. Reguleringskompetencen omfatter alle fiskearter med undtagelse af arter, som er reguleret ved andre konventioner. Hovedarterne for NEAFC-reguleringer er rødfisk, atlanto­skandiske sild, makrel og blåhvilling. Kommissionen skal i følge konventionen medvirke til bevarelse og optimal udnyttelse af fiskeressourcerne.


8.3.1.                                                     Målsætning og Strategi


Landsstyret virker fortsat for at fremme samarbejdet i det internationale fiskerisamarbejde på en række fronter, heriblandt i den Nordøstatlantiske Fiskerikommission, NEAFC, hvor der bla banes vej for en række alternative fiskerimuligheder for den havgående fiskerflåde uden for Grønlands fiskeriterritorium.


Landsstyret deltager særligt i kvotefordelingen af oceanisk rødfisk, som hidtil udelukkende er blevet reguleret af NEAFC, men som siden år 2001 for første gang ligeledes er blivet reguleret af NAFO, efter at den oceaniske rødfisk som noget nyt er trukket ind i NAFO’s regulerings­område, dvs sydvest for Kap Farvel (se mere herom i afsnittet om NAFO). Grønland er en af de tre største parter i kvoteallokeringen i Nordatlanten som helhed i fiskeriet efter oceanisk rødfisk, hvorfor Landsstyret har arbejdet for at bibeholde regulerings- og kvotefastsættelses­kompetencen i NEAFC-regi, således at Grønland bibeholder sin nuværende status. Landsstyret deltager aktivt i NEAFC-forhandlingerne om reguleringen blåhvilling, og følger endvidere med i reguleringen af fiskeriet på sild og makrel.


Kontrollen og håndhævelsen af de fiskefartøjer, som opererer i det NEAFC-regulerede område, følger kontrolordningen vedtaget på årsmødet i 1998, og denne ordning er fortsat under udvikling, hvilket Landsstyret deltager aktivt i. Ordningen indebærer, at medlemmerne gensidigt kan udøve kontrol på hinandens fartøjer, der opererer uden for medlemmernes 200 sømilegrænser. Ordningen er endvidere baseret på satellitovervågning af fiskefartøjer samt på automatiseret dataudveksling mellem medlemmer­ne og NEAFC-sekretariatet.


8.3.2.               Ressourceforbrug


En gang om året afholdes der ordinært møde i NEAFC, hvor der er deltagelse af kontor­chef, fiskerilicensinspektør og fuldmægtig fra Nuuk, samt repræsentationschefen i København. Derudover deltager en biolog fra Grønlands Naturinstitut ved årsmødet. APK deltager for egen regning i den grønlandske delegation. Ud over årsmødet afholdes der arbejdsgruppemøderne flere gange om året med deltagelse af en til to medarbejdere fra København og/eller Nuuk. Årsmøder foregår i London og arbejdsgruppemøderne foregår forskellige steder i Europa. I den forgangne periode har der ud over det ordinære årsmøde endvidere været nødvendigt at afholde et ekstraordinært fiskerikommissionsmøde hovedsageligt i forsøget på at få indført en regulering af fiskeriet efter blåhvilling.


De samlede økonomiske udgifter til rejser m.m. til årsmødet, ekstraordinært møde og arbejdsgruppemøder for varetagelsen af indsatsen i 2002, har det ikke været muligt at opgøre, men det kan oplyses, at disse udgifter for i perioden 17/6 2000 - 16/6 2001 anslås er beregnet til cirka 340.000 kr.


Samlet anvender følgende stillingsniveauer deres arbejdstid på NEAFC-anliggender med følgende andele af deres årsværk: Repræsentationschef 20%, kontorchef 15%, fiskerilicensin­spektør 7%, fuldmægtig 30% og kontormedarbejder 2%. Tidsforbruget dækker forberedelse, herunder telefonmøder, koordinering med erhvervet, koordinering med Færøerne, udarbejdelse af mandat, forhandlinger, godkendelsesprocedure samt opfølgning med udfærdigelse og/eller revidering af bekendtgørelser, samt almindelig administration af samarbejdet med NEAFC-partnere og kommunikation med NEAFC-sekretariatet. For kontormedarbejderens vedkommende er der tale om produktion og kommu­nikation af fangstrapporter og oversigter mv.


8.3.3.               Resultat og Målopfyldelse


Kvalitativt udtrykt åbner Grønlands deltagelse i NEAFC mulighed for at grønlandske fartøjer får fiskerimuligheder i det NEAFC-regulerede område. Konkret drejer det sig om, at to notfartøjer og en rødfisketrawler indregistreret i Grønland gives muligheder for fiskeri på de af NEAFC regulerede arter til supplement til mulighederne, som gives indenfor Grønlands fiskeriterritorium eller i henhold til diverse bi- og multilaterale fiskeriaftaler, Landsstyret har indgået. Endvidere er de kvoter, Grønland tildeles i NEAFC sammenhæng, genstand for bytte og videresalg i forbindelse med Grønlands fiskeriaftaler med bl.a. EU, Norge, Rusland og Færøerne.


NEAFC afholdt i november 2001 årsmøde i London. TAC´en for oceanisk rødfisk for 2002 blev, i henhold til de biologiske anbefalinger fra ICES fastholdt på 95.000 tons. Grønlands kvote i 2002 var derfor fortsat 24.169 tons.. Grønland har stor andel i de seneste forhandlingsløsninger imellem NEAFC og NAFO mht. reguleringen af oceanisk rødfisk i NAFO's reguleringsområde, efter at den oceaniske rødfisk som noget nyt er trukket ind i NAFO’s reguleringsområde, dvs. sydvest for Kap Farvel, umiddelbart vest for grænsen mellem de to Fiskerikommissioner (se mere herom i afsnittet om NAFO).


Grønland har i det forløbne år deltaget i en række arbejdsgruppemøder om fordelingen af kvoten på blåhvilling. Grønland fisker ikke selv på den bestand, men allokerer 15.000 tons til EU i kraft af fiskeriprotokollen med EU. Forhandlingerne på ekstra ordinært fiskerikommissionsmøde om blåhvilling i april 2002 brød sammen, og forhandlingerne forventes at blive genoptaget i løbet af foråret 2003 på ekstraordinært møde i NEAFC.


Grønland har i NEAFC deltaget aktivt i bestræbelserne for at indføre regler for bilæggelse af tvister i NEAFC, samt for klarere regler og forventninger fra NEAFC-medlemmerne til samarbejdende ikke-kontraherende parter til NEAFC og eventuelle ansøgninger fra nye medlemmer. Senest har NEAFC modtaget ansøgninger fra Litauen og Ukraine om medlemskab.


Grønland har i 2001 vedtaget en kontrolordning om overvågning på de regulerede fiskerier i NEAFC’s reguleringsområde forpligtiget sig at indføre satellitovervåg­ning af de fartøjer, som opererer i det NEAFC-regulerede område. Disse regler betyder, at samtlige fartøjer over 50 BRT for fremtiden er omfattet af satellitovervågning, hvad enten fartøjet fisker indenfor eller udenfor Grønlands 200 sømilegrænse.


Grønland ved Grønlands Hjemmestyres Repræsentationschef overtog præsidentposten for NEAFC efter EU på årsmødet i London i september 2000 for perioden 2000-2003, og dette giver Grønland et ikke ubetydelig ansvar men også en stor indflydelse på, hvorledes samarbej­det i NEAFC foregår.


8.3.4.                                                     Forventninger til næste periodes indsats


Forud for årsmødet i NEAFC til november skal Grønland forberede sig i særlig grad i forhold til sagerne om fiskeriet af oceanisk rødfisk, da det særligt er i fiskeriet efter oceanisk rødfisk i NEAFC-området, at de grønlandske fartøjer har alternative fiskerimuligheder til fiskeriet inden for 200-sømilegrænserne. Dertil kommer, at Grønland i henhold til bilaterale aftaler og protokollen mellem Grønland og EU allokerer betydelige mængder oceanisk rødfisk til de andre nordatlantiske aftaleparter. Det samme gælder for de sammenbrudt forhandlinger vedrørende reguleringen af blåhvilling, som det forventes vil blive genoptaget i den kommen­de periode. Der vil fortsat være fokus på indførelsen af regler for bilæggelse af tvister i NEAFC, og for fastlæggelse af rammer for nye medlemmers indtræden i NEAFC. Endelig vil der i den kommende periode være fokus på etableringen af en regulering af fiskeriet efter dybhavsarter i NEAFC-området.


8.4.             Nordisk Embedsmandskomite for Fiskerispørgsmål og Nordisk                                                            Kontaktorgan - NKO og NEF


Nordisk Kontaktorgan (NKO) blev etableret i 1962 som samarbejdsorgan mellem de nordiske landes fiskeriorganisationer og -forvaltning. Nordisk Kontaktorgan for Fiskerispørgsm­ål drøfter konfliktområder samt løsningsmodeller i forholdet mellem fiskerierne i de nordiske lande og i forholdet mellem forvaltning og erhvervsudøvere indenfor de nordiske lande.


8.4.1.                                                     Målsætning og  Strategi


Nordisk Kontaktorgan for Fiskerispørgsmål udveksler gensidige informationer om fiskeriets udvikling i de nordiske lande og har hovedansvaret for planlægning og gennemføri­ng af de Nordiske Fiskerikonferencer i forbindelse med MR-MAD. Formandskab og sekretariat for Kontaktorganet cirkulerer mellem landene, og fra 1992 ligger det hos arrangørlandet for det indeværende års møde.


Organisationer som har medlemsstatus i Nordisk Kontaktorgan for Fiskerispørgsm­ål  (NKO)  fra Grønland er følgende: Direktoratet for Erhverv, Grønlands Hjemmestyre, KNAPK, Sammenslutningen af fiskere og fangere i Grønland, APK (Den Grønlandske Havfiskeri Sammenslutning). Nordisk Embedsmandskomite for fiskerispørgsmål (NEF) behandler på vegne af Nordisk Ministerråd (Fiskeriministrene) alle spørgsmål som vedrører det nordiske fiskerisamarbejde.


Embedsmandskomitéen har ansvaret for gennemførelsen af handlingsplanen, som kan opfylde de målsætninger, der er sat i Nordisk Samarbejdsprogram for Fiskeriområdet, som fiskeri-ministrene fastsætter. Embedsmandskomiteen har specielt ansvar for den årlige budget-behandling, og tilstræber at tildelingen af midler til fiskerisamarbejdet bliver tilstrækkelige til at handlingsplanen kan gennemføres, og Embedsmandskomiteen har også ansvar for at fordelingen af de uddelte bevillinger bidrager til opnåelse af de satte samarbejdsmål. NEF kan nedsætte arbejdsgrupper med specifikke delopgaver for at gennemføre arbejdet indenfor det mandat Nordisk Ministerråd (Fiskeriministrene) har givet.


Nyt samarbejde mellem nordiske ministre indenfor fødevareområdet


Tirsdag d. 26. juni 2001 mødtes de nordiske ministre med ansvar for hhv. fiskeri, jord,  skovbrug samt fødevarer til fælles ministermøde i Reykjavik på Island.


De nordiske ministre blev enige om at forstærke samarbejdet ved, at Nordisk Ministerråd organiserer sig med et fælles ministerråd for fiskeri, jord, skovbrug og fødevarespørgsmål. De nuværende separate ministerråd for disse sektorer blev samtidig nedlagt pr. 1. september 2001, idet de nordiske samarbejdsministre er enige i forslaget.


Det betyder, at forud for embedsmands- og fællesministermøderne skal man internt i de enkelte lande holde møder i koordinationsgrupperne imellem direktoraterne for fiskeri, jord og skovbrug og fødevareområdet.


8.4.2.               Ressourceforbrug


Ressourceforbrug for NKO, NEF og Fælles Fælles Ministerråd er omkring fire samlinger om året forskellige steder i Norden til konferencer og rådsmøder, hvor embedsmandskomiteerne i den forbindelse holder møde. Fælles Ministerrådsmøder er sat til kun en samling om året eller efter behov. For NKO er der møder een gang om året i forbindelse med NMR og ca. tre møder om året for NEF. 


Tidsforbruget svarer til 1/4 årsværk eller for kontorchefen 1% og for fuldmægtigen 10%. Det samlede økonomiske forbrug i perioden juni 2001 til juni 2002 forbundet med rejseaktivitet til Fælles NMR årsmødet og NKO beløber sig til ca. 35.000 kr., for NEF møderne ca. 62.000 kr. og for koordinationsmødet ca. 30.000 kr. Der er ydet tilskud til rejsefinansiering fra Den Nordiske Rejsekonto til mødet i NMR i sommeren 2000 med et beløb på 17.684 kr.


8.4.3.                                                     Resultat og Målopfyldelse


De nordiske ministre blev tirsdag 26. juni 2001 i Reykjavik på Island enige om at forstærke samarbejdet, ved at Nordisk Ministerråd organiserer sig med et fælles ministerråd for fiskeri, jord, skovbr­ug og fødevarespørgsmål. Fødevaresikkerhed er højt prioriteret på den politiske dagsorden i alle de nordiske lande, så den nye organisering af det nordiske samarbejde afspejler et stærkt ønske hos nordiske forbrugere om at sikre, at maden på bordet ikke er til skade for sundhed eller miljøet. Samtidig er samarbejdet i tråd med forslag i den såkaldte vismandsrapport ”Åbent for verdens vinde” fra efteråret 2000, der foreslår at det nordiske samarbejde bliver samlet i færre cirkler præget af tværsektorielt samarbejde.


Den nye model for samarbejde på fødevareområdet vil sikre, at alle berørte ministre kan bidrage i det nordiske samarbejde med hver sin kompetence inden for forskellige aspekter af fødevaresikkerhed – uanset hvordan disse spørgsmål er organiseret på nationalt plan. Det nye fælles ministerråd vil i 2001 disponere over et budget på ca. 36 mio kr.


8.4.4.               Forventninger til næste periodes indsats


Nordiske fødevareministre diskuterede fødevaresikkerhed i Ilulissat d. 23. august 2002 i Grønland med repræsentanter for nordiske erhvervsorganisationer og fagforbund inden for fiskeri, jord- og skovbruget.

Det skal være sikkert og trygt at spise fødevarer. Forbrugerne ønsker indflydelse på disse spørgsmål. I kølvandet på forskellige skandaler har der været stor politisk opmærksomhed om denne sag det seneste tiår.


Som repræsentant for Grønlands Landsstyre fortalte Landsstyremedlem for Fiskeri, Fangst og Bygder Hans Enoksen fra en talerstol udformet som en hvalhale, at Grønlands økonomi i næsten for høj grad hviler på fiskeri. Der er brug for at udvikle andre erhverv som turisme. Han bandt samtidig det nordiske ministermøde sammen med EU's ministerkonference 27-29. august også i Ilulissat om EU's Nordlige Dimension og Det Arktiske Vindue i Den Nordlige Dimension. Hans Enoksen er taknemmelig for opbakning fra den nordiske kreds også i dette spørgsmål.


Ministrene lagde også vægt på større gennemsigtighed i fiskerisektoren samt  bæredygtig udvikling samt at Norden undersøger dioxin i fødevarer fra havet nøjere. Samtidig bebudede man en konference om campolybactor problemerne i 2003, når Sverige bliver formand for Nordisk Ministerråd.


Danmarks fødevareminister Mariann Fischer Boel fremhævede, at de nordiske lande skiller sig ud ved et godt samarbejde om fødevaresikkerhed, og det giver muligheder for at nå langt. Hun afsluttede i øvrigt mødet mellem politikere og organisationsfolk med at orientere om det danske formandskab for EU, hvor udvidelsen med nye medlemslande har allerhøjeste prioritet, men hvor fødevaresikkerhed også er højt prioriteret.



8.5.                                           North Atlantic Salmon Conservation Organization - NASCO



Den Nordatlantiske Laks Bevarings Organisation, NASCO er en international fiskeriorganisa­tion med 7 medlemmer (Canada, Danmark (for Færøerne og Grønland), EU, Island, Norge, Rusland, USA). Konventionen omfatter laksebestandene i Det nordlige Atlanterhav. Forvaltningen i NASCO består af Rådet og herunder 3 regionale kommissioner: Den Nordøstatlantiske Kommission (EU, Danmark på vegne af  Færøerne, Island, Norge og Rusland), den Nordamerikanske Kommission (Canada og USA) og den Vestgrønlandske Kommission, (Canada, EU, USA og Danmark på vegne af Grønland).


Formålet med NASCO er ifølge konventionen at fremme bevaring, genopbygning og forøgelse af laksebestandene, samt at fremme videnskabelig information og analyse af bestandene.


8.5.1.               Målsætning og Strategi


Landsstyret arbejder fortsat for at bevare Grønlands historiske rettigheder til kommercielt laksefiskeri, og gennem NASCO at samarbejde med de lande i Nordatlanten, fra hvis laksefloder de laks, som Grønland fisker, oprindeligt stammer fra og skal returnere til for at reproducere sig selv. NASCO har således kompetencen til at allokere laksekvote til Grønland, men samtidig gør Grønland sine modparter opmærksom på, at de har ansvaret for tilstandene bl.a. i laksenes hjemfloder, samt på opdrætslaksens indflydelse på de vilde laksebestande. Som eksempel kan nævnes, at der i år 2000 blev produceret cirka 700.000 tons opdrætslaks i Nordatlanten.


8.5.2.               Ressourceforbrug


I NASCO afholdes der et ordinært møde en gang om året, hvor der er deltagelse af kontorchef og fuldmægtig fra Nuuk, samt repræsentationschefen i København. Derudover deltager en biolog fra Grønlands Naturinstitut ved årsmødet. KNAPK deltager for egen regning i den grønlandske delegation. Ud over årsmødet afholdes der arbejdsgruppemø­der flere gange om året med deltagelse af en til to medarbejdere fra København og/eller Nuuk. Årsmøder og arbejdsgruppemøder foregår skiftevis i Nordamerika og Europa. De samlede økonomiske udgifter til rejser m.m. til årsmødet, ekstraordinært møde og arbejdsgruppemøder for varetagelsen af indsatsen i 2002, har det ikke været muligt at opgøre, men det kan oplyses, at disse udgifter for i perioden 17/6 2000 - 16/6 2001 anslås er beregnet til cirka 140.000 kr.


Samlet anvender følgende stillingsniveauer deres arbejdstid på NASCO-anliggender med følgende andele af deres årsværk: Repræsentationschef 10%, kontorchef 10%, fiskerilicensin­spektør 2%, fuldmægtig 15% og kontormedarbejder 2%. Tidsforbruget dækker forberedelse, herunder telefonmøder, koordinering med erhvervet, koordinering med Færøerne, udarbejdelse af mandat, forhandlinger, godkendelsesprocedure samt opfølgning med udfærdigelse og/eller revidering af bekendtgørelser, samt almindelig administration af samarbejdet med NASCO-partnere og kommunikation med NASCO-sekretariatet. For kontormedarbejderens vedkommende er der tale om produktion og kommu­nikation af fangstrapporter og oversigter mv.


8.5.3.                   Resultat og Målopfyldelse


Deltagelse i NASCO sikrer at Grønland kan være med til reguleringen af laksefiskeriet i Nordatlanten, samt bevare historiske rettigheder til kommercielt laksefiskeri, samt sikret Grønlands ret til subsistensfiskeri efter laks, dvs. Grønlands fiskeri til internt forbrug i Grønland.


I 2001 indgik Grønland en aftale i NASCO om, at det kommercielle laksefiskeri ved Grønland via et ad hoc reguleringssystem for 2001 var tildelt op til 200 tons laksekvote til kommercielt fiskeri - dog afhængigt af laksens tilstede­værelse i løbet af fiskeriet. Fiskeri til eget forbrug indgik ikke i kvoteringen for 2001, men fangsterne skulle afrapporteres. Grønland kunne i år 2001 foretage kommerciel eksport af laks. Laksens tilstedeværelse igennem tre fiskeperioder viste sig at være moderat, hvilket gav Grønland ret til totalt at indhandle op til en kvote på 114 tons i 2001. Den faktiske indhandling til Nuka A/S var imidlertid på 34,5 tons. Ad hoc reguleringssystemets anvendelse i 2001 kom til revision i NASCO under årsmødet i NASCO i juni 2002, og det blev besluttet af gentage succesen i 2002 med visse tilretninger. Grønland blev på denne baggrund af NASCO i 2002 tildelt op til 55 tons laksekvote til kommercielt laksefiskeri – dog afhængigt af laksens tilstedeværelse i løbet af fiskeriet.


KNAPK valgte imidlertid i 2002 at afstå fra kommercielt laksefiskeri med henblik på indhandling til fabriksanlæg imod en økonomisk kompensation efter indgåelsen af en aftale med laksebevaringsorganisationen North Atlantic Salmon Fund, NASF.


Der har således udelukkende i 2002 været foretaget subsistensfiskeri af laks i Grønland, og dette fiskeri er foreløbigt opgjort til i alt cirka 7 tons.


8.5.4.                                                     Forventninger til næste periodes indsats


På trods af at det kommercielle laksefiskeri ikke blev gennemført i 2002 har der været en udstrakt grad af biologisk prøvetagning med deltagelse af forskere fra både Grønland, USA, Canada og lande i EU. Landsstyret ser frem til at få afrapporteringen fra det internationale forskerholds undersøgelser i forbindelse med prøvetagningerne for derved at få en større viden om laksen, Grønland fisker.


Endvidere forventes kontrolsystemet at blive yderligere forbedret i den kommende periode. Således er kontrollen med laksefiskeri indeholdt i Jagt- og Fiskeribetjentordningen. Her har Jagt- og Fiskeribetjentene med deres nye fartøjer ydet en meget betydelig indsats i kontrollen med ulovligt laksefiskeri. Grønland har endvidere i de senere år forbedret rapporteringsmetoderne, hvilket vil blive forsøgt yderligere udviklet i den kommende periode.


Det står klart for alle i NASCO, at Grønlands forhandlingsresultat ved årsmøderne i 2001 og 2002 udelukkende var gældende i de år, og at Grønland fortsat har de samme rettigheder til kommercielt fiskeri i henhold til aftalerne fra 1993 og 1997.


Grønland har nedsat en arbejdsgruppe, der skal se nærmere på laksens socioøkonomiske værdi for Grønland, for i foråret 2003 overfor Landsstyret at udpege fremtidige strategier for Grønlands indsats i NASCO og for Grønlands forvaltning af laksefiskeriet, det være sig kommercielt, subsistens eller turisters betalingsfiskeri. Arbejdsgruppen skal således holde indsatsen op imod udgifterne ved NASCO og laksefiskeriet, samt bidrage til at identificere fremtidige indsatspunkter.



8.6                                                                4. EU-Fiskeriprotokol (1. januar 2001 til 31. december 2006)


  


Landsstyret sammensatte i april 1998 en forhandlingsdelegation til at forberede og gennemføre forhandlingerne. Delegationen bestod af embedsmænd fra relevante områder i     Hjemmestyret, repræsentanter for fiskeriorganisationerne KNAPK, APK og Grønlands Naturinstitut samt Udenrigsministeriet. Resultaterne af dette arbejde og fiskeriforhandlingen med EU fremgår af afsnit 4.1.


I forbindelse med den af Grønland og EU indgået 4. Fiskeriprotokol, Artikel 14, omhandlende ”midtvejsforhandlinger” vil der frem til 30. juni 2003 blive afholdt en række møder mellem parterne for at gennemgå Protokollen og vurdere om den er fyldestgørende og foreslå om nødvendigt ændringer. Endvidere indgår en revisions-klausul om, at Grønland og Kommissionen senest medio 2003 skal mødes med henblik på at vurdere aftalens indhold.



8.6.1.               Målsætning og Strategi


Formålet er at finde ud af, om det er nødvendigt at ændre aftalen i lyset af fiskeriresultaterne. Man skal endvidere vurdere det overordnede forhold mellem EU og Grønland med henblik på supplerende aftaler for bedre at kunne imødekomme Grønlands udviklingsbehov. Forberedelserne til midtvejsforhandlinger i 2003 blev påbegyndte i 2002. Der er fra grønlandsk side såvel som fra Kommissionens side nedsat tværdirektorale arbejdsgrupper til at forestå det kommende arbejde. Det er således et ønske fra Grønlands side, at arbejde hen i mod en for Grønland økonomisk fordelagtig aftale, baseret på en bæredygtig udnyttelse af bl.a. Grønlands maritime ressourcer. 



8.6.2.               Ressourceforbrug


I forbindelse med ”midtvejsforhandlingerne” har de samlede udgifter til rejser mm. i perioden fra 18/6 2001 – og frem til 31/12 2002 beløbet sig til 100.000 kr. Forberedelse, udarbejdelse af mandat, forhandlinger, godkendelsesprocedure samt opfølgning af protokol i form af udstedelse af licenser m.v. anslås til 1/2 årsværk for en AC-fuldmægtig.


I forbindelse med ”Supplerende tilbud” har de samlede udgifter til rejser mm. i perioden fra 18/6 2001 – og frem til 31/12 2002 beløbet sig til 120.000 kr. Forberedelse, udarbejdelse af mandat, forhandlinger, godkendelsesprocedure samt opfølgning af protokol i form af udstedelse af licenser m.v. anslås til 1/4 årsværk for en AC-fuldmægtig.



8.6.3.               Resultat og Målopfyldelse


Det er således et ønske fra Grønlands side om, at arbejde hen i mod en for Grønland økonomisk fordelagtig aftale, baseret på en bæredygtig udnyttelse af bla Grønlands maritime ressourcer. I forbindelse med den af Grønland og EU indgået 4. Fiskeriprotokol, Artikel 11, stk. 1, skal det bemærkes at Grønland hvert år modtager 42.820.000 Euro eller 320.000.000 kr. i kompensation for de fiskerirettigheder som EU gennem aftalen har erhvervet.


Desuden skal det bemærkes at Grønland yderligere modtager en kompensation hvis EU udnytter den i fiskeriprotokollen nævnte option for ”supplerende tilbud”. For året 2002 var kompensationen på  275.427 Euro eller 2.047.236 kr. for de fiskerettigheder, der var opnået i grønlandsk farvand.


8.7.             Fiskeriaftale samt Protokol for 2002, Grønland og Rusland



8.7.1.               Målsætning og Strategi


Grønland og Rusland har siden 1992 haft en fiskeriaftale om gensidig adgang til hinandens fiskerizoner samt samarbejde om fiskeri og forskning. Aftalen har skabt mulighed for fiskeri-muligheder i russisk zone for grønlandske fartøjer. Aftalen skal ses i sammenhæng med aftalen mellem Norge og Grønland, det overordnede mål er, at Grønland opretholder teknologisk viden om fiskeri efter torsk, således at Grønland står godt rustet når / hvis torsken kommer tilbage. Målsætningen i forbindelse med indgåelse af kvotebyttearrangement for hvert år er, at der søges opnået den bedst mulige resultat med hensyn til fiskerimuligheder for grønlandske fartøjer.


8.7.2.               Ressourceforbrug


Det årlige forhandlinger om protokol finder sted skiftevis i Grønland og Rusland. Hver part bærer i princippet omkostningerne til rejse og hoteller. I forbindelse med forhandlingerne mellem Rusland og Grønland bør det bemærkes at udgifterne ligger markant højere i de år hvor forhandlingerne foregår i Rusland. På grund af forholdene i Rusland har Grønland dog gennem de seneste år båret en del udgifter for de russiske delegationer. Derudover aftales der tekniske møder, såfremt der er behov herfor.


Samlede udgifter til rejser mm. i perioden fra 18/6 2001 – og frem til 31/12 2002 anslås til 110.000 kr. Forberedelse, udarbejdelse af mandat, forhandlinger, godkendelsesprocedure samt opfølgning af protokol i form af udstedelse af licenser m.v. anslås til 1/2 årsværk for en AC-fuldmægtig.


8.7.3.               Resultat og Målopfyldelse


Grønland og Rusland har i dagene 16.-17. december 2001 i København på embedsmandsplan gennemført forhandlinger om en fiskeriprotokol for 2002 i overensstemmelse med Fiskeriaftalen mellem Danmark/Grønland og Rusland 7. marts 1992.


Med hensyn til de opnåede resultater henvises der til Landsstyrets redegørelse til Landstinget om fastsættelse af TAC og kvoter for 2002. Kvotebyttearrangementet for 2002 har bl.a. betydet, at 2 grønlandske fartøjer har erhvervet værdifulde kvoter i russisk zone, som udnyttes i sammenhæng med de opnåede kvoter i henhold til aftalen mellem Norge og Grønland.


Afslutningsvis bør det bemærkes at det grønlandske fiskerierhverv har opgjort de samfundsmæssige og økonomiske konsekvenser af Grønlands fiskeriaftale med Rusland og Norge til minimum at andrage 75.600.000 kr. pr. anno.


8.8.             Fiskeriaftale samt Protokol for 2002 mellem Grønland og Norge



8.8.1                Målsætning og Strategi


Grønland og Norge har siden 1992 haft en fiskeriaftale om gensidig adgang til hinandens fiskerizoner samt samarbejde om fiskeri og forskning. Aftalen har skabt mulighed for fiskeri-muligheder i norsk zone for grønlandske fartøjer samt samarbejde om forskning af fiske-bestande ved Grønland.


Aftalen skal ses i sammenhæng med aftalen mellem Grønland og Rusland, det overordnede mål er, at Grønland opretholder teknologisk viden om fiskeri efter torsk, således at Grønland står godt rustet når/ hvis torsken kommer tilbage.


Målsætningen i forbindelse med indgåelse af kvotebyttearrangement for hvert år er, at der søges opnået den bedst mulige resultat med hensyn til fiskerimuligheder for grønlandske fartøjer.



8.8.2.               Ressourceforbrug


De årlige forhandlinger om protokol finder sted skiftevis i Grønland og Norge. Hver part bærer omkostningerne til rejse og hoteller. Derudover aftales der tekniske møder, såfremt der er behov herfor. Samlede udgifter til rejser m.m. i perioden fra 18/6 2001 frem til 31/12 2002 anslås til 105.000 kr. Forberedelse, udarbejdelse af mandat, forhandlinger, godkendelsesprocedure samt opfølgning af protokol i form af udstedelse af licenser m.v. anslås til 1/2 årsværk.


8.8.3.               Resultat og Målopfyldelse


Grønland og Norge gennemførte i dagene 8.-9. januar 2002 i Oslo på embedsmandsplan forhandlinger om en fiskeriprotokol for 2002 i overensstemmelse med Fiskeriaftalen mellem Danmark/ Grønland og Norge af 9. juni 1992.


Med hensyn til de opnåede resultater henvises der til Landsstyrets redegørelse til Landstinget om fastsættelse af TAC og kvoter for 2002. Kvotebyttearrangementet for 2002 har bl.a. betydet, at 3 grønlandske fartøjer har erhvervet værdifulde kvoter i norsk zone, de to største fartøjers udnyttelse af kvoterne skal ses i sammenhæng med de opnåede kvoter i henhold til aftalen mellem Rusland og Grønland. Afslutningsvis bør det bemærkes at det grønlandske fiskerierhverv har opgjort de samfunds-mæssige og økonomiske konsekvenser af Grønlands fiskeriaftale med Rusland og Norge til minimum at andrage 75.600.000 kr. pr. anno.


                                                           8.9.                     Fiskeriaftale samt Protokol for 2002, Grønland og Færøerne



8.9.1.               Målsætning og Strategi


Grønland og Færøerne har siden 1997 haft en fiskeriaftale om gensidig adgang til hinandens fiskerizoner samt samarbejde om fiskeri. Aftalen har skabt mulighed for fiskerimuligheder i færøsk zone for grønlandske fartøjer. Aftalen opererer med relativt beskedne gensidige kvoter, men anses for vigtig på grund af de øvrige fiskerimæssige relationer Grønland har med Færøerne, først og fremmest i de store organisationer NAFO og NEAFC. Målsætningen i forbindelse med indgåelse af aftale for hvert år er, at der søges opnået det bedst mulige resultat med hensyn til fiskerimuligheder for grønlandske fartøjer.



8.9.2.               Ressourceforbrug


De årlige forhandlinger om protokollen finder sted skiftevis i Grønland og Færøerne. Hver part bærer omkostningerne til rejse og hoteller. Derudover aftales der tekniske møder, såfremt der er behov herfor. Samlede udgifter til rejser mm. i perioden fra 18/6 2001- frem til 31/12 2002 anslås til 105.000 kr. Forberedelse, udarbejdelse af mandat, forhandlinger, godkendelsesprocedure samt opfølgning af protokol i form af udstedelse af licenser m.v. anslås til 1/4 årsværk.


8.9.3.               Resultat og Målopfyldelse


I overensstemmelse med  aftalen mødtes en færøsk og en grønlandsk delegation 24.-25. januar 2002 i København, hvor fiskeriprotokollen for 2002 forhandledes. Med hensyn til de opnåede resultater henvises der til Landsstyrets redegørelse til Landstinget om fastsættelse af TAC og kvoter for 2002. Fiskeriprotokollen for 2002 har betydet, at 3 grønlandske fartøjer har erhvervet kvote i færøsk zone.


                                                  8.10.                   Aftale mellem Grønland, Island og Norge om Loddebestanden i Farvandene mellem Grønland, Island og Jan Mayen



8.10.1.             Målsætning og Strategi


Målsætningen er, at Grønland får et godt udbytte af sin andel af fællesbestanden.



8.10.2.             Ressourceforbrug


I aftalens gyldighedsperiode bliver der afholdt tekniske møder efter behov. Sagsbehandling vedr. aftalen (TAC-fastsættelse, licensudstedelse, opfølgning, fangstrapportering mm) kræver ½ årsværk.


Forberedelse, udarbejdelse af mandat i forbindelse med genforhandlingen af den opsagte aftale samt forhandlinger, godkendelsesprocedure og efterfølgende opfølgning anslås til 1/4 årsværk. Samlede udgifter til rejser mm i perioden for genforhandling af aftalen anslås til 100.000 kr.



8.10.3.             Resultat og Målopfyldelse


Der har siden 1989 eksisteret en aftale mellem Grønland, Island og Norge om forvaltningen af loddefiskeriet i Østgrønland. Den nuværende udformning er resultatet af en genforhandling, der førte til en ny aftale i 1998.


Baggrunden for at loddefiskeriet er reguleret i en 3-partsaftale er, at lodden i Nordøstatlanten vandrer primært i området Østgrønlands, Islands og i sjældne tilfælde i Jan Mayens farvande.


Der opereres med meget store kvoter, der dog pr. tons er af relativt ringe værdi. Grønland overfører hvert år 70% af den opnåede kvote til EU, i henhold til EU-aftalen. Denne aftale er ret kompliceret, blandt andet går kvoteåret fra 20. juni til udgangen af april, det følgende år.


Ved den sidste aftale blev der indgået en bilateral aftale med Island i tilknytning til den trilaterale. På den ene side er fleksibilitet inddraget på rødfiskeområdet i Islands og Grønlands zoner, idet hver af de to lande i henhold til aftalekomplekset nu får mulighed for at fiske op til 50% af deres respektive kvoter i det andet farvand. Denne del er en klar forbedring af de islandske betingelser.


På den anden side fik Grønland mulighed for at fiske i et område syd for 65.30 N, efter 15. februar med op til 23.000 tons. Dette er en mulighed som er kommercielt interessant, og som kun gives til Grønland.


Det er vurderingen, at aftalen grundlæggende er god for Grønland. Men det er også vurderingen, at forholdet til Island og Færøerne med hensyn til gensidigt fiskeri og fælles bestande bør tages op i løbet af det kommende år. Her vil dele af den konkrete udmøntning af aftalen indgå i det kommende arbejde.



Den 31. oktober 2002 fremsendte Island ensidigt en opsigelse af loddeaftalen. Loddeaftalen er opsagt til udløb ultimo april 2003. Islands opsigelse skal ses i forbindelse med at der ikke kunne findes en aftale for sildefiskeriet for 2003 mellem EU, Norge, Færøerne, Rusland og Island. Det forvendtes at Loddeaftalen skal genforhandles i 2003 hvis Island opretholder opsigelsen.




8.11.               Konsultationer med Canada om Fællesbestande 


                        Canada og Grønland - Fælles bestande i Davis Strædet og Baffin Bugten


Direktoratet for Fiskeri, Fangst og Landbrug gennemførte i dagene 5.-6. december 2001 forhandlinger på embedsmandsniveau med Canada om fælles anliggender inden for fiskeri og fangst for året 2002. Grønland og Canada har fælles bestande af rejer og hellefisk i Davis Strædet. Siden 1986 har der været konsultationer på embedsmandsplan mellem Grønland og Canada.


8.11.1.             Hellefisk i Davis Strædet


Rådgivningen for 2002 er 11.000 tons for Davis Strædet (NAFO 0B og 1BCDE). Heri indgår ikke de kystnære fangster i Vestgrønland.


Canada gjorde krav på 60% af den biologisk rådgivne TAC med henvisning til bl.a. deres historiske fiskeri. Desuden mener canadierne, at de kystnære grønlandske hellefiskefangster skal medregnes ved fordelingen af TAC’en.


Grønland ønskede at bibeholde 50:50-fordelingen, og argumenterede herfor med henvisning til bl.a. Grønlands store økonomiske afhængighed af fiskeriet, samt det forhold, at opdelingen i adskilte TAC’er til kyst og hav er biologisk begrundet.


8.11.2.             Hellefisk i Baffin Bugten


Fra 2001 af blev Baffin Bugten udskilt som et selvstændigt kvoteområde. Baseret på nye survey-resultater rådgav NAFO’s videnskabelige råd i juni 2000 om en separat TAC på 4.000 tons for Baffin Bugten (division 0A+1A udenskærs) for 2001. Canada har i 2000 og 2001 gennemført et survey i den canadiske del af Baffin Bugten, og Grønland har i 2001 gennemført et survey i NAFO division 1A og 1B. Disse undersøgelser indikerer en biomasse, der er større end biomassen i Davis Strædet. Rådgivningen for 2002 er fortsat på 4.000 tons.


Ved konsultationerne mente Canada, at deres historiske fiskeri og biomassefordelingen tilsiger, at de skal have mere end 50% af TAC’en. Grønland argumenterede for at fastholde 50:50-fordelingen. Grønland vil dog løbende følge den canadiske kvotefastsættelse og canadiernes reelle fiskeri med henblik på eventuelt at justere den grønlandske TAC, så 50:50-fordelingen opretholdes. Der bør dog sigtes mod en konservativ kvotepolitik, da man på nuværende tidspunkt ikke kender konsekvenserne af intensiveret udenskærs fiskeri i Baffin Bugten for det regionalt vigtige kystnære fiskeri efter hellefisk i Upernavik og Uummannaq.


8.11.3.             Rejer  i Davis Strædet


Grønland og Canada er i et vist omfang fælles om bestanden af rejer i Davis Strædet ( NAFO-divisionen 0+1). På den grønlandske side af midterlinien er rejebestanden fordelt stort set over hele området, mens den canadiske del af bestanden befinder sig på et lille område af Canadas økonomiske zone på højde med Aasiaat. NAFO har for 2002 rådgivet en samlet TAC på 85.000 for området.


Der kunne – ligesom tidligere år – ikke opnås enighed om fordelingen af ressourcen. Canada gjorde krav på 14% af den biologisk rådgivne TAC for området. Grønland mener med henvisning til biomassefordelingen, at der tilkommer Grønland 98% og Canada 2% af TAC’en. Grønlands krav er baseret på NAFO’s Videnskabelige Komités viden om bestandsfordelingen i Davis Strædet.


8.11.4.             Forskningssamarbejde


Grønland og Canada har i mange år haft et forskningssamarbejde i NAFO-regi. Dertil kommer konkrete projekter. Grønlands Naturinstitut har i årene 1998-2000 udchartret forskningsskibet Paamiut til et canadisk/nunavut-survey efter hellefisk i Baffin Bugten og Davis Strædet, og igen i 2001 i forbindelse med et fællesprojekt om undersøgelse af hele Baffin Bugten. Et helt konkret resultat af canadiernes survey var, at NAFO rådgav en TAC på hellefisk i Baffin Bugten på 4.000 tons for hele området, første gang i 2001. Der er p.t. ikke planer om mere konkrete forskningsprojekter fra Grønlands side.


8.11.5.             Konklusion


Siden 1986 har der været konsultationer mellem Canada og Grønland, men hidtil er det ikke lykkedes at nå til enighed om indholdet af en eventuel rammeaftale, herunder fordelingen af reje- og hellefiskeressourcerne. Årsagen hertil er  primært uenighed  mellem parterne om fortolkningen af fordelingen af biomasser­ne på rejer og hellefisk i henholdsvis canadisk og grønlandsk zone. De årlige konsultationer om henholdsvis Grønlands og Canadas forvaltning af de fælles bestande skal sikre, at udnyttelsen af ressourcerne ikke afviger uforholdsmæs­sigt fra den biologiske rådgivning fra NAFO’s videnskabelige komité.


Ressourceforbrug:


Grønland og Canada skiftes til at være vært for konsultationerne. Ved beregningen af ressourceforbruget er der taget højde herfor. Samlede udgifter til rejser m.m. i perioden 19. juni 2001 - 18. juni 2002 anslås til 63.000 kr. Forberedelse, udarbejdelse af mandat, konsultationer samt opfølgning heraf anslås til ca. 1/6 årsværk


8.12.               Aftale om Fiskerimæssigt Samarbejde, Grønland og  Island



8.12.1.             Målsætning og Strategi


Målsætningen var, at Grønland skulle have et godt udbytte af sin andel af fællesbestanden. Samt at regulere fællesbestandene med nabolandet til Øst. Første paragraf har følgende ordlyd. ”Parterne ønsker at samarbejde på lige fod inden for fiskerisektoren til fælles gavn for begge parter og med henblik på dette formål ved nærværende aftale at nå til en fælles forståelse vedrørende principper og procedurer for et sådant samarbejde.”


8.12.2.             Ressourceforbrug


I henhold til aftalen er der hverken fra grønlandsk eller islandsk side taget nogen initiativer.I slutningen af 2001 forsøgte fiskeriafdelingen at etablere en trepartsaftale med Island og Færøerne, med stort set samme indhold. Der blev afholdt et møde i december 2001 i København. Men aftalen nåede ikke at blive udfærdiget, pga. Færøernes holdning til underskrift. Færøerne kunne ikke acceptere, at København skrev under på vegne af  Færøerne, et resultat af forhandlingerne i den sag afventes stadig.


8.12.3.             Resultat og Målopfyldelse


Aftalen blev i 1998 underskrevet i Ilulissat. Men samtidig aftaltes at arbejde for en ny aftale, hvor Færøerne inddroges, referatet har bl.a. følgende:


                   -   ”Fællesbestande mellem Island, Færøerne og Grønland (Trilateralt                                                                                               samarbejde). Både af bestandsbevaringsmæssige og af politiske hensyn vil                                          det i løbet af kort tid være nødvendigt at etablere en trepartsaftale (kyststats-                           aftale) mellem Grønland, Island og Færøerne om forvaltning og udnyttelse                                                                                       af fællesbestandene af hellefisk og rødfisk. Biologisk er aftalen nødvendig,                                              fordi hellefisken i området er på et nærmest katastrofalt lavt niveau. Politisk                                      er aftalen nødvendig, idet man kun ad den vej kan hindre en fortsat udvik-                                                                               ling af et ureguleret norsk fiskeri på bestanden i internationalt farvand.                                                             Disse forhold gælder for hellefisken og i mindre omfang for rødfisk.


         


                        -   Grønland vil have store problemer med at indgå en aftale, hvor fiskeritryk                                                                                ket bringes i overensstemmelse med den biologiske rådgivning, idet en                                                        sådan aftale ville indebære, at Grønland ikke en gang vil få hellefisk nok til                             at opfylde vore forpligtelser i henseende til kvotetildeling til EU. Der ville                                                                                  således hverken være hellefisk nok til eget fiskeri eller til at anvende som                                                        bytteobjekt i de årlige kvoteaftaler med Norge og Rusland.


         


Der var enighed om, at embedsmænd fra de tre lande på Grønlands initiativ skal mødes inden udgangen af august og søge at identificere de enkelte landes minimumsbehov for fremtidige kvoter. Der skal søges underskrevet en aftale, hvor fordelingen af ressourcen søges udskudt til et senere tidspunkt. ” En komite blev aldrig nedsat, der kom ingen møder eller protokolle, men problemstillingen er stadig aktuel.


9.                Fangst



9.1.             Samarbejde med NAMMCO om Nordatlantiske Havpattedyr


Det regionale nordatlantiske samarbejde om bevarelse, rationel forvaltning og studier af havpattedyr i Nordatlanten finder sted i NAMMCO. Landsstyret ønsker ved den aktive deltagelse i NAMMCO at arbejde for implementering af bæredygtig udnyttelse af alle havpattedyr, som vi enten udnytter alene eller deler med nabolandene. Derudover er det Landsstyrets ønske at sikre den bedst tilgængelige biologiske rådgivning, udover rådgivning fra fangererhvervet i forbindelse med forvaltningen af havets ressourcer.


9.1.1.               Målsætning og Strategi


Landsstyret støtter princippet om bæredygtig udnyttelse af alle udnyttede havpattedyr. Det være sig store hvaler, småhvaler, hvalros og sæler. Målet på kort- og lang sigt er at støtte arbejdet for en fortsat hensigtsmæssig udnyttelse af alle havpattedyr i Grønland.


Det er Landsstyrets interesse at arbejde for rationel forvaltning, bevarelse og optimal udnyttelse af levende ressourcer i havet i overensstemmelse med de almindeligt accepterede internationale retsprincipper, som er fastsat i FN’s Havretskonvention.


Det er et ønske at øge samarbejdet inden for forskning vedrørende havpattedyr og deres rolle i det økologiske system, samt flerartsproblemstillinger, hvor det er hensigtsmæssigt. Herudover ønskes fortsat fokus på spørgsmål vedrørende følgerne af forurening af havene og andre negative afledte effekter af menneskeskabte aktiviteter.


Ved samarbejdet med NAMMCO tilstræbes udvikling af forvaltningsprocedurer, der tager hensyn til forholdet mellem havpattedyrene og andre levende ressourcer i havet. Derved sikres en effektiv bevarelse, bæredygtig udnyttelse og udvikling af havets ressourcer under behørig hensyntagen til de behov, som kystsamfundene og de oprindelige folk har. Landsstyreområdet vil også følge op på et igangsat projekt om strukturering af anvendelses-mulighederne for lokal- og fangerviden.


Årets målsætning


Det har været Landsstyreområdets hensigt at arbejde i de forskellige arbejdsgrupper og komiteer som forberedelse til årsmødet i 2002 i Grønland. Blandt andet har Landsstyre-området deltaget i forberedelse og udførelse af et seminar om ballistik og ammunition 2001, hvor formålet er at indhente og udveksle erfaringer mellem fangere og våbeneksperter for at opnå den bedst mulige aflivning af havpattedyr samtidig med at der opnås de mest sikre fangstredskaber for brugere.


Derudover er Landsstyreområdet i gang med implementering af forskellig NAMMCO-rådgivning fra tidligere år, herunder arbejdet for reduktion af fangst på hvidhvaler og hvalrosser med henblik på at sikre bæredygtig udnyttelse af disse arter.


I 2003 afholder NAMMCO en konference om hvordan brugerviden og videnskabelig viden inddrages i det forvaltningsmæssige arbejde med de levende ressourcer. Der vil være særlig fokus på havpattedyr. Baggrunden for afholdelsen af konferencen er at brugere og videnskabsfolk ligger inde med ofte forskelligartet viden om de levende ressourcer, hvilket kan vanskeliggøre udarbejdelsen af forvaltningsmæssige tiltag i forhold til disse ressourcer.


9.1.2.               Ressourceforbrug


Der anvendes rejseomkostninger til et til tre forberedende møder med deltagelse af enten kontorchefen, repræsentationschefen i København og/eller en fuldmægtig. Til årsmødet deltager repræsentationschefen, kontorchefen samt 1 fuldmægtig. Landsstyreområdet dækker rejse- og opholdsudgifter for en repræsentant fra KNAPK. Derudover deltager en til to biologer til årsmødet og mødet i den videnskabelige komité. Fra 1999 til 2003 har Grønland formandskabet i NAMMCO, hvilket også giver ekstra aktiviteter.


Der anvendes ca. to til tre måneder samlet til NAMMCO, som også hænger sammen med forvaltning og administration af alle havpattedyr til daglig. De involverede personer arbejder med andre fangstspørgsmål udover NAMMCO-sager. Samlet anvender repræsentationschefen 5%, kontorchefen 7-8% og fuldmægtigen ca. 15% af arbejdstiden på NAMMCO-sager. Det samlede økonomiske forbrug forbundet med rejseaktivitet til arbejdsgruppe- og årsmøde beløber sig til ca. 175.000 kr.


9.1.3.               Resultat og Målopfyldelse


Målet i NAMMCO og i Landsstyret er, at der arbejdes for frembringelse af den bedst tilgængelige rådgivning til bæredygtig og mest hensigtsmæssig udnyttelse af havpattedyr. I de 10 år NAMMCO har eksisteret, er der fremkommet flere meget nyttige og klare anbefalinger, fx i forhold til ringsæler, grønlandssæler, klapmyds, hvalros og hvidhvaler.


På baggrund af disse anbefalinger, har Landsstyreområdet initieret tiltag for at imødekomme og implementere anbefalingerne. Det endelige resultat vil være opnåelse af bæredygtig udnyttelse af disse for Grønland vigtige ressourcer. Ved implementeringen af anbefalingerne kan Grønland opnå en øget troværdighed i sin forvaltning af havpattedyr.


9.1.4.               Forventninger til næste periodes indsats


På linie med foregående år vil Landsstyret arbejde hen imod implementering af tidligere NAMMCO-rådgivning samt styrke arbejdet for bæredygtig udnyttelse, der hvor der måtte være problemer. I den sammenhæng forventes der aktiv deltagelse og bidrag fra fangererhvervet, således at grundlaget for samarbejdet kan øges.


Det forventes ligeledes, at Grønland ved fortsat samarbejde med andre NAMMCO-lande kan opnå øget forståelse for, at Grønland er det eneste land, hvor man driver fangst og jagt som et egentligt erhverv.


Endelig forventes det på sigt, at der i samarbejde med fangerrepræsentanter opnås strukturering af, hvordan den lokale- og fangerviden anvendes i forvaltningssammenhæng. Der er i NAMMCO-regi fastsat retningslinier og mål for arbejdet, som Grønland vil deltage i.


9.2.             Sælfangst mellem Canada og Grønland


Landsstyret giver fortsat mandat på et embedsmandsplan til afholdelse af et møde mellem Canada og Grønland vedr. fællesbestande af fisk og havpattedyr. Canada er ikke medlem af NAMMCO, men deltager som observatør på årsmøderne. Grønland og Canada har ingen forvaltningsaftaler om fællesbestande af grønlandssæl og klapmyds. Der er således ingen organisation til at varetage ICES/NAFO’s biologiske rådgivninger andet end evt. nationale rådgivningsorganer. I Canada fastsættes kvoterne for grønlandssæl og klapmyds ud fra en ensidig canadisk beslutning. Canada fastsætter dog kvoter på baggrund af anbefalinger fra ICES/NAFO. Hidtil er der ingen problemer, men af hensyn til fremtiden, er det vigtigt, at parterne orienterer hinanden om fangstindsats på disse arter.


9.2.1.               Målsætning og Strategi


Landsstyret støtter princippet om bæredygtig udnyttelse og derved på lang- og kortsigt arbejder for fortsat mulighed for sælfangst i Grønland.


Landsstyret frygter, at såfremt der ikke udveksles oplysninger mellem parterne, kan der på et tidspunkt komme den omvendte situation af den i 1970-80’erne med alt for mange sæler og ingen kontrol af fangsten og dermed bestanden. Bestanden er blevet mangedoblet siden 1970’erne og formodes at have kraftig indhug i fiskeressourcerne. Landsstyret arbejder derfor for, at der bilateralt søges udvekslet oplysninger og viden om situationen for grønlandssæler og klapmydser, således at den kraftigt øgende bestand ikke belaster fiskeriet mere end nødvendigt.


De seneste tællinger og undersøgelser viser, at der findes 5,2 mio grønlandssæler i havet mellem Canada og Grønland og at ungeproduktionen pr. år er ca. 1 mio. Canada har fastsat en kvote på 275.000 grønlandssæler og 10.000 klapmydser i 2000 og det samme i 2001. Som bekendt er der ingen sælkvoter i Grønland. De canadiske fangster afhænger af isforholdene samt sælskindsmarkedet. De sidste par år er kvoterne ikke blevet fanget på grund af dårlige isforhold. I Grønland fanges der ca. 80-99.000 grønlandssæler og 6-10.000 klapmydser. De canadiske myndigheder har stoppet subsidierne og derved kan der forventes øgning af bestandene.


9.2.2.               Ressourceforbrug


Der anvendes rejseomkostninger til 1-2 personer; kontorchef og / eller fuldmægtig. Der bruges ca. 2 uger til opdatering af informationer og forberedelse af møderne. Involverede personer er til daglig også beskæftiget med andre fangstsager.


Forberedelse og gennemførelse af møde: ca. 10 dage for en fuldmægtig og ca. 5 dage for kontorchefen. 


 


9.2.3.               Resultat og Målopfyldelse


På baggrund af bilaterale møder bliver der udvekslet og indhentet oplysninger om fangst-regulering, udnyttelse samt seneste biologiske dokumenter samt rådgivninger, som forventes fortsætter fremover. Såfremt der bliver behov for en mere formaliseret aftale, vil processen forberedes med uddybende analyse af sagen.


9.3.             Den Internationale Hvalfangstkommission  - IWC


Landsstyret ønsker med den aktive deltagelse i IWC at bevare mulighederne for Grønlands kvoter for store hvaler samt ad den vej at få dækket så meget af kødbehovet som muligt til lokale og kulturelle formål. Sikring af hvalkvoter kan ligeledes være med til at supplere til lokal indtjening i fangererhvervet. Ved opnåelsen af kvoter for store hvaler søges ligeledes import af kød fra udlandet begrænset. Et internationalt samarbejde, der til tider er vanskeligt og besværligt med henvisning til den nuværende fredningsvenlige holdning til hvaler.


Landsstyret har et tæt og velorganiseret samarbejde med Udenrigsministeriet omkring store hvaler. I sager som hvalfangst, er det essentielt, at der er tæt samarbejde med hvalfangere og ligesindede lande, hvorfor det gode samarbejde med hvalfangere og NAMMCO-medlemslande skal pointeres her.


9.3.1.               Målsætning og Strategi


Landsstyret støtter princippet om bæredygtig udnyttelse og derved på kort- og lang sigt arbejder for fortsat mulighed for hvalfangst i Grønland. Landsstyret frygter, at en fortsat underminering af princippet om bæredygtig udnyttelse efterhånden vil kunne ødelægge Grønlands muligheder for at drive hvalfangst. Derfor har Landsstyret arbejdet for, at der globalt søges implementeret et nyt forvaltningsmodel (RMP) til en mulig genoptagelse af en begrænset bæredygtig kommerciel hvalfangst med udgangspunkt i den af IWC i 1992 principgodkendte forvaltningsmodel. Det betyder blandt andet, at Landsstyret finder, at al handel med lovligt tilvejebragte produkter må være lovlig, sådan som det også er forståelsen i hele Riget.


Derudover er Landsstyret af den holdning, at en lignende forvaltningsmodel for kategorien oprindelige folks hvalfangst først udfærdiges, når RMP’en er blevet implementeret i IWC. På baggrund af ovenstående har Landsstyret tilsluttet sig en eventuel kompromistekst, såfremt en sådan tekst vil kunne accepteres enten ved konsensus eller med en meget bred tilslutning, inklusive de lande, der traditionelt har fanget hvaler.


Det er også målsætningen, at Landsstyret fortsat arbejder for at IWC ikke gives kompetence til at forvalte småhvaler.


Årets målsætning


Landsstyret har ved kvoteforhandlingerne i 2002 gjort opmærksom på, at IWC endnu ikke giver hvalkvoter, der dækker det af IWC i 1990 godkendte hvalkødbehov på 670 tons, også selvom den samlede hvalkvote ikke fanges på grund af forskellige forhold. Målsætningen for kvoteforhandlingerne var at Grønland skulle arbejde for i hvert fald fastholdelse af den hidtidige kvotestørrelse. 


Det har igennem flere år været målsætningen at få større forståelse for Grønlands hvalfangstmetoder, herunder den begrænsede tilladelse til riffelfangst på vågehvaler. For at opnå større forståelse er der fremlagt en række dokumenter, der fortæller om Grønlands udvikling og forbedring af hvalfangstudstyr de sidste 10-12 år.


9.3.2.               Ressourceforbrug


Der anvendes rejseomkostninger til mindst et forberedende møde med deltagelse af enten kontorchefen og/eller fuldmægtig. De fleste forberedende møder sker i IWC-arbejdsgruppen i Udenrigsministeriets regi ved telefonmøder og deltagelse af repræsentationschefen i i København. Derudover deltager kontorchefen og en fuldmægtig i de årlige arbejdsgruppe- og årsmøder, der har en varighed på i alt 14 dage. Landsstyremedlemmet deltager også på selve årsmødet. Endelig dækker Landsstyreområdet rejse- og opholdsudgifter for 1 KNAPK repræsentant samt en biologs deltagelse i selve Kommissionsmødet. Grønlands Naturinstitut deltager med en til to biologer i den videnskabelige Komités møde.


Specielt under kvoteforhandlinger eller ved særlige temamøder, har Landsstyreområdet benyttet sig af eksterne konsulenter til dele af arbejdet. Eksempelvis havde Grønland i 2000 inviteret en arktisk mediciner til at fremlægge en rapport om sundhedsværdien af at spise produkter fra havpattedyr.


Der anvendes en repræsentationschef (til IWC-arbejdsgruppemøder), en kontorchef og en fuldmægtig til koordinerende, arbejdsgruppe- samt årsmøder, samlet ca. to måneder årligt. En del af det forberedende arbejde hænger sammen med forvaltningen af den faktiske hvalfangst, idet mange af oplysningerne skal samles og afleveres til IWC’s årsmøder derfra. Alle involverede personer i sagen beskæftiger sig også med andre fangstspørgsmål til daglig. Samlet anvender repræsentationschefen 5%, kontorchefen 7-8% og fuldmægtigen ca. 15% arbejdstiden på IWC-sager. Det samlede økonomiske forbrug forbundet med rejseaktivitet til arbejdsgruppe- og årsmøde beløber sig til ca. 300.000 kr.


9.3.3.               Resultat og Målopfyldelse


Trods alvorlige mangler med biologiske datagrundlag af store hvaler i Grønland, som skulle danne basis for IWC's kvoteanbefalinger, fik Grønland ved kvoteforhandlingerne ved konsensus godkendt sine kvoter, der skal gælde for årene 2003 til og med 2007. Kvoterne, som er uændrede i forhold til kvoteforhandlingerne i 1997, er som følger:


Vestgrønland: 175 vågehvaler, med mulighed for at overføre maksimum 15 vågehvaler fra foregående års uforbrugte kvote samt 19 finhvaler, og der er ingen overførelsesordninger af evt. uforbrugte finhvalkvoter fra foregående år.


Østgrønland: 12 vågehvaler, med mulighed for at overføre maksimum 3 vågehvaler fra foregående års uforbrugte kvote.


Kvoten er ligesom de forrige kvotefastsættelser givet til lokalt forbrug, og der er således ikke mulighed for kommerciel eksport af spiselige hvalprodukter fra Grønland. De to forrige år har Grønlands Naturinstitut modtaget penge fra IWC til satellitsporing af fin- og vågehvaler i Vestgrønland. Sporingsprogrammet fortsatte i 2002 med bevilling fra IWC. Bevillingen for 2002 var på i alt 28,000£. Herudover er der fra IWC afsat 18,000£ til mærkning i 2003.


På de fire foregående årsmøder har IWC’s Videnskabelige Komité (SC) anbefalet en særlig indsats omkring undersøgelser af finhvaler og vågehvaler ved Grønland med henvisning til, at der ikke kan gives klare forvaltningsanbefalinger på grund af alvorlige biologiske informationsmangler. Disse anbefalinger blev gentaget på dette års møde. SC mindede Kommissionen om, at uden disse informationer kan der gå mange år, før der kan gives tilfredsstillende videnskabelig rådgivning om de grønlandske bestande.


Alle dokumentationer omkring human aflivning og programsætning for biologiske undersøgelser skal ses som en samarbejdsvillighed fra Grønlands side og dermed bane vej for større forståelse for fortsat mulighed for fangst af store hvaler.


9.3.4.               Forventninger til næste periodes indsats


Som i år 2002 vil Landsstyreområdet fremover fremlægge dokumenter som påkrævet med henvisning til forskellige resolutioner fra tidligere år omkring arbejdet med human aflivning samt status for de biologiske undersøgelser af store hvaler. 


Det vil vise sig i løbet af i år eller næste år om der er basis for om Grønland rejser krav om pukkelhvalkvoter, idet IWC’s Videnskabelige Komité vil fremkomme med en gennem-gribende vurdering af pukkelhvalbestande samt på baggrund deraf anbefaling om bæredygtig udnyttelse.


9.4.             Fælleskommissionen om Hvid- og Narhvaler


                   Canada og Grønland - JCNB


Landsstyreområdet erkender vigtigheden af fangsten af narhvaler og hvidhvaler for befolkningen i Grønland og tager hensyn til interessen for rationel forvaltning, bevaring og optimal udnyttelse af havets levende ressourcer i henhold til de almindeligt accepterede principper inden for folkeretten, som disse gengives i FN’s Havretskonvention. Landsstyret ønsker at samarbejde og udvide deres videnskabelige forskning vedrørende hvidhval- og narhvalbestandene.


JCNB’s seneste ordinære møde var i 2001. Derudover afholdte JCNB et organisationelt møde i 2000, som indeholdt et emne, nemlig afklaring om NAMMCO’s rolle i anbefalingerne om de videnskabelige og forvaltningsmæssige aspekter i forhold til hvid- og narhvaler. På baggrund af mødet blev parterne enige om, at JCNB fortsat skal give biologisk og forvaltningsmæssig rådgivning omkring fællesbestande af hvid- og narhvaler i Baffin Bugt, medens NAMMCO kan give forvaltningsmæssig rådgivning i forhold til bestande, som ikke berører Canada, samt arbejde med forskning af hvid- og narhvaler ved Grønland.



9.4.1.               Målsætning og Strategi


Landsstyret støtter princippet om bæredygtig udnyttelse af alle udnyttede havpattedyr, herunder hvid- og narhvaler. Derfor er det Landsstyrets intention at nå dette mål med henvisning til de seneste 10 års biologiske rådgivning om reduktion af fangsterne. Dette arbejde er igangsat og Landsstyret har truffet en principiel beslutning om indførsel af kvoter samt andre fangstbegrænsende tiltag. På sigt er det målsætningen, at der efter implemen-teringen af strammere regler opnås kontrol af fangsten og dermed bestandsudviklingen.


Årets målsætning


Det er Landsstyreområdets hensigt i år at implementere de nye regler og meddele størrelsen af kvoterne for hvid- og narhvaler. For opnåelsen af målsætningen, er det ligeledes vigtigt her at Fangstrådet er involveret i processen. Derudover vil Landsstyret fortsætte med sine bilaterale møder med JCNB.


 


9.4.2.               Ressourceforbrug


Der anvendes rejseomkostninger til det ordinære møder med deltagelse af kontorchefen, repræsentationschefen i København, en fuldmægtig samt en fangstkonsulent. Derudover dækker Landsstyreområdet rejse- og opholdsudgifter for to repræsentanter fra KNAPK. Derudover deltager en-to biologer til årsmødet og mødet i den videnskabelige arbejdsgruppe. Samlet bruges der ca. 1-2 måneder, når der skal afholdes et møde. I det år, hvor der ikke afholdes JCNB-møde anvendes der færre ressourcer. Tidsmæssigt gennemsnitligt ressource-forbrug pr. år (for 1 fuldmægtig og 1 kontorchef): 5% pr. person.



9.4.3.               Resultat og Målopfyldelse


Målet i Landsstyret og JCNB er, at der arbejdes for frembringelse af den bedst tilgængelige rådgivning til bæredygtig og mest hensigtsmæssig udnyttelse af hvid- og narhvaler. I de 12-14 år JCNB har eksisteret, er der fremkommet mange klare anbefalinger, som politisk har været genstand for meget debat og som stadig pågår. På baggrund af disse anbefalinger, har Landsstyreområdet initieret tiltag for at imødekomme og implementere anbefalingerne. Det endelige resultat vil være opnåelse af bæredygtig udnyttelse af disse for os vigtige ressourcer. Ved implementeringen af anbefalingerne kan Grønland opnå en øget troværdighed i sin forvaltning af hvid- og narhvaler.


9.4.4.               Forventninger til næste periodes indsats


Landsstyret vil arbejde i samme linie som i 2002 og foregående år med henblik på implementering af tidligere givne rådgivning samt at arbejde hen imod opnåelsen af bæredygtig udnyttelse. I den sammenhæng forventes der aktiv deltagelse og bidrag fra fangererhvervet, således grundlaget for samarbejdet kan øges.


  Det forventes ligeledes, at Grønland ved fortsat samarbejde med Canada og Nunavut kan opnå forståelse for det grønlandske forhold, som har et erhvervsmæssigt udnyttelse, medens de canadiske udnyttelser kun baseret på privat brug. Endelig forventes det på sigt, at der i samarbejde med fangerrepræsentanter opnås strukturering af hvordan at bruge lokal  og fangerviden i forvaltningssammenhæng.


9.5.             Memorandum of  Understanding mellem Grønland og        


                   Nunavut om fælles isbjørnebestande


9.5.1.               Målsætning og Strategi


Landsstyreområdet var i 2001 vært for afholdelse af et fangerseminar for Grønland og Nunavut om fællesbestande af isbjørne. Mødet blev holdt i Qaanaaq med deltagelse af isbjørnefangere fra området og Nunavut. Formålet med seminaret var at fangere fra Grønland og Nunavut kunne udveksle erfaringer med fangstmetoder og udstyr, samt om deres respektive forvaltningssystemer. Formålet var dog først og fremmest at starte en dialog mellem Grønland og Nunavut om fællesbestande af isbjørne i Baffin Bugt, Davis Strædet mv. På mødet blev det aftalt, at Nunavut inviterer til næste seminar om isbjørne, hvor deltagerkredsen udvides til andre områder i Grønland og andre områder, hvor der er fælles isbjørnebestande.


I oktober 2000 underskrev Grønlands Hjemmestyre og Nunavut en aftale, Memorandum of  Understanding (MOU), blandt andet med en erklæring om udvidet samarbejde om bæredygtig udnyttelse af fælles isbjørnebestande. Grundet forskellige forvaltningsmåder mellem Grønland og Canada, hvor Canada for flere årtier siden har indført en kvoteordning, er der behov for en mere formaliseret aftale med Nunavut om fælles isbjørnebestande mellem Grønland og Nunavut.


9.5.2.               Ressourceforbrug


Eftersom der endnu ikke er indgået en fællesforvaltningsaftale, er der minimal anvendelse af ressourcer, men der forventes minimum samlet 1-2 måneder til behandling af efterlevelse af Oslo-konventionen samt sagsbehandling af forberedelsen til aftalen med Nunavut.


10.             Erhvervsudvikling



10.1.           Nordisk Embedsmandskomité for Erhverv (EK-Næring)


Generelle erhvervsfremmende aktiviteter sættes på dagsordenen og analyseres, herunder bæredygtig erhvervsudvikling, miljøorienterede strategier samt fokus på transnationale netværks- samarbejder og erhvervsudviklingsprojekter.



10.1.1.             Målsætning og Strategi


Landsstyret har et ønske om gennem deltagelse at fremme de grønlandske erhvervsinteresser via en fælles nordisk indsats og herigennem sikre initiering af erhvervsudviklingsprojekter med et særligt grønlandsk målrettet indhold. Landsstyret ønsker endvidere at fremme mulighederne for Grønlands erhvervslivs samarbejde med andre landes virksomheder og integration i mulige udviklings­netværk med nordiske forsknings- og udviklingsinstitutioner. Endvidere ønsker Landsstyret at sikre erhvervslivet adgang til projekter og midler i de under embedsmandskomitéen hørende institutioner Nordisk Industrifond og Nordtest. Komitéen har nedsat en ad hoc-arbejdsgruppe for turisme og en tilsvarende på IKT-området, og har også i 2002 afholdt et møde med EK-Konsument.


10.1.2.             Ressourceforbrug


Der anvendes rejseomkostninger til en embedsmandsrejse i Norden ca. tre gange årligt samt til ét ministerrådsmøde med deltagelse af et landsstyremedlem, en ministersekretær samt en embedsmand. Med deltagelse og forberedelse af møderne anvendes en embedsmands arbejde i ca. 3-4 uger. I 2002 har der været afholdt fire møder, hvoraf flere har været kombineret med konferencedeltagelse og/eller anden mødeaktivitet. Andelen af rejseomkostninger kan opgøres til ca. 70.000 kr. og øvrige udgifter til ophold mv. til ca. 20.000 kr.


10.1.3.             Resultat og Målopfyldelse


Nordisk erhvervspolitisk samarbejdsprogram for 2002-2005 blev godkendt af MR-Næring i 2001. Samarbejdsprogrammet tager sigte på forbedring af de nordiske virksomheders rammevilkår og det nordiske erhvervslivs konkurrenceevne. Programmet indeholder en række indsatsområder med interesse for Grønland.


Næringsministrene besluttede på møde på Svalbard i 2002, at ad hoc arbejdsgruppen for turisme skulle udforme en strategi for bæredygtig turismeudvikling i Arktis. Ligeledes blev et nordisk charter for små og innovative virksomheder, iværksættere og selvstændige opfindere godkendt. Chartret imødekommer i høj grad de barrierer, som er typiske for de grønlandske iværksættere og virksomheders udviklingsmuligheder.


Til såvel ad hoc arbejdsgruppen for turisme som ad hoc arbejdsgruppen for IKT er der genbevilget midler for 2002. I begge grupper har fokus i høj grad været - eller står til at blive - på Grønlands interesser. Der er ved deltagelsen i samarbejdet opnået et indblik i de initiativer, der i Norden anvendes for gennem målrettede bidrag til udviklingssamarbejde blandt de nordiske virksomheder at styrke både de enkelte landes erhvervsudvikling og de nordiske virksomheders konkurrencekraft som helhed.           


Endvidere er grønlandske virksomheder og deres udviklingsbehov søgt inddraget i den nordiske debat om udviklingen af disse tiltag og deres fokus. Dette sker dels gennem høringer og løbende orienteringer, dels via konferenceafholdelse. Tilmed er der opnået interesse for inddragelse af Grønland i Nordisk Industrifonds og Nordtests arbejde.



10.1.4.             Forventninger til næste periodes indsats


Der er i det nordiske samarbejde og i de enkelte nordiske lande i stigende grad fokus på iværksættere og entreprenørskab. Dette er et resultat af samarbejdsprogrammet, og kommer til udtryk gennem afholdelse af konferencer, indhold i projekter, strategier for institutioner mv.


I Grønland er der tillige fokus på iværksættere og erhvervsfremmeindsatsen generelt. Derfor er forventningen, at der vil være muligheder for dels at deltage i, dels at trække på erfaringer fra aktiviteter og projekter i de øvrige nordiske lande samt tværnationale aktiviteter og projekter i øvrigt. Ad hoc arbejdsgruppen for turisme skal på næringsministrenes møde i september 2003 præsentere en strategi for bæredygtig turisme i Arktis. I dette arbejde får Grønland en central placering. I ad hoc arbejdsgruppen for elektronisk handel og næringsrelaterede IT-spørgsmål skal gennemføres en opfølgning på et netop afsluttede projekt vedrørende bredbånd i yderområder.


10.2.           Nordisk Samarbejdsgruppe om Turisme


Den overordnede ramme for arbejdsgruppens aktiviteter i 2002 udgøres af det norske formandskabs arbejdsprogram for Nordisk Ministerråd, som det kommer til udtryk på erhvervsområdet. I programmet prioriteres bl.a. et samarbejde om bæredygtig turismeudvikling. Arbejdsgruppen er nedsat under embedsmandskomiteen for erhverv (EK-Næring). Nordisk Industrifond har i 2002 overtaget sekretariatsfunktionen for arbejdsgruppen. Gruppens mandat løber foreløbig til udgangen af 2004.



10.2.1.             Målsætning og Strategi


Arbejdet i ad hoc arbejdsgruppen har koncentreret sig om to hovedtemaer - bæredygtig turismeudvikling og tilgængelighed. Sidstnævnte skal forstås som tilgængelighed på de enkelte destinationer for alle grupper i samfundet, herunder for handicappede.


Som en følge af Grønlands præsentation af status om turisme i Arktis på de nordiske erhvervsministres møde i april 2002 er arbejdsgruppen via embedsmandskomiteen for erhverv blevet pålagt at udarbejde en nordisk strategi for bæredygtig turisme i Arktis. Arbejdet hermed skal færdiggøres i løbet af 2003. Arbejdet skal bygge på den rapport om bæredygtig strategi for nordisk turisme, som gruppen har udarbejdet i 2001.


10.2.2.             Ressourceforbrug


Der har været 3 ordinære møder i 2002 og i forbindelse med det ene møde et seminar om turisme for alle. Tidsforbruget i forbindelse med forberedelse af møderne samt opsamling efterfølgende er ca.  2 -3 uger i perioden til en AC-fuldmægtig. Rejseudgifterne beløber sig til ca. 46.000 kr. til de tre rejser til Norge, Danmark og Bruxelles, idet en del af rejserne er koordineret med anden mødeaktivitet. Øvrige udgifter til hotel, dagpenge m.v. beløber sig til ca. 9.000 kr., i alt ca. 55.000 kr.


10.2.3.             Resultat og Målopfyldelse


Ad hoc arbejdsgruppen er en videreførelse af ERFA-gruppen vedr. turisme, forankret i den nordiske embedsmandskomite for erhverv. I 2002 har der været arbejdet med en handlingsplan i forlængelse af strategirapporten for bæredygtig turisme i Norden, ”Bridging the Gap”. Strategiplanen ”Towards a sustainable Nordic Tourism” blev bl.a. præsenteret på FN-topmødet ”Rio+10” i Johannesburg i august 2002. Endvidere er der i samarbejde med Nordisk Handicappolitisk Råd udarbejdet en rapport ”Turisme for Alle”, som blev behandlet på et seminar i Nordisk Ministerråd i september 2002. Gruppen har endvidere initieret nedsættelse af en speciel arbejdsgruppe omkring turismestatistik i Norden. Af ressourcemæssige årsager har denne gruppe dog endnu ikke påbegyndt sit arbejde.



10.2.4.             Forventninger til næste periodes indsats


Gruppens hovedaktivitet i 2003 vil være arbejdet med strategi for bæredygtig turisme i Arktis. Herudover vil gruppen arbejde videre med tilgængelighedsspørgsmål og turismestatistik, herunder satellitregnskaber for turismen. Desuden forventer gruppen at fremme eller støtte forskellige projekter omkring udvikling af bæredygtig turisme.


10.3.           Nordisk Samarbejds­gruppe for Elektronisk Handel og


                   IT-spørgsmål


Gruppen fik pr. 1.1.2002 fornyet sit mandat og er, i foreløbigt de 2 år mandatet løber, initiativtagende, rådgi­vende og samordnende i forhold til såvel EK-Konsument som EK-Næring. Samtidigt overtog Nordisk Industrifond sekretariatsfunktionen i arbejds­gruppen.



10.3.1.             Målsætning og Strategi


Arbejdsgruppens formål er at sikre den faglige videreudvikling af det nordiske samar­bejde vedrø­rende elektronisk handel ud fra forbruger- og næringspolitiske interesser med fokus på at sikre forudsætningerne for, at forbrugerne kan have tillid til e-handel. Arbejdsgruppen skal desuden arbejde med næringsrelaterede IT-spørgsmål.


I fortsættelse af fællesmødet mellem MR-Næring og MR-Konsument på Svalbard i april 2002  prioriterer arbejdsgruppen følgende opgaver og spørgsmål:


              -        analyse af former og anvendelse af elektronisk betaling i de nordiske lande


              -        udarbejdelse af en fællesnordisk e-handelsstrategi


               -        analyse vedr. troværdig behandling af klager vedr. e-handel, som sker på tværs af nordiske landegrænser


              -        undersøgelse af hvorledes der kan udarbejdes fælles regler og mekanismer på nordisk plan, som sikrer brugere mod misbrug, f.eks. gennem annoncering


              -        gruppen rekommanderer og/ellert yder finansiel støtte til en række nordiske projekter og undersøgelser indenfor især e-handel.


10.3.2.             Ressourceforbrug


Der har været 4 ordinære møder i 2002, hvoraf Grønlands Hjemmestyre har deltaget i de tre. Desuden har Grønland været initiativtager og bin­deled til en særskilt projektaktivitet finansieret af Nordisk Industrifond: ”Bred­båndsnet og Erhvervs­ud­vikling i Nordens yderområder”. I forbindelse hermed har der været nogle korte møder samt et weekendseminar i Roskilde.


Tidsforbruget i for­bindelse med for­bere­delse af hele mødeaktiviteten samt deltagelse og opsamling efter­følgende har i alt været ca. 6 uger, som er blevet varetaget af en tjenestemandsansat medarbejder, der er stillet til rådig­hed af Hjem­mestyrets Repræsentation i København. Da rejserne således er sket fra København, har rejseudgifterne incl. udgifter til hotel, dag­pen­ge m.v. kunnet holdes på ca. 14.000 kr.


10.3.3.             Resultat og Målopfyldelse


Arbejdsgruppen indledte året med at fastlægge aktiviteterne for den nye mandat­peri­ode jvf. målsætningspunktet. Den samlede ramme om arbejdet blev udarbejdelse af den fællesnordiske e-handelsstrategi. Hovedaktiviteterne har i for­længelse af dette været udredning af problemstillingen omkring elektroniske beta­lingsløsninger i Nor­den. Der er ved udgangen af året desuden lavet kontrakt med et privat konsulentfirma, som kan påtage sig at udarbejde afrapporteringen heraf.


Arbejdsgruppen har videre holdt to møder med det norske forbrugerorgan SIFO, som varetager undersøgelsen af ”Succeskriterier for Internethandel i et forbruger­per­spektiv”, som delfinansieres af arbejdsgruppen. Endvidere viser den nævnte Bredbåndsundersøgelse, at der er et betydeligt erhvervsudviklingspotentiale i adgang til bredbåndsnet, hvilket er en konklusion, som bør være særdeles anvendelig i en grønlandsk erhvervspolitisk kontekst.


10.3.4.             Forventninger til næste periodes indsats


I foråret 2003 forventes at modtage den igangsatte konsulentundersøgelse vedr. elektroniske betalingssystemer i Norden og hermed at kunne tilføje arbejdsgruppens rekom­mandationer over for de respektive embedsmandskomiteer. Opgaverne vedr. tillidsfremmende foranstaltninger i e-handlen skal påbegyndes og indarbejdes i den fælles­nordiske e-handelsstrategi, som forventes afsluttet i efteråret 2003.



Rapporten vedr. ”Bredbåndsnet og Erhvervs­udvikling i Nordens yderområder” skal vurderes med henblik på anvendelse i den foreliggende form eller opfølgning i form af en opskaleret undersøgelse med afsæt i den foreliggende. NORA har allerede vist inte­resse for at indgå i finansieringen heraf, ligesom man overvejer at af­holde et erhvervsseminar el. lign. i Grønland, som kunne bidrage til at få drøftet rap­portens problemstillinger og konklusioner i relation til de særlige grønlandske for­hold.


IT-statistik er jævnligt på dagsordenen i arbejdsgruppen, og det er forventningen at der kan tilføres nordisk inspiration til det netop iværksatte initiativ vedr. statistisk belys­ning af det grønlandske erhvervslivs IT-anvendelse.


Der er fra grønlandsk side og med svensk støtte arbejdet på, at den igangværende SIFO undersøgelse vedr. ”Succeskriterier for internethandel i et forbrugerperspektiv” - som ad hoc gruppen har bidraget til at finansiere - udvides til at omfatte en respon­dentgruppe blandt forbrugerne og ikke alene bygge på spørgeskemaer til e-handels­stederne. Hermed vil undersøgelsen være mere anvendelig.



10.4.           Samarbejdsaftale mellem Island og Grønland om


                   Turismemæssige aspekter - SAMIK



En udbygget samarbejdsaftale blev indgået for perioden 1. januar 2000 til 31. december 2002. Samarbejdsaftalen blev styrket gennem en mere erhvervsmæssig orientering, for herved at sikre at udbyttet mellem landene ligestilles afhængigt af projekternes formål. Samarbejdsaftalen blev endvidere udbygget med øget fokus og yderligere konkretisering i forhold til indsatsområderne uddannelse, kombinationsturisme, mellemfolkeligt samarbejde, markedsføring og analyse. Der forventes indgået en ny flerårig samarbejdsaftale primo 2003.


10.4.1              Målsætning og Strategi


Målet med samarbejdet er udveksling og udvikling af de turismemæssige relationer samt at optimere udbytte og forvaltning af de tildelte midler. Med sigte på en mere hensigtsmæssig organisering af turismefremmeindsatsen i Island, Færøerne og Grønland samt en bedre ressourceudnyttelse er en sammenlægning af SAMIK og FITUR (turismesamarbejdet mellem Island og Færøerne) fortsat under overvejelse. En eventuel ændring af denne karakter betyder ikke en nedprioritering af samarbejdet. Arbejdet skal så vidt muligt koordineres tæt med den øvrige turismefremmeindsats, der blandt andet sker i regi af Greenland Tourism a/s - Grønlands Turistråd.


10.4.2.             Ressourceforbrug


Indholdet i samarbejdsaftalen og rejseomkostninger m.v. i forbindelse med selve håndteringen af aftalen dækkes af midler fra finanslovens hovedkonto vedrørende ”Udviklingsstøtte til turisme”. Der har i 2002 ikke været afholdt udgifter i forbindelse med deltagelse fra centraladministrationen i udvalgets møder.



10.4.3.             Resultat og Målopfyldelse


Projektstøtte til en række konkrete aktiviteter og projekter inden for turismesektoren i Grønland. Eksempelvis er der givet støtte til en række aktiviteter i Sydgrønland, bl.a. publikation af artikler om området, hvilket indirekte er en markedsføring af Sydgrønland. En indgåelse af en ny flerårige samarbejdsaftale vil indebære fortsat mulighed for såvel en mere  langsigtet indsats som en mere handlingsorienteret indsats i relation til de behov, som vurderes af være tilstede.


10.4.4.             Forventninger til næste periodes indsats


Omstruktureringen i turismeerhvervets administrative struktur kan betyde en opsigelse af aftalen før udløb. Imidlertid betyder dette ikke et reduceret samarbejde med Island, men derimod tilstræbes en koncentration af indsatsen og midler af samarbejdet mellem Island, Færøerne og Grønland. Det overvejes hvorvidt et fortsat samarbejde kunne integreres i Vestnorden Tourist Board’s aktiviteter, der er et direkte samarbejde mellem de tre landes turistråd.


Med underskrivelse af en ny aftale gældende fra og med 2003 skal etableres et nyt udvalg. De grønlandske repræsentanter i udvalget skal sikre, at der sker en kobling af SAMIK’s aktiviteter til øvrige turismetiltag i Grønland.



10.5.       Embedsmandskomité for Forbrugerspørgsmål - EK-Konsument


Generelle forbrugerfremmende aktiviteter er hovedindsatsområdet, herunder forbrugersikkerhed, miljøorienterede strategier samt fokus på transnationale netværkssamarbejder. Nordisk Konsument Udvalg, som Grønlands Forbrugerråd normalt deltager i på vegne af Grønland, har sin bevilling fra EK-Konsument.



10.5.1.             Målsætning og Strategi


Landsstyret ønsker med sin deltagelse at opbygge viden og udveksle erfaringer med de øvrige deltagende lande og dermed skabe bedre forudsætninger for, at grønlandske forbrugeres rettigheder defineres og kommer på samme niveau, som de øvrige lande i det nordiske samarbejde. Det er målet gennem løbende deltagelse på områder, som særligt har grønlandsk interesse, at udvikle det forbrugerpolitiske område. Dette skal blandt andet bane vejen for relevante samarbejdsprojekter med de øvrige vestnordiske lande.


 


10.5.2.             Ressourceforbrug


Der anvendes rejseomkostninger til en embedsmandsrejse i Norden ca. tre gange årligt samt til ét ministerrådsmøde med deltagelse af et landsstyremedlem, en ministersekretær samt en embedsmand. Rejse- og opholdsudgifter har i det seneste år været på omkring 60.000 kr. Med deltagelse og forberedelse af møderne anvendes en embedsmands arbejde i ca. 4-5 uger årligt.



10.5.3.             Resultat og Målopfyldelse


Der er ved deltagelse i samarbejdet opnået et indblik i de nordiske forbrugerpolitiske initiativer. Der er opnået konkret projektbevilling for belysning af forbrugerpolitiske undersøgelse, hvor der også i fremtiden ville kunne hentes endnu flere midler til konkrete projekter. Der er samtidig opnået mere synlighed for vestnordisk samarbejdsmuligheder m.m. Endvidere er Grønlands Forbrugerråd blevet inddraget i den nordiske debat om udvikling og beskyttelse af forbrugerne. Konkret har deltagelsen indebåret en bevilling til at foretage en undersøgelse omkring prisdannelsen for importvarer i Vestnorden via sammenligning af forbrugerpriser, regulerede priser, indkøbspriser og fragtomkostninger for udvalgte non-food varer i Island, Færøerne og Grønland.


10.5.4.             Forventninger til næste periodes indsats


Med vedtagelsen af handlingsplanen for 2003 er forventningen, at der bliver større kontinuitet i komitéens indsats, samt at profilering af indsatsområderne øges. Dette giver mulighed for dialog med såvel forbrugere, erhvervsliv samt relevante myndigheder. I mange tilfælde kræver dette en dialog på tværs af sektorer, særligt ved gennemførelse af større projekter. Dette gælder især initiativer og projekter med sammenhæng til miljø- og sundhedsområdet eller erhvervs- og IT-området. Projektgennemførelse kan være såvel ressource- som omkostningstung, hvorfor den grønlandske indsats nødvendigvis må være selektiv.


På lovgivningsområdet stræbes mod en større harmonisering af forbrugerbeskyttelses-lovgivningen i de nordiske lande, hvilket vil være en fordel for grønlandske forbrugere. Der forelå et lovforslag på Landstingets efterårssamling 2002, der ville indebære en vis harmonisering i forhold til de danske regler. Forslaget faldt dog på grund af udskrivelse af valg til Landstinget.


10.6.               Nordisk Embedsmandskomité for Regionalpolitik - NERP


Det nordiske regionalpolitiske samarbejde omfatter udveksling af erfaringer med og fælles udvikling af regionalpolitikken i de nordiske lande - og giver gennem dette også indblik i EU’s regionalpolitik. Gennem dette samarbejde styres det grænseregionale samarbejde (bl.a. NORA, som Grønland er en del af), og hvor vilkårene for Vestnordenfondens arbejde forhandles. Regionalpolitik er i de nordiske lande og EU et af de vigtigste strukturpolitiske virkemidler.


Endelig indgår der i dette tværfaglige samarbejde en koordinering med indsatsen i flere andre nordiske sektorsamarbejder, herunder erhverv, fiskeri, turisme, informationsteknologi med henblik på styrkelse af den nordiske indsats i Arktis og Vestnorden/Nordatlanten.



10.6.1              Målsætning og Strategi


Landsstyret vil i NERP sikre Grønlands interesser i det grænseregionale samarbejde i NORA og Vestnordenfonden. Endvidere ønsker man at følge betydningsfuld regionalpolitisk forskning på området, der kan danne grundlag for udvikling af nye regionssamarbejder i Norden og EU og som kan anvendes i udviklingen af regionalt samarbejde i Grønland.


I takt med at behovet for at udvikle det regionale samarbejde i Grønland bliver stadig mere aktuelt som et strukturpolitisk instrument, agter Landsstyret endvidere, at lade erfaringerne fra dette arbejde og fra sin deltagelse i NERP indgå til gensidig inspiration.


10.6.2              Ressourceforbrug


Konkret omfatter deltagelsen ca. tre rejser årligt for én embedsmand til et af de nordiske lande. Endvidere deltagelse i et ministerrådsmøde med et landsstyremedlem samt en embedsmand. I 2002 har der været deltagelse i tre møder, hvoraf to har været kombineret med anden mødeaktivitet. Andelen af rejseomkostninger kan opgøres til ca. 43.000 kr. Øvrige udgifter til ophold mv til ca. 12.000 kr.


10.6.3              Resultat og Målopfyldelse


Gennem samarbejdet er der sikret bevillinger til samarbejde mellem Grønland, Færøerne, Island og Norge på knap 6 mio. kr. til NORA, hvilket er den største af de nordiske bevillinger til de grænseregionale områder. Landsstyret har i samarbejdet bidraget til at sikre arktiske og vestnordiske perspektiver i det nordiske regionalpolitiske samarbejde, der ellers påvirkes væsentligt af  europæiske  problemstillinger. Det gælder spørgsmål om spredt beboelse, global tilgængelighed, anvendelse af IT i små samfund samt turismeudvikling i små samfund. Endvidere har mange års indsats i NERP resulteret i Grønlands deltagelse i EU-programmet Northern Periphery Programme (Afsnit 4.5).



10.6.4              Forventninger til næste periodes indsats


Landsstyret vil gennem deltagelse i den følgende periode fortsat arbejde for de grønlandske interesser i NORA og Vestnordenfonden, dels økonomisk dels i forbindelse med udviklingen af styrket samarbejde mellem NORA og Vestnordenfonden.




10.7.           Vestnordenfonden


Vestnordenfonden er en nordisk fond til fremme af erhvervsudviklingen i Vestnorden, og dens virkemidler er primært kreditfinansiering til virksomheders etablering, udvikling og samarbejde med virksomheder i de øvrige vestnordiske lande. Grønland har deltaget siden starten i 1988, og adskillige virksomheder har modtaget betydelige lån.


10.7.1.             Målsætning og Strategi


Landsstyret ser deltagelsen i dette samarbejde som et supplement til projektsamarbejdet i NORA samt som adgang til attraktiv og langsigtet finansiering af udviklingen af de grønlandske virksomheder, som det ellers i mange år har været vanskelig at skaffe.


Fondens arbejde forvaltes af en bestyrelse med en grønlandsk repræsentant, og Fonden har herudover ansat en administrativ kontaktperson i Grønland. Med henblik på at opnå en større effekt af de to nordiske samarbejdsorganisationer i Nordatlanten (Fonden og NORA) har Landsstyret i 2001 sikret et nærmere samarbejde og dermed mulighed for en øget tydeliggørelse af Fondens opgaver. Det er sket ved at lade Fondens lokale repræsentant i Grønland varetage sekretariatsopgaver for NORA. For det kommende år vil dette samarbejde blive konkretiseret gennem øget tværgående projektkoordinering i et fælles projektsekretariat.



10.7.2.             Ressourceforbrug


Grønlands deltagelse i bestyrelsesarbejdet finansieres af Fonden, og der er ikke knyttet yderligere omkostninger til Grønlands deltagelse. Udover de to årlige bestyrelsesmøder med deltagelse af Grønlands repræsentant er der ikke tale om en arbejdsindsats af betydning.



10.7.3.             Resultat og Målopfyldelse


I 2001 blev der til grønlandske ansøgere bevilget ni lån på tilsammen 20,3 mio kr., hvilket er en stigning på ca. 1/3 i forhold til året før. Lånene til Grønland går først og fremmest til turismesektoren. I 2002 blev der til grønlandske ansøgere bevilget 10 lån på tilsammen 18,7 mio kr. Lånene til Grønland er fordelt med 4 lån på 4,6 mio kr. til hotel og turisme, et lån på 3 mio kr. til fiskeriet og fem lån på 11,1 mio kr. til servicevirksomheder. Landsstyret har gennem de tidligere skabte rammer for hotelfinansiering etableret mulighed for, at turismen i Grønland får en bredere finansieringsadgang fra bl.a. Fonden. Udover et øget samarbejde med NORA har Landsstyret sikret, at også EU-programmet - Northern Periphery Programme (NPP) - gennem NORA knyttes til fondens arbejde i Grønland. Vestnordenfonden har igen i 2001 givet et tilskud til NORA på 1,5 mio kr ud af sit overskud og forventer at give et tilsvarende tilskud i 2002.





10.7.4.        Forventninger til næste periodes indsats


Med de gennemførte tiltag for en øget sammenhæng mellem NORA, Vestnordenfonden og Northern Periphery Programme venter Landsstyret, at anvendelsen af de internationale støttemuligheder til erhvervsudviklingen efterhånden vil øges. Tiltagene er søgt gennemført i samklang med Landsstyrets erhvervspolitiske arbejde, og målsætningen for det kommende år vil være at konkretisere og udbygge kontakten mellem Landsstyrets erhvervsfremmeindsats og Vestnordenfonden.



10.8.           Nordisk Atlantsamarbejde - NORA


Grønland har deltaget i dette regionale, erhvervsorienterede projektsamarbejde i Nordatlanten siden etableringen i 1983 og som siden 1996 også har haft Norge som medlem. Samarbejdet har medført mange virksomhedskontakter og grundlag for etablerede virksomheder, og udgør et konkret finansielt grundlag under et stadig stigende vestnordisk og nordatlantisk erhvervssamarbejde. Grønland deltager gennem tre bestyrelsesmedlemmer.


 


10.8.1.             Målsætning og Strategi


I sin strategiplan for 2001-2006 fokuserer NORA på at støtte og medvirke til netværkskontakt og innovationsudvikling i netop den type virksomheder, der er fremherskende i regionen. Denne type samarbejde over grænser forventes at blive en stadig mere betydningsfuld faktor for erhvervsudvikling.


Det er Landsstyrets målsætning gennem et snævert samarbejde mellem en kontaktgruppe i Landsstyreadministrationen og NORA-sekretariatet at sikre så brede, målrettede og attraktive erhvervsudviklingsrammer som muligt. Landsstyret har endvidere sikret sig, at NORAs sekretariatsfunktion i Grønland, der tidligere lå i centraladministrationen, nu varetages af Vestnordenfondens repræsentation i Grønland. Her bliver også Grønlands projektengagement i EU-programmet Northern Periphery varetaget, da Landsstyret har valgt at lade NORA forvalte Grønlands projektdeltagelse. I løbet af 2003 forventes projektadministrationen for alle nordiske og EU-programmer, som Grønland kan deltage i samlet i et særligt sekretariat, så information og vejledning kan blive endnu mere effektiv og koordineret.


10.8.2.             Ressourceforbrug


Alle omkostninger til deltagelse i rejser o.l. i forbindelse med samarbejdet dækkes af NORA. Endvidere bidrager NORA med 70.000 kr. til rejseomkostninger for en kontaktperson i Grønland. Vestnordenfondens kontor i Nuuk varetager projektadministrationen i Grønland, ligesom der nu etableres et kontaktnet med bla repræsentanter fra centraladministrationen.


10.8.3.             Resultat og Målopfyldelse   


Grønlandske virksomheder, kommuner og institutioner har hidtil deltaget i udviklingsprojekter inden for fiskeri, turisme, landbaseret erhverv mm for 10-15 mio kr, hvoraf knap halvdelen tildeles som støtte af NORA. Grønland er i 2002 med i en række projekter om bioteknologi og forsøgsfiskeri, men der har fra 2001 til 2002 været en mærkbar nedgang i antallet af grønlandske ansøgere til NORA trods øget annoncering. Det understreger, at en fortsat og øget deltagelse i  projektsamarbejder som NORA og Northern Periphery Programme forudsætter en indsats, der sigter på at kvalificere grønlandske virksomheder til at kunne efterspørge mulighederne i de nordiske og internationale samarbejdsprogrammer, opfylde de formelle krav og udnytte effekten af programmerne. Denne indsats skal bla varetages af det planlagte projekt- og programsekretariat.



10.8.4.             Forventninger til næste periodes indsats


Landsstyret er derfor opmærksom på, at integrationen af NORA, Vestnordenfonden og Northern Periphery i det kommende år vil kunne forbedre grønlandske virksomheders mulighed for udvikling gennem internationalt samarbejde. Landsstyret vil derfor tilstræbe, at der bliver oprettet et særligt projektsekretariat, der kan medvirke til, at disse samarbejds- og støttemuligheder bliver et godt aktiv i den grønlandske erhvervsudvikling.



10.9                Nordisk Embedsmandskomité for Jord- og Skovbrug - NEJS


Sekretariatet, Erhvervsafdelingen har ellers i 2002 ikke prioriteret arbejdet i NEJS i erkendelse af, at udfordringerne i grønlandsk landbrug generelt har en anden karakter end diskussionerne i NEJS. 2002 har dog været et atypisk år på grund af Nordisk Ministerrådsmødet i Ilulissat samt arbejdet omkring Grønlands udmeldelse af Nordisk Organ for Renforskning. 



10.9.1.             Målsætning og Strategi


Det er Landsstyrets politik at effektivisere det grønlandske landbrug, gøre det mere konkurrencedygtigt for blandt andet at øge afsætningen af lammekød først og fremmest på hjemmemarkedet, men også til eksport. Landsstyret har ingen planer om deltagelse i det internationale arbejde på landbrugsområdet, ud over hvad der eventuelt måtte blive relevant i forhold til WTO og EU.


10.9.2.             Ressourceforbrug


Sekretariatet, Erhvervsafdelingen har deltaget i Ministerrådsmøde i Ilulissat i august 2002. Derudover har Erhvervsafdelingen deltaget i to mødeaktivitet i dette forum i 2002. I 2002 er der brugt ca to uger for en konsulent. Rejseudgifterne beløber sig til ca 60.000 kr. for deltagelse i en møder henholdsvis i Oslo og Helsingfors.


10.9.3.             Resultat og Målopfyldelse


NEJS har i 2002 primært arbejdet med emner som, øget mad tryghed, handlingsplan for pesticider,  økologisk landbrug, rettigheder for genetiske ressourcer samt udarbejdelse af ligestillingsplan.



10.9.4.             Forventninger til næste periodes indsats


Det svenske formandskab vil i 2003 prioritere følgende emner; ”landmandens nye opgaver”. Målet med projektet bliver blandt andet at tydeliggøre af landbrugets rolle, og at præcisere og identificere  hvilke værdiskabende faktorer, som kan tilknyttes erhvervet. Endvidere vil man fortsætte med den afgåede norske formandskabs store satsning på genetiske ressourcer inden for både planter og dyr. Derudover vil man arbejde for skabelse af et nordisk forsknings- og uddannelsesforum for jord- og landbrugssektoren. Det svenske formandskab vil derudover sætte fødevaresikkerhed højt på dagsordenen. Eventuel deltagelse fra Grønlands side vil afhænge af relevansen af de temaer, som tages op.


10.10.         Nordisk embedsmandskomite for energi


Direktoratet deltager i møder i Nordisk Embedsmandskomite for energi. Embedsmandskomiteen for energi varetager de nordiske samarbejdsområder indenfor energiområdet, derudover bistår embedsmandskomiteen Nordisk Ministerråd.


10.10.1.           Målsætning og Strategi


Det nordiske samarbejde i Nordisk Embedsmandskomite har i de sidste år været præget af problemstillinger omkring Østersølandene og har kun i begrænset omfang været vendt mod arktiske anliggender. Imidlertid har Ministerrådets beslutning i Helsingfors 2001 øget fokus på energiforsyning i tyndt befolkede områder.


  10.10.2.                                                                        Ressourceforbrug


I forbindelse med det løbende arbejde i Nordisk Embedsmandskomite anvendes der på årsplan 3-4 mandeuger, herunder to rejser i Norden. Arbejdet forestås af en fuldmægtig.


  10.10.3.                                                                        Resultat og Målopfyldelse


I tilknytning til projektet ”Tyndt Befolkede Områder” er der afholdt et seminar i Helsinki med titlen ”Sustainable Energy Systems in Arctic and other Sparsely Populated Areas”, hvor Grønland havde et indlæg om energistrukturen i Grønland og arbejdet omkring Energiplan 2020.


  10.10.4.                                                                        Forventning til næste periodes indsats


På årsplan forventes der anvendt 3-4 mandeuger på arbejdet i Nordisk Embedsmandskomite, heri er inkluderet to rejser i forbindelse med mødeaktiviteter.


10.11.         Samarbejdsaftale mellem Island og Grønland, Energi


Tidligere Landsstyremedlem Steffen Ulrich-Lynge og Industri- og Handelsminister Valgerður Sverrisdóttir underskrev 6. juni 2001 en aftale om energisamarbejde mellem Grønland og Island. Aftalen er en uddybning af energidelen i den samarbejdsaftale, der blev indgået mellem tidligere Landsstyreformand Jonathan Motzfeldt og Statsminister Davið Oddsson 11. august 1998.


  10.11.1.                                                                         Målsætning og Strategi


Målsætningen med aftalen er at fortsætte og styrke samarbejdet omkring uddannelse, industri, videnskab, miljø og teknik på det energimæssige område, bla ved at fremme brugen af vedvarende energi, f.eks. ved at gøre brug af den erfaring, som Island gennem sin udnyttelse af vedvarende energikilder har oparbejdet mht. eksempelvis udnyttelse af geotermisk energi og vandkraft samt transmission af energi over store afstande og fjernovervågning.


10.11.2.                                                                                      Ressourceforbrug


Der er ikke anvendt ressourcer til opfølgning på samarbejdsaftalen i år 2002 og ønsket om at nedsætte en arbejdsgruppe er endnu ikke realiseret.


 


  10.11.3.                                                                        Forventning til næste periodes indsats


Det forventes i den kommende periode at nedsætte en arbejdsgruppe mellem Grønland og Island.


10.12.             Veterinæraftale mellem EU og Grønland


Den grønlandske eksport af fisk og fiskevarer til EU har et betydeligt omfang, og er af stor betydning for landets økonomi. Grønlands 3-landsstatus i forhold til EU medfører, at eksporten underkastes en dyr og tidsrøvende procedure i forbindelse med grænsepassage til EU-landene. Herved udsættes den grønlandske eksport til EU for konkurrenceforvridning i forhold til eksporten fra Island, Norge og Færøerne, idet disse lande har indgået de fornødne aftaler med EU, der giver mulighed for disse landes fisk og fiskeprodukters frie og uhindrede adgang til EU-markedet.


10.12.1.               Målsætning og Strategi


Det er veterinærafdelingens målsætning, at der snarest efter dannelsen af det nye Landsstyre rettes henvendelse til de kompetente danske myndigheder på området, så der herfra kan fremsendes en åbningsskrivelse til EU-Kommissionen, med anmodning om påbegyndelse af egentlige forhandlinger.


10.12.2.               Ressourceforbrug


Der må i forbindelse med de kommende forhandlinger påregnes et antal rejser (2-3 stk. i 2003)  til forhandlinger i Fødevaredirektoratet i København. Fødevaredirektoratet har tilkendegivet, at man herfra vil forestå de direkte forhandlingerne med EU-Kommissionen i Bruxelles. I forbindelse med Færøernes forhandlinger om, - og efterfølgende indgåelse af en EU-aftale, var det Fødevaredirektoratet der forestod den praktiske gennemførelse af forhandlingerne i Bruxelles. Fødevaredirektoratet har således ekspertisen på området, hvilket utvivlsomt vil lette gennemførelsen af de kommende forhandlinger om en grønlandsk EU-aftale. Udover de ovennævnte rejseudgifter, vil der skulle afsættes midler til sekretærbistand, og arbejde udført af AC-fuldmægtige. 


10.12.3.                              Resultat og Målopfyldelse


På et bredt sammensat seminar i Nuuk 20.-21. marts 2002 blev det klargjort, at indsatsen for eksporten på veterinærområdet bør styrkes og koordineres. Det blev bestemt, at Udenrigskontoret skal koordinere den fremtidige indsats i forbindelse med en indgåelse af en veterinæraftale med EU. Veterinærafdelingen, tidl. Direktoratet for Miljø og Natur, nu Direktoratet for Erhverv, har i det løbende samarbejde med Fødevaredirektoratet berørt dele af den forestående opgave.


Udenrigskontoret har 18. november 2002, udfærdiget et oplæg til Landsstyret vedrørende:


                   -        ”Forbedring af rammebetingelserne for den grønlandske eksport”, og


                   -        ”Principtilslutning til indgåelse af aftale med EU på veterinærområdet”.


Ved formandsbeslutning af 19. november 2002, 25/2002, er besluttet:


                        -             at regeringen anmodes om at rette henvendelse til EU for at optage drøftelser om en veterinæraftale mellem Grønland og EU indenfor de i oplægget                                      beskrevne rammer


-             at Landsstyret forelægges det endelige resultat til godkendelse og evt. indgåelse af aftale.


Ved brev af 22. november 2002 fra daværende Landsstyreformand Jonathan Motzfeldt til Statsminister Anders Fogh Rasmussen, anmodes denne om at iværksætte de fornødne tiltag for, at der kan indgås en veterinæraftale med EU.



10.12.4.           Forventninger til næste periodes indsats


Det forventes at arbejdet med de egentlige forhandlinger snart vil kunne påbegyndes. Det skal her nævnes, at tidshorisonten ved indgåelse af den færøske aftale var tre år. Det må forventes at den grønlandske aftale kan færdiggøres noget hurtigere, idet kontrolsystemet i Grønland er det danske, som er et i forvejen EU-godkendt system. I forbindelse med indgåelse af den færøske aftale skulle færingerne selv opbygge et kontrolsystem, som skulle godkendes af EU-Kommissionen, inden en egentlig aftale kunne indgås.


10.13.       Arbejdsmarked


Arbejdsmarkedsreformen, der blev igangsat i 1998, udvikles løbende i fire søjler: arbejds-markedsanalyser og -statistik, arbejdsmarkedets struktur og organisering, lovgivningsreform samt kompetenceudvikling af arbejdsstyrken. Styrkelse af samarbejdsrelationerne til Danmark og til de nordiske lande er i denne sammenhæng prioriteret, især angående udveksling af viden og information.


De senere år har Direktoratet for Sociale Anliggender og Arbejdsmarked i samarbejde med Repræsentationen i København og Beskæftigelsesministeriet (tidl. Arbejdsministeriet) foretaget en kortlægning af hvilke ILO-konventioner, der er gældende i Grønland. Primo 2001 var der enighed om, at i alt 26 ILO konventioner måtte betragtes som gældende for Grønland. Ultimo 2002 har ILO, Geneve meddelt uenighed i dette ud fra en anden opfattelse af kriterier for, hvornår en konvention kan betragtes som gældende for Grønland. I 2003 planlægges det at foretage en nærmere vurdering af kriterier for ILO konventioners gyldighed for Grønland, samt at tage kontakt til Beskæftigelsesministeriet og ILO, Geneve med henblik på en endelig afklaring.


Nordjobb-ordningen har til formål, at unge i en periode kan arbejde i et andet nordisk land eller selvstyreområde. Ordningen administreres fra 14. december 2002 af Arbejdsmarkedsafdelingen i Direktoratet for Erhverv.



10.13.1.           Målsætning og Strategi


Den overordnede målsætning for arbejdsmarkedsreformen er at forbedre kvalifikationerne hos den grønlandske arbejdskraft, herunder udvikle et mere effektivt arbejdsformidlingssystem, med henblik på at imødekomme det fremtidige behov for arbejdskraft. 


Rammeaftalen mellem Grønlands Hjemmestyre og Arbejdsministeriet, underskrevet i Nuuk i maj 1999, har styrket samarbejdet på en lang række områder, såsom udveksling af personale mellem danske og grønlandske arbejdsmarkedsinstitutioner og etablering af IT arbejdsformidling i Grønland. Der er endvidere taget skridt til styrkelse af samarbejdet på arbejdsmiljøområdet, hvor en arbejdsgruppe har udarbejdet Redegørelse om Arbejdsmiljø om overvejelser om at overdrage arbejdsmiljøet til Grønland 22. august 2001. På baggrund af anbefalinger i Redegørelsen er udarbejdet et forslag til ændring af lov for Grønland om arbejdsmiljø, så loven er mere tidssvarende. Arbejdsgruppen har endvidere foretaget en vurdering af mulighederne for overdragelse af arbejdsmiljøområdet fra den danske stat til Grønlands Hjemmestyre, hvor arbejdsgruppen anbefaler, at dette skal afvente nogle års erfaring med en tidssvarende arbejdsmiljølov.


 


Målsætningen vedrørende ILO-konventionerne er, at der snarest muligt sker en endelig afklaring af, hvilke konventioner, som er gældende for Grønland, at Grønland fuldt ud lever op til disse og at afrapporteringerne afspejler dette.


Målsætningen med Nordjobb-ordningen er, at stadig flere unge kan gøre brug af ordningen. Den tidligere målsætning om at få 8 Nordjobb’ere til landet, samt at sende 8 Nordjobb’ere til andre nordiske lande er afløst af målsætningen om fremover at nå op på 20 Nordjobb’ere om året. Imidlertid sætter alene rejseudgifterne en øvre grænse for muligheden for at blive Nordjobb’er.


10.13.2.         Ressourceforbrug


Der anvendes personaleressourcer på såvel fuldmægtig-, konsulent- som kontormedarbejderniveau til gennemførelsen af arbejdsmarkedsreformen samt pligtige opgaver på arbejdsmarkedsområdet. Heraf har det nordiske samarbejde udgjort et tidsforbrug på skønsmæssigt 40 timer plus tjenesterejse og har involveret medarbejdere på kontorchef-, AC fuldmægtig- og konsulentniveau. Samarbejdet i det nordiske arbejdsmarkedsregi har afstedkommet, at Embedsmandskomiteen for Arbejdsmarked og Arbejdsmiljø, EK-A, besluttede at afholde det ene af to årlige møder i Ilulissat, Grønland  i forsommeren 2002.


Der har fra grønlandsk side ikke været afholdt tjenesterejser til øvrige nordiske lande og selvstyreområder. Tidsforbruget vedrørende ILO-konventionerne har det forløbne år udgjort max. 50 timer og arbejdet udføres af AC fuldmægtig, der har været afholdt tjenesterejse til Beskæftigelsesministeriet. Tidsforbruget vedrørende Nordjobb-ordningen har det forløbne år været skønsmæssigt 20 timer ugentligt, som udføres af studentermedhjælp. Der har været afholdt en tjenesterejse til Sverige i forbindelse med møder i kontaktgruppen m.v.


10.13.3.           Resultat og Målopfyldelse


Fra Nordisk Ministerråd er bevilget midler til projekt om “Udbud og efterspørgsel af arbejdskraft i Grønland”. Målet med projektet er at opbygge en samlet viden om lediges kompetencer og arbejdsevne for at kunne målrette indsatsen mod arbejdsløsheden. Projektet er et fælles vestnordisk initiativ. Samarbejdsparter i Grønland er Direktoratet for Sociale Anliggender og Arbejdsmarked og Ilisimatusarfik samt i Vestnorden Grønland, Island og Færøerne. 


Ud over medlemskab af Nordisk Ministerråds Embedsmandskomite for Arbejdsmarked og Arbejdsmiljø, EK-A, forventes det, at Landsstyremedlemmet for Arbejdsmarked (fra 14. december 2002 er dette Landsstyremedlemmet for Erhverv) vil kunne deltage i Ministerrådsmøderne, MR-A.


Hvilke ILO-konventioner, som er gældende for Grønland, er fortsat ved at blive afklaret. Problemet er dels, at Grønland har ændret status i Kongeriget Danmark siden 1919, hvor ILO blev etableret, og dels at der er konstateret uenighed mellem ILO, Geneve på den ene side og Grønlands Hjemmestyre v. Arbejdsmarkedsafdelingen sammen med Beskæftigelsesministeriet på den anden side, om kriterier for konventioners gyldighed for Grønland. En endelig afklaring forventes at ske i 2003. Nordjobb-ordningen har i det forløbne år omfattet 10 unge.


10.13.4.           Forventninger til næste periodes indsats


Arbejdsmarkedsreformen forventes i det følgende år at udmønte sig i yderligere, konkrete resultater i alle fire søjler. For så vidt angår det udenrigsrelaterede, forventes fortsat et samarbejde med de nordiske lande og selvstyreområder med udveksling af viden og information.


Angående projektet involverende Grønland, Island og Færøerne forventes dette afsluttet primo 2003 for så vidt angår Grønland. 


Vedrørende ILO-konventionerne forventes i 2003 en endelig afklaring med hensyn til, hvil­ke konventioner, som er gældende for Grønland. Herefter forventes påbegyndt en vurdering af, hvilke ILO konventioner Grønland kunne ønske at tiltræde, samt en vurdering af, hvilke konventioner Grønland kunne ønske at opsige. Endvidere forventes i løbet af det næste år en afklaring med hensyn til eventuelle nye form- og procedurekrav vedrørende de enkelte afrapporteringer. Vedrørende Nordjobb forventes midler på 200.000 kr. årligt til ordningen.


Tidl. Landsstyremedlem for Sociale Anliggender og Arbejdsmarked har foranlediget, at der iværksættes en undersøgelse af, hvorvidt der kan etableres en såkaldt NUNA Jobordning, som skal være en udvekslingsordning for unge i Grønland, Nunavut og Nunavik. Ordningen skal efter planen minde om Nordjobb-ordningen, hvor unge i Norden kan påtage sig arbejde i et andet land i sommerperioden, og primært leve af lønindkomsten i perioden. Det videre arbejde med en eventuel NUNA-Job ordning afventer ny politisk prioritering.


10.14.         Ligestilling


Ligestillingen mellem mænd og kvinder i Grønland er et prioriteret indsatsområde. Det er i denne sammenhæng blevet fundet væsentligt at styrke det vestnordiske samarbejde, samarbejdet med Danmark samt det arktiske samarbejde.


Landstinget har i 2000-2001 tilsluttet sig en række rekommandationer fra Vestnordisk Råd, som implementeres de følgende år og indbefatter et øget samarbejde mellem Grønland, Island og Færøerne.


I forbindelse med udarbejdelsen af forslag til landstingslov om ligestilling mellem kvinder og mænd har der været indhentet erfaringer fra de øvrige nordiske lande og selvstyreområder, hvor der især har været en dialog med Vestnorden og Danmark.


Der er i 2001 indgået en samarbejdsaftale om ligestilling mellem daværende Minister for Ligestilling og daværende Landsstyremedlem for Sociale Anliggender og Arbejdsmarked. Som et led i aftalen er etableret et kontaktudvalg på embedsmandsplan med embedsmænd i ligestillingsafdelingen i ressortministeriet (nu: Socialministeriet) og sagsbehandleren i Grønlands Hjemmestyre (nu: Arbejdsmarkedsafdelingen i Direktoratet for Erhverv) samt sekretariatslederen for Grønlands Ligestillingsråd. Der er løbende udveksling af information om tiltag mv. på ligestillingsområdet.


Grønland har tilsluttet sig FN’s konvention om afskaffelse af alle former for diskrimination imod kvinder (CEDAW). Der har i 2002 været afholdt eksamination i Danmarks landerapport til FN’s Komite om afskaffelse af alle former for diskrimination imod kvinder, hvor der i den danske delegation var grønlandsk deltagelse.


Arktisk Råd har i samarbejde med Nordisk Ministerråd i august 2002 afholdt den arktiske konference ”Taking Wings” om kvinder i Arktis. Grønland var repræsenteret i forberedelsen af konferencen samt i selve konferencen, bla ved Landsstyremedlemmet for Sociale Anliggender og Arbejdsmarked samt formanden for Grønlands Ligestillingsråd.


10.14.1.      Målsætning og Strategi


Den politiske målsætning er at fremme ligestilling mellem kvinder og mænd, blandt andet ved et øget vestnordisk og nordisk samarbejde samt et øget arktisk samarbejde. Opfølgningen på Vestnordisk Råds rekommandationer er blevet fremlagt i Landstinget under behandlingen af de respektive beslutningsforslag herom.


Angående rekommandation nr. 1/1999 om nedsættelse af et udvalg med repræsentanter for alle politiske partier, ligestillingsudvalget/-rådet og fra centrale kvindesagsorganisationer med den opgave at planlægge tværpolitiske tiltag for at øge kvinders andel i den politiske beslutningsproces, planlægger Grønlands Ligestillingsråd at afholde et landsdækkende kursus for kvinder med interesse for at gå ind i politisk arbejde. Grønlands Ligestillingsråd har i 2002 i forbindelse med Landstingsvalget fremstillet plakaten ”Husk ligestillingen mellem mænd og kvinder når du stemmer” med opfordring til ligestilling i grønlandsk politik.



Angående rekommandation nr. 4/1999 om, at der udarbejdes en Vestnordisk handlingsplan for ligestilling, er Grønlands Ligestillingsråd anmodet om at fremkomme med et oplæg til hand­lingsplan. Angående rekommandation nr. 5/1999 om nedsættelse af et arbejdsudvalg, som skal frem­lægge forslag om fælles initiativer til at bekæmpe vold mod kvinder i de vestnordiske lande, er der udarbejdet et udkast til rapport, som afventer færdiggørelse. Der er to repræsentanter for Grønland henholdsvis Island og Færøerne i arbejdsudvalget.


Angående rekommandation nr. 6/1999 om forbedring af kvinders stilling på arbejdsmarkedet, tilpasses opfølgningen den løbende plan for arbejdsmarkedsreformen. Angående rekommandation nr. 7/1999 om etablering eller udbygning af ordningen til dækning af alle omkostninger vedrørende barselsorlov, forventes iværksat en nærmere undersøgelse af ordningerne i de nordiske lande og selvstyreområder, når undersøgelsen i Grønland i 2001-2002 hos offentlige og private arbejdsgivere er afsluttet.



Det arktiske samarbejde søges løbende styrket. Formålet med ”Taking Wings” konferencen var blandt andet at styrke udvekslingen af information, at styrke mulighederne for netværksdannelse og at anbefale en integration af et kønsperspektiv i arbejdet i Arktisk Råd. Strategien er, blandt andet gennem Arbejdsgruppen om Bæredygtig Udvikling, at styrke mulighederne for ligestilling i alle sektorer og indarbejde ligestillingsaspektet i alle programmer i Arktis.



10.14.2.           Ressourceforbrug


Der har inden for det seneste år været et skønsmæssigt tidsforbrug på i alt 200 timer på direktør-, kontorchef- og fuldmægtig-niveau. Der har været medfinansiering fra den nordiske rejsekonto til ”Taking Wings” konferencen. Ligestillingsrådet har egne midler, hvortil Landskassen yder driftstilskud; Ligestillingsrådet har haft rejseaktivitet i relation til ovennævnt anførte indsatser.


             


10.14.3.           Resultat og Målopfyldelse


Ligestillingsområdet som prioriteret indsatsområde er relativt nyt. Området blev styrket væsentligt med beslutningen i 1998 om at oprette et Ligestillingsråd samt afsætte midler på finansloven til driftstilskud til rådet, herunder til rådets sekretariat.


Ligestillingsrådet deltager på anmodning fra landsstyremedlemmet i ovennævnt anførte indsatser. Der lægges vægt på Ligestillingsrådets rådgivende funktion i forhold til det videre arbejde med de politiske målsætninger. Det udenrigsrelaterede ligestillingsarbejde lægger særlig vægt på arbejdet i Vestnorden og i Arktis samt samarbejdet med Danmark.



10.14.4.           Forventninger til næste periodes indsats


I næste periode forventes der en fortsat dialog med samarbejdsparterne i Island, Færøerne og Danmark samt en vis rejseaktivitet. Endvidere forventes det arktiske samarbejde udbygget som et resultat af Taking Wings konferencen og Arktisk Ministerråds prioritering af problemstillinger inden for ligestillingsområdet. 


Immikkoortoq 2

                         


IMMIKKOORTOQ II


Nunat tamalaat akornanni


                                                                                                                suliassaqarfinni aalajangersimasuni


Naakkersuisut suleqateqarnerat



8.                Aalisarneq


8.1.         North Atlantic Fisheries Minister Conference (NAFMC) - Atlantikup Avannaa­ni Aalisarnermut ministerit ataatsimeersuaqatigiittarfiat


North Atlantic Fisheries Ministers Conference (NAFMC) Atlantikup avannaani aalisarnermut ministerit naalakkersuinikkut isummaminnik paarlaasseqatigiittarnissaannut ukiumoortumik periarfissaasarpoq. Tassunga peqataasarput Kalaallit Nunaat, Savalimmiut, Island, Norge, Rusland aamma Canada kiisalu EU. Ataatsimiinneq siulleq 1995-imi Canadami ingerlanneqarpoq, tamatumalu kingorna Islandimi, Savalimmiuni, Norgemi, Kalaallit Nunaanni, EU-mi (Sverigemi) Ruslandimilu ingerlanneqartarluni.


8.1.1.          Anguniagaq periusissarlu


Ataatsimeeqatigiittarnertigut siunertarineqarpoq ministerit - oqallinnermi sammisassatut toqqar­torneqartut oqallisiginerata saniatigut - Atlantikup avannaani aalisakkanut qalerualinnullu tunnga­sut aqunneqarerannut iluaqutigineqarnerannullu iluaqusiisinnaasut pillugit imminnut isummersoqa­tigiittarnissat.


Ileqquuvoq nunat peqataasut aalisanermut tunngassuteqartunik ataatsimut isumaannik imalimmik ataatsimeeqatigiinnerit naggaserlugit tamanut nalunaaruteqartarneq. Aammattaaq tusagassiortunik katersortitsisoqartarpoq.


8.1.2.          Nukinnik atuineq


Ataatsimeersuarneq NAFMC nunat ilaasortaanut tulleriiaarlutik aaqqissuuttagaattut ukiumut ataasiarluni ingerlanneqartarpoq, nalinginnaasumillu Naalakkersuisuni ilaasortaq, ministerip allattaa, oqalutsi, fuldmægtigi kiisalu allaffimmi pisortaq peqataasarput, ukiumoortumillu ataatsi­meersuarnissaq sioqqullugu nunami ukiumi pineqartumi qaaqqusisuusumi piareersaataasumik ataatsimiittoqartarpoq, tassanilu ikinnerpaamik inuk ataaseq peqataasarpoq, tassaasarlunilu allaffimmi pisortatut aamma/imaluunniit fuldmægtigitut qaffasitsigisumik atorfilik. Piffissamik atuineq ukiumut atorfiup suliassartaasa sisamararterutaannik imaluunniit allaffimmi pisortamut tunngatillugu 1%-imi fuldmægtigimullu tunngatillugu 10%-imik naleqarpoq. Aningaasartuutit tamarmiusut, tassaasut 2002-imi maajimi ukiumoortumik ataatsimiinnermut atatillugu angalaner­nut aningaasartuutit, 176.000 kr.-iupput.


8.1.3.          Sulinerup inerneri anguniakkanillu naammassisaqarneq


NAFMC 2002-imi maajimi Rusland qaaqqusisoralugu St. Petersborgimi ingerlanneqapoq.


Aalisarnermut, Piniarnermut Nunaqarfinnullu Naalakkersuisoq Hans Enoksen, siullermeerluni NAFMC ataatsimeersuarnerani peqataavoq.


Mr. Nazdratenko, russit aalisarnermut ataatsimiititaliaasa siulittaasuat nunat atlantikup avannaaniittut arfineq aappassaanni St. Petersborgimi ataatsimeersuarneranni ataqatigiissaarisuuvoq.


2002-mi ataatsimeersuarnermi tamatumani pingaarnertut oqaluuserineqartut marlunnut immikkoortineqarsimasut tassaapput:



Imaani misissuisarnermi suleqatigiinnissamik anguniagassat kiisalu atlantikup avannaani aalisarnermi atortorissaarutinik nutaalianik atuineq.


Atlantikup avannaani aalisarnermut politikkip nutarsarnissaa kiisalu pisuussutinut tunngaviusut avatangiiserlu pillugu eqqarsaatit



Aalisarnermut ministerit isumaqatigiissutigaat atlantikup avannaani aalisaarfiit siunissami piujuaannartinneqarnissaat siunertaralugu suleqatigiinnissaq pingaaruteqarluinnartoq siunertaqarluartumillu aalisartoqarnissaa kiisalu silami pissutsit uumasut kinguaassiortarnerat eqqarsaatigalugit. Siunissami anguniagassaq anguneqarsinnaavoq ilisimatuussutsikkut paasisat pitsanngorsarnerisigut atortorissaarutillu nutaaliaasut atornerisigut.


Oqaluuserisat pingajuat EU-mi kommissærip saqqummiuppai aalisarnerup pisuussutinillu atuinerup tulluarsarneqarnissaat, unioqqutitsilluni aalisarnerup unitsinneqarnissaa kiisalu avatangiisip sianiginissaa, Europami isumalioqatigiisitap akuersissuteqarfigeqqammigaa.


8.1.4.          Piffissami tulliuttumi suliniutissatut naatsorsuutigisat


NAFMC 2003-imi, Canadami Nova Scotiami Halifaximiissagunartumi ingerlanneqartussami, Naalakkersui­soqarfik peqataassaaq.


Ataatsimeersuarnerit arfineq pingajuanni qulequttatut sammineqassaaq Imaani eqqartuussisutigut isumaqatigiissutip piviusunngortinnissaa, atlantikup avannaani aalisarnermi tunngaviusoq. Maannakkorpiaq oqaaluuserisassat ataasiakkaat ilisimaneqanngillat, kisianni Kalaallit Nunaata naatsorsuutigaa ukioq manna aamma ataatsimeersuarnermi EU malunniuteqangaassasoq EU-mi aalisarnerup allanngortiterneranut atatillugu. NAFMC-imut tunngatillugu Kalaallit Nunaat oqalliseqataalluartussaavoq, aalisarnermut politikkimut ingerlatsinermilu atorsinnaasunik iluarsiissutaasinnaasunik isornartorsiuteqarnikkut paasissutissanillu pissarsinissaq neriuutigalugu.


8.2.         Northwest Atlantic Fisheries Organization (NAFO) - Atlantikup Avannaata Kitaani Aalisarneq pillugu Suleqatigiiffik



Atlantikup Avannaata Kitaani Aalisarneq pillugu Suleqatigiiffik, NAFO, nunat tamalaat aalisarnik­kut suleqatigiiffigaat, nunanillu 18-inik ilaasortaqarpoq: Bulgaria, Canada, Cuba, Danmark (Kalaallit Nunaat Savalimmiullu sinnerlugit), Estland, EU, Frankrig (St. Pierre et Miquelon sinnerlugu), Island, Japan, Kunngiitsuuffik Korea, Letland, Lithauen, Norge, Polen, Rumænien, Rusland, Ikraine aamma USA.


Isumaqatigiissummi pineqartumut ilaavoq Atlantikup Avannaata Kitaa, tassungalu ilaalluni Kalaallit Nunaata Canadallu akornanni imartaq. NAFO-lli ”aqutsinermut oqartussaaffigisaanut” taamaallaat ilaapput Kalaallit Nunaata kujammut kimmut sineriaata, Canadap kangimut sineriaata aamma USA-p avannamut kangimut sineriaasa avataanni 200 sømilinik killeqarfiup avataani imartat. NAFO-p aqutsinermut oqartussaaffimmini aalisakkanut assigiinngitsunut tamanut tunngasut aqutsiviginissaat piginnaatitaaffigaa, taamaattoq aalisakkat isumaqatigiissutitigut allatigut, soorlu Atlantikup Avannaata Kangiani Aalisarneq pillugu Kommissionip, NEAFC-p, ataani, aqutsivineqartut pinnagit.



Isumaqatigiissut naapertorlugu NAFO isumatuumik piujuartitsinermillu tunngaveqartumik aqutsinermigut aalisakkanit pisuussutit annertunerpaamik iluaqutigineqarnissaannut peqataassaaq.



8.2.1.          Anguniagaq periusissarlu


Nunat tamalaat, ilaatigut Atlantikup Avannaata Kitaani Aalisarneq pillugu Suleqatigiiffimmi NAFO-mi, aalisarnikkut suleqaatigiinnerata siuarsarnissaata suliniutiginera Naalakkersuisunit ingerlanneqartuarpoq, ilaatigullu kinguppanniutit avataasiortut Kalaallit Nunaata aalisarnermut imartarinngisaani aalisarnermut periarfissaannik allanik arlalinnik aqqutissiuussiniarluni suliniarto­qarpoq.



Pilersaarutip immikkoortua, 1998-imi ukiumoortumik ataatsimiinnermi akuersissutigineqartoq, naapertorlugu angallatinik NAFO-p aqutsinermut oqartussaaffigisaani tamani aalisartunik qaam­mataasat atorlugit nakkutilliinerup tamakkiisumillu nakkutilliisoqarnerup ataavartumik nakkutillii­nertut atuutilersinneqarnissaat Naalakkersuisunit suliniutigineqarpoq.



Kinguppattassanik siunissami iluarseriaasissap, maanna ullut aalisarfiit tunngavigalugit aalisarnermik aqutsineriaatsimut taartaasussap, ukiumi qaangiuttumi suliniutigineqarnerani Kalaallit Nunaat pimoorullugu peqataavoq. Suluppaakkat imarpimmiut NAFO-p aqutsinermut oqartussaaffigisaani nutaatut ilaatinneqalersut, aallaqqaataaniilli NEAFC-p aqutsinermut oqartus­saaffianiissimasut tassaniitiinnarneqarnissaat Kalaallit Nunaannit sulinniutigineqarsimavoq. Aamma angallatinik attartortarnissaq Kalaallit Nunaannit akerlilerneqarpoq.



8.2.2.          Nukinnik atuineq


NAFO ukiumut ataasiarluni ileqquusumik ataatsimiittarpoq, tassanilu Nuummiit peqataasarput allaffimmi pisortaq, aalisarsinnaanermut akuersissutinik nakkutilliisoqarfiup pisortaa fuldmægtigilu kiisalu Namminersornerullutik Oqartussat Danmarkimi Allaffianni sinniisuutitat pisortaat peqataasarluni. Taakku saniatigut Pinngortitaleriffimmi biologimik ukiumoortumik ataatsimeersu­arnermi peqataasoqartarpoq. APK nammineq akilikkaminik kalaallit aallartitaannut peqataasarpoq. Ukiumoortumik ataatsimiinnerup saniatigut Københavnimi aamma/imaluunniit Nuummi sulisut ataatsip marlulluunniit peqataaffigisaannik ukiumut arlaleriarluni suleqatigiinni ataatsimiittoqartar­poq. Ukiumoortumik ataatsimiinnerit suleqatigiillu ataatsimiinneri Amerikami Avannarlermi Europamilu paarlakaajaattumik ingerlanneqartarput.



Aamma ukiumoortumik ataatsimiinnerup saniatigut januar 2002-mi immikkut ittumik ataatsimiinnissaq pisariaqarsimavoq, tamatumani pingaartumik sammineqarsimallutik 2002-mut iluarsiissutit atuuttuulersinnissaat anguneqariarsimavoq, taamaaliortoqarpoq september 2001-imi ukiumoortumik ataatsimiinnissaagaluaq pisinnaasimanngimmat USA-mut pinerliiniat 11. september 2001-imi saassussinerisa kingunitsiannguani pisussaasimagaluarnera pissutigalugu.



2002-mut aningaasartuutit tamarmiusut angalanernut il.il. ukiumoortumik ataatsimiinnermut, immikkut ittumik ataatsimiinnermut suleqatigiillu ataatsimiinnerinut nalunaarutiginissaat ajornarsimavoq, kisianni nalunaarutigineqarsinnaapput piffissami 17/6 2000 - 16/6 2001 taakkununnga aningaasartuutit 590.000 kr.-it missaannut missingersorneqarput.



Atorfinni tulliini taagorneqartutut qaffasissusillit atorfeqartut ukiumut ilivitsumut naatsorsorlugu suliffiup ilaa taaneqartutut annertutigisoq NAFO-mut tunngassuteqartunut katillugu atortarpaat: Sinniisuutitat pisortaata 15 %, allaffiup pisortaa 10 %, aalisarsinnaanermut akuersissutinik nakkutil­liisoqarfiup pisortaa 6 %, fuldmægtigip 30 % aamma allaffimmiup 2 %. Piffissamik atuinermut ilaapput piareersarneq, tassunga ilaallutik oqarasuaat atorlugu ataatsimiin­nerit, inuussutissarsiutinik ingerlatsisut ataqatigiissaareqatigineri, savalimmiormiut ataqatigiis­saareqatigineri, piginnaatitsissusiorneq, isumaqatigiinniarnerit, akuersissuteqarnissamut periusissat ingerlanneri kiisalu nalunaarusiorluni aamma/imaluunniit nalunaarutinik nutarterilluni malitseqar­titsineq, aammalu NAFO-p suleqataanik suleqateqarnermi NAFO-llu allaffeqarfianut attaveqartar­nermi nalinginnaasumik allaffissornikkut suliassanik ingerlatsineq. Allaffimmiumut tunngatillugu suliat tassaapput pisat pillugit nalunaarutit nalunaarsuutillu il. il. suliarineri siammartiternerilu.



8.2.3.          Sulinerup inerneri anguniakkanillu naammassisaqarneq


Pitsaassutsit eqqarsaatigalugit NAFO-mut peqataaneq angallatitit nunatsinneersut imartani NAFO-p aqutsinikkut oqartussaaffigisaani aalisarnissamut periarfissaannik ammaassivoq. Anner­tussutsit eqqarsaatigalugit Kalaallit Nunaat 2002-mi ulluni aalisarfinni 515-ini Flemish Capip eqqaani, NAFO-p aqutsinikkut oqartussaaffigisaani 3M-imi aalisarnissamut periarfissaqarsimavoq. Taakkununnga ilanngullugit raajartassat 33,5 tonsit NAFO-p imartaani 3L-imi. 2002-mi kalaallit kilisaataataat marluk 3M-imi 3L-imilu raajarniarsimapput. 2003-mi taakku amerleriarnissaat naatsorsuutigineqanngilaq tassami Kalaallit Nunaata sineriaani aalisarfigissaarmat. Kisiannili siunissami avataasiorluni kinguppaniartarnissami atugassarititaasussat sapinngisamik pitsaasuutinnissaasa qulakkeerneqar­nissaat eqqarsaatigalugu Flemish Capip eqqaanut ungasissuliarluni aalisarnermut periarfissat siunissami pigiinnarneqarnissaasa suliniutiginissaat Naalakkersuisut pingaartippaat.



Suluppaakkat imarpimmiut nutaatut NEAFC-ip aqutsinermut oqartussaaffianiit (Nunap Isuanit kangianiit) illikariarsimanerisa, NAFO-p aqutsinermut oqartussaaffianut tassa Nunap Isuata kitaanut, kingornatigut  NAFO-mi NEAFC-milu suluppaakkanik imarpimmiunik aqutsinerup qanoq iliorluni pitsaanerpaa­mik ingerlanneqarnissaa anguniarlugu NAFO-mi NEAFC-milu nukiit annertungaatsiartut piffissa­mi qaangiuttumi atorneqarput. NEAFC-ip suluppaakkanik imarpimmiunik aalisarnerup NEAFC-imi aqunneqarnera qangaaniilli ileqquuvoq, Kalaallit Nunaallu Atlantikup Avannaani tamarmi aalisagartassanik pisassiissutisiaminik taakkuninnga tunisaqartartut anginerit pingasut ilagaat, taamaammallu Naalakkersuisut aqutsinerup oqartussaaffigineqarnerata NEAFC-miitiinnarneqar­nissaa suliniutigaat, taamaalilluni Kalaallit Nunaat maannakkutut inissisimaannarsinnaaqqullugu. Oqaluttuarisaanermi siullermeerutaasumik aalisarnermut kommissionit marluk ajornartorsiummik taamaattumik naammattoorsipput.



Taamatut suliniuteqarsimanerup kinguneranik NAFO 2002-mi ukiumoortumik ataatsimiinnermi nunat NAFO-mut ilaasortat, NEAFC-mulli ilaasortaanngitsut 2003-mi NAFO-p imartaani suluppaakkanik imarpimmiunik ataatsimut 7.500 tonsinik pisassinneqassasut. Maannamut nunat NAFO-mut ilaasortat 1.175 tonsinik immikkut pisassinneqartussanngorput. Aamma suliniuteqarnerup malitsiganik NAFO-p imartaani NEAFC-illu imartaani suluppaakkanik imarpimmiunik aalisarsinnaasoqalerpoq TAC-ip pisassanillu agguaassineq aalajangiiffigineqarneranni, tamanna Londonimi NEAFC-ip ukiumut akuersissutigisarpai.  NAFO-p NEAFC-illu imartaani pisat suliniaqatigiiffinnut nalunaarutigineqartassapput ilaasortallu pisassiissutaannit tamarmiusunit ilanngaatigineqartassallutik. Suluppaakkanut imarpimmiunut TAC 95.000 tonsiuvoq NEAFC-ip 2002-mut pisassanik agguaassinermini tunngavigisimasaa, kisianni annerpaamik 30.000 tonsit NAFO-p imartaani aalisarneqarsinnaapput. NAFO-p imartaani  NAFO-p malittarisassiai nigartaqqortussusermut, nakkutilliinermut assigisaallu malinneqassapput. NAFO aalajangersagaa kingusinnerusukkut aamma NEAFC-mit ilalerneqarput.



NAFO-p aalajangersagai tunngavigalugit NAFO-p imartaani kalaallit angallataasa aalisarneranni tamakkiisumik nakkutigineqarsimapput. Ilanngullugu angallatit qaammataasakkut alaatsinaanneqarsimapput, aamma Kalaallit Nunaata Aalisarnermik Nakkutilliisoqarfiata angallatinik qaammataasakkut alaatsinaanneq immikkut suliniuteqarnermini atorsimavaa.



Naalakkersuisut 2001-imi nalunaarummik akuersissuteqarput, taamaalillutillu angallatit 50 meterimit takinerusut tamarmik killeqarfiup 200 sømilip timaani avataaniluunniit aalisarnertik apeqqutaatinnagu nakkutilliissutinik qaammataasiatigoortunik atortoqartartussann­gorput. Tamanna nammineq nunagisap imartaani nakkutilliinermut pitsanngorsaataassaaq, peqatigitillugulu angallatit nunatsinneersut NAFO-p NEAFC-llu tamakkiisumik qaammataasiati­goortumik nakkutiginnissinnaaneq pillugu maleruagassarititaannik eqquutsitsinissaat qulakkeerne­qassalluni. Immikkoortut ilaat eqqarsaatigalugit NAFO-mi periutsit aamma NEAFC-mi periutsit assigiipput. Nakkutilliisoqartitsisarnermut tunngatillugu alapernaarsuisoqartarnermik aaqqissuussi­nerit imminnut naapertuuttunngorsarnissaat suliniutigineqarsimavoq, taamaaliornikkut anguniarne­qarluni paasissutissat paasisallu alapernaarsuisut katersugaasa nunani NAFO-mut ilaasortaasuni tamani biologinut atugassanngortinneqartalernissaat.



8.2.4.          Piffissami tulliuttumi suliniutissatut naatsorsuutigisat


Septembarimi 2003-mi NAFO-mi ukiumoortumik ataatsimiinnissaq sioqqullugu Kalaallit Nunaat sulianut Flemish Capip 3L-illu eqqaani kinguppanniarnermut aamma Nunap Isuata kujataata kitaata avataani suluppaakkanik imarpimmiunik aalisarnermut tunngasunut atatillugu immikkut piareersartussaas­saaq, tassami pingaartumik NAFO-p aqutsinermut oqartussaaffigisaani taakkunani kalaallit angallataat 200 sømilip timaani aalisarnernut atatillugu allanik aalisarnermut periarfissaqarput. Nakkutilliinermut maleruagassanillu atuutsitsinermut tunngatillugu angallatit qaammataasiatigut alapernaarsorneqartarnissaat immikkut sammineqartussaassaaq, tassami periuseq taanna piffissami aggersumi pimoorullugu atorneqalertussaavoq. Aammattaaq angallatit NAFO-p aqutsinermut oqartussaaffigisaani aalisartut tulaassaasa pisussaaffiusumik nakkutigineqartarnerisa imminnut naapertuuttunngorsarnissaat suliniutigineqarsimavoq. Suliaq taanna piffissami aggersumi ingerlateqqinneqassaaq.



8.3.         North East Atlantic Fisheries Commission (NEAFC) - Atlantikup Avannaata Kangiani Aalisarneq pillugu Kommissioni



Atlantikup Avannaata Kangiani Aalisarneq pillugu Kommissioni, NEAFC, nunat tamalaat aalisarnermut kommissioneraat, ukulu arfinillit ilaasortarai: Danmark (Savalimmiut Kalaallit Nunaallu sinnerlugit), EU, Island, Norge, Polen aamma Rusland. Atlantikup avannaata kangiani naalagaaffiit sineriallit killeqarfiisa 200 sømilit avataanni, tassa imaappoq imartani Nunap Isuata kangianiittuni, Novaya Zemlyap kitaaniittuni Gibraltarillu avannaaniittuni, aalisarneq NEAFC-imit aqutarineqarpoq, Aalisakkat assigiinngitsut isumaqatigiissutit allat tunngavigalugit oqartussaaffigi­neqartut eqqaassanngikkaanni aqutsinissamik oqartussaanermi aalisakkat tamarmik ilaatinneqar­put. NEAFC-ip aqutsisutut oqartussaaffigisa pingaarnerit tassaapput suluppaakkat, Atlanterha­vip/Skandinaviap ammassassui, makrelit blåhvillingillu.


Isumaqatigiissut naapertorlugu kommissioni aalisakkanit pisuussutit piujuartinneqarnissaannut sapinngisamillu pitsaanerpaamik iluaqutigineqarnissaannut peqataassaaq.



8.3.1.          Anguniagaq periusissarlu


Nunat tamalaat, ilaatigut Atlantikup Avannaata Kangiani Aalisarneq pillugu Kommissionimi, NEAFC-mi, aalisarnikkut suleqaatigiinnerata siuarsarnissaata suliniutiginera Naalakkersuisunit ingerlanneqartuarpoq, ilaatigullu kinguppanniutit avataasiortut Kalaallit Nunaata aalisarnermut imartarinngisaani aalisarnermut periarfissaannik allanik arlalinnik aqqutissiuussiniarluni suliniarto­qarpoq.


Suluppaakkanik imarpimmiunik, maannamut NEAFC-ip kisimiilluni aqutsinermut oqartussaaffigi­saanik, kisiannili nutaatut NAFO-p aqutsinermut oqartussaaffianut, tassa imaappoq Nunap Isuata kujataata kitaanut, ilanngunneqarnermik kingornatigut ukiup 2001-ip ingerlanerani siullermeeru­taasumik aammattaaq NAFO-mit aqutsinermut oqartussaaffigineqalersussanik, pisassiissutissatut agguaassineq immikkut pingaartillugu peqataaffigaat (NAFO pillugu immikkoortumi tassunga tunngasut aamma takukkit). Kalaallit Nunaat Atlantikup Avannaani tamarmi suluppaakkanik imarpimmiunik pisassiissutisiaminnik tunisaqartartut anginerit pingasut ilagaat, taamaammallu Naalakkersuisut aqutsinerup pisassiissuteqartarnerulllu oqartussaaffigineqarnerata NEAFC-miitiinnarne-qarnissaa suliniutigaat, taamaalilluni Kalaallit Nunaat maannakkutut inissisimaannarsinnaaqqullugu.


Aammattaaq Naalakkersuisut ammassassuarniarnermik kiisalu blåhvillinginik makrelinillu aalisar­nermik aqutsinerit pillugit NEAFC-mi isumaqatigiinniarnerit malinnaaffigisarpaat.



Angallatinut NEAFC-ip aqutsinermut oqartussaaffigisaani aalisartunut tunngatillugu nakkutilliineq maleruagassanillu atuutsitsineq nakkutilliinissamik aaqqissuussineq 1998-imi ukiumoortumik ataatsimiinnermi akuersissutigineqartoq malillugu ingerlanneqarpoq, aaqqissuussinerlu taanna suli ineri-artortinneqarpoq, tamannalu Naalakkersuisut pimoorullugu peqataaffigaat. Aaqqissuussinerup kingunerisaanik ilaasortat ilaasortaqatimik angallataataannik ilaasortat killeqar­fiisa 200 sømilit avataanni aalisartunik nakkutilliisinnaatitaapput. Aammattaaq angallatinik qaammataasakkut alapernaarsuineq kiisalu ilaasortat NEAFC-llu allaffeqarfiata paasissutissanik ingerlaavartumik paarlaateqatigiittarnerat aaqqissuussinermut ilaapput.



8.3.2.          Nukinnik atuineq


NEAFC ukiumut ataasiarluni ileqquusumik ataatsimiittarpoq, tassanilu Nuummiit peqataasarput allaffiup pisortaa, aalisarsinnaanermut akuersissutinik nakkutilliisoqarfiup pisortaa fuldmægtigilu kiisalu Københavnimiit sinniisuutitat pisortaat  peqataasarluni. Taakku saniatigut Pinngortitaleriffimmi biologimik ukiumoortumik ataatsimeersu­arnermi peqataasoqartarpoq. APK nammineq akilikkaminik kalaallit aallartitaannut peqataasarpoq. Ukiumoortumik ataatsimiinnerup saniatigut Københavnimi aamma/imaluunniit Nuummi sulisut ataatsip marlulluunniit peqataaffigisaannik ukiumut arlaleriarluni suleqatigiinni ataatsimiittoqartar­poq. Ukiumoortumik ataatsimiinnerit Londonimi ingerlanneqartarput suleqatigiillu ataatsimiinneri Europami nunani assigiinngitsuni ingerlanneqartarlutik.


Aamma ukiumoortumik ataatsimiinnerup saniatigut aalisarnermut kommissionimi immikkut ittumik ataatsimiinnissaq pisariaqarsimavoq, tamatumani pingaartumik sammineqarsimallutik  blåhvillinginik aalisarnerup killilersuiffigineqalernissaat.



Ukiumoortumik ataatsimiinnermut, immikkut ittumik ataatsimiin­nermut suleqatigiillu ataatsimiinnerinut atatillugu angalanernut il. il., 2002-mi taakkununnga aningaasartuutit nalunaarutigineqarsinnaanngillat, kisianni ilisimatitsissutigineqarsinnaavoq piffissami 17/6 2000 - 16/6 2001  aningaasartuutit tamarmiusut 340.000 kr.-it missaannut tagginneqarput.



Atorfinni tulliini taagorneqartutut qaffasissusillit atorfeqartut ukiumut ilivitsumut naatsorsorlugu suliffiup ilaa taaneqartutut annertutigisoq NEAFC-mut tunngassuteqartunut katillugu atortarpaat: Sinniisuutitat pisortaata 20 %, allaffiup pisortaata 15 %, aalisarsinnaanermut akuersissutinik nakkutillissoqarfiup pisortaa 7 %, fuldmægtigip 30 % aamma allaffimmiup 2 %. Piffissamik atuinermut ilaapput piareersarneq, tassunga ilaallutik oqarasuaat atorlugu ataatsimiin­nerit, inuussutissarsiutinik ingerlatsisut ataqatigiissaareqatigineri, savalimmiormiut ataqatigiis­saareqatigineri, piginnaatitsissusiorneq, isumaqatigiinniarnerit, akuersissuteqarnissamut periusissat ingerlanneri kiisalu nalunaarusiorluni aamma/imaluunniit nalunaarutinik nutarterilluni malitseqar­titsineq, aammalu NEAFC-p suleqataanik suleqateqarnermi NAFO-llu allaffeqarfianut attaveqar­tarnermi nalinginnaasumik allaffissornikkut suliassanik ingerlatsineq. Allaffimmiumut tunngatillu­gu suliat tassaapput pisat pillugit nalunaarutit nalunaarsuutillu il. il. suliarineri siammartiternerilu.




8.3.3.          Sulinerup inerneri anguniakkanillu naammassisaqarneq


Pitsaassutsit eqqarsaatigalugit Kalaallit Nunaata NEAFC-mut peqataanera angallatit nunatsinneer­sut imartani NEAFC-p aqutsinikkut oqartussaaffigisaani aalisarnissamut periarfissaannik ammaas­sivoq. Aalajangersimasumik pineqartoq tassaavoq angallatit notersuutit marluk kilisaallu suluppaagarniut ataaseq, Kalaallit Nunaanni angerlarsimaffeqartutut nalunaarsorsimasut, NEAFC-ip aqutsinermut oqartussaaffigisaanik aalisarnissaminnut periarfissinneqarnissaat Kalaallit Nunaata aalisarnermut killeqarfiata iluani periarifissanut tapertatut imaluunniit Naalakkersuisut nunanut ataasiakkaartunut arlalikkaartunulluunniit isumaqatigiissutaat assigiinngitsut naapertorlugit aalisarnissamut periarfis­saritinneqarput. Ilanngullugu NEAFC-p Kalaallit Nunaannut pisassiissutaanut atasut paarlaaqatiginiutigineqarput tuneqqinniarneqarlutillu Kalaallit Nunaata aalisarnermi ilaatigut EU, Norge, Rusland Savalimiullu isumaqatiginninniarfigineqarnerinut atatillugu.



NEAFC 2001-imi novemberimi Londonimi ukiumoortumik ataatsimiippoq. Suluppaakkanut imarpimmiunut 2002-imi TAC biologit ICES-imeersut pisarineqartartut ikilisinneqarnissaannik inassutigisaat naapertorlugit 95.000 tonsit allanngortinneqassanngitsut. Taamaattumik Kalaallit Nunaata 2002-mi pisassaat suli 24.169 tonsiupput. NAFO-p imartami killilersuiffigisaani suluppaakkat imarpimmiut killilersuiffigineqarnissaannut atatillugu NEAFC NAFO-llu akornanni aaqqiissutissanik isumaqatiginninniarnermi Kalaallit Nunaat annertuumik sunniuteqarsimavoq, suluppaakkat imarpimmiut nutaatut NAFO-p killilersuiffigisaanut nuussimammata, tassa Nunap Isuata kujataata kitaatungaani, Aalisarnermi suleqatigiiffiit taakku marluk killeqarfiisa kippasinnerulaartuanut nuussimallutik. (takuuk immikkoortoq NAFO pillugu).



Kalaallit Nunaat 2001-mi blåhvillinginik pisassiissutit agguataarneqartarnissaat pillugu suleqatigiit ataatsimiittarnerini arlalinni peqataavoq. Kalaallit Nunaamiut aalisakkat taakku namminneq aalisarneq ajorpaat, EU-milli isumaqatigiissut naapertorlugu 15 tonsit EU-mut pisassanngortittarlugit. 2002-imi aprilimi blåhvillingit pillugit immikkut ittumik suleqatigiissitap ataatsimiinneranni isumaqatigiinni­arnerit ajalusoorput, isumaqatigiinniarnerit aallarteqqinnissaat naatsorsuutigineqarpoq upernaami 2003-mi NEAFC-imi immikkut ittumik ataatsimiinnermi.



Kalaallit Nunaat NEAFC-imi saqitsaassutit unitsinneqarnissaannut malittarisassaliornermi suleqataalluarsimavoq, kiisalu NEAFC-mi ilaasortanut ersarinnerusunik malittarisassaqarnissaq naatsorsuuteqarnissarlu NEAFC-ip  isumaqatigiissuteqarfiginngisaanut suleqateqarnermi ilaasortanngorniarlutillu qinnuteqartunut. NEAFC-imut ilaasortanngorniarlutik qinnuteqartut kingullersaat tassaapput Litauen aamma Ukraine.


 


Kalaallit Nunaata 2001-imi akuersissutigaa NEAFC-ip aqutsinermut oqartussaaffigisaani aqunneqartumik aalisarnerit alapernaarsuiffigineqarnissaat pillugu nakkutilliisarnissamik aaqqissuussineq tunngavigalugu imminut pisussaaffilersimavoq angallatit NEAFC-ip aqutsinermut oqartussaaffigisaani aalisartut qaammataasakkut alapernaarsortalissallugit. Tamanna isumaqarpoq, angallatit 50 BRT-imit anginerusut tamarmik siunissami qaammataasakkut alapernaarsorneqartalissasut, tamatumani apeqqutaatinnagu angallat Kalaallit Nunaata killeqarfiata 200 sømilip timaani avataaniluunniit aalisarnersoq. Namminersornerullutik Oqartussat sinniissuutitat pisortaata Londo­nimi 2000 spetemberimi ukiumoortumik ataatsimiinnermi NEAFC-mi piffissami 2000 - 2003-mi præsidentiusussanngortinneqarneratigut Kalaallit Nunaat EU tulleralugu præsidentiutitaqalerpoq, tamannalu Kalaallit Nunaannut akisussaaffiuvoq imaannaanngitsoq, aammali NEARFC-mi suleqatigiinnerup qanoq ingerlanneqarneranut annertuumik sunniuteqarfiusussaalluni.




8.3.4.          Piffissami tulliuttumi suliniutissatut naatsorsuutigisat


Novemberimi NEAFC-mi ukiumoortumik ataatsimiinnissaq sioqqullugu Kalaallit Nunaat sulianut suluppaakkanik imarpimmiunik aalisarnermut tunngasunut atatillugu immikkut piareersartussaas­saaq, tassami pingaartumik NEAFC-ip aqutsinermut oqartussaaffigisaani suluppaakkanik imar­pimmiunik aalisarnermi kalaallit angallataat 200 sømilip timaani aalisarnernut atatillugu allanik aalisarnermut periarfissaqarput. Taassuma saniatigut Kalaallit Nunaat nunanut ataasiakkaanut isumaqatigiissutini kiisalu Kalaallit Nunaata EU-llu isumaqatigiissutaat tunngavigalugit suluppaak­kanik imarpimmiunik amerlaqisunik nunanut Atlantikup Avannaaniittunut isumaqatigiissuteqarfi­gisimasanut allanut pisassanngortitsisarpoq. Tamannattaaq blåhvillinginik aalisarnerup aqunneqar­nera pillugu isumaqatigiinniarnernut ajalusoorsimasunut, piffissami aggersumi aallarteqqinneqar­tussatut naatsorsuutigineqartunut, atuuppoq. NEAFC-p iluani suli saqitsaannerit unitsinniarneqartarnerannut tunngasunik malittarisassiorneq pingaartillugit ingerlateqqinneqassapput, aamma tunngavissanik aalajangersaaneq ingerlateqqinneqassaaq NEAFC-mut ilaasortanngortut nutaat eqqarsaatigalugit. Kiisalu piffissami aggersumi NEAFC-p imartaani aalisakkanik itisoormiunik aalisarnerup killilersuilernissaq aallartisarneqassaaq. 



Nakkutilliinermut maleruagassanillu atuutsitsinermut atatillugu Kalaallit Nunaata ukioq manna qaammataasakkut alapernaarsuinermik aaqqissuussineq atulersippaa, naatsorsuutigineqarporlu qaammataasakkut alapernaarsuinermik aaqqissuussineq suli annertuumik suliniutissaqartaqassa­soq, tassami periuseq taanna piffissami aggersumi pimoorullugu atulersinneqartussaavoq. NEAFC-p nakkutilliinermik aaqqissuussinerata nutaap atulersinneqarnissaanik patajaallisarneqar­nissaanillu sulineq piffissami aggersumi ingerlateqqinneqassaaq.



8.4.         Aalisarneq pillugu apeqqutinut Nunat avannarliit ataatsimiititaliaat atorfilinnik inuttalik aammalu Apeqqutinut nunat avannarliit attaveqaatitut ataatsimiitita­liaat - NKO aamma NEF



Apeqqutinut nunat avannarliit attaveqaatitut ataatsimiititaliaat (NKO) nunani avannarlerni aalisarnermut kattuffiit oqartussallu akornanni suleqatigiiffittut 1962-imi pilersinneqarpoq. Attaveqaatitut ataatsimiittaliami aporaaffiusinnaasut nunanilu avannarlerni aalisartut akornanni kiisalu inuussutissarsiuteqartut oqartussallu akornanni aaqqiissutaasinnaasut oqallisigineqartarput.



8.4.1.          Anguniagaq periusissarlu


Ataatsimiititaliami nunani avannarlerni aalisarnerup ineriartornera pillugu paasissutissanik saq­qummiisoqartarpoq ukiullu pingasukkaarlugit Nunat avannarliit aalisarneq pillugu ataatsimeersu­arnerit pilersaarusiornissaat ingerlannissaallu akisussaaffigalugit. Ataatsimiititaliami siulittaasuu­neq nunat akornanni ingerlaartinneqartarpoq, 1992-imiillu nuna qaaqqusisuusoq ukiumi pineqartu­mi ataatsimiinnissaq akisussaaffigisalerpaa.



Kalaallit Nunaanniit kattuffiit ataatsimiititaliamut NKO-mut ilaasortaasut tassaapput: Inuussutis­sarsiornermut Pisortaqarfik, Namminersornerullutik Oqartussat, KNAPK, Kalaallit Nunaanni Aalisartut Piniartullu Kattuffiat, APK, Avataasiutinik Piginneqatigiit Kattuffiat. Aalisarneq pillugu apeqqutinut Nunat avannarliit attaveqaatitut ataatsimiitaliaata (NEF-ip) Nordisk Ministerrådi (Aalisarnermut ministerit) sinnerlugu nunat avannarliit aalisarnikkut suleqatigiinnerannut tunnga­sut tamaasa suliarisarpai.



Ataatsimiititaliap atorfilinnik inuttallip akisussaaffigaa anguniakkat iliuusissatut pilersaarusiamiit­tut naammassinissaat, taakku Nunat avannarliit aalisarneq pillugu suleqatigiinnissamut pilersaaru­tiniittuupput, aalisarnermut ministerinit aalajangersarneqartarlutik. Ataatsimiititaliap atorfilinnik inuttallip immikkut pisussaaffigaa ukiumoortumik aningaasatigut missingersuusiornissaq, anguni­artarlugulu aalisarnermut suleqatigiinnissamut aningaasaliissutaasut iliuusissatut pilersaarummi anguniagassat naammassinissannut naammannissaat, aammattaaq akisussaaffigaat aningaasat agguaanneqartut suleqatigiinnissami siunertanik naammassinninnissamut atorneqarnissaassa isumannaarnissaat. NEF suleqatigiissitanik pilersitsisinnaavoq immikkut suliakkerneqartunik, Nordisk Ministerrådimi pisinnaatitaaffiliunneqartut (aalisarnermut ministerit) naapertorlugit suliassamik naammassinnittussanik.



Nioqqutissaqarnerup iluani nunat avannarlerni ministerit suleqatigiinnerat nutaaq


Marlunngorneq ulloq 26. juni 2001 nunat avannarlerni ministerit aalisarnermut, nunalerinermut orpippassualerinermut kiisalu inuussutissalerinermut akisussaasut Reykjavikimi Islandimi naapeqa­tigiipput.


Nunani avannarlerni ministerit suleqatigiinnerup nukittorsarnissaa isumaqatigiissutigaat Nordisk Ministerrådilu aqqutigalugu aalisarnermut, nunalerinermut orpippassualerinermullu aammalu inuussutissalerinermut apeqqutinut tunngasutigut ataatsimut ministerrådi pilersillugu. Ministerrådit ataasiakkaat maannakkut piusut 1. september 2001-imi atorunnaarsinneqassapput, nunani avannarlerni ministerit suleqatigiissut siunnersuummut akuersissappata.



Tassa imaalissaaq, atorfillit, ministerillu ataatsimeeqatigiinnissaat sioqqullugit nunani ataasiakkaani ataqatigiissaaraluni ataatsimiittoqartalissasoq, aalisarnermut, nunalerinermut orpippassualeriner­mullu kiisalu inuussutissalerinermut pisortaqarfiit akornanni.



8.4.2.          Nukinnik atuineq


NKO, NEF, Fælles Ministerrådilu ukiumut sisamariarlutik nunani avannarlerni assigiinngitsuni katersuuttarput, ataatsimeersuarnerit ataatsimiititallu ataatsimiinneri, tassunga atatillugu atorfillit ataatsimiittarneri, ingerlanneqartarlutik. Fælles Ministerrådimi ataatsimiinnerit ukiumut ataasiaan­nanngikkunik pisariaqartitsineq naapertorlugu taamaallaat pisarput. NKO-mi NMR-imut atatillugu ukiumut ataasiarluni ataatsimiittoqartarpoq NEF-ilu ukiumut pingasoriarluni ataatsimiittarluni.


Piffissamik atuineq ukiumut sisamararterummik sulinermik naleqarpoq, imaluunniit allaffimmi pisortamut 1 %, fuldmægtigimullu 10 %. Piffissami juni 2001-miit – juni 2002-mut NMR-imut atatillugu ukiumoortumik ataatsimeeqatigiinnermut NKO-milu ataatsimiinnernut atatillugu angalernernut 35.000 kr.-it atorneqarsimapput, NEF-imi ataatsimiinnernut 62.000 kr.-it missaat kiisalu ataqatigiissaaraluni ataatsimiinnermut 30.000 kr.-it missaat atorneqarsimallutik.


Den Nordisk Rejsekonto 2000-ip aasaanerani NMR-imi ataatsimiinnissamut angalanermut tapiissuteqarpoq 17.684 kr.-inik.



8.4.3.          Sulinerup inerneri anguniakkanillu naammassisaqarneq


Marlunngorneq ulloq 26. juni 2001 nunani Avannarlerni ministerit Reykjavik Islandimi ataatsimee­qatigiinnerminni isumaqatigiissutigaat Nordisk Ministerrådimi aalisarnermut, nunalerinermut orpippassualerinermullu aammalu nioqqutissalerinermut apeqqutinut tunngasutigut ataatsimut ministerrådimik pilersitsinermikkut suleqatigiinneq nukittorsarniarlugu. Inuussutissalerinikkut sillimaniarnissaq nunani avannarlerni tamani naalakkersuinikkut pingaartinneqangaatsiarpoq, suleqatigiinnermillu aaqqissuusseqqinnerup ersersippaa nunani avannarlerni atuisartut sillimaffi­gerusukkaat nerisassat nerrivimmiittut peqqinnissamut avatangiisinulluunniit ajoqutaannginnissaat. Suleqatigiinnerup immikkut ilisimasallit nalunaarusiaat "Åbent for verdens vinde"-mik taaneqartoq 2000-ip ukiuaani suliarineqartumi siunnersuutaasut aamma malippai, tassani siunnersuutigineqar­mat nunat avannaamioqatigiit kateriffinnut ikinnerusunut katersuuttarnissaat annerusumillu suliaqarfiit assigiinngitsut akornanni suleqatigiittoqartassasoq.



Inuussutissalerinerup iluani suleqatigiinnissamik aaqqissuussinerup nutaap isumannaassavaa, ministerit attuumassuteqartut tamarmik inuussutissalerinermi sillimaniarnerup tungaatigut nunani avannarlerni suleqatigiinnermut ilisimasaminnik tunniussisinnaanissaat - tamakkuluunniit nuna tamakkerlugu aaqqissuussaagaluarpata. Ataatsimut ministerrådip nutaap 2001-imi missingersuuti­gai atorsinnaassallugillu aningaasat 36 millioner DKK-it.



8.4.4.          Piffissami tulliuttumi suliniutissatut naatsorsuutigisat


Nunatsinni, Ilulissani 23. august 2002-mi nunat avannaamiut inuussutissalerinermut ministerii inuussutissat isumannaatsuunissaat oqallisigisimavaat, aalisarnermik nunalerinermik orpippassuaqarnermillu inuussutissarsiuteqartut kattuffii atorfillillu kattuffii nunani avannaamiuneersut sinniisui peqatigalugit.



Inuussutissanik nerisaqarneq isumannaatsuussaaq toqqissisimanarlunilu. Atuisut apeqqutinut taamaattunut sunniuteqarusupput. Ukiuni qulikkaani kingullerni tamakkununnga tunngasut politikkikkut eqqumaffigineqartorujussuanngornikuupput, assigiinngitsut assuarnartut pisimanerisa kingunerisaanik.



Nalakkersuisut sinniisaattut Aalisarnermut, Piniarnermut Nunaqarfinnullu Naalakkersuisoq Hans Enoksen oqaluttarfimmiit, oqaluttarfik arferup sarpiatut ilusiligaq, Kalaallit Nunaata aningaasarsiornera aalisarnerivinnavimmik tunngaveqarnera oqalugiaatigaa. Inuussutissarsiutinik allanik ineriartortitsinissaq pisariaqartoq soorlu takornariaqarneq. Peqatigisaanik nunat avannaamiut ministeriisa ataatsimiinnerat EU-llu ministeriisa ataatsimeersuarnerat 27.-29. augustimi aamma Ilulissani ingerlanneqartoq atassuserpai EU-p Avannaanut tunngasunik suliniuteqarnera Issittumullu Igalaaq Avannaanut tunngasunik suliniuteqarnera pillugu. Hans Enoksenip avannaamioqatigiinnit aamma apeqqummut tassunga tunngatillugu kaammattorneqarneq qujamasuutigaa.



Ministerit aalisarnermi ingerlatsinerup takujuminarnerunissaa ersarinnerunissaalu  pingaartippaat kiisalu ikiliartortitsinngitsumik ineriartortoqarnissaa kiisalu Nunat Avannaamiut imaani inuussutissat dioxinimik akoqarnerat sukumiinerusumik misissorneqarnissaat. Peqatigisaanik ilimasaarutigineqarpoq ajornartorsiutit campolybactorit pillugit 2003-mi ataatsimeersuartoqassasoq, Sverige Nunat Avannaamioqatigiit Ministeriisa isumalioqatigiiffiannut siulittaasunngorpat.



Danmarkip inussutissalerinermut ministeriata Mariann Fisher Boel erseqqissarpaa inuussutissat isumannaatsuunissaannut nunat avannaamioqatigiit suleqatigiilluarnermikkut salliusut tamannalu periarfissiisoq angusaqarluarnissamut. Politikkerit kattuffinneertullu ataatsimiinneranni  naggasiilluni Danmarkip EU-mut siulittaasuunera pillugu ilisimatitsivoq, nunat nutaatut ilaasortanngortinneratigut allilernissaq pingaarnerpaatinneqarluni, kisianni aamma inuussutissat isumannaatsuutinnissaat assut pingaartinneqarluni.   



8.5.         Atlantikup Avannaani Kapisillit Piujuartinneqarnissaat pillugu suleqatigiiffik - NASCO



Atlantikup Avannaani Kapisillit Piujuartinneqarnissaat pillugu suleqatigiiffik, NASCO, nunat tamat aalisarnermut suleqatigiiffigaat arfineq-marlunnik ilaasortalik (Canada, Danmark (Savalim­miut Kalaallillu Nunaat sinnerlugu), EU, Island, Rusland aammalu USA). Isumaqatigiissummi kapisileqarfiit Atlantikup avannaaniittut ilaatinneqarput.


Atlantikup Avannaani Kapisillit Piujuartinneqarnissaat pillugu suleqatigiinneq, NASCO-mi aqutsineq Siunnersuisoqatigiinnit taassumalu ataaniittuni ataatsimiititani pingasuni isumagineqar­poq: Atlantikup avannaata kangianut kommissioni (EU, Danmark Savalimmiut sinnerlugit, Island, Norge Ruslandilu), Amerikamut avannarlermut kommissioni (Canada aamma USA) aamma Kalaallit Nunaata kitaanut kommissioni WGC, (Canada, EU, USA aamma Danmark Kalaallit Nunaat sinnerlugu) ingerlanneqarpoq.



Konventioni naapertorlugu NASCO-p siunertaraa kapisillit piujuartinnissaasa, kapisileqassutsip pilerseqqinneqarnissaata amerlisaanerullu siuarsarnissaat kiisalu kapisileqassuseq pillugu ilisima­tuussutsikkut paasissutissiisarnerup aamma peqaasutsip misissoqqissaarneqarnissaata siuarsaane­qarnissaat.



8.5.1.          Anguniagaq periusissarlu


Naalakkersuisut suli anguniagaraat Kalaallit Nunaata oqaluttuarisaanikkut pisinnaatitaaffigisaata tassaasup aningaasarsiutigalugu kapisilinniarsinnaanerup piujuartinnissaa, kapisillillu nunatta aalisagai NASCO-mi ilaasortaaqatit kuuini pinngortuummata kinguaassioriartorlutillu uterfigisar­matigit NASCO aqqutigalugu nunat suleqatigissinissaat anguniarlugu. Taamaasilluni NASCO kapisilinnik nunatsinnut pisassiisinnaavoq, aammali nunatta illuatungini erseqqissaateqarfigisarpai soorlu tatsiminni pissutsit akisussaaffigimmatigit kiisalu kapisillit tukersittakkat kapisilinnut nujuartanut sunniutigisinnaasaat akisussaaffigalugit. Taamaasilluni ukiormanna, ukioq 2000-imi, Atlantikup avannaani kapisillit 700.000 tonsit tukertitsivinneersuupput.



8.5.2.          Nukinnik atuineq


NASCO-mi ukiumut ataasiarluni nalinginnaasumik ataatsimiittoqartarpoq, Nuummiit allaffimmi pisortamit fuldmægtimit kiisalu Københavnimi sinniisuutitat pisortaanit peqataaffigineqartartumik. Tamatuma saniatigut biologi Pinngortitalerifiimmiit peqataasarpoq. KNAPK nammineq aningaasartuutigisa­minik kalaallit aallartitaannut peqataasarpoq. Nalinginnaasumik ataatsimiinnerup saniatigut ukiumut arlaleriarluni suleqatigiissitami ataatsimiittoqartarpoq Københavnimit aammalu/ima­luunniit Nuummit sulisunit ataaseq-marlunnit peqataaffigineqartumik. Ukiumut ataatsimiinnerit suleqatigiissitamilu ataatsimiinnerit Amerikap avannaani Europamilu paarlakaallutik pisarput.


Angalanernut il.il., ukiumoortumik ataatsimiinnermut, immikkut pisumik ataatsimiinnermut suleqatigiissitamilu ataatsimiinnernut 2002-mi suliat aningaasanngorlugit nalilerneqarsinnaasimanngillat kisianni nalunaarutigineqarsinnaavoq aningaasartuutit taakku piffissami 17/6 2000-16/6 2001 140.000 kr.-it miss. nalilerneqarput.



Ataatsimut isigalugu NASCO-mut tunngasutigut suliassanut, atorfiit makkua imatut piffissamik atuisarput: Sinniisuutitat pisortaa 10 %, allaffimmi pisortaq 10 %, Aalisarsinnaanermut akuersissu­tinik nakkutillisoqarfiup pisortaa 2 %, fuldmægtigi 15 % kiisalu allaffimmi sulisoq 2 %. Piffissamik atuinermut ilaapput piareersarnerit, tassunga ilanngullugu oqarasuaat atorlugu ataatsimiinnerit, inuussutissarsiornermut ingerlataqartunut ataqatigiissaarineq, Savalimmiunik ataqatigiissaarineq, pisinnaatitsissutip suliarinera, isumaqatigiinniarnerit, akuersinissamut suliap ingerlasarnera aamma nalunaarutinik suliaqarluni aamma/imaluunniit nutarteraluni malitseqartitsi­nerit kiisalu NASCO-mi suleqatigisat pillugit nalinginnaasumik allaffissornikkut ingerlatsinermi suliassat aamma NASCO-p allattoqarfianik atassuteqartarneq. Allaffimmi sulisumut atatillugu suliat pineqartut tassaapput pisat allattuiffii tunngavigalugit nalunaarusianik takussutissianillu sanaartorneq nassiussuineq il.il.



8.5.3.          Sulinerup inerneri anguniakkanillu naammassisaqarneq


NASCO-mi peqataanermi qulakkeerneqartarpoq nunatta Atlantikup avannaani kapisilinnik aalisarnerup aqunneqarnerani peqataasinnaanera, oqaluttuarisaanerlu naapertorlugu aningaasarsiu­tigalugu kapisilinniarsinnaanermut pisinnaatitaaffiup qulakkeerneqarnera. Kalaallit Nunaata ukiuni kingullerni pingasuni qulakkeersimavaa nammineq atugassanik aalisarsinnaaneq.



Nunarput 2001-imi NASCO-mi isumaqatigiissuteqarpoq, nunatta eqqaani aningaasarsiutigalugu kapisilinniarnermut 2001-mi kapisilinniarnermut killilersuinermi  200 tonsit kapisillit pisassiissutigineqarput, kisianni aalisarnerup ingerlanerani kapisillit takkusimaarnissaat apeqqutaatinneqarluni. 2001-imi nammineq atugassanik pisassiisoqanngilaq, kisianni pisat nalunaarutigineqartussaapput. 2001-imi nunarput kapisilinnik aningaasarsiutigalugu avammut nioqquteqarsinnaatitaavoq. Kapisillit takkusimaartarfiini pingasuni kapisillit amerlassusii naammaannartarsimapput, taamaalilluni nunatsinni 2001-imi 114 tonsit tunineqarsinnaasimapput. Tunineqartulli NuKa A/S-imut 34,5 tonsiusimapput. Killilersueriaatsit aalajangersimasunut atugassat 2001-imi NASCO-mi NASCO-p ukiumoortumik ataatsimiinnerani juni 2002-mi, aalajangiunneqarporlu iluatsitsisimaneq annikitsualunnik iluarsiissuteqarnikkut 2002-mi ingerlateqqinneqassasoq. Tamanna tunngavigalugu nunarput 2002-mi NASCO-mit aningaasarsiutigalugu kapisilinniarnissamut 55 tonsinik pisassinneqarpoq, apeqqutaatilluguli aalisarnerup ingerlanerani kapisillit takkusimaartut amerlassusii.



2002-mili KNAPK suliffissuarnut tunisisarnissamik siunertaqartumik aningaasarsiutigalugu kapisilinniarnissamut paarlaallugu aningaasanik tunineqarnissaq, kapisillit nungutsaaliorneqarnissaannut suleqatigiiffimmik North Atlantic Salmon Fund, NASF,  isumaqatigiissuteqartoqarnerata kingunerisaanik, toqqarusussimanngilaa.



Taamaalilluni 2002-mi Kalaallit Nunaanni inuuniutigalugu kapisilinniarneq kisimi ingerlanneqarsimavoq maannamullu pisarineqarsimasut katillugit 7 tonsit missaanniinnissaat nalunaarutigineqarsimavoq.



8.5.4.          Piffissami tulliuttumi suliniutissatut naatsorsuutigisat


2002-mi aningaasarsiutigalugu kapisilinniarnerup naammassineqannginngikkaluartoq misiligutinik piiaaffiungaatsiarsimavoq, ilisimatuunit nunatsinneersu­nit, USA-meersunit, Canadameersunit EU-milu nunaneersunit peqataaffigineqartussamik. Ilisimatuut nunat tamalaaneersut misiligutinik piiaasimanerannut atatillugu nalunaarusiamik tigusinissartik Naalakkersuisut qilanaaraat, taamaalillutik kapisilik pillugu nunatsinni aalisarneqartut ilisimasaqarfigineqar­nerulissammat.



Aammattaaq nakkutilliinerup piffissami aggersumi pitsanngoriaqqinnissaa naatsorsuutigineqarpoq. Taamaasilluni kapisilinniarnermi nakkutilliineq piniarnermi aalisarnermilu nakkutilliisut suliaannut ilaatinneqarpoq. Tassani piniarnermi aalisarnermilu nakkutilliisut unioqqu­titsilluni kapisilinniarnermik nakkutilliinermi annertuumik suliaqarsimapput. Nunatta ukiuni kingullerni aamma nalunaaruteqartarnerit pitsanngorsarsimavai, piffissamilu aggersumi taakku ineriartortinni­arneqarlutik.


Tamanut ersereerpoq NASCO-mi 2001-imi 2002-milu ukiumoortumik ataatsimiinnerni isumaqatigiinniarnerni angusat ukiuni taakkunani taamaallaat atuuttuusut, nunarpul­lu suli aningaasarsiutigalugu aalisarnissamut pisinnaatitaaffeqartoq 1993-imi 1997-imilu isumaqati­giissutaasut naapertorlugit.



Kalaallit Nunaat suleqatigiissitaliornikuuvoq, kapiillip Kalaallit Nunaanni inuiaqatigiinnut aningaasatigut naleqassusianik paasiniaasussanik, upernaamut 2003-mut Naalakkersuisunut Kalaallit Nunaata NASCO-mi sulinermi siunissami suleriaasissanik tikkuussisussamik aamma Kalaallit Nunaanni kapisilinniartarnerup aningaasarsiutigalugu inuuniutigalugu takornarianulluunniit akiliuteqartitsilluni aalisartitsisarnerup ingerlatsinera. Suleqatigiissitat taamaalillutik NASCO-mi sulinerup aningaasartuutillu sanillersuutissavai kapisilinniarnerlu, kiisalu suliniarfiusinnaasut nassaariniassallugit.


  


8.6.         EU-lu aalisarnermi isumaqatigiissummut tapiliussat sisamaat


                   (1. januar 2001-miit 31. december 2006-ip tungaanut)


April 1998-imi Naalakkersuisut isumaqatigiinniartussamik aallartitaliortitsivoq isumaqatigiinniar­nernik piareersaasussamik ingerlatsisussamillu. Aallartitani peqataapput atorfillit Namminersor­nerullutik Oqartussani suliassamut atuumasaqarfimmeersut, aalisarnermut kattuffiit KNAPK-p aamma APK-p sinniisai, Pinngortitaleriffik kiisalu nunanut allanut ministeriaqarfik. Suliap tamatuma inerneri EU-mullu isumaqatigiinniarnerit immikkoortoq 4.1-imi takuneqarsinnaapput.



Kalaallit Nunaata EU-llu sisamassaanik aalisarsinnaanermut isumaqatigiissummut immikkoortoq 14-imi isumaqatiginninniarnernut atatillugu illuatungeriit ataatsimiittartussaapput isumaqatigiissut misissorlugu nalilersorlugulu naammalluarnersoq pisariaqarpallu allannguutissanik siunnersuuteqarfigisassallugu. Ilanngullugu kukkunersiuinikkut immikkut piumasaqaateqartoqassaaq Kalaallit Nunaat kommissionilu 2003-p qiterpaarnerani ataatsimissasut isumaqatigiissutip imaa nalilersorniarlugu.



8.6.1.          Angungiagaq periusissarlu


Aalisarnermi angusarisat tunngavigalugit isumaqatigiissutip allanngortinnissaa pisariaqarnersoq paasisaqarfigisarnissaa siunertaavoq. Aamma pissutsit pingaarnerusut EU-p Kalaallit Nunaatalu akornanni nalilersorneqartassapput,  ilassutinik isumaqatigiissuiortoqartarnissaa siunertarineqarpoq, Kalaallit Nunaata ineriartortuunera eqqarsaatigulugu. 2003-mut isumaqatigiinniaqqinnissamut piareersaatit  2002-mi aallartinneqarput. Kalaallit Nunaata Kommissionillu tungaaninngaanniit pisortaqarfinniit assigiinngitsuniit suleqatigiissitaliortoqarsimavoq suliassanut takkukkumaartunik sulisussanik. Taamaalilluni Kalaallit Nunaannit kissaatigineqarpoq isumaqatigiissutip aningaasarsiornikkut iluaqutigineqarnissaa sulissutigalugu angujartuaarneqassasoq, ilaatigut imaani pisussutit ikiliartuutaanngitsumik atorneratigut.



8.6.2                    Nukinnik atuineq


Piffissami 18/6 2001-miit – 31/12 2002 tikillugu “isumaqatiginninniarnerit qiterpaarnerinut” atatillugu angalanernut allanullu aningaasartuutit tamarmiusut kr. 100.000 nalilerneqarput.


Piareersarnerit, pisinnaatitsissutip suliarinera, isumaqatigiinniarnerit, akuersinissamut suliap ingerlasarnera kiisalu isumaqatigiissutip kinguneranik akuersissutinik tunniussisarnerit il.il. inuup, AC fuldmægtigtut atorfillip, ukiup sisamararterutaanik sulineratut nalilerneqarput.



8.6.3           Suliat inerneri anguniakkallu naammassineri


Kalaallit Nunaanniit kissaatigineqarpoq, Kalaallit Nunaanut aningaasatigut iluaqutaasumik isumaqatigiissusiortoqarnissap suliniutiginissaa, ilaatigut Kalaallit Nunaata imartaani pisuussutit ikiliartuutaatanngitsumik atuinermik tunngaveqartumik. Kalaallit Nunaata EU—llu aalisarnermi sisamassaanik isumaqatigiissuteqarneranni allakkiaq 11, imm. 1-imut atatillugu maluginiarneqassaaq EU isumaqatigiissutikkut aalisagartassinneqarsimaneranut paarlattuanik Kalaallit Nunaat ukiumut aningaasanik 42.820.000 Euronik imaluunniit 320.000.000 kroninik pisarmat.



Ilanngullugu maluginiarneqassaaq aalisarnermi isumaqatigiissummi “ilassutitut neqeroorutit” ilimasaarutitut taaneqartut EU-p atussappagit Kalaallit Nunaat aamma  aningaasanik pisarmat. Ukioq 2002-mut tunniunneqarput 275.427 Euro imaluunniit 2.047.236 kronit Kalaallit Nunaata imartaani aalisagartassarsianut tunngatillugu tunniunneqarsimasut.



8.7.         Nunatta Ruslandillu 2002-imut aalisarneq pillugu isumaqatigiissutaat tapilius­sarlu



8.7.1.          Anguniagaq periusissarlu


Nunarput Ruslandilu 1992-imiilli aalisarnikkut isumaqatigiissuteqarput tamarmik immikkut imartaminni aalisarsinnaanissamik kiisalu aalisarneq ilisimatusarnerlu pillugit suleqatigiinnissamik. Isumaqatigiissuteqarnikkut kalaallit aalisariutaat russit imartaanni aalisarsinnaalerput.


Isumaqatigiissut Kalaallit Nunaata Norgellu isumaqatigiissutaanut atatillugu isigineqassaaq, siunertat pingaarnersaralugu Kalaallit Nunaata saarullinniarnermi teknikikkut ilisimasaqaannarnis­saa, saarulliit takkuteqqippata/takkuteqqissappata nunarput iluamik piareersimaniassammat.


Ukiut tamaasa pisassanik paarlaaseqatigiittarneq pillugu aaqqissuussinermi anguniagaavoq kalaallit aalisariutaasa sapinngisamik pitsaanerpaamik aalisarnikkut angusaqartarsinnaanissaat.



8.7.2.          Nukinnik atuineq


Isumaqatigiissummut tapiliussaq pillugu ukiumoortumik isumaqatigiinniutigineqarnera nunatsinni Ruslandimiluunniit pisarput. Illuatungeriit angalanermut akunnittarfimmiinnermullu aningaasartuu­tit namminneq akilertarpaat. Taamaattorli Ruslandimi pissutsit peqqutigalugit Kalaallit Nunaata ukiuni arlaqalersuni russit aallartitaasa aningaasartuutaat annertuut nammattarsimavaat. Tamatu­ma saniatigut isumaqatigiissutigineqartarpoq tenikimut tunngasut pillugit ataatsimiittoqassanersoq tamanna pisariaqarsimatillugu.



Piffissami 18/6 2001-imiit - 31/12 2002-imut angalanernut il.il. aningaasartuutit tamarmiusut 110.000 kr.-inut nalilerneqarput. Piareersarnerit, pisinnaatitsissutip suliarinera, isumaqatigiinniarnerit, akuersinissamut suliap ingerlasarnera kiisalu isumaqatigiissutip kinguneranik akuersissutinik tunniussisarnerit il.il. inuup, AC fuldmægtigitut atorfillip, ukiup affaani sulineratut nalilerneqarput.



8.7.3.          Sulinerup inerneri anguniakkanillu naammassisaqarneq


Nunarput Ruslandilu 16.-17. januar 2001-imi atorfilittatik aqqutigalugit Københavnimi aalisarnermut isumaqatigiissummut tapiliussaq pillugu isumaqatigiinniarput 2002-imut Danmarkip/Kalaallit Nunaata Ruslandillu 7. marts 1992-imi isumaqatigiissutaat naapertorlugu.



Angusanut tunngatillugu innersuussutigineqarpoq 2002-imut TAC pisassallu aalajangersarneqar­nerat pillugit Naalakkersuisut Inatsisartunut nassuiaataat. 2002-imi pisassanik paarlaaseqatigiinnissamik aaqqissuussilluni isumaqatigiissutip kingunerivaa aalisariutit nunatsinneersut marluk russit imartaanni naleqarluartunik pisaqarsinnaalernerat, Norgep Kalaallit Nunaatalu akornanni isumaqatigiissummi anguneqartut naapertorlugit pisassat pisarineqarneranut atatillugit iluaqutigineqartumik.



Naggasiutigalugu maluginiaqquneqarpoq Kalaallit Nunaata Ruslandimik Norgimillu aalisarnermut isumaqatigiissuteqarnera Kalaallit Nunaanni aalisarnermik inuussutissarsiuteqarnerup inuiaqatigiinnut aningaasarsiornikkullu kingunerisai minnerpaammik ukiumut kr. 75.600.000 annertussuseqartutut nalilerneqarsimammata.



8.8.         Kalaallit Nunaata Norgellu 2002-imut aalisarneq pillugu isumaqatigiissutaat tapiliussarlu



8.8.1.          Anguniagaq periusissarlu


Nunarput Norgelu 1992-imiilli aalisarnikkut isumaqatigiissuteqarput tamarmik immikkut imarta­minni aalisarsinnaanissamik kiisalu aalisarneq ilisimatusarnerlu pillugit suleqatigiinnissamik. Isumaqatigiissuteqarnikkut aalisariutit nunatsinneersut Norgep imartaanni aalisarsinnaalerput kiisalu nunatta imartaani aalisagaqassuseq pillugu ilimatuussutsitsikkut misissuisoqarnerani suleqatigiittoqalerluni.



Isumaqatigiissut Kalaallit Nunaata Ruslandillu isumaqatigiissutaanut atatillugu isigineqassaaq, siunertat pingaarnersaralugu Kalaallit Nunaata saarullinniarnermi teknikikkut ilisimasaqaannarnis­saa, saarulliit takkuteqqippata/takkuteqqissappata nunarput iluamik piareersimaniassammat.



Ukiut tamaasa pisassanik paarlaaseqatigiittarneq pillugu aaqqissuussinermi anguniagaavoq kalaallit aalisariutaasa sapinngisamik pitsaanerpaamik aalisarnikkut angusaqartarsinnaanissaat.



8.8.2.          Nukinnik atuineq


Ukiumiit ukiumut isumaqatigiinniartarnerit nunatsinni Norgemilu paarlakaattumik pisarput. Illuatungeriit angalanernut akunnittarfimmiinnernullu aningaasartuutit namminneq akilertarpaat. Tamatuma saniatigut isumaqatigiissutigineqartarput teknikimut tunngasut pillugit ataatsimiinnissat tamanna pisariaqarsimagaangat. Piffissami 18/6 2001-imiit - 31/12 2002-imut angalanernut il.il. aningaasartuutit 105.000 kr.-inut nalilerneqarput. Piareersarnerit, pisinnaatitsissutip suliarinera, isumaqatigiinniarnerit, akuersinissamut suliap ingerlasarnera kiisalu isumaqatigiissutip kinguneranik akuersissutinik tunniussisarnerit il.il. inuup ukiup affaani sulineratut nalilerneqarput.



8.8.3.          Sulinerup inerneri anguniakkanillu naammassisaqarneq


Nunatta Norgellu 8.-9. januar 2002-imi Oslomi atorfillit ataatsimeeqatigiinneranni naam­massivaat 2002-imut aalisarneq pillugu isumaqatigiissummut tapiliussatut isumaqatigiissut Danmarkip/nunatta Norgellu akornanni 9. juni 1992-imi aalisarneq pillugu isumaqatigiissut naapertorlugu.



Angusanut tunngatillugu innersuussutigineqarpoq 2002-imut TAC pisassallu aalajangersaavigine­qarnerat pillugit Naalakkersuisut Inatsisartunut nassuiaataat. 2002-imi pisassanik paarlaaseqati­giinnissamik aaqqissuussilluni isumaqatigiissutip kingunerivaa aalisariutit nunatsinneersut pingasut Norgep imartaanni naleqarluartunik pisaqarsinnaalernerat, aalisariutit annerit pingasut pisassanik atorluaanerat Ruslandip Kalaallit Nunaatalu akornanni isumaqatigiissummi anguneqartut naaper­torlugit pisassat pisarineqarneranut atatillugit iluaqutigineqartumik. Naggasiutigalugu maluginiaqquneqarpoq Kalaallit Nunaata Ruslandimik Norgimillu aalisarnermut isumaqatigiissuteqarnera Kalaallit Nunaanni aalisarnermik inuussutissarsiuteqarnerup inuiaqatigiinnut aningaasarsiornikkullu kingunerisai minnerpaammik ukiumut kr. 75.600.000 annertussuseqartutut nalilerneqarsimammata.



8.9.         Nunatta Savalimmiullu akornanni 2002-imut aalisarneq pillugu isumaqatigiis­sut tapiliussarlu



8.9.1.          Anguniagaq periusissarlu


Nunarput Savalimmiullu 1997-imiilli aalisarnikkut isumaqatigiissuteqarput tamarmik immikkut imartaminni aalisarsinnaanissamik kiisalu aalisarneq pillugit suleqatigiinnissamik. Isumaqatigiissu­teqarnikkut aalisariutit nunatsinneersut Savalimmiut imartaanni aalisarsinnaalerput.


Isumaqatigiissummi illuatungeriinnut pisassiissutigineqartut annertuvallaanngillat, pingaaruteqar­tutulli isigineqarlutik Kalaallit Nunaata Savalimmiullu aalisarnikkut atassuteqarfii allat pissutigalu­git, tassani pingaarnersaallutik kattuffiit angisuut NAFO aamma NEAFC.


Ukiut tamaasa isumaqatigiissuteqarnermi anguniagaavoq aalisariutit nunatsinneersut sapinngisa­mik pitsaanerpaamik aalisarsinnaanikkut angusaqartarnissaat.



8.9.2.          Nukinnik atuineq


Ukiumoortumik aalisarneq pillugu isumaqatigiissummut tapiliussap isumaqatigiinniutigineqarnera nunatsinni Savalimmiunilu paarlakaattumik pisarput. Illuatungeriit angalanermut akunnittarfim­miinnermullu aningaasartuutit akilertarpaat. Tamatuma saniatigut isumaqatigiissutigineqarsinnaa­voq teknikimut tunngasut pillugit ataasimiittarnissat, tamanna pisariaqartillugu. Piffissami 18/6 2001-imiit - 31/12 2002-imut angalanernut il.il. aningaasartuutit 105.000 kr.-inut nalilerneqarput.


Piareersarnerit, pisinnaatitsissutip suliarinera, isumaqatigiinniarnerit, akuersinissamut suliap ingerlasarnera kiisalu isumaqatigiissutip kinguneranik akuersissutinik tunniussisarnerit il.il. inuup ukiup sisamararterutaanik sulineratut nalilerneqarput.



8.9.3.          Sulinerup inerneri anguniakkanillu naammassisaqarneq


Isumaqatigiissutaasoq naapertorlugu savalimmiormiut kalaallillu aallartitaat 24.-25. januar 2002-imi Københavnimi naapeqatigiipput, 2002-imut aalisarnikkut isumaqatigiissutissaq isumaqa­tigiinniutigissallugu. Angusanut tunngatillugu innersuussutigineqarpoq 2002-imut TAC pisassallu aalajangersaavigine­qarnerat pillugit Naalakkersuisut Inatsisartunut nassuiaataat.


2002-imut isumaqatigiissummut tapiliussap kinguneranik aalisariutit nunatsinneersut pingasut Savalimmiut imartaanni pisassaqartinneqalerput.



8.10.       Ammassat Kalaallit Nunaata, Islandip Jan Mayenillu akornanniittut pillugit Kalaallit Nunaata, Islandip Norgellu isumaqatigiissutaat



8.10.1.        Anguniagaq periusissarlu


Anguniagaavoq ataatsimut aalisagaatinit pisassanik nunatta pissarsilluarnissaa.



8.10.2.        Nukinnik atuineq


Isumaqatigiissutip atuunnerata nalaani pisariaqarnera naapertorlugu teknikimut tunngasutigut ataatsimeeqatigiittoqartarpoq. Isumaqatigiissummut tunngatillugu suliat suliarineqarnerannut (TAC-p aalajangersarneqartarnera­nut, akuersissutit tunniunneqartarnerannut, malinnaaffiginninnermut, pisanik nalunaaruteqartarner­mut il.il.) inuup ukiup affaani sulineranik naleqarput.



Piareersarnerit, isumaqatigiissutip atorunnaarsinneqarnikup isumaqatigiissutiginninniaqqinneranut atatillugu pisinnaatitsissutip suliarinera kiisalu isumaqatigiinniarnerit, akuersinissamut suliap ingerlasarnera kiisalu isumaqatigiissutip kinguneranik akuersissutinik tunniussisarnerit il.il. inuup ukiup sisamararterutaanik sulineratut nalilerneqarput. Piffissami isumaqatigiissutip isumaqatiginninniaqqissutigeqqinnerani aningaasartuutit tamarmiusut kr. 100.000-iunissaat nalilerneqarput.



8.10.3.        Sulinerup inerneri anguniakkanillu naammassisaqarneq


1989-imiilli nunarput, Island Norgelu Tunumi ammassat iluaqutigineqarnerat pillugu aqutsinermut tunngatillugu isumaqatigiissuteqarput. Maannakkut iluserisaa isumaqatigiinniaqqinnerit 1998-imi isumaqatigiiffiusut inerneraat.



Ammassanniartarnerup aqunneqarneranut tunngaviuvoq pingasuulluni isumaqatigiissut, tassami ammassat Atlantikup kangiatungaaniittut angallaviginerummatigit immat Tunumiittut, Islandimiit­tut qaqutigullu immat Jan Mayenip eqqaaniittut.  Pisassiissutit annertuut pineqarput, tonsimulli ataatsimut annikitsuinnarmik naleqartut. Kalaallit Nunaata ukiut tamaasa pisassiissutinit pissarsiami 70 %-ii EU-mut nuuttarpai, EU-mut isumaqati­giissut naapertorlugu. Isumaqatigiissut pisariungaatsiarpoq; soorlu ilaatigut ukioq pisassiissuteqar­fik 20. junimiit ukiup tulliani aprilip naanerata tungaanut ingerlavoq.



Isumaqatigiissuteqarfimmi kingullermi pingasuulluni isumaqatigiissutip saniatigut Islandi isumaqa­tigiissuteqarfigineqarpoq. Illuatungaatigut Islandip Kalaallit Nunaatalu imaartaani suluppaagarniarnermut tunngatillugu eqaallisaaneq, tassami nunat taakkua arlaata sorliulluunniit isumaqatigiissut naapertorlugu aapparmik imartaani pisassamik 50 %-ii tikilllugit pisarisinnaalermagit. Immikkoortoq taanna Islandimiut piumasarisaannik pitsanngorsaangaatsiarneruvoq.



Aappaatigut nunarput 15. februarip kingorna immikkoortortami 65.30 N-ip kujataaniittumi 23.000 tonsinik aalisarsinnaalerpoq. Periarfissaq Kalaallit Nunaannuinnaq tunniunneqartoq aningaasarsiornikkut soqutiginaateqarpoq.



Tunngaviusumik isumaqatigiissut nunatsinnut pitsaasutut nalilerneqarpoq. Aammali nalilerneqar­poq ukiumi aggersumi Islandip Savalimmiullu tungaanut imminni imartani aalisartarneq aamma ataatsimut pisassiissutinut tunngasut qaqinneqartariaqartut. Tassani suliassamut ilaassaaq isuma­qatigiissutip ilaata aalajangersimasup piviusunngortinneqarnissaa.



Islandip ammassannut isumaqatigiissutip atorunnaarsinneqarnissaanut tunngatillugu 31. oktober 2002-mi nassiussaqarpoq. Ammassannut isumaqatigiissutip aprilip naanerani 2003-mi atorunnaarsinneqarniarluni. Islandip isumaqatigiissummik atorunnaarsitsiniarneranut atatillugu isiginiartariaqarpoq 2003-mi ammassassuarniarnermut EU, Norge, Savalimiut, Ruslandi Islandillu akornanni isumaqatigiissusiortoqarsinnaasimanngimmat. Islandip atorunnaarsitsinini aalajangiussimaannarpagu naatsorsuutigineqarpoq ammassaat pillugit isumaqatigiinniartoqaqqissasoq.



8.11.       Canadalu ataatsimut aalisagaatit pillugit paase­qatigiinniartarneq


                   Canada Nunarpullu - Ikersuarmi Davisimi Avannaatalu imartaani ataatsimut aalisagaatit



Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Pisortaqarfik 5.-6. december 2001-imi atorfilittatik aqqutigalugit Canada isumaqatiginiarpaat ukioq 2002-imi aalisarnermut piniarnermullu tunngatillugu ataatsimut soqutigisat pillugit. Kalaallit Nunaat Canadalu Ikersuarmi Davisimi ataatsimut raajartassaqarlutillu qaleralittassaqar­put. 1986-imiilli atorfillit inuttaralugit Ikersuarmi Davisimi aalisakkat ataatsimut pigisat pillugit Kalaallit Nunaat Canadalu isumasioqatigiittarput.



8.11.1.        Ikersuarmi Davisimi qalerallit


2002-mut Ikersuarmi Davisimi pisassiissutitut siunnersuutigineqarput 11.000 tonsit (NAFO 0B aamma 1BCDE). Tassani ilaanngillat nunatta kitaata imartaani sinerissamut qanittumi pisat. Uumasunik ilisimatuut TAC-imut siunnersuutaasa 60 %-at piumavaat ilaatigut aalisarnermi oqaluttuarisaanertik innersuussutigalugu. Ilanngullugu canadamiut isumaqarput TAC-ip agguaanneqarnerani Kalaallit Nunaanni sinerissap qanittuani qaleralinniarneq ilannguttariaqartut.



Kalaallit Nunaata kissaatigaa agguaasseriaaseq 50:50 pigiinnarneqassasoq, tassungalu ilaatigut tunngavilersuutitut innersuussutigalugit Kalaallit Nunaata aalisarnermik isumalluuteqarnerujussua, kiisalu TAC-it sinerissap qanittuanut avataanullu immikkoortinneqarsimanerat uumasunit tunngaveqarnera.



8.11.2.        Avannaata Imaani (Baffin Bugt) qalerallit


2001-imiit Avannaata imaartaa immikkut pisassaqarfinngorpoq. Misissuinermit paasisat nutaat tunngavigalugit NAFO-p ilisimatuussutsikkut siunnersuisoqatigiivisa juni 2000-mi siunnersuivoq Avannaata imartaani immikkut TAC 4.000 tonsit (immikkoortut 0A+1A avataani) 2001-imut pisassiissutigineqassasut. 2000-imi 2001-imilu Canadamiut Avannaata imartaanik sinerissaminnut qaninnerusortaa misissuiffigisarsimavaat, aamma Kalaallit Nunaat 2001-imi NAFO-p imartaani immikkoortut 1A-mi aamma 1B-mi misissuiffigisimavai. Misissuinerit taakku takutippaat Davisip Ikersuanit uumasoqarnerusoq. 2002-mut 4.000 tonsit siunnersuutigeqqinneqarput.



Paaseqatigiinniartarnermi Canadamiut isumaqarput, aalisarnikkut oqaluttuarisaanertik aamma uumasoqassutsip agguataarneri tunngavigalugit TAC-ip 50 % sinnerlugit pigalugit. Kalaallit Nunaata avitsisimaneq 50:50 pigiinnarneqarnissaanut tunngavilersuivoq. Kalaallit Nunaatali canadamiut pisassanik aalajangiisarnerat aamma canadamiut aalisarnerat malinnaaviginiarpai TAC Kalaallit Nunaannut tunngasoq taakku tunngavigalugit iluarsiivigisassagamiuk, 50:50-ip atatiinnarnissaa siunertaralugu. Kisianni Avannaata Imartaani qangatut pisassiisoqartarneq ingerlanneqartariaqarpoq avataani aalisarnerup annertuseriarnerata  sumiiffinni aalajangersimasuni sinerissap qanittuani qaleralinniarnerup pingaaruteqarluinnartup soorlu Upernavimmi Uummannamilu kingunerisinnaasai ilisimaneqanngimmata.



8.11.3.        Ikersuarmi Davisimi raajat


Kalaallit Nunaat Canadalu raajanik ataatsimoorussaannik qanoq annertussuseqaraluarnersumik Ikersuarmi Davisimi peqarfeqarpoq (NAFO-p immikkoortortaqarfii 0+1). Kalaallit Nunaata pisassaqarfiani raajat tamaani tamarmut siaruaqqapput, Canadap pisassaqarfiani raajat Canadap aningaasarsiornermut soqutigisaqarfiata killeqarfiata iluani Aasiaat avannarpaseqatigisaani mikisumiittut.



Soorlu ukiup siuliani pisuussutit agguaanneqarnissaat isumaqatiginngissutigineqarpoq. Canadamiut uumasunik ilisimatuut TAC-mut imartami pisarineqarsinnaasutut siunnersuutigisaat 14 %-iusut piumavaat. Kalaallit Nunaat isumaqarpoq, uumasoqassusermi agguataarineq innersuussutigalugu, TAC-imit Kalaallit Nunaata pissaat 98 %-iusut Canada­miullu pissaat 2 %-iusut. Kalaallit Nunaata taamatut piumasaqarnera NAFO-p Ilisimatuussutsikkut Ataatsimiisitaliaata  Ikersuarmut Davisimut uumassusilinnik peqassutsip agguataarnerannik tunngasunik ilisimasaannik tunngaveqarpoq.



8.11.4.        Ilisimatusarnikkut suleqatigiinneq


Canadap nunattalu akornanni ilisimatusarnikkut suleqatigiinneq NAFO aqqutigalugu ukiorpassuarni ingerlanneqarpoq, aammali suliassatigut aalajangersimasutigut. Suleqatigiinneq ukiuni 1998-2000  Pinngortitaleriffiup "Paamiut"-mik attartortitsineranik canadamiut/nunavummiut Avannaata Imaani Davisillu Ikersuani qaleralinnit misissuinissaanut atugassamik, aamma 2001-imi Avannaata Imaa ataatsimoorullugu misissornerani. Angusaq aalajangersimasoq, Canadamiut Avannaata Imaani qaleralinnik misissuinerisa kinguneraa NAFO-p Avannaata Imaani tamarmi TAC-iliussassap 4.000 tonsiunissaa siunnersuutigimmagu, siullermik 2001-mi. Maannakkut ilisimatuussutsikkut aalajangersimasumik suliaqarnissamik Kalaallit Nunaanni pilersaaruteqartoqanngilaq.



8.11.5.        Eqikkaalluni inerniliussaq


1986-imiilli Kalaallit Nunaata Canadallu akornanni atorfillit aqqutigalugit paaseqatigiinniartoqar­tarsimavoq. Manna tikillugu tunngaviusumik isumaqatigiissutip imassaa isumaqatigiissutigine­qanngilaq, tassunga ilanngullugu raajanik qalerallinnillu isumalluutit qanoq agguataarneqarnissaat. Pissutaasoq pingaarnerpaaq tassaavoq Canadamiut kalaallillu immani aalisarfittut oqartussaaffigi­saani illuatungeriit isumaqatigiinngissutigimmassut raajat qalerallillu amerlassusaat pillugit qanoq agguarneqarnerisa paasinissaat. Ataatsimut pisassat pillugit Kalaallit Nunaata Canadallu akornanni ukiumoortumik paaseqatigiin­niartarnerisa qularnaartussaavaa, isumalluutinik atuinerup annertuallaamik NAFO-p Ilisimatuus­sutsikkut Ataatsimiititaliaata peqassuseq pillugu siunnersuineranit nikingannginnissaat.



Nukinnik atuineq:


Kalaallit Nunaat Canadalu paarlakaallutik paaseqatigiinniartoqartarneranut qaaqqusisuusarput. Nukinnik atuinermut naatsorsuinermi tamanna isiginiarneqarsimavoq. Piffissami 19. juni 2001-imiit - 18. juni 2002-mut angalanernut il.il. aningaasartuutit tamarmiusut 63.000 kr.-inut nalilerneqarput.


Piareersaatinut, piginnaatitaanermut suliaqarnermut, paaseqatigiinniartoqartarneranut kiisalu malinnaatitsinermut inuup ukiup arfinilerarterutaanik sulineranik naleqarpoq.



      8.12          Kalaallit Nunaata Islandillu aalisarnermi suleqatigiinnissamut


                 isumaqatigiissutaat


                     


8.12.1.           Anguniagaq periusissarlu


Anguniagaavoq ataatsimut aalisagartassat Kalaallit Nunaata pissarsilluarfigisarnissaat. Kiisalu nuna eqqaamioq kangitsinniittoq peqatigalugu ataatsimut aalisagartassat iluarsiivigisarnissaat. Paragrafi siulleq ima oqaasertaqarpoq: “Illuatungeriit aalisarnerup tungaatigut naligiillutik suleqatigiinnissaq kissaatigaat, illuatungeriinnut iluaqutaasumik aamma isumaqatigiissutikkut tunngaviusumik periaatsinut ingerlatseriatsinullu ataatsimoortumik paasinninnissaq suleqatigiinnissamut taamaattumut anguniagaavoq.”



8.12.2.           Nukinnik atuineq


Isumaqatigiissut tunngavigalugu kalaallit islandimiulluunniit suliniutinik aallartitsisimanngillat. 2001-ip naajartulernerani aalisarnermut immikkoortortaqarfik pingasuussamik Island Savalimiullu isumaqatigiissusiorfigeriaraluarpai, isumaqatigiissutip assigerluinnangajagaanik. 2001-imi Københavnimi ataatsimiittoqarpoq. Kisianni isumaqatiginninniarneq naammassineqanngilaq Savalimiut atsiornissaminnut eqqarsarnartoqartitsinerat pissutigalugu. Savalimiut akuersaarsinnaasimanngilaat, Københavnip Savalimiut sinnerlugit atsiornera, isumaqatiginninniarnerup naammassinissaa suli utaqqineqarpoq.


8.12.3.           Suliat inerneri anguniakkanillu naammassinninneq


1998-imi Ilulissani isumaqatigiissut atsiorneqarpoq. Kisianni peqatigisaanik isumaqatigiittoqarpoq nutaamik isumaqatigiissummik Savalimiut peqataaffigisaannik suliniuteqartoqassasoq, imaqarniliaq ilaatigut imaappoq



-             Island, Savalimiut Kalaallit Nunaatalu akornanni (pingasuulluni suleqatigiinnissamut isumaqatigiissut) ataatsimut aalisagartassat. Aalisagartassanik piujuartitsinissaq  politikkilu eqqarsaatigalugu piffissami qaninnermi pisariaqalissaaq Kalaallit Nunaata, Islandip Savalimiullu akornanni pingasuussamik isumaqatigiissusiornissaq (naalagaaffiit sinerissallit isumaqatigiissutaannik) ataatsimut qaleralittassanik suluppaagartassallunillu ingerlatsineq atuinerlu pillugit. Uumasut eqqarsaatigalugit isumaqatigiissutissaq pisariaqarpoq, qalerallit imartami pineqartumi ikililluinnarsimammata. Naalakkersuinikkut isumaqatigiissut pisariaqarpoq, tassuunatiguinnaq norskit nunat tamalaat imartaanni killilersugaanngitsumik aalisarnerat unitsinneqarsinnaammat. Pissutsit taamaattut qaleralinnut annikinnerusumillu suluppaakkanut atuupput.



-             Kalaallit Nunaat isumaqatigiissusiornissaminut ajornartorsiungaatsiartussaavoq, uumasunik ilisimatuut siunnersuutigisaannut aalisartoqassusermut naleqqiullugu naapertuutilertussaagamik, isumaqatigiissutimmi malitsigisussaammagu Kalaallit Nunaata qaleralittassamigut amigartuussammat EU-mut pisassanik agguassisarnermi pisussaaffimminik eqqortitsinissaminut naammassanngimmat. Taamaalilluni qaleralittassat naammannavianngillat aamma ukiumoortumik Norge Ruslandilu aalisarnermi isumaqatigiissuteqarnermi paarlaaqatigiissutissatut amigartussaallutik.



Isumaqatigiissutigineqarpoq, atorfillit nunanit taakkunanngaannersut Kalaallit Nunaata suleriarneratigut augusti naatinnagu ataatsimiisinneqassasut siunissami nunat ataasiakkaat minnerpaamik pisassamikkut pisariaqartitaat paasiniarlugit. Isumaqatigiissutip atsiorneqarnissaa anguniarneqarpoq, pisuussutillu agguaanneqarnissaat kinguartinniarneqarluni. Ataatsimiititaliamik pilersitsisoqanngitsuuippoq, ataatsimiittoqaranilu tapiliussamik saqqummiussisoqanngilaq, kisianni ajornartorsiut suli soqutiginaateqarpoq.





9.            Piniarneq



9.1.         North Atlantic Marine Mammal Commission - NAMMCO Atlantikup Avan­naanni Miluumasut Imarmiut pillugit suleqatigiinneq



Atlantikup avannaani miluumasut imarmiut tamaaniittut pigiinnarnissaat, isumatuumik aqunneqar­nissaat ilisimatusarfiginissaallu NAMMCO-mi nunarsuup immikkoortortaani nunanit suleqatigiiffi­gineqarluni ingerlanneqarpoq. Naalakkersuisut NAMMCO-mi najuullutik peqataanermikkut imaani uumasut miluumasut piujuartitsinermik tunngaveqartumik atorneqarnissaasa piviusunngor­tinnissaa peqataaffigiumavaat kisitta iluaqutigigutsigit eqqaamiugulluunniit peqatigalugit iluaquti­gigutsigit assigiimmik. Tamatuma saniatigut uumassusillit pillugit pitsaanerpaamik siunnersorne­qarnissaq immami pisuussutit aqunneqarnerannut tunngatillugu piniartuniit siunnersorneqartar­nerup saniatigut.



9.1.1.          Anguniagaq periusissarlu


Tunngaviusumik Naalakkersuisut tapersersugaraat imaani uumasut miluumasut tamarmik piujuar­titsinermik tunngaveqarluni iluaqutigineqarnissaat. Tassani pineqarput arferit aningisuut, arferit mikisut, aarfit puisillu. Siunissaq qaninnerusoq ungasinnerusorlu isigalugit anguniagaavoq nunatsinni miluumasut imaaniittut tamarmik isumatuumik atorluarneqarnissaat siunertaralugu sulineq tapersersussallugu.



Naalakkersuisut soqutigisaraat sulissutigissallugu imaani pisuussutit uumassusillit aqunneqarluar­nissaat, piujuaannartinnissaat tamakkiisumillu iluaqutigineqarnissaat FN-ip immamut tunngatillugu isumaqatigiissutaani inatsisitigut tunngaviusut nunanit tamanit akuerineqarsimasut naapertorlugit.



Kissaatigineqarpoq miluumasut immamiittut taakkualu uumasut ingerlaarnerannut qanoq sunniu­teqartiginerat ilisimatusarnikkut suleqatiigiiffigissallugu aammalu uumasut assigiinngitsut tungaa­sigut ajornartorsiutaasinnaasut naapertuuttumik suleqatigiiffigissallugit. Tamatuma saniatigut kissaatigineqarpoq imaani mingutsitsineq inuillu namminneq piliaannik sunniutipiluit kinguneri sammineqarluassasut.



NAMMCO-p suleqatiginerani anguniarneqarpoq aqutarinninnermut periaasiliornissaq imaani uumasut miluumasut imaanilu isumalluutit uumassusillit allat imminnut ataqatigiinnerat isigimallu­gu. Tamatumuunakkut qulakkeerneqassaaq paarinnilluarnissaq, piujuartitsinermik tunngaveqarluni iluaqutiginninnissaq imaanilu pisuussutit ineriartortinnissaat sinerissami najugaqartut nunallu inuiisa pisariaqartitsinerat isigimallugu. Naalakkersuisoqarfiup aamma nangillugu malinnaaffigini­arpaa sumiiffinni piniartunilu ilisimasaqassutsip atorneqarsinnaanerat pillugu pilersaarut aallarner­neqarsimasoq.



Ukioq manna anguniagaq


Naalakkersuisut ukioq manna siunniuppaat suleqatigiissitat komitellu assigiinngitsut 2002-mi nunatsinni ukiumoortumik ataatsimeersuarnissaq pilersaarusiussagaat. Ilaatigut Naalakkersuiso­qarfiup 2001-imi piareersaaqataaffigalugulu ingerlappaa sakkut atorneqartut pillugit isumasioqatigiissit­sineq, tassani siunertarineqarluni piniartut sakkunillu ilisimasartuut imminnut ilisimateqatigiinnis­saat uumasut imarmiut pitsaanerpaamik toqunneqartarnissaat pillugu tamatumalu peqatigisaanik sakkut suut atoraanni pitsaanerpaanersoq oqaluuseralugu.



Tamatuma saniatigut Naalakkersuisoqarfiup sulissutigaa NAMMCO-miit ukiuni qaangiuttuni inassutaasarsimasut assigiinngitsut piviusunngortinnissaat, tamatumani ilanngullugu qilalukkat qaqortat aarfillu pisarineqartartut ikilisarnissaat piujuartitsinermik tunngaveqarluni iluaqutigineqarnissaat qulakke­erumallugu.



2003-imi NAMMCO atuisut ilisimasaat ilisimatuussutsikkullu ilisimasat uumassusilinnik pisuussutinik aqutsinermik suliaqarnermut qanoq ilanngunneqarsinnaanerat pillugu ataatsimeersuartitsivoq. Imaani uumasut miluumasut immikkut sammineqassallutik. Ataatsimeersuarnerup ingerlanneqarneranut tunngaviuvoq atuisut ilisimatuullu uumasunik pisuussutit pillugit qassiitigut assigiinngitsunik ilisimasaqartarmata, pisuussutinullu taakkununnga tunngatillugu aqutsinissamik ingerlanniakkat suliarinissaat ajornartorsiutaasarsinnaalluni.



9.1.2.          Nukinnik atuineq


Angalanernut aningaasartuutaasarput piareersaalluni ataatsimiinnerit ataatsimiit pingasut tikillugit taakkunani peqataasarlutik allaffimmi pisortaq, Københavnimi sinniisoqarfiup pisortaa aamma/imaluunniit fuldmægtigeq ataaseq. Ukiumoortumik ataatsimiinnissamut peqataassapput sinniisoqarfiup pisortaa, allaffimmi pisortaq fuldmægtigilu ataaseq. KNAPK-miit peqataasup ataatsip angalanera ineqarneralu Naalakkersuisoqarfiup akilissavaa. Tamatuma saniatigut biologit ataaseq marlulluunniit ukiumoortumik ataatsimiinnermi ilisimatuullu komiteata ataatsimiinnerani peqataassapput. 1999-imiit 2003-mut nunarput NAMMCO-mi siulittaasuummat immikkut suliassaqarnarneruvoq.



Ataatsimut isigalugu NAMMCO-mi sulinermut qaammatit marluk-pingasut atorneqartarput, tamatumunngalu aamma ilaavoq imaani miluumasut ulluinnarni isumaginerat aqunneqarnerallu. Inuit tamakkunani sulisuusut NAMMCO-mi suliassat saniatigut aamma piniarnermut tunngasunik allanik suliaqarput. NAMMCO-mi suliassanut tunngatillugu piffissat atorneqartut imaapput sinniisoqarfimmi pisortap atortarpaa 5 %, allaffimmi pisortap 7-8 % fuldmægtigillu 15 % missilior­lugu ulluinnarni sulinerminni. Suleqatigiinnut ukiumoortumillu ataatsimiinnernut tunngatillugu angalanernut aningaasartuutaa­sarput 175.000 kr.-it missiliorlugit.



9.1.3.          Sulinerup inerneri anguniakkanillu naammassisaqarneq


NAMMCO-mi Naalakkersuisunilu sulinermi siunertaavoq imaani uumasut miluumasut piujuartitsiner­mik tunngaveqarluni pitsaanerpaamillu iluaqutigineqarnissaannut pitsaanerpaamik siunnersorne­qarnissaq. Ukiuni qulini NAMMCO-p atuuffigisaani iluaqutaalluartunik ersarissunillu inassuteqartoqartarsimavoq, assersuutigalugu aataanut, aataarsuarnut, natsersuarnut, qilalukka­nullu qaqortanut tunngatillugu.


Taamatut siunnersorneqarnerit tunngavigalugit Naalakkersuisoqarfiup suliniutigilersimavaa inassutit akuersaarnissaat piviusunngortinnissaallu. Naggataatigut inernera tassaassaaq pisuussutit taakkua uatsinnut pingaaruteqaqisut nungusaataanngitsumik iluaqutigineqalernissaat. Inassutaasut piviusunngortinnerisigut nunarput uumasut imarmiut miluumasut nakkutigineqarneratigut tatigineqarnerulluni saqqummersinnaalissaaq.



9.1.4.          Piffissami tulliuttumi suliniutissatut naatsorsuutigisat


Ukiuni siuliinisuut Naalakkersuisut NAMMCO-miit inassutigineqarsimasut piviusunngortinnissaat sulissutigaat kiisalu ajornartorsiuteqarfiusuni nungusaataanngitsumik iluaquteqarneq nukittorsaru­mallugu. Tamatumunnga tunngatillugu naatsorsuutigineqarpoq piniartuunermik inuussutissarsiuteqar­tut eqeersimaarlutik peqataalluarnissaat suleqatigiinneq tunngavissaqarluarneruleqqullugu.



Aammattaaq naatsorsuutigineqarpoq nunatta NAMMCO-mi nunat ilaasortaasut suleqatigiusas­sappagit paasineqartariaqartoq nunarput tassatuaammat piniarnermik inuussutissarsiuteqarfiusoq.



Kiisalu siunissaq ungasinnerusoq isigalugu naatsorsuutigineqarpoq piniartut sinniisai suleqatigalu­git sumiiffinni assigiinngitsuni piniartut misilittagaat aqutsinerup aaqqissugaanerani atorluarneqar­sinnaassanersut. NAMMCO-mi maleruagassiortoqarlunilu siunertaliortoqarsimavoq nunatta peqataafigilluarsinnaasaanik.



9.2.         Canadap nunattalu akornanni puisinniarneq



Naalakkersuisut periarfissaqartittuarpaat Canadami nunatsinnilu atorfillit aalisakkat imaanilu uumasut miluumasut pillugit ataatsimeeqatigiinnissaat. Canada NAMMCO-mi ilaasortaanngilaq ukiumoortumilli ataatsimiinnermi alaatsinaattutut peqataasarluni. Nunarput Canadalu isumaqati­giissuteqanngillat aataarsuit natsersuillu pigeqatigiitagut qanoq peqatigiilluni aqunneqarnissaat pillugu. Taamaalilluni aaqqissuussamik ICES/NAFO-p uumasut pillugit isummersuuttaanik isumaginnittoqanngilaq nunat ataasiakkaat isummersuisui eqqaassanngikkaanni. Canadami aataarsuit natsersuillu qanoq amerlatigisut pisarineqassanersut Canadamiut kisimik aalajangertar­paat. Taamaakkaluartorli Canadap pisassat amerlassusissaat aalajangertarpai ICES/NAFO-p inassutai tunngavigalugit. Maannamut ajornartorsiuteqanngilaq, kisiannili siunissaq isigalugu pingaaruteqarpoq illuatungeriit imminnut ilisimateqatigiittassasut piniakkat taakkua qanoq piniarneqartiginerat pillugu.



9.2.1.          Anguniagaq periusissarlu


Naalakkersuisut piujuartitsinermik tunngaveqarluni iluaquteqarneq tunngaviatigut illersugaraat taamaattumillu siunissaq qanittoq ungasinnerusorlu isigalugit nunatsinni puisinniartoqartuarnissaa sulissutigalugu.



Naalakkersuisut aarleqqutigaat illuatungeriit imminnut paasiseqatigiittanngippata 1970-ikkunnisut 1980-ikkunnisullu pisoqalissasoq, tassa puisit amerlavallaalerlutik aammalu pisaasarnerat peqassu­serlu nakkutigineqaratik. 1970-ikkunniit puisit amerliartuinnavissimapput ilimagineqarporlu aalisakkanik nungusaasorujussuusut. Taamaattumik Naalakkersuisut sulissutigaat aataarsuit natsersuillu pillugit paasissutisseqatigiittassasugut pisariaqarnera akimorlugu aalisarneq akornu­sersorneqaleqqunagu.


Kisitsinerit misissuinerillu kingulliit takutippaat Canadap nunattalu akornanni immatsinniittut aataarsuit 5,2 mio.-it ukiumullu millionit missaanik piaqisarlutik. Canadap 2000-imi 2001-imilu pisassiissutigisimavai aataarsuit 275.000-it natsersuillu 10.000-it. Ilisimaneqartutuut nunatsinni puisit killilersugaanngillat. Canadami pisaasartunut apeqqutaasarput sikut qanoq innerat puisillu amiisa nioqqutigineranni akit qanoq innersut. Ukiuni kingullerni marlussunni pisassiissutit pisari­neqartarsimanngillat sikkorlunnera patsisaalluni. Nunatsinni pisarineqartarput aataat 80.000-it missaat natsersuillu 6-10.000-it missaat. Canadami pisortat tapiissuteqassaarsimammata puisit amerliartornissaat ilimagineqarsinnaavoq.


9.2.2.          Nukinnik atuineq


Angalanernut aningaasartuutaasarput inuit ataaseq-marluk angalanerat, tassa allaffiup pisortaa aamma/imaluunniit fuldmægtigi. Paasissutissat nutarternerinut ataatsimiinnerillu piareersarnerinut sapaatip akunneri marluk missiliorlugit atorneqartarput. Aamma inuit peqataasut ulluinnarni piniarnermut tunngasunik allanik suliaqartarput.


Ataatsimiinnerup piareersarnera ingerlanneqarneralu: fuldmægtigimut ullut qulit missaat allaffiullu pisortaanut ullut tallimat missaat.


9.2.3.          Sulinerup inerneri, naatsorsuutigisat anguniakkanillu naammassisaqarneq


Nunat arlariit ataatsimiinnerat tunngavigalugu pisat aqunneqarnerat, iluaqutiginnin­neq, kisitsisitigut paasissutissat kingulliit kiisalu siunnersorneqartarnerit pillugit ilisimasanik paarlaateqatigiittoqarsimavoq tamannalu siunissami nangissasoq naatsorsuutigineqarpoq. Pisorta­tigoortuunerusumik isumaqatigiissuteqartariaqassappat ingerlannissaa piareersarneqassaaq suliap itisilerlugu misissorneratigut.


               9.3.         Nunat tamalaat arfanniartarneq pillugu ataatsimiititaliarsuat - IWC


Nunarsuaq tamakkerlugu arfanniarnermut ataatsimiititaliarsuarmi IWC-mi peqataanikkut Naalakker­suisut kissaatigaat nunatta arfernik angisuunik pisassaqartuarnissaa tamannalu aqqutigalugu nunatsinnimiut sapinngisamik pissaqartuarnissaat kulturimullu tunngatillugu siunertat qulakkeersi­manissaat. Arfattassat qulakkeerneratigut aamma piniartut aningaasarsiornerat tapertalerneqarsin­naavoq. Arfernik angisuunik pisaqarsinnaanikkut aamma nunanit allaniit neqinik pisiortorneq killilersimaarniarneqarpoq. Nunarsuaq tamakkerlugu suleqatigiinneq ilaatigut ajornakusoortaqaaq arfernik eqqissisimatitserusunnersuaq eqqaaginnaraanni.


Naalakkersuisut arferit angisuut pillugit nunanut allanut ministeriaqarfik qanimut aaqqissuulluakkamillu suleqatigaat. Arfanniarnermut tunngatillugu pingaaruteqarluinnarpoq arfanniartartut nunallu isumaqatigisat qanimut suleqatiginissaat, taamaattumillu arfanniartartut nunallu NAMMCO-mi ilaasortaasut suleqatigilluarnerat pingaartutut taasariaqarpoq.


9.3.1.          Anguniagaq periusissarlu


Naalakkersuisut piujuartitsinermik tunngaveqarluni iluaquteqarnissamik isuma tunngaviusoq tapersersugaraat taamaammallu siunissaq qanittoq ungasinnerusorlu isigalugit nunatsinni arfanni­arnerup periarfissaqartinneqartuarnissaa sulissutigalugu. Naalakkersuisut aarleqqutigaat piujuartitsinermi tunngaveqarluni iluaqutiginninnissamik isuma aserorterneqartuassappat nunatta arfanniartuarnissamut periarfissai aamma aserorterneqalissasut. Taamaattumik Naalakkersuisut sulissutigaat nunarsuaq tamakkerlugu aqutseriaaseq nutaaq (RMP) piviusunngortinniarneqassasoq killeqaraluartumik arfanniarneq piujuartitsinermik tunnga­veqarluni aningaasarsiorneq aallaavigilersikkumallugu IWC-p 1992-imi aqutseriaaseq tunngaviu­sumik akuerisaa aallaavigalugu. Tamatuma kinguneranik Naalakkersuisut isumaqarput nioqqutis­siat inatsisit malillugit pilersinneqarsimasut tamarmik nioqqutigineqarsinnaasariaqartut Naalagaaf­fimmi tamarmi taamatut isumaqartoqarmat.


Tamatuma saniatigut Naalakkersuisut aqutseriaaseq tamatuma pissuseqataa nunap inoqqaavisa arfanniartarnerannut tunngatillugu aatsaat naammassineqarsinnaasoq RMP IWC-mi atortussann­gortinneqareerpat. Siuliini taaneqartut tunngavigalugit Naalakkersuisut akuerisimavaat naaperiarfissamik oqaaseqaa­siortoqarsinnaanera, oqaaseqaasiaq taamaattoq akuerineqarsinnaappat naaperiarfittut imaluunniit amerlanerussuteqarluartut isumaqatigiinneratigut, tamatumani ilanngullugit nunat qangaaniit arfanniarfiusartut.


Naalakkersuisut anguniakkatut sulissutigiuarpaattaaq arferit mikisut aqunneqarnerat IWC-p oqartussaaffigilissanngikkaa.


Ukiumut anguniagaq


Naalakkersuisut ukiumi pineqartumi eqqaasitsissutigaat IWC suli arfernik pisassiisimanngimmat arferup neqaanik pisariaqartitsineq 670 tonsiusoq 1990-imi akuerisimasani naammassineqarsin­naanngortillugu, naak pissutsit assigiinngitsut patsisaallutik arfattassat tamakkerlutik pisarineqar­tanngikkaluartut. Pisassat pillugit isumaqatigiinniarnissami anguniagaavoq, nunatta sulissutigissagaa pisassat minnerpaamik maannakkutut amerlassuseqarnissaat.


Ukiuni arlalinni siunertarineqarsimavoq nunatsinni arfanniariaaseq paasineqarnerulersikkumallugu, tamatumani ilanngullugu killeqaraluartumik qoorortooq atorlugu tikaagullinniarsinnaaneq. Paasineqarluarnerujumalluta saqqummiussimavagut nunatta ineriartorneranut ukiunilu kingullerni 10-12-ini arfanniarnermi sakkut pitsanngoriartornerannut paasissutissat.


9.3.2.          Nukinik atuineq


Angalanermut aningaasartuutaasarpoq minnerpaamik ataasiarluni piareersaajartorluni ataatsimiigi­arneq allaffimmi pisortaq fuldmægtigiluunniit peqataasarlutik. Piareersarluni ataatsimiinnerit amerlanerpaat Udenrigsministeriaqarfimmi IWC pillugu suleqatigiissitami pisarput oqarasuaat atorlugut ataatsimiinnertigut Københavnimilu sinniisut pisortaata peqataaneratigut. Tamatu­ma saniatigut allaffimmi pisortaq fuldmægtigilu peqataasarput ukimoortumik suleqatigiit ataatsi­miinnerini ukiumoortumillu ataatsimiinnerni. Kiisalu naalakkersuisoqarfiup KNAPK-p sinniisaata ataatsip angalanera ineqarneralu akilertarpai kiisalu biologip ataatsip kommissionip ataatsimiin­nerani peqataanera. Nunatsinni Pinngortitaleriffik ilisimatuut komiteata ataatsimiinnerini biologi­nik ataatsimik-marlunnik peqataatitaqartarpoq.


Pingaartumik pisassiissutissat isumaqatigiinniutigineqartillugit imaluunniit sammisamut aalajanger­simasumut ataatsimiittoqartillugu Naalakkersuisoqarfik suliassat ilaannut avataaniit siunnersorte­qartarpoq. Assersuutigalugu 2000-imi nunatsinniit aggersarneqarsimavoq nakorsaq issittunut immikkut ilisimasalik uumasut miluumasut imarmiut atorlugit nioqqutissiat nerisarinerisa peqqin­naqutaassusia pillugu nalunaarummik saqqummiussiartortillugu.


Sinniisoqarfimmi pisortaq (IWC-mi suleqatigiit ataatsimiinnerini), allaffimmi pisortaq fuldmægtigi­lu ataqatigiiaarilluni suleqatigiit ataatsimiinnerini ukiumoortumillu ataatsimiinnerni peqataasarput ukiumut qaammatit marluk missiliorlugit. Piareersaalluni ataaatsimiinnerit ilai arfanniarniviup aqunneqarneranut tunngasuupput, tassami paasissutissat amerlaqisut katersorneqassammata tassanngaaniillu IWC-p ukiumoortumik ataatsimiinneranut tunniunneqassallutik. Inuit akuliusima­sut tamarmik aamma ulluinnarni piniarnermut tunngasunik allanik sammisaqartuupput. Ataatsimut isigalugu suliffimmi piffissamik atuisarput sinniisoqarfimmi pisortaq 5 %, allaffimmi pisortaq 7-8 % fuldmægtigilu 15 % missiliorlugu IWC-mut tunngasunik suliaqarnerminnut. Suleqatigiinnut ukiumoortumillu ataatsimiinnernut angalanernut katillugu atorneqartarput 300.000 kr.-it missaat.


9.3.3.          Sulinerup inerneri anguniakkanillu naammassisaqarneq


Naak nunatsinni arferit angisuut pillugit ilisimatuussutsikkut paasissutissanik tunngaviusunik, IWC-p pisassiissutinik kaammattuuteqarnissaanut tunngaviusussanik, annertuumik amigaateqartoqaraluartoq, nunatta pisassiissutissat isumaqatigiinniutigineqarnerini isumaqatigiinnikkut ukiuni 2003-mit 2007-ilu ilanngullugu pisassani atuuttussat akuersissutigitippai. Pisassiissutit 1997-imi pisassiissutissat isumaqatigiinniutigineqarnerinut naleqqiullugit allannguuteqanngitsut imaattut:


Kitaani: Tikaagulliit 175-it ukiup siuliani pisassiissutinit atunngitsuukkanik (pisarinngitsuukkanik) amerlanerpaamik 15-inik nuussisinnaaneq periarfissaalluni kiisalu tikaagulliusaat 19-it, aamma tikaagulliusaanik pisassiissutinit ukiup siuliani atunngitsoorsinnaassanik (pisarinngitsoorsinnaasanik) nuussisinnaanermut aaqqissuussisoqarsimanngilaq.


Tunumi: Tikaagulliit aqqaneq-marluk (12), ukiup siuliani pisassiissutinit atunngitsuukkanik (pisarinngitsuukkanik) amerlanerpaamik tikaagullinnik pingasunik nuussisinnaaneq periarfissaavoq.


Soorlu siusinnerusukkat pisassiissutinik aalajangiinerni pisartoq pisassiissutit najukkami atugassatut tunniunneqarput, taamalu nunatsinnit arfernik nioqqutissianik nerineqarsinnaasunik aningaasarsiutigalugu avammut annissuisinnaanermut periarfissaqanngilaq. Ukiuni siuliini marlunni Kitaani tikaagulliusaanik tikaagullinnillu qaammataasat atorlugi malinnaasinnaanermut (sumiissusersinnaanermut) atugassanik aningaasanik Pinngortitaleriffik IWC-imit pissarsivoq. Malinnaaffiginnissinnaanermut pilersaarusiaq 2002-mi IWC-imit aningaasaliiffigineqarnikkut ingerlaqqippoq. 2002-mut aningaasaliissutit katillugit 28.000 £-upput. Taakku saniatigut IWC-imit 2003-mi nalunaaqutsersuinissamut 18.000 £.-it immikkoortinneqarput.


Ukiuni siullerni sisamani IWC-mi Ilisimatuut Komiteanni ukiumoortumik ataatsimiinnerini kaammattuutigineqartarsimavoq nunatta eqqaani tikaagulliusaat tikaagulliillu pillugit immikkut mississuinerit ingerlanneqartarnissaat tamatumani innersuussutigineqarluni, aqutsinissamut erseqqissumik kaammattuuteqartoqarsinnanngitsoq biologinit paasissutissanik annertuumik amingaateqarneq pissutigalugu. Kaammattuutit tamakku ukioq manna ataatsimiinnermi oqaatigeqqinneqarput. Ilisimatuut Komiteannit Kommissioni eqqaasinneqarpoq, paasissutissat tamakku pigineqartinnagit ukiorpassuit ingerlasinnaasut, nunatta eqqaani arferit taakku pillugit naammaginartumik ilisimatuussutsikkut siunnersuisoqarsinnaalernissaanut.


Toqutsigasuartarnissamik paasissutissiinerit tamakkua tamarmik uumasunillu misissuinissamik nalunaarutit tamarmik nunatta suleqataarusussusia takutippaat tamatumuunalu angisuunik arfanniartuarsinnaanermut periarfissaqarnissaq paasineqarnerulerpoq.


9.3.4.          Piffissami tulliuttumi suliniutissatut naatsorsuutigisat


2002-imisuut Naalakkersuisoqarfiup saqummiunniarpai toqutsigasuartarnissamik ukiuni qaangiut­tuni aalajangiunneqartarsimasut tunngavigalugit uppernarsaatissat kiisalu arferit angisuut pillugit misissuinerup killiffia. Ukioq manna ukiulluunniit tulliani paasinarsissaaq nunarput qipoqqartassanik piumasaqarnissamut tunngavissaqarnersoq, tassami IWC-mi Ilisimatuut Kometeata saqqummiunniarmagu qipoqqaqassusia pillugu naliliilluarniarneq piujuartitsinermik tunngaveqarluni iluaqutiginninnissamik kaamattuutaasut tunngavigalugit.


9.4.         Canadap nunattalu qilalukkat qernertat qaqortallu pillugit ataat­simut kommissioniat - JCNB


Naalakkersuisut nassuerutigaat qilalukkanik qernertanik qaqortanillu piniarneq nunatsinni innuttaasunut pingaaruteqartoq mianeralugulu soqutigineqarmat imaani pisuussutit uumassusillit isumatuumik aqunneqarnissaat, ataavartinnissaat tamakkiisumillu atorneqarnissaat inaatsisit nunanut tamanut atuuttut akuerineqarsimasut naapertorlugit FN-ip Imaani pisinnaatitaaffiit pillugit isumaqatigiissutaani allassimasutut. Qilalukkat qaqortat qernertallu pillugit ilisimatusarnerup annertusarneqarnissaa Naalakkersuisut suleqataaffigerusuppaat.


JCNB kingullerpaamik ileqquusumik ataatsimiippoq 2001-imi. Tamatuma saniatigut JCNB nammineq ilumini 2000-imi ataatsimiippoq, tassani sammineqarluni qilalukkat qaqortat qernertal­lu pillugit ilisimatusarnermut tunngatillugu inassutaasartunut NAMMCO qanoq inissisimanersoq. Ataatsimiinneq tunngavigalugu peqataasut isumaqatigiipput JCNB Avannaata Imaani qilalukkat qaqortat qernertallu ataatsimut pigeqatigiissat aqunneqarnissaallu pillugit siunnersortaajuarsinnaa­soq, NAMMCO-li aqutsinissamut siunnersuisuusinnaalluni qilalukkanut Canadamut atanngitsunut, aammalu Kalaallit Nunaanni qilalukkat qaqortat qernertallu iliisimatusarfigissallugit.


9.4.1.          Anguniagaq periusissarlu


Naalakkersuisut tapersersorpaat imaani miluumasut iluaqutigineqartut tamarmik piujuartitsinermik tunngaveqarluni iluaqutigineqarnissaat, tamatumani qilalukkat qaqortat qernertallu ilanngullugit. Taamaattumik Naalakkersuisut siunertaraat tamanna anguniarumallugu ukiuni kingullerni qulini pisat ikilinissaannik ilisimatuut inassutigisartagaat tunngavigalugit. Suliaq tamanna aallartinneqareerpoq Naalakkersuisullu tunngaviatigut aalajangiutereerpaat pisassat killilersulernis­saat allatigullu pisassanik killilersuilernissaq. Ungasinnerusoq isigalugu anguniagaavoq malittari­sassat sakkortusineqariarpata pisassat aqunneqalissasut taamalu peqassutsip allanngoriartornera nakkutigineqalerluni.


Ukiumut anguniagaq


Naalakkersuisoqarfiup siunertaraa malittarisassat nutaat ukioq manna piviusunngortinniarlugit aammalu qilalukkat qaqortat qernertallu qanoq amerlatigisut pisarineqarsinnaanerat nalunaaruti­gissallugu. Anguniagaq anguneqassappat pingaaruteqarportaaq Piniarnermut Siunnersuisoqatigiit suliami peqataatinneqarnissaat. Tamatuma saniatigut Naalakkersuisut JCNB-p ataatsimeeqatigi­sarnera nangiinnarniarpaat.



9.4.2.          Nukinnik atuineq


Angalanermut aningaasartuutaasarput ileqquusumik ataatsimiigiarnerit peqataasarlutik allaffimmi pisortaq, Københavnimi sinniisoqarfiup pisortaa, fuldmægtigi ataaseq piniarnermullu siunnersorti ataaseq. Tamatuma saniatigut Naalakkersuisoqarfiup KNAPK-p sinniisaasa marluk angalanerat ineqarnerallu akilertarpaa. Tamatuma saniatigut biologit ataaseq-marluk ukiumoortu­mik ataatsimiinnermi ilisimatuullu suleqatigiivini peqataasarput. Ataatsimiittoqassatillugu ataatsi­mut isigalugu qaammat ataaseq-marluk atorneqartarput. Ukiuni JCNB-p ataatsimiiffiginngisaani nukiit ikinneru­sut atorneqartarput. (Fuldmægtigimut allaffimmilu pisortamut) ukiumut agguaqatigiissillugu piffissaq atorneqartoq: Inummut ataatsimut 5%.


9.4.3.          Sulinerup inerneri anguniakkanillu naammassisaqarneq


Naalakkersuisut JCNB-mi suliniarnerminni anguniagaraat qilalukkat qaqortat qernertallu piujuar­titsinermik tunngaveqarluni pitsaanerpaamillu iluaqutigineqarnissaat pillugu pitsaanerpaamik siunnersorneqarnissaq. Ukiuni 12-14-ini JCNB-p atuuffigisaani amerlasuunik ersarissunik kaammat­tuuteqartarpoq naalakkersuinikkut ingerlatsinermut tunngatillugu suli oqallisigineqaqisunik. Kaammattuutit tamakkua tunngavigalugit Naalakkersuisoqarfik suliniuteqalersimavoq kaammat­tuutit akuersaarumallugit atortussanngortikkumallugillu. Naggataatigut angusassaq tassaassaaq pisuussutit pineqartut uagutsinnut pingaaruteqaqisut piujuartitsinermik tunngaveqarluni iluaqutigi­neqarsinnaalernissaat. Kaammattuutit atortussanngortinneratigut nunarput qilalukkat qaqortat qernertallu aqunneqarneratigut tatiginarnerusumik saqqummertalissaaq.


9.4.4.          Piffissami tulliuttumi suliniutissatut naatsorsuutigisat


Naalakkersuisut 2002-imisuut ukiunilu siuliinisuut suliniarput siunnersuinerit pineqartut atortus­sangortikkumallugit piujuartitsinermillu tunngaveqarluni iluaquteqarneq anguniarumallugu. Tamatumunnga tunngatillugu piniarnermik inuussutissarsiuteqartut eqeersimaarlutik peqataanissaat naatsorsuutigineqarpoq suleqatigiinneq patajaanneruleqqullugu.


Naatsorsuutigineqarportaaq nunatta Canadamik Nunavumillu suleqatigiittuarneratigut nunatsinni pissutsit inuussutissarsiornermut atasumik pisuussutinik iluaquteqarneq paasineqassasoq, tassami Canadami iluaqutiginninneq namminiinnaq atugassanut tunngaveqarmat. Kiisalu siunissaq ungasinnerusoq isigalugu naatsorsuutigineqarpoq piniartut sinniisai suleqatigalu­git ilusilersorneqarsinnaassasoq sumiiffinni piniartunilu ilisimasat qanoq iliorluni aqutsisuunermi atorluarneqarsinnaanersut.


9.5.         Nunatta Nunavullu akornanni nannut pigeqatigiittat pillugit isumaqatigiissut



9.5.1.                   Anguniagaq periusissarlu


Naalakkersuisoqarfik 2001-imi nunatsinnut Nunavumullu piniartut isumasioqatigiinnerannut qaaqqusisuu­voq nannut illuatungeriilluta pigisagut pillugit. Ataatsimiinneq pivoq Qaanaami piniartut taavani­miut Nunavumeersullu peqataaffigisaannik. Isumasioqatigiinnermi siunertaavoq piniartut nunatsinneersut Nunavumeersullu piniariaatsitik sakkutillu pillugit misilittakkaminnik paarlaateqatigiinnissaat, kiisalu aqutseriaatsiminnik ilisimate­qatigiinnissaat. Siunertarli pingaarneq tassaavoq nunatta Nunavullu oqaloqatigiissutigilissagaat nannut Avannaata Imaani,  Ikersuarmut Davisimut allanilu pigeqatigiitagut. Ataatsimiinnermi isumaqatigiissutigineqarpoq nannut pillugit isumasioqatigiinneq tulleq pissasoq Nunavup qaaqqu­sisuuneratigut, peqataassappullu nunatsinneersut amerlanerusut nannunillu pigeqatigiitatsinneersut amerlanerusut.


Namminersornerullutik Oqartussat Nunavullu oktober 2000-imi isumaqatigiissut atsiorpaat, ilaatigut tamatuma imaralugu nannut pigeqatigiitatta piujuartitsinermik tunngaveqarluni iluaqutigineqarnerat suleqatigiiffiunerulissasoq. Nunatta Canadallu aqutsinerisa assigiinnginnerat patsisaalluni nunatta Nuavullu akunnitsinni nannut pigeqatigiitagut pillugit pisortatigoornerusumik isumaqatigiissuteqartariaqarpoq, tassami Canadap ukiorpaat matuma siornatiullu pisassanik killilersuineq atulersereersimammagu.


9.5.2.          Nukinnik atuineq


Peqatigiilluni aqutsinissaq suli isumaqatigiissutigineqarsimanngimmat nukiit atukkat annikitsunn­guupput, kisiannili naatsorsuutigineqarpoq qaammat ataaseq-marluk atorlugit Oslomi isumaqati­giissut suliarineqassasoq kiisalu Nunavumut isumaqatigiissutissap piareersarnera ingerlanneqassal­luni.



10.          Inuussutissarsiornermik ineriartortitsineq


10.1.       Inuussutissarsiorneq pillugu nunat avannarliit ataatsimiititaliaat atorfilinnik inuttalik (EK-Næring)


Inuussutissarsiornerup siuarsarnissaanut suliniutit nalinginnaasut ullormut oqaluuserisassanngor­tinneqassapput misissoqqissaarneqarlutillu, matumani piujuartitsinermik tunngaveqarluni inuussu­tissartiunik ineriartortitsineq, avatangiisinut tunngasunut periusissat, kiisalu nunat killeqarfit apeqqutaatinnagit attaveqaqatigiiffeqarluni suleqatigiinneq aamma inuussutissarsiutit ineriartortin­neqarnerannut suliniutit.


10.1.1.        Anguniagaq periusissarlu


Naalakkersuisut peqataanermikkut kissaatigaat kalaallit takornariartitsisarnermi soqutigisaasa annertusarnissaat nunat avannarliit ataatsimut suliniuteqarnerisigut aamma tamanna aqqutigalugu inuussutissarsiornerup siuarsarnissaanik suliniutit imarisamikkut immikkut kalaallinut kajungernar­tumik siunnerfillit aallarnisarnissaat. Naalakkersuisut aammattaaq kissaatigaat Kalaallit Nunaanni inuussutissarsiortut nunani allani suliffeqarfinnik suleqateqarnissamik periarfissaasa siuarsarneqar­nissaat aamma nunani avannarlerni ilisimatuasarnermik ineriartortitsinermillu suliffeqarfinnut attaveqaqatigiinnikkut akuullutik peqataalernissaat - suleqatigiinnermut, ullumikkut taaneqarsin­naasoq qitiulluni tunngaviusoq nunarsuaq tamakkerlugu teknologiikkut ineriartornerup ingerla­neranut akuulluni peqataaniaraanni. Ataatsimiititap qanimut suleqatigiippoq aamma EK-Konsument ukiumut ataasiarluni ataatsimee­qatigisarpaa. Taassuma pilersippaa takornariaqarneq aamma IKT-mut tunngasut pillugit suliamik aalajangersimasumik suliaqartussatut suleqatigiissitaq.


10.1.2.        Nukinik atuineq


Angalanermut aningaasartuutaasarput atorfillip ukiumut pingasut missaannik nunanut avannarlernut angalanera minsterillu ataatsimiinnerannut ataasiarluni angalaneq, tassani peqataasarlutik naalak­kersuisunut ilaasortaq, naalakkersuisup allattaa atorfilillu ataaseq. Peqataanermut piareersarner­mullu atorfilimmut ataatsimut naatsorsoraanni atorneqartarput sapaatip akunneri pingasut-sisamat. 2002-mi sisamariarluni ataatsimiittoqarpoq, taakkunannga amerlanerit ataatsimeersuarnernut peqataanernik aamma/imaluunniit ataatsimiinnernik allanik tapertaqartinneqarsimallutik. Angalanernut aningaasartuutit 70.000 kr.-it missaannut naatsorsorneqarsinnaapput kiisalu najugaqarnermut il.il. aningaasartuutit allat 20.000 kr.-it  missaannillutik.



10.1.3.        Sulinerup inerneri anguniakkanillu naammassisaqarneq


2002-miit 2005-imut nunat avannarliit inuussutissarsiornermut tunngasutigut naalakkersuinikkut ingerlatsinermi suleqatigiinnissamut pilersaarutaat MR-Næringimit 2001-imi akuerineqarpoq. Suleqatigiinissamut pilersaarutip siunertara nunani avannarlerni suliffeqarfinnut killiliussatut atugassarititat aamma nunani avannarlerni inuussutissarsiortut unammillersinnaassusiata pitsanngorsarnissaa. Pilersaarut suliniuteqarfissanik assigiinngitsunik Kalaallit Nunaannut soqutiginartunik imaqarpoq.


Inuussutissarsiornermut ministerit Svalbardimi 2002-mi ataatsimiinnermi aalajangerpaat takornariaqarneq pillugu suleqatigiissitat Issittumi takornariartitsisarnermut piujuartitsinermik tunngavilimmut ilioriusissiussasut. Taamatuttaaq suliffeqarfinnut mikisunut nutaaliortunullu, aallartitaasunut nassaarniartartunullu namminersortunut nunat avannarliit isumaqatigiissutaat akuerineqarpoq. Isumaqatigiissutikkut Kalaallit Nunaanni aallartisaasut suliffeqarfiillu ineriartornissamut periarfissaannut aporfit ilisarnarluinnartut qaangerniarneqarnissaat sammineqarpoq.


Takornariartitsisarneq pillugu ataatsimiititaq IKT-lu pillugu ataatsimiititaq 2002-imut aningaasaliiffigeqqinneqarsimapput. Suleqatigiinni taakkunani marluusuni nunatta soqutigisai pingaartinneqarnerpaasimapput pingaartinneqarnerpaa­lissallutilluunniit. Suleqatigiinnermi suleqataanikkut annertuumik paasineqarsimapput nunani avannarlerni suliniutit nunani avannarlerni suliffeqarfiit ineriartortinnissaat siunertaralugu suleqati­giinnermut aalajangersimasumik siunertalimmik aningaasaliisarnertigut nunat ataasiakkaat inuussutissarsiornerata nunanilu avannarlerni suliffeqarfiit ataatsimut isigalugit unammillersinnaassu­siata qaffassarneranut peqataasarneq.


Tamatuma saniatigut nunatsinni suliffeqarfiit ineriartorteqqittariaqarnerallu suliniutit tamakkua nunani avannarlerni oqallisigineqarnerannut ilanngunniarneqarsimapput. Tamanna pisarpoq ilaatigut tusarniaanerni ataavartumillu ilisimatitseqatigiittarnikkut, kiisalu ataatsimeersuartitsisarnertigut. Tamatumunnga ilanngullugu Nordisk Industrifondip Nordtestillu sulineranni Kalaallit Nunaata ilanngunneqarnissaa soqutigineqalersimavoq.


10.1.4.        Piffissami tulliuttumi suliniutissanut naatsorsuutigisat


Nunat avannarliit suleqatigiinneranni nunanilu avannarlerni ataasiakkaani aallartisaaneq pilersitserusussuseqarnerlu sammineqaleriartuinnavipput. Tamanna suleqatigiinnissamut pilersaarutip inerneraa ersersinneqartarlunilu ataatsimeersuarnertigut, suliniutit imarisaasigut, suliffeqarfiit ilioriusissatut pilersaarutaanni il.il.


Aamma Kalaallit Nunaanni aallartisaasut inuussutissarsiornermillu siuarsaaneq pingaartinneqarput. Taamaattumik naatsorsuutigineqarpoq periarfissaqassasoq nunani avannarlerni allani kiisalu nunat arlallit peqataaffigisaanni allani ingerlatani suliutinilu peqataasinnaanissamut misilittakkallu atorsinnaanissaannut. Takornariartitsisarneq pillugu ataatsimiititaq september 2003 inuussutissarsiornermut ministerit ataatsimiinneranni Issittumi takornariartitsisarneq piujuartitsinissamik tunngavilik pillugu ilioriusissatut pilersaarummik saqqummiussissaaq. Suliniarnermi tamatumani Kalaallit Nunaat qitiusumik inissisimassaaq. Elektroniskimik niuerneq apeqqutillu IT-mut tunngasut inuussutissarsiornermut attuumassutillit pillugit suleqatigiinni isorliunerusuni bredbånd pillugu suliniutip naammasseqqammersup malitseqartinneqarnissaa ingerlanneqassaaq.


10.2.       Takornariaqarneq pillugu Nunat Avannarliit suleqatigiissitaat


Suleqatigiissitat 2002-mi sulinerannut qulliunerusumik tunngaviuvoq norskit siulittaasoqarfiata Nordisk Ministerådimut inuussutissarsiornermut tunngasuni suliassatut pilersaarutaat. Pilersaarummi pingaar­nerutinneqarput ilaatigut takornariartitsisarnerup piujuartitsiviusumik ineriartornissaa pillugu suleqatigiinneq. Suleqatigiissitaq pilersitaavoq inuussutissarsiormut ataatsimiititaliap atorfilinnik inuttallip (EK-Næring) ataani. Nordisk Industrifond 2002-mi suleqatigiissitamut allattoqarfinngorpoq. Suleqatigiisstaq 2004-p naanissaata tunngaanut suligallassaaq.


10.2.1.        Anguniagaq periusissarlu


Suleqatigiissitaagallartumi aalajangersimasumik suliassalimmi suliat pingaarnerit marluusimapput - takornariartitsisarnerup piujuartitsiviusumik ineriartortinnissaa tikikkuminassuserlu. Taane­qartoq kingulleq imatut paasineqassaaq inuiaqatigiinni kikkulluunniit ornigassanut aggernissamin­nut periarfissaqarnissaat, tamatumani innarluutillit ilanngullugit.


Apriilimi 2002-mi nunani avannarlerni inuussutissarsiornermut ministerit ataatsimiinneranni Issittumi takornariartitsisarnermi killiffik pillugu Kalaallit Nunaata saqqummiussinera tunngavigalugu suleqatigiissitaq inuussutissarsiornermut ataatsimiititaliaq atorfilinnik inuttalik aqqutigalugu peqquneqarsimavoq Issittumi takornariartitsisarneq piujuartitsinissamik tunngavilik pillugu nunat avannarliit ilioriusissaannut siunnersuusioqqullugu. Suliaq tamanna 2003-p ingerlanerani naammassineqassaaq. Suleqatigiissitap sulinera nunani avannarlerni takornariartitsineq piujuartitsinermik tunngavilik pillugu nalunaarusiamik, suleqatigiissitap 2001 suliaanik, aallaaveqassaaq.


10.2.2.        Nukinnik atuineq


2002-imi pingasoriarluni nalinginnaasumik ataatsimiittoqarpoq, ataatsimiinnermullu ataatsimut atatillugu takornariaqarneq tamanut pillugu isumasioqatigiissitsisoqarluni. Ataatsimiinnerit piareersarnerannut kingornatigullu malitseqartinneqarneranut naatsorsuutigine­qarpoq fuldmægtigip ilinniarluarsimasup sapaatip akunneri 2-3 atussagai. Norgemut, Danmarkimut Bruxellesimullu angalanernut pingasunut aningaasartuutit 46.000 kr..-it missigaat, angalanerit ilaat ataatsimiinnissanut allanut atatillugu angalanernut ataqatigiissaarneqartarmata. Akunnittarfinnut, ullormusianut il.il. aningaasartuutit allat 9.000 kr.-it missigaat, tassa aningaasartuutit tamarmiusut 55.000 kr.-it missigalugit.


10.2.3.        Sulinerup inerneri anguniakkanillu naammassisaqarneq


Suleqatigiissitaagallartoq takornariartitsineq pillugu ERFA-gruppip sulinerata nanginneraa Inuussutissarsiorneq pillugu ataatsimiititaliami atorfilinnik inuttalimmi aallaavilik. Nunani avannarlerni takornariartitsisarneq piujuartitsinermik tunngavilik pillugu ilioriusissatut nalunaarusiap nangissutaatut 2002-mi iliuusissatut pilersaarusiortoqarpoq, ”Bridging the Gap”. Ilioriusisastut pilersaarut ”Towards a sustainable Nordic Tourism” ilaatigut Naalagaaffiit Peqatigiit aggustimi Johanneburgimi qullersanik ataatsimeersuartitsinerani ”Rio+10”-mi ilisaritinneqarpoq. Taamatuttaaq nunani avannarlerni innarluutilinnut tunngatillugu naalakkersuinikkut ingerlatsineq pillugu siunnersuisoqatigiit suleqatigalugit nalunaarusiaq ”Turisme for Alle” (Takornariarneq Tamanut) suliarineqarpoq. Taanna 2002-mi septembarimi Nordisk Ministerrådip isumasioqatigiissitsinerani oqaluuserineqarpoq. Taamatuttaaq suleqatigiissitap sulissutigisimavaa Nunani avannarlerni takornariaqarneq pillugu immikkut suleqatigiissitamik pilersitsisoqarnissaa. Nukissatigulli amigaateqarneq pissutigalugu suleqatigiissitap taassuma sulinini suli aallartissimanngilaa.


10.2.4.        Piffissami tulliuttumi suliniutissatut naatsorsuutigisat


2003-mi suleqatigiissitap suliassaasa pingaarnersarissavaat Issittumi piujuartitsinermik tunngaveqarluni takornariartitsisarnermut ilioriusissiornissaq. Tamatuma saniatigut suleqatigiissitap tikinneqarsinnaanermut apeqqut aamma takornariaqarneq pillugu kisitsisitigut paasissutissiortarneq suliareqqissavai. Tamatuma saniatigut takornariartitsisarnerup piujuartitsinermik tunngavillip ineriartortinneqarnera eqqarsaatigalugu suliniutit assigiinngitsut siuarsarlugillu tapersersornissaat suleqatigiissitap naatsorsuutigaa.


10.3.         Nunat Avannarliit Elektronikikkut Niueqatigiinnerannut Paasissutissiisarnermilu Teknologimut apeqqutinut tunngatillugu Suleqatigiissitaat


Suleqatigiissitap 1.1.2002-mi piginnaatitaaffii nutarterneqarput ukiunilu marluugallartuni piginnaatitaaffeqarnerup ingerlanerani EK-Konsumentimut taamatullu EK-Næringimut tunngatillugu suliniartartuussalluni, siunnersuisartuussalluni ataqatigiissaarisuussallunilu. Peqatigitillugu Nordisk Industrifond suleqatigiissitamut allattoqarfinngorpoq.


10.3.1.           Siunertat periusissallu


Suleqatigiissitap siunertaraa nunani avannarlerni atuisut inuussutissalerinerlu pillugit ingerlatsinermi soqutigisat aallaavigalugit elektronikikkut niuerneq pillugu nunat avannarliit suleqatigiinnerata suliamut tunngassutilinni ineriartorteqqinnerata qulakkeerneqarnissaa salliutillugu qulakkeerniassallugu atuisut elektronikikkut niuernermut tatiginninnerata periarfissinneqarnissaa. Suleqatigiissitattaaq inuussutissalerinermut tunngatillugu paasissutissiisarnermi teknologimut tunngatillugu apeqqutit suliarisassavai.


2002-mi apriilimi Svalbartimi MR-Næringip aamma MR-Konsumentip ataatsimeeqatigiissimanerat ingerlateqqillugu suleqatigiissitap suliassat apeqqutillu uku pingaarnerutippai:


-     Nunani avannarlerni elektronikikkut akiliisarnerup ilusaanik atugaaneranillu naliliisarluni misissuineq


-     Nunat avannarliit ataatsimoorlutik elektrinikikkut niueqatigiinneranni periusissanik suliaqarneq


-     Elektronikikkut nunani avannarlerni killeqarfiit pitarlugit niuerneq pillugu naammagittaalliuutit uppernassusilimmik suliarineqartarnerat pillugu naliliisarluni misissuineq


-     Nunani avannarlerni tamani qanoq ililluni ataatsimut maleruagassaliortoqarsinnaaneranik ataqatigiissaaarinernillu atuisut assersuutigalugu ussassaarinikkut atornerlunneqannginnissaannik qulakkeerisunik suliaqartoqarsinnaaneranik misissuineq


-     Pingaartumik elektronikikkut niuernermi nunani avannarlerni suliassanik pilersaarutinut misissuinernullu aningaasalersuilluni tapersiisarnermut suleqatigiissitaq ingerlatitseqqittarfiuvoq tapiisartuulluniluunniit.



10.3.2.           Nukissanik atuineq


2002-mi nalinginnaasumik sisamariarluni ataatsimiittoqarpoq, taakkunannga pingasuni Namminersornerullutik Oqartussat peqataallutik. Taamatuttaaq Kalaallit Nunaat immikkut suliassatut pilersaarummut Nunat Avannarliit Suliffissuaqarnermut Aningaasaateqarfiannit aningaasalersorneqartumut: ”Bredbåndsnet og Erhvervsudvikling i Nordens yderområder” (Nunani avannarlerni isorliunerusuni bredbåndit atorlugit attaveqarneq inuussutissarsiutinillu ineriartortitsineq) suliniuteqartuusimavoq attaveqaataasimallunilu. Tassunga tunngatillugu sivikitsumik ataatsimiittoqartarsimavoq Roskildemilu sapaatit akunnerata naanerani isumasioqatigiittoqarsimalluni.


Ataatsimiinnissanik tamanik piareersaanermut kiisalu tulliullugu peqataanermut eqikkaanermullu atatillugu sulisumit tjenestemanditut atorfilimmit Namminersornerullutik Oqartussat Københavnimi sinniisoqarfiannit atugassanngortitaasumit katillugit sapaatit akunneri arfinillit missaat atorneqarput. København aallaavigalugu angalasoqartarmat angalanermut aningaasartuutit akunnittarfimmiinnermut, ullormusianut il.il. aningaasartuutit ilanngullugit 14.000 kr.-t missaanniitinneqarsinnaasimapput.



10.3.3.           Angusat anguniakkanillu naammassinninneq


Suleqatigiissitap ukioq aallarnerpaa piffissamut piginnaatitaaffeqarfimmut nutaamut siunertanik immikkoortoq malillugu suliassaminik aalajangersaalluni. Sulinissamut ataatsimut tunngavissaalerpoq nunat avannarliit ataatsimoorlutik elektronikikkut niueqatigiinnerannut periusissat suliarineqarnerat. Tassunga uiggiullugu suliassat pingaarnerit tassaasimapput Nunani Avannarlerni elektronikikkut akiliisarnernut aaqqiissutissat pillugit ajornartorsiutaasunik aaqqiiniutit. Ukiuttaaq naalernerani siunnersuisartut suliffeqarfiutaat namminersortoq kiffartuussinissamik isumaqatigiissuteqarfigineqarpoq tamakku nalunaarusiorneqarnerannik suliaqarsinnaasoq.


Suleqatigiissitattaaq norskit atuisut suleqatigiiffiat SIFO marloriarlugu ataatsimeeqatigaa ”Succeskriterier for Internethandel i et forbrugerperspektiv” (Atuisut tungaanniit isigalugu internetikkut niuernerup iluatsinnissaanut tunngavissanik) misissuinermik suliaqartoq, suleqatigiissitap ilaatigut aningaasalersugaanik. Kiisalu Bredbåndit atorlugit attaveqarnermik misissuinerup taaneqartup takutippaa bredbåndit atorlugit attaveqarnermut peqataasinnaagaanni annertuumik inuussutissarsiornermik ineriartortitsisoqarsinnaasoq, inerniliineq taanna kalaallit inuussutissarsiutit pillugit ingerlatsineranni najoqqutassatut atorneqarluarsinnaasariaqarpoq.



10.3.4.           Piffissami tullermi suliniutigineqartussatut naatsorsuutigisat


2003-mi upernaakkut Nunani Avannarlerni elektronikikkut akiliisarnermik aaqqissuussinerit pillugit siunnersuisartut misissuinerat aallartinneqareersoq tiguneqassasoq naatsorsuutigineqarpoq taamaalillunilu atorfilittatigut komitiinut attuumassuteqartunut suleqatigiissitap kaammattuutissaanut ilanngunneqarsinnaassalluni. Elektrinikikkut niueqatigiinnermi tatiginarnerulersitsiniarluni iliuusissat pillugit sulineq aallartinneqassaaq nunallu avannarliit ataatsimoorlutik elektronikikkut niueqatigiinneranni periusissanut 2003-mi ukiakkut naammassineqartussatut naatsorsuutigineqartunut ilanngullugu suliarineqassassalluni.


”Bredbåndsnet og Erhvervsudvikling i Nordens yderområder” (Nunani avannarlerni isorliunerusuni bredbåndit atorlugit attaveqarneq inuussutissarsiutinillu ineriartortitsineq) pillugu nalunaarusiaq nalilersuiffigineqassaaq ilusaatut iluseqartillugu atorneqarnissaa siunertaralugu imaluunniit saqqummiunneqartut aallaavigalugit immikkoortiteraluni misissuinikkut malitseqartinneqassanersoq. NORA taassuminnga aningaasalersueqataanissaminut soqutiginnittoq paasineqareerpoq soorluttaaq Kalaallit Nunaanni inuussutissarsiorneq pillugu isumasioqatigiittoqarnissaa assigisaaluunniit eqqarsaatersuutigineqartoq, nalunaarusiami ajornartorsiutaajunnartut inerniliinerillu Kalaallit Nunaanni pissutsinut immikkut ittunut tunngassuteqartut oqallisigineqarnissaannut ilapittuutaasussamik.


Suleqatigiissitami paasissutissiisarnermi teknologi pillugu kisitsisitigut paasissutissat oqaluuserisassaniikkajuttarput naatsorsuutigineqarporlu Kalaallit Nunaanni inuussutissarsiortut paasissutissiisarnermi teknologimik atuinerannik kisitsisitigut paasissutissarsinissaq pillugu maannakkut suliniutigineqalersunut nunat avannarliit isumassarsiffigineqarumaartut.


Kalaallit tungaanniit svenskinit tapersersorneqartumik sulissutigineqarpoq ”Succeskriterier for Internethandel i et forbrugerperspektiv” (Atuisut tungaanniit isigalugu internetikkut niuernerup iluatsinnissaanut tunngavissat) pillugit SIFO-p misissuinera ingerlareersoq - suleqatigiissitap suligasuartussap aningaasaleeqataaffigisaa - annertusineqassasoq atuisut akornannit isumasiorneqartartussanik ilallugu taamaallaallu elektronikikkut niueqatigiiffinnut apeqqutinik akisilluni immersuiffissanik tunngaveqarunnaarluni. Taamaalippat misissuineq atorneqarsinnaanerulissaaq.


10.4.       SAMIK-imi Islandip nunattalu takornariarneq pillugu suleqatigiinnerat


Piffissamut 1. januar 2000-imiit 31. december 2002-mut suleqatigiinnissamik annertusisamik isumaqatigiissut atsiorneqarpoq. Suleqatigiinnissamik isumaqatigiissut nukittorsar­neqarsimavoq inuussutissarsiornermut tunnganerusunngorlugu tamatumuunakkut qulakkeerumallugu pilersaarutini siunertat apeqqutaallutik nunani taakkunani marlunni iluanaarutit naligiittarnissaat. Suleqatigiinnissamik isumaqatigiissut annertusineqarsimavoq toqqaannartumik sammineqarneru­lerlutik suliniuteqarfiit ilinniartitaaneq, takornariartitsinerit ataqatigiiaakkat, inuiaat tamat akornanni suleqatigiinneq, pilerisaarineq misissueqqissaarnerlu. 2003-p aallartinnerani ukiunut arlinnut suleqatigiinnissamik isumaqatigiissutip atsiorneqarnissaa ilimagineqarpoq.


10.4.1.        Anguniagaq periusissarlu


Suleqatigiinnermi anguniagaavoq takornariartitsinikkut attaveqarnerit paarlaateqatigiittarnissaat ineriartortinnissaallu kiisalu iluanaarutit annertusarnerpaanissaat aningaasaliissutillu aqunnerisa pitsaanerpaanissaat. Islandimi, Savalimmiuni nunatsinnilu takornariartitsinerup siuarsarnera pitsaanerusumik aaqqis­suussaalersinniarlugu eqqarsaatigineqarpoq SAMIK aamma FITUR­­ (Islandip Savalimmiullu akornanni takornariaqarnikkut suleqatigiiffik) ataatsimut katinniarlugit. Taamatut allannguisoqas­sagaluarpat suleqatigiinnermut annikillisaataassanngilaq. Sulineq sapinngisamik takornariartitsinerup siuarsarneranut pimoorussisut allat qanimut suleqatigalugit ataqatigiissaarneqassaaq, tamannalu ilaatigut Greenland Tourism A/S-ip aaqqissugaanik pissaaq – Takornariartitsineq pillugu Siunnersuisoqatigiinnit.


10.4.2.        Nukinnik atuineq


Isumaqatigiissutip ingerlanneqarnissaanut atatillugu suleqatigiinnissamik isumaqatigiissummi angalanermilu aningaasartuutit il.il. naammassineqarnissaat aningaasanut inatsimmi konto pingaarnermi ”Takornariartitsinermik ineriartortitsinermut tapiissutit”-ni aningaasaliissutinit matussuserneqassapput. Ataatsimiititaliap 2002-mi ataatsimiinneraniit qitiusumik allaffeqarfimmiit peqataasoqarneranut atatillugu aningaasartuutinik matussusiisoqanngilaq.


10.4.3.        Sulinerup inerneri anguniakkanillu naammassisaqarneq


Nunatsinni takornariartitsisarnermi ingerlatanut aalajangersimasunut pilersaarutinullu arlalinnut tapiissuteqarneq. Assersuutigalugu Kujataani ingerlatanut arlalinnut tapiissuteqartoqarpoq, ilaatigut sumiiffik pillugu allaaserisanik naqiterisitsinernut, tamatumanilu toqqaannan­ngikkaluartumik Kujataa takoqqusaarutigineqarluni. Nutaamik ukiuni arlalinni atuuttussamik isumaqatigiissuteqarnikkut periarfissaqarnerulissaaq siunissaq ungasinnerusoq isigalugu suliniuteqarnissamut aammalu pisariaqartitaasorisanut tunnga­tillugu timitalimmik suliniuteqarnerunissaq.


10.4.4.        Piffissami tulliuttumi suliniutissatut naatsorsuutigisat


Takornariartitsinermik inuussutissarsiuteqarnerup aqunneqariaasiata allanngortiternerata kinguneri­sinnaavaa isumaqatigiissutip atuuffissaa suli naanngitsoq isumaqatigiissut atorunnaarsinneqartoq. Tamatumali kingunerissanngilaa Islandimik suleqateqarnerup annikillinissaa, akilerianilli Islandip, Savalimmiut nunattalu akornanni suleqatigiinnermi suliniutit aningaasallu ataatsimoor­nerulernissaat. Eqqarsaatigineqarpoq suleqatigiinnerup nanginnera Vestnorden Tourist Boardip i­nger­lataanut ilanngunneqarsinnaanersoq, tassani nunani taakkunani pingasuni takornariaqartitsi­nermik siunnersuisoqatigiit suleqatigiimmata.


Isumaqatigiissummik 2003-miit atuutilersussamik atsiuinermi ataatsimiititaliamik nutaamik pilersitsisoqassaaq. Ataatsimiititaliami kalaallit sinniisuutitaasa qulakkiissavaat, SAMIK-ip ingerlataasa Kalaallit Nunaanni takornariartitsinernut allanut attaveqaateqalersitsinissaa.


10.5.         Atuisartunut tunngasut pillugit ataatsimiititaliaq atorfilinnik inuttalik - EK Konsument


Atuisartunut siuarsaaniarluni ingerlatat nalinginnaasut suliniutini pingaarnerutinneqarput, tamatu­mani ilanngullugit atuisartunut isumannaallisaaneq, avatangiisit pillugit periusissat kiisalu nunat assigiinngitsut suleqatigiinnerisa sammineqarluarnissaa. Nordisk Konsument Udvalg nunarput sinnerlugu nunatsinni Pisisartut Atuisartullu Siunnersuisoqatigiiffiat nalinginnaasumik peqataaffigisagaa EK-Konsumentimit aningaasalersugaavoq.


10.5.1.        Anguniagaq periusissarlu


Naalakkersuisut peqataanermikkut kissaatigaat ilisimasaqarneruleriartornissaq nunallu allat misilittakkanik paarlaateqatigisarnissaat, tamatumuunakkut tunngavissaqarluarneruleqqullugu atuisartut kalaallit pisinnaatitaaffiisa nalunaarsorluarnissaat nunanilu avannaamioqatigiinni suleqatigiinnermut assigiissilersinneqarnissaat. Siunertaavoq suliassaqarfinni kalaallinut immikkut soqutiginaateqartuni ingerlaavartumik peqataasarnissaq, tassalu atuisartut politikkikkut tunngasortaannik siuarsaanissaq. Tamatuma ilaatigut nunani avannarlerni killerni allani taamatut suliaqartunik suleqatigiinnissamut suliniutinut aqqutissiuussissaaq.


10.5.2.        Nukinnik atuineq


Angalanermut aningaasartuutit atorneqartarput ukiumut pingasut missiliorlugit atorfillip Nunani avannarlerni angalasarneri kiisalu ukiumut ataasiarluni ministerrådimut ataatsimiigiartarneq Naalakkersuisunut ilaasortaq, allattaa atorfilillu ataaseq peqataasarlutik. Angalanernut ineqarner­nullu ukiuni kingullerni atorneqartarsimapput 60.000 kr.-it missaat. Peqataanermut ataatsimiinnissallu piareersarnerannut atorfillip ataatsip ukiumut atortarpai sapaatip akunneri 4-5 missiliorlugit.


10.5.3.        Sulinerup inerneri anguniakkanillu naammassisaqarneq


Suleqatigiinermi peqataanikkut nunani avannarlerni atuisartut pillugit naalakkersuinikkut ingerlat­sinermi suliniutit paasisaqarfigineqarput. Atuisartut naalakkersuinikkut misissuiffigineqarnissaanni qulaarinissamut tigussaasunik suliniutinut aningaasaliisoqarnissaa anguneqarpoq, siunissamilu suliniutinut tigussaasunut aningaasanik amerlanernik pissarsisoqartarsinnaassaaq. Peqatigitillugu nunat avannarliit killiit suleqatigiinnissamut periarfissanik il.il. takussaanerusunik angusaqartoqarpoq. Atuisartut Pisisartullu Siunnersuisoqatigiivi atuisartut ineriartortinneqarnissaat illersorneqarnissaallu pillugit nunat avannarliit oqallinnerannut akuutinneqartalerput. Peqataanerup erseqqissumik Nunani avannarlerni killerni nioqqutissat tikisinneqartartut akeqartitaasarnerannut akinik misissuinissamut aningaasaliinissamik kinguneqartitsivoq, Islandimi, Savalimmiuni Kalaallit Nunaannilu nioqqutissiat nerisassiaanngitsut akiinik, akinik iluarsisanik, pisiarinninnermi akinik assartuinermilu aningaasartuutinik sanilliussinikkut.


10.5.4.        Piffissami tulliuttumi suliniutissatut naatsorsuutigisat


2002-mut suliniutissatut pilersaarutip akuersissutigineqarneratigut naatsorsuutigineqarpoq komitep suliniarnera ataqatigiinnerulissasoq, kiisalu suliniuteqarfiit ersarissarneqarnerulissasut. Tamatumuunakkut periarfissaqalissaaq atuisartut, inuutissarsiutinik ingerlatsisut pisortallu susassaqartut oqaloqatiginissaannut. Tamatumani amerlasuutigut pisariaqarpoq susassaqarfiit aporfiginagit sulinissaq, minnerunngitsu­mik pilersaarutit annertuut piviusunngortiterneranni. Tamatumani pineqarnerupput suliniutit pilersaarutillu avatangiisinut peqqinnissamullu tunngasut imaluunniit inuutissarsiornermut IT-qarnermullu tunngasut. Pilersaarutit naammassineqarnerat sulisunik atuiffiungaatsiarsinnaallunilu akisungaatsiarsinnaasarpoq, taamaammallu nunatsinniit suliniutit immikkoortiteqqissaartariaqarpa­vut.


Inatsisiliornikkut anguniarneqarpoq nunani avannarlerni atuisartut illersorneqarnerat pillugu inatsisit assigiiaarneqarnerulernissaat, tamannalu nunatsinni atuisartunuttaaq iluaqutaassaaq. Inatsisartut ukiakkut 2002-mi ataatsimiinneranni inatsisissatut siunnersuuteqarsimagaluarpoq, danskit malittarisassiaannut sanilliullugu tulluarsagaasussamik. Inatsisartunulli qinersisoqartussanngornera pissutigalugu siunnersuut unitsiinnarneqarpoq.


10.6.  Nunap immikkoortuinut ingerlatsinermi Nunat Avannarliit ataatsimiititaliaat atorfilinnik inuttalik  - NERP


Nunani Avannarlerni nunap immikkoortuinut ingerlatsinermi nunani avannarlerni nunap immikkooruinut ingerlatsinerup ataatsimut ineriartortinneqarnera misilittakkanillu paarlaasseqatigiittarneq ilaapput - tamakkulu aqqutigalugit EU-p nunap immikkoortuinut ingerlatsinera paasissutissarsiffigineqartarluni. Suleqatigiinnikkut tassuuna killeqarfitsigoortumik suleqatigiinneq aqutaavoq (soorlu NORA, Kalaallit Nunaata ilaaffigisaa), tassanilu Nunat Avannarliit Killiit Aningaasaateqarfiata sulineranut atugassarititaasut isumaqatigiinniutigineqartarput. Nunap immikkoortuinut ingerlatsineq nunani avannarlerni EU-milu inuiaqatigiit ilusilersugaanerannut atussallugu pingaaruteqarnersaavoq.


Kiisalu sumik suliaqarneq apeqqutaatinnagu taamatut suleqatigiinnermut ilaapput nunani avannarlerni immikkoortukkaanut suleqatigiinnerit allat arlallit, inuussutissarsiorneq, aalisarneq, takornariaqarneq, paasissutissiisarnermi teknologi ilanngullugit Issittumi aamma Nunani Avannarlerni Killerni/Atlantikup avannaani nunat avannarliit suliniuteqarnerisa nukittorsarneqarnissaat siunertaralugu.


10.6.1.           Anguniakkat periusissallu


Naalakkersuisut NERP-imi NORA-mi aamma Nunat Avannarliit Killiit Aningaasaateqarfianni killeqarfiit pitarlugit suleqatigiinnermi Kalaallit Nunaata soqutigisai isumannaarniarpaat. Taamatuttaaq tamakkununnga tunngassuteqartuni nunap immikkoortuini ingerlatsinermut tunngatillugu ilisimatusarnerit pingaarutillit malinnaaffigerusunneqarput Nunani Avannarlerni EU-milu nunap immikkoortuinut tunngatillugu ineriartortitsinernut nutaanut tunngaviliisuusinnaasut aamma Kalaallit Nunaanni nunap immikkoortuisa suleqatigiinnerannik ineriartortitsinermut atorneqarsinnaasut.


Kalaallit Nunaanni nunap immikkoortuisa suleqatigiinnerannik ineriartortitsinissap inuiaqatigiit ilusilersugaanerannut atorlugu pisariaqartineqaleriartuinnarnera ilutigalugu Naalakkersuisut siunertaraattaaq taamatut sulinermit NERP-imullu peqataanerminnit misilittakkatik tamanut isumassarsiorfiusinnaanngortinniarlugit.


10.6.2.           Nukissanik atuineq


Peqataanermut atorfilik ataaseq nunat avannarliit arlaannut ukiumut pingasut missaannik angalasarpoq. Kiisalu Naalakkersuisunut ilaasortaq atorfilillu ataaseq ministerit siunnersuisoqatigiivisa ataatsimiinnerannut peqataasarput. 2002-mi ataatsimiinnermut pingasunut peqataasoqarpoq, taakkunannga marluk ataatsimiinnernut allanut tapertarliutiinnarlugit. Angalanernut aningaasartuutit 43.000 kr.-t missaannut naatsorsuunneqarsinnaapput. Ineqarnermut aningaasartuutit allat 12.000 kr.-t missaannut.


10.6.3.           Angusat anguniakkanillu naammassinninneq


Suleqatigiinnikkut Kalaallit Nunaata, Savalimmiut, Islandip Norgellu suleqatigiinnerannut NORA-mut 6 mio. kr.-nik aningaasaliisoqarnissaa qulakkeerneqarpoq, taakku killeqarfiit pitarlugit suliassaqarfinnut nunani avannarlerni aningaasaliissutaasartut amerlanersaraat. Naalakkersuisut taamatut suleqatigiinnermi nunat avannarliit nunanut ataasiakkaanut ingerlatsinermi suleqatigiinneranni issittumut nunanullu avannarlernut killernut tunngasut qulakkeerneqarnissaat suleqataaffigisimavaat. Tamatumani pineqarput akuttusuunik najugaqarfeqarneq, nunanit tamanit tikinneqarsinnaaneq inuiaqatigiinni ikittunnguanik inulinni paasissutissiisarnermut teknologi inuisattunilu takornariaqarnermik ineriartortitsineq pillugit apeqqutit. Kiisalu ukiuni arlaqalersuni NERP-imi suliniuteqartuarnerup kinguneraa Kalaallit Nunaata EU-mi suliniummut Northern Periphery Programmemut peqataalernera (Immikkoortoq 4.5).


10.6.4.           Piffissami tulliuttumi suliniutaasussanut naatsorsuutigisaasut


Naalakkersuisut piffissami tulliuttumi peqataanermikkut NORA-mi aamma Nunat Avannarliit Killiit Aningaasaateqarfianni kalaallit soqutigisaat sulissutigiuarniarpaat, aningaasaqarnermut tunngatillugu taamatullu NORA-p aamma Nunat Avannarliit Killiit Aningaasaateqarfiata akornanni pimoorunnerullugu suleqatigiinnerup ineriartortinneqarneranut atatillugu.


10.7.       Nunat Avannarliit Killiit Aningaasaateqarfiat


Nunat Avannarliit Killiit Aningaasaateqarfiat nunat avannarliit aningaasaateqarfigaat nunani avannarlerni killerni inuussutissar­siornerup siuarsarnissaanik siunertaqartoq, sakkugineruaalu suliffeqarfiit pilersinnissaannut taarsigassarsisitsilluni aningaasaliisarneq aammalu nunani avannarlerni killerni allani suliffeqarfiit ineriartortinnerannut suleqatigiinnerannullu taarsigassarsisitsilluni aningaasaliisarneq. Nunarput 1988-ip aallartinneraniit peqataasimavoq suliffeqarfiillu arlallit annertuumik taarsigassarsisinneqar­simapput.


10.7.1.        Anguniagaq periusissarlu


Suleqatigiinnermi tamanani peqataaneq Naalakkersuisut isumaqarfigaat tassaasoq NORA-mi pilersaarutit pillugit suleqatigiinnermut tapertaasoq kiisalu nunatsinni suliffeqarfiit ineriariartortin­nissaannut siunissaq ungasinnerusoq isigalugu aningaasaliiffissatut orniginartutut, ukiorpannimi tamatumatuma aningaasaliiffiginissaa ajornakusoorsimammat.


Aningaasaateqarfimmi sulineq siulersuisunit aqunneqarpoq nunatsinnit ataatsimik sinniiseqarlutik, tamatumalu saniatigut aningaasaateqarfik nunatsinni ataatsimik allaffissornikkut attaveqaataasus­samik atorfeqartitaqarpoq. Nunani avannarlerni Nunanut avannarlernut killernut tunngatillugu suleqatigiiffiit marluusut (aningaasaateqarfik NORA-lu) sunniuteqarnerulernissaat anguniarlugu Naalakkersuisut 2001-imi qulakkeersimavaat qanimut suleqatigiinnerulernissaq taamalu aningaa­saateqarfiup suliassaasa ersarinnerulernissaat. Tamanna pivoq aningaasaateqarfiup nunatsinni sinniisaata NORA-mi allaffeqarfimmi suliassanik isumaginnittuuneratigut. Ukiumi aggersumi suleqatigiinneq tamanna ersarissumik ilusilersorneqassaaq pilersaarutinut allattoqarfimmi ataatsimoorussami pilersaarutit ataatsimoornerusunngorlu­git ataqatigiiaarnerisigut.


10.7.2.        Nukinnik atuineq


Nunatta siulersuisut sulineranni peqataanera aningaasaateqarfimmit aningaasalersugaavoq, nunattalu peqataanera allanik aningaaasartuutitaqanngilaq. Ukiumut marloriarluni siulersuisut ataatsimiinnerini nunatta sinniisaata peqataasarnerata saniatigut annertunerusumik sulinermut atuisoqanngilaq.


10.7.3.        Sulinerup inerneri anguniakkanillu naammassisaqarneq


2001-imi nunatsinniit qinnuteqartunut qulingiluanik taarsigassarsisitsisoqarpoq katillugit 20,3 mio. kr.-inik, tamannalu ukiup siulianut sanilliullugu 1/3-it missaannik qaffariarneruvoq. Kalaallit Nunaannut taarsigassarsiarititat pingaarnertut takornariartitsinermut tunngasunut tunniunneqartarput. 2002-mi nunatsinniit qinnuteqartunut qulinik taarsigassarsisitsisoqarpoq katillugit 18,7 mio. kr.-inik. Kalaallit Nunaannut taarsigassarsiarititat, akunnittarfinnut takornariartitsinermullu taarsigassarsiarititanut sisamanut katillugit 4,6 mio. kr.-iusunut, aalisarnermut taarsigassarsiarititanut ataatsinut katillugit 3 mio. kr.-iusunut kiisalu suliffeqarfinnut sullissiviusunut taarsigassarsiarititanut sisamanut katillugit 11,1 mio. kr.-iusunut agguataarsimapput. Naalakkersuisut siusinnerusukkut akunnittarfiit aningaasalersugaanerannut tunngavissiisimaner­mikkut periarfississimavaat nunatsinni takornariartitsisarnerup annertunerusumik aningaasaliiffigi­neqarsinnaalernera ilaatigut aningaasaateqarfimmiit. NORA-p suleqatiginerulernerata saniatigut Naalakkersuisut qulakkeersimavaat aamma pilersaarut EU-mit aningaasalersugaasoq - Northern Periphery Programme - NORA aqqutigalugu aningaasaateqarfiup nunatsinni sulineranut atalissa­soq. Nunat Avannarliit Killiit Aningaasaateqarfiat sinneqartoorutiminit 2001-imi aammaarluni NORA-mut 1,5 mio. kr.-inik tapiissuteqarpoq taamatullu aamma 2002-mi taamatulli tapiissuteqaqqinnissi naatsorsuutigalugu.


10.7.4.        Piffissami tulliuttumi suliniutissatut naatsorsuutigisat


Naalakkersuisut naatsorsuutigaat NORA-p, Nunat Avannarliit Killiit Aningaasaateqarfiata Northern Periphery Programmellu ataqatigiinnerulernissaannik suliniutit naammassineqaqqammersut aqqutigalugit inuussutissarsiutit siuarsarnerannut nunanit tamalaaniit tapiissuteqarsinnaanerit annertusissasut. Suliniutit suliarine­qarsimapput Naalakkersuisut inuussutissarsiutit pillugit naalakkersuinikkut ingerlatsinerat naapertor­luinnarlugu, ukiumilu tulliuttumi anguniagaasussaavoq Naalakkersuisut inuussutissarsiutinik siuarsaanissamik suliniuteqarnerisa Nunat Avannarliit Killiit Aningaasaateqarfiatalu akornanni ataqatigiinnerulernissap ilusilersuinnissaanut annertusarnissaanullu.


10.8.       Nunani avannarlerni Atlantikumut sineriallit suleqatigiiffiat -NORA


Atlantikup avannarpasissuani pilersaarutitigut suleqatigiinneq tamanna inuussutissarsiutinut tunnga­soq 1983-imi pilersinneqarmalli nunatta peqataaffigivaa, kingornatigullu 1996-imiit aamma Norge ilaasortaalerpoq.


Suleqatigiinnerup kinguneranik suliffeqarfiit amerlasuut attaveqatigiilersimapput suliffeqarfiillu pilersitat tunngavissinneqarlutik, aammalu nunani avannarlerni killerni Atlantikullu avannarpasis­suani inuussutissarsiornikkut suleqatigiileriartuinnarneq tamanna aqqutigalugu aningaasalersugaanik­kut tunngavissaqalerluni. Nunarput peqataavoq siulersuisuni pingasunik ilaasortaatitaqarnermigut.


10.8.1.        Anguniagaq periusissarlu


2001-2006-imut periusissanut pilersaarummini NORA-p sammineruniarpai suliffeqarfiit sumiiffinni tamakkunani samminerusut tapersersornissaat imminnullu attaviginissaat nutartigaanikkullu ineriartornissaat. Naatsorsuutigineqarpoq killeqarfiit aporfiginagit taamatut suleqatigiinneq inuussutissarsiutit ineriartortinneranni pingaaruteqaleriartuinnassasoq.


Naalakkersuisut anguniagaraat Naalakkersuisut allaffeqarfiisa NORA-llu allaffeqarfiata qanimut suleqatigiinneratigut inuussutissarsiornermut pilersaarutit tamanut tunngasut, aalajangersimasunik siunertallit orniginartullu sapinngisamik qulakkeernissaat. Tamatuma saniatigut Naakakkersuisut qulakkeersimavaat NORA-p nunatsinni allattoqarfia maannakkut qitiusumik aqutsiveqarfimmiittoq maannamiit Nunat Avannarliit Killiit Aningaasaateqarfiata nunatsinni sinniiso­qarfianit isumagineqalissasoq. Aamma nunatta EU-p pilersaarutaani Northern Peripherymi peqataanera tassanngaaniit ingerlanneqassaaq, tassa Naalakkersuisut toqqarsimammassuk nunatta pilersaarutinut peqataanera NORA-mit isumagineqassasoq. 2003-p ingerlanerani nunanut avannarlernut EU-mullu pilersaarutinut Kalaallit Nunaata peqataaffigisinnaasaanik allaffissornikkut aqutsinerup immikkut allattoqarfimmut ataatsimoortinneqarnissaat naatsorsuutigineqarpoq, taamaalilluni paasissutissiisarneq ilitsersuisarnerlu pisariinnerulerlutillu ataqatigiissaarneqarnerulerniassammata.



10.8.2.        Nukinnik atuineq


Suleqatigiinnermi angalanernut assigisaannullu aningaasartuutit tamarmik NORA-mit akilerneqar­tarput. Tamatuma saniatigut nunatsinni inuup attaveqaataasup angalanerinut NORA danskit aningaasaannik 70.000 kr.-inik akileeqataasarpoq. Nunat Avannarliit Killiit Aningaasaateqarfiata Nuummi allaffiata nunatsinni pilersaarutit aqunneqarnerat isumagaa, aammalu ilaatigut attaveqaqatigiiffigilerneqassapput qitiusumik allaffeqarfimmiit sinniisut.



10.8.3.        Sulinerup inerneri anguniakkallu naammassineqarnerat


Nunatsinni suliffeqarfiit, kommunit pisortallu suliffeqarfii aalisarnikkut, takornariartitsinikkut, inuussutissarsiutinut nunamiittunut il.il. tunngasunut ineriartortitsinermut pilersaarutinut maannamut peqataasimapput danskit kr.-iinik 10-15 mio.-inik nalilinnut, taakkualu affaat inulaarlugit NORA-miit tapiissutaapput. Kalaallit Nunaat 2002-mi uumassusillit pillugit teknologii kiisalu misileraalluni aalisarneq pillugit suliniutini arlalinni peqataavoq taamaattorli 2001-imit 2002-mut nunatsinniit NORA-mut qinnuteqaatit malunnartumik appariarsimapput, naak qinnuteqaqqusilluni pilerisaarineq annerulersimagaluartoq. NORA-mi Northern Periphery Progammimilu annertusiartortumik peqataaju­arnissamut tunngaviusussaavoq anguniassallugit kalaallit suliffeqarfiisa nunani avannarlerni nunanilu tamalaani pilersaarutini periarfissanik ujartuineru­lernissaat, inatsisitigut piumasanik naammassinninnissaat pilersaarutillu atorluarnissaat. Suliniarneq tamanna ilaatigut suliniutinik pilersaarutinillu allattoqarfissatut pilersaarutaasumit isumagineqassaaq.


10.8.4.        Piffissami tulliuttumi suliniutissatut naatsorsuutigisat


Taamaattumik Naalakkersuisut tappiffigaat NORA-p, Nunat Avannarliit Killiit Aningaasaateqarfiat Northern Peripheryllu ataatsimuulerneratigut ukiumi aggersumi kalaallit suliffeqarfiisa ukiumi aggersumi malunnaatilim­mik ineriartorsinnaalernissaat nunarsuarmioqatigiit suleqatigiinnerat aqqutigalugu. Taamaattumik suliniutit aqqutigalugit suleqatigiiffiit tapiiffigineqarsinnaanerillu pineqartut nunatsinni inuussutissar­siornerup ineriartortinnissaanut iluaqutaallualernissaat anguniarlugu pilersaarutinut immikkut allattoqarfimmik pilersitsisoqarnissaa Naalakkersuisut sulissutiginiarpaat.


10.9.       Nunap Orpippassuillu atorneqarnerat pillugu nunani avannarlerni atorfillit komiteat - NEJS


Inuussutissarsiutinut immikkoortortami Allattoqarfiup 2002-mi NEJS-imi sulineq pingaarnerutissimanngikkaluarpaa nalunanngimmat nunatsinni nunalerinikkut ilungersuutigisat ataatsimut isigalugit NEJS-imi oqallissigisanit allaanerusut. Taamaattoq 2002 ukiuusimavoq pisarnermit allaanerusoq, Nordisk Ministerrådip Ilulissani ataatsimiinnera kiisalu nunatta Nordisk Organ for Renforskningimit aninissaanut atatillugu suliaqarneq pissutigalugit.


10.9.1.        Anguniagaq periusissarlu


Nunatsinni nunalerineq pitsanngorsarniarlugu Naalakkersuisut ingerlatsipput, unammillersinnaa­nerulersinniarlugu ilaatigut savaaqqat neqaannik tuniniaaneq nunatsinni, aammali avammut nioqqutitut, annertusarniarlugit. Naalakkersuisut nunarsuaq tamakkerlugu nunalerinikkut suliner­mi peqataalersaanngillat, eqqaassanngikkaanni WTO-mut EU-mullu tunngatillugu piasariaqalerun­nartut.


10.9.2.        Nukinnik atuineq


Inuussutissarsiutinut immikkoortortami Allattoqarfik august 2002-mi Ilulissani Ministerrådip ataatsimiinnerani peqataavoq. Tamatuma saniatigut Inuussutissarsiutinut immikoortortaq 2002-mi ataatsimiinnermi tamatumani ataatsimiinnerni marlunni peqataavoq. 2002-mi sapaatip akunneri marluk missiliorlugit siunnersortimut atorneqarput. Oslomi Helsingforsimilu ataatsimiinnernut atatillugu angalanernut aningaasartuutit 60.000 kr.-nit missaannik amerlassuseqarput.


10.9.3.        Sulinerup inerneri anguniakkanillu angusaqarneq


NEJS-imi 2002-imi pingaarnerutillugit suliarineqarsimapput sammisat soorlu makku, nerisat tungaasigut isumaannaanerulernissaq, akuutissat arrortikkuminaatsut pillugit iliuusissatut pilersaarut, pinngortitamik innarliinnani nunalerineq, uumasutigut isumalluutinut pisinnaatitaaffiit kiisalu assigiimmik pineqarnissamik iliuussissap suliarineqarnera.



10.9.4.        Piffissami tulliuttumi suliniutissatut naatsorsuutigisat


Svenskit siulittaasoqarfiata 2003-mi sammisat makku pingaarnerutinniarpai: ”Naasorissaasup suliassai nutaat”. Pilersaarummi ilaatigut anguniarneqarpoq, nunalerinermik suliaqarnerup erseqqinnerulersinneqarnissaa aamma erseqqinnerulersissallugit ilisarnarsisissallugillu pissutsit inuussutissarsiummut attuumassuteqarsinnaasut suut nalilinnik pilersitsarnersut. Aammattaaq norskit siulittaasoqarfigisimasaata naasunut uumasunallu tunngatillugu uumasutigut isumalluuteqarnissamik suliarujussua ingerlateqqinniarneqarpoq. Tamakku saniatigut avannaamioqatigiinni nunamik nunalerinermillu atuinermut ilisimatusarneq aamma ilinniartitaaneq pillugit ataatsimiititaliamik pilersitsinissaq sulissutiginiarneqarpoq. Tamakku saniatigut svenskit siulittaasoqarfiata inuussutissalerinerup tungaatigut isumaatsuunissaq pingaartittorujussuaa. Nunatta najuulluni peqataasinnaanissaanut apeqqutaassaaq oqallisiginiakkat soqutiginaateqassanersut.


10.10.     Nunani avannarlerni nukissiuuteqarnermut ataatsimiititaliaq atorfilinnik inuttalik


Nunani avannarlerni nukissiuuteqarnermut atorfilittat komitéata ataatsimiittarnerini Pisortaqarfik peqataatitaqartarpoq. Nukissiuuteqarnermut atorfilittat komitéata nukissiuuteqarnermi suliassa­qarfiup iluani Nunat avannarliit suleqatigiiffii isumagisarpai, tamatumalu saniatigut atorfilittat komitéata Nordisk Ministerråd ikiortarpaa.


10.10.1.      Anguniakkat periusissallu


Nunani avannarlerni atorfilittat komitéanni Nunat avannarliit suleqatigiinnerat ukiuni kingullerni Østersøp eqqaani nunani ajornartorsiutinit sunnerneqarsimavoq aammalu nunanut issittunut killilimmik taamaallaat sammisinneqarsimalluni. Taamaattorli Ministerrådip 2001-imi Helsinforsimi aalajangiuppaa najugaqarfinni inukitsuni nukissamik pilersuineq sammineqarnerulissasoq.


10.10.2.      Nukinnik atuineq


Nunani avannarlerni atorfilittat komitéanni ingerlaavartumik sulinermut atatillugu ukiumut sap. akunneri sullivissat pingasut-sisamat atorneqarput, matumani Nunanut avannarlernut angalanerit marluk. Suliaq fuldmægtigimit aqunneqarpoq.


10.10.3.      Sulinerup inerneri anguniakkanillu naammassisaqarneq


Pilersaarusiamut ”Najugaqarfiit inukitsut”-nut atatillugu Helsinkimi isumasioqatigiittoqarpoq ”Sustainable Energy Systems in Arctic and other Sparsely Populated Areas”-mik taasamik, tassanilu Nunatta nukissiuuteqarnikkut aaqqissuussaanera aamma 2020-mut Nukissiuuteqarneq pillugu pilersaarusiamik suliaq nunatsinnit saqqummiuneqarpoq.




10.10.4.      Piffissami tulliuttumi suliniutissatut naatsorsuutigisat


Nunani avannarlerni atorfilittat komitéanni sulinermut atatillugu ukiumut sapaatip akuuneri pingasut-sisamat atorneqartarnissaat naatsorsuutigineqarpoq, taakkunani ilaallutik ataatsimiinnernut atatillugu angalasarnerit marluk.


10.11.     Islandip Kalaallit Nunaatalu akornanni suleqatigiinnissamik isumaqatigiissut, Nukissiuuteqarneq


Naalakkersuisunut ilaasortaasimasup Steffen Ulrich-Lyngep aammalu Industri- og Handelsminister Valgerbur Sverrisdóttirip 6. juni 2001-imi Kalaallit Nunaata Islandillu akornanni nukissiuutitigut suleqatigiinnissamik isumaqatigiissut atsiorpaat. Isumaqatigiissut suleqatigiinnissamik isumaqati­giissutip nukissiuutinut tunngasortaata, Naalakkersuisut Siulitaasuata Jonathan Motzfeldtip aamma Statsminister David Oddsenip 11. august 1998-imi isumaqatigiissutigineqarsimasup, itisilerneqarneraa.



10.11.1.      Anguniagaq periusissallu


Isumaqatigiissummi anguniagaq tassaavoq ilinniartitaanerup, suliffissuaqarnerup, ilisimatusar­nerup, nukissiuuteqarneq eqqarsaatigalugu avatangiisitigut teknikikkullu suleqatigiinneq ingerla­teqqissallugu nukittorsassallugulu, ilaatigut piujuartumik nukissiuutit atorneqarnerat siuarsassallu­gu, soorlu Islandip piujuartumik nukissiuuteqarnermigut misilittagai pitsanngorsarlugit, soorlu assersuutigalugu nunap iluata kissarneranik aammalu erngup nukinganik nukissiuuteqarneq kiisalu ungasissorujussuarmiit nukimmik ingerlatsisarneq ungasianinngaanniillu alapernaarsuisarneq.


10.11.2.      Nukinnik atuineq


2002-mi suleqatigiinnissamut isumaqatigiissutip malitseqartinneqarnissaanut nukinnik atuisoqarsimanngilaq aamma suleqatigiissitamik pilersitsinissamik kissaatigisaq suli piviusunngortinneqarsimanngilaq.



10.11.3.      Piffissami tulliuttumi suliniutissatut naatsorsuutigisat


Piffissami aggersumi Kalaallit Nunaata Islandillu akornanni suleqatigiissitamik pilersitsinissaq naatsorsuutigineqarpoq.


10.12.             Nersutit nappaataasa nakkutigineqarnissaat pillugu EU-p Kalaallit Nunaatalu akornanni isumaqatigiissut


Kalaallit Nunaata aalisakkanik aalisakkanillu EU-mut avammut tunisassiornera annertoorujussuuvoq nunallu aningaasaqarneranut assorsuaq pingaaruteqarluni. Kalaallit Nunaata EU-mut tunngatillugu nunat pingajuattut inissisimanerata avammut tunisassiatigut nunanut EU-mut killeqarfiit aqqusaartarnerannut atatillugu akisuumik piffissaajarnartumillu suleriaaseqartitsineq kingunerisarpaa. Tamatumani kalaallit EU-mut avammut tunisassiaat Islandip, Norgep Savalimmiullu tunisassiaat eqqarsaatigalugit unammilleqatigiinnikkut innarlerneqartarput, tassami nunat taakkua EU-mik isumaqatigiissuteqarsimanermikkut aalisakkanik aalisakkanillu tunisassiamik EU-mi niuerfinnut naqisimaneqanngitsumik akornuteqanngitsumillu eqqunnissaannut periarfissinneqarsimammata.


10.12.1.               Anguniagaq periusissarlu


Uumasut nappaataannut nakkutilliinermi immikkoortortaqarfiup anguniagaraa Naalakkersuisut nutaat pilersinneqarniariarpata erniinnarluinnaq danskit oqartussaasuisa suliassaq tamanna pillugu saaffigineqarnissaat, taamaalilluni maanngaannit EU-Kommissioni ammaassinissamut allagaqaammik nassiussivigineqassalluni isumaqatigiinniarnissaviit aallartinneqarnissaannik qinnuteqaammik ilaqartillugu.


10.12.2.               Nukinnik atuineq


Inuussutissaqarnermut pisortaqarfimmi Københavnimiittumi isumaqatigiinniartarnissanut atatillugu angalasarnissat arlallit (2003-mi marluk-pingasuusut) naatsorsuutigineqartariaqarput. Inuussutissaqarnermut pisortaqarfiup tassanngaanniit ingerlaannartumik Bruxellesimi EU-kommissionimik isumaqatigiinniarnerit ingerlanneqartarnissaat nalunaarutigaa. Savalimmiut isumaqatiginarneqarneranni aammalu tamatuma kingornagut EU-mik isumaqatigiissuteqarneranni taamaalilluni Inuussutissaqarnermut pisortaqarfik taannaavoq Bruxellesimi isumaqatiginninniarnerit ingerlanneqarnerannik isumaginnittuusoq. Inuussutissaqarnermut pisortaqarfik taamaattumik suliassaqarfimmi tamatumani immikkut paasisimasaqartuuvoq, tamannalu nunarput EU-mik isumaqatigiissuteqalerpat isumaqatigiinniarnerni qularutissaanngitsumik oqilisaataassalluni. Angalanermut aningaasartuutit taaneqartut saniatigut allattoqarnermut aammalu suliamut AC-fuldmægtiginit suliarineqartumut aningaasaliussassat immikkoortinneqarsinnaajumaarput.


10.12.3.                              Sulinerup inerneri anguniakkanillu naammassisaqarneq


Nuummi 20.-21. marts 2002-mi peqataaffigineqarluartumik isumasioqatigiinnermi erseqqissarneqarpoq avammut tunisassiani uumasut napaataannik misissuinermik suliniutit sakkortusarneqarlutillu ataqatigiissaarneqassasut. Aalajangiunneqarpoq Nunanut allanut Allaffik uumasut nappaataannik misissuisarnissat pillugit EU-mik isumaqatigiissuteqarnermut atatillugu siunissami ataqatigiissaarisuussasoq. Uumasut nappaataannik misissuinermut immikkoortup, siornatigut Avatangiisinut Pinngortitamullu Pisortaqarfiup, maanna Inuussutissarsiutinut Pisortaqarfiup, ingerlaavartumik Inuussutissaqarnermut pisortaqarfik suliassanngortussamut pineqartumut attuumassutilinnik suleqatigaa.


Nunanut allanut Allaffik 18. november 2002-mi Naalakkersuisunut makkua pillugit isummernissamut tunngavissiorpoq:


     -   ”Kalaallit Nunaata avammut niuerneranut killiliussatut atugassarititaasut pitsanngorsarnissaat”, aamma


     -   ”Nersutit nappaataannik nakkutilliinermut tunngasuni EU-mik isumaqatigiissuteqarnissamut tunngaviusumik tapersiineq”.


19. november 2002 siulittaasup aalajangiineratigut aalajangerneqarpoq:


     -   danskit naalakkersuisui qinnuigineqassasut isummernissamut tunngavissiami killiliussat iluanni Kalaallit Nunaata EU-llu akornanni nersutit nappaataannik nakutilliineq pillugu isumaqatigiissuteqarnissaq siunertaralugu EU-mik oqaloqateqarnernik aallartitsinissamut qinnuigineqassasut


     -   inaarutaasumik angusaq isumaqatigiissutissarluunniit Naalakkersuisunut akuerisassanngorlugu saqqummiunneqassasoq.


Taamanikkut naalakkersuisunut siulittaasuusumit Jonathan Motzfeldtimit 22. november 2002 ministeriunermut Anders Fogh Rasmussenimut allakkatigut taanna qinnuigineqarpoq iliuusissat pisariqartut iliuusereqqullugit nersutit nappaataannik nakkutilliineq pillugu EU-mik isumaqatigiissuteqarsinnaanissaq siunertaralugu.




10.12.4. Piffissami aggersumi sulinissami naatsorsuutigisat


Naatsorsuutigineqarpoq isumaqatigiinniarniviit qanittukkut aallartissinnaassasut. Tamatumunnga atatillugu oqaatigineqassaaq savalimmiormiut isumaqatigiinniarneri ukiuni pingasuni ingerlammata. Naatsorsuutigisariaqarpoq Kalaallit Nunaata isumaqatigiissutissaa sukkanerusumik naammassineqarsinnaassasoq, nakkutilleeriaaseq atorneqartoq tassaammat danskit nakkutilleeriaasiat EU-mit akuerineqareersoq. Savalimmiormiut isumaqatigiissuteqarnerminnut atatillugu nakkutilleeriaatsimik nammineq pilersitsisariaqarsimapput EU-Kommissionimit akuerineqartussaasimasumik isumaqatigiissuteqavittoqarnissaa sioqqullugu.



10.13.     Suliffeqarneq


Suliffeqarnermik iluarsaaqqinneq nutarterineq 1998-imi aallartinneqartoq ineriartortinneqartuarpoq sisamanik sukalerlugu: suliffeqarnerup misissoqqissaarnera kisitsisitigullu paasissutissat, suliffeqarnerup ilusaa aaqqissugaaneralu, inatsisitigut nutarterineq kiisalu sulisussat piginnaanngorsarneqarneqar­nerat. Danmarkimik nunanillu avannarlernik suleqateqarnerup nukittorsarneqarnera tamatumunn­ga atatillugu pingaarnersiuilluni tulleriiaarinermi pingaartinneqarput, pingaartumik ilisimasatigut paasissutissatigullu paarlaateqatigiittarneq eqqarsaatigalugit.


Ukiuni kingullerni Isumaginninnermut Suliffeqarnermullu Pisortaqarfup Københavnimi sinniisoqarfik aammalu Suliassaqartitsinermut ministereqarfik (siornatigut Arbejdsministeria) suleqatigalugit ILO-mi isumaqatigiissutit sorliit Kalaallit Nunaanni atuuttuunersut pillugit nassuiaat suliaraa. 2001-ip aallartinnerani isumaqatigiittoqarpoq ILO-mi isumaqatigiissutit katillutik 26-iusut Kalaallit Nunaanni atuuttutut isigineqassasut. 2002-p naanerani Genevemi ILO-p nalunaarutigaa qaqugukkut isumaqatigiissutip Kalaallit Nunaanni atuuttutut isigineqarnissaa pillugu allat paasinnittarnerat aallaavigalugu isumaqatigiinngittoqartoq. 2003-mi ILO-mi isumaqatigiissutini piumasaqaatit Kalaallit Nunaanni atuuttuunissaannik erseqqinnerusumik misissuinissaq pilersaarusiorneqarpoq, kiisalu Suliassaqartitsinermut ministereqarfik Genevemilu ILO inaarutaasumik naammassinninnissaq siunertaralugu attavigineqarlutik. 


Nordjobbimik aaqqissuussinermi anguniagaavoq inuusuttut nunani avannarlerni imaluunniit nunami namminersulersimasuni piffissami aalajangersimasumi sulisinneqartarnissaat. Aaqqissuussineq 14. december 2002-miit Inuussutissarsiornermut Pisortaqarfiup Suliffeqarnermut immikkoortortaanit allaffissornikkut aqunneqalerpoq.


10.13.1.      Anguniagaq periusissarlu


Sulisoqarnermi nutarterinermi anguniagaq pingaarneq tassaavoq kalaallit sulisussat piginnaasaqar­nerulernissaat, tamatumani ilanngullugu suliffissarsiuussisarnerup pitsaanerulernissaa, siunissami sulisussanik pisariaqartitsinerup iluaqusernissaa siunertaralugu.


Namminersornerullutik Oqartussat Arbejdsministeriallu tunngaviusumik isumaqatigiissutaatigut Nuummi maj 1999-imi atsiorneqartukkut suleqatigiinneq arlalitsigut nukittorsarneqarsimavoq, soorlu danskit kalaallillu suliffeqarfiisa akornanni paarlaateqatigiittarneq aamma nunatsinni IT atorlugu suliffissarsiortarneq. Tamatuma saniatigut nukittorsarniarneqalerpoq suliffinni avatangiisit pillugit suleqatigiinneq, suleqatigiiliortoqarsimavorlu taakkua suliffinni avatanngiisit Kalaallit Nunaannut 22. august 2001-imi nuunneqarnissaat pillugu Suliffinni avatangiisit pillugit Nassuiaat suliaralugu. Nassuiaammut innersuussutit tunulequtaralugit Kalaallit Nunaanni suliffinni avatangiisit pillugit inatsisissatut siunnersuut suliarineqarpoq, taamaalillunilu inatsit ullutsinnut naleqqunnerulerluni. Suleqatigiissitap aammattaaq suliffinni avatangiisinut suliassaqarfiup danskit naalagaaffianniit Namminersornerullutik Oqartussanut nuunneqarnissaanut periarfissat naliliivigai, suleqatigiissitallu innersuussutigaa tamatumani suliffinni avatangiisinut ullutsinnut naleqqunnerusunut ukiuni arlaqartuni misilittagaqarnissaq utaqqimaarneqassasoq.


ILO-mi isumaqatigiissutinut tunngatillugu anguniagaavoq isumaqatigiissutit sorliit sapinngisamik piaarnerpaamik Kalaallit Nunaanni atuutilersinneqarnissaat inaarutaasumik isumannaarneqassasoq, taamaalilluni Kalaallit Nunaata taakkua tamakkiisumik naammassissammagit nalunaarusianilu tamanna takuneqarsinnaassalluni.


Nordjobbimik aaqqissuussinermi siunertaavoq inuusuttut amerlanerujartuinnartut aaqqissuussineq tamanna atussagaat. Siornatigut anguniagaasimagaluartoq Nordjobbertut arfineq-pingasut nunatsinnukartittarnissaat uagullu arfineq-pingasunik nunanut avannarlernut aallartitsisarnissarput, siunissami Nordjobbertartussat ukiumut 20-t angusarnissaannik anguniakkamit taarserneqarpoq. Kisiannili angalanermut aningaasartuutaannaalluunniit killilertarpaat qanoq amerlatigisut peqataasinnaanersut. 



10.13.2.      Nukinnik atuineq


Sulisut fuldmægtigit, siunnersortit allaffimmilu sulisut sulifffeqarnermi nutarterinermut suliffeqar­nermullu tunngatillugu suliassanut atorneqartarput. Taakkunannga nunanik avannarlerni suleqate­qarnermi piffissamik atuinermi nal. akunneri 40-simapput suliffimmut atatillugu angalanerit ilanngullugit aammalu allaffimmi pisortatut, AC-fuldmægtigitut siunnersortitullu sulisut ilanngunneqarlutik.


Kalaallit tungaanninngaanniit nunanut avannarlernut namminersulersimasunullu allanut sulinermut atatillugu angalaartoqarsimanngilaq. ILO-mik isumaqatigiissutinut tunngatillugu piffissamik atuinermi ukiumi qaangiuttumi annerpaamik  nal. ak. 50-iusimapput suliarlu AC-fuldmægtigimit Suliassaqartitsinermut ministereqarfimmut sulinerminut atatillugu angalasumit atorneqartut. Nordjobbimik aaqqissuussinermut tunngatillugu piffissamik atuinermi ukiumi qaangiuttumi sap. akunneranut missiliuummik  nal. ak. 20-usimapput ilinniarnertuutut ikiortimit  atorneqartut. Attaveqaatitut suleqatigiissitami il.il. ataatsimiinnernut atatillugu sulinermut atasumik Sverigimut angalasoqarsimavoq.


10.13.3.      Sulinerup inerneri anguniakkanillu naammassisaqarneq


Nordisk Ministerrådimiit aningaasaliiffigineqarsimavoq pilersaarut ”Kalaallit Nunaanni sulisussanik neqerooruteqarneq sulisussarsiornerlu”. Suliniummi siunertaavoq suliffeqanngitsut piginnaasaasa sulisinnaassusiisalu tamakkiisumik ilisimasaqarfigilernissaat suliffissaaleqineq aalajangersimasumik siunertalimmik iliuuseqarfigisinnaajumallugu. Pilersaarut nunani avannarlerni killerni ataatsimoorullugu suliniutaavoq. Nunatsinniit suleqataapput Inunnik Isumaginninnermut Suliffeqarnermullu Pisortaqarfik Ilisimatusarfillu kiisalu Nunani avannarlerni killerni nunarput, Island aamma Savalimmiut.


Nordisk Ministerrådimi sulisoqarneq suliffimmilu avatangiisit pillugit ataatimiititaliaanut, EK-A-mut, ilaasortaanerup saniatigut naatsorsuutigineqarpoq Inunnik Isumaginninnermut Sulisoqarnermullu Naalakkersuisoq (14. december 2002-miit taanna Inuussutissarsiutinut Naalakkersuisunngortoq) Ministerrådip ataatsimiinnerini, MR-A,  peqataasinnaajumaartoq.


ILO-p isumaqatigiissutai suut nunatsinnut atuunnersut suli qulaajarlugu ingerlanneqarpoq. Ajornartorsiutaavoq isumaqatigiissutit pisimammata nunatta Danmarkip Kunngeqarfiani inissisimanera 1919-imili allannguuteqarmat ilaatigut illuatungaani Genevemi ILO-p aammalu Namminersornerullutik Oqartussani Suliffeqarnermut immikkoortup Suliffissaqarnermut ministereqarfik ilanngullugu akornanni isumaqatigiissummi piumasaqaatit nunatsinnut atuuttuunersut pillugit isumaqatigiinnginneq  paasineqarmat. Tamatuma qulaajarneqavinnissaa 2003-mi ilimagineqarpoq. Nordjobbimik aaqqissuussinermi peqataasimapput inuusuttut qulit.


10.13.4.      Piffissami tulliuttumi suliniutissatut naatsorsuutigisat


Naatsorsuutigineqarpoq sulisoqarneq pillugu nutarterineq sukanut sisamanut tunngatillugu timitalimmik angusaqarfiujumaartoq. Nunanut allanut tunngatillugu naatsorsuutigineqarpoq nunat avannarliit namminersulersimasullu suleqatigineqartuassasut ilisimasat paasissutissallu tungaasigut paarlaateqatigiittarnermut tunngatillugu.


Suliniummut nunatta, Islandip Savalimmiullu peqataanissaannut tunngatillugu nunarput eqqarsaatigalugu tamanna 2003-p naalernerani naammassineqassasoq naatsorsuutigineqarpoq.


ILO-p isumaqatigiissutaanut tunngatillugu naatsorsuutigineqarpoq 2003-mi ersarissisimassasoq isumaqatigiissutit suut nunatsinnut atuuttuunersut. Tamanna najoqqutaralugu ILO-mi isumaqatigiissutit suut nunatta atuutilersikkumanerai kiisalu isumaqatigiissutit suut nunatta atorunnaarsikkumanerai pillugit naliliinissap aallartinnissaa naatsorsuutigineqarpoq. Tamatuma saniatigut naatsorsuutigineqarpoq ukiup tulliuttup ingerlanerani nalunaarusiassanut ataasiakkaanut tunngatillugu nutaamik ilusilersuinissamut suleriaasiusinnaasullu pillugit piumasaqaatit  ersarissarneqarumaartut. Nordjobbimut tunngatillugu naatsorsuutigineqarpoq ukiumut 200.000 kr.-it atorneqartassasut.


Isumaginninnermut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisuusimasoq peqqussuteqarpoq NUNA Jobbimik aaqqissuussinermik taaneqartup atulersinneqarnissaata misissuiffigineqarnissaa aallartinneqassasoq, nunatsinni, Nunavumi Nunavimmilu inuusuttunut paarlaateqatifiiffiusar- tussatut aaqqissuussinerusoq. Aaqqissuussineq pilersaarut malillugu Nordjobbimik aaqqissuussinermut assingusuussaaq, inuusuttunit Nunani avannarlermiunit aasaanerani nunami allami suliffiusinnaasoq aammalu pingaartumik piffissami aalajangersimasumi akissarsianit inuuniuteqarfiusussaq. NUNA Jobbimik aaqqissuussisinnaanermik suliap ingerlateqqinnissaani naalakkersuinikkut nutaamik tulleriiaarinissaq utaqqimaarneqarpoq.



10.14      Naligiissitaaneq


Angutit arnallu nunatsinni naligiissitaanerat suliniutisaavoq pingaartinneqartoq. Tamatumunnga tunngatillugu pingaartinneqarpoq nunani avannarlerni killerni suleqatigiinnerup Danmarkimillu suleqateqarnerup kiisalu issittumi suleqatigiinnerup nukittorsarnissaat.


2000-2001-imi Inatsisartut Nunat avannarliit killiit siunnersuisoqatigiivisa kaammattuutai arlallit akueraat ukiunilu tulliuttuni piviu­sunngortitassat ilagaat Nunatta, Islandip Savalimmiullu suleqatigiinnerulernis­saat.


Arnat angutillu naligiissitaanerat pillugu inatsisartut inatsisissaattut siunnersuusiornermut atatillugu nunat avannarliit aamma namminersorfiusut pingaartumik nunanik avannarlernikt killernik Danmarkimillu oqaloqateqarsimasut misilittagaat pissarsiarineqarsimapput.


Naligiissitaaneq pillugu suleqatigiinnissaq Naligiissitaanermut Ministeriusimasup aamma Isumaginninnermut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisuusimasup akornanni 2001-imi isumaqatigiissutigineqarpoq. Isumaqatigiissutip ilagaa attaveqatigiinnermut ataatsimiititaliamik ministeriaqarfimmi suliassaqarfiusumi (ullumikkut: Socialministeria) naligiissitaanermut immikkoortortaqarfimmi atorfilittanik aamma Namminersornerullutik Oqartussani (ullumikkut: Inuussutissarsiornermut Pisortaqarfiup Suliffeqarnermut immikkoortortaani) sulianik ingerlatsisumik kiisalu Nunatsinni Naligiissitaanermut Siunnersuisoqatigiit allattoqarfiata pisortaanik inuttaqartumik pilersitsineq. Naligiissitaanermut tunngasuni suliniutit il.il. pillugit paasissutissanik paarlaateqatigiittarneq ingerlanneqarpoq.


Arnanik assigiinngisitsinerit (CEDAW) suulluunniit tamarmik peerneqarnissaat pillugu FN-p isumaqatigiissutaanut Nunarput akuersivoq. Arnanik assigiinngisitsinerit suulluunniit tamarmik peerneqarnissaat pillugu Naalagaaffiit Peqatigiit Komitianut Danmarkip nuna tamakkerlugu nalunaarutaa pillugu 2002-mi tusarniarneqarmat danskit allartitaannut kalaallimik peqataasoqarpoq.


Issittumi Siunnersuisoqatigiit Nunat avannarliit Ministerådiat suleqatigalugu 2002-mi augustimi Issittumi arnat pillugit issittumi ataatsimeersuartitsivoq ”Taking Wings”. Ataatsimeersuarnerup piareersarnerani ataatsimeersuarnermilu Kalaallit Nunaat peqataatitaqarpoq, ilaatigut Isumaginninnermut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoq kiisalu Kalaallit Nunaanni Naligiissitaanermut siunnersuisoqatigiit siulittaasuat ilaallutik.


10.14.1.      Anguniagaq periusissarlu


Naalakkersuinikkut anguniagaavoq arnat angutillu naligiissitaanerisa siuarsarnissaat ilaatigut nunani avannarlerni killerni nunanilu avannarlerni suleqatigiinnerulernikkut kiisalu issittumi suleqatigiinnerulernikkut. Nunat avannarliit killiit siunnersuisoqatigiivisa inassutai aalajangiiffissatut siunnersuutit tamakkununnga tunngasut suliarine­qarneranni Inatsisartunut saqqummiunneqarsimapput.


Naalakkersuinikkut ingerlatsinermi partiit tamarmik, naligiissitaanermut ataatsimiititap/siunnersuisoqatigiit arnallu qitiusumik peqatigiiffiisa ilaasortaaffigisaannik ataatsimiititap suliassarisallugu naalakkersuinikkut ingerlatsinermi sumi inissisimaneq apeqqutaatinnagu arnat naalakkersuinikkut ingerlatsinermi aalajangiiniartarnerni peqataanerulernissaat pillugu suliniutigineqarnissaanut pilersaarusiortussanik inuttalimmik ataatsimiititaliortoqarnissaanik kaammattuummi nr. 1/1999-imi Kalaallit Nunaanni Naligiissitaanermut siunnersuisoqatigiit arnanik naalakkersuinikkut suliaqarnissamut soqutiginnittunik nuna tamakkerlugu pikkorissartitsinissani pilersaarutigaat. 2002-imi Inatsisartunut qinersinermut atatillugu Kalaallit Nunaanni Naligiissitaanermut siunnersuisoqatigiit nunatsinni naalakkersuinermi naligiissitaanissamut kaammattuutaasumik plakatiliorput ”Qinersiguit angutit arnallu akornanni naligiissitaaneq eqqaamagiuk”.


Kaammattuut nr. 4/1999-imi kaammattuutigineqarpoq Nunani avannarlerni killerni naligiissitaaneq pillugu iliuusissatut pilersarusiortoqassasoq, tamatumanilu nunatsinni Naligiissitaaneq pillugu Siunnersuisoqatigiit qinnuvigineqarput iliuusissatut pilersaarummut siunnersuusioqqullugit. Kaammattuut nr. 5/1999-imi kaammattuutigineqarpoq suleqatigiiliortoqassasoq nunani avannar­lerni killerni arnat persuttagaasarnerisa akiorneqarnissaanut ataatsimoorussamik suliniutissanik saqqummiussisussamik, tamatumalu nalunaarusiornissaanut missingersuusiap naammassineqarnissaa utaqqineqarpoq. Suleqatigiissitaliamut Kalaallit Nunaat, Island Savalimmiullu tamarmik marlunnik peqataatitaqarput.


Kaammattuut nr. 6/1999-imi kaammattuutigineqarpoq arnat suliffeqarnikkut inissisimanerisa pitsanngorsarnissaa suliffeqarnikkut nutarterinermut pilersaarummut naleqqussarneqassaaq. Kaammattuut nr. 7/1999-imi kaammattuutigineqarpoq erninermi sulinngiffeqartarneq pillugu inatsisini aningaasartuutit tamarmik matuneqartalernissaat pilersinne­qassasoq annertusarneqassasorluunniit, tamatumanilu naatsorsuutigineqarpoq nunani avannarlerni namminersortunilu aaqqissuussinerit Kalaallit Nunaanni 2001-2002-mi misissuataarlugit aallartinneqassasut pisortat sulisitsisullu namminersortut misissuinerat naammasseriarpat.


Issittumi suleqatigiinneq nukittorsarneqartuassaaq. Ataatsimeersuartitsinerup ”Taking Wings” siunertaasa ilagaat paasissutissanik paarlaateqatigiittarnerup nukittorsarnissaa, attaveqatigiilernissamut periarfissat nukittorsarnissaat aamma Issittumi Siunnersuisoqatigiinni sulinermi suiaassutsit akuleriinnissaasa kaammatuutigineqarnissaat. Pilersaarutaapput ilaatigut Piujuartussamik Ineriartortitsineq pillugu Suleqatigiissitaliaq aqqutigalugu susassaqarfinni tamani naligiissitaanissamut periarfissat nukittorsarneqarnissaat aammalu Issittumi pilersaarutinut tamanut naligiissitaanermut attuumassutillit ilanngunnissaat.


10.14.2.      Nukinnik atuineq


Ukioq kingulleq katillugit nal. ak. 200-it missaanniittut atorneqarput, tamatumani pisortaq, allaffiup pisortaa, fuldmægtigilu peqataallutik. Ataatsimeersuarnissamut ”Taking Wings”-imut atugassanik nunani avannarlerni angalanermut kontumiit aningaasaleeqataasoqarsimavoq. Naligiissitaanermut Siunner­suisoqatigiit namminneq akissaqarput Nunatta karsiata ingerlatsinermut tapiiffigisagaanik. Suliniuti­nut siuliini taaneqartunut tunngatillugu Naligiissitaanermut siunnersuisoqatigiit angalasarsimapput.


10.14.3.      Sulinerup inerneri anguniakkanillu naammassisaqarneq


Naligiissitaanerup pingaartillugu suliniutigineqarnera nutarfasissuuvoq. Annertuumik nukittorsar­neqarsimavoq 1998-imi aalajangerneqarmat Naligiissitaaneq pillugu Siunnersuisoqatigiit pilersin­neqassasut kiisalu aningaasanut inatsimmit aningaasaliissoqarneratigut, tassunga ilanngullugu siunnersuisoqatigiit allattoqarfiannut atugassanik.


Naalakkersuisunit ilaasortamit qinnuvigineqarneq malillugu Naligiissitaaneq pillugu Siunnersuisoqatigiit suliniutinut siuliini taaneqartunut suleqataapput. Naalakkersuinikkut ingerlatsinermi anguniakkanut tunngatillugu sulinermi Naligiissitaaneq pillugu Siunnersuisoqatigiit siunnersortaanerat pingaartinneqarpoq. Nunanut allanut tunngatillugu sulineq salliutillugu pingaartinneqarpoq pingaartumik Nunani avannarlerni killerni sulinermut Danmarki­millu suleqateqarnermut tunngatillugu.


10.14.4.      Piffissami tulliuttumi suliniutissatut naatsorsuutigisat


Ilimagineqarpoq ukiuni tullerni nangittumik oqaloqatigineqassasut Islandimi, Savalimmiuni Danmarkimilu suleqatigisagut angalasoqangaatsiartassallunilu. Tamatuma saniatigut ataatsimeersuarnerup Taking Wingsip inernerata kingunerisaanik aamma Issittumi Naalakkersuisut siunnersuisoqatigiivisa naligiissitaanermut tunngassuteqartut iluini ajornartorsiutinik tulleriissaarinerata kingunerisaanik issittumi suleqatigiinnerup annertusarnissaa naatsorsuutigineqarpoq.










11.            Aatsitassanut tunngasut


Maanna ukiut sisamat qaangiuppulli Namminersornerullutik Oqartussat Kalaallit Nunaanni aatsitassarsiornermi suliniutit aqunneqarnerat tigummassuk. Aatsitassanut tunngasut pillugit aalajangiinerit pingaarutillit tamarmik aalajangerneqartarput Naalakkersuisut danskillu naalakkersuisuisa akornanni paaseqatigiinnikkut. Aatsitassanut Ikummatissanullu Pisortaqarfiup aammattaaq Fællesrådip Kalaallit Nunaanni aatsitassarsiornermut tunngasumik allattoqarfittut suliassai isumagai.


Aatsitassanut Ikummatissanullu Pisortaqarfiup pingaartumik Danmarks og Grønlands Geologiske Undersøgelse (GEUS), Energistyrelsen (ENS), Danmarks Miljøundersøgelser (DMU) aammalu Nunaoil A/S qanittumik suleqatigalugit Aatsitassanut Ikummatissanullu Pisortaqarfiup aatsitassarsiornerup inuussutissarsiutitut imminut napatissinnaasut ilaattut ineriartortinneqarnissaanik kalaallit kissaateqarnerat naalanniarpaa. Naalakkersuisut qularutiginngilaat Aatsitassanut Ikummatissanullu Pisortaqarfiup suleqatini peqatigalugit suliassap tamatuma naammaginartumik ingerlaqqittumik aaqqiiviginiassagaa.


Aatsitassarsiorneq nunarsuarmi tamarmi ingerlanneqarpoq, suliniutissallu pineqartut taamaattumik nunani tamalaani pissutsinit sunnersimaneqarlutik. 2001-imi USA-mi peqqarniisaarniat saassussineri aammattaaq aatsitassat akiinut sunniuteqarput. Pimoorussamik nittarsaassinermi Kalaallit Nunaata nunataata ataani sumiiffittut toqqakkat uuliasiortitsisunut saqqummiunneqarnerat Kalaallit Nunaata uuliaqarsinnaaneranut soqutiginninnerulernermik kinguneqarpoq. Pimoorullugu katersuinerup ingerlateqqinnerata sajuppillatsitsisarnikkullu nunap sananeqaataasa paasissutissartaasa nassuiarneqarnerat kiisalu Fyllap ikkannersuani qillerinermit paasissutissat pingaaruteqartut Kalaallit Nunaanni aatsitassaqarsinnaaneranut ikummatissaqarsinnaaneranullu soqutiginneqqilerneq kinguneraat. Aatsitassarsiornermi aningaasaleerusussinnaasut pillugit siulittuinissat soorlikiarmi tamatigut ajornakusoortuusarput. Aningaasaqarnikkulli atukkat aammalu 2002-mi suliarinnittussarsiuussinermi akuersissuteqartarnermut suleriaatsit naleqqussarnerisigut Naalakkersuisut uuliasiornermi Kalaallit Nunaata unammillersinnaassuseqarnera qulakkeerniarsimavaat. Suliarinnittussarsiuussineq EnCana Corporationimut Nunaolimullu Nuup avannaani kitaani uuliasiorsinnaanermut akuersissutit tunniunneqarnerannik inerneqarpoq. EnCana Canadamiut ingerlatseqatigiiffigaat nunani issittuni misilittagaqartoq aammalu Amerikami avannarlermi uuliasiortitseqatigiiffinnut annerpaanut ilaasoq.


Ukioq 2002 aammattaaq Kujataani Nalunami kuulteqarneranik ujarlernermi eqqaamaneqartussanngussaaq. Taqqavani 1980-ikkunnili misissueqqissaarnerit soqutiginaatilinnik arlaqartunik kinguneqarput. Qanoq aatsitassaqartigineranik naatsorsuinerit kuulteqarluarsinnaanera ilimanarsisippaat. Nunap sananeqaataanik misissuinerit ima neriulluarnartigisut paasinarsivoq, allaat avatangiisinik, nunap sananeqaataanik aammalu teknikkimut tunngasunik misissuinerit  Nalunami aatsitassarsiulivissinnaanerup ammaanneqarnissaa pillugu aalajangiinissamut tunngavissiisinnaasut maannakkut suli ingerlateqqinneqarlutik. Naatsorsuutigineqarpoq piiaanissamut akuersissut 2003-mi ukiup affaani siullermi tunniunneqarumaartoq.


2001-imi julip aallaqqaataani nilaap erngullu avammut tunisassiaralugit iluaqutigineqarnissaat siunertaralugu Inatsisartut inatsisaat atuutilerpoq. Nunarsuarmi tamarmi atuisut minguitsumik imissaqartinnissaata qulakkeerneqarnissaata saniatigut Kalaallit Nunaanni nilak imerlu Kalaallit Nunaanni aningaasarsiorfiusinnaasunik suliffissaqarnermillu annertusisitsisinnaapput. Kalaallit Nunaanni nilak imerlu pitsaalluinnartut minguilluinnartullu  Kalaallit Nunaanni nunanilu allani aningaasaleerusuttunik amerlaqisunik  pilerilersitsisinnaapput taamalu nunarsuarmi tamarmi niuerfiit qulakkeerneqarlutik. Imeq siunissami isumalluutitut amigaataalersussaassagunarpoq piumaneqarneralu siunissami annertusiartussasoq ilimagineqarsinnaalluni. 2001/2002-mi ukiut nikinnerisa missaanni nilaap erngullu  avammut tunisassiarinissaannut akuersissut tunniunneqarpoq kiisalu 2002-mi imermik imigassamik tunisassiornissami misiligutissanut akuersissut tunniunneqarluni, tamatumani imeq Kalaallit Nunaanneersoq ilaalluni. 


Kalaallit Nunaanni aatsitassanik ikummatissanillu misissueqqissaanissamik piiaanissamillu qangali kissaateqarnerit aammattaaq pissutaaqataapput Kalaallit Nunaanni inuussutissarsiutitigut ineriartortitsinissap noqqaassutigineqarneranik. Erseqqissassallugu pingaartuuvoq misissueqqissaanermut aningaasaliussat ilaat Kalaallit Nunaanni sullissinermut immikkoortumut atorneqassammata. Suliassaqarfimmi tassani amerlanerusunik aningaasaliissuteqarnissamik noqqaassuteqarnerit ingerlaqqissapput.


Aammattaaq Aatsitassanut Ikummatissanullu Pisortaqarfiup ukiumoortumik nalunaarusiaa aatsitassarsiornermi suliassaqarfimmi suliniutinik sukumiisumik nassuiaasoq innersuunneqassaaq.



12.  Kultur, Ilinniartitaaneq, Ilisimatusarneq, Kisitsisitigut paasissutissiisarneq, IT aamma Ilageeqarneq


Kultureqarnermut, ilinniartitaanermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfiup nunat tamalaat suleqatigiinneranni peqataanera amerlasuutigut iluaqutaavoq. Issittunut tunngatillugu, assersuutigalugu Arctic Winter Gamesip ajunngitsumik sunniuteqarnera erseqqissaatigineqarsinnaavoq. Pingaartumik nunat avannarliit suleqatigiinnerisa iluanni Kultureqarneq, Ilinniartitaaneq Ilisimatusarnerlu annertuumik periarfissaqarput. Nordisk Råd 1952-imi pilersinneqarmat, suliassaqarfiit taakkorpiaat nunat avannarliit pisortatigoortumik suleqatigiinneranni immikkoortuusimapput pingaarutillit. Taamaalilluni Kalaallit Nunaat suliassaqarfiit taakku iluanni sammisatigut aningasatigullu toqqaannartumik pissarsiaqartarpoq. Aamma EU-p kulturimut tusassiuuteqarnermullu, ilinniartitaanermut ilisimatusarnermullu pilersaarutini suliniutinilu suleqatigiinnerani peqataanissamut periarfissarpassuit assigiinngitsut Kalaallit Nunaannut annertuumik iluaqutaapput. Tamatumani Naalakkersuisoqarfik ilinniartitaanermi kultureqarnermilu suliffinnut EU-p suliniutaani peqataanissaq pillugu paasissutissiisarnikkut kajumissaarinikkullu immikkut ittumik suliniuteqarsimavoq. Ilulissat Kangerluata UNESCO-p Silarsuarmi kingornuttakkanut allattuiffianut inissinnissaata suliniutigineqarnera kiisalu Kalaallit Nunaanni suliassaqarfiit allat silarsuarmi kingornuttakkanut inissinneqarsinnaasut piareersarneqarnerat misissorneqarnerallu Naalakkersuisut Naalagaaffiit peqatigiit oqartussaaffianni suliniutaanni angusatut pitsaasutut erseqqissaatigineqarsinnaapput, ilaatigut takornarianik aningaasaateqarluartunik Kalaallit Nunaannut angalarusulersitsisinnaassutsimut sunniuteqarluartumik, ineriartornermut suliffissaqartitsinermullu iluaqutaasumik.



12.1.               KULTURIMUT TUNNGASUT


     


12.1.1.        Nunat avannarliit suleqatigiinnerat


Kultureqarnermut tunngasuni ukiuni aggersuni suleriaasissaq Kalaallit Nunaata peqataaffigisassaa aalajangersarneqarpoq. Pingaarnertut anguniakkat tassaapput meeqqanut inuusuttunullu suliniutit pingaarnersiorlugit tulleriiaarneqarnissaat, eqqumiitsuliornerup kulturillu iluanni inuussutissarsiutigalugu ingerlataqarnermi angusat ersersinnissaat, kulturinut assigiinngitsinut, nunat avannarliit suleqatigiiffigisaannut, soqutiginninnerulersitsisinnaasunik, piginnaaneqarfiginerulerneqarsinnaasumik ataqqineqarnerulersitsisinnaasumillu kulturikkut ingerlatat pingaarnersiorlugit tulleriiaarnissaat, aammalu nunat avannarliit suleqatigiinneranni nalinginnaasumik ingerlatat nukittorsarneqarnissaat.


Nunat avannarliit suleqatigiinneranni peqataaneq Naalakkersuisut tamatuminnga pingaarnerutitsillutik tulleriiaarinerat naapertorlugu pivoq. Aallaaviusoq tassaavoq, Kalaallit Nunaata nunani avannarlerni kultureqarnikkut suleqatigiinnermi illuatungiliuttutut naligiissinneqarnissaa. Nunani avannarlerni nunat nammineernerulersimasut allat peqatigalugit qulakkeerniarneqarpoq nunat avannarliit kultureqarnikkut suleqatigiinnerisa imatut ineriartortinneqarnissaat, nunat nammineernerulersimasut naammaginartumik peqataanissamut periarfissaqarlutik. Tamatuma saniatigut nunat nammineernerulersimasut suleqatigiiffinni ineriartuutaasinnaasuni taasisinnaatitaasunik sinniisuutitaqarnissaasa qulakkeerneqarnissaa sulissutigineqarpoq, assersuutigalugu Nordisk Kulturfondimut atatillugu tamanna pisimasoq.



12.1.1.1.          Anguniagaq periusissarlu


Nunani avannarlerni suleqatigiinnermi anguniagaavoq periaaseq naapertorlugu komiténi assigiinn­gitsuni, aningaasaateqarfinni il.il.taasisinnaatitaasunik sinniisuutitaqarnissap qulakkeerneqarnissaa, aammalu nunanik avannarlernik suleqateqarnermi eqqumiitsuliornerup kultureqarnerullu iluanni inuit suliamut paasisimasallit sapinngisamik amerlasuut peqataatinneqarnissaat.


12.1.1.2.              Nukinnik atuineq


1.2.2001 tikillugu allaffimmi pisortap ukiumut qaammatit marluk atorsimavai ataatsimiinnernik piareersaarnermut, ataatsimiinnerni peqataanermut aammalu nunat avannarliit (aamma Nunat avannarliit killiit) ataatsimiinnerinik malitseqartitsinermut. Pisortap tullia ukiumut qaammat ataaseq ataatsimiinnernik piareersaanermut, aammalu nunanit tamalaanit saaffigiinnissutinut assigiinngitsunut akissuteqarnermut tusarniaanernillu akissuteqarnermut il.il. atorsimavaa. Tamatuma saniatigut siunnersortit marluk tamarmik ukiumut qaammatip ataatsip missaa nunani avannarlerni meeqqat inuusuttuaqqallu suleqatigiinnerannut, inersimasunik atuartitsineq pillugu suleqatigiinnermut tusagassiuutillu pillugit suleqatigiinnermut atatillugu atorsimavaat. Islandimi Savalimmiunilu aamma Ålandimi Nordens Institutimi illuutit siulersorneqarneranni peqataatitaqarnermilu siunnersortit pingasut tamarmik sapaatip akunneri marluk atorpaat. Aaqqissuussaanermik allanngortiterineq pingaarnersiuillunilu tulleriiaaqqinneq pissutigalugit atuineq 1.2.2002-miilli annikinnerusimavoq. Tamatuma saniatigut qaammat ataaseq-sapaatip akunneri marluk missaat suleqatigiinnissamik isumaqatigiissutit, kaammattuutit naalakkersuinermillu ingerlataqartut il.il. allatsinit fuldmægtiginillu malitseqartinneqarnerannut atorneqartarput.


Kultureqarnermut atorfilittat komitéata ataatsimiittarneri eqqarsaatigalugit, angalanermut aningaasartuutit Namminersornerullutik Oqartussat nunat avannarliit angalanermut ataatsimoortumik kontuannit akilerneqartarput, najugaqarnermut ullormusianullu il.il. aningaasartuutit aningaasartuutillu allat naalakkersuisoqarfimmit akilerneqartarlutik. Aningaasartuutit ukiumut 100.000 kr.-it missaanniinnissaat naatsorsuutigineqarpoq, ukioq mannali killilimmik peqataatitaqarneq pissutigalugu 2002-mi ikinnerusimallutik. Nunat avannarliit (nunallu avannarliit killiit) oqartussaaffiisa ataanni ataatsimiittarnerit sapinngisamik imminnut atatillugit ataatsimiinnernullu allanut atatillugit pilersaarusiorneqartassapput, aningaasartuutit ikilineqarnissaat piffissallu angallannermut atorneqartup sivikillineqarnissaa siunertaralugu.


Nunat avannarliit siulersuisunut, komiténut taakkulu ataanni suliffeqarfinnut suleqatigiinneranni peqataanermut atatillugu aningaasartuutit Nordisk Ministerrådimit akilerneqartassapput.


12.1.1.3.          Sulinerup inerneri anguakkanillu naammassisaqarneq


Pingaarnerusutigut pilersaarutinut tunngatillugu nunanut nammineernerulersimasunut tunngatillugu komiténi assigiinngitsuni, aningaasaateqarfinni il.il. namminneq taasisinnaatitaasumik sinniisuutita­qarnissamik kissaateqarnerata paasineqarnera iluatsippoq. Assersuutigalugu nunat nammineernerulersimasut taasisinnaatitaasumik namminneq Nordisk Kulturfondimi maanna sinniisuutitaqarput. Sulinermi angusanit pingaarnernit taaneqarsinnaavoq ilaatigut Nordisk Ministerrådimit Nunani avannarlerni killerni timersortartoqarnikkut suleqatigiinnerup, kiisalu Nunani avannarlerni killerni meeqqanut inuussuttuaqqanullu suliniutit il.il. tapiiffigineqarnerat. Tamatuma saniatigut Nordisk Kulturfondip Kalaallit Nunaanni suliniutit assigiinngitsut imaluunniit kalaallinit peqataaffigineqartussat tapiissuteqarfigai. Aammattaaq nunani avannarlerni komitét siulersuisullu ataatsimiinnitik piffissat ilaanni Kalaallit Nunaanni ingerlattarpaat, nunat avannarliit aningaasaataannit aningaasalersorneqartut.


12.1.1.4.          Piffissami tulliuttumi suliniutissatut naatsorsuutigisat


Ataatsimut isigalugu Kalaallit Nunaata Nunanik avannarlernik Nunanillu avannarlernik killernik suleqateqarnini iluaqutigilluarpaa. Pissarsiat pilersaarutinut assigiinngitsunut aningaasa­liissutaasutitut ittut saniatigut pingaarutilik tassaavoq, Nunani avannarlerni assigiinngitsuni avatangiisitsinnut assersuunneqarsinnaasunut atassuteqarnerit pilersinneqarsimammata. Atassuteqarnerit tamakku ilaatigut komiténi assigiinngitsuni, Kalaallit Nunaata sinniisuutitaqarfigilersimasaani,  sinniisuutitaqarneq aqquti­galugu pilersinneqarsimapput. Atassuteqarnerit attaveqaqatigiinnerillu tamanna aallaavigalugu pilersinneqartut aningaasanik tapiiffigineqarnissamut pingaaruteqartorujussuusarput, taamaattumik attaveqaqatigiiffiup annertusartusartuarnissaa pingaarutileru­jussuuvoq. Nordisk Kulturfondimi aalajangersimasumik peqataasarneq aningaasaateqarfiup atugassanngortitaanut sunniuteqarnerulersitsissasoq naatsorsuutigineqarpoq.


Aammattaaq nunat avannarliit aammalu Nunat avannarliit killiit siulersuisuini, komitévini il.il. peqataaneq misilittakkat malillugit kalaallinik peqataasunik nunani avannarlerni pissutsinik suleqatigeeriaatsinillu ilisimasaqarnerulersitsisarpoq isumassarsisitsisarlunilu, Kalaallit Nunaanni nunat avannarliiit aammalu nunat avannarliit killiit suliniutaasa aaqqissuunneqartarnissaannut iluaqutaasumik. Nukissat ikilisimanerat pissutigalugu Pisortaqarfiup nunat avannarliit suleqatigiinnerani siunissami peqataasarneri killeqassapput, tamannali suliniutit pitsaassusaannik annikinnerulersitsissanngilaq.



12.1.2.            Nunat avannarliit killiit Suleqatigiinnerat


Nunat avannarliit suleqatigiinneranni peqataaneq Naalakkersuisut tamatuminnga pingaarnersiuillutik tulleriiaarinerat naapertorlugu pivoq.


 


12.1.2.1.          Anguniagaq Periusissarlu


Nunat avannarliit killiit suleqatigiinnerata iluani periaasiuvoq nunat avannarliit killiit akornanni suleqatigiinneq annertusassallugu, misilittakkanik paarlaasseqatigiittarnissaq, atassuteqaqatigiinnerup pitsanngorsarnissaa, nunat avannarliit killiit akornanni nunani tamalaani suleqatigiiffitsigut ikorfartoqatigiinnerup suleqatigiinnerullu pilersinnissaat. Nunat avannarliit killiit suleqatigiinneranni ataatsimut isigalugu kulturikkut anguniagaavoq misilittakkanik paarlaasseqatigiittarnerup annertusarnissaa, attassuteqaqatigiinnerup nukittorsarnissaa aammalu kultureqarnikkut timersornikkullu ingerlatatigut paarlaaseqatigiinnissaq.


Islandip, Savalimmiut Kalaallit Nunaatalu akornanni ukiuni pingasuni suleqatigiinnissamik nutaamik isumaqatigiissutaat piffissami matumani 2000-imut timersortartoqarnikkut suleqatigiinnerup annertunerulernissaanik suliniuteqarfiuvoq, 2001-imi atuartitsinermi qarasaasiakkut paasissutissiisarnermik 2002-milu inuiaqatigiinni nunani avannarlerni killerniittuni oqaatsit inissisimanerannik ineriartortinnerannillu.



12.1.2.2.          Nukinnik atuineq


1.2.2001 tikillugu allaffimmi pisortap ukiumut qaammatit marluk atorsimavai ataatsimiinnernik piareersaarnermut, ataatsimiinnerni peqataanermut aammalu nunata avannarliit (aamma Nunat avannarliit killiit) ataatsimiinnerinik malitseqartitsinermut. Pisortap tulliata ukiumut qaammat ataaseq ataatsimiinnernik piareersaanermut, aammalu nunanit tamalaanit saaffigiinnissutinut assigiinngitsunut akissuteqarnermut, tassunga ilanngullugit nunanit avannarlernit killernit saaffiginnissutinut tusarniaanernillu akissutinut il.il.,. atorsimavaa. Aaqqissuussaanermik allanngortiterineq pingaarnersiuillunilu tulleriiaareqqinneq pissutigalugit atuineq 1.2.2002-miilli annikinnerusimavoq.


Tamatuma saniatigut nunat avannarliit killiit suleqatigiinnerannut atatillugu  qaammat ataaseq-sapaatip akunneri marluk missaat allatsit fuldmægtigillu suleqatigiinnissamik isumaqatigiissutinik inassuteqaatinik malitseqartitsinermut naalakkersuinermillu ingerlataqartut sullinneqarnerannut il.il. atortarpaat.


Nunat avannarliit killiit oqartussaaffianni ataatsimiinnerit nunat avannarliit oqartussaaffianni ataatsimiinnernut Nordisk Ministerrådimit akilersorneqartunut sapinngisamik atatillugit, aammalu ataatsimiinnernut allanut atatillugit pilersaarusiorneqassapput, aningaasartuutit ikilineqarnissaat piffissallu angallannermut atorneqartup sivikillineqarnissaa siunertaralugu


2002-mi Namminersornerullutik Oqartussat Nunat avannarliit killiit Suleqatigiinnissamik isumaqatigiissutaannut aammalu nunani avannarlerni killerni suleqatigiinnermi suliniutinut, assersuutigalugu Nunat avannarliit killiit Siunnersuisoqatigiivisa inassuteqaataannut, 390.000 kr.-it immikkoortippai.



12.1.2.3.          Sulinerup inerneri anguniakkanillu naammassisaqarneq


Nunat avannarliit killiit suleqatiginerisa kingunerisaanik siusinnerusukkut nunani avannarlerni killerni nipilersornermut atuarfeqarnerup assassukkanillu eqqumiitsulior­nerup aammalu ilisimatusarfeqarnerup iluanni, nunani avannarlerni killerni meeqqat inuusuttuaqqallu timersorneranni kiisalu atuartitseriaatsimi qarasaasiakkut paasissutissiisarnerup oqaatsinullu tunngasut iluanni atassuteqaatit pilersinneqarsimapput. Isumaqatigiissut aammattaaq Nunat Avannarliit Killiit Siunnersuisoqatigiivisa innersuussutaasa piviusunn­gortinneqarnissaannut tunngavissatut atorneqarsinnaavoq.


12.1.2.4.          Piffissami tulliuttumi suliniutissatut naatsorsuutigisat


Nunat avannarliit killiit suleqatigiinnerata ingerlaannarnissaa pilersaarutigineqarpoq, aaqqissuussaaneratali ilaa allanngorneqarluni. Pissarsiat aalajangersimasut saniatigut suleqatigiinnikkut nunat avannarliit killiit nunat avannarliit suleqatigiinneranni peqataanerannik nukittorsaanissaq naatsorsuutigineqarpoq.



12.1.3.            Arctic Winter Games - AWG


Nunat avannarliit suleqatigiinneranni peqataaneq Naalakkersuisut tamatuminnga pingaarnersiuillutik tulleriiaarinerat naapertorlugu pivoq.



12.1.3.1.          Anguniaq Periusissarlu


Kalaallit Nunaata Arctic Winter Gamesimi peqataanerup ataavartunngortinnissaa toqqarsimavaa. 2002-mi suliuniut tassaasimavoq ukioq manna AWG-p ingerlanneqarnerani Nunavullu tikeraartitseqatigiinnissaq.


12.1.3.2.          Nukinnik atuineq


Pisortaqarfik siusinnerusukkut nunat tamalaat AWG-mut komitéanni sinniisuutitaqarsimavoq (allaffimmi pisortaq), tamatumalu saniatigut suliassap piareersarnerani, AWG 2002-p ingerlanneqarnerani nalilerneqarneranilu ilaasimalluni. Allaffimmi pisortap, pisortap tulliata siunnersortillu tamatumunnga tunngasumik suliaqarnerat, Island Games pillugu sulineq ilanngullugu, qaammatit marluk missaannik sivisussuseqarpoq.


AWG-mi Island Gamesimilu peqataanernut ukiumut 300.000 kr.-it immikkoortinneqartarput.  Kalaallit Nunaat AWG-p nunanut tamalaanut komitéani marlunnik sinniisuutitaqarluni peqataasinnaavoq. Tamatuma saniatigut 2000-imi 3,5 mio. kr.-it missaat, 2001-imi 2 mio. kr.-it missaat 2002-milu 1 mio. kr.-it missaat immikkoortinneqarput, 2002-mi AWG-p piareersarneqarnissaanut tikeraartitsisuunissamullu.


12.1.3.3.          Sulinerup inerneri anguniakkanillu naammassisaqarneq


AWG pillugu sulinermi angusatut Kalaallit Nunaat 2002-mi AWG-mi tikeraartitseqataa­sussanngorpoq. Ukiumi tassani aaqqissuussineq iluatsilluarneqarpoq. AWG-mut ilaasortaaneq aqqutigalugu meeqqat inuusuttuaqqallu periarfissinne­qarput meeqqanik inuusuttuaqqanillu allanik nunanit allaneersunik naapitsinissaminnut tamatu­muunalu allamiut kulturiinik ilisaritinneqassallutik.


12.1.3.4.          Piffissami tulliuttumi suliniutissatut naatsorsuutigisat


Arctic Winter Gamesimut tunngasumik suleqatigiinnermi pingaartumik meeqqat inuusuttuaq­qallu timersornerat pillugu suleqatigiinneqarpoq, aammali annertuumik eqqumiitsuliornikkut kultureqarnik­kullu suli annertunerusumik suleqatigiiffiulluni. Unammiuaarnerit ingerlanneqarnissaasa saniatigut nunat peqataatitaqartut akornanni suleqatigiinnissamut tunngavissap pitsanngorsarnis­saa naatsorsuutigineqarpoq. Taamaattumik tassanngaanniit misilittakkat aamma nunat tamalaat allatigut suleqatigiinnerannut kultureqarnikkullu suleqatigiinnermut atatillugu atorneqarsinnaapput. Unammiuaarnerit ingerlanneqarneranni kultureqarnikkut suleqatigiinneq taanna aqqutigalugu nunat peqataasut inuussutissarsiornermut tunngasuni sunik neqeroorutigineqarsinnaanerat pillugu ilisimasaqarnerulernissamut tunngavissiivoq, tamanna nunat akornanni inuussutissarsiornikkut suleqatigiinnissanik aallarniiffiusinnaalluni.


AWGIC-mi (Arctic Winter Games International Committee) maanna aaqqissuussineq akuerineqarpoq, taanna malillugu Kalaallit Nunaat ukioq 2010-mi tikeraartitsisooqqissalluni, tamatumuuna AWG-mut tamarmut.


12.1.4.            UNESCO


Naalakkersuisoqarfik Namminersornerullutik Oqartussat UNESCO-mi suliaat allaffissornikkut akisussaaffigai, tassunga ilanngullugit Namminersornerullutik Oqartussat Danmarkip UNESCO Nationalkommissioniani sinniisuutitaqarnera, Silarsuarmi kingornuttakkanut allattuiffimmut qinnuteqaatit kiisalu Namminersornerullutik Oqartussat UNESCO-mi suliaasa ataqatigiissaarneqarnerat.



12.1.4.1.          Anguniagaq Periusissarlu


Qallunaat UNESCO Nationalkommissioniani ilaasortaaneq aqqutigalugu UNESCO-mi suleqatigiinnermi eqeersimaartumik peqataaneq, tassunga ilanngullugu pingaartumik nunap inoqqaavisa pisinnaatitaaffiinik suliaqarneq.


1996-imili anguniagaasimavoq Kalaallit Nunaanni sumiiffiit UNESCO-p Silarsuarmi kingornuttakkanut allattuiffianut inissinneqarnissaat. Ilulissat Kangerluata Silarsuarmi kingornuttakkanut allattuiffimmut ilanngunneqarnissaanut qinnuteqaammik suliaqarnissamut atortussanik katersuineq kiisalu tamanna pillugu Kultureqarnermut ministeriaqarfimmut qinnuiginnissaq pillugu pisortaqarfiit assigiinngitsut suleqatigiinnerat 2002-mi suliani qitiusimavoq.


Tamatuma saniatigut Kalaallit Nunaata kujataani sumiiffiit ataatsimut pilersaarutaata ineriartortinneqarnera pillugu pisortaqarfiit assigiinngitsut suleqatigiinneranni peqataasoqarpoq, kingusinnerusukkut Siluarsuarmi kingornuttakkanut allattuiffimmut ilanngunneqarnissaat siunertaralugu kiisalu Nationalparkimut MAB-illu suliniutaanut (Man and Biospfere) periusissatut pilersaarummik ineriartortitsinermik suliami peqataasoqarluni. Kiisalu 2000-imi qallunaat ilaasortaanerat aqqutigalugu Kalaallit Nunaat ICCROM-imi (International Centre for the Study of the Preservation and Restoration of Cultural Property) ilaasortanngorpoq.


12.1.4.2.          Nukinnik atuineq


Namminersornerullutik Oqartussat UNESCO-p ingerlataani assigiinngitsuni peqataanerat allaffissornikkut, sammisatigut ataqatigiissaarinikkullu sulissutigineqarpoq, ilaatigut qallunaat UNESCO Nationalkommissioniata ataatsimiinnerini peqataanikkut. UNESCO-p Siluarsuarmi kingornuttakkanut allattuiffianut qinnuteqarnissamut piareersarnermi suleqatigineqarpoq Avatangiisinut Pinngortitamullu Pisortaqarfik. Tassunga atatillugu pisortaqarfik Katersugaasivimmi ilaasortaatitaqarpoq, aammalu Qallunaat UNESCO Nationalkommissionianni aallartitaqarluni sinniisuutitaqarlunilu.


Katersugaasiviup (Pisortaqarfik sinnerlugu UNISCO-mi suliat ilaanni sinniisuutitaqartumi) ilaatigut ukiumut qaammatit marluk aappaa avillugu – qaammatit marluk atortarpai. Tamatuma saniatigut UNESCO-mi sulianut fuldmægtigit allaffimmilu pisortat ukiumut qaammat ataaseq-qaammatit marluk aappaa avillugu atortarpaat.


UNESCO-mi sulianut atatillugu ukiumut marloriarluni ataatsimiittarnernut aningaasartuutit Pisortaqarfimmit akilerneqartarput, aamma “Issittumi itsarnitsat nungujartornerannik nakkutilliineq” (“Monitering af slid på fortidsminder i Arktis”) pillugu suliamut atatillugu, aammalu “Issittumi kulturikkut eqqaassutissanik nunallu sananeqaataani nassaassanik illersuineq” (“Værnekriterier for kulturminder og geologiske forekomster i arktis”) pillugu Islandip aamma Svalbardip suleqatiginerannut atatillugu peqataasarnernut aningaasartuutit Nordisk Ministerrådip akilertarpai.


UNESCO-p suleqatigineranut atatillugu siunissami nukissanik annertunernik atuinissaq naatsorsuutigineqartariaqarpoq, ilaatigut Silarsuarmi kingornuttakkanut allattuifimmik sulianut atatillugu.


12.1.4.3.          Sulinerup inerneri Anguniakkanillu naammassisaqarneq


Namminersornerullutik Oqartussat novemberimi 2002-mi Kultureqarnermut ministeriaqarfik qinnuigisimavaa Ilulissat Kangerluata Silarsuarmi kingornuttakkanut allattuiffimmut ilanngunneqarnissaa pillugu UNESCO-mut qinnuteqaateqaqqullugu, aammalu Kalaallit Nunaannut tunngassutillit marluk allat (Aasivissuit aamma Arnangarnup Qoorua aamma Hvalsøe Kirkeruin aammalu Brattahlid) misiligummik allattuiffimmut kingusinnerusukkut siunnersuutaasussat ilanngutequllugit. Allattuivimmut tassunga inissiinerup ilaatigut sumiiffiup taassuma pineqartup isikkua qulakkiissavaa, ilaatigullu sumiiffik taanna aammalu Kalaallit Nunaat nunarsuarmi tamarmi takornariarnermi ornitassatut tusaamasanngortillugit, taamaalillunilu takornariat nutaat aggersarsinnaassallugit. Kiisalu qinnuteqaat Kalaallit Nunaanni sumiiffinnut allanut Silarsuarmi kingornuttakkanut allattuiffimmut ilanngunneqarnissamut atatillugu maanna misissuivigineqartunut siuarsaaqataassaaq. 2002-mi januarimi Kultureqarnermut ministeriaqarfik Kalaallit Nunaata qinnuteqataanut sumiiffiillu allat Silarsuarmi kingornuttakkanut allattuiffimmut siunnersuutiginissaat pillugu suleqatigiinnissamut tapersersuiniarluni nalunaaruteqarpoq.


Namminersornerullutik Oqartussat qallunaat sinniisuutitaqarnerisigut ICCROM-imi (International centre for the study of the preservation and restoration of cultural property) december 2001-imi ilaasortaatitaqalerpoq. ICCROM-ip UNESCO-p Silarsuarmi kingornuttakkanut allattuiffianut il.il. sumiiffiit ilanngunneqarsinnaasut pillugit paasissutissiisarnermi atuartitsinermilu atortussanik suliarinninnermik aallartitsisartuuvoq tapersersuisarlunilu Tamatuma saniatigut MAB-ip suliniutaanut kalaallinik suleqatigiissitaliortoqarsimavoq, Pisortaqarfik tassani ilaalluni.


12.1.4.4.          Piffissami tulliuttumi suliniutissatut naatsorsuutigisat


Namminersornerullutik Oqartussat Ilulissat Kangerluata UNESCO-p Silarsuarmi kingornuttakkanut allattuiffianut ilanngunneqarnissaanik qinnuteqaataanut atatillugu IUCN (the World Conservation Union), Silarsuarmi kingornuttakkanut allattuiffimmut 1.1.2004-mi ilanngunneqarsinnaanersoq pillugu aalajangiinnginnermi, 2003-mi aasakkut Ilulissanut misissuiartorluni angalaniarpoq. Tamanna pillugu Pisortaqarfiup Avatangiisinut Pinngortitamullu Pisortaqarfik suleqatigaa.


Tamatuma saniatigut Kalaallit Nunaata Qallunaat UNESCO Nationalkommissioniat suleqatigalugu ataatsimiititaliami sulinermut atatillugu Kalaallit Nunaata malunnartinniarnissaanik eqeersimaartumik suliniuteqarnissaa naatsorsuutigineqarpoq. Tamatumani suliniut MAB-ip (Man and Biospfere) suliniutaani aamma Grønlands Nationalparkimi suliamut aammalu nunap inoqqaavisa pisinnaatitaaffii pillugit suliamut kiisalu nunap inoqqaavisa piginnittussaatitaanermi pisinnaatitaaffiinut atatilluguWIPO-mik (World intellectual property right organisation) suliamut sammitinneqassaaq.


Tamakku saniatigut Nationalkommissionip ukiumoortumik nalunaarutaanut, oqalugiaatissatut ilanngussanut suleriaasissanik oqaasertalersuinermut atatillugu nunap inoqqaavisa atugaat Kalaallit Nunaannilu immikkut ittumik atukkat  pillugit Pisortaqarfik ataavartumik  ilisimatitsisassaaq. 


                              


Kiisalu ICCROM-imik (International centre for the study of the preservation and restoration of cultural property) suleqateqarneq ingerlateqqinneqassaaq, ilaatigut ICCROM-ip præsidentiata Kalaallit Nunaanni tikeraarneranut atatillugu.



12.1.5.            Nunavut-mik suleqateqarneq


”Memorandum of understanding” 2001-imeersoq aammalu Nunavut Naalakkersuisuisa aammalu Namminersornerullutik Oqartussat akornanni kulturikkut ilinniartitaanikkullu suleqatigiinnissamik isumaqatigiissut 2002-meersoq tunuliaqutaralugit, Nunavut aamma Kalaallit Nunaata akornanni paasissutissanik misilittakkanillu paarlaasseqatigiittarneq aqqutigalugu Inuit innuttaanut sammisumik atuartitsineq pillugu suleqatigiinnermi Naalakkersuisoqarfik peqataavoq.



12.1.5.1.          Anguniagaq Periusissarlu


Nunavut-mik suleqateqarnermi anguniagaavoq pisortat aqutsinerannik allaffissornermillu ineriartortitsineq aaqqissuussinerlu pillugit misilittakkanik paarlaasseqatigiisinnaanermik pilersitsinissaq kiisalu inuktitut aammalu kalaallit oqaasiisa kulturiatalu qitiusumik allaffeqarfimmi ineriartortinnissaat timitalerneqarnissaallu. Tamatumanissaaq Kalaallit Nunaanni højskolit pillugit aaqqissuussineq Kalaallit Nunaannilu kulturip kalaallillu oqaasiisa nukittorsarneqarnissaat pillugu siunissaq isigalugu suliat pillugit suleqatigiinneqarpoq, Nunavut-mi siunissami højskolimik pilersitsinissamut atasumik.


2002-mi Naalakkersuisoqarfik aalajangerpoq External Review Nunavut-mi External Review 2002/2003-mi kiisalu oqartussaaffinnik ineriartuutaasut oqaatsillu pillugit naalakkersuinikkut ingerlatsinermi suliniutini assigiinngitsuni suleqatigiinnerup malitseqartinneqarnissaanut, ineriartorteqqinnissaanut timitalerneqarnissaanullu peqataaniarluni.



12.1.5.2.              Nukinnik atuineq


External Review-imi peqataanermi pisortaqarfiup ukiumut qaammat ataaseq – qaammatit marluk aappaa avillugu atorsimavai kiisalu ullormusianut aningaasartuutinik ikinnerusunik akiliisimalluni.



12.1.5.3.              Sulinerup inerneri Anguniakkanillu naammassisaqarneq


Nunavut qitiusumik allaffeqarfiata aaqqissuunneqarneranut ineriartortinneranullu aammalu ilinniarfinnik aaqqissuussinermut atatillugu Namminersornerullutik Oqartussat siunnersuinissamik neqerooruteqarnissamik siusinnerusukkut neriorsuutaat nangillugit Pisortaqarfik 2002-mi Ministery of Culture, Language, Elders and Youth, Nunavut naalakkersuisui, suleqatigalugit External Reviewmi peqataavoq.


External Reviewp siunertaa tassaavoq, naalakkersuisut kiffartuussinernik pisortaqarfitsigoortumik pilersaarusiorneranni aaqqissuussinerannilu, allaffissornermik aaqqissuussaanermillu  pilersaarusiorneranni, aqutsinermik aaqqissuussineranni, nakkutiginninnermik oqartussaasuini kiffartuusseriaatsinilu amigaataasinnaasut atorfilittat avataaneersut paasissagaat.


Nunavut Naalakkersuisui pilersinneqarnerminniilli External Review ataavartumik ingerlattarsimavaat, atorfilittanit canadamiut aallartitaannik peqataaffigineqartut. Aatsaavissuaq Nunavut kalaallit External Reviewmi peqataasinnaanerannik apeqqutilliivoq.  


12.1.5.4.              Piffissami tulliuttumi suliniutissatut naatsorsuutigisat


2002-mi External Reviewmi peqataanermut atatillugu oqartussaaffinnut ineriartuutaasunik oqaatsillu pillugit naalakkersuinikkut suliniutini assigiinngitsuni suleqatigiinnerup malitseqartinneqarnissaa, ineriartorteqqinnissaa timitalerneqarnissaalu aqqutigalugit Nunavut-mi Ministry of Culture, Language, Elders and Youth-p 2002/2003-mi suleqatigiinnarnissaa Pisortaqarfiup naatsorsuutigaa.


12.1.6.            Nunat tamalaat akotnanni suleqatigiinnerit allat


Nunat avannarliit suleqatigiinneranni peqataaneq Naalakkersuisut tamatuminnga pingaarnersiullutik tulleriiaarinerat naapertorlugu pivoq.



12.1.6.1.          Anguniagaq Periusissarlu


Periaasiusoq pingaarneq tassaavoq atassute­qarfiit pingaaruteqartut pilersissallugit, kalaallit eqqumiitsuliornermik kultureqarnermillu suliallit avataaniit isumassarsiornissaat aammalu pilersissallugit Kalaallit Nunaat pillugu ilisimasat isertu­anngissuserlu


Nunanik tamalaanik suleqatigiinnermi anguniagaavoq misilittakkanik paarlaasseqatigiinnerulernissaa, attaveqaqatigiinnerup nukittorsarnissaaa aammalu kultureqarnikkut timersornikkullu ingerlatani paarlaasseqatigiittarnissaq.


Assersuutigalugu Island Gamesimi peqataasarnerup ataavartunngortinnissaa kiisalu eqqumiitsuliorneq, kulturi atuakkiallu eqqarsaatigalugit nunap inoqqaavisa nassaatut pigiliussanut piginnittussaatitaanermilu pisinnaatitaaffiinut pisortaqarfiit assigiinngitsut suleqatigiinneranni peqataanissaq Kalaallit Nunaata aalajangersimavaa.


12.1.6.2.          Nukinnik atuineq


Tamatuma saniatigut Pisortaqarfik ukiut marlunngorneri tamaasa naalakker­suisutigoortumik sap. akunnera ataaseq Island Gamesimi, nunat tamalaat timersortartuisa inersi­masut suleqatigiiffianni peqataatitaqartarpoq. Tamatumani AWG peqatigalugu sulinermi allaffimmi pisortap, pisortap tulliata siunnersortillu qaammatit marluk missaat atortarpaat. Island Gamesimi (AWG-milu) peqataanernut ukiumut 300.000 kr.-it immikkoortinneqartarput.


EU-p kulturikkut tusagassiuuteqarnikkullu suliniutinik suleqatigiiffianik sulissutiginninnermi qaammatip affaa/qaammat ataaseq atorneqartarpoq, ilaatigut Kalaallit Nunaanni kulturikkut suliffeqarfinnut suliniaqatigiiffinnullu kiisalu eqqumiitsuliornermik ingerlataqartunut suliniutitigut periarfissanik ingerlatsitseqqittarnermut atatillugu. Tamatumunnga aningaasartuutit manna tikillugu Pisortaqarfimmit akilerneqartarput. Siunissami EU-mi kultureqarnikkut tugassiuuteqarnikkullu suliniutinik suleqatigiinnermut atatillugu nukissanik amerlanernik atuinissaq naatsorsuutigineqartariaqarpoq.


12.1.6.3.          Sulinerup inerneri Anguniakkanillu naammasissaqarneq


Island Gamesimi peqataanikkut kalaallit timersortartui pikkorinnerit periarfissaqalerput nukitik nunat allamiut piginnaasaannut misilissallugit. Kiisalu ukiormanna Mellemfolkeligt Samvirke ukiup siulianisulli Kalaallit Nunaanni nunanit tamalaanit peqataaffigineqartunik arlalinnik sulisitsivoq, aammalu kalaallit inuusuttuaqqat marluk Mellemfol­keligt Samvirke peqatigalugu nunami allamiinnsisamut tapiiffigineqarlutik.


EU-p kulturikkut tugassiuuteqarnikkullu suliniutaanik Kalaallit Nunaanni kulturikkut suliffeqarfinnut suliniaqatigiiffinnullu kiisalu eqqumiitsuliornermik ingerlataqartunut ingerlatitseqqittarneq Kalaallit Nunaanni soqutigineqartorujussuanngorsimavoq, Pisortaqarfillu suliniutini peqataanissaq pillugu saaffiginnissutinik arlalippassuarnik tigusaqarsimavoq.


12.1.6.4.          Piffissami tulliuttumi suliniutissatut naatsorsuutigisat


Unammiuaarnerit ingerlanneqarnissaasa saniatigut nunat peqataatitaqartut akornanni suleqatigiinnissamut tunngavissap pitsanngorsarnis­saa naatsorsuutigineqarpoq. Aammattaaq suleqatigiinnermit misilittakkat nunat tamalaat allatigut suleqatigiinnerannut kultureqarnikkullu suleqatigiinnermut atatillugu atorneqarsinnaapput.


Unammiuaarnerit ingerlanneqarneranni kultureqarnikkut suleqatigiinneq taanna aqqutigalugu nunat peqataasut inuussutissarsiornermut tunngasuni sunik neqeroorutigineqarsinnaanerat pillugu ilisimasaqarnerulernissamut tunngavissiivoq, tamanna nunat akornanni inuussutissarsiornikkut suleqatigiinnissamik aallarniutaasinnaalluni.


EU-p kulturikkut tusagassiuuteqarnikkullu suliniutaanik suleqatigiinnermi peqataanissamut periarfissat pillugit paasissutissat siammartiternissaannik sulissutiginninnikkut, kulturikkut suliffeqarfiit suliniaqatigiiffiillu kiisalu eqqumiitsuliornermik ingerlataqartut suliniutinut soqutiginninnerulernissaat naatsorsuutigineqarpoq.


12.2.               ILINNIARTITAANERMUT TUNNGASUT


Siunissami ilisimatusarneq attaveqaqatigiinnerlu eqqarsaatigalugit, tamatumani avatitsinnut ammariartornerup, nunat tamalaat akornanni atassuteqarnerujartornerup aammalu suliffeqarfiit pituttorsimanatik ingerlasinnaanerisa kingunerisaanik ilinniartitaanikkut inuussutissarsiornikkullu piginnaanertigut oqartussaaffitsigullu annertusiartuinnartumik ullumikkut piumasaqaateqarfiullutik, pingaaruteqarluinnartuuvoq ilinniarsinnaassutsip oqartussaaffinnillu annertusaanerup annertusarneqarnissaat. Taamaattumik Naalakkersuisoqarfiup nunat tamalaat ilinniartitaanikkut ilisimatusarnikkullu piumasaqaataasa ingerlaavartumik naammassineqarnissaat suliniutigaa, taamaalillunilu ilinniartitaanikkut pissutsinik imminut akilersinnaasunik, nunarsuarmi tamarmi unammillissutaasinnaasunik, ineriartortitsisoqarluni. Taamaalilluni Kalaallit Nunaanni ilinniartitaanernik ilisimatusarnermi suliniut ima nukittorsarneqassaaq, Kalaallit Nunaanni qaffasinnerusumik ilinniartitaanerit nunani allani ilinniartitaanerit assigisaannut sanilliullugit pilerinartunngortinneqarlutik unammillersinnaanngortinneqarlutillu.


Ilinniartitaanermut tunngasunut atatillugu nunat avannarliit suleqatigiinnerat pingaarutilerujussuuvoq. Tamatumani Kalaallit Nunaata nunanik qanimut attaveqarfigisatsinnik suleqateqarnissamut pitsaanerpaamik tunngavissaqarpoq. Nunat avannarliit ilinniartitaanernik assersuunneqarsinnaasumik aaqqissuinerisa kingunerisaanik, suliassaqarfimmi tassani nammineq ineriartornerput suli assersuussinnaavarput. 


Kalaallit Nunaanni naalakkersuinikkut inuiaqatigiinnilu kissaatigineqarpoq ”Kalaallit Nunaata issittumi nunatut maligassiuisutut” takussaasumik angusaqarusuffiusumillu ineriartortitsinissaq. Siunertaavoq Issittumi pissutsit pillugit kalaallit Issittullu oqartussaassuteqarnerisa ilisimasaqarnerisalu ineriartortinnissaat ersersinnissaallu, taamaalilluni ukiuni tusindilikkaani maanna aallartittuni piumasaqaataasunut assigiissilerlugit. Taamaalilluni Kalaallit Nunaata nunarsuarmi inissisimanera Issittumi nunanit Amerikap avannarliup nunavittaata Europallu akornanni ikaartarfittut atorneqarsinnaassaaq, Issittumi Europamilu nunat akornanni siunissaq ungasinnerusoq eqqarsaatigalugu suleqatigiinnissamut tunngaviusinnaasoq.­



12.2.1.                                         Ilinniartitaanerit Ingerlaqqiffiusut


Ilinniartitaanerit tamarmik ullumikkut pitsaassutsip qaffasinnerusunissaanik kiisalu nunanut tamalaanut nallersuussinnaanissamik piumasaqarfiupput. Danskit ilinniartitseriaasiannut naleqqiul­lugu unammillersinnaassuseq kissaatigineqarpoq, imaaginnanngitsoq Kalaallit Nunaanni avataanilu suliffinnik inuttalersuineq eqqarsaatigalugu, aammattaarli ilinniartut Kalaallit Nunaata avataani ilinniaqqinnissaminnut periarfissaat eqqarsaatigalugit.


Avatitsinnut ammariartornerup qaffasinnerusumik ilinniagaqartut kalaallisut danskisullunniit qaffasinnerusumik ilinniakkatik suliamut oqaatsinullu paasissutissatut pissarsianik ilaqqittarnis­saannik pisariaqartitsinerisa annertusiartornerat nassataraa, paarlaateqatigiilluni allami najugaqar­tarnikkut nalinginnaasumilluunniit nunani allani ilinniarnertuutut atuarnermikkut, siullerpaamik nunani anglosaxiskiusuni, aammali assersuutigalugu soorlu Frankrigimi Tysklandimiluunniit.


Naalakkersuisut isumaqarput Kalaallit Nunaanni ilinniartitaanerit isumaqatigiissuteqartarnertut iluseqartillugit nunani tamalaani ilisimasa­tigut paarlaateqatigiittarneq pitsanngorsaanerlu, soorlu ilinniarnertuut ilinniartitsisullu paarlaateqa­tigiittarnerisigut, nunanut tamalaanut atassuteqarneq Nunatsinni ilinniartitseriaatsip ineriartortin­nissaanut taamalu nalinginnaasumik inuiaqatigiit ineriartortinnissaannut pingaarutilerujussuu­soq. Tamatuma saniatigut, nunani allani ilinniarfiit suleqatigalugit, kalaallit anguniagaasa ilanngunne­qarnissaat noqqaassutigineqarpoq, tamatumani oqaatsit, kulturi, nunap sananeqaataa, silaannaa avatangiisillu eqqarsaatigalugit.


12.2.1.1.              Anguniagaq Periusissarlu


Nunatsinni ilinniartitaanerit Kalaallit Nunaanni nunanilu tamalaani siunissami takorloorluassagaan­ni imarisamikkut siunissami pikkorissutsimik piumasaqaatinut naapertuutut, taava nunami maani nunanilu tamalaani ilinniarfiit, ilisimatusarnermut ilisimasanullu qitiutitaqarfiit suleqatiginissaannut pisortatigoortumik isumaqatigiissuteqartoqassaaq. Taamatut ineriartornissaq siuarsarniar­lugu Pisortaqarfiup qulakkeerniarpaa Nunatsinni qaffasinnerusunik ilinniartitaanerit pissusissaritin­neqartumik ingerlanneqarnermikkullu nunani tamalaani ilinniakkanik sammisatigut ilisimatusar­nikkullu qaffasissutsimut nallersuunnissaat, taamaalilluni Nunatsinni ilinniartitaanikkut ingerlariaqqissinnaajunnaarfiit pinngitsoorneqassammata. Tamatumunnga immikkoortukkuutaartumik qaffariarfissalinnik periarfissat aammalu ECTS-ip pointilersuisarnerata (European Credit Transfer System) aqqutigalugit tamatigoortuunerunissaq kiisalu ilinniakkanik sammisatigut sunniutissai aningaasaqarnikkullu annertuutigut ingerlatsinissami pitsaaqutaasa anguneqarnissaat kissaatigine­qarput. Suliassami tamatumani ilinniarnertuut ilinniartitsisullu peqatigalugit pingaartorujussuuvoq.


Naalakkersuisoqarfik Nunani avannarlerni killerni, Nunani avannarlerni, nunani tamalaani nunarsuullu issittortaani nunat tamalaat ilinniartitaanermut ataatsimiititaliaani peqataatitaqartarpoq. Tamatu­muuna nunani tamalaani ilinniartitsinermi pissutsinut kiisalu nunatsinni pissutsinut ilisimasaqarnis­samut aammalu ilinniartitaanermi periarfissanut nunatta soqutigisaat annertusarneqartarput. Pisortaqarfik ilaatigut Meeting of International Partners in Circumpolar Educationimi peqataatitaqartarpoq.


Tamakkua saniatigut Kalaallit Nunaata atuartitsissut Second step pillugu Europa­miut suleqatigiiffiat, inuiaqatigiinnut misigissutsinullu tunngasunik atuartitsissutissanik tunissas­siornernermi suleqatigiinnissamik siunertaqartoq, peqataatitaqarfigisarpaa.


Aammattaaq Naalakkersuisoqarfiup Kalaallit Nunaata University of the Arcticip ineriartortinneqarnissaanut peqataasinnaanissaata siuarsarnissaa sulissutigaa, siunissami inuiaat kikkulluunniit apeqqutaatinnagit ilinniartitaanissamik aammalu ilisimatusarfim­mik Nunani avannarlerni, Canadami, Amerikami avannarlermi Ruslandimilu nunani issittuni ilinniartitaanerni siaruarteriviunngitsumik universiteteqarnermik neqerooruteqartartussaq. Tamassuma saniatigut Naalakkersuisoqarfik Nordisk Ministerrådip nunat avannarliit atuarfiit pillugit suleqatigiinneranni peqataalluarpoq ilaatigut Nunat avannarliit ilinniartitsinerup sulisullu attaveqartarneranni peqataanermigut.


12.2.1.2.          Nukinnik atuineq


Nordisk Rådip atorfilittaasa ataatsimiittarnerinut peqataasarnermut atatillugu aningaasartuutit Namminersornerullutik Oqartussat nunat avannarliit angalanernut kontuanni aningaasaliussanit akilerneqartarpoq. Angallassinernut ineqarnernullu aningaasartuutit allat aammalu ullormusianut aningaasartuutit 200.000-it missaanniipput. Tamatumani ilaallutik nunat tamalaat suleqatiginnerannut atatillugu aningaasartuutit. Aningaasartuutit Naalakkersuisoqarfimmit akilerneqartarput. Katillugit ukiumut qaammatit arfinillit atorneqartarput allaffimmi pisortat, siunnersortit fuldmægtigillu nunani tamalaani ataatsimiinnerni peqataanerinut, nunani tamalaani ilinniarfimmiinnernikt aammalu suliniutinik suleqatigiiffiit nunanilu allani oqartussaasunik ilinniarfinnillu susassaqartunik suleqateqarneq pillugu paasissutissiisarnermut ilitsersuisarnermullu kiisalu nassuiaatinik suliarinninnermut, nalunaarusiortarnermut, saaffiginnissutinik akissuteqartarnermut il.il. (tak. Imm. 12.3.1.2).



12.2.1.3.              Sulinerup inerineri Anguniakkanillu naammassisaqarneq


2002-mi ilinniartut nunatsinneersut katillugit 32-iupput, naalagaaffeqatigiinnerup avataani piffissami sivikinnerusumi sivisunerusumiluunniit ilinniarnermik ingerlatsisut. Taakku affaat Nunani avannarlerni, Amerikami avannarlermi Europamilu akunnattumik sivisussusilimmik ilinniagaqartuupput, tassaanerullutik akademikerisut ilinniartitaanerit timmisartunilu aquttutut ilinniartitaaneq. Affaasa aappaannut atatillugu sisamat Norgemi Canadamilu ilinniarnertuunngorniarput, kiisalu aqqaneq marluk semesterinit marluusunit semesterimi ataatsimi ilinniarnertuutut paarlaasseqatigiilluni ilinniarnerullutik.


2001-imi upernaakkut Danmarks Tekniske Universitet suleqatigalugu Sisimiuni Sanaartornermik Ilinniarfimmi Arktisk Teknologicenter (ARTEK) ammarneqarpoq. Ilinniarfimmi semesterini siullerni sisamani neqeroorutigineqartarpoq ”nunani issittuni ingeniøritut ilinniartitaaneq” (diplom imaluunniit civilingeniøritut qaffasissusilimmik). 2002-mi ukiakkut ingeniøritut ilinniartut 22-t tiguneqarput, taakkunannga 16-it Kalaallit Nunaanneersuullutik. Taamaalilluni ukiumi qaangiuttumi ilinniartitaanermut qinnuteqartut amerlasimaqaat. Tamatuma saniatigut ilinniarfik teknikerinut, assassorlutik suliaqartartunut ingeniørinullu pikkorissartitsinernik neqerooruteqartarpoq. Ilinniarfiup pingaarnertut anguniagaraa issittumi teknologip atorne­qarnissaanut atatillugu ilinniartitaanikkut, ilisimatusarnikkut ingerlatitseqqittarnikkullu ”ilinniarfittut qullerpaatut” ineriartornissaq, Issittunit tamanit atorneqarsinnaasumik.


12.2.1.4.          Piffissami tulliuttumi suliniutissatut naatorsuutigisat


Naalakkersuisoqarfiup suleqatigiinnissamik isumaqatigiissutaareersut nutaat attaveqaatillu ilinniarnertuut ilinniartitsisullu paarlaateqatigiittarnissaannut periarfissiisut pilersinneqarnissaat patajaallisarneqar­nissaallu sulissutigittuinnarpai. Nunat avannarliit, nunat avannarliit killiit kiisalu nunani issittuni paarlaateqatigiittarnissamik ilinniagassanillu aaqqissuussinerit pingaartinneqartuarput.


Ilimmarfiup, Kalaallit Nunaata Nuummi ilisimatusarfeqarfissaata, ineriartortinneqarnissaani siunertaavoq ilinniartitaanerit nunanut tamalaanut nallersuuttunngortinneqassasut. Siunissaq isigalugu Kalaallit Nunaanni qaffasinnerusumik ilinniartitaanerit tamarmik sulisorisatigut aaqqissu­gaanermikkullu Ilisimatusarfeqarfissamut atassuserneqassapput, taamaalilluni ilinniartitaanerit imarisassaat ilisimatusarnermillu imarisassaat eqqarsaatigalugit nunanut tamalaanut nallersuulluin­nalissallutik. Tamanna periarfissaavoq Ilisimatusarfimmi universitetimi ilinniartitaanerit eqqarsaatigalugit, tassani ilinniartitaanerit nunanut tamalaanut nallersuupput nunanilu tamalaani aaqqissuussineq malillugu (bacheloritut, masteritut aamma PhD-mi qaffasissutsitigut ).


Ilinniartitaanerit akunnattumik sivisussusilit eqqarsaatigalugit qulaajaanermik suliaq annertooq ingerlanneqarpoq aaqqissuussinikkut imarisatigullu siunnersuutinik inerneqartussaq, ilinniartitaanernik akunnattumik sivisussusilinnik taakkunannga universitetimi ilinniartitaanernut ilisimatusarnermut attuumassuteqalersitsisussanik. Qaffasinnerusumik ilinniartitaanerit makku pineqarput:



-        Meeqqat atuarfianni ilinniartitsisutut ilinniartitaaneq


-        Isumaginninnermi siunnersortitut ilinniartitaaneq


-        Isumaginninnermi perorsaasutut ilinniartitaaneq


-        Peqqissaasutut ilinniartitaaneq


-        Tusagassiortunngorniatut ilinniartitaaneq


Ilimmarfiup, Nuummi ilisimatusarfeqarfissap pilersinneranut atatillugu taamaalilluni ilinniartitaa­nermi avatangiisit, aammattaaq ilinniarfiit universitetillu Kalaallit Nunaata avataaniittut akunner­minni suleqatigiinnikkut parlaateqatigiittarnikkullu isumassarsiorsinnaannikkut qularnaarneqartut, ineriartortinneqassapput. Tamatumuuna ilisimasat pitsanngoriartortinnissaat, ilinniartitsinernut nutaanngorsaataasussat aammalu ilinniartitaanernik suli pitsaanerulersitsisussat pilersinneqarnis­saat ikiorserneqarsinnaapput. Atuartitsinermi atortussat ilisimatusarnermik aammalu ilisimasanik Kalaallit Nunaanni silarsuarmioqatigiinnilu katersorneqartunik tunngaveqarsinnaassapput taamalu ilinniartut ilisimasaat ullutsinnut naleqquttuullutillu qanittumiissallutik. Tunngavissat, Ilimmarfiup tamatumuuna pilersitai nunani tamalaani aaqqissuussinernut nunat allamiut ilisimatusartuinut kajungilersitsisussamik kinguneqarsinnaapput. Aaqqissuussinerit toqqaannanngikkaluamik ilisimatusartut ilinniartullu pitsannguallannerannik piukkunnarneruler­nerannillu nassaqatassapput. Aaqqissuussinerittaaq inuiaqatigiinnut takornariaqarnikkut aningaa­sanik isertitsissutaassapput.


Western Washington Universityp, CTU-København & Nordsjællandip aammalu Naalakkersuisoqarfiup akornanni suleqatigiinnissamik nutaamik isumaqatigiissut aqqutigalugu naatsorsuutigineqarpoq suleqatigiinnerulernissaq aammalu ilinniartitsisutut ilinniartitaanerit iluanni suleqatigiinnermi suliniutiik ingerlatanillu ineriartortitsinissami paasissutissanik paarlaasseqatigiinnissaq kiisalu ilisimatusarnerup iluani ineriartortitsinissamut, ilisimasanut ingerlatanullu atatillugu paasissutissanik paarlaasseqatigiittarnissaq.


 





12.2.2.            Nunat tamalaat akornanni Ilinniartitaanikkut suliniutit


Ilinniartut Kalaallit Nunaanneersut Kalaallit Nunaata Nordisk Ministerrådimi OLT-milu suleqatigiinnermi peqataanera aqqutigalugu Nordisk Ministerrådip EU-llu ilinniartitaanermi suliniutaanni NORDPLUS-imi aammalu ERASMUS-imi peqataanissaminnut periarfissaqarput. Nordplusimi suliniutit Kalaallit Nunaanni ingerlaqqiffiusumik ilinniartitaanerni ilisimaneqareerput atorluarneqarlutillu. Kalaallit Nunaata ilinniartitaanernut tunngasuni EU-p suliniutinik suleqatigiinnerani peqataasinnaanera OLT-mi suleqateqarnerup nalaani qitiusumik tunngaviuvoq. Kalaallit suleqatigiinnermi tassani suleqataanerisigut Kalaallit Nunaat EU-mi ilinniartitaanermut tunngasunik ilisimasanik pisinnaasanillu pissarsisinnaalissaaq. Suliniutitigut suleqatigiinnerup saniatigut Kalaallit Nunaannut periarfissiissaaq ilinniartitaanerup ilisimatusarnerullu kiisalu Europami Nunanilu avannarlerni aammalu Kalaallit Nunaata akornanni ilisimasanik misilittakkanillu paarlaateqatigiittarnermi tamatumanilu Nunani avannarlerni Europamilu Kalaallit Nunaannut Kalaallit Nunaannilu pissutsinut nalinginnaasumik ilisimasat annertusarneqassallutik. Suleqatigiin­nermilli tassanngaanniit ajunngitsorsianik pissarsisinnaassagutta naatsorsuutigineqassaaq taamatut suleriaaseqarneq pillugu Kalaallit Nunaata allatut paasisitsiniaanissaa naatsorsuutigineqassaaq. Naalakkersuisut siunertaraat Kalaallit Nunaata ukiuni aggersuni periarfissat tamakkua ammaatissagai.


12.2.2.1.              Anguniagaq Periusissarlu


Naalakkersuisoqarfik aammattaaq Nordisk Rådimut suliassaqarfiit makkua iluanni inassuteqaateqarsin­naallunilu innersuussuteqarsinnaavoq: nuttarsinnaanermut periarfissanik pitsanngorsaanermi, ilisimatusarnerup pitsanngorsaaviginissaani, tassunga ilanngullugu centers of excellence/suliffeqarfiit salliullutik inissisimasut, nunap immikkoortuisa suleqatigiinneranni, nunat tamalaat suleqatigiin­neranni kiisalu nunani avannarlerni ilinniartitaaneq pillugu oqallinnissami, ilaatigut Nordplusip suliniutaanik oqaluuserinniffiusussami.


Tamatuma saniatigut Naalakkersuisoqarfiup Kalaallit Nunaata Nordplusip pilersaarutaani peqataaginnarnissaata pitsanngorsar­nissaa sulissutigaa. Aammattaaq EU-p ilinniartitaanermut tunngasuni suliniutinik suleqatigiinnerani peqataanissamut periarfissarpassuarnik ilisimasat siuarsarnissaaat ineriartortinnissaallu sulissutigineqarpoq, tassunga ilanngullugit suliniutit pillugit paasissutissanik ilisimasanillu siammarsaaneq, ilinniagaqarut ERASMUS-imi ilinniartitaanernut tiguneqarnerannut atatillugu periaatsinik ineriartortitsineq aammalu Kalaallit Nunaata suliniutini peqataanera pillugu qallunaat nunaanni nunanilu allani oqartussaasunik suleqateqarneq.


12.2.2.2.              Nukinnik atuineq


Nordplusimi suliniutit pillugit nunat avannarliit suliniutinik suleqatigiinneranni peqataanermut aningaasartuutit Nordisk Ministerrådip atorfilittanut komitévini ataatsimiinnerni peqataanermut atatillugu aningaasartuutinut allanut ilaapput. Tamanna Namminersornerullutik Oqartussat nunat avannarliit angalanernut kontuanni aningaasaliussanit akilerneqartarpoq (tak. imm. 12.2.1.2.).


Katillugit qaammatit arfinillit atorneqarput allaffimmi pisortap, siunnersortip fuldmægtigillu nunani avannarlerni nunanilu tamalaani ataatsimiinnerinut, nunani tamalaani ilinniarfissat suliniutinillu suleqatigiiffiit pillugit paasissutissanut ilitsersuinernullu aammalu nunani allani oqartussaasunik susassaqartunik ilinniarfinnillu suleqateqarnermut (tak. imm. 12.2.1.2)


12.2.2.3.          Sulinerup inerneri Anguniakkanillu naammassisaqarneq


Naalakkersuisoqarfiup suli suliniutiginiarpaa, ilinniartut sapinngisamik amerlanerpaat nunani allani paarlaasseqatigiinnikkut ilinniarfimmiinnissaminnut periarfissaqalernissaat. Tamatumani pissutaavoq, ilinniarfimmiinnerit taamaattut ilisimasatigut oqaatsitigullu sunniuteqarluartarnerat, Kalaallit Nunaata nunanut tamalaanut naleqqussarneqarneranut pingaarutilerujussuarmik. Naalakkersuisoqarfiup suliniutigaa nunani tamalaani ilinniarfimmiittarnerit sapinngisamik kalaallinik nunani tamalaani attaveqaqatigisani peqataatitaqarnikkut ingerlanneqassasoq, assersuutigalugu Nordplus- aamma Erasmusimiinnerit, tassani attaveqarfigisat aningaasalersuisuussallutik.


12.2.2.4.              Piffissami tulliuttumi suliniutissatut naatsorsuutigisat:


Naalakkersuisoqarfiup tamatuma saniatigut Kalaallit Nunaata Nordisk Rådip ilinniartitaanikkut suleqatigi­nera pilersaarusiorneralu Kalaallit Nunaannut pingaarluinnartoq sulissutigittuinnarumavaa. Ilaatigut Kalaallit Nunaata nammineq isumai atuutsikkumallugit ilaatigullu Kalaallit Nunaat Nunat avannarliit qaffasinnerusumik ilinniartitaanernut misilittagaannik ilisimasaannillu siunertaqarneru­sumik tigooraasinnaaniassammat. Suliaq tamanna pingaartinneqartorujussuuvoq, tassami Naalakkersuisoqarfik kisimiilluni suliassamik suliarinninnissaminut naammattunik sulisussaqanngimmat. Naalakkersuisoqarfiup EU-p ilinniartitaanikkut suleqatigiinnissamut pilersaarutaanut ilisimasassanut periarfissat ingerlaqqiffiusumik ilinniarfinnut ilinniagaqartunullu tamanut siammarterneqarnissaat sulissutiginiarpaa.



12.2.3.            Meeqqat Atuarfiat


Atuarfitsialaap ineriartortinneranut atatillugu Naalakkersuisoqarfik aammalu Inerisaavik nunani allani universitetinik kiisalu ilisimatusarnermi qitiusunik meeqqat atuarfianni ilinniartitsinerit iluarsaavigeqqinneqarnerannut atuartullu naliliivigineqartar­nerannut atasumik ilisimasanik misilittakkanillu paarlaateqatigiittarnissaq pillugit suleqatigiinnissa­mut arlalinnik isumaqatigissuteqarput.


12.2.3.1.              Anguniagaq Periusissarlu


Inerisaaviup 2002-mi Canadami Vancouverimi Simon Fraser University ukiumi ataatsimi “Atuartitsinermik ineriartortitsineq pillugu Pikkorissartitsinerit” pillugit suleqatigeqqippaa. 2002-mi aasakkut meeqqat atuarfianni ilinniartitsisut qulingiluat pikkorissarneq naammassivaat, pikkorissartullu qulingiluat nutaat augustimi aallartipput. Aammattaaq nunanik tamalaanik suleqateqarnerup annertusarnissaa, kiisalu sulisut nunani allani suliffeqarfinni pikkorissarnerni ataatsimeersuarnernilu aamma peqataasarnissaat anguniagaavoq..


Canadami Ottawami Carleton University-p suleqatigineratigut ukioq manna ilinniartitsisumik meeqqat atuarfiinut tamanna pillugu qinnuteqareersimasunut tikeraartoqassaaq. Tamatuma saniatigut Inerisaaviup Pilgrims House, Canterbury, Kent, England, meeqqat atuarfianni ilinniartitsisut oqaatitsitigut piginnaanngorsaqqillutik pikkorissartarnerat pillugu ingerlaavartumik suleqatigaa.


Meeqqat atuarfiannik iluarsartuusseqqinnerup timitalerneqarnissaanut atatillugu Inerisaavimmut suli atatinneqarpoq nunanit tamalaanit pitsaasuseq pillugu siunnersuisoqatigiit, Danmarkimi, Canadami, USA-mi Norgimilu immikkut ilisimasalinnit peqataaffigineqartoq. 


12.2.3.2.          Nukinnik atuineq


Ilaatigut meeqqat atuarfianni ilinniartitsisunut pikkorissartitsinerit pillugit Canadami universitetinik suleqateqarnermut atatillugu 1,4 mio. kr.-it missaannik aningaasartuutit akilerneqarput. Aningaasartuutit taakku Inerisaavimmit akilerneqartarput. Ingerlatat allat ingerlatanut allanut atatillugit ingerlanneqarajupput, taamaattumillu atuineq naatsorsoruminaalluni.


Atuarfitsialak pillugu nunanik avannarlernik suleqateqarnermut atatillugu aningaasartuutit Nordisk Ministerrådip atorfilittanut komitéata ataatsimiinnerani peqataanermut atatillugu aningaasartuutinut allanut ilaapput. Tamanna Namminersornerullutik Oqartussat nunat avannarliit angalanernut kontuanni aningaasaliussanit Nordisk Rådimillu akilerneqartarpoq (tak. imm. 12.2.1.2.).


(jvf 12.2.1.2.)


Tamatuma saniatigut nunani tamalaani ilinniartitsinik­kut katersuuttarnerni, nunat tamalaat suliniutit pillugit suleqatigiinnerat pillugu paasissutissiisarnermi ilitsersuisarnermillu aammalu nunani allani oqartussaasut ilinniarfiillu susassaqartut suleqatiginerini,  Kalaallit Nunaata EU-p ilinniartitsinikkut pilersaarutaani nunani tamalaani suliatigut peqataanerata siuarsarneranut, Nordisk Rådip ilinniartitaanikkut suliniutaannut, nunanit tamalaanit saaffiginnissutinut il.il. allaffimmi pisortatut, siunnersortitut fuldmægtigitullu qaammatit pingasut missaat atorneqarpoq.


12.2.3.3.              Sulinerup inerneri Anguniakkanillu naammassisaqarneq


Tamatuma saniatigut Inerisaavik IT-mi ilinniartitaanerit pillugit paasissutissiisarnerup ineriartortinneranut atatillugu Nunat avannarliit IT pillugu attaveqaqatigiinneranni peqataavoq, tassunga ilanngullugu Nordisk Skoledatanetimi. Aammattaaq siunissami atuarfiup ineriartortinnissaa pillugu Nunat avannarliit attaqaqatigiinneranni Inerisaavik peqataavoq. Kiisalu Inerisaavik Nordisk Ministerrådip siunissami atuarfik pillugu ataatsimeersuarnerani peqataatitaqarsimavoq. Western Washington University ukiumi ilinniarfiusumi 2002/03-mi Kalaallit Nunaannit ilinniartitsisut / ilinniartut marluk ilinniartitsisutut tikeraartigisimavai.


Inerisaavimmi sulisut USA-mi Harvard University-mi ungasissumit pikkorissartitsinerni peqataasimapput. Committee for Children, Seattle, USA-miittoq suli attavigineqarpoq, ”secons Step”-ip kalaallisuunngortinnerata ineriartortinnissaa siunertaralugu. 


Tamatuma saniatigut Inerisaavik nunani tamalaani pilersaarutitut suliassanik assigiinn­gitsunik ingerlaavartunik assigiinngitsutigut ilaatinneqarpoq, ilaatigut Oslo Universitetimik aammalu Sámi Allaskuvlamik (Den Samiske Høgskolan) siunissami paarlaateqatigiittarnissami atuarfiit iluarsaavigeqqinneqarnerannut pilersaarusiornerannullu ilisimasassanik tigooraanermut aammalu tunioraanermut atasumik. Aammattaaq tikeraarnissamik misilittakkanillu paarlaasseqatigiinnissamik pisortatiguunngitsumik arlalinnik isumaqatigiisuteqartoqarsimavoq, ilaatigut makkunanit peqataaffigineqartunik: Nunavut, Sámi Allaskuvla (den Samiske Høgskolan), Tromsømi Universiteti aamma Department of Education i Nunavut.


2002-mi Inerisaavimmi sulisoq ataaseq EU-p ilinniartitsissutitigut suliniutai pillugit meeqqat atuarfinnut attaveqaataalersimavoq. Maniitsumi atuarfik suleqatigiinnermik suliniummi eqeersimaartumik peqataavoq. Danmarkimi kommuni suleqatigalugu Atuarfinni bibliotekarinut Pikkorissartitsineq pillugu EU-p suliniutaanut tunngavissiamik sulissutiginnittoqarpoq.



12.2.3.4.              Piffissami tulliuttumi suliniutissatut naatsorsuutigisat


Atuarfinnik iluarsartuusseqqinnerup ineriartortinneranut atatillugu Naalakkersuisoqarfik aammalu  Inerisaavik nunani allani universitetinik kiisalu ilisimatusarnermi qitiusunik meeqqat atuarfianni ilinniartitsinerit iluarsaavigeqqinneqarnerannut atuartullu naliliivigineqartar­nerannut atasumik ilisimasanik misilittakkanillu paarlaateqatigiittarnissaq pillugit suleqatigiinnissa­mut arlalinnik isumaqatigissuteqarput.




Meeqqat atuarfianni ilinniartitsisut ukiuni kingullerni Simon Fraser University suleqatigalugu ”Atuartitsinermik ineriartortitsineq pillugu Pikkorissartitsineq”-mik naammassinnissimasut atuarfimminni atuartitsinerup ineriartortinneqarnissaanut piareersaaqataasimapput. Tamanna meeqqat atuarfiannik iluarsartuusseqqinnerup piareersarneqarneranik timitalerneqarnissaanillu nukittorsaaqataavoq. Ilinniartitsisunik ilinniartitseqqittarneq pillugu Simon Fraser University-mik suleqateqarnerup ingerlaannarnissaa imarisaatalu ingerlaavartumik iluarsineqartarnissaa naatsorsuutigineqarpoq.


Tamatuma saniatigut immikkoortukkuutaartumik qaffariarfissalinnik periarfissat aammalu ECTS-ip pointilersuisarnera (European Credit Transfer System) aqqutigalugit tamatigoortuunerunissaq kissaatigineqarpoq. 2002-mi ilaatigut The Higher Learning Commissionip, Chicago, USA, ilaasortaatitaanik ataatsimeeqateqartoqarpoq, Inerisaaviup Danmarkimi, Kalaallit Nunaanni USA-milu suleqataasa akornanni ECTS-ip pointiinik pissarsianik akuersinissamut malittarisassanik assigiiaartunik qulakkeerinissaq siunertaralugu. Tamatumunnga atatillugu Western Washington University-mik aamma CTU-Storkøbenhavnimik Nordsjællandimillu suleqateqarnissamik isumaqatigiinnissamik Naalakkersuisoqarfiup atsiorsimavaa.


Meeqqat atuarfianni allamiut oqaasiinik atuartitsinerup nukittorsarnissaa pillugu Pilgrims House-mik, Canterbury, Kent, England, meeqqat atuarfianni ilinniartitsisut oqaatsitigut pikkorissarnissaat pillugu suleqatigiinnerup annertusinissaa pilersaarutigineqarsimavoq. 2003-mi Inerisaavimmi Ilinniarfissuarmilu ilinniartitsisunut USA-mi Belinghamimi isumasioqatigiissitsinissaq pilersaarutigineqarpoq.



12.3.         Ilisimatusarnermut tunngasut


Ilisimatusarnermut tunngasuni nunat tamalaat suleqatiginiarnerat nukittorsarneqarlunilu siuarsarneqarpoq nunatta nunani avannarlerni suleqateqarnera ilutigalugu tamannalu nunat tamalaat ilisimatusarnikkut pilersaarutaannut peqataanernut iluaqutaallunittaaq. Ukiuni tulliuttuni aammattaaq naatsorsuutigineqarsinnaavoq nunani avannarlerni issittumi ilisimatusarnerup naalakkersuisinnikkut soqutigineqarnerulernissaa tamannalu ilutigalugu ilisimatusarnissamut atugassanngorlugit aningaasaliunneqartartut aamma iluaqutiginineqarnissaat naatsorsuutigineqarsinnaammat.


Kalaallit Nunaani ilisimatusarnermut tunngasuni annertuumik iluaqutigineqassaaq nunani issittuni, europami kiisalu nunat tamalaat ilisimatusarniarnikkut attaveqaqatigiinnerat suleqatigiinnerallu peqataaffiginerisigut. Kalaallit Nunaata nunat allat assigalugit ilisimatusarnermut tunngasuni ingerlatsinissamut aningaasatigut inissisimanera aamma killeqarmat. Minnerunngitsumik  eqqarsaatigissagaanni siunissami ilisimatusarnissat ingerlanneqartussat Issittut Nunaani uumasut, nunap pissusaa kiisalu imartat pissusaat (Arktisk biologi, geologi og havmiljø) ilisimatusarfigineqarnissaasa kingunerisassaasa ajunngequtissarissammassuk nunat tamalaat tamarmik inuiaqatigiivisa iluaqutigisassaannik angusaqarfiunissaat. Nunat tamalaat ilisimatusarneq pillugu suleqatigiinnerini peqataanissaq ilisimatusarnikkut suliaqartut suliffeqarfiit nunatsinniittut assersuutigalugu Pinngortitaleriffiup ineriartortinneqarnissaanut aammattaaq iluaqutaassaaq.


Ilisimatusarnermut tunngasut pillugit nalunaarusiaq iliuusissanillu pilersaarutit Inatsisartunit 1997-imi akuerineqarpoq.


Nalunaarusiami ilaatigut allassimavoq Naalakkersuisunit kissaatigineqartoq ilisimatusarnernikkut ingerlanneqartut assigiinngitsut nukittorsarneqarnissaat qularnaarneqassasoq suliniutillu ilisimatusarnermut tunngassuteqartut pingaarnersiukkat Kalaallit Nunaata iluani ingerlanneqareersut  misilittagaqarfigilluarneqareersullu immikkut ittumik tapersersorneqassasut aammattaaq Naalakkersuisunit kissaatigineqartoq nalunaarusiami allassimalluni.



12.3.1.           Anguniagaq periusissarlu


Ilisimatusarnermut periusissaq Ilisimatusarneq pillugu naalakkersuinikkut ingerlatsinermik nalunaarusiami aamma iliuusissatut pilersaarummi takuneqarsinnaavoq, 1997-imi Inatsisartunit akuersissutigineqartumi. Kalaallit Nunaata avataani ilisimatusarfeqarfiit suleqatiginerisa anguniakkat anguneqarnissaannut ersitsumik ikiuutaasinnaassaaq, pingaartumik suliassaqarfiit Kalaallit Nunaanni ilisimatusarfigineqanngitsut iluanni. Taamaattumik soqutiginartuuvoq danskit nunallu allat ilisimatusarfeqarfiinik oqaloqateqartarnissap pilersinnissaa ingerlateqqinnissaalu.


Anguniagaavoq issittumi nunanilu avannarlerni naalakkersuinikkut ilisimatusarnissamik suliaqarnermi suleqatigiinnissaq annertusarneqassasoq. Kiisalu EU-mi ilisimatusarnermi  tapiissuteqaatigineqartartut assigiinngitsut atorluarneqarnerulernissaanut siunnersorneqarnissap annertusarneqarnissaa sulissutigineqassasoq.


Kalaallit Nunaat aammattaaq nunat tamalaat suleqatigiiffiini allani peqataasarpoq, ilaatigut maani taaneqarsinnaavoq Arktisk Rådip ataani Arctic Monitoring and Assessment Programme (AMAP). Pinngortitamut Avatangiisinullu Pisortaqarfik Kalaallit Nunaat sinnerlugu AMAP-imi peqataasarpoq.


12.3.2.           Nukinnik atuineq


Nunat avannarliit oqartussaaffigisaanni ataatsimeeqataasarnerit Ilinniartitaanermut ilisimatusarnermullu atorfilittat komitèanni, Nordisk Forskningspolitisk Rådimilu uninnganermut angingaasartuutinik ukiumut 50.000,- kr.-it missaaniittunik nassataqassasut nalilerneqarput. Angalanermi aningaasartuutit Nunat avannarliit angalanernut kontuat aammalu Nunat avannarliit aningaasaliissutaat allat aqqutigalugit akilerneqartarput. Taakkungunnga ilaapput ullormusiat, Pisortaqarfimmit akilerneqartartut, taakkualu ukiumut 30.000,-kr.-it missaaniillutik.


Nunat tamalaat ilisimatusarneq pillugu ataatsimiinneranut ataatsimeersuarnerinullu peqataaneq, soorlu Arctic Science Summit Weekimi, angalanernut uninnganermullu aningaasartuutinik 50.000 kr.-inik nassataqarpoq. Nunani tamalaani ilisimatusarnikkut suliniaqatigiiffinnut ilaasortaanermut akiliut Kommission for Videnskabelige Undersøgelser i Grønlandimit akilerneqartarpoq.


Pisortaqarfik tamatuma saniatigut 2002-mi aningaasartuutit 300.000,- kr.-inut akisussaavoq ilisimatusarnermut atatillugu ”Forskningsworkshop om Vestnordens historie i Ilulissat”-ip ingerlanneqarneranut. Nunat avannarliit oqartussaaffigisaanni ataatsimiinnerni allani peqataaneq, piareersaaneq malittarinninerlu kiisalu nunani tamalaani suleqatigiinnermi allani peqataatitaqarneq ukiunut marlunnut sulinertut naatsorsuunneqarpoq.



12.3.3.           Sulinerup inerneri anguniakkanillu naammassisaqarneq


Kalaallit Nunaat maanna International Arctic Science Committeemi, European Polar Boardimi kiisalu Nunat avannarliit issittumi ilisimatusarnermut suleqatigiissitatut komitèanni Danmarkimut naligititaalluni sinniisuutitaqarpoq. Suliniaqatigiiffiit taakkua sumiiffinni ataatsimi ukiumullu sap.  akunnerani tassani ataatsimiittarput. Nunat avannarliit ilisimatusarnikkut suleqatigiiffianni peqataasarneq isumaqarfigineqartariaqarpoq tamatumani naatsorsuutigineqassasoq, nunat avannarliit ilisimatusarnermut aningaasaliissutissaat ilisimatusarnikkut pilersaarutinut Kalaallit Nunaannut tunngassutilinnut tunniunneqassasut, tamatumani ilanngullugit ilimatusarnikkut pilersaarutit Kalaallit Nunaanni tunngavillit kiisalu pilersaarutit Nunani avannarlerni tunngavillit. Nunat avannarliit aningaasaliissuteqartinnagit ilisimatusarnikkut pilersaarutit amerlaqisut ingerlanneqarsinnaanavianngikkaluarput. Assersuutigalugu taaneqarsinnaavoq Nordic Arctic Research Programme, ukiunik tallimanik sivisussusseqartoq 30 mio. kr.-inik aningaaasaliissuteqarfigineqartoq. Kalaallit Nunaanni pilersaarutit allat tassanngaanniit tapiiffigineqarsimapput. Aammattaaq Nunat avannarliit imarpiit silaannaannut ilisimatusarnerat pilersinneqarpoq, tassani Kalaallit Nunaat Aqutsinermut komitèmi sinniisuutitaqarluni, tamannalu aamma taamaalilluni Nordiske Velfærdsforskningsprogram eqqarsaatigalugu.


Naalakkersuisoqarfiup Ilisimatusarfik suleqatigalugu forskningsworkshopeqartitsivoq Vestnordens historie pillugu. Kitaani suleqatigiinneq tamanna oqaluttuarisaanermilu ataatsimoorfeqarneq pillugu uppernarsaatissaqarnera Vestnordisk Rådip aammalu Inatsisartoqarfiup kaammattuuteqarnerat tunngavigalugu ingerlanneqarpoq. Workshoppilu vestnordisk forskningsprogramimik kinguneqarnissaa ilimagineqarpoq.



12.3.4.           Piffissami tulliuttumi suliniutissanut naatsorsuutigisat


Nunanik tamalaanik aammalu Nunanik avannarlernik suleqateqarneq ingerlanneqaannassaaq. USA-mik, Canadamik Nunavumillu ilisimatusarnikkut suleqatiinnerup annertusarnissaa sulissutigineqarpoq.


12.4          Naatsorsueqqissaartarfik



12.4.1.           Nunanut tamalaanut tunngatillugu kisitsisitigut paasissutissarsiorneq, GS


Nunat tamalaat katsersuuttarfiinni, soorlu Nunat Avannarliit Siunnersuisoqatigiivi aamma Issittumi Siunnersuisoqatigiit, EU-mik suleqateqarnerulerneq (Issittumut Igalaaq), Nunat Avannarliit Killiit aamma Canada, ilanngullugu Nunavut, kiisalu ajornartorsiutinut nunanut tamalaanut tunngasuni Nunatta peqataaneruleriartornerata nunatsinni inuiaqatigiinnut tunngasut kiisalu misissueqqissaarnerit ilisimatusarnikkullu ingerlatsinerit (immikkoortoq 12.13) pillugit kisitsisitigut paasissutissat naleqquttut nunanut tamalaanut sanilliussinissami atugassat pisariaqalersikkiartorpai. Naatsorsueqqissaartarfiup nunat tamalaat katersuuffiini peqataanerata kisitsitigut paasissutissat misissueqqissaarnerillu pisariaqartikkiartorpai kiisalu kisitsisitigut paasissutissanut suliarineqartunut piumasaqaatit annertusitikkiartorlugit.


12.4.1.1.        Anguniagaq periusissarlu


Naatsorsueqqissaartarfik pillugu Inatsisartut inatsisaanni nr. 11, 29. oktober 1999-imeersumi aalajangersagaavoq Naatsorsueqqissaartarfik nunat tamalaat akornanni kisitsisitigut paasissutissanut tunngasutigut suleqatigiinnermi sulianik isumaginnittassasoq. Taamatut oqaasertaliinerup kinguneraa ”pisortatigoortumik kisitsisitigut paasissutissiisarnermi aalajangersumik pisaasissanut Naalagaaffiit Peqatigiit tunngavissiaanik” aamma pisortatigoortumik kisitsisitigut paasissutissat suliarineqarnissaat pillugu nunat tamalaat isumaqatigiissutaannik assigiissutissaannillu allanik, nalinginnaasumik Naalagaaffiit Peqatigiinnut atallutik kattuffinnit, OECD-mit aamma Eurostatimit nunat tamalaat kattuffiinut Kalaallit Nunaat sinnerlugu nalunaarusiatut suliarineqartartunik, Nunatta naammassinninnissaa Naatsorsueqqissaartarfiup minnerpaamik qularnaassagaa.


Assigiissaarineq, pitsaassutsimik qularnaarineq ineriartortitsinerlu pillugit ilisimasat


Sulisut pingasut takornariaqarneq aalisarnerlu pillugit kisitsisitigut paasissutissat pillugit 2002-mi nunat tamalaat isumasioqatigiittarnerini ataatsimiittarnerinilu peqataasarsimapput. Taakku saniatigut sulisoq ataaseq Danmarks Statistikimi paasisassarsiorsimavoq. Ilisimatusartut tikeraartut Naatsorsueqqissaartarfimmut tikeraarnerminni sulianut tunngasunik Naatsorsueqqissaartarfimmi sulisunut saqqummiussisarsimapput. Kiisalu naqitertitanik saqqummiussassaliorneq pillugu immikkut siunnersortit Danmarks Statistikimeersut Naatsorsueqqissaartarfiup sulisuinut tamanut Nuummi pikkorissaasimapput.


Kalaallit Nunaat pillugu kisitsisitigut paasissutissanik ilisimasanillu ingerlatitseqqittarneq


Kalaallit Nunaat pillugu kisitsisinik paasissutissiisunik quppersagaq piviusunngortinneqarpoq august 2002-mi. Quppersagaq saqqummersinneqarsinnaalersimavoq Nunanut Allanut Tunngasunut Allaffiup, Tusagassiiviup aamma Naatsorsueqqissaartarfiup ataatsimoorlutik aningaasaliinerisigut, quppersagaq EU-p august 2002-mi Ilulissani ataatsimeersuarneranut atatillugu saqqummernerminiit 3.000-nngorlugu naqinneqarsimavoq.


Nunanut tamalaanut paasissutsissiisussaatitaaneq pissutigalugu Naatsorsueqqissaartarfiup ilaaffigai ”Statistical Yearbook 2002” (2003-mi saqqummersussaq) suliarineqarnera, ”Greenland in Figures 2002” suliarinera, qarasaasiakkut nittartakkap tuluttuuata sularinera malinnaasinneqarneralu, Kalaallit Nunaat sinnerlugu Nunat tamalaat kattuffiinut (FN, FAO, ILO, NAFO, ICES, Eurostat) kisitsisitigut paasissutissanik nalunaarusiorneq tunniussisarnerlu, nunat tamalaat katersuuttarfiinut kisitsisitigut paasissutisseeqataasarneq, nunat tamalaat kattuffiisa kisitsisitigut paasissutissiisarnerannut ilanngussisarneq, allaaserisanik, naqitertitanik atuakkanillu suliaqartarneq, ilinniagaqartut, ilisimatusartut, nunanut allanut tunngasunut sullissiviit il.il. saaffiginnissutaannut akissuteqartarneq aammalu nunagisami aamma nunani tamalaani qinerlerfissianut, ilisimasassanik quppersagarsuarnut il.il. ilanngussisarneq.


Nunat tamalaat kisitsisitigut paasissutissiisarneranni suleqataaneq


Aallarniummi taaneqareersutut pisussaaffiit minnerungitsumik naammassisinnaajumallugit nunat tamalaat kisitsisitigut paasissutissiisarnermi suleqatigiinneranni Naatsorsueqqissaartarfik peqataavoq Danmarks Statistikimut ingerlaavartumik suleqataanikkut, nunat avannarliit kisitsisitigut paasissutissiisarnermi suleqatigiffiata ”Statistik uden Grænser – Nordisk regionalstatistik”-mik (Cd-rom), ”Nordisk Statistisk Årbog”-imik suliarinninnerani, kiisalu nunat avannarliit kisitsisitigut paasissutissiisarfiisa pisortaasa ataatsimiittarnerini peqataanikkut, Statistics Nunavut-mik suleqatigiinnissamik isumaqatigiissutikkut (suliarineqarnissaa aalajangerneqareerpoq) aamma International Statistical Institutemi ilaasortaanikkut (ISI nunarsuaq tamakkerlugu kattuffiuvoq, tassanilu ataatsimut isigalugu nunat tamalaat kisitsisitigut paasissutissiisarfii ilaasortatut ilaapput).


Kalaallit Nunaanni kisitsisitigut paasissutissiissutit Naatsorsueqqissaartarfimmut nuunneqarmatali Danmarks Statistik qanittumik suleqatigineqarsimavoq. Aallartisarnermi siunnersorneqarlunilu ilitsersorneqarnermiit suleqatigiinneq annertusiartorsimavoq ilaalermata paarlaateqatigiittarnermik isumaqatigiissut, pikkorissaanerit, soft-ware il.il..


Naatsorsueqqissaartarfiup aamma Nunavut Bureau of Statistics akornanni qanittumik ingerlaavartumillu suleqatigiinnerup ataannartinneqarnissaa immikkut pisariaqartinneqartoq paasineqareeraluartoq issittumi kisitsisitigut paasissutissiisarfinni taakkunani marlunni timitalimmik piviusorsiortumillu suleqatigiinnissamik isumaqatigiissutissamut siunnersuusiornissamut sulisutigut aningaasatigullu atortussat naammassimanngillat. Taamaakkaluartoq taakku marluullutik issittumi inuuniarnermi atugarisat misissuiffigineqarneranni peqataatinneqarsimapput.


12.4.1.2.        Nukinnik atuineq


Nunat tamalaat kattuffiinut isumasioqatigiittarnernullu atugassanik paasissutissanik piliorneq pillugu nunanut tamalaanut tunngatillugu ingerlatanut piffissaq atugaq aammalu Statistical Yearbook 2002-mut aningaasartuutit inuup ataatsip ukiumi ataatsimi sulineranut katillugillu 520.000 kr.-inik aningaasartuutitaqarnissaa naatsorsuutigineqarpoq. Pikkorissarnernut isumasioqatigiittarnernullu aningaasartuutissat killilersimaarneqarnissaat iluatsinneqarsimavoq, pingartumik avataaniit aningaasalersuinerit iluaqutigalugit. Nunanut tamalaanut tunngatillugu ingerlatanut 1999-imi siunnersorti ataaseq affarlu missiliorlugit 680.000 kr.-illu, kiisalu 2000-mi siunnersorti ataaseq sisamararterullu 575.000 kr.-illu atorneqarput.


12.4.1.3.        Sulinerup inerneri anguniakkanillu naammassisaqarneq


Nunanut tamalaanut tunngatillugu ingerlatanut atuinerup appariartorneranut takussutissaapput ilaatigut nalunaaruteqartarnermut atatillugu suleriaatsit pisariillisaavigineqarnerat ilaatigullu avataaneersut pisariaqartitaasa kiisalu naalakkersuinikkut neriuutigisat naammassineqarnissaannut ikippallaanik atugassinneqarsimaneq. Tamatuma kingunerisaanik Statistical Yearbook 2002 2003-ip aallartinneranut kinguartinneqartariaqarsimavoq naak 2002 naalernerani saqqummersinneqarnissaa pilersaarutaasimagaluartoq. Pitsaaqutitulli taaneqarsinnaavoq  Naatsorsueqqissaartarfiup qarasaasiakkut nittartagaata atorneqarnera saaffiginnittartullu amerlassusaasa takutimmassuk Naatsorsueqqissaartarfiup misissueqqissaartarneri soqutigineqaleriartuinnartut. ”Greenland in Figures”-ip tikilluaqqulluarneqarsimanera taamaattoqarneranut aamma takussutissaavoq.


12.4.1.4.        Piffissami tulliuttumi suliniutissatut naatsorsuutigisat


Sulisutigut aningaasatigullu annertunerusumik atugassiisoqanngippat Naatsorsueqqissaartarfimmut pisariaqalissaaq sakkortuumik periuseqarluni pingaarnersiuilernissaq - matumanittaaq nunanut tamalaanut tunngatillugu suliassanut tunngasuni. Pisussaaffiit aalajangersarneqareersut naammassinissaasa saniatigut suleqatigiinneq Naatsorsueqqissaartarfiup kisitsisitigut paasissutissanik katersineranut toqqaannartumik iluaqutaasinnaasoq aamma pingaarnersiuffiusariaqalissaaq. Matumani ilaatigut eqqorneqartussaavoq Naatsorsueqqissaartarfiup kisitsisitigut paasissutissanut katersugaanut toqqortuinermut programmip nutaap atorneqalernissaanik Danmarks Statistikimik suleqateqarneq. Tamatumunnga peqatigitillugu Statistics Nunavut-lu suleqatigiinnissamik isumaqatigiissutip piviusunngortinneqarnissaa isumaqatigiissutigineqarsimavoq. Sulisutigut aningaasatigullu amerlanerusunik atugassiisoqarnissaa iluatsinneqassagaluarpat qarasaasiakkut nittartakkap aamma kisitsisitigut paasissutissatut katersukkat ineriartortitsivigineqarnerisigut Kalaallit Nunaat pillugu paasissutissat amerlanerulersinneqarnissaat pingaarnerulersinneqarsinnaavoq.


12.4.2.      Nunat tamalaat ilisimatusarnikkut ingerlatsinerat, Naatsorsueqqissaartarfik



12.4.2.1.        Anguniagaq periusissarlu


Naatsorsueqqissaartarfiup 1. januar 2000-miit immikkoortortanik ilisimatusarfinngortinneratigut inuiaqatigiilerinermi ilisimatusarnerup pitsaanerulersinneqarnissaanik kissaatigisaq nunanut tamalaanut tunngatillugu piviusunngortinniarneqarpoq pikkorissartitsinerit, isumasioqatigiinnerit ataatsimiinnerillu aqqutigalugit kiisalu ilisimatusarfiit attaveqarfigisat nunani tamalaani ilisimatusarnikkut ingerlatsinerni peqataatinnerisigut ineriartortitsiviginerisigullu.


Pikkorissartitsinerni isumasioqatigiinnernilu peqataanerit


Naatsorsueqqissaartarfimmi sulisut ilisimatusarnikkut ingerlatsinernut, Naatsorsueqqissaartarfiup peqataaffigisaani, atatillugu 2002-mi nunat tamalaat isumasioqatigiinnerini pingasuni aamma ilisimatusartut ataatsimiinnerini sisamani peqataasimapput. Ingerlatanut taakkununnga aningaasartuutit killilersimaarnissaat iluatsissimavoq avataanit aningaasalersuinerit iluaqutigalugit.


Ilisimatusarfiit attaveqarfigisat


Ukiuni arlalinni Naatsorsueqqissaartarfiup peqataaffigisimavai ilisimatuussutsikkut suleqatigiiffiit assigiinngitsut marluk issittumi inuiaqatigiilerinermik sammisaqarfiusut, tassalu ISC (Inuit Studies Conference) aamma IASSA (International Arctic Social Science Association). IASSA-p 2007-mi isumasioqatigiissitsinissaata Kalaallit Nunaanni ingerlanneqarnissaa Naatsorsueqqissaartarfiup anguniarsaraa.


Nunat tamalaat ilisimatusarnikkut ingerlatsineranni peqataaneq


ESPAD (European School Survey Project on Alcohol and Drugs)


Naatsorsueqqissaartarfiup Paarisallu isumaqatigiissutigisimavaat 15-16-inik ukiullit imigassamik aanngajaarniutinillu atuinerisa pujortartarnerisalu nunanit tamalaanit misissuiffigineqarnissaa akisussaaffigiumallugu. Suliniut ESPAD-imik taaneqartoq ilisimatusarnikkut suliakkiutitut 2002/2003-mi ingerlanneqassaaq. Misissuinissap Kalaallit Nunaannut tunngasortaata piareersarneranut atatillugu periaasissat pilersaarusiornerlu pillugit 2002-mi isumasioqatigiinnerni marlunni suliniummi Naatsorsueqqissaartarfiup pisortaatitaa peqataasimavoq. Kalaallit Nunaanni sulinerup inerneri 2003-mi tamanut saqqummiunneqassapput nunanullu tamalaanut naleqqiussilluni misissueqqissaarneq 2004-mi tamanut saqqummiunneqassalluni.


Issittumi inuuniarnermi atugarisat misissuiffigineqarnerat - SliCA


Ilisimatusarnermut Pisortaqarfik aamma Nunat Avannarliit Ministerrådiata issittumut ataqatigiissaarisua suleqatigalugit Naatsorsueqqissaartarfiup immikkoortortanik  ilisimatusarfittut 1997-imi suliniutigaa Inuit aamma Samet akornanni inuuniarnermi atugarisat Nunani Avannarlerni Amerika Avannarlermi, Ruslandimi Kalaallit Nunaannilu misissuiffigineqarnissaat. Issittumi Siunnersuisoqatigiit nunanut allanut tunngasunut ministeriisa 2000-mi Barrowimi, Alaska, ataatsimiinneranni kalaallit/danskit, ICC-mit aamma nunap inoqqaavisa sinniisuinit allanit taperserneqarlutik, suliniuteqarnerisigut Issittumi Siunnersuisoqatigiit nungusaataanngitsumik ingerlatsinissami qanoq pisoqarnissaanik pilersaarutaanut SLICA ilanngutitinneqarpoq. Suliniut SLICA-mik taaneqartoq ullumikkut peqataaffigineqarpoq ilisimatusartunit 30-nit amerlanerusunit ilisimatusarfinnillu Issittumiittunit avataaniittunillu 17-init. Suliniummi aamma peqataapput ICC, Samerådet aamma RAIPON. Nunatsinni SLICA aaqqissuussaavoq malinnaatitanit ilisimatusartunillu inuttalittut.


Inuuniarnermi atugarisanik misissuinerup pingaarnertut siunertarai:


Issittumi inuiaqatigiit inuit samellu akornanni inuuniarnermi atugarisat naleqqiunneqarnissaannut ilisimatusarnermut pilersaarutip nutaap (periusissat periaasissallu) ineriartortinnissaa,


inuit samellu Kalaallit Nunaanni, Nunavumi, Nunavimmi, Labradorimi, Inuvialuit Settlement Regionimi, Alaskami, Chukotkami, Kolap qeqertaasaani, Finlandimi, Sverigemi Norgemilu inuuniarnermi atugarisaasa taamaaqataanik misissuiffigineqarnissaa,


pingaartumik nungusaataanngitsumik ingerlatsinissamut tunngatillugu anguniagassat assigiinngitsut sumiiffinni, nunarsuarmi immikkoortortani nunagisanilu naalakkersuinikkut pilersaarusiornissamut naammassinninnissamullu atatillugu aalajangiinissamut tunngavissat pitsaanerulersinneqarnissaat.


12.4.2.2.        Nukinnik atuineq (Inuuniarnermi atugarisanik misissuineq)


Inuuniarnermi atugarisanik misissuinermut nunanit tamanit nunarsuarmilu immikkoortortanit 40 mio. kr.-it missaat tapersiissutaallutillu tapersiissutissatut neriorsuutigineqarput. Aningaasat pissarsiarineqarput Kalaallit Nunaanni, Sverigemi, Danmarkimi, USA-mi Canadamilu ilisimatusarnermut siunnersuisoqatigiinnit aammalu NOS-S-imit (Nordisk Samarbejdsnævn for Samfundsforskning = Inuiaqatigiit ilisimatusarfigineqarneranni Nunat Avannarliit Suleqatigiinnissamut Ataatsimiititaat) kiisalu Nunat Avannarliit Ministerrådiata NARP pillugu qanoq pisoqarnissaanik pilersaarutaanit. Kiisalu suliniummut aningaasatigut taperseeqataapput Nunat Avannarliit Sumiiffinnut Qanittunut qanoq pisoqarnissaanik pilersaarutaa, Barentssekretariat, Norgemi naalakkersuisut aamma Namminersornerullutik Oqartussat.


Inuuniarnermi atugarisanik misissuinerup Kalaallit Nunaannut tunngasortaanut akisussaasutut nunanullu tamalaanut tunngatillugu ataqatigiissaarisutut ilisimatusarnermut siunnersuisoqatigiinnit aningaasaateqarfinnillu Naatsorsueqqissaartarfiup qinnutigalugillu pissarsiarisimavai 5,5 mio. kr.-it missaat. Taakkunannga 3 mio. kr.-it missaat atorneqarput inuuniarnermi atugarisanik misissuinerup Kalaallit Nunaannut tunngasortaanut, tassani ilaapput suliniutip Kalaallit Nunaannut tunngasortaani malinnaasitat ilisimatusartullu ataatsimiittarneri, ineriartortitsineq, ataqatigiissaarineq siulersuinerlu, nutserineq aammalu aallarnisarnermi misissuinerit.


12.4.2.3.        Sulinerup inerneri anguniakkanillu naammassisaqarneq (Inuuniarnermi atugarisanik misissuineq)


2002 naanerani pigineqarpoq apeqqutinut akisassanut immersuiffissaq aammalu Canadami inunnik 11.000-inik apersuineq naammassineqarsimalluni. Paasissutissanik katersuineq aallartinneqareerpoq Alaskami.


Taamaattumik immikkoortoq 1 naammassineqareerpoq sulinerullu inerneri uppernarsarneqarlutik nunanut tamalaanut tunngatillugu apeqqutinut akisassanut immersuiffissakkut, ilisimatusaat nutaaq pillugu nunagisami nunanilu tamalaani saqqummersinneqartutigut allaaserisatigut, isumasioqatigiinnissanut tunngavissiatigut kiisalu SLICA’p qarasaasiakkut nittartagaatigut (www.arcticlivingconditions.com).


12.4.2.4.        Piffissami tulliuttumi suliniutissatut naatsorsuutigisat (Inuuniarnermi atugarisanik misissuineq)


Aningaasat pisariaqartinneqartut pissarsiarineqassappata apersuinerit 2003-mi upernaakkut aasakkullu ingerlanneqassapput. Tamatuma kinguningua paasissutissat suliarineqarlutillu misissoqqissaarneqassapput.


12.5.       Inuiaqatigiit paasissutissiisarfiusut


Kalaallit Nunaanni IT pillugu Siunnersuisoqatigiit nuna tamakkerlugu IT pillugu periusissamik siunnersuuteqarpoq. Siunnersuisoqatigiit Namminersornerullutik Oqartussanit pilersinneqarpoq. Nuna tamakkerlugu IT pillugu periusissatut siunnersuut qulaajaanermik suliaqarnissamut tunn­gavissiivoq, IT pillugu iliuusissatut immikkoortortakkaartumik pilersaarusiornermik inerneqartin­neqartussamut. IT pillugu Siunnersuisoqatigiit isumassarsiarpassui pingaarnerusutigut naalakker­suinikkut ineriartortitsinermi aallaavittut tunngavittut Naalakkersuisut atorpaat, matumani paasissutissiisarnermi teknologi ilaalluni. Ataqatigiissaarineq pingaarnersiuillunilu tulleriiaarineq Kalaallit Nunaata iluani pisariaqartinne­qaannanngillat, aammattaarli nunani avannarlerni allani nunanilu Europamiittuni. Tamanna Nordisk Ministerrådimi EU-milu suleriaaseq atorneqarpoq. Ilisimasat saniatigut suliniaqatigiiffiit aammattaaq tapersiinissamut assigiinngitsunik aaqqissuussaqarput, tamatumani ilaatigut IT pillugu suliniutinut aningaasaliissutissanik qinnuteqarnissaq periarfissaqarluni.


12.5.1.    Nunat tamalaat nalunaarasuartaatitigut attaveqaqatigiittarneq pillugu suleqa­tigiiffiat (ITU)


Pisortaqarfiup nunani tamalaani suliniuteqarfia ITU (Den Internationale Telekommunikationsu­nion) IT- og Forskningsministeriet/Telestyrelsenimit sinniisuuffigineqarpoq.


12.5.1.1.     Anguniagaq Periusissarlu


Kalaallit Nunaata ITU-mi sulinermi soqutigisaa pingaarneq tassaavoq nunani tamalaani nalu­naarasuarluni nassiussinermi tigooraanermi naalaarniarfiit atorneqarnerisa/nikerartinne­qarnerisa ataqatigiissaarnerat, tamatumani Kalaallit Nunaata radiukkut naalaarniarfiit atorneqarnissaannut pingaarnerusumik killiliussat aalajangersarneqarlutik.


12.5.1.2.     Nukinnik atuineq


TELE Greenland danskit naalagaaffiannit inassuteqaat malillugu ITU-mi nunatut ROA-tut ilanngunneqarpoq, tamannalu imaappoq, TELE tassaasoq ”Recognized Operator Agency” - nunani tamalaani sullissisutut akuerisaq. Nukinnik atuineq taamaallaat IT- og Forskningsministeriet/Telestyrelsenimiippoq kiisalu TELE Greenland A/S-imiilluni.


12.5.1.3.     Sulinerup inerneri Anguniakkanillu naammassisaqarneq


ITU-p anguniagaa tassaavoq nalunaarasuartaatitigut attaveqaqatigiinnerup ineriartornera atorne­qarneralu siuarsassallugit, tamatumanissaaq radiokkut attaveqaqatigiinneq ilanngullugu, aammalu siammarterineq teknikilu eqqarsaatigalugit. Anguniakkat naammassinerat ajunngilaq, ataatsimiinnernili peqataasarnissamut nukissaqanngilaq.


12.5.1.4.     Piffissami tulliuttumi suliniutissatut naatsorsuutigisat


Naatsorsuutigineqarpoq Kalaallit Nunaat ITU-mi nangeqqilluni ilaassasoq, aammalu annertuneru­sumik peqataalluni.



12.5.2.    Nunani avannarlerni IT pillugu ataatsimiititaliaq atorfilinnik inuttalik


Naalakkersuisoqarfiup nunani tamalaani suliniuteqarfia tassaasimavoq IT pillugu ataatsimiititaliaq atorfilinnik inuttalik (EK-IT-p) Nunat avannarliit oqartussaaffiisa ataanniittoq.


12.5.2.1.     Anguniagaq Periusissarlu


Naalakkersuisoqarfiusimasup, tassaniissimallutik IT-mut tunngasut 2002-mi decemberip tungaanut, siusinnerusukkut Nunani avannarlerni katersuuffim­mik pilersitsineq pingaartittorujussuuaa. taamaattorli sulisussaaleqineq pissutigalugu pingaarnersiuilluni tulleriiaarinermi kingulliunneqartariaqarsimalluni. Kultureqarnermut, Ilinniartitaanermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfiup oqartussaaffik tunniunneqareerpat suliniuteqarfiit pingaarnersiorlugit tulleriiaarniarpai.


12.5.2.2.     Nukinnik atuineq


Pingaarnersiuilluni tulleriiaarinermi kingulliussineq pissutigalugu suliassaqarfimmi nukissanik atuisoqarsimanngilaq.


12.5.2.3.     Sulinerup inerneri Anguniakkanillu naammassisaqarneq


Suli ilisimaneqanngillat.


12.5.2.4.     Piffissami tulliuttumi suliniutissatut naatsorsuutigisat


Suli ilisimaneqanngillat.


12.5.3.    Qaammataasiaqarneq


Pisortaqarfiup nunani tamalaani suliniuteqarfia qaammataasiaqarnermut tunngasoq ilaatigut TELE Greenland A/S-imit aammalu Telestyrelsen i Danmarkimit isumagineqarpoq. TELE Greenland A/S-ip INTELSAT-imi aktiaatit ilaat pigisarai. Naalagaaffimmi oqartussaasut TELE Greenland A/S ilanngullugu tassaapput nunani tamalaani naalagaaffiit akornanni nalunaarasuartaatikkut suleqatigiinnermik isumaginnittut, tamatumani ilanngullugit nunani tamalaani qaammataasiaqarnikkut suliniaqatigiiffiit (INTELSAT, kingusin­nerusukkut ITSO, EUTELSAT, kiisalu IMSO, siornatigut Inmarsat).


12.5.3.1.     Anguniagaq Periusissarlu


Anguniagaq tassaavoq Kalaallit Nunaanni Kalaallit Nunaannut tassanngaanniillu tunngaviusumik attaveqaqatigiinnerup annertuumik isumannaallisakkap pilersinneqarnissaa. IT-p Forskningsmini­steriallu kiisalu Ineqarnermut, Attaveqarnermut Pilersuinermullu Pisortaqarfiup akornanni siunissami qaammataasiaqarnikkut suleqatigiinnissaq pillugu isumaqatigiissut makkuninnga immikkoortortalik siusinnerusukkut suliarineqarpoq:


-     Kalaallit Nunaata qaammataasiatigut attaveqaatinik atuinermini inissisimaffia


      -     Qaammataasiaqarnikkut Kalaallit Nunaata tunngaviusumik pisariaqartitaata siunissaq ungasinnerusoq isigalugu pilersaarusiorneqarnerata nutarterneqarnera


      -     Kalaallit Nunaata qaammataasiaqarnikkut tunngaviatigut pisariaqartitaata naammassi­neqarnissaannut pilersaarut


-     Akit atuinermilu atugassaritinneqartut allangorarneri


-     Siunissami ajornartorsiutaalerumaartussat (taakkua siulittorneqarsinnaanerat naatsor­suutigalugu)


-     Iliuuseqarfissatut immikkoortunut siunnersuutit (taakkua qanoq pingaaruteqartigi­nerat naatsorsuutigalugu)



12.5.3.2.     Nukinnik atuineq


TELE Greenland A/S aammalu Telestyrelsen tassaapput suliniaqatigiiffinnut avammut atassute­qaatinik isumaginnittuusut. Piffissartorneq aammalu angalanermut najugaqarnermullu aningaasartuutit ilisimasaqarfigineqanngillat.


12.5.3.3.     Sulinerup inerneri Anguniakkanillu naammassisaqarneq


Telestyrelsip Namminersornerullutik Oqartusanik TELE Greenland A/S-imillu qanimut suleqateqarnera INTELSAT-ip namminersortunngortin­neranik kinguneqarpoq. TELE Greenland pisisartutut qaammataasianik INTELSAT-imit ingerlanneqartunik isumalluutilerujussuartut akuersissuteqarfigineqarpoq, taamaattumillu TELE LCO-tut (Lifeline Connectivity Obligation) INTELSAT-imi pisiniartartuul­luni.



12.5.3.4.     Piffissami tulliuttumi suliniutissatut naatsorsuutigisat


Naatsorsuutigineqarpoq qammataasiakkut attaveqaateqarnermi akigitinneqartut atuisartunut akigitinneqartutut appasitsigiinnassasut tamatumalu peqatigisaanik qaammataasiakkut attaveqaa­teqarnermi pilersuinikkut isumannaatsuunissaq ajornerulersinneqassanani.


12.6.       Ilagiit


Kalaallit Nunaanni ilagiit upperisaqarneq eqqarsaatigalugu qulliunerusumik attaveqarfeqanngillat. Kalaallit Nunaanni ilagiit 2001-2002-mi NKS-imut (Nordisk Kirkeligt Studieråd) peqataapput - Nunani avannarlerni ilagiinni inuusuttuaqqat inersimasullu akornanni kristumiussusermik aammalu ilinniartitsinikkut qaammarsaanermik suliaqarnermi sulianik saqqummiivik.


12.6.1.        Anguniagaq periusissarlu


Ilagiit sulinerannut tamarmut (tassalu nunanut tamalaanut tunngatitamik) inatsisitigut tunngaviu­voq Ilageeqarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaat nr. 15, 28. oktober 1993-imeersumi § 34, tassani aalajangersarneqarluni ”Naalakkersuisut ilagiit assigiinngitsut suleqatigiinneranni peqataasarnissaq pillugu aalajangersagaliussapput”. Killiliussatut aalajangersagaq taanna  malitseqartinneqarsimanngilaq. Nalunaarusiortoqarnissaata 2003-mi Naalakkersuisunut saqqummiunneqarnissaa naatsorsuutigineqarpoq, aningaasatigullu killiliussat saniatigut aningaasaliissutissat 2004-mut aningaasanut inatsisikkut qinnuteqaatiginiarneqarlutik.


Siunertaassaaq ilagiinni sulisut sinniisullu qinikkat upperisaqarneq eqqarsaatigalugu nunanik allanik suleqarsinnaanerisa naalakkersuinikkut aqunneqanngitsumik ammaanneqarnissaata malittarisassanik tunngavissaqalernissaa. Danmarkimi ilagiit assigiinngitsut siunnersuisoqatigiiffiannut attaveqartarneq 2002-mi pisimanngilaq. Siunertaavoq attaveqartarnerup pilerseqqinneqarnissaa malittarisassatigut tamatumunnga tunngavissaqaleriarpat suleqatigiinnissamullu isumaqatigiissuteqarnissamut atugassarititaasut aalajangersarneqareerpata.


12.6.2.        Nukinnik atuineq


2002-mi ilageeqarneq eqqarsaatigalugu nunanik allanik suleqateqarnermut pisortaqarfimmi sulisut angalasarnerinut pisortaqarfik aningaasartuuteqanngilaq. Ilagiit pillugit Inatsisartut peqqussutaanni nr. 15-imi 28. oktober 1993-imeersumi § 34-mi killiliussatut aalajangersakkap malitseqartinneqarnera naatsorsuutigineqarpoq inatsisilerisumut nal. ak. 20-inik atuiffiujumaartoq.


12.6.3.        Sulinerup inerneri anguniakkanillu naammassisaqarneq


Ilagiinni sulisut qinikkallu nunat tamalaat ilageeqarnikkut suleqatigiinneranni peqataasarnissaat naatsorsuutigineqarpoq, tassani inuit marluk ukiumut katersuunnerni marlunni/pingasuni peqataasarnerisut, pingaartumik Europami Amerikamilu avannarlermi, tassa malittarisassatigut tunngavigisat tamatumunnga periarfissiippata aningaasaliissutillu amerlineqarpata.


12.6.4.        Piffissami tulliuttumi suliniutissatut naatsorsuutigisat


Naatsorsuutigineqarpoq ilagiit nunanik allanik suleqarnerannut inatsisitigut tunngavissat 2003-mi suliarineqassasut. Ilagiit lutherikkuusut nunarsuaq tamakkerlugu suleqatigiiffianni LWF-imi ataatsimeersuarnerni nunatta biskoppiata danskit aallartitaannut ilaalluni peqataasarpoq. Naatsorsuutigineqarpoq Biskoppi 2003-mi juulip qiteqqunnera LWF-ip qulissaanik ataatsimeersuarnerani Canadami Winnipegimi pisussami peqataassasoq. Biskoppip allaffiata aningaasaliissutit iluanni tamatumunnga aningaasartuutit akilertarpai.


Nunatta biskoppia nunani avannarlerni biskoppinngortitsisoqarnerani naalagaaffeqatigiinni biskoppit allat peqatigalugit paarlaakalaallutik peqataasarput. 2003-mi Norgemi biskoppinngortitsinermi nunatta biskoppiata peqataanissaa naatsorsuutigineqarpoq. Tamatumunnga aningaasartuutit annerusumik biskoppeqarfinnut aningaasaliissutinit akilerneqartarput.



13.          Isumaginninnermut tunngasut


Nunani avannarlerni namminersorneruffiusunilu inunnik isumaginninnikkut suleqatigiinneq ukunatigut ingerlanneqarpoq: Nordisk Ministerråd for Social og Sundhed (MR-S), Nordisk Socialpolitisk Kometé (EKS), Nordisk Handicappolitisk Råd aamma Nordisk organ för Handicap­frågor. Nunarput taakkunani tamani sinniisoqarpoq.


Nunatta akuerisimavaa Inuit Atugarisaasigut Isumannaallisaaneq pillugu Nunat Avannarliit Isumaqatigiissutaat 15. juni 1992-imeersoq allaffissor­nikkut aqutsineq pillugu isumaqatigiissummik ilaqartoq 1. januar 1994-imi atuutilersoq. Isumaqatigiissut naapertorlugu pilersinneqarsimavoq Nordisk Forbindelsesorgan nunani avannarlerni namminersor­fiusunilu atorfilinnik inuttaqartoq. Nordisk Forbindelsesorgan ukiumut ataasiarluni ataatsimiittarpoq.


Nunatta akuerisimavaa Isumaginninnikkut ikiorsiisarneq isumaginnikkullu sullissinerit pillugit Nunat Avannarliit Isumaqatigiissutaat 14. juni 1994-imeersoq 1. oktober 1996-imi atuutilersoq. Isumaqatigiissutip nunani avannarlerni piviusunngor­tinneqarsimanera nakkutigiumallugu suleqaatigiiliortoqarsimavoq. Suleqatigiit attaveqaataassap­put tassani nunat pineqartut oqaluuserisinnaallugit isumaqatigiissutip nalinginnaasumik piviusunn­gortinneqarnera aammalu suliassat ataasiakkaat nunanit ataasiakkaanit inunnilluunniit ataasiakkaa­nit saqqummiunneqartut. Suleqatigiit nunanut pineqartunut siunnersortaapput. Suleqatigiit ukiumut marloriarlutik naapittarput pisariaqartoqartilluguluunniit sulianilu pillugit EKS-imut ukiut tamaasa upernaakkut ataatsimiittartumut nalunaarummillu suliarinnittussamut nalunaartassallutik.


Nunat tamat akornanni nunarput pisussaatitaavoq Meeqqap pisinnaatitaaffii pillugit Naalagaaffiit Peqatigiit isumaqatigiissutaanut tunngatillugu Naalagaaffiit Peqatigiit Meeqqat pillugit kommissionianut danskit nalunaarusiornissaannut nunarput peqataasussaatitaavoq isumaqatigiissut taanna nunatta 1992-imi akuerisimammagu. Ukiut tallimakkaarlugit nalunaaruteqartoqartarpoq tulliani 2003-mi pisussamik. Kalaallit peqataassutaat danskit nalunaarutaannut ilanngunneqartarpoq. Nalunaarutip tunniunneqarnerata kingornatigut nalunaarut pillugu tusarniaasoqartarpoq tassanilu nunarput danskit aallartitaannut peqataanissamut neqeroorfigineqarpoq. Danskit nalunaarutaata tunniunneqarnerata kingorna ukiut marluk missaanni kaangiukkaangata tusarniaasarneq nalinginnaavoq.


Europamiut ”Reducing Social Inequalities in Health among children and young people” qulequtaralugu 2002-imi decembarimi ataatsimeersuartitsineranni Nunarput peqataatitaqarpoq, meeqqat inuusuttullu pillugit Ilisimasanik katersuiffimmi suliniuteqarnermi sulianut ataqatigiissaarisup, Ilaqutariinnut pisortaqarfimmi meeqqanut inuusuttunullu siunnersuisup aamma Peqqinnissamut Pisortaqarfimmit Paarisamit pinaveersaartitsinermut siunnersortip peqataatnerisigut.


13.1.           Anguniagaq periusissarlu


Inuit isumannaatsumik atugaqarnissaat pillugu isumaqatigiissummi anguniagaavoq nunani avannarlerni innuttaaqataasut nunami avannarlermi allami sulisut tassaniikkallartulluunniit assigiimmik toqqissisimatinnissaat. Isumaqatigiissummi pineqarnerupput naalagaaffeqatigiinnerup iluani soraarnerussu­tisiaqarnermut tunngasut.


Inuit atugarisaasigut ikiorserneqartarneq sullinneqarnerlu pillugit isumaqatigiissummi nunani avannarlerni innuttaasut naligiissinneqarput nunami avannarlermi inatsisit Isumaqatigiissummut ilaasut atortinneqarneranni innuttaasut inatsisit unioqqutinnagit tassaniikkallarpata imaluunniit inatsisit unioqqutinnagit tassani najugaqarpata. Innarluutilinnut tunngasuni suliaqarfinni angunia­gaavoq nunani avannarlerni allani nunanilu namminersorfiusuni paasissutissanik ilisimasanillu paarlaateqatigiittarnissaq, tamatumanilu nammineq iluaqutissaq tassaavoq nunatsinni innuttaasut innarluutillit ullutsinnut naleqquttumik sullinneqarnissamut periarfissaasa nukittorsarnissaat.


Nunani avannarlerni periusissamut tunngatillugu anguniagaavoq nunani avannarlerni suleqatigiiffinnut peqataajuarnissaq. Danmarki­mut immikkut tunngatillugu anguniagaavortaaq nunatta Danmarkillu akornanni Det sociale kontaktudvalgimi oqaloqatigiittarnerup nukittorsarnissaa naalagaaffeqatigiinnerup iluani ajornar­torsiutinut immikkut ittunut tunngatillugu. Innarluutilinnut tunngatillugu suleqatigiiffinni periuseri­neqassaaq taakkunani peqataajuarnissaq. Naalagaaffiit Peqatigiit Meeqqap Pisinnaatitaaffii pillugit Isumaqatigiissutaanut tunngatillugu anguniagaavoq nunatta isumaqatigiissummik eqqortitsilluinnarnissaa nammineq inatsisiliornermini aammalu meeqqat inuusuttullu atugarisaannut allanut tunngatillugu.


Naalagaaffiit Peqatigiit Meeqqap Pisinnaatitaaffii pillugit Isumaqatigiis­sutaanut tunngatillugu peqataassutip ilusilersornissaani periaasissaq tassaavoq nalunaartarneq pillugu piumasaasut anguniagaasullu tamakkiisumik naammassineqarnissaat. Naatsorsuutigineqar­poq nunatta peqataassutissaata suliarinerani danskit allaffii nunatsinnilu pisortaqarfiit suliffeqarfiil­lu suleqatigiinnissaat.


13.2.           Nukinnik atuineq


Ukiumi kingullermi soraarnerussutinut tunngasut 40-it missaasa suliarinerannut nunanilu avannar­lerni soraarnerussutisiaqalernissamut Isumaqatigiissut naapertorlugu qinnuteqaatit nutaat qulit ukiumut suliarineqartarnerannut missingerlugu nal. ak. 200/300-it atorneqarsimapput. Allaffiup pisortaa fuldmægtigi suliamik ingerlatsisuuvoq.


Nordisk Forbindelsesorganimut peqataanerni missiliorlugu annerpaamik nalunaaquttap ak. 40-t atorneqarsimapput; nukiit fulmægtiginuunerusoq atorneqarput. Atorfillit ataasiarlutik nunatta Danmarkillu akornanni Det sociale kontaktudvalgimi peqataasimapput Nunani Avannarlerni angalanissamut kontumit aningaasaliiffigineqartumik.


Nunatta Danmarkillu akornanni Det sociale Kontaktudvalgimi peqataanermut nukiit atorneqartut tassaanerusimapput pisortanut allaffiup pisortaanut missiliorlugu annerpaamik nalunaaquttap akunneri 30-t


 


Ukiumi kingul­lerpaami Naalagaaffiit Peqatigiit Meeqqat pillugit Isumaqatigiissutaanut danskit nalunaarutaata pingajuata misissoqqissaarneranut piareersarnermut missiliorlugu atorneqarsimapput nalunaaquttap akunneri qulit. Tassani nukiit atorneqartut fuldmægtigimiipput. Danskit nalunaarutaata pingajuata piareersarnissaanut Justitsministeriaqarfimmut ataasiarluni angalasoqarsimavoq.


13.3.           Sulinerup inerneri anguniakkanillu naammassisaqarneq


Isumaginninnermut Suliffeqarnermullu Pisortaqarfik (maannakkut Ilaqutariinnut pisortaqarfik) annertuumik allaffitsigut aqutsinikkut suliassaqarpoq Inuit Atugarisaasigut Isumannaallisaaneq pillugu Isumaqatigiissut naapertorlugu pisortanit soraarnerussutisiaqalernissamik qinnuteqaatit suliarisarnerisigut. Naatsorsuutigineqar­poq isumaqatigiissut taanna eqqortikkumallugu Nunatta karsiata aningaasartuutai amerliartussa­sut.


Naatsorsuutigineqarpoq isumaqatigiissutit pingaaruteqaleriartuinnassasut, tassami nunani avannar­lerni innuttaasut nunamiit nunamut angalasut imaluunniit nunami avannarlermi allami namminer­sornerulersimasumiluunniit nunassittartut amerliartuinnarmata. Tamatuma kingunerisinnaavaa allaffissornikkut aningaasatigullu pisussaaffeqaleriartorneq.


Naalagaaffiit Peqatigiit Meeqqat pillugit ataatsimiititaliaanit malittarisassatut nalunaarutigineqartut malillugit nalunaarusiortoqarnissaa aammalu kalaallit nalunaarusiaata danskit nalunaarusiaata pingajuannut ilanngunneqarnissaa siunertaralugu Naalagaaffiit Peqatigiit Meeqqat pillugit Isumaqatigiissutaanut nalunaarutip suliarinissaanut Justitsministeriaqarfiup Namminersornerullutilli Oqartussat akornanni attaveqatigiinneq toqqaannartoq pilersinneqarsimavoq.


13.4.           Piffissami tulliuttumi suliniutissatut naatsorsuutigisat


Nunani avannarlerni suleqatigiinnerup annertusiartornissaa.


Suli naatsorsuutigineqarpoq annertuumik allaffitsigut aqutsinikkut suliassaqartoq Inuit Atugarisaasigut Isumannaallisaaneq pillugu Isumaqatigiissut naapertorlugu pisortanit soraarnerussutisiaqalernissamik qinnuteqaatit suliarisarnerisigut.


Naatsorsuutigineqarpoq Naalagaaffiit Peqatigiit Meeqqat pillugit ataatsimiititaliaanut danskit nalulaarusiassaata pingajuanut Kalaallit Nunaata nalunaarut ilanngutassaa suliarineqassasoq, nalunaaruteqarnissamut malittarisassatut nalunaarutigineqartut malillugit nalunaarullu danskit nalunaarusiassaata pingajuanut ilanngunneqassasoq.



14.     Peqqissuseq


14.1.           Anguniagaq periusissarlu


Peqqissutsimut Pisortaqarfimmi nunanut allanut tunngatillugu suliniarnermi pingaarnerusutigut periusissaq tassaavoq suliffeqarfiit kattuffiillu suliamut tunngassuteqartut suleqatiginerisa annertu­sarnissaa misilittakkanillu paarlaateqatigiittarneq suliarinnittarneq pinaveersaartitsinerlu ”pitsaaner­paat angujumallugit".


Ilisimasanik nunanik allanik agguaqatigiittarnikkut katsorsaanermut pinaveersaartitsinermullu periutsinik ineriartortitsiuarnissaq, peqqinnissaqarfiup aaqqissugaanissaa kiisalu nukinnik atugassanik inuttatigut aningaasatigullu pitsaanerusumik atuinissaq qularnaarneqassaaq.


Ilisimasanik paarlaateqatigiittarneq pisarpoq peqqinnissaq pillugu nunat tamalaat ataatsimeersuarnerinut peqataanermi aammalu peqqinnissamut pinaveersaartitsinermullu attuumassutillit sammillugit Nunat avannarliit aaqqissugaannik atorfilittat ataatsimiinneranni.


Nunarsuarmi peqqarniisaartarnerup annertusiartornerata nassatarisaanik nunatsinni upalu-ngaarsimanissamut taamaasillunilu peqqinnissaqarfimmut piumasaqaatit annertusiartorput. Suliassaqarfik nukittorsarniarneqarpoq nunanik sanilerisanik Search and Rescue/SAR-ip upalungaarsimatitsineranut attuumassutilinnut suleqateqarnerup sakkortusarneratigut. Eqqarsaatigineqarpoq Kalaallit Nunaat Nordiske Helseberedskabsavtalimut, nunat avannarliit ataatsimoorlutik ajornartorsiutinik ajunaarnernillu suliarinnissinnaanerisa annertusarnissaannik siunertaqartumut ilanngunneqassanersoq.


14.1.1         Ukiumut anguniagaq


Ukioq 2002-mi Peqqinnissamut Pisortaqarfiup anguniagaraa nunat tamalaat akornanni ilisimatusarnikkut suleqatigiinnerulernissaq kiisalu ilisimasanik sulianillu suleqatigiissutigineqartunik pissarsinissamut periarfissanik annertusaaneq taamaasilluni ingerlatsinerup, katsorsaanerup pinaveersaartitsinerullu iluanni pitsaanerpaat angujumallugit iluarsaattuarnissaa siunertaralugu.


 


14.2.           Nukinnik atuineq


Nunat tamalaat akornanni suleqatigiinnermi pisortat, allaffimmi pisortat imaluunniit siunnersortit peqataasarput. Piffissaq tamatuminnga suliaqarnermut Pisortaqarfimmi atorneqartartoq tamakkiisoq 2-5 pct-inut naatsorsorneqarpoq.


Peqqinnissamut Naalakkersuisoq ICCH 12/The 12th. International Congress on Circumpolar Healthip aaqqissuisuinut 2003-mi septembarimi Nuummi pisussamut aningaasatigut tapiissuteqarpoq, inuit issittormiut peqataanissaat naatsorsuutigineqarpoq.


Meeqqat inuusuttullu ikiaroorniutinik misilittagaannik misileeqqaarnerannillu Europamiut misissuinerannut  “ESPAD”-imut peqataanissamut PAARISA 200.000 kr.-inik ukiunut sisamanut aningaasaliissuteqarpoq.


Pisortaqarfimmi atorfilittat Nunat Avannarliit Siunnersuisoqatigiivisa aaqqissuussaanik atorfilittat ataatsimiinnerinut ilaasut Nunat Avannarliit Siunnersuisoqatigiivisa angalanermut kontuanit tapiiffigineqarput.  




14.3.           Sulinerup inerneri anguniakkanillu naammassisaqarneq


Kalaallit Nunaata Islandimi Peqqinnissamut Isumaginninnermullu ministeriaqarfik suleqatigaa. Tassanngaannaq napparsimalersut Tunuminngaanneersut Islandimi katsorsarneqarsinnaanerat Naalakkersuinikkut atsiorneqartumik isumaqatigiissutikkut qularnaarneqarpoq. Suleqatigiinneq annertusarneqarsinnaavoq napparsimasunik allanik katsorsaasinnaaneq, sulisunik paarlaateqatigiissinnaaneq, ilinniagaqarnermut tunngasuni, ilisimatusarneq peqqinnissamillu siuarsaaneq suleqatigiinnit pingaartinneqarpata. Nunani Avannarlerni Attaveqaatit atorlugit nakorsiartitsisinnaanermik misileraaneq Kalaallit Nunaanni suliarineqartoq 2001-imi naammassineqarpoq.


Nunat Avannarliit Isumaginninnermut Peqqinnissamullu ministeriisa 2002-mi ukiumoortumik Norgemi ataatsimiinnerannut Peqqinnissamut Naalakkersuisoq peqataavoq, soorlu Peqqinnissaqarfik nakorsanut siunnersuisumik Nunani Avannarlerni Demensi pillugu sulianut peqataatitaqartoq. Nunatsinni utoqqalisartut amerliartornerat ukiuni aggersuni innuttaasut akornanni utoqqaat amerleriarujussuarnerannik nassataqassaaq.


Århusip Universitetiani Center for Arktisk Miljømedicinip siulersuisuinut Pisortaq ilaasortaavoq taamaasillunilu AMAP-ip pilersaarutaata ataani inissisimasumi Human Healthimut tunngasortaata ineriartortinneqarneranut malinnaalluni. Peqqinnissaqarfik ilaatigut misissugassanik katersuinermigut suleqataassuteqarpoq. AMAP-imi suleqatigiinnerup nassataraa issittumi nunanut allanut attaveqarneq taamaasillunilu ilisimatusarnikkut attaveqatigiinnermit pilersitseqataalluni.


Naatsorsueqqissaartarfik suleqatigalugu PAARISA-p ESPAD “03” aallartippaa atuartullu ikiaroorniutinik misilittagaannik misissuinerup tamatuma inernerisa 2004-p naalernerani pissarsiarinissaat naatsorsuutigineqarpoq. Misissuinerup inerneri ukiuni aggersuni meeqqat inuusuttullu akornanni ikiaroorniutinik atornerluilerunaartussanut peqqinnissamut siuarsaanermi pinaveersaartitsinermilu suliniutissanut atorneqassapput. Apeqqutit immersugassat suliarineqareerlutillu nassiussuunneqareerput.


Ikiaroornartut pillugit apeqqutinut Atorfilittat ataatsimiititaliaanni sulinermut PAARISA peqataavoq. Taamatuttaaq PAARISA Nordisk Nämn for Alcohol og Drugforskningimi Nordiske Ministerrådianut ilaavoq taamaasillunilu Kalaallit Nunaanni imigassamut politikki pillugu atuagassiamut ilanngussisimalluni.


Nunani Avannarlerni ikiaroornartut pillugit ataatsimeersuarnermut PAARISA peqataavoq Nunatsinnilu imigassamik pinaveersaartitsineq pillugu ilanngussaqarluni.


Nunat issuttut suliaannut “The Future og Children and Youth in the Arctic”-imut peqqinnissaqarfik paasissutissanik ilanngussivoq, meeqqat inuusuttullu peqqissusaat tunngavigalugu kiisalu tunngaviusut taakku pillugit paasissutissanik katersilluni aammalu best practicimi periutsinik nassuialluni. Ilisimatusarnerit taakku iluanni inernerit pigineqartut 2003-mi septembarimi Nuummi ICCH 12-imi saqqummiunneqassapput.


“Avannaani piujuartitsineq” pillugu sulianut atatillugu ataatsimiinnernut Peqqinnissamut Pisortaqarfik peqataasarpoq nalunaarutissamullu “Avannaani Piujuartitsineq ineriartornerlu – angussavarput?” avannaani periusissat pillugit nassuiaasumut tunngaviusunik kisitsisinillu siunnersuuteqartarluni.





14.4.           Piffissami tulliuttumi suliniutissatut naatsorsuutigineqartut


Pisortaqarfiup nunanut allanut politikkeqarneratigut katsorsaanermut pinaveersaartitsinermullu periutsinik sunniuteqarluartumik ineriartortitsinermut tapertassatut anguniakkanik aallaaveqarluni peqataavoq, soorluttaaq nunani avannarlerni nunanilu issittuni ilisimatusarnikkut suleqatigiinnerannut ilisimasanik paarlaateqatigiittarnermut Pisortaqarfik peqataassasoq.



15.          Pinngortitaq avatangiisillu



15.1.       Issittumi Siunnersuisoqatigiit


15.1.1.        Conservation of Arctic Flora and Fauna - CAFF


CAFF-ip suliaraa siunnersuisuuffigalugulu Issittumi uumasut assigiinngitsut uumaffigisaa­salu piujuartitsinermik tunngaveqarluni atorneqarnissaat illersorneqarnissaallu. Suleqatigiinni ilisimatuut, pinngortitamik avatangiisinillu isumaginnittut, kattuffiit Issittumilu nunat inoqqaavi naapeqatigiiffigineqarput. 1992-imi ataatsimeeqqaarnerminit CAFF-ip saqqummersissimavai illersuinissamut periusissat arlallit Issittumut tamarmut tunngasut.


15.1.1.1.     Anguniagaq periusissarlu


Issittumi naasut uumasullu illersorneqarnissaat pillugu suleqatigiit (CAFF) pilersinneqaq­qaarmalli nunarput najuulluni peqataajuartarpoq. Ilaatigut nunatsinni pinngortitap illersornissaanut isummat saqqummiukkumallugit ilaatigullu Issittumik nunani allani immikkut ilisimasat paasiumallugit. Suleqatigiinnissaq pisariaqarpoq Issittumi pisariaqarmat pinngortitap illersortariaqarnerata ataatsimoorluni isummerfigisarnissaa aammalu nunatsinni pisuussutit uumassusillit Issittumi nunanut allanut killeqarfivut innimiginagit angalasuummata.


15.1.1.2.     Nukinnik atuineq


Issittumi nunanut allanut angalanerit tallimat. Ilinniagartuut (AC) sapaatit akunneri qulit missiliorlugit atorsimavaat. Tamatuma saniatigut nunatta CAFF-ip nunarsuaq tamakkerlugu allaffeqarfianut ukiumut akiliutigisarpai 100.000 kr.-it.


15.1.1.3.     Sulinerup inerneri anguniakkanillu naammassisaqarneq


Inuiaqatigiit kalaallit CAFF-ip sulinerata piviusunngortinnissaanut toqqaannartumik aningaasanik pissarsineq ajorput, kisiannili ukiumoortumik danskit Issittumi avatangiisinut tapiissutaanniit CAFF pilersaarutinut suliamut tunngasunut aningaasaliiffigineqartarpoq. CAFF-ip sulinera amerlasuutigut nunatsinni suliniutit suliamut tunngassuteqartut avataaniit aningaasalersugaanerannut ikiuutaalluarsimavoq. Tamatuma saniatigut Avannaarsuarni nunat allat suleqatiginerisigut sulinerput pitsanngorsarneqarsimavoq pinngortitamillu illersuinerup piviusunngortinnissaanut iluaqutaasimalluni.



15.1.1.4.     Piffissami tulliuttumi suliniutissatut naatsorsuutigisat


Issittumi uumassusillit assigiinngisitaartut illersorneqarnerat pillugu kaammattuutissat Issittumi Siunnersuisoqatigiinnit ministerit ataatsimiinnissaanni saqqummiunneqartussat piareer­sarneranni CAFF-imi suleqataanissaq. CAFF-ip suleqatigiissitaliaani, pingaartumik CPAN-imi (Circumpolar Protected Areas Network) aamma CBIRD-imi (Circumpolar Birds), sulinermi peqataaleriartuinnarneq ingerlaannassasoq APP-p naatsorsuutigaa.


15.1.2.    Arctic Monitoring and Assessment Program - AMAP


AMAP-ip (Arctic Monitoring and Assessment Program) Issittumi Siunnersuisoqatigiit ataani suleqatigiiusut siunertaasa pingaarnersaraat aatsitassanit qinngualasunit arrortikkuminaatsunillu Issittumi avatangiisit toqu­nartulinnik mingutsitaanerat (POP-it) inuit piliaat nakkutigissallugit nalilersussallugillu.



15.1.2.1.     Anguniagaq periusissarlu


Issittumi mianersoqqusisarnissamut pilersaarutip iluani (AMAP) immikkoortut aappaat nalunaarusiorfigineqarpoq. Immikkoortut pingajuanni sunniutit misissuiffigineqarnissaat pingaartinneqarnerussaaq, tassunga atatillugu Danmarkip aallartissimavaa sunniutit pillugit pilersaarut ”Human Health” ukiuni pingasuni ingerlasussaq.


Ukiumut anguniagaq


Pilersaarummi nangittumi nunatta tungaanniit pingaartinneqarpoq nakkutilliinermut pilersaarummi nukittorsarneqassasut nunatsinni ulluinnarni nerisaanerusunut tunngasut, tassalu miluumasut imaaniittut. Nunatsinni Pinngortitaleriffik misiligutissanik katersuinermi peqataavoq, aammalu Asiaq silaannarmut tunngatillugu ilanngunniarneqarpoq. Inunniit misiligutissanik katersuinermut tunngatillugu pilersaarummi ilaatigut aaviisarluni misissuinerit nunatsinni peqqinnissaqar­fik suleqatigalugu ingerlanneqarput.


15.1.2.2.     Nukinnik atuineq


Paasissutissartaqanngilaq.


Piffissamik atuineq (missingerlugu)


Ilinniarluarsimasut (AC) sapaatit akunneri sisamat missaat.


15.1.2.3.     Sulinerup inerneri anguniakkanillu naammassisaqarneq


Nakkutilliinermut pilersaarut piviusunngortinneqassaaq Miljøstyrelsi siulersortigalugu Pin-ngortita­leriffik suleqatigalugu. Mianersoqquseriaaseq danskit DANCEA-mi pilersaarutip Avannaarsuanut tunngasortaanit aningaasalersugaavoq.


Suliniutip sunniutai


AMAP-ip nunarsuaq tamakkerlugu pilersaarutaani nutaartaapput POP-t soqutigineqarneruler­nerat, aammalu ozonip saaliartornerata silaannaallu kissakkiartornerata misissorneqarnerat taakkualu Avannaarsuanut sunniutaat.


15.1.2.4.     Piffissami tulliuttumi suliniutissatut naatsorsuutigisat


AMAP-ip sulinerani peqataaneq ukiuni aggersuni annertusineqassaaq.


15.1.3.    Protection of the Arctic Marine Environment (PAME)


PAME (Protection of the Arctic Marine Environment) Issittumi Siunnersuisoqatigiit ataanni suleqatigiissitaliaavoq issittumi imartat illersorneqarnissaannik suliaqartuusoq.


PAME-p suliaqarfigai issittumi imartat nunamiit imarmiillu aallaaveqartumik mingutsitsineq, tamatumani iluaqutigineqarput piffissamut ungasinnerusumut naalakkersuinikkut anguniakkat aqutsinermilu atortut.


Sulineq tassaavoq iliuusissatut pilersaarutit, qanoq pisoqarnissaanik pilersaarutit aamma nunat tamalaat akornanni isumaqatigiissutit pioreersut pillugit ilitsersuinerit ataqatigiissaariffigineqarnerat.





15.1.3.1.     Anguniagaq periusissarlu


Avatangiisinut Pinngortitamullu Pisortaqarfik aamma Aatsitassanut Ikummatissanullu Pisortaqarfiup sinniisaa suleqatigiit ukiumut ataasiarlutik-marloriarlutik ataatsimiinnerini peqataasarput. Danmarkip sinniisaa Miljøstyrelsenimeersoq aallartitani qullersaavoq.


Ukiumut anguniagaq


Ukiuni tulliuttuni anguniakkat makkuupput:


- issittumi imartat illersorneqarnissaannut periusissatut pilersaarummik 2004-mi Issittumi Siunnersuisoqatigiinnut saqqummiussinissaq.


- nunami ingerlanneqartuniit kiisalu sinerissap sioraani qillerilluni uuliasiorluni/gassisiorluni ingerlatsinermeersunit aamma umiarsuarneersunit immap mingutsinneqarnissaata pinaveersaartinnissaa.


- nunat tamalaat  akornanni isumaqatigiissutit pioreersut nunagisami inatsisiliornikkut piviusunngortinneqarnissaat aamma annertunerusumik suliniuteqarnissaq pisariaqartinneqarnersoq nalilersuiffigissallugu.


- National Programme of Action (NPA-Arctic) russit ingerlataata ineriartortinneqarnissaata naammassineqarnissaatalu kajumissaarutigiuarnissaa.


- PAME-p Issittumi Siunnersuisoqatigiinnut nalunaarusiortarnerata pitsaanerulersinnissaa.


15.1.3.2.     Nukinnik atuineq


Ullunik pingasunik sivisussusilinni ataatsimiinnernut marlunnut angalaneq.


Piffissamik atuineq:


Ilinniarluarsimasut (AC) sap. akunneri arfinillit missaat.


15.1.3.3.     Sulinerup inerneri anguniakkanillu naammassisaqarneq


Nunatsinni inuiaqatigiit timitalimmik ikiorserneqarsimanngillat.


Suliniutit sunniutaat


NPA-Arcticip russit ingerlataata naammassineqarnissaata suli annertusarneqarnissaa.


Issittumi sinerissap imaani uuliasiornermi gassisiornermilu suleriaasereqqusat atugaanerisa annertusarneqarnissaat taakkulu atorneqarnerisa sunniuteqarsinnaassusiisalu nalilersuiffigineqarnissaata suliniutigineqarnissaat. PAME-p nittartagaa (www.pame.is) piviusunngortinneqarpoq. PAME-p ilisaritinneqarnissaanut quppersagaq suliarineqarsimavoq. 1996-imi kaammattuutit killiffiisa nutarterneqarnerat naammassineqarsimavoq.


15.1.3.4.     Piffissami tulliuttumi suliniutissatut naatsorsuutigisat


PAME-p tullianik ataatsimiinnissaani 2003-mi februarimi Stockholmimi ingerlanneqartussami aammalu 2003-mi ukiakkut sumiinnissaa suli aalajangerneqanngitsumi peqataanissaq naatsorsuutigineqarpoq.


        15.2. Avatangiisit pillugit suleqatigiinnermut Nordisk Rådimi ministerrådi


Avatangiisinut tunngatillugu Nordisk Ministerrådi nunani avannarlerni namminersorneruffiusunilu naalakkersuisut avatangiisit pillugit suleqatigiiffigaat. Taanna Nordisk Rådip ataatsimeersuarnerini siunnersuutinik saqqum­miussisarpoq, rådip kaammattuutai ingerlateqqittarlugit, suleqatigiinnermi angusat pillugit Nordisk Rådimut nalunaaruteqartarluni avatangiisillu pillugit sulineq aqullugu.


Avatangiisit pillugit suleqatigiinneq ilapittuutaaniassaaq avatangiisit pitsaanerulernissaannut Nunanilu avannarlerni nunarsuarmilumi tamarmi ajornartorsiutit pinaveersimatinnissaannut. Ulluinnarni suleqatigiinnermut aqutsisuuvoq avatangiisit pillugit Embedsmandsgruppe (EK-M). Tamatumani ilaapput makkua pillugit ataatsimoorussanik anguniagassiortarneq: periusissanut pilersaarutit, pilersaarutit ataatsimoorussat, paasissutissatigut paarlaateqatigiittarneq nunallu qanitarisat tungaannut suliniutit. Suliaq ingerlanneqartarpoq suleqatigiinni arlalinni pilersaarutinut suleqatigiinnik allequtaqartuni.


15.2.1.        Pinngortitaq, Silamiinneq Kulturikkullu avatangiisit pillugit suleqatigiit


Suleqatigiit pisinnaatitaaffianni akisussaaffiit pingaarnersaraat sulissutigissallugit uumassusillit assigiinngitsut amerlassusiat, nunap sananeqaataata illersugaanera, kulturikkut avatangiisit silamiinnerlu. Tamatuma saniatigut suleqatigiit suliassaasa pingaartut ilagaat Avannaarsuanut, nunanut qanitanut aamma EU/EØS-imut tunngasut. Suliap nunanut avannarlernut iluaqutaassuti­ginerpaavaa nunani ataasiakkaani angusat qummut kivinneqartarmata nunanilu avannarlerni ataqatigiiaarneqariarlutik siammarterneqartarlutik naqitatigut, isumasioqatigiinnertigut, suleqati­giitsigut assigisaasigullu. Tamanna nunani ataasiakkaani avannaamioqatigiinnilu atorneqarsinnaa­voq suliat ineriartorteqqinnerini, isummerniartarnerni naalakkersuinikkullu ingerlatsinermi ilusiler­suinerni - tamatumuunakkullu angusanut timitalinnut sunniuteqarluarsinnaalluni.


15.2.1.1.     Anguniagaq periusissarlu


Suliniutinut immikkut nunatsinnut tunngasunut peqataaneq, tamatumalu peqatigisaanik suleqati­giinni sulineq sunnerniarlugu Issittumi pissutsit pingaartilluarneqaqqullugit.


Suliniutini makkunani peqataaneq: a) Nunani avannarlerni pinngortitaq - pinngortitap eqqissisima­titaanissaa pillugu suliniut oqaatsit arlallit atorlugit nalunaarusiarineqartussaq Nunani avannarlerni pinngortitamik soqutiginninneq eqeersarumallugu, b) Masarsuttuut Ramsarkonventionilu - suliniummi tassani allaaserineqarluni nunat avannarliit ataatsimoorlutik masarsuttuut illersorneqar­nissaannik sulissuteqarnissaat. Malitseqartinneqassaaq paasissutissaliornikkut aamma nunatsinni atorneqarsinnaasunik (ilanngullugu takuuk Ramsarkonventioni). c) Nunap qaavata nungullarluni teqqarnera kuugussaaneraluunniit ivigartorfiuallaarneralu. Pilersaarummi paasissutissiortoqassaaq nunap qaavata nungullarluni teqqarnera kuugussaaneraluunniit ivigartorfiuallaarneralu pillugit nunalerinermik inuussutissarsiutillit atorsinnaasaannik.


15.2.1.2.     Nukinnik atuineq


Nunani avannarlerni angalanerit marluk. Piffissaq atugaq: Ilinniarluarsimasut (AC) sapaatip akunneri pingasut missiliorlu­git.


15.2.1.3.     Sulinerup inerneri anguniakkanillu naammassisaqarneq


Suliniutini ilaatigut paasissutissaliortoqassaaq nunatsinni atorneqarsinnaasunik. Nunatsinni pinngortitamik illersuineq qummut nusunneqassaaq nunani avannarlerni allani pinngortitap illersugaaneranut atatillugu isigineqalissagami. Tamatuma peqatigisaanik Avatangiisinut Pinngorti­tamullu Pisortaqarfimmi piginnaaneqassuseq qaffassarneqassaaq. Kiisalu naggataatigut inernerani nunarput nunatsinnilu pinngortitamik illersuineq avammut nittarsaanneqassapput.






15.2.2.    Nunat avannarliit issittortaanni pinngortitap illersornissaanut iliuusissatut pilersaarut



15.2.2.1.     Anguniagaq periusissarlu


Iliuusissatut pilersaarut Pinngortitaq, Silamiinneq Kulturikkullu avatangiisit pillugit Suleqatigiit Issittumik immikkut samminninnerisa timitalimmik inerneraa. Iliuusissatut pilersaarut nunani avannarlerni avatangiisinut ministerit august 1999-imi akueraat, ukiunilu tullerni pingasuni-sisamani suliniutinik suliniuteqarfissanillu tulleriiaaraluni pingaarnerutitanik malitseqassaaq.


Peqataaffigissallugit suliniutit 1999-2002-imi aningaasaliiffigineqarsimasut: a) Issittumi sumiiffim­mi sammisassaq Agenda 21 Sisimiut kommuniat peqatigalugu. Ineriartornissamut suliniut nunatsinni, Islandimi Svalbardimilu aqutsisoqarfinnik kommuninillu ataatsimoortitsisoq. b) Issittumi pinngortitamik kulturikkullu eriagisassanik nakkutiginninneq Nunatta Katersugaasivia Allagaateqarfialu suleqatigalugit. Ineriartornissamut suliniut nunatsinni, Islandimi Svalbardimilu aqutsisoqarfinnik ataatsimoortitsisoq. c) Avatangiisit takornariartitsinerlu Greenland Tourism peqatigalugu. Ineriartornissamut suliniut nunatsinni, Islandimi Svalbardimilu aqutsisoqarfinnik ataatsimoortitsisoq. d) Issittumi pinngortitaq pillugu atuartitsineq Nuup Kommunia Ilinniarfissuarlu peqatigalugit. Ineriartornissamut suliniut nunatsinni, Islandimi Svalbardimilu aqutsiso­qarfinnik ilinniarfinnillu ataatsimoortitsisoq. e) Kilisannerup kiliortuinerullu kinguneri. Suliniummi Pinngortitaleriffik peqataassaaq Islandimi Svabardimilu sulliveqarfiit peqatigalugit immap naqqa­nut sunniutipiluit qulaajarniarlugit.


15.2.2.2.     Nukinnik atuineq


Suliniutit aqunnerinut suliniutinilu namminernut peqataaneq nunanit avannarlernit akilerneqassaaq. Piffissaq atugaq: Ilinniarluarsimasumut (AC) sapaatit akunneri qulit. Nunarput ineriartortitsinermi pissarseqataassaaq 2002-innarmi Nordisk Ministerrådimiit aningaasaliissutigineqarmata minnerpaamik 1,5 mio. kr.-it.


15.2.2.3.     Sulinerup inerneri anguniakkanillu naammassisaqarneq


Suliniutit aallartinneqartut tamarmik Avatangiisinut Pinngortitamullu Pisortaqarfimmi pingaartinneqartorujussuupput neriulluaatigineqaqaarlu nunatsinni sumik sammisaqarneq aporfiginagu pinngortitamik avatangiisinillu illersuinikkut qaffaallatsitsissaqisut.


15.2.2.4.     Piffissami tulliuttumi suliniutissatut naatsorsuutigisat


Suliniutit aallartinneqareersut Atlantikullu avannaatungaani timmissanut imarmiunut tunngasut suliniutit aamma Europami nuna pillugu isumaqatigiissutip qulaajarneqarnissaanut suliniut naammassissasut. Kulturikkut eriagisassat pisuussutillu nunamiittut illersornissaannut tunnga-viusut nalilerneqarnissaat pillugu ukiunut marlunnut suliniut aallartinneqarpoq.


15.2.3     Nunani avannarlerni avatangiisit pillugit Ministerrådi, Imaq Silaannarlu pillugit suleqatigiit


Imaq Silaannarlu pillugit suleqatigiit sulinerminni immap silaannaallu mingutsinneqarnerat pillugu nunarsuaq tamakkerlugu isumaqatigiinniartarnerni nunat avannarliit ataatsimoorlutik suliniuteqar­nissaat tunngavissiussavaat, nunarsuaq tamakkerlugu isumaqatigiissutit tamatumunnga tunngasut akuerineqarnissaat pitsaasumillu piviusunngortinnissaat pillugit nunat avannarliit suleqatigiinnerat tapersersorlugu kiisalu nunat avannarliit akornanni misilittakkanik paasissutissanillu paarlaateqati­giittarnermut peqataallutik.


Suleqatigiit sulineranni pingaartinneqarput immap mingutsitaajartornera, avatangiisini toqunartut aamma nunat killeqarfii aporfiginagit silaannaap mingutsitaanera Nunanut avannarlernut nunanullu qanigisaanut sunniuteqartartoq, tamatumani Avannaarsua ilanngullugu.


Suleqatigiit sulinissaannut tunngavissat pingaarnerit takuneqarsinnaapput uani: ”Nunani avannar­lerni avatangiisit pillugit iliuusissatut pilersaarut 2001-2004".


15.2.3.1.     Anguniagaq periusissarlu


Ukiuni kingullerpaani nunarsuaq tamakkerlugu Issittumi immap silaannaallu mingutsitaa­nerat immikkut sammineqangaatsiarsimavoq, tassami misissuinerit takutissimammassuk nunani taakkunanerpiaq inuit uumasullu akuutissanit ajoqutaasunit sunnerneqarsimasut, tamatumunngalu patsisituaasimassaaq nunat kiffeqarfii aporfiginagit immap silaannaallu mingutsitaanerat, tassami sumiiffinni tamakkunani annertuumik mingutsitsissutissaqanngimmat taamatut kinguneqarsinnaa­sunik. Tamanna tunngavigalugu nunatsinniit 2000-imi aalajangiunneqarsimavoq Imaq Silaannarlu pillugit suleqatigiinnni suleqataalivinnissaq.


Ukiumut anguniagaq



Suleqatigiit sulineranni peqataanissaq Sverigemi Finlandimilu 2002-mi aprilimi septembarimilu.


Immap silaannaallu mingutsitaanerat pillugit suliniut suut nunanit avannarlernit akilerneqartarnerannut nunatta sunniuteqarnerulernissaa.



15.2.3.2.     Nukinnik atuineq


Sverigemut angalaneq ataaseq aamma Finlandimut angalaneq ataaseq – angalanerit Nunani avannarlerni angalanermut kontumit ilaannakortumik aningaasalersorneqarsinnaapput.


Piffissamik atuineq (missingerlugu):


Ukiumut sap. akunneri tallimat (piffissaq angalaffik, ataatsimeeqataaneq piareer­sarnerlu ilanngullugit)


Tamatumunnga tunngatillugu ilanngullugu taasariaqarpoq ukiut ilaanni qulaani taaneqartumiit piffissaq sivisunerusoq atorneqassasoq, tassa nunat peqataasut paarlakaallutik ataatsimiiffiusarmata.


15.2.3.3.     Sulinerup inerneri anguniakkanillu naammassisaqarneq


Maannamut suleqatigiinni suleqataanerup kinguneranik inuiaqatigiit kalaallit isumalluutinik aalajangersimasunik pissarsisimanngillat.


Naatsorsuutigineqarpoq nunani avannarlerni immap silaannaallu mingutsitaanerat pillugit suleqati­giinnermi peqataalivinnikkut nunatta pissarsiarissagai ilisimasaqarnerulerneq immaqalu immap silaannaallu mingutsitaanerat pillugit isumaqatigiissutit suliarineqartarneranni sunniuteqarneruler­nissaq.


Tamatuma saniatigut nunanut avannarlernut allanut attaveqaqatigiinnermut peqataaneq pilersinne­qassaaq, tamannalu nunatsinnut iluaqutaassangatinneqarpoq, tassami Imaq Silaannarlu pillugit suleqatigiit anguniagaasa ilagimmassuk immap silaannaallu mingutsinneqarnerat killilersorniarlugu nunani ataasiakkaani suliniutini paasissutissat misilittakkallu paarlaateqatigiittarnissaat. Nunarsuaq tamakkerlugu isumaqatigiissutit piviusunngortiterniarneranni tamanna nunatsinnut iluaqutaassaaq.



15.2.3.4.     Piffissami tulliuttumi suliniutissatut naatsorsuutigisat


Ilimagineqarpoq suleqatigiit atatsimiittarnerini peqataasarnertigut siunissaq ungasinnerusoq isigalugu nunatta sunniuteqarfiginerulissagaa immap silaannaallu mingutsitaanerat pillugu suliniutit suut nunanit avannarlernit tapiiffigineqartarnerat taamaalilluni pilersarutit nunatsinnut tunngasut ilanngunneqartaleqqullugit.


Aammattaaq naatsorsuutigineqarpoq nunatsinni allaffitsigut aqutsisoqarfiit paasissutissanik katersissasut tamatumuunakkut immap silaannaallu mingutsitaanerat pillugu nunarsuaq tamakker­lugu isumaqatigiissutit nunatsinnut qanoq pingaaruteqartiginerisa nalilersornissaannut tunngavis­sarissaarnerulerumalluni, siunissami tamatumunnga tunngatillugu nunarsuaq tamakkerlugu isumaqatigiinniartarnerni pisariaqassappat danskit aallartitaannut peqataasalernissaq tunngavissa­qalissalluni.



15.3.      Nunarsuaq tamakkerlugu kattuffiit, isumaqatigiissutit pilersaarutillu



15.3.1.    UNESCO-mi ”Man and the Biosphere” pilersaarut


Uumassusilinnik eqqissisimatitsiviit tassaapput nunami sinerissalluunniit qanitaani uumassusillit ataatsimoortut UNESCO-mi ”Man and the Biosphere” pilersaarummi akuerisaasut. Pilersaarummi 1974-imi ineriartortinneqartumi anguniagaavoq inuit pinngortitallu akornanni oqimaaqatigiissari­neq aqqutissiorlugulu attatiinnassallugu. Pingaarnertut anguniagaavoq pi-ngasut ukua naammassi­niarnissaat: Pinngortitamik illersuineq (uumassusillit assigiinngisitaartut tamakkerlugit), ineriartor­titsineq (uumasussilinnut kulturimullu tunngasutigut nungusaataanngitsoq) aammalu paasissutis­siorneq (pinngortitamik illersuinermi ilisimatusarneq ilinniartitsinerlu aamma piujuartitsinermik tunngaveqarluni ineriartorneq tapersersorlugit).


15.3.1.1.     Anguniagaq periusissarlu


Nuna eqqissisimatitsivik (Nationalparken) nunatta tunuata avannaatungaaniittoq 1997-imiilli siunnersuutigineqarpoq tassaalissasoq ”Man and Biospherereserve” (uumassusilinnut eqqissisima­titsivik).


Tunup avannaatungaani eqqissisimatitsivittut akuersisitsiniarneq 1999-ip tungaanut danskinit danskillu pisortaannit isumagineqarpoq. 2000-imi 2002-milu APP siullermeerluni uumassusilinnut eqqissisimatitsiviit pillugit UNESCO-mi ataatsimiinnermi peqataavoq nunatsinnut soqutiginassusia qanimut ilisima­lerumallugu. Tamanna aallaavigalugu nassuiaaneq aallartinneqarpoq Nationalparki pillugu nassuiaanermut ilanngullugu. Nuna eqqissisimatitsivik aamma Avannaani Tunumilu uumassusilinnut eqqissisimatitsivik pillugit periusissat Naalakkersuisut 2002-mi akuersissutigaat, tassani pineqartunut ilaapput Kalaallit Nunaanni uumassusilinnut eqqissisimatitsiviit siunissaasa paaseqqissaarneqarnissaat aamma uumassusilinnut eqqissisimatitsiviit atorluartuusinnaanissaannut iliuusissanut pilersaarut suliarineqarsinnaasoq neriuutigineqarpoq aammalu qanoq pisoqarnissaanik pilersaarusiaq eqquutsinneraa paasineqarnissaa.


15.3.1.2.     Nukinnik atuineq


Danmarkimut angalaneq ataaseq. Nunarsuaq tamakkerlugu angalanerit sinneri danskit UNESCO-mi komiteata akilerpai. Piffissaq atugaq: Ilinniagartuut (AC) sapaatit akunneri sisamat.


15.3.1.3.     Sulinerup inerneri anguniakkanillu naammassisaqarneq


Maannamut nunarput eqqissisimatitsiviit pingaarutaat pillugu paasisaqarluarpoq UNESCO-llu ataani danskit Videnskabskomitéata tapersersimavaa suleqatigiissitaliaq kalaallinit siulersorneqartoq pilersinneqassasoq, taassuma Kalaallit Nunaanni uumassusilinnik eqqissisimatitsiviit atorluartuusinnaalersinneqarnissaat aqutsivigissavaa.



15.3.1.4.     Piffissami tulliuttumi suliniutissatut naatsorsuutigisat


Nuna allanngutsaaliugaq/uumassusilinnut eqqissisimatitsivik pillugit Periusissanut pilersaarutip ataani suleqatigiissitaliap suliarissavaa Kalaallit Nunaanni uumassusilinnik eqqissisimatitsiviit atorluartuusinnaalersinneqarnissaannut iliuusissanut pilersaarut. Suleqatigiissitaliami ilaasortaatitaqarput APP, Inuussutissarsiornermut Pisortaqarfik, KIIIP aamma Ittoqqortoormiit Kommuniat kiisalu danskit suliffearfiutaat aallartitaqarlutik.


15.3.2.    Nunarsuarmi kulturimi pinngortittamilu kingornutat illersorneqarnissaat pillugu UNESCO-mi isumaqatigiissut


1972-imi isumaqatigiissut kulturi pinngortitarlu ataatsimoortillugit illersuiniarnikkut nunarsuaq tamakkerlugu isumaqatigiissutit siullersaraat. Taanna Danmarkip 1. juni 1979-imi akueraa. Nunat ilaasortaasut imminnut pisussaatipput kulturimi pinngortitamilu kingornussat namminneq nuna­minniittut illersornissaat ataannarnissaallu qulakkeerumallugit pitsaasunik suliniuteqarumallutik. Tamanna ilaatigut pissaaq kulturimi pinngortitamilu kingornussat sumiiffimmi atorsinnaanngortin­nerisigut aammalu kulturip pinngortitallu illersornissaasa nalinginnaasumik pilersaarusiornermi ilaalernerisigut.


15.3.2.1.     Anguniagaq periusissarlu


Nunat avannarliit ataatsimoorlutik World Heritage (nunarsuatsinni kingornussat) pillugu suli­neranni siunnersuutigineqarsimavoq nunatsinni sumiiffiit pingasut nunarsuatsinni kingornutavut pillugit UNESCO-p isumaqatigiissutaa malillugu inassutigisariaqaraluartut. Tassaapput Ilulissat kangerluat, Sisimiut nunataat kulturimut tunngasoq - Kangerlussuaq, aamma nuna kulturimut tunngasoq Qassiarsuk - Igaliko - Qaqortukulooq.


December 2000-imi Naalakkersuisut aalajangerput Ilulissat kangerluat pinngortita­tut eriagisassatut inassutigineqassasoq. Kalaallit inatsisiliaat malillugit eqqissisimatitaalernissaa suliarineqareerpoq. Sulineq aqunneqarpoq APP-p, KIIIP-ip, Ilulissat Kommuniata aamma Danmarkimi Kulturarvsstyrelsenip suleqatigiinnerisigut kiisalu IUCN-ip (tak. IUCN pillugu), inassuteqaataajumaartumut tapersiisussaq, sunniiviginiarneqalereerpoq.


15.3.2.2.     Nukinnik atuineq


Nunatsinni namminermi angalaneq ataaseq. Piffissaq atugaq: Ilinniarluarsimasoq (AC) sapaatit akunneri 20.


15.3.2.3.     Sulinerup inerneri anguniakkanillu naammassisaqarneq


Ilulissat kangerluata Nunarsuatsinni kingornussanut ilanngutitinneqarnissaanut inassuteqarnissami aqutsisunut APP siuttuusimavoq. Uppernarsaatissat UNESCO-mullu qinnuteqaat suliarineqarput Miljøstyrelsenip Dancea-mi aningaasaateqarfianit aningaasaliissutit atorlugit, qinnuteqaat 1.2.2003 nassiunneqarpoq. Ilulissat kangerluata eqqissisimatitanngortinneqarnissaanut nalunaarummut siunnersuut tamanut ammasumik tusarniaataasimavoq. Kangiata, Ilulissat Kangerluata, Nunarsuatsinni kingornussanut ilanngutitinneqartariaqarnera UNESCO-mit IUCN-imillu paasilluarneqarpoq. Pineqartoq IUCN-ip 2003-mi takuniassavaa.


15.3.2.4.     Piffissami tulliuttumi suliniutissatut naatsorsuutigisat


IUCN-ip Ilulissat kangerluanik takuniaareeruni Nunarsuatsinni kingornussanut 2004-mi ilanngutitinnissaa inassutigissagaa.


15.3.3.    Washingtonimi isumaqatigiissut - CITES


CITES tassaavoq ”Convention on International Trade in Endangered Species of Wild Flora and Fauna”. Isumaqatigiissut 1973-imeersuuvoq 1977-imilu Danmarkimit akuerineqarluni. Nunanit 150-it sinneqartunit akuerineqarsimavoq illersussavaalu nunarsuarmi uumasut naasullu navianar­torsiortitaasut nunarsuarmi niuernerup nakkutigineratigut. Katillugu uumasut 4.800-t sinnillit naasullu 25.000-it CITES-ip ataaniipput, taakku ilaat 35 missaat Kalaallit Nunaanni siumugassaapput.


15.3.3.1.     Anguniagaq periusissarlu


Washingtonimi isumaqatigiissummi siunertaavoq nunat killeqarfii aporfiginagit naasut uumasullu navianartorsiortitaasut nioqqutigineqarnerat nakkutigissallugu. Uumasunut nunatsinni iluaqutigi­neqartunut arlalinnut tunngatillugu - assersuutigalugu tikaagulliusaat, tikaagulliit, nannut, aarfit, qilalukkat qernertat qaqortallu - taakkunannga nioqqutissiornermi isumaqatigiissummi malittari­sassat malinneqassapput.


Uumasut taaneqartut inatsisit malillugit nunatsinni iluaqutigineqarsinnaammata taakkunannga nioqutissiat aamma inerteqqutaanngillat. Taamaattumik isumaqatigiissummi malittarisassat isumalluutit qanoq atorneqartiginerannut sunniuteqanngillat, tamatumalu kinguneranik isumaqati­giissummi malittarisassat aaqqissuunneqartariaqarput uumasunit taakkunannga nioqqutissianik pisisartut (takornariat) killeqarfiit qaangerunikkit annikinnerpaamik ajornartorsiuteqartussanngor­lugit.


Taamaattumik nunanut allanut tunisinissamut akuersissutit pisariaqartut allanngortiterneqa­lerput taamaalilluni takornariartitsisartut takornariallu sullilluarneqarsinnaalersinniarlugit. Siunertaavoq tamanna pitsaanerulersinneqarlunilu naliliivigineqassasoq suliniutip nutaap ”Paasisitsiniaaneq – Immikkoortoq II” aallartinneratigut kiisalu CITES Kalaallit Nunaanni tamakkiisumik piviusunngortinniarlugu inatsisiliornissaq.


15.3.3.2.     Nukinnik atuineq


Piffissaq atugaq: Ilinniagartooq (AC) sapaatit akunneri arfineq-pingasut assistenteq sapaatit akunneri sisamat.


CITES-ip allaffitsigut aqutaanerata allanngortiternera MIFRESTA-mit 0,7 mio. kr.-inik tapiiffigi­neqarpoq. Suliniutissaq Danceamit 0,6 mio. kr.-inik taperserneqassaaq.


15.3.3.3.     Sulinerup inerneri anguniakkanillu naammassisaqarneq


Suliniutip naammassineqartup atorluartuusinnaasunngortinnissaa naliliivigineqarnissaalu kiisalu suliniutip nutaap aallaartinneqarnissaa. Suliniut Washingtonimi isumaqatigiissummi pineqartut tamarmik Kalaallit Nunaanni piviusunngortinnissaannut ilapittuutaassaaq. Pingaartumik sammineqassapput periusissat aalajangersimasut suliarineqarnissaat paasissutissiissutissallu pisariaqartinneqartut ineriartortinneqarnissaat. Kiisalu nalunaarut tusarniaatigineqarlunilu akuersissutigineqarsimavoq.


15.3.3.4.     Piffissami tulliuttumi suliniutissatut naatsorsuutigisat


Naatsorsuutigineqarpoq piumasaqaatit Washingtonimi isumaqatigiissummi peqqusissutigineqartut tamaasa Kalaallit Nunaata tamakkiisumik eqquutsissinnaalissagai.


15.3.4.    Ramsarimi isumaqatigiissut


Ramsarimi isumaqatigiissummi anguniagaavoq masarsuttuut illersornissaat, taamaattumillu pingaarnertut anguniagaavoq uumasut sumiiffigisaasa illersornissaat. Toqqaannanngitsumik anguniagaavoq timmissat imarmiut illersornissaat, immikkullu ataatsimeersuarnerni aalajangii­nikkut tamatumunnga ilanngunneqarpoq timmissat uumasullu illersornissaat. Isumaqatigiissut 1971-imeerpoq Danmarkimillu akuerineqarluni 1977-imi. Ramsarimi isumaqatigiissummi pine­qaannanngilaq ”illersuineq”, aammali ”wise use” (isumatuumik atuineq) immikkut ataatsimeersu­arnerni aalajangernertigut ”piujuartitsinermik tunngaveqarluni atuinermut” qanillisinneqartoq. 1987-imi Namminersornerullutik Oqartussat aalajangerput sumiiffiit aqqanillit nunat tamalaat nalunaarsuiffianni ilanngunneqarnissaat piumasaqaatigineqassasoq. Tamanna 1988-imi Ramsarsekretariatimit akuerineqarpoq. Peqataasut ukiut pingasukkuutaarlugit ataatsimiittarput, taakkunani suliassat pingaarnerit arlallit oqaluuserineqartarlutik. Peqataasut arfineq pingajussaaneerlutik ataatsimiinnerat 2002-mi novemberimi pivoq.


15.3.4.1.     Anguniagaq periusissarlu


Ramsarimi isumaqatigiissutikkut qulakkeerneqartussaapput nunarsuarmi masarsuttuut pi-ngaarnerit ataannarnissaat aamma ”wise use” (isumatuumik atuineq). Nunatsinni sumiiffiit aqqanillit Ramsarimi isumaqatigiissummi pineqartunut ilaatinniakkat kalaallit inatsisiliorneranni suli piviusunngortinneqanngillat. Isumaqatigiissummi piumasaqaatit Kalaallit Nunaata tamakkiisumik eqquutsissinnaassappagit sumiiffiit pineqartut ingerlatsivigineqarnissaannut pilersaarusiornissaq pisariaqarpoq.


Sumiiffiit qanoq issusiat ullumikkut allanngorsimasinnaavoq. Taamaattumik ilisimasat ullutsinnut naleqqussakkat pisariaqarput, aammalu pisariaqarpoq inatsisit pisariaqartut piviusun-ngortinniis­saat oqilisarumallugu ilisimasaqalernissaq isumatuumik atuineq (wise use) qulakkeerumallugu. Tamanna ilaatigut pivoq nunat avannarliit suliniutaanni (takuuk Pinngortitaq aamma Silamiinneq) ilaatigullu suliniutikkut sumiiffiit pillugit paasissutissanik pigineqartunik katersinikkut.


Peqataasut 2002-mi ataatsimiinneranni danskit aallartitaannut ilaatitaqarnikkut Kalaallit Nunaat peqataavoq Kalaallit Nunaanni Ramsarimi isumaqatigiissummi pineqartut ingerlatsivigineqarnissaat pillugu ilisimasassanik paasisassanillu pissarsinissaq siunertaralugu.


15.3.4.2.     Nukinnik atuineq


Piffissaq atugaasoq: Ilinniagartooq (AC) sapaatit akunneri arfineq pingasut. Peqataasut ataatsimiinnerannut atatillugu nunanut allanut angalaneq ataaseq. Nunat avannarliit suliniutaanni peqataaneq nunat avannarlernit aningaasalersorneqarpoq.


15.3.4.3.     Sulinerup inerneri anguniakkanillu naammassisaqarneq


Sumiiffinni Ramsarimi inassutigineqartuni illersuinissaq siunertaralugu Avatangiisinut Pin-ngortita­mullu Pisortaqarfimmi ilisimasat katersorneqassapput, ilaatigut peqataasut 2002-mi ataatsimiinneranni peqataanikkut. Pinngortitamik illersuineq pillugu inatsisip iluarsaannerata akuersissutigineqarneratigut Isumaqatigiissut nunatsinni inatsisiliornikkut, nunanut ilaasortaasunut piumasaqaataasutut, piviusunngortinneqarsinnaavoq. Kiisalu sumiiffiit pineqartut ingerlatsivigineqarnissaannut pilersaarusiornissamut avataaniit aningaasanik pissarsiniarluni suliniut aallartinneqassaaq.


15.3.4.4.     Piffissami tulliuttumi suliniutissatut naatsorsuutigisat


Sumiiffiit Ramsarimi pineqartut kalaallit inatsisaannut ilanngunneqarnissaat, kiisalu taakku atorneqarnissaat pillugu innuttaasunik paasisitsiniaaneq oqaloqatiginninnerlu.


        15.3.5      Uumasusillit Amerlalluinnartuunerisa Allanngutsaaliorneqarnissaat pillugu isumaqatigiissut – CBD


Uumasusillit Amerlalluinnartuunerisa Allanngutsaaliorneqarnissaat pillugu isumaqatigiissut tassatuaavoq saneqaatinut, uumasut suunerinut uumasoqatigiiaanullu tunngasoq. Tamatuma saniatigut isumaqatigiissutip isumaqatigiissutinit allanit pinngortitap illersornissaanut tunngasunit assigiinngissutigaa ataatsimoortikkamigit ”uumasut assigiinngisitaartut piujuarnissaat aamma piujuartitsinermik tunngaveqarluni iluaqutigineqarnissaat”. Isumaqatigiissut 1992-imeersuuvoq Danmarkimillu akuerineqarluni 1993-imi. Taamanikkut nunatta Danmarkimut oqaatigaa aningaa­sartuutinut pisussaaffiit piviusunngortinnissaanut tunngasut nunatta isumagisinnaanngikkai.


15.3.5.1.     Anguniagaq periusissarlu


Uumassusillit Amerlalluinnartuunerisa Allanngutsaaliorneqarnissaat pillugu isumaqatigiissutikkut qulakkeerniarneqarput sumiittarfiit, uumasut suuneri sananeqaatitigullu isumalluutit pigiinnarnis­saat. Tamatuma saniatigut qulakkeerneqarpoq sumiiffimmi najugaqartut nunallu inoqqaavisa sumiiffimminni pisuussutinik uumassusilinnik atuisinnaatitaanerat sananeqaatinillu atuisinnaatitaa­nerat.


Nunatta piviusunngortippaa Uumasusillit Amerlalluinnartuunerisa Allanngutsaaliorneqar­nissaat pillugu isumaqatigiissummi pisussaaffik siulleq, tassalu nunatsinni sumiittarfiit uumasullu suunerisa nalunaarsornerat, kiisalu misissoqqissaarsimallugu pinngortitamik illersuinikkut sumiittarfiit uumasullu suuneri ataannarsinnaanersut. Tamanna Pinngortitaleriffiup suliarivaa uumasut assi­giinngisitaarnerat nalilersorlugu pinngortitallu illersorneqarnera misissoqqissaarlugu.


15.3.5.2.     Nukinnik atuineq


Piffissaq atugaq: Ilinniagartooq (AC) sap. akunnera. Tamatuma saniatigut pinngortitamik illersuinissaq pillugu inatsisissamut siunnersuusiornermut atatillugu piffissarujussuaq atorneqassaaq.


15.3.5.3.     Sulinerup inerneri anguniakkanillu naammassisaqarneq


Nunatsinni uumasut assigiinngiiaarnerat tamakkiisumik takussutissaqalereermat pinngortitamik illersuinissaq pillugu inatsisissamut siunnersuut 2002-mi Avatangiisinut Pinngortitamullu Pisortaqarfiup suliarisimavaa. Inatsisikkut tassuuna ilaatigut qularnaarneqassaaq nunanut tamalaanut Kalaallit Nunaata pisussaaffiisa, tamakkununnga ilanngullugu Uumassusillit Amerlalluinnartuunerisa Allanngutsaaliornissaat pillugu isumaqatigiissut, eqquutsinneqarnissaat.


15.3.5.4.     Piffissami tulliuttumi suliniutissatut naatsorsuutigisat


Pinngortitamik illersuinissaq pillugu inatsisissamut siunnersuut ukiakkut 2003 Inatsisartunut saqqummiunneqassaaq.






15.3.6.    Riomiit nalunaarut Agenda 21-lu


Riomiit nalunaarut anguniarumasanik nalunaarutaavoq avatangiisit ineriartornerlu pillugit Naalagaaffiit Peqatigiiit 1992-imi ataatsimeersuarneranni (UNCED) akuersissutigineqartoq. Riomiit nalunaarummi pineqar­put piujuartitsinermi tunngaveqarluni ineriartorneq piitsuussutsillu nungutinnissaa. Tunngavissiani pineqarputtaaq arnat, meeqqat nunallu inoqqaavisa pisinnaatitaaffii pisinnaatitaaffiillu tiguarneqar­simasuni nunalinnut tunngasut.


Oqallisissaq 21 - ukiut untritillit 21-ianni oqallisissiaq - aamma 1992-imi akuersissutigineqarpoq, pineqarlunilu Riomiit nalunaarutip atorsinnaalernissaa oqaasertaasalu piviusunngortinnissaat. Iliuusissatut pilersaarut tunngaviussaaq Naalagaaffiit Peqatigiit ataanni avatangiisit ineriartornerlu pillugit suliap ingerlaqqinnissaanut. Sumiiffinni oqallisissaq 21-imi pineqarput sumiiffinni oqartussaasut, sumiiffinni suliniartut sumiiffinnilu peqataasut piujuartitsinermi tunngaveqarluni ineriartorneq anguniarlugu suliniarnerat.


15.3.6.1.     Anguniagaq periusissarlu


Riomiit nalunaarutip oqallisissallu 21-ip 1992-imi nunanit arlalinnit atsiorneqartup kinguneranik inuup pisuussutinik iluaquteqarnikkut ingerlatai tamarmik sapinngisamik piujuartitsinermik tunngaveqassapput. Tamatuma peqatigisaanik oqallinnerit aalajangiinerillu oqartussaasunit appasinnerpaaniit pisassapput taamaalilluni sumiiffimmiut pisinnaatitaallutillu pisussaaffeqassam­mata.


Pisortaqarfiup sulissutigaa oqallisissap 21-p nunatsinni oqallisigineqalernissaa. Tamannami aamma pisariaqassaaq Statsministerip nalunaarutaa nunallu avannarliit ataatsimoorlutik Nunat avannarliit piujuartitsinermik tunngaveqarluni inuunissaat pillugu suliaat nunatta eqqortinniassappagit. Taamaattumik Avatangiisinut Pinngortitamullu Pisortaqarfiup oqallisissaq 21-imi pilersaarutip aallarnisarnissaa pillugu Sisimiut kommuniat ikiorsimavaa, aammalu Sisimiut kommuniat APP-lu nunat avannar­liit ataatsimoorlutik sumiiffinni oqallisissaq 21 pillugu suleqataapput (takuuk Nunat avannarliit issittortaanni Pinngortitap illersornissaanut iliuusissatut pilersaarut).


15.3.6.2.     Nukinnik atuineq


Nunani avannarlerni angalaneq ataaseq Nordisk Ministerrådimit akilerneqartut. Piffissaq atugaa­soq: Ilinniagartooq (AC) sapaatit akunneri sisamat missiliorlugit. Oqallisissaq 21-imi Sisimiuni pilersaarut 0,5 mio. kr-inik MIFRESTA-mit tapiiffigineqarpoq. Nunani avannarlerni pilersaarut Nunanit avannarlernit akilerneqarpoq.



15.3.6.3.     Sulinerup inerneri anguniakkanillu naammassisaqarneq


Suliniummit siullermit tamatumannga misilittakkat pingaaruteqarluassapput nunatta ilaani allani pilersaarusiortoqalersinnagu.



15.3.6.4.     Piffissami tulliuttumi suliniutissatut naatsorsuutigisat


DNM-ip saniatigut pisortaqarfinni allanni immikkoortortanilu allani suliniuteqartoqarnissaat Riomiit nalunaarummi oqallisissaq 21-milu eqqarsaatit piviusunngortinnissaannut, tamannalu pissasoq ilaatigut misilittakkat maannamut katersukkat tunngavigalugit. Tamanna Naalakkersuisut anguniagaraat uani allaaserineqartoq: ”Siunissamut takorluugaq - Inuiaqatigiit aaqqissugaanerat pillugu iliuusissatut pilersaarutitut siunnersuut”: ”Suliami tamatumani tunngaviusut pingaarner­sarissavaat inuiaqatigiinni avatangiisinut tunngasut piujuartitsinermillu tunngaveqarluni ineriartor­nerup ataatsimoortinnissaat. Tunngavissaq Naalakkersuisut immikkoortut susassaqartut qanimut oqaloqatigalugit ineriartortinniagaat: Pisariaqarpoq piujuartitsinermik tunngaveqarluni nioqqutis­sioriaatsip atueriaatsillu pilersinnissaa aningaasatigut qaffakkiartorneq avatangiisitigut isumalluuti­nillu atuinikkut kissaatiginanngitsumik sunniutipiloqartinnagu. Nungusaataanngitsumik ineriartor­nermut ikaarsaarneq ungasinnerusoq isigalugu aningaasaqarnikkut ineriartornermut, unammiller­sinnaassutsimut suliffeqarnermullu iluaqutaalluarsinnaavoq, taamaattumillu nungusaataanngitsu­mik ineriartorneq nuna tamakkerlugu periutsimik aallaaveqartariaqarpoq.”


15.3.7.    The World Conservation Union - IUCN


IUCN 1948-mi pilersitaavoq. Unioni nunarsuarmi pinngortitap ataavarnissaanut kattuffiit anner­saraat ilisarnaatigaalu ilaasortai tassaagamik naalagaaffiit, naalagaaffinni oqartussaasut kiisalu suliniaqatigiiffiit naalakkersuisutiguunngitsut (NGO-t). Tunngaviuvoq ilaasortat tamarmik oqaaseqarsinnaatitaanerat taaseqataasinnaanerallu. IUCN-imi anguniakkat pingaarnerpaartaat tassaavoq: ”Sunnissallugu, tapersissallugu peqataaffigissallugulu nunarsuarmi inuiaqatigiit tamarmik pinngortitap ataasiussu­sia assigiinngisitaarneralu attatiinnarsinnaassagaat qulakkiissallugulu inuit ataasiakkaat tamarmik pinngortitap pisuussutaanik atuinerat patsisissaqartoq piujuartitsinermillu tunngaveqartoq.”


15.3.7.1.     Anguniagaq periusissarlu


Nunarput nunatsinniillu peqataasut ukiorpanni IUCN-imut tunngasutigut peqataasarsimapput ungasinnerusorli isigalugu Naalakkersuisut naalakkersuinikkut ingerlatsinerannik ataqatigiissumik tunngaveqanngitsumik. Suliniutit avammut tunngasuinnaasimapput assersuutigalugu nunap inoqqaavisa pisinnaatitaaffii pisuussutillu uumassusillit piujuartitsinermik tunngaveqartumik atugaanerat. Namminersornerullutik Oqartussat pisortaanerata piumasarimmagu Avatangiisinut Pinngortitamullu Pisortaqarfiup nunatta IUCN-imi peqataanera 2001-imi misissoqqissaarsimavaa. Misissueqqissaarnermi nalunaarusiarineqarpoq nunatta avammut nunamilu namminermi sutigut iluaqutigissaneraa, naliliivigalugulu uumassusillit assigiinngisitaarnerat pillugu isumaqatigiissum­mut tunngatillugu suut anguneqarsinnaanersut, pingaartumik § 8 J nunap inoqqaavinut tunngasoq pillugu.


APP IUCN-ip nunarsuaq tamakkerlugu Jordanimi oktober 2000-imi ataatsimeer­suarnerani aamma Ilulissani 2000-imi ataatsimiin­nerani peqataavoq. Ilulissani ataatsimiinnermi Ilulissat kommuniat suleqatigalugu sunniiniu­tigineqarsimavortaaq Ilulissat kangerluata World Heritagemut ilanngutassatut inassutigineqarnis­saa, tamannali taamaallaat pisinnaavoq IUNC-mit taperserneqarpat (takuuk World Heritagemut tunngasoq). IUCN-ip issittumut periusissanik suliaqarnissaani APP suleqataaniarniarpoq, suliniutiginiarlugulu Issittumi Siunnersuisoqatigiinnut ilanngutitinnissaa marloqiusami sulisoqarnissaa pinngitsoortinniarlugu.


15.3.7.2.     Nukinnik atuineq


Piffissaq atugaq: Ilinniagartooq (AC) sap. akunneri marluk.


15.3.7.3.     Sulinerup inerneri anguniakkanillu naammassisaqarneq


Misissueqqissaarsimanerup ersarissumik takutippaa nunatta - allat peqatigalugit - nunarsuarmio­qativut annertuumik sunnersimagai nunap inoqqaavinut piujuartitsinermik tunngaveqarluni pisuussutit uumassusillit iluaqutigineqarnissaannut eqqarsartaasiatigut. Misissueqqissaarnerulli takutippaattaaq nunatsinni pisuussutit atorneqarnerannut illersugaanerannullu tunngatillugu IUCN-ip aaqqiineri piviusunngortinniarlugit nunatsinni iliuuseqartoqangaarsimanngitsoq. Pinngor­titap illersugaanissaa pillugu inatsimmi nutaami tamanna misilinniarneqarpoq.



15.3.7.4.     Piffissami tulliuttumi suliniutissatut naatsorsuutigisat


IUCN-ip aaqqiineri pinngortitap illersorneqarnissa pillugu inatsimmi nutaami ilanngunneqassasut, aammalu nunarput IUCN-ip periusissaasa suliarineqarneranni najuulluni peqataassasoq.


15.3.8.    Silap pissusii pillugit isumaqatigiissut Kyotomilu tapiliussaq


Silap pissusii pillugit isumaqatigiissummi anguniagaavoq akuutissat maangaannaq aniatitat maleruagassiuiffigineqarnissaat inuillu pilersitaannik silaannarmik kissatsitsiartortit­sineq  killilerniarlugu. Silap pissusii pillugit isumaqatigiissut december 1993-imi Danmarkimit akuerineqarpoq Namminersornerullutik Oqartussat tusarniaavigereerlugit. Nunarput isumaqati­giissummi pisussaaffinnut ingerlaannaq ilannguppoq nangaariarnissamut periarfissaqan-ngimmat. Tamanna tusarniaanermut akissummi oqaatigineqarpoq.


Silap pissusii pillugit isumaqatigiissutip nangissutaatut 1997-imi Kyotomi isumaqatigiissutigine­qarpoq - alloriarnertut siullertut - (Kyotomi isumaqatigiissummut tapiliussaq) nunat suliffissuaqarfiit akuutissat maangaan­naq aniatitaat 2008-2012-mi 1990-imut sanilliullugu minnerpaamik 5 %-imik annikillisinneqarnis­saat. Namminersornerullutik Oqartussat danskit Kyotomi aallartitaannut peqataapput, tassanilu Danmarki pisussaatippoq 8 %-imik annikilliliiniarluni.


UKA 2001-imi Inatsisartut tamarmiullutik akuersissutigaat isumaqatigiissut Danmarkimit akuerineqarsinnaasoq Kalaallit Nunaat nangaassuteqartinnagu. Kyotomi isumaqatigiissut Danmarkip EU-llu 2002 qiteqqunnerani akueraat.


Isumaqatigiissut atuutilissappat nunat ikinnerpaamik 55-it, katillutik nunarsuatsinni aniatinneqartup minnerpaamik 55 %-ianik aniatitsisussat, isumaqatigiissut akuersissutigisimassavaat. 2002-p naanerani nunat 102 katillutik nunarsuatsinni aniatinneqartup 44 %-iata missaanik aniatitaqartut, isumaqatigiissut akuersissutigisimavaat. Procentiliussaq 55 sipporsinnaajumallugu Rusland (17 %) imaluunniit USA (36 %) isumaqatigiissummik akuersisariaqarpoq.


15.3.8.1.     Anguniagaq periusissarlu


Kalaallit Nunaata anguniagaraa aniatinneqartoq piffissami 2008-2012 1990-imut naleqqiullugu 8%-imik appartinneqassasoq.


15.3.8.2.     Nukinnik tuineq


Piffissaq atugaq: Fuldmægtig sap. akunneri marluk.


15.3.8.3.     Sulinerup inerneri anguniakkanillu naammassisaqarneq


Aniatitat kisitsisitaat ukiut tamaasa martsip qaammataani Naatsorsueqqissaartarfiup APP-mut tunniuttarpai, taassuma taakku Danmarkimut (DMU) nalunaarutigeqqittarpai. Kalaallit Nunaata CO2 aniatitaa maannakkut appariartortinneqarpoq iluarsaanermut pilersaarutikkut aamma imermik nukissiorfiit pilersaarusiornerisigut.



15.3.8.4.     Piffissami tulliuttumi suliniutissatut naatsorsuutigisat


Kisitsisitigut paasissutissat tuunngavissat annertusarnerat aamma aniatitsinerup ingerlanerata appartitsinissamullu periarfissat nalilersuiffigineqarnerat.



16.          Angallanneq


16.1.       Angallannikkut Nunat avannarliit suleqatigiinnerat


16.1.1.        Anguniagaq periusissarlu


Nunani avannarlerni suleqatigiinneq nukittunerulersinniarlugu aammalu pingaartumik silaannakkut umiarsuillu atorlugit angallannermi misilittakkat pissarsiviginiarlugit. Ataatsimiinnerni siullerni anguniagaavoq nunat avannarliit killiit oqartussaaffigisaanni angallannerup nutaamik suliniutigine­qartussat aammalu pilersaarutinik pitsaanerusumik aaqqissuussinissaq siunertaralugit sammineqar­nissaa.


16.1.2.        Nukinnik atuineq


Pisortaqarfiup atorfilittat komitéata ataasimiittarnerini peqataatitaqartarnissani pilersaarutigaa, oqaluuserisassat pingaaruteqarluinnartuugaangata. Nunanut avannarlernut angalasarnissat ukiumut amerlanerpaamik pingasuusarumaartut pilersaarutigineqarpoq. Piffissartornissamut ukiumut amerlanerpaamik ullut quliussasut pilersaarutigineqarpoq (ullut angalaffiit ilanngunnagit), tassami oqaluuserisassat suliassaqarfimmi suliamik ingerlatsinermut nalinginnaasumut ilagitinne­qarmata.


16.1.3.        Sulinerup inerneri anguniakkanillu naammassisaqarneq


Suliniutip nutartikkap tamatuma inernera uuttorneqarsinnaassaaq Nunani avannarlerni suleqatigi­neqartunut angallannikkut suliassaqarfik eqqarsaatigalugu pitsaanerusumik attaveqarfiginerisigut, tamatumani paarlaateqatigiittarnissamik isumaqatigiissutitigut, aammalu suliniutaareersut suliniu­tissallu naatsumik ilisimatitsissutigineqartarnerisigut Kalaallit Nunaata suliassaqarfimmi tamatuma­ni Nunanut avannarlernut aammalu EU-mut attaveqarnera naammassisamik suliarineqarsinnaam­mat.


Naatsorsuutigineqarpoq assersuutigalugu imaani angallannermut tunngasutigut inatsiseqarneq danskit nunanilu tamalaani oqartussaasut qanittumik suleqatiginerisigut aaqqiivigineqassasoq, kiisalu soorunami atassuteqarnermut atasumik Nunani avannarlerni oqartussaasunut annertuneru­sumik attaveqartarnissamut tunngavissaq pilersinneqassalluni.


Tamatuma peqatigisaanik naatsorsuutigineqarpoq ingerlatseqatigiiffiit/sullissisut Pisortaqarfillu nutaamik suliniummik taassuminnga misilittakkatigullu paarlaateqatigiittarnermik tamarmik iluaquteqarniarsinnaajumaartut.